[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit
идеализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) idealism (aatlemine, ideaalitaotlus; filos. teadvust v. vaimset alget primaarseks pidav suund); (tegelikkuse) idealiseerimine; объективный идеализм objektiividealism, objektiivne idealism, субъективный идеализм subjektiividealism, subjektiivne idealism
курс 1 С м. неод.
‣ kurss (suund; maj. väärtpaberite börsihind; ka ülek.); встречный курс mer. vastaskurss, посадочный курс lenn. maandumiskurss, политический курс poliitika suund ~ kurss, курс следования liikumissuund, kurss, прокладывать курс kurssi võtma ~ seadma, следовать каким курсом millisel kursil sõitma ~ olema ~ liikuma, лечь ~ ложиться на курс kursile asuma, взять курс на что millele, kuhu suunda ~ kurssi võtma, suunduma, взять курс на юг kurssi lõunasse võtma, курс на индустриализацию rasketööstuse arendamise suund, курс на разрядку международной напряжённости suund rahvusvahelise pinge lõdvendusele, идти прежним курсом endist suunda hoidma, курс валюты maj. vääringu ~ valuuta kurss;
‣ kursus; курс истории ajalookursus, читать курс литературы kirjanduskursust lugema, курс средней школы keskkoolikursus, курс лекций по физике füüsikakursus, -loengud, учиться на первом курсе esimesel kursusel olema, отчислить с третьего курса kolmandalt kursuselt eksmatrikuleerima;
‣ курсы мн. ч. kursus(ed) (lühiajalised õpingud); подготовительные курсы ettevalmistuskursused, курсы повышения квалификации kvalifikatsioonikursus(ed), täienduskursus(ed), kutseoskuse kursus, курсы усовершенствования учителей õpetajate täienduskursus(ed), курсы кройки и шитья õmbluskursused, окончить курсы стенографистов kiirkirjakursusi lõpetama;
‣ med. (ravi)kuur; курс водолечения vesiravikuur, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
◊ быть в курсе чего millega kursis olema; входить ~ войти в курс чего ennast millega kurssi viima; держать в курсе чего кого keda millega kursis hoidma
‣ kurss (suund; maj. väärtpaberite börsihind; ka ülek.); встречный курс mer. vastaskurss, посадочный курс lenn. maandumiskurss, политический курс poliitika suund ~ kurss, курс следования liikumissuund, kurss, прокладывать курс kurssi võtma ~ seadma, следовать каким курсом millisel kursil sõitma ~ olema ~ liikuma, лечь ~ ложиться на курс kursile asuma, взять курс на что millele, kuhu suunda ~ kurssi võtma, suunduma, взять курс на юг kurssi lõunasse võtma, курс на индустриализацию rasketööstuse arendamise suund, курс на разрядку международной напряжённости suund rahvusvahelise pinge lõdvendusele, идти прежним курсом endist suunda hoidma, курс валюты maj. vääringu ~ valuuta kurss;
‣ kursus; курс истории ajalookursus, читать курс литературы kirjanduskursust lugema, курс средней школы keskkoolikursus, курс лекций по физике füüsikakursus, -loengud, учиться на первом курсе esimesel kursusel olema, отчислить с третьего курса kolmandalt kursuselt eksmatrikuleerima;
‣ курсы мн. ч. kursus(ed) (lühiajalised õpingud); подготовительные курсы ettevalmistuskursused, курсы повышения квалификации kvalifikatsioonikursus(ed), täienduskursus(ed), kutseoskuse kursus, курсы усовершенствования учителей õpetajate täienduskursus(ed), курсы кройки и шитья õmbluskursused, окончить курсы стенографистов kiirkirjakursusi lõpetama;
‣ med. (ravi)kuur; курс водолечения vesiravikuur, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
◊ быть в курсе чего millega kursis olema; входить ~ войти в курс чего ennast millega kurssi viima; держать в курсе чего кого keda millega kursis hoidma
линия 89 С ж. неод. joon, liin (ka vana pikkusmõõt, 1/10 või 1/12 tolli), kriips, vöönd, viirg, sõj. ka rivi; suund; косая линия mat. kaldjoon, прямая линия mat. sirge, sirgjoon, ломаная линия mat. murdjoon, кривая линия mat. kõver, kõverjoon, линия кривизны mat. kõverusjoon, параллельная линия rööpjoon, paralleeljoon, линия второго порядка mat. teist järku joon, линия касания mat. puutejoon, линия уровня tasemejoon, nivoojoon, водораздельная линия veelahkmejoon, линия наименьшего сопротивления mäend. vähima vastupanu joon, линия падения ~ уклона geol. kallakusjoon, береговая линия rannajoon, линия прибоя geol. murdlusjoon, линия тока ~ потока el., geol. voolujoon, линия напряжённости поля el. väljatugevusjoon, линия прекращения огня sõj. relvarahujoon, линия фронта sõj. rindejoon, линия прицеливания sõj. sihtimisjoon, прицельная линия sõj. sihtjoon, передовая линия sõj. eesliin, воздушная линия (1) lennuliin, (2) el. õhuliin, междугородная линия maaliin, kaugliin, трамвайная линия trammiliin, линия задержки info viivitusliin, линия передачи info sideliin, el. ülekandeliin, входная линия el. sisendliin, выходная линия el. väljundliin, уплотнение линии связи el. sideliinitihendus, линия электропередачи elektri(ülekande)liin, линия источников geol. allikavöönd, линия окопов sõj. kaevikuvöönd, молочные линии nahat. piimaviirud, линия горизонта silmapiir, линия косинуса mat. koosinuslõik, по профсоюзной линии ametiühingus, ametiühingu kaudu, выговор по административной линии administratiivkaristus, линия поведения käitumisjoon, tegutsemisviis, генеральная линия партии partei tegevuse põhisuund, partei peajoon, родство по отцовской линии isapoolne sugulus, боковая линия родства külgsugulus, нисходящая линия родства alanev sugulus;
◊ идти ~ пойти по линии наименьшего сопротивления kergema vastupanu teed minema
◊ идти ~ пойти по линии наименьшего сопротивления kergema vastupanu teed minema
меркантилизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) aj. merkantilism (majanduspoliitika suund); liter. omakasupüüdlikkus, kasuahnus
направление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
‣ suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
‣ saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle
‣ (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
‣ suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
‣ saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle
направленный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г направить;
‣ прич. → П suund-, suunatud, sihitud; направленная антенна raad. suundantenn, направленная передача raad. suundsaade, направленный взрыв mäend. suundplahvatus;
‣ прич. → П sihikindel, sihipärane; направленная работа sihipärane töö, направленное выращивание растений sihipärane taimearetus ~ taimekasvatus
‣ страд. прич. прош. вр. Г направить;
‣ прич. → П suund-, suunatud, sihitud; направленная антенна raad. suundantenn, направленная передача raad. suundsaade, направленный взрыв mäend. suundplahvatus;
‣ прич. → П sihikindel, sihipärane; направленная работа sihipärane töö, направленное выращивание растений sihipärane taimearetus ~ taimekasvatus
неоламаркизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) biol. uuslamarkism, neolamarkism (suund evolutsiooniõpetuses)
прагматизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. pragmatism (idealistlik suund kodanlikus filosoofias; ajaloosündmusi käsitlev vool)
рационализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) ratsionalism (filos. suund tunnetusteoorias; arhit. suund XX saj. arhitektuuris; mõistuspärasus)
реалистический 129 П kirj., kunst, filos. realismi-, realistlik, tõsieluline; реалистическое направление realistlik suund, реалистическое искусство realistlik ~ tõsieluline kunst, реалистический подход realistlik ~ tõsieluline lähenemisviis
романизм 1 С м. неод. romanism (lgv. romaani keeltele omane väljend v. sõna mitteromaani keeltes; без мн. ч. kunst suund Madalmaade maalikunstis XVI saj.)
стоицизм 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ filos. stoitsism (suund antiikfilosoofias);
‣ ülek. stoilisus, vankumatus, kindlameelsus
‣ filos. stoitsism (suund antiikfilosoofias);
‣ ülek. stoilisus, vankumatus, kindlameelsus
субъективизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) subjektivism (filos. filosoofia suund; isiklik, erapoolik suhtumine nähtustesse, subjektiivsus); проявить в споре субъективизм vaidluses erapoolik ~ subjektiivne olema ~ erapoolikust ~ subjektiivsust üles näitama
супрематизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) kunst suprematism (abstraktne suund vene kunstis XX saj. algul)
тенденция 89 С ж. неод. tendents (kallak, kalduvus, suund, suunitlus); опасная тенденция ohtlik tendents, прогрессивная тенденция edumeelne suund, progressitendents, тенденция к выздоровлению paranemistendents, тенденция к росту kasvutendents, тенденция к разрядке pinevuse lõdvendamise ~ pingelõdvenduse tendents ~ suund ~ püüe ~ märgatav kavatsus
течение 115 С с. неод.
‣ voolamine (ka ülek.), vool (ka ülek.); jooks; hoovus; voolus; быстрое течение реки kiire jõevool, воздушное течение õhuvool, обратное течение tagasivool, верхнее течение реки jõe ülemjooks, нижнее течение реки jõe alamjooks, морское течение merehoovus, прибрежное течение rannikuhoovus, rannikuvool, отливное течение mõõnahoovus, mõõnavool(us), направление течения voolu ~ hoovuse suund, политические течения poliitilised voolud, литературное течение kirjandusvool, течение в искусстве kunstivool, возвратное течение med. taandvool, taandvoolus, плыть по течению pärivoolu ~ pärivett minema ~ ujuma (ka ülek.), плыть против течения vastuvoolu ~ vastuvett minema ~ ujuma (ka ülek.);
‣ kulgemine, kulg, käik; течение времени ajakulg, с течением времени aja jooksul, ajapikku, течение болезни haiguse kulg, течение событий sündmuste kulg ~ käik, течение мыслей mõttekäik;
‣ в течение предлог с род. п. mille jooksul ~ vältel ~ kestel; в течение дня päeva jooksul, в течение недели nädala jooksul ~ kestel
‣ voolamine (ka ülek.), vool (ka ülek.); jooks; hoovus; voolus; быстрое течение реки kiire jõevool, воздушное течение õhuvool, обратное течение tagasivool, верхнее течение реки jõe ülemjooks, нижнее течение реки jõe alamjooks, морское течение merehoovus, прибрежное течение rannikuhoovus, rannikuvool, отливное течение mõõnahoovus, mõõnavool(us), направление течения voolu ~ hoovuse suund, политические течения poliitilised voolud, литературное течение kirjandusvool, течение в искусстве kunstivool, возвратное течение med. taandvool, taandvoolus, плыть по течению pärivoolu ~ pärivett minema ~ ujuma (ka ülek.), плыть против течения vastuvoolu ~ vastuvett minema ~ ujuma (ka ülek.);
‣ kulgemine, kulg, käik; течение времени ajakulg, с течением времени aja jooksul, ajapikku, течение болезни haiguse kulg, течение событий sündmuste kulg ~ käik, течение мыслей mõttekäik;
‣ в течение предлог с род. п. mille jooksul ~ vältel ~ kestel; в течение дня päeva jooksul, в течение недели nädala jooksul ~ kestel
трансцендентализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. transtsendentalism (idealistliku metafüüsika suund)
универсализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) universalism (maailmavaateline suund, mis peab tervikut selle üksikosadest tähtsamaks; universaalsus, mitmekülgsus)
унитаризм 1 С м. неод. (без мн. ч.) unitarism (liitriigi poliitiline suund laiendada keskvõimu liikmesriikide võimu arvel)
урбанизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) urbanism (suurlinnaelu eelistamine v. vastandamine maaelule; kirj., kunst suurlinna elu käsitlev suund)
установка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (kohale) paigutamine, paigutus, paigaldamine, paigaldus, paigaleasetamine, kohaleasetamine, ülessead(min)e, ülespanek, paigaleseadmine, paigalepanek, paikapanek, paikaseadmine; seadistamine, seadistus, seadmestamine, seadmestus, rakestamine, rakestus, installeerimine; установка на место paigaldamine, paigaldus, установка столбов postipaigaldus, postide paigaldus, установка лесов ehit. toestuse ~ tellingute paigaldus, установка котла katla paigaleseadmine, установка света valguse seadmine, установка телефона telefoni sissepanek ~ ülespanek ~ ülesseadmine, установка оборудования seadmete ~ sisseseade montaaž, установка такелажа taglastamine, установка в исходное состояние, предварительная установка info lähtestamine, lähteseisu seadmine (arvutiprogrammis);
‣ tehn. seade (seadme), seadeldis, paigaldis; автоматическая установка automaatseade, пусковая установка ракет raketistardiseade, опреснительная установка magestusseade, magesti, дождевальная установка vihmutusseade, vihmuti, силовая установка jõuseade, tugevvooluseade, доильная установка lüpsiseade, lüpsimasin, отопительная установка kütteseade, дробильная установка peenesti, peenestusseade, purusti, purustusseade, смесительная установка segur, segamisseade, самоходная артиллерийская установка liikursuurtükk, ядерная энергетическая установка tuumaenergiaseade;
‣ hoiak, suunitlus, suund, orientatsioon, seadumus; целевая установка eesmärk, читательская установка bibl. lugemisseadumus, установка на повышение качества продукции suund toodangu kvaliteedi tõstmisele;
‣ juhend, juhtnöör, juhatus, orientiir, suunis
‣ (без мн. ч.) (kohale) paigutamine, paigutus, paigaldamine, paigaldus, paigaleasetamine, kohaleasetamine, ülessead(min)e, ülespanek, paigaleseadmine, paigalepanek, paikapanek, paikaseadmine; seadistamine, seadistus, seadmestamine, seadmestus, rakestamine, rakestus, installeerimine; установка на место paigaldamine, paigaldus, установка столбов postipaigaldus, postide paigaldus, установка лесов ehit. toestuse ~ tellingute paigaldus, установка котла katla paigaleseadmine, установка света valguse seadmine, установка телефона telefoni sissepanek ~ ülespanek ~ ülesseadmine, установка оборудования seadmete ~ sisseseade montaaž, установка такелажа taglastamine, установка в исходное состояние, предварительная установка info lähtestamine, lähteseisu seadmine (arvutiprogrammis);
‣ tehn. seade (seadme), seadeldis, paigaldis; автоматическая установка automaatseade, пусковая установка ракет raketistardiseade, опреснительная установка magestusseade, magesti, дождевальная установка vihmutusseade, vihmuti, силовая установка jõuseade, tugevvooluseade, доильная установка lüpsiseade, lüpsimasin, отопительная установка kütteseade, дробильная установка peenesti, peenestusseade, purusti, purustusseade, смесительная установка segur, segamisseade, самоходная артиллерийская установка liikursuurtükk, ядерная энергетическая установка tuumaenergiaseade;
‣ hoiak, suunitlus, suund, orientatsioon, seadumus; целевая установка eesmärk, читательская установка bibl. lugemisseadumus, установка на повышение качества продукции suund toodangu kvaliteedi tõstmisele;
‣ juhend, juhtnöör, juhatus, orientiir, suunis
федерализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) pol. föderalism (riikide v. nende osade liidulise ühinemise süsteem; selle loomist taotlev poliitiline suund)
физиократический 129 П maj. füsiokraadi-, füsiokraatide, füsiokraatlik; физиократическая школа maj. füsiokraatide ~ füsiokraatlik koolkond, füsiokratismivool (maad ja põlluharimist ainsaks jõukuse allikaks pidav suund majandusteaduses)
функционализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) funktsionalism (otstarvet rõhutav suund tarbe- ja tööstuskunstis; kodanliku sotsioloogia suund)
школа 51 С ж. неод.
‣ kool (ka ülek.); koolimaja; начальная школа algkool, неполная средняя школа (1) põhikool, (2) aj. mittetäielik keskkool, средняя школа keskkool, основная школа põhikool, высшая школа kõrgkool, музыкальная школа muusikakool, морская школа merekool, лётная школа aj. lennukool, общеобразовательная школа üldhariduskool, вечерняя школа õhtukool, базовая школа педагогического училища pedagoogilise kooli harjutuskool, сельская школа maakool, уездная школ maakonnakool, школа высшего спортивного мастерства kõrgema spordimeisterlikkuse kool, суровая школа жизни karm elukool, наша новая школа meie uus kool ~ koolimaja, здание школы koolimaja, koolihoone, выпускник средней школы (1) abiturient, keskkoolilõpetaja, (2) keskkoolilõpetanu, vilistlane, поступить в школу kooli minema, kooliteed alustama, ходить в школу koolis käima, окончить школу kooli lõpetama, пройти хорошую школу head (elu)kooli saama, это ему хорошая школа see on talle hea ~ paras õppus ~ õpetus ~ õppetund;
‣ koolkond; научная школа koolkond (teaduses), натуральная школа realistlik suund ~ koolkond (vene kirjanduses XIX saj. 40. aastail), создать свою школу oma koolkonda rajama;
‣ puukool (maa-ala puude ja põõsaste paljundamiseks); школа плодовых деревьев viljapuukool;
‣ (без мн. ч.) väljaõpe, koolitus; у вас первоклассная школа teil on hea koolitus
‣ kool (ka ülek.); koolimaja; начальная школа algkool, неполная средняя школа (1) põhikool, (2) aj. mittetäielik keskkool, средняя школа keskkool, основная школа põhikool, высшая школа kõrgkool, музыкальная школа muusikakool, морская школа merekool, лётная школа aj. lennukool, общеобразовательная школа üldhariduskool, вечерняя школа õhtukool, базовая школа педагогического училища pedagoogilise kooli harjutuskool, сельская школа maakool, уездная школ maakonnakool, школа высшего спортивного мастерства kõrgema spordimeisterlikkuse kool, суровая школа жизни karm elukool, наша новая школа meie uus kool ~ koolimaja, здание школы koolimaja, koolihoone, выпускник средней школы (1) abiturient, keskkoolilõpetaja, (2) keskkoolilõpetanu, vilistlane, поступить в школу kooli minema, kooliteed alustama, ходить в школу koolis käima, окончить школу kooli lõpetama, пройти хорошую школу head (elu)kooli saama, это ему хорошая школа see on talle hea ~ paras õppus ~ õpetus ~ õppetund;
‣ koolkond; научная школа koolkond (teaduses), натуральная школа realistlik suund ~ koolkond (vene kirjanduses XIX saj. 40. aastail), создать свою школу oma koolkonda rajama;
‣ puukool (maa-ala puude ja põõsaste paljundamiseks); школа плодовых деревьев viljapuukool;
‣ (без мн. ч.) väljaõpe, koolitus; у вас первоклассная школа teil on hea koolitus
эвдемонизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. eudaimonism, eudemonism (õnne ülimaks väärtuseks pidav suund eetikas)
экзистенциализм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. eksistentsialism (idealistlik suund nüüdisaja filosoofias)
эмпиризм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. empirism (tunnetusteooria suund, mille järgi teadmiste ainsaks allikaks on meeleline tunnetus; kitsas praktitsism); ползучий эмпиризм halv. väga kitsas ~ silmaklappidega praktitsism (pinnaline ja ühekülgne piirdumine kitsalt praktiliste asjadega)
эпикуреизм 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ filos. epikureism (Epikurose õpetusel põhinev filosoofia suund);
‣ ülek. meeleline nauding; elunautimine
‣ filos. epikureism (Epikurose õpetusel põhinev filosoofia suund);
‣ ülek. meeleline nauding; elunautimine
эстетский 129 П esteedi-, esteetide, esteetlik, estetistlik; эстетский кружок esteetide ring, эстетское направление estetistlik suund
