[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

адресовать 172a Г сов. и несов. что, кому adresseerima, saatma, suunama, sihtima mida kellele v kelle nimele v kelle pihta; адресовать письмо другу kirja sõbrale adresseerima ~ saatma, адресовать вопрос докладчику küsimust esinejale esitama ~ saatma ~ adresseerima ~ esineja pihta sihtima
внимание 115 С с. неод. (без мн. ч.) tähelepanu; быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ tulipunktis olema, обращать внимание на что millele tähelepanu pöörama ~ juhtima, обращать на себя внимание tähelepanu enesele tõmbama, tähelepanu äratama, не обращайте внимания! ärge pange tähele! не обращая внимания на что tähele panemata mida, hoolimata millest, уделять внимание кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama ~ pöörama, оказывать внимание кому kellele tähelepanu osutama, kellest välja tegema, окружать вниманием кого erilist tähelepanu osutama, сосредоточивать внимание на чём tähelepanu millele keskendama, заострить внимание на чём tähelepanu juhtima ~ suunama ~ koondama ~ keskendama millele, привлекать внимание tähelepanu äratama, приковывать внимание tähelepanu paeluma ~ köitma, отвлечь внимание от чего tähelepanu kõrvale juhtima millelt, оставлять без внимания что tähelepanuta jätma mida, принимать во внимание что arvesse võtma mida, принимая во внимание что arvestades mida, достойный ~ заслуживающий внимания вопрос tähelepanu vääriv küsimus, он весь внимание ta on tähelepanu ise, вниманию покупателей ostjate tähelepanuks ~ ostjatele teadmiseks, слушать с большим вниманием suure tähelepanuga ~ väga tähelepanelikult kuulama
двинуть 334 Г сов. кого-что
tõukama, lükkama, saatma; двинуть армии на юг vägesid lõunasse suunama;
edendama, edasi viima;
madalk. äigama;
liigutama;
пальцем не двинет kõnek. ei liiguta lillegi ~ sõrmegi; vrd. двигать
заострить 285a Г сов. несов. заострять
что teravaks ~ vahedaks tegema, ära teritama; заострить конец палки kepiotsa teravaks tegema, заострить нож nuga (ära) teritama;
что, против кого-чего ülek. sihtima, suunama kelle-mille vastu; выступление было заострено против бесхозяйственности ettekanne oli sihitud ebaperemehelikkuse vastu;
что ülek. teravdama, teritama, selgelt ~ teravalt esile tooma; заострить мысль mõtet teravdama ~ teritama, заострить внимание на чём erilist tähelepanu millele suunama ~ pöörama ~ keskendama
навести 367 Г сов. несов. наводить
кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
направить 278a Г сов. несов. направлять
кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
наставить I 278a Г сов. несов. наставлять
что, кого-чего kõnek. (suurel hulgal) panema; наставить книг на полку raamatuid riiulile panema, наставить стульев toole ritta panema ~ seadma, наставить двоек palju kahtesid panema, наставить синяков siniseks peksma;
что, к чему jätkama, jätku otsa panema, jätkuga pikemaks tegema; наставить рукава käiseid pikemaks tegema;
что, на кого-что sihtima, suunama; наставить ружьё püssiga sihtima keda-mida;
наставить ~ натянуть нос кому-чему madalk. pika ninaga jätma keda; наставить ~ наставлять рога кому kõnek. sarvekandjaks tegema keda, sarvi tegema kellele; наставить уши ~ ухо kõrvu kikitama
нацелить 269a Г сов. несов. нацеливать кого-что, в ~ на кого-что sihtima keda, (relva) suunama kellele-millele (ka ülek.); нацелить ружьё на кого püssist sihtima keda, püssi suunama kellele, нацелить внимание на что tähelepanu pöörama ~ juhtima
нацелиться 269 Г сов. несов. нацеливаться kõnek. в кого-что, без доп. sihtima keda, relva suunama kellele; в кого, на что, с инф. ülek. sihti ~ suunda võtma millele, mida sihtima; нацелиться в куропатку põldpüüd sihtima, нацелиться в мастера meistriks ~ meistri kohta sihtima, нацелиться взглядом на что pilku puurima millesse, нацелиться уходить end minekule seadma, нацелиться в отпуск puhkuseleminekut kavatsema; vrd. целиться
обращать 169a Г несов. сов. обратить
кого-что, на кого-что, во что, к кому-чему pöörama, suunama, juhtima; обращать взгляд на что pilku pöörama ~ suunama millele (ka ülek.), обращать внимание на что tähelepanu pöörama millele, обращать оружие против противника relva vastasele suunama, обращать в шутку naljaks ajama ~ pöörama, обращать в другую веру teise usku pöörama, обращать в свою веру oma usku pöörama (ka ülek.), обращать доходы на модернизацию оборудования sissetulekuid seadmete ajakohastamiseks ~ moderniseerimiseks kasutama, обращать стопы куда samme seadma kuhu, обращать в бегство põgenema sundima;
кого-что во что muutma; mat. teisendama; обращать воду в пар vett aurustama ~ auruks muutma, обращать в рабство orjastama, обращать город в пепел linna tuhaks tegema;
кого-что в кого-что moondama kelleks-milleks
обрушить 271a Г сов. несов. обрушивать
что ümber lükkama ~ tõukama ~ paiskama, purustama, varistama; обрушить стену müüri maha lõhkuma ~ paiskama;
что на кого-что peale ~ kallale paiskama (ka ülek.); обрушить упрёки на кого keda etteheidetega üle külvama, обрушить огонь на врага vaenlase pihta marutuld avama ~ suunama;
что murd. kroovima
ориентировать 171a Г сов. и несов. кого-что, по чему, в чём, на что orienteerima (ilmakaarte suhtes õigesse asendisse seadma; ülek. juhtima, suunama); ориентировать карту kaarti (maastikul) orienteerima, ориентировать кого в вопросах политики poliitilisest olukorrast ülevaadet andma kellele, книги ориентированы на широкого читателя raamatud on laiale lugejaskonnale määratud; vrd. сориентировать
отпасовать 172a Г сов. что, кому sport söötu ~ passi kellele andma ~ suunama
переадресовать 172a Г сов. несов. переадресовывать что, кому ümber adresseerima, uuel aadressil saatma; переадресовать письмо kirjale uut aadressi kirjutama, переадресовать критику ülek. kriitikat mujale suunama, переадресовать упрёк другому ülek. etteheidet teise arvele panema ~ teise kontosse kirjutama
перенести 365 Г сов. несов. переносить I
кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
переориентировать 171a Г сов. и несов. кого-что, на что, в чём ümber orienteerima, ülek. ka ümber suunama, teist suunda andma; переориентировать промышленность на использование местных ресурсов tööstust kohalike ressursside kasutamisele ümber suunama, переориентировать кого в вопросах политики keda poliitikas teistele seisukohtadele juhtima
перераспределить 285a Г сов. несов. перераспределять кого-что, между кем-чем ümber jaotama ~ jagama; ümber suunama; перераспределить землю maad ümber jaotama, перераспределить учеников по классам õpilasi teistesse klassidesse ümber paigutama, перераспределить обязанности kohustusi ümber ~ teisiti jagama
продвинуть 334 Г сов. несов. продвигать
что edasi nihutama (kõnek. ka ülek.) ~ lükkama; продвинуть стол к окну lauda akna alla nihutama ~ aknale lähemale lükkama, продвинуть дело asja edendama ~ paigast nihutama;
что (teise kohta) suunama ~ saatma; продвинуть полк к передовой polku eesliinile lähemale nihutama ~ suunama ~ tooma;
кого ülek. edutama, ametiredelil tõstma, ametikõrgendust andma
простереть 243 Г сов. несов. простирать I что
van. ette ~ välja sirutama; простереть руки вперёд käsi ette ~ välja sirutama, простереть взор на что pilku suunama millele;
ülek. liter. (mingi piirini) minema; далеко простереть требования kaugeleulatuvaid nõudmisi esitama, он простёр свою заботливость даже до того, что... ta läks oma hoolitsusega isegi nii kaugele, et...
пустить 317 Г сов. несов. пускать кого-что
(lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
van. sisse valama, tilgutama; lisama;
пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
распределить 285a Г сов. несов. распределять
кого-что, между кем-чем (ära) jaotama, jagama; распределить детей по классам lapsi klassidesse jaotama, распределить работу tööd (ära) jaotama, правильно распределить время aega õigesti jaotama, распределить деньги между собой raha omavahel (ära) jagama;
кого-что, куда kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määrama ~ suunama; распределить выпускников (kooli)lõpetajaid tööle suunama
сориентировать 171a Г сов. кого-чего, на что, в чём, по чему orienteerima, suunda (kätte) andma, (olukorrast) ülevaadet andma; juhtima, suunama; сориентировать карту kaarti maastikul orienteerima; vrd. ориентировать
срезать 168 Г сов. несов. срезать, срезывать
что küljest ~ pealt ~ ära ~ maha ~ lahti lõikama; срезать под углом kaldu lõikama, срезать ветку oksa ära ~ maha lõikama, срезать дёрн mätast (lahti) lõikama, срезать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis randmega palli suunama), срезать угол kõnek. nurka sirgeks võtma, teed otseks tegema (näit. kui otse üle muru minnakse), срезать угол на повороте ~ кривую kurvi lõikama;
кого ülek. (poolelt sõnalt) katkestama, läbi lõikama; срезать кого обидным замечанием solvava märkusega keda poolelt sõnalt katkestama;
кого ülek. maha niitma;
что ülek. kõnek. kärpima, vähendama; срезать лимит limiiti kärpima;
кого kõnek. läbi kukutama ~ põrutama (eksamil)
точка I 73 С ж. неод. punkt, täpp; кульминационная точка kulminatsioonipunkt, узловая точка sõlmpunkt, торговая точка müükla, müügipunkt, müügikoht, мёртвая точка surnud punkt ~ seis, точка опоры tugipunkt, toetuspunkt, точка соприкосновения puutepunkt, kontaktpunkt, точка с запятой semikoolon, punktkoma, точка отправления liter. lähtepunkt, исходная точка lähtepunkt (ka mat., ka ülek.), точка отчёта lähtepunkt (ka ülek.), ülek. lähtealus, точка пересечения lõikepunkt, lõikumispunkt, точка плавления füüs. sulamispunkt, точка замерзания füüs. külmumispunkt, точка кипения füüs. keemispunkt, точка весеннего равноденствия astr. kevadpunkt, точка летнего солнцестояния astr. suvepunkt, точка осеннего равноденствия astr. sügispunkt, точка зимнего солнцестояния astr. talvepunkt, точка встречи sõj. pihtamispunkt, точка попадания sõj. tabamispunkt, точка прицеливания sõj. sihtpunkt, долговременная огневая точка sõj. püsitulepunkt, dott, огневая точка tulepunkt, точка своего стояния sõj. oma asukoht, точка зрения arvamus, seisukoht, vaatekoht, vaatevinkel, с точки зрения кого kelle arvates ~ arvamuse järgi ~ vaatevinklist, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama, в небе видна светлая точка taevas paistab ~ on näha hele täpp, надо -- и точка kõnek. on vaja ja punkt, больше я к нему не пойду -- точка kõnek. enam ma tema poole ~ juurde ei lähe -- punkt, точка -- пора спать kõnek. aitab, on aeg magama minna, ставить точку punkti panema (ka ülek.);
бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima, kõiki jõupingutusi millele suunama; знать до точки viimse peensuseni ~ üksikasjani teadma; дойти до точки madalk. ummikusse ~ omadega puntrasse minema; доводить ~ довести до точки кого madalk. keda ummikusse ajama; в (самую) точку попасть ~ угодить kõnek. naela pea pihta ~ märki tabama; märki ~ täppi minema; точка в точку kõnek. täpipealt, täpselt; täpp-täpilt; ставить ~ поставить точки ~ точку над и i-le punkti (peale) panema
уставить 278a Г сов. несов. уставлять
кого-что (kohale) paigutama, asetama, paigale ~ kohale asetama ~ panema; уставить все книги на полку kõiki raamatuid riiulisse paigutama ~ mahutama, уставить детей по росту lapsi pikkuse järgi ritta seadma;
кого-что чем täis panema ~ asetama; уставить полку книгами riiulit raamatuid täis panema, комната уставлена мебелью tuba on mööblit täis;
что на кого-что, в кого-что ülek. kõnek. sihtima, suunama; уставить палец на кого kelle peale sõrmega sihtima ~ näitama, уставить взгляд на кого-что kellele-millele oma pilku suunama ~ naelutama, уставить глаза на кого-что keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima
устремить 301 Г сов. несов. устремлять что, на кого-что, куда, к кому-чему suunama, sihtima, pöörama; луч света был устремлён вверх valguskiir oli suunatud ülespoole, наши мысли устремлены в будущее meie mõtted on suunatud tulevikku, устремить взгляд ~ взор на кого-что kellele-millele pilku pöörama, устремить всё внимание на что kogu tähelepanu millele pöörama ~ suunama, устремить свои силы на что kogu jõudu milleks rakendama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur