[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 47 artiklit
увеличить 271a Г сов. → несов. увеличивать что, во сколько раз, на сколько suurendama, rohkendama, tõstma; laiendama; увеличить доходы tulusid ~ sissetulekuid suurendama, увеличить число рабочих tööliste arvu suurendama, увеличить выпуск продукции toodangut suurendama, увеличить производительность труда tööviljakust tõstma, увеличить фотографию ülesvõtet ~ pilti suurendama, увеличить на пять процентов viie protsendi võrra suurendama ~ tõstma
усугубить 277, усугубить 302 Г сов. → несов. усугублять что, чем liter. süvendama, suurendama, tugevdama; усугубить внимание tähelepanu suurendama, усугубить вину süüd suurendama, усугубить опасность hädaohtu suurendama ~ süvendama, усугубить влияние mõju suurendama ~ tugevdama
умножить 271a Г сов. → несов. умножать кого-что
‣ mitmekordistama, suurendama, rohkendama; умножить поголовье скота kariloomade arvu ~ karja suurendama, умножить знания teadmisi suurendama, rohkem ~ suuremaid teadmisi omandama, умножить усилия jõupingutusi ~ ponnistusi mitmekordistama ~ suurendama;
‣ на что mat. korrutama; два умножить на три kahte kolmega korrutama; vrd. множить
‣ mitmekordistama, suurendama, rohkendama; умножить поголовье скота kariloomade arvu ~ karja suurendama, умножить знания teadmisi suurendama, rohkem ~ suuremaid teadmisi omandama, умножить усилия jõupingutusi ~ ponnistusi mitmekordistama ~ suurendama;
‣ на что mat. korrutama; два умножить на три kahte kolmega korrutama; vrd. множить
повысить 273a Г сов. → несов. повышать
‣ что tõstma; повысить уровень воды veetaset tõstma;
‣ что tõstma, suurendama, parandama; повысить производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, повысить требовательность nõudlikkust tõstma, повысить интерес huvi suurendama, повысить требования nõudmisi suurendama, повысить дисциплину distsipliini tugevdama, korda parandama;
‣ кого ametikõrgendust andma, edutama, kõrgendama, ülendama; повысить в звании auastet tõstma, его повысили по службе ~ в должности talle anti ametikõrgendust;
‣ что (tooni) kõrgendama; повысить ноту nooti kõrgendama;
◊ повысить ~ повышать голос на кого häält tõstma ~ kõrgendama kelle peale
‣ что tõstma; повысить уровень воды veetaset tõstma;
‣ что tõstma, suurendama, parandama; повысить производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, повысить требовательность nõudlikkust tõstma, повысить интерес huvi suurendama, повысить требования nõudmisi suurendama, повысить дисциплину distsipliini tugevdama, korda parandama;
‣ кого ametikõrgendust andma, edutama, kõrgendama, ülendama; повысить в звании auastet tõstma, его повысили по службе ~ в должности talle anti ametikõrgendust;
‣ что (tooni) kõrgendama; повысить ноту nooti kõrgendama;
◊ повысить ~ повышать голос на кого häält tõstma ~ kõrgendama kelle peale
приумножить 271a Г сов. → несов. приумножать что (veelgi) suurendama, rohkendama; приумножить доходы tulu suurendama, приумножить славу kuulsust juurde tooma ~ suurendama ~ rohkendama
наращивать 168a Г несов. сов. нарастить . что suurendama, kiirendama; наращивать вооружённые силы relvajõudusid suurendama, наращивать темпы tempot kiirendama
раздоить 305a, 284 Г сов. → несов. раздаивать кого hästi lüpsma panema, piimaandi ~ lüpsist ~ väljalüpsi suurendama; раздоить корову lehma piimaandi ~ lüpsist suurendama
множить 271a Г несов.
‣ что, на что mat. korrutama; множить двузначные числа kahekohalisi arve korrutama, множить два на пять kaht(e) viiega ~ kaht(e) ja viit korrutama;
‣ что suurendama, rohkendama; множить ряды борцов за мир rahuvõitlejate hulka suurendama ~ mitmekordistama; vrd. помножить, умножить
‣ что, на что mat. korrutama; множить двузначные числа kahekohalisi arve korrutama, множить два на пять kaht(e) viiega ~ kaht(e) ja viit korrutama;
‣ что suurendama, rohkendama; множить ряды борцов за мир rahuvõitlejate hulka suurendama ~ mitmekordistama; vrd. помножить, умножить
завысить 273a Г сов. → несов. завышать что alusetult ~ ülearu suurendama ~ tõstma, üle paisutama ~ suurendama; завысить оценку (teenitust) paremat hinnet panema, завысить нормы norme liiga kõrgeks ajama
всемеро Н seitse korda, seitsmekordselt, seitsme(kordse)ks; увеличить всемеро seitse korda suurendama
помножить 271a Г сов. → несов. помножать
‣ что, на что mat. korrutama; помножить шесть на семь seitset kuuega korrutama;
‣ что ülek. suurendama, mitmekordistama; vrd. множить
‣ что, на что mat. korrutama; помножить шесть на семь seitset kuuega korrutama;
‣ что ülek. suurendama, mitmekordistama; vrd. множить
сенсибилизировать 171a Г сов. и несов. что füsiol., fot. sensibiliseerima, tundlikustama, tundliku(ma)ks tegema, tundlikkust suurendama
требовательность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) nõudlikkus, rangus; повышать требовательность nõudlikkust suurendama
укрупнить 285a Г сов. → несов. укрупнять что suurendama; maj. agregeerima, koondama; укрупнить производственный комбинат tööstuskombinaati laiendama
учетверить 285a Г сов. → несов. учетверять что neljakordistama, neljakordseks ~ neli korda suuremaks tegema, neli korda suurendama
ушестерить 285a Г сов. → несов. ушестерять что kuuekordistama, kuuekordseks ~ kuus korda suuremaks tegema, kuus korda suurendama
шёрстность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) villakus, villaand, villajõudlus; увеличить шёрстность овец lammaste villakust suurendama
развернуть 338 Г сов. → несов. развёртывать, разворачивать I что
‣ lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
‣ (õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
‣ sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
‣ püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
‣ ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
‣ tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama
‣ lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
‣ (õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
‣ sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
‣ püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
‣ ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
‣ tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama
расширить 269a Г сов. → несов. расширять что laiendama (ka mat.), avardama; paisutama; расширить дорогу teed laiendama, расширить посевную площадь külvipinda laiendama, расширить кругозор silmaringi avardama, расширить ассортимент хлебных изделий leivavalikut suurendama
удой 41 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) lüps, lüpsmine; утренний удой hommikune lüps(ikord), молоко утренного удоя hommikune piim, hommikuse lüpsi piim;
‣ lüpsis, väljalüps, piimatoodang; годовой удой aastalüpsis, суточный удой ööpäevalüpsis, высокий удой suur piimatoodang, повысить удой lüpsist ~ piimatoodangut ~ piimaandi suurendama
‣ (без мн. ч.) lüps, lüpsmine; утренний удой hommikune lüps(ikord), молоко утренного удоя hommikune piim, hommikuse lüpsi piim;
‣ lüpsis, väljalüps, piimatoodang; годовой удой aastalüpsis, суточный удой ööpäevalüpsis, высокий удой suur piimatoodang, повысить удой lüpsist ~ piimatoodangut ~ piimaandi suurendama
ужесточить 287a Г сов. → несов. ужесточать что kõnek. range(ma)ks ~ karmi(ma)ks tegema, tõhustama; ужесточить меры борьбы с хули ганством huligaansusvastaseid meetmeid tõhustama, korrarikkumisse rangemalt suhtuma, ужесточить требования nõudlikkust ~ nõudmisi suurendama
урожайность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) saagirikkus, saagirohkus, viljarikkus, viljarohkus, viljakus, annirikkus, annirohkus, annikus, saagikus (ka keskmine hektarisaak); повысить урожайность saagikust suurendama
успеваемость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) õpiedukus, õppeedukus, edasijõudmine; высокая успеваемость (väga) hea õpiedukus ~ õppeedukus, поднять успеваемость õpiedukust ~ õppeedukust tõstma ~ suurendama
бдительность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) valvsus; повышать бдительность valvsust suurendama, проявлять бдительность valvsust ilmutama, valvas olema
втрое Н kolm korda, kolmekordselt, kolme(kordse)ks; увеличить втрое kolm korda suurendama, заплатить втрое больше за что mille eest kolmekordselt maksma, kolmekordset hinda maksma, сложить бумагу втрое paberit kolmeks (kokku) murdma
вшестеро Н kuus korda, kuuekordselt, kuue(kordse)ks; увеличить вшестеро kuus korda suurendama, сложить бумагу вшестеро paberit kuuekordseks kokku panema ~ kuueks voltima
нагнетать 169a Г несов. → сов. нагнести что sisse ~ kokku ~ alla suruma, sisse pumpama, survega ajama; нагнетать давление rõhku ~ survet suurendama, нагнетать страх ülek. hirmu(tunnet) süvendama
пополнить 269a (повел. накл. пополни) Г сов. → несов. пополнять что, чем täiendama, suurendama; пополнить запасы продовольствия toiduvarusid täiendama
преувеличить 271a Г сов. → несов. преувеличивать что, без доп. liialdama, (liiaselt) suurendama, suuremaks tegema, üles puhuma; он немного преувеличил ta liialdas veidi, преувеличить чьи заслуги kelle teeneid üles puhuma ~ üle hindama
размножить 271a Г сов. → несов. размножать что paljundama, (arvuliselt) suurendama, (juurde) sigitama; размножить на ротаторе rotaatoril paljundama, размножить плодовые деревья прививкой viljapuid pookimise teel paljundama
убыстрить 285a Г сов. → несов. убыстрять что kõnek. kiirendama, kiiremaks tegema; убыстрить скорость kiirust suurendama ~ lisama, убыстрить шаги sammu kiirendama ~ (juurde) lisama, убыстрить рост kasvu kiirendama
упятерить 285a Г сов. → несов. упятерять что viiekordistama, viis korda suurendama ~ suuremaks tegema
утроить 268 Г сов. → несов. утраивать что kolmekordistama, kolmekordseks ~ kolm korda suuremaks tegema, kolm korda suurendama; утроить силы jõudusid kolmekordistama, утроить энергию energiat kolmekordistama
ширить 269a Г несов. что laiendama, avardama, suurendama (ka ülek.); ширить движение за мир rahuvõitlust laiendama, rahuvõitlusele laiemat ~ suuremat ulatust andma
отяжелить 285a Г сов. → несов. отяжелять кого-что, чем raske(ma)ks tegema (ka ülek.); отяжелить конструкцию konstruktsiooni raskemaks tegema ~ muutma, konstruktsiooni kaalu suurendama, отяжелить слог väljenduslaadi ~ stiili raskepärastama
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
развернуться 338 Г сов. → несов. развёртываться, разворачиваться
‣ lahti keerduma ~ rulluma ~ minema; avanema (ka ülek.); laotuma; ковёр развернулся vaip rullus lahti, свёрток развернулся pakk läks lahti, развернулся красивый вид avanes ilus vaade, перед нами развернулись широкие поля meie ees laiusid avarad põllud;
‣ sõj. (lahku) hargnema; развернуться в боевой порядок lahingukorda hargnema, батальон развернулся в цепь pataljon hargnes ahelikku;
‣ во что sõj. (end) täiskoosseisuni suurendama, suurenema; полк развернулся до полного состава polk suurenes täiskoosseisuni;
‣ (end) üles ~ töövalmis seadma; здесь же развернулась полевая кухня siinsamas oli end üles seadnud väliköök;
‣ ülek. (välja) arenema, hoogustuma, hoogu võtma, laienema; avalduma; повесть развернулась в роман jutustusest arenes välja romaan, по всей стране развернулась гигантская стройка kogu maal võttis hoogu hiiglaslik ehitustöö, здесь развернулся его талант siin puhkes tema anne täies võimsuses;
‣ kõnek. vabalt tegutsema, oma võimeid ~ ennast näitama; он не мог развернуться tal puudus tegutsemisvabadus, ta ei saanud oma võimeid ~ ennast näidata;
‣ (ümber, tagasi) pöörduma ~ keerama; самолёт развернулся lennuk tegi pöörde, развернулся и уехал keeras otsa ringi ja sõitis ära;
‣ madalk. (löögiks) hoogu võtma
‣ lahti keerduma ~ rulluma ~ minema; avanema (ka ülek.); laotuma; ковёр развернулся vaip rullus lahti, свёрток развернулся pakk läks lahti, развернулся красивый вид avanes ilus vaade, перед нами развернулись широкие поля meie ees laiusid avarad põllud;
‣ sõj. (lahku) hargnema; развернуться в боевой порядок lahingukorda hargnema, батальон развернулся в цепь pataljon hargnes ahelikku;
‣ во что sõj. (end) täiskoosseisuni suurendama, suurenema; полк развернулся до полного состава polk suurenes täiskoosseisuni;
‣ (end) üles ~ töövalmis seadma; здесь же развернулась полевая кухня siinsamas oli end üles seadnud väliköök;
‣ ülek. (välja) arenema, hoogustuma, hoogu võtma, laienema; avalduma; повесть развернулась в роман jutustusest arenes välja romaan, по всей стране развернулась гигантская стройка kogu maal võttis hoogu hiiglaslik ehitustöö, здесь развернулся его талант siin puhkes tema anne täies võimsuses;
‣ kõnek. vabalt tegutsema, oma võimeid ~ ennast näitama; он не мог развернуться tal puudus tegutsemisvabadus, ta ei saanud oma võimeid ~ ennast näidata;
‣ (ümber, tagasi) pöörduma ~ keerama; самолёт развернулся lennuk tegi pöörde, развернулся и уехал keeras otsa ringi ja sõitis ära;
‣ madalk. (löögiks) hoogu võtma
развить II 326 (буд. вр. разовью, разовьёшь, разовьёт) Г сов. → несов. развивать II кого-что arendama, edendama; развить память mälu arendama, развить инициативу масс rahvahulkade algatusvõimet arendama, развить скорость (teatavat suuremat) kiirust saavutama, (teatava suure) kiirusega sõitma, kiirust arendama, развить экономику majandust arendama, развить связи sidemeid arendama, suhteid edendama, развить полный ход mer. täiskäiku arendama, развить успех edu suurendama, развить язык keelt arendama ~ harima
разрядить II 289, 313a Г сов. → несов. разряжать II что
‣ laengust vabastama, tühjaks laadima ~ laskma, (laengust v. lõhkemoonast) tühjendama; lahendama (pinge kohta), purgima; разрядить оружие relva tühjaks laadima, разрядить аккумулятор akut tühjendama;
‣ ülek. (pinevust v. pinget) lõdvendama; разрядить обстановку olukorda lahedamaks ~ rahulikumaks ~ pingevabaks tegema ~ muutma;
‣ trük. sõrendama (tähevahesid suurendama)
‣ laengust vabastama, tühjaks laadima ~ laskma, (laengust v. lõhkemoonast) tühjendama; lahendama (pinge kohta), purgima; разрядить оружие relva tühjaks laadima, разрядить аккумулятор akut tühjendama;
‣ ülek. (pinevust v. pinget) lõdvendama; разрядить обстановку olukorda lahedamaks ~ rahulikumaks ~ pingevabaks tegema ~ muutma;
‣ trük. sõrendama (tähevahesid suurendama)
скорость 90 С ж. неод.
‣ kiirus; абсолютная скорость absoluutkiirus, absoluutne kiirus, относительная скорость relatiivkiirus, relatiivne ~ suhteline kiirus, предельная скорость piirkiirus, начальная скорость algkiirus, средняя скорость keskmine kiirus, установившаяся скорость ühtlane kiirus, püsikiirus, дозвуковая скорость eelhelikiirus, околозвуковая скорость lähishelikiirus, сверхзвуковая скорость lenn. ülehelikiirus, скорость звука helikiirus, скорость движения sõidukiirus, liikumiskiirus, скорость света valguskiirus, valguse kiirus, скорость ветра tuule kiirus, скорость потока ~ течения voolu kiirus, скорость полёта lennukiirus, скорость набора высоты lenn. tõusukiirus, скорость вращения pöörlemiskiirus, скорость образования tekkekiirus, скорость проходки mäend. läbinduskiirus, скорость вычислений arvutuskiirus, скорость передачи данных info andmeedastuskiirus, единица скорости kiirusühik, увеличивать скорость kiirust suurendama, развить скорость kiirust arendama, сбавить скорость kiirust vähendama, ехать с большой скоростью suure kiirusega sõitma;
‣ tehn. käik; третья скорость kolmas käik, переключить скорость käiku vahetama, включить скорость käiku sisse panema, коробка скоростей käigukast, kiirustekast
‣ kiirus; абсолютная скорость absoluutkiirus, absoluutne kiirus, относительная скорость relatiivkiirus, relatiivne ~ suhteline kiirus, предельная скорость piirkiirus, начальная скорость algkiirus, средняя скорость keskmine kiirus, установившаяся скорость ühtlane kiirus, püsikiirus, дозвуковая скорость eelhelikiirus, околозвуковая скорость lähishelikiirus, сверхзвуковая скорость lenn. ülehelikiirus, скорость звука helikiirus, скорость движения sõidukiirus, liikumiskiirus, скорость света valguskiirus, valguse kiirus, скорость ветра tuule kiirus, скорость потока ~ течения voolu kiirus, скорость полёта lennukiirus, скорость набора высоты lenn. tõusukiirus, скорость вращения pöörlemiskiirus, скорость образования tekkekiirus, скорость проходки mäend. läbinduskiirus, скорость вычислений arvutuskiirus, скорость передачи данных info andmeedastuskiirus, единица скорости kiirusühik, увеличивать скорость kiirust suurendama, развить скорость kiirust arendama, сбавить скорость kiirust vähendama, ехать с большой скоростью suure kiirusega sõitma;
‣ tehn. käik; третья скорость kolmas käik, переключить скорость käiku vahetama, включить скорость käiku sisse panema, коробка скоростей käigukast, kiirustekast
требование 115 С с. неод.
‣ nõudmine, nõudlemine, nõue, nõudlus; info päring (sooviavaldus info saamiseks); экономические требования majanduslikud nõudmised, политические требования poliitilised nõudmised, высокие требования suured nõudmised, требования безопасности труда tööohutusnõuded, требование времени ajanõue, требования вежливости viisakusnõuded, требования моды moenõuded, требование, лежащее в основе иска jur. hagi aluseks olev nõudlus, остановка по требованию nõudepeatus, по настоятельному ~ настойчивому требованию tungival nõudmisel, повышать требования rohkem nõudma, nõudmisi suurendama, соответствовать ~ отвечать требованиям nõuetele vastama, nõuetekohane olema;
‣ nõudeleht; воинское требование sõjaväenõudeleht, подписать требование nõudelehele alla kirjutama, без требования не отпускать (ilma) nõudeleheta mitte väljastada
‣ nõudmine, nõudlemine, nõue, nõudlus; info päring (sooviavaldus info saamiseks); экономические требования majanduslikud nõudmised, политические требования poliitilised nõudmised, высокие требования suured nõudmised, требования безопасности труда tööohutusnõuded, требование времени ajanõue, требования вежливости viisakusnõuded, требования моды moenõuded, требование, лежащее в основе иска jur. hagi aluseks olev nõudlus, остановка по требованию nõudepeatus, по настоятельному ~ настойчивому требованию tungival nõudmisel, повышать требования rohkem nõudma, nõudmisi suurendama, соответствовать ~ отвечать требованиям nõuetele vastama, nõuetekohane olema;
‣ nõudeleht; воинское требование sõjaväenõudeleht, подписать требование nõudelehele alla kirjutama, без требования не отпускать (ilma) nõudeleheta mitte väljastada
удвоить 268 Г сов. → несов. удваивать что kahekordistama, topeldama, kahekordseks tegema; lgv kahendama, geminaadistama, gemineerima; reduplitseerima; удвоить сумму summat kahekordistama, удвоить внимание ülek. topelt tähelepanelik olema, tähelepanu suurendama, удвоить усилия poole rohkem pingutama
удойность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ (lehma) piimaand, piimajõudlus; корова с высокой удойностью hea piimalehm ~ piimaanniga lehm;
‣ lüpsis, väljalüps, piimatoodang; повышать удойность lüpsist ~ piimatoodangut suurendama, рост удойности lüpsise ~ piimatoodangu suurenemine
‣ (lehma) piimaand, piimajõudlus; корова с высокой удойностью hea piimalehm ~ piimaanniga lehm;
‣ lüpsis, väljalüps, piimatoodang; повышать удойность lüpsist ~ piimatoodangut suurendama, рост удойности lüpsise ~ piimatoodangu suurenemine
укрепить 302 Г сов. → несов. укреплять кого-что, чем kindlustama, kõvendama, kinnitama, tugevdama (ka ülek.); укрепить город стеной linna müüriga kindlustama, укрепить границу piiri kindlustama, укрепить мир rahu kindlustama, укрепить за собой репутацию умного человека endale targa inimese mainet kindlustama ~ tagama, укрепить сваями vaiadega kindlustama, укрепить уверенность veendumust kinnitama, укрепить дисциплину korda ~ distsipliini tugevdama ~ kõvendama, укрепить мускулы lihaseid tugevdama, укрепить авторитет autoriteeti ~ autoriteetsust tugevdama ~ suurendama, укрепить дружбу sõprust tugevdama, укрепить здоровье tervist tugevdama ~ karastama ~ kosutama, укрепить дух vaimu ~ hinge kosutama, укрепить силы jõudu andma, tugevamaks tegema, kosutama, свежий воздух и солнце укрепили больного värske õhk ja päike andsid haigele jõudu ~ kosutasid haiget
успех 18 С м. неод.
‣ в чём, чего edu, õnnestumine, edusamm, kordaminek; полный успех täisedu, täielik kordaminek, производственные успехи tootmisedusammud, успех боя lahingu edukus, успехи в учёбе edusammud õpinguis, успехи нашей науки meie teaduse edusammud ~ edasiminek, добиваться ~ добиться успеха edu saavutama, желать успеха кому kellele edu ~ kordaminekut soovima, дело увенчалось успехом asja kroonis edu, asi lõppes edukalt, делать успехи edusamme tegema, развить успех edu(seisu) suurendama, как ваши успехи? kõnek. kuidas teil läheb?, kuidas elu edeneb?, с тем же успехом (1) (nii)sama edukalt ~ hästi, (2) vanaviisi, vanamoodi, nagu ennegi, с успехом edukalt, tulemuslikult;
‣ (без мн. ч.) menu; он пользуется успехом среди молодёжи tal on noorte hulgas menu, книга имеет успех raamatul on menu, raamat on menukas, завоевать успех menu saavutama
‣ в чём, чего edu, õnnestumine, edusamm, kordaminek; полный успех täisedu, täielik kordaminek, производственные успехи tootmisedusammud, успех боя lahingu edukus, успехи в учёбе edusammud õpinguis, успехи нашей науки meie teaduse edusammud ~ edasiminek, добиваться ~ добиться успеха edu saavutama, желать успеха кому kellele edu ~ kordaminekut soovima, дело увенчалось успехом asja kroonis edu, asi lõppes edukalt, делать успехи edusamme tegema, развить успех edu(seisu) suurendama, как ваши успехи? kõnek. kuidas teil läheb?, kuidas elu edeneb?, с тем же успехом (1) (nii)sama edukalt ~ hästi, (2) vanaviisi, vanamoodi, nagu ennegi, с успехом edukalt, tulemuslikult;
‣ (без мн. ч.) menu; он пользуется успехом среди молодёжи tal on noorte hulgas menu, книга имеет успех raamatul on menu, raamat on menukas, завоевать успех menu saavutama
ход С м. неод.
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
