[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 55 artiklit

умирать 169b Г несов. сов. умереть
от чего, за кого-что, без доп. surema (ka ülek.); ülek. välja surema, hääbuma; умирать, защищая родину kodumaad kaitstes langema ~ surema ~ surma saama, умирать за свободу vabaduse eest elu andma, умирать от голода nälga surema, умирать от тифа tüüfusesse surema, умирать своей смертью õiget ~ loomulikku surma surema, умирать от скуки kõnek. igavuse kätte ~ igavusest surema ~ suremas olema, умирать с горя kõnek. mure kätte surema ~ suremas olema, природа умирает loodus sureb ~ hääbub, дерево умирает puu sureb välja;
(без сов.) только наст. вр. kõnek. (tähenduse intensiivistamisel) sure või ära; умираю устала olen surmani väsinud ~ surmväsinud ~ surmlikult väsinud, умираю есть хочу kõht on nii tühi, et sure või ära, он умирает спать хочет teda vaevab põrgulik uni;
умирать ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end surnuks ~ lõhki ~ katki naerma; хоть ложись да умирай kõnek. pane või kõrvad pea alla, poe või kirstu
кончиться 271 Г сов. несов. кончаться
без доп., чем, на ком-чём lõppema, otsa saama; наконец война кончилась viimaks oli sõda lõppenud, на этом разговор и кончился sellega jutuajamine lõppeski, нитки кончились niit sai otsa, дождь кончился vihmasadu läks üle ~ lakkas;
kõnek. van. surema
смерть 91 С ж. неод.
surm; естественная смерть loomulik surm, клиническая смерть med. kliiniline surm, скоропостижная смерть äkiline ~ ootamatu surm, äkksurm, смерть от задушения lämbumissurm, насильственная смерть vägivaldne surm, преждевременная смерть enneaegne ~ varajane surm, мучительная смерть piinarikas ~ vaevarikas surm, голодная смерть näljasurm, пасть смертью храбрых kangelasena langema, kangelassurma surema, приговорить к смерти surma mõistma, спасти от смерти surmast ~ surmasuust päästma, умереть своей смертью loomulikku surma surema, идти на верную смерть kindlasse surma minema, устать до смерти kõnek. surmväsinud olema, избить до смерти surnuks peksma, лежать ~ быть при смерти suremas olema, бледный как смерть surnukahvatu, koolnukahvatu, kaame, kalbe, под страхом смерти surmaähvardusel, найти смерть ülek. surma leidma, otsa saama;
в функции Н kõnek. hirmsasti, tapvalt, meeletult, pööraselt, õudselt; on tappev ~ hirmus ~ õudne; смерть не люблю глупых jube, kuidas ma lolle ei salli, смерть как пить хочется on tappev janu, pööraselt tahaks juua, смерть как скучно ты рассказываешь sa räägid surmigavalt;
на волосок ~ на волоске от смерти elu ripub ~ rippus juuksekarva otsas, surmasuus; смотреть ~ глядеть смерти в глаза surmaga silmitsi olema, surmale silma vaatama, surmasuus olema; не на жизнь, а на смерть elu ja surma peale; только за смертью посылать кого kõnek. keda on paras surma järele saata (väga aeglase kohta); вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; быть между жизнью и смертью elu ja surma piiril olema ~ vahel vaakuma; двум смертям не бывать, а одной не миновать vanas. ei keegi kahte surma sure; на миру и смерть красна kõnekäänd koos surragi on ilusam, üheskoos saab kõigest üle, (teistega) jagatud mure on pool muret
мереть 243 (без страд. прич.) Г несов. (без 1 и 2 л.) от чего, без доп. kõnek. (suurel hulgal) surema; kärvama, kõngema; мереть от голода nälga surema, мухи мрут от буры booraks tapab kärbseid, мереть от холода ära ~ surnuks külmuma;
мухи мрут (on) tapvalt igav
дегенерировать 171b Г сов. и несов. manduma, degenereeruma, välja surema
дохнуть 344b Г несов. surema, lõpma, lõppema (loomade kohta); скотина дохла от голода loomad lõpsid ~ lõppesid nälga, дохнут, как мухи surevad nagu kärbsed;
мухи дохнут madalk. on tapvalt igav; vrd. сдохнуть
омертветь 229b Г сов. несов. омертвевать
kärbuma; ткани омертвели koed on kärbunud;
tuimaks muutuma, ära surema (käte-jalgade kohta);
от чего, без доп. ülek. tarduma, kangestuma; омертветь от страха hirmust tarduma;
ülek. inimtühjaks jääma, välja surema; улицы омертвели tänavad on tühjad ~ nagu välja surnud; vrd. мертветь
помереть 244b (действ. прич. прош. вр. померший и померший, дееприч. прош. вр. померев, померши и померши) Г сов. несов. помирать madalk. surema;
помереть ~ умереть ~ лопнуть со смеху kõnek. naerust lõhkema
скончаться 165 Г сов. liter. surema, manalasse varisema, meie hulgast lahkuma
удушиться 310 Г сов. madalk.
end üles pooma;
(ära) lämbuma, lämbumissurma surema
умираться 169 Г несов. (безл.) с отриц. kõnek. surema; не умирается surm ei tule ega tule, не умиралось surm ei tahtnud tulla
пост I 2 (предл. п. ед. ч. о посте, на посту) С м. неод.
(vahi)post, punkt, jaam; наблюдательный пост, пост наблюдения vaatluspost, сторожевой пост valvepost, valve, передовой пост eelpost, пост мойки tehn. pesemiskoht, заправочный пост tehn. tankimispaik, радиолокационный пост raadiolokatsioonipost, пост ответвления el. hargnemispunkt, пост управления el. juhtimispunkt, lüliti, водомерный пост hüdr. veemõõtepunkt, veevaatluspost;
valve, valvur(id);
(töö)koht, tööpaik, ametikoht, ametipost; руководящий пост juhtiv ametikoht, занимать высокий пост kõrgel (ameti)kohal olema, снимать с поста (ameti)kohalt tagandama ~ maha võtma, умереть на посту ülek. tööpostil ~ ametikohustuste täitmisel surema
пропасть 356b Г сов. несов. пропадать
(ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
сгинуть 335b (повел. накл. сгинь) Г сов.
kõnek. kaduma, hävima; сгинуть бесследно jäljetult kaduma, сгинь с глаз kao mu silmist;
madalk. kõngema, kärvama, otsa saama, surema
вымереть 244*b Г сов. несов. вымирать (без 1 и 2 л. ед. ч.) (välja) surema (ka ülek.); мамонты вымерли много тысяч лет назад mammutid surid välja tuhandeid aastaid tagasi ~ tuhandete aastate eest, город как будто вымер linn on nagu välja surnud
выродиться 289* Г сов. несов. вырождаться
(без 1 и 2 л.) manduma, degenereeruma; känguma, kängu jääma; välja surema; многие сорта ржи выродились mitmed rukkisordid on kängunud;
van. ilmale tulema ~ sündima
забор I 1 С м. неод. aed, tara, plank; дощатый забор laudtara, глухой ~ сплошной забор umbtara, умереть под забором viletsuses surema, aia veerde ~ kraavi kõngema
занеметь 229b Г сов.
kõnek. kangeks jääma, kangestuma, tuimenema, ära surema; ноги занемели jalad on kangeks jäänud ~ surid ära;
madalk. tummaks ~ keeletuks jääma (ka ülek.); он занемел от восторга ta jäi vaimustusest tummaks; vrd. неметь
изводиться 313 Г несов. сов. известись kõnek.
kuluma, otsa saama;
hävi(ne)ma, välja surema; hukka ~ otsa saama, lõppema;
от чего, без доп. end ära kurnama ~ vaevama ~ piinama; otsa jääma;
страд. к изводить
издохнуть 342 Г сов. несов. издыхать maha surema, kärvama, kõngema, otsa saama, koolma, lõp(pe)ma (vulg. ka inimese kohta)
искорениться 285 Г сов. несов. искореняться hävima, kaduma, välja surema; этот предрассудок искоренился see eelarvamus on kadunud
обомлеть 229b Г сов. несов. обомлевать от чего, без доп. kõnek.
(hirmust vm.) kangestuma, tarduma;
madalk. ära surema (käte v. jalgade kohta);
kõnek. van. (ära) nõrkema, kokku vajuma
отечь 378b Г сов. несов. отекать
tursuma, paistetama, punduma; нога отекла jalg on paistes;
ära surema (kehaliikme kohta);
laiali valguma, sulama, üle voolama; отёкшие свечи sulanud ~ tilkvel ~ rasvatilkades küünlad
отмереть 244b (3 л. буд. вр. отомрёт, повел. накл. отомри) Г сов. несов. отмирать
kärbuma, atrofeeruma;
ülek. välja surema, hääbuma, kustuma; старые обычаи отмерли vanad tavad on välja surnud ~ hääbunud
перемереть 246 Г сов. несов. перемирать (без 1 и 2 л. ед. ч.) madalk. (hulgakaupa, üksteise järel) surema ~ lõpma ~ hinge heitma ~ koolma
повымереть 244*b Г сов. kõnek. (ajapikku) välja surema (paljude kohta)
позамёрзнуть 342 Г сов. kõnek.
(без 1 и 2 л.) ära külmuma (suure hulga v. kõige kohta), külma kätte surema (paljude v. kõigi kohta);
külmetama; люди позамёрзли inimestel on külm
покаяние 115 С с. неод. kirikl., liter. (patu)kahetsemine, (patu)kahetsus; умереть без покаяния pattu kahetsemata surema;
отпустить душу на покаяние kõnek. nalj. kelle hinge rahule jätma
скоропостижно Н äkki, äkitselt, ootamatult; скоропостижно скончаться ootamatult surema ~ manalasse varisema
терпнуть 345 (без 1 и 2 л.) Г несов. kõnek. kangestuma, kangeks jääma, surema; руки терпнут käed jäävad kangeks ~ surevad
в, во предлог I с вин. п.
sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
-st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
-line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
гибнуть 342 Г несов. без доп., за что, от чего hävima, hävinema; hukkuma, langema; гибнет старый парк vana park hävib ~ hävineb, гибнуть от болезней haiguste kätte surema, гибнуть за родину kodumaa eest langema; vrd. погибнуть
голод 1 (род. п. голода и голоду) С м. неод. (без мн. ч.) nälg (ka ülek.), kõhutühjus; испытывать голод nälga tundma ~ nägema, морить голодом näljutama, он почувствовал голод tal läks kõht tühjaks, умирать с голоду kõnek. ~ от голода nälga surema, утолить голод nälga kustutama, земельный голод maanälg
жажда 51 С ж. неод. (без мн. ч.) janu (ka ülek.); утолять жажду janu kustutama, испытывать жажду (joogi)janu tundma, томиться жаждой janunema, умирать от жажды janusse surema, жажда крови verejanu, жажда знаний teadmahimu, teadmishimu, жажда приключений seiklushimu, жажда счастья õnneiha, жажда свободы vabadusiha
заснуть 336b Г сов. несов. засыпать I
uinuma, magama jääma, suikuma; он заснул глубоким сном ta jäi sügavalt magama;
ülek. tuhmuma, kustuma; заснувшие чувства kustunud tunded;
kõnek. ära surema (kalade kohta);
заснуть вечным ~ последним сном igavesele ~ viimsele unele suikuma
затечь 378b Г сов. несов. затекать
во что, за что sisse ~ taha jooksma ~ voolama ~ valguma; вода затекла за воротник vesi jooksis krae vahele, следы затекли водой jäljed on vett täis valgunud;
kinni ~ üles paistetama; глаз затёк silm on paistes;
ära surema, kangeks jääma (käe v. jala kohta); ноги затекли jalad on kanged ~ surnud
лишаться 169 Г несов. сов. лишиться кого-чего
ilma jääma, kaotama; лишаться родителей vanemaid kaotama, лишаться сознания ~ памяти ~ чувств teadvust kaotama, minestama, minestusse langema, лишаться жизни elu kaotama, surema, лишаться ума ~ рассудка mõistust ~ aru kaotama, (peast) segaseks minema, лишаться зрения nägemist kaotama, pimedaks jääma, лишаться речи kõnevõimet kaotama;
страд. к лишать
млеть 229b Г несов.
от чего, без доп. rammestuma, rammestust tundma, rambima, rammaks ~ jõuetuks jääma; млеть от страха hirmust rammaks jääma;
harduma, meeleliigutusest sulama ~ nõrkema; млеть от любви к кому armastusest nõrkema ~ sulama;
kõnek. (ära) surema (käte v. jalgade kohta)
нож 29 С м. неод.
nuga, puss; кухонный нож kööginuga, перочинный нож sulenuga (väike taskunuga), садовый нож aianuga, складной нож liigendnuga, косой нож kaldteraga nuga, nahanuga, дисковый нож tehn. ketasnuga, лезвие ножа noatera, черенок ножа noapea, финский нож soome puss;
tera; нож косилки põll. niiduki vikat, строгальный нож höövlitera, нож ковша mäend. kopatera, нож отвала põll. (adra)hõlmatera;
(быть) на ножах с кем kellega nugade peal ~ vaenujalal olema; ложиться ~ лечь под нож kõnek. noa alla minema (operatsioonile); (умирать ~ умереть) под ножом kõnek. operatsioonilaual (surema); нож в сердце кому hoop otse südamesse; нож острый для кого, кому lausa ~ päris piin kellele; как ножом по сердцу otse südamesse (lõikama); приставать ~ пристать с ножом к горлу к кому kõnek. kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima, mitte hingerahu andma
онеметь 229b Г сов. несов. онемевать
без доп., от чего tummuma, tummaks jääma, ülek. ka keeletuks jääma; онеметь от страха hirmust tummaks jääma, онеметь от радости rõõmust keeletuks jääma;
tuimuma, tuimaks muutuma ~ minema, ära surema (käte-jalgade kohta); нога онемела jalg on surnud; vrd. неметь
отжить 332 Г сов. несов. отживать
что ära ~ läbi elama; отжить свой век oma elu ~ iga ära elama;
kõnek. (mõnda aega) elama kus; отжить месяц в деревне kuu aega maal (ära) elama;
(без страд. прич.) ülek. välja surema, iganema; обычай отжил see komme on iganenud ~ ajast ja arust
падать 164b Г несов.
сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
пасть II 356b Г сов. несов. падать
van. langema, kukkuma, laskuma; конь пал на землю hobune langes ~ kukkus maha, они пали на колени nad vajusid ~ langesid ~ laskusid põlvili, настроение пало tuju langes, подозрение пало на него kahtlus langes tema peale;
(без несов.) ülek. langema, alla käima; пасть низко madalale langema, alla käima;
lõpma, otsa saama (loomade kohta); корова пала lehm lõppes ~ lõppis;
(без несов.) liter. hukkuma, langema (lahingus); пасть в бою lahingus langema, пасть смертью храбрых kangelassurma surema, sangarina langema, пасть от руки кого kelle käe läbi hukkuma ~ surma saama, пасть жертвой кого ülek. kelle ohvriks langema;
(без несов.) kukutatud olema; царское самодержавие пало tsaari isevalitsus ~ tsaarivõim on kukutatud;
(без несов.) alla andma; крепость пала kindlus andis alla ~ langes ~ vallutati
перевестись 367 Г сов. несов. переводиться
куда üle minema, siirduma; перевестись в другой институт teise instituuti üle minema, перевестись на работу в другой город teise linna tööle siirduma ~ asuma;
kõnek. otsa lõppema ~ saama, ära kuluma; välja surema; деньги у него почти совсем перевелись raha on tal peaaegu otsas ~ otsa lõppenud, щуки в этой реке ещё не перевелись siin jões leidub veel hauge ~ havisid
рука 78 С ж. неод.
käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
(без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
с II, со предлог I с род. п.
millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
свой 156a М (своя, своё, свои)
oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
М С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
М С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
сложить I 311a Г сов. несов. складывать
что kokku panema ~ kuhjama ~ seadma; сложить скатерть laudlina kokku panema, сложить палатку telki kokku panema, сложить чемодан kohvrit (kokku) pakkima, сложить в кучу что mida hunnikusse panema, kuhja ajama, сложить дрова в поленницу puid riita laduma, сложить костёр lõket seadma, puid lõkkeks seadma ~ laduma, сложить крестом ristama, ristamisi panema, сложить руки на груди käsi risti rinnale panema, сложить ноги по-турецки türklase kombel istuma, сложить губы трубочкой huuli torutama ~ toruli ajama;
что kokku murdma; сложить вдвое ~ пополам kaheks ~ pooleks murdma, сложить лист гармошкой (paberi)lehte kokku voltima, сложить плиссе plisseerima, kurrutama;
что, с чем liitma, kokku arvama, summeerima, kokku võtma; сложить два и пять kahele viit liitma, kahele liita viis;
что (valmis) laduma, (osadest) kokku panema; сложить печку ahju laduma;
кого-что kõnek. maha võtma ~ panema; сложить ношу с плеч kandamit (seljast) maha panema;
что ülek. maha panema; что на кого kelle peale panema; сложить с себя ответственность vastutusest lahti ütlema, сложить с себя полномочия volitusi maha panema;
сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сложить ~ складывать оружие relvi maha panema; сложить ~ складывать руки käsi rüppe laskma ~ panema; сложить голову liter. langema, elu andma, surma saama, hukkuma; сложить свои кости surma ~ hukka saama, surema; сложить ~ складывать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütule veeretama, süüd süütu kaela ajama ~ veeretama, vale kaelast õige kaela ajama
смех 18 (род. п. ед. ч. смеха и смеху) С м. неод. (без мн. ч.)
naer; громкий смех vali naer, неудержимый смех ohjeldamatu naer, сдавленный смех tagasihoitud ~ allasurutud ~ hillitsetud naer, гомерический смех homeeriline naer, раскатистый смех naerulagin, взрыв смеха naerupurtsatus, naerupahvak, naerupurse, раскаты смеха naerurõkatused, разразиться смехом naerma pahvatama, заливаться смехом lõkerdama, naerda lagistama, вызывать смех naerma panema, раздался смех kostis naeru, без смеху kõnek. ilma naljata;
в функции предик. kõnek. on naljakas ~ naeruväärne ~ naeruväärt ~ veider; прямо смех lausa naeruväärt;
смех сквозь слёзы naer läbi pisarate; поднять на смех кого kõnek. keda naeruks ~ naerualuseks tegema; и смех и грех kõnek. nuta ja naera; курам на смех kõnek. tibudele naeruks, mis ajab kanadki ~ hobusegi ~ surnugi naerma; не до смеху ~ смеха кому kõnek. on ~ oli naljast kaugel, kellel ei ole naljatuju; помереть ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end puruks ~ lõhki ~ katki naerma; покатываться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; смеха ради kõnek. naljaviluks; смех разбирает ~ берёт кого kõnek. kellele tikub naer peale, ajab naerma keda
тираж I 29 С м. неод. (võidu)loosimine; тираж выигрышей võiduloosimine, võitude loosimine, тираж погашения kustutusloosimine;
выходить ~ выйти в тираж kõnek. (1) kõlbmatuks muutuma, mahakandmisele kuuluma ~ minema, (2) van. ära surema, elavate kirjast lahkuma; списывать ~ сдавать в тираж кого kõnek. keda kõlbmatuks tunnistama, maha kandma
тоска 79 С ж. неод. (без мн. ч.)
(suur) igatsus, hõllandus, kurbus, nukrus; tusk, äng, ängistus, hingevaev, hingepiin; невыносимая тоска talumatu nukrus ~ igatsus, тоска по родине kodu(maa)igatsus, kojuigatsus, тоска берёт ~ нападает ~ находит nukrus ~ tusk tuleb peale, meel läheb kurvaks ~ nukraks, тоска грызёт кого keda ~ kelle hinge vaevab ~ rõhub ~ ahistab ~ pureb igatsus ~ kurbus ~ nukrus, наводить ~ нагонять тоску на кого kõnek. keda kurvaks tegema, разогнать ~ развеять ~ рассеять тоску nukrust ~ tuska peletama;
igavus; kõnek. igav asi; умереть с тоски ~ от тоски igavuse kätte surema, на даче осенью тоска sügisel on suvilas igav;
тоска зелёная kõnek. põrguigavus, tappev igavus
угореть I 231b Г сов. несов. угорать I
vingu ~ karmu jääma, vingust ~ karmust haigeks jääma, vingumürgi(s)tust saama; угореть до смерти vingu ~ karmu kätte ~ vingumürgi(s)tusse surema;
(без несов.) от чего ülek. madalk. ogaraks ~ peast segaseks ~ segi minema; ты что, угорел? oled sa ogaraks läinud ~ peast põrunud?
уснуть 336b Г сов.
uinuma (ka ülek.), suikuma, magama ~ unele jääma; уснуть крепким снoм sügavalt magama jääma, sügavasse unne vajuma, уснуть за столом laua taha magama jääma, ребёнок уснул на руках матери laps jäi ema süles magama, природа уснула loodus on unne suikunud;
lõpma, otsa saama, surema (kalade kohta);
уснуть вечным сном liter. igavesele unele suikuma; уснуть навеки ~ навсегда igaveseks uinuma; уснуть мёртвым сном surmaunne vajuma, nagu surnu ~ nott ~ kott magama jääma; уснуть сном праведника õndsa ~ õiglase unne vajuma
храбрый 119 П
(кр. ф. храбр, храбра, храбро, храбры и храбры) vapper, julge, kartmatu, vahva, uljas, pelutu; храбрый боец vapper ~ julge võitleja, храбрый вид vapper ~ uljas väljanägemine;
П С храбрый м. од. julge ~ vapper mees; пасть смертью храбрых vaprate surma surema; vaprana langema;
не из храброго десятка kõnek. argade kilda (kuuluma), argade killast (olema)
час 3 (два, три, четыре часа, предл. п. о часе, в часе и часу) С м. неод.
tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur