[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 84 artiklit

бегство 94 С с. неод. (без мн. ч.) põgenemine, pagemine, pakkujooks; паническое бегство paaniline põgenemine, бегство из тюрьмы vanglast põgenemine ~ pagemine, план бегства pagemisplaan, põgenemisplaan, спасаться бегством põgenema, обратиться в бегство põgenema, pagema, обратить в бегство кого põgenema sundima, tagasi lööma keda
бодрить 285a Г несов. кого-что, без доп. reipaks tegema, reibastama, ergutama, ergastama, värskendama; весенний воздух бодрит kevadõhk värskendab ~ teeb reipaks, бодрить коня hobust ergutama ~ tagant ~ takka sundima
брыкаться 165 Г несов. kõnek.
takka üles lööma (loomade kohta); jalgadega peksma (inimese kohta);
ülek. vastu punnima
букварь 11 С м. неод. aabits; сесть за букварь aabitsat ~ lugemist õppima ~ aabitsatarkust omandama hakkama, посадить за букварь aabitsa taha sundima
воздействие 115 С с. неод. mõju, mõju(s)tus, mõjustamine; toime; оказывать пагубное воздействие halba mõju avaldama, применять физическое воздействие jõuga ~ jõu varal mõjustama, jõuga sundima, сила воздействия mõjujõud, под воздействием mõjul, возмущающее воздействие el. häiritustoime
воротить I 316a Г сов.
кого kõnek. tagasi pöörduma panema ~ sundima, tagasi saatma ~ tooma; воротить с полдороги poolelt teelt tagasi saatma ~ tooma;
что madalk. tagastama, tagasi andma; tagasi saama; воротить взятые взаймы деньги laenu ~ laenatud raha tagastama ~ tagasi saama
вымучить 271*a (повел. накл. вымучи) Г сов. несов. вымучивать
что (väevõimuga, püsivusega, raskustega) saama ~ välja pressima; вымучить признание ülestunnistust välja pigistama;
кого, чем kõnek. ära vaevama ~ piinama;
что kõnek. endast välja pigistama ~ pressima (näit. värsiridu); вымучить улыбку end naeratama sundima
вынуждать 169a Г несов. сов. вынудить кого-что, к чему, на что, с инф. sundima; вынуждать противника отступить ~ к отступлению vastast taganema sundima, условия вынуждают крестьян на борьбу против помещиков olukord sunnib talupoegi võitlusse ~ võitlema mõisnike vastu
выпроводить 313*a Г сов. несов. выпроваживать кого kõnek. välja ajama ~ viskama, lahkuma sundima; выпроводить непрошенных гостей kutsumata külalisi minema saatma
довести 367 Г сов. несов. доводить I кого-что, до кого-чего milleni, kelleni (v. mingisse seisundisse) viima; довести до самого дома majani (välja) viima, majani talutama ~ saatma, довести до конца lõpule viima, довести до слёз pisarateni viima, nutma ajama, довести до отчаяния meeleheitele viima, довести урожай до 40 центнеров с гектара hektarisaaki 40 tsentnerile tõstma, это до добра не доведёт see ei lõpe heaga, see võib kurvalt lõppeda, довести до сознания selgeks tegema, mõistma sundima, довести до сведения чьего kellele teatavaks tegema, keda informeerima;
язык до Киева доведёт kõnekäänd kes teed küsib, see pärale jõuab; довести ~ доводить до белого каления кого marru ajama, vihastama keda
ершиться 287 Г несов. kõnek. turritama, turris olema (ka ülek.); tõrkuma, vastu punnima
замазать 186 Г сов. несов. замазывать что, чем üle ~ kinni võõpama ~ kittima ~ mätsima (ka ülek.); ära määrima; окно до половины замазано зелёной краской aknaklaasid on poolest saadik roheliseks võõbatud, замазать окна на зиму aknaid talveks kittima, замазать щели на полу põrandapragusid pahteldama, замазать недостатки kõnek. puudusi kinni mätsima, замазать ботинки глиной saapaid saviseks tegema;
замазать ~ замазывать рот кому madalk. suud kinni toppima kellel, vaikima sundima keda; замазать ~ замазывать глаза кому madalk. puru silma ajama kellele
заставлять II 255 Г несов. сов. заставить II кого, с инф. sundima, (tegema) panema; заставлять молчать vaikima sundima, заставлять работать tööle panema ~ sundima, заставлять бегать по учреждениям mööda asutusi jooksutama, не заставляй себя просить ära lase end paluda
изнасиловать 171a Г сов.
кого vägistama;
кого-что vägivalda kasutama ~ tarvitama kelle-mille kallal, vägisi sundima keda
кочевряжиться 271 Г несов. madalk.
vastu ajama ~ punnima, puiklema, enda kallal lunida laskma;
перед кем uhkeldama, suurustama, end tähtsaks tegema; кочевряжиться перед знакомыми tuttavate ees uhkeldama
молчать 180 Г несов. о ком-чём, без доп. vaikima, vait ~ vakka olema; он дал клятву молчать ta andis vaikimisvande, ta tõotas vaikida, заставить молчать vaikima sundima (ka ülek.), молчать! vait (olla)! tasa! suu kinni! молчи ole ~ jää vait, об этом надо молчать sellest ei maksa ~ ei tohi rääkida, see tuleb maha vaikida
набиться 325 Г сов. несов. набиваться
во что, безл. также кого-чего (suurel hulgal) kogunema, tungima, tikkuma; снег набился за воротник lund läks krae vahele, к вечеру изба набилась народом õhtuks oli tare puupüsti rahvast täis;
kõnek. tükkima, tikkuma, end peale sundima; я сам набился к вам в гости ise kangesti tahtsin teile tulla, хочу набиться к вам на дружбу ~ в дружбу tahan tingimata teiega sõbraks saada
навязать I 198 Г сов. несов. навязывать
что, на что külge ~ otsa siduma; навязать леску на удилище õngeridvale nööri kinnitama, навязать шарф на шею kõnek. salli kaela siduma ~ panema;
что, чего (mingit hulka) valmis kuduma ~ heegeldama ~ siduma; навязать носков mitu paari ~ hulga sokke valmis kuduma, навязать снопов (mingit hulka) viljavihke siduma;
кого-что, кому-чему ülek. peale sundima ~ suruma, kaela määrima; навязать своё мнение oma arvamust peale suruma, навязать войну sõda peale sundima
навязаться 198 Г сов. несов. навязываться кому, к кому, с чем, с инф. kõnek. halv. peale tikkuma ~ tükkima ~ pressima, end peale sundima, pealetükkiv olema; навязаться к кому в гости kellele vägisi külla tulema ~ tikkuma, навязаться на дружбу ~ в друзья sõbraks tükkima, навязаться со своими разговорами vestluskaaslaseks tükkima, oma juttudega tüütama;
навязаться на голову ~ на шею чью nuhtluseks ~ veskikiviks kaelas olema kellel
над, надо предлог с твор. п.
märkides isikut, eset, kohta, ruumi, mille kohal tegevus toimub kohal, kohale, üle, peale, -le; висеть над столом laua kohal rippuma, склониться над работой töö kohale kummarduma, занести шашку над головой mõõka pea kohale tõstma, надо мной minu kohal ~ kohale ~ üle, стоять над душой kellele millega hinge peale käima;
märkides isikut, eset, nähtust, millele tegevus on suunatud kallal, juures, ääres, üle, pärast, -ga; трудиться над проектом projekti kallal töötama, ломать голову над задачей ülesande kallal pead murdma, плакать над письмом kirja lugedes nutma, скучать над книгой raamatu juures igavlema, стрелять над ухом kõrva juures ~ ääres paugutama, победа над врагом võit vaenlase üle, смеяться над самим собой iseenese üle naerma, дрожать над ребёнком lapse pärast värisema, опыты над растениями katsed taimedega, сделать над собой усилие oma jõudu kokku võtma, end sundima, жулики над жуликами kõnek. van. sulide sulid
наказать I 198 Г сов. несов. наказывать
кого-что, за что, чем karistama, nuhtlema; наказать виновного süüdlast karistama, наказать по заслугам õiglaselt karistama, наказать по всей строгости закона seaduse järgi rangelt karistama, он был наказан ta sai karistada;
кого-что kõnek. van. kulutusi tegema ~ kulutama sundima
налегать 165b Г несов. сов. налечь
на кого-что, чем peale rõhuma ~ suruma ~ vajutama; налегать плечом на дверь õlaga vastu ust suruma, налегать грудью на стол rinnuli laua peal olema, налегать на вёсла aerudele suruma ~ vajutama;
на что ülek. kõnek. pihta andma, hoolega kallal olema, käsile võtma; налегать на работу tööle pihta andma, налегать на учёбу õppetööd käsile võtma, usinasti ~ hoolega õppima;
на кого-что ülek. madalk. sundima keda, survet avaldama, peale pressima kellele;
на что ladestuma; laskuma
напроситься 319 Г сов. несов. напрашиваться 1. kõnek.
куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
(без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
насилие 115 С с. неод. (без мн. ч.) vägivald(sus), vägivallavõim; применять насилие vägivalda tarvitama, чинить насилие vägivallatsema, vägivalda tarvitama, насилие над кем vägivalla tarvitamine kelle kallal, следы насилия на теле vägivalla jäljed kehal, совершать насилие над собой end vägisi ~ väevõimuga sundima
насиловать 171a Г несов.
кого-что vägivalda tarvitama, vägisi ~ väevõimuga sundima; насиловать волю чью kelle tahet allutama, keda vägisi sundima;
кого vägistama
насильно Н vägisi, väevõimuga, vägivallaga, vägivaldselt, sundkorras, sunniviisil; насильно заставить väevõimuga ~ vägivaldselt sundima, насильно увести sundkorras ära viima;
насильно мил не будешь kõnekäänd armastust ei saa sundida
настёгивать 168a Г несов. сов. настегать . piitsaga tagant sundima, piitsutama, (kergelt) vemmeldama
неволить 269a Г несов. кого-что, в чём, чем, с инф. kõnek. (vägisi) sundima, käskima; никто тебя не неволит идти за него keegi ei aja ~ ei pane sind vägisi talle mehele
нукать Г несов. madalk.
164a кого, без доп. nõõtama, tagant sundima; нукать лошадь hobust nõõtama, ты меня не нукай ära sunni mind tagant, ära aja mind takka;
164b nohhitama, noh ütlema
оборвать 217a Г сов. несов. обрывать
что paljaks ~ tühjaks ~ küljest ära korjama ~ noppima ~ rebima; katki ~ puruks ~ lõhki rebima ~ kiskuma ~ tõmbama; оборвать листья с ветки oksa lehtedest paljaks tegema, оборвать яблоки с яблони puu otsast õunu maha võtma, оборвать яблоню õunapuud tühjaks korjama ~ tegema, оборвать пуговицу у пиджака pintsakunööpi eest ära tõmbama, оборвать нитку niiti katki tõmbama, оборвать телефон ülek. kõnek. telefoni ~ traati kuumaks ajama (pidevalt ja kärsitult helistama), helistama, nii et telefon on tuline ~ huugab ~ särtsub;
кого-что ülek. (järsult) katkestama ~ kõnek. vaikima sundima; смерть оборвала его планы surm katkestas ta plaanid ~ tõmbas ta plaanidele kriipsu peale, оборвать чтение на полуслове lugemist poolelt sõnalt katkestama ~ katki jätma, оборвать на полуслове кого keda poole sõna pealt vaikima sundima ~ järsult katkestama;
оборвать уши кому kõnek. keda kõrvust sakutama, kelle kõrvu tuliseks tegema
образумить 277 Г сов. несов. образумливать кого kõnek. mõistust ~ aru pähe panema, mõistlikkusele sundima, mõistlikuks tegema
обращать 169a Г несов. сов. обратить
кого-что, на кого-что, во что, к кому-чему pöörama, suunama, juhtima; обращать взгляд на что pilku pöörama ~ suunama millele (ka ülek.), обращать внимание на что tähelepanu pöörama millele, обращать оружие против противника relva vastasele suunama, обращать в шутку naljaks ajama ~ pöörama, обращать в другую веру teise usku pöörama, обращать в свою веру oma usku pöörama (ka ülek.), обращать доходы на модернизацию оборудования sissetulekuid seadmete ajakohastamiseks ~ moderniseerimiseks kasutama, обращать стопы куда samme seadma kuhu, обращать в бегство põgenema sundima;
кого-что во что muutma; mat. teisendama; обращать воду в пар vett aurustama ~ auruks muutma, обращать в рабство orjastama, обращать город в пепел linna tuhaks tegema;
кого-что в кого-что moondama kelleks-milleks
осадить III 313a Г сов. несов. осаживать кого
(käigult, järsku) peatama; tagasikäiku andma; осадить лошадь hobust järsult peatama, hobust taganema sundima;
ülek. kõnek. vastu nina ~ nina peale andma, õpetust andma
отбросить 273a Г сов. несов. отбрасывать кого-что, от кого-чего
ära ~ eemale viskama; ülek. (kõrvale) heitma ~ jätma; отбросить камень kivi kõrvale ~ eemale viskama, отбросить сомнения kahtlusi kõrvale heitma, отбросить мысль о чём millist mõtet kõrvale jätma, отбросить тень varju heitma;
tagasi lööma ~ tõrjuma; отбросить противника за реку vastast üle jõe ~ jõe taha paiskama ~ taganema sundima;
panema, valama, puistama; отбросить на решето sõelale nõrguma panema
отклонить 308 Г сов. несов. отклонять
что (kõrvale) kallutama (ka ülek.) ~ juhtima; кого от чего loobuma sundima; отклонить корпус назад keha tahapoole kallutama, отклонить удар lööki kõrvale juhtima, отклонить от принятого решения vastuvõetud otsusest loobuma sundima;
что ülek. tagasi lükkama; отклонить предложение ettepanekut tagasi lükkama
отмахиваться 168 Г несов. сов. отмахнуться
от кого-чего, чем endast eemale vehkima ~ peletama, vehkides endast eemale tõrjuma;
чем (tõrjuvalt) käega lööma;
от кого-чего, без доп. ülek. kõnek. tegemast tõrkuma, vastu ajama ~ punnima; отмахиваться от обязанностей kohustuste vastu tõrkuma, отмахиваться от предложения ettepanekut tagasi tõrjuma
пичкать 164a Г несов. кого-что, чем kõnek. toppima kellele mida, poputama keda millega; пичкать ребёнка сладостями lapsele maiustusi toppima, пичкать кого ненужными знаниями keda ebaolulist õppima sundima; vrd. напичкать
поартачиться 271 Г сов. kõnek. (väheke) vastu punnima ~ puiklema ~ tõrkuma ~ sõrgu vastu ajama
погнать 184 Г сов. кого-что ajama (hakkama), saatma, (tagant) kihutama; погнать скот на пастбище loomi karjamaale ajama, погнать лошадь галопом hobust galopile sundima, погнать с работы kõnek. töölt minema lööma ~ kihutama
погонять I 255 Г несов. кого-что taga sundima, ülek. kõnek. ka utsitama; погонять лошадь кнутом hobust piitsaga taga sundima
погонять II 254b Г сов. кого-что kõnek.
(mõnda aega) jooksma sundima; погонять лошадь на корде hobust rihmapidi väheke (ringis) jooksutama ~ joosta laskma, погонять мяч natuke aega palli mängima ~ taga ajama;
(mõnda aega) küsitlema; погонять по всему курсу terve kursuse ulatuses küsitlema
подавлять 255 Г несов. сов. подавить II
что maha suruma (ka ülek.); подавлять восстание ülestõusu maha suruma, подавлять страх hirmu maha suruma, подавлять вздох ohet alla suruma, подавлять улыбку end tõsiseks (jääma) sundima, подавлять огнём sõj. tulega maha suruma;
что, чем ülek. varju jätma; ülekaalus olema; подавлять своим авторитетом oma autoriteediga teisi varju jätma, подавлять численностью arvulises ülekaalus olema;
кого-что, чем ülek. masendama, rõhuma, rusuma, ängistama
подгонять 225 Г несов. сов. подогнать
кого-что tagant ajama ~ sundima, kiiremaks ~ kiirustama sundima; подгонять лошадей hobuseid kiiremale käigule sundima, подгоняемые холодом, мы пошли быстрее külm ajas meid tagant ~ sundis meid kiiremini astuma, подгонять план kõnek. plaanitäitmist kiirendama, подгонять по математике matemaatikas järele aitama;
кого-что, к кому-чему, подо что lähemale ~ ligemale ~ juurde ~ alla ajama; подгонять плот к берегу parve kaldasse ajama;
что, к чему sobitama (kõnek. ka ülek.); подгонять рамы к окнам aknaraame ette sobitama, подгонять костюм по фигуре kostüümi ~ ülikonda kandjale sobivaks tegema, подгонять отпуск к приезду гостя puhkust külalise saabumise ajaks sättima, подгонять под чей вкус kelle maitsele vastavaks tegema
поднести 365 Г сов. несов. подносить
кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale tooma ~ tõstma, kohale kandma; поднести ложку ко рту lusikat suu juurde tõstma, поднести вещи к вагону pakke vaguni juurde viima, поднести руку к глазам kätt silmade ette panema, лодку поднесло к берегу vool kandis paadi kaldale;
что, чего, кому kõnek. pakkuma mida, kostitama millega (jookide kohta); поднести гостям чаю külalistele teed pakkuma, поднести вина veini pakkuma ~ ulatama, veiniga kostitama;
что, кому kinkima; поднести цветы lilli kinkima;
поднести ~ подносить ~ преподнести ~ преподносить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema, keda kibedat pilli alla neelama sundima
подстегнуть I 338 Г сов. несов. подстёгивать
кого, чем (tagant sundides) vitsa ~ piitsaga nähvama; подстегнуть лошадь hobusele piitsaga nähvama;
кого ülek. kõnek. tagant sundima, kannustama, utsitama; подстегнуть отстающих mahajääjaid utsitama ~ tagant torkima
понести 365 Г сов.
кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
(без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
(без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
(без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
van., murd. käima peale saama;
понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
понудить 270a (страд. прич. прош. вр. понуждённый, кр. ф. понуждён, понуждена, понудитьо, понудитьы) Г сов. несов. понуждать кого-что, к чему, с инф., без доп. liter. tagant sundima ~ ajama
понукать 169a Г несов. кого nõõtama, tagant sundima ~ ajama (kõnek. ka ülek.); понукать лошадь hobust nõõtama, ты меня не понукай ära sunni mind tagant
посадить 313a Г сов. несов. сажать
что istutama, maha panema; посадить цветы lilli istutama, посадить картофель kartuleid maha panema;
кого-что, на что, куда istuma panema; кого, за что, с инф. mida tegema sundima ~ panema; посадить малыша на стул väikemeest toolile istuma panema, посадить его рядом с собой teda enda kõrvale istuma panema, посадить ребёнка за уроки last õppetükke tegema ~ õppima sundima, посадить курицу на яйца kana hauduma panema;
кого-что, куда panema, asetama; посадить на поезд rongi peale panema ~ aitama, посадить больного на диету kõnek. haiget dieedile panema, посадить топор на топорище kirvele vart taha panema, посадить пироги в печь pirukaid ahju panema, посадить собаку на цепь koera ketti panema, наискось посаженные глаза veidi pilukil silmad, глубоко посаженные глаза sügavad ~ sügaval asetsevad silmad;
кого-что, куда vangi ~ kinni panema; посадить в тюрьму vangi ~ kinni panema, vangistama, посадить под арест aresti panema;
что, на что kõnek. peale ajama (näit. plekki); посадить в тетради кляксу tindiplekki vihikusse tegema;
что, на что kõnek. peale ~ külge õmblema ~ kinnitama; посадить пуговицы на пальто mantlile nööpe külge õmblema ~ ajama;
кого-что maandama, maanduma sundima; madalikule ajama; посадить самолёт lennukit maandama, посадить судно на мель laeva madalikule ~ karile ajama;
кого madalk. täbarasse olukorda panema; посадить на экзамене eksamil küsimustega vahele võtma;
что, кому madalk. sisse lööma ~ taguma;
посадить ~ сажать в калошу ~ в лужу кого kõnek. keda rumalasse ~ täbarasse olukorda panema; посадить ~ сажать на шею чью, кого, кому kõnek. kellele kaela määrima; посадить ~ сажать на хлеб и (на) воду кого kõnek. keda vee ja leiva peale panema; vrd. сажать
поторапливать 168a Г несов. кого-что kõnek. tagant kiirustama ~ sundima
поторопить 323a Г сов. кого-что, с чем, без доп. tagant kiirustama ~ sundima
поупорствовать 171b Г сов. kõnek. (mõnda aega) vastu ajama ~ seisma ~ punnima ~ tõrkuma
поупрямиться 280 Г сов. kõnek. (mõnda aega kangekaelselt) vastu ajama ~ seisma ~ punnima ~ tõrkuma
примирить 285a Г сов. несов. примирять кого-что, с кем-чем lepitama, leppima panema ~ sundima; vrd. мирить
приневолить 269a Г сов. несов. приневоливать кого-что, к чему, в чём, с инф. van. sundima, sundkorras ~ sunniviisi ~ vägisi tegema panema
принудить 270a (страд. прич. прош. вр. принуждённый, кр. ф. принуждён, принуждена, принуждено, принуждены) Г сов. несов. принуждать кого-что, к чему, с инф. sundima; принудить к молчанию vaikima sundima, принудить возвратиться домой koju tagasi (pöörduma) sundima
припереть 243 Г сов. несов. припирать
что, к чему madalk. mille vastu panema; припереть доску к стене lauda vastu seina toetama ~ püsti panema;
что, чем kõnek. millega sulgema, mida toeks panema; припереть дверь палкой uksele puud (toeks) ette panema, puud vastu ust suruma;
кого-что, к чему kõnek. mille vastu ~ kuhu suruma ~ litsuma; ülek. madalk. sundima;
что madalk. koomale tõmbama ~ lükkama;
кого-что, с инф. madalk. kohale vedama ~ tooma;
(без страд. прич.) madalk. halv. kohale tulema;
припереть ~ припирать к стене ~ к стенке кого kõnek. keda vastu seina suruma, keda kimbatusse ajama ~ viima
припустить 317 Г сов. несов. припускать
кого-что, к кому-чему madalk. juurde ~ ligi laskma; põll. emalooma juurde ~ imema laskma;
кого, без доп. kõnek. kiiremini minema sundima; припустить коня hobust jooksule sundima;
(без страд. прич.) kõnek. sammu lisama;
kõnek. tugevnema; дождь припустил как из ведра vihma hakkas ladinal sadama ~ nagu oavarrest kallama;
что, без доп. juurde ~ järele laskma ~ andma; припустить на швы õmblusvaru jätma ~ juurde andma;
(kergelt) läbi keetma, kupatama
притягивать 168a Г сов. несов. притянуть
кого-что, к кому-чему (juurde, külge, ligi) tõmbama, köitma; ülek. kõnek. sundima (kuhu minema), vägisi ~ karvupidi (ligi) kiskuma; притягивать магнитом magnetiga külge tõmbama, притягивать лодку к берегу paati kaldasse tõmbama, притягивать кого к груди keda embama ~ rinnale suruma;
(обычно сов.) кого, к чему ülek. madalk. vastust andma sundima; kohtusse kutsuma, vastutusele võtma; притягивать к ответу vastust andma ~ vastutama panema, притягивать к суду kohtulikule vastutusele võtma, притягивать к допросу (sundkorras) üle kuulama;
кого-что, к кому-чему, чем ülek. ligi tõmbama, haarama, kaasa kiskuma, köitma, paeluma;
притягивать ~ притянуть за волосы ~ за уши что kõnek. vägisi ~ meelevaldselt kokku sobitama ~ panema
прогнать 184 Г сов. несов. прогонять I
кого ära ~ välja ~ minema ajama; kõnek. minema kihutama ~ lööma; прогнать из дому kodunt minema ajama, прогнать в шею ~ в три шеи кого madalk. nattipidi ~ tuttipidi välja viskama, minema lööma, ветер прогнал тучи tuul on pilved laiali ajanud;
кого-что läbi ~ mööda ajama ~ liikuma sundima; прогнать скот на пастбище loomi karja(maale) ajama, прогнать плоты по реке kõnek. palke mööda jõge parvetama, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama;
что ülek. kõnek. peletama; прогнать скуку igavust peletama;
(без несов.) madalk. läbi ~ maha kihutama;
что madalk. (tagudes) läbi mille ~ millest läbi lööma ~ ajama; прогнать гвоздь сквозь доску naela läbi laua lööma;
läbi ~ maha mängima, (täielikult) esitama
пронести 365 Г сов. несов. проносить I
кого-что mööda kandma, läbi ~ mööda viima; (takistusi vältides) sisse viima ~ toimetama; пронести флаги мимо трибуны lippe tribüüni eest mööda kandma, lippudega tribüüni eest mööduma, пронести чемодан до вокзала kohvrit käe otsas jaamani kandma, kohvrit käe otsas jaama viima, пронести шкаф в дверь kappi uksest sisse viima, пронести любовь через всю жизнь armastust kogu elu südames kandma, пронести на фабрику листовки lendlehti vabrikusse toimetama;
кого-что mööda ~ kohale ~ pärale sõidutama ~ viima;
(без 1 и 2 л.) что mööduma, mööda minema sundima; беду пронесло hädaoht läks mööda, ветер пронёс тучи tuul ajas pilved laiali;
безл. кого, от чего madalk. lahti minema (kõhu kohta); ребёнка пронесло lapse kõht läks ~ oli lahti
проституировать 171a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. и несов.
кого prostitutsiooniga tegelema sundima;
что ülek. müüdavaks ~ äraostetavaks tegema;
171b (только несов.) prostitueerima, prostitutsiooniga tegelema
протаскать 165a Г сов. kõnek.
что (teatud aeg v. ajani) kandma (madalk. ka rõivaste kohta) ~ tassima; она протаскала дрова до обеда ta oli lõunani puude kandmise ~ tassimisega ametis, он протаскал эти брюки три года ta nühkis neid pükse kolm aastat (kanda);
кого-что jooksutama ~ käima sundima ~ vedama; его протаскали по судам пять лет viis aastat oli ta sunnitud kohtuid pidi käima, viis aastat jooksutati teda kohtuid pidi
прыть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. kärmus, nobedus, väledus; сбавить прыть (1) aeglasemaks sundima, (2) ülek. nina pihta andma, откуда прыть взялась küll oli alles kärme!
(бежать) во всю прыть (jooksma) kõigest jõust ~ nagu jaksu on ~ nii et kannad välguvad
пустить 317 Г сов. несов. пускать кого-что
(lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
van. sisse valama, tilgutama; lisama;
пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
разубедить 292 Г сов. несов. разубеждать кого-что, в чём ümber veenma, veendumusest loobuma ~ lahti ütlema sundima; упрямого трудно разубедить kangekaelset inimest on raske ümber veenda
раскачать 165a Г сов. несов. раскачивать
кого-что kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma panema, hoogu sisse andma; раскачать качели kiigele hoogu andma, раскачать маятник pendlit võnkuma panema, раскачать лодку paati kõigutama ~ kiigutama;
что kõnek. lahti kõigutama ~ logistama ~ loksutama, kõikuma ~ loksuma ~ logisema panema; раскачать столб posti lahti kangutama ~ kõigutama;
кого ülek. kõnek. liigutama sundima, elu sisse panema ~ tegema
расход I 1 С м. неод. по чему, на что kulu, kulutus, väljaminek, tarvitus; транспортные расходы veokulud, transpordikulud, эксплуатационные расходы käituskulud, ekspluatatsioonikulud, административно-управленческие расходы halduskulud, почтовые расходы postikulud, непредвиденные расходы ettenägemata kulud, сметный расход maj. eelarveline kulu, расходы производства tootmiskulud, расход сил jõukulu, расход топлива ~ горючего kütusekulu, расход тепла soojuskulu, расходы по хозяйству majapidamiskulud, расходы по сбыту, сбытовые расходы maj. turustuskulud, расходы на содержание ülalpidamiskulud, hoolduskulud, удельный расход erikulu, военные расходы sõjalised kulutused, приход и расход maj. sissetulekud ja väljaminekud, карманные расходы taskuraha, kuluraha, расход воды (1) veekulu, (2) hüdr. vooluhulk, расход воды растениями taimede veekulu ~ veetarvitus, записать в расход maj. kuludesse kandma, ввести в расход кого kõnek. kellele kulutusi valmistama ~ tegema, keda kulutama sundima ~ panema;
вывести ~ пустить в расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma ~ arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema
ремизить 272a Г несов. кого-что remiisidega (kaardimängus tihide puuduvõtuga) kaotama sundima
смирение 115 С с. неод. (без мн. ч.) liter.
vaigistamine, rahustamine, taltsutamine; ohjeldamine, vaoshoidmine, mahasurumine, vaibutamine, kuuletuma panek, alistamine; taltumine, vaibumine, kuuletumine, alistumine, rahunemine; смирение гнева viha taltsutamine ~ talitsemine, смирение чувств tunnete vaoshoidmine, смирение перед кем kellele alistumine, приводить кого в смирение keda alistuma sundima, kuuletuma panema;
alandlikkus, alistuvus, tasasus, vagurus, vagusus; показное смирение näiline alandlikkus, лицо выражало смирение näost paistis vagurust ~ vagusust, проявить смирение alandlikkust üles näitama, со смирением делать что alandlikult mida tegema
теснить 285a Г несов. кого-что
trügima, pressima, suruma, rüsima; теснить людей в толпе rahvasummas üksteist trügima ~ rüsinal tunglema;
ahistama, pigistama, pitsitama (ka ülek.); ülek. ängistama; пиджак теснит в плечах pintsak on õlgadest kitsas, мне теснит грудь mul pitsitab rinnus;
peale suruma ~ pressima ~ tungima; теснить противника vastasele peale suruma ~ survet avaldama, vastast taganema sundima
толкать 169a Г несов. сов. толкнуть кого-что, во что, чем lükkama, tõukama (ka sport; ka ülek.), müksima, tonksima, tonkima, togima; ülek. peale käima, tungivalt nõudma, tagant sundima; толкать дверь ust lükkama, толкать тачку käru lükkama, толкать соседа локтем naabrit küünarnukiga tonksima ~ müksima, толкать в бок ribide vahele tonksima ~ müksima, толкать друг друга teineteist ~ üksteist tonksima ~ müksima, толкать в грудь rindu togima, толкать в пропасть kuristikku tõukama (ka ülek.), толкать на ложный путь väärale teele tõukama, толкать на преступление kuriteole tõukama, толкать ядро kuuli tõukama, толкать штангу tõstekangi tõukama, толкать с ковра matilt välja lükkama (maadluses), толкать вперёд (1) ettepoole lükkama ~ tõukama, (2) tagant tõukama ~ sundima, ergutama, толкать речь kõnek. iroon. kõnega üles astuma
торопить 321 Г несов. кого-что, с чем tagant kiirustama, rututama, taga kihutama, kiiret tegema, aega mitte andma, tagant sundima, kiirendama; торопить с ответом kiiremini vastama sundima, торопить коня hobust kiiremale käigule sundima, торопить события sündmusi kiirendama; vrd. поторопить
тужиться 271 Г несов. kõnek. end pingutama, ponnistama, punnima (ka ülek.); ülek. kõigest hingest ~ väest püüdma, ponnistusi tegema; vrd. натужиться
туркать 164a Г несов. кого madalk. rahu ~ asu mitte andma, hinge peale käima, utsitama, taga sundima
тянуть 339a Г несов.
кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
(безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
(kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
что aj. raket kandma;
на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
угораздить 270b Г сов. kõnek.
(безл.) кого, с инф. (mittevajalikku, halba, absurdset) tegema panema ~ sundima ~ ajama ~ tõukama; угораздило же его прийти no oli tal vaja siia tulla, mis teda küll siia ajas, mis teda sundis siia tulema, нелёгкая угораздила его прийти tont ~ pagan teda siia ajas, угораздило тебя заболеть oskasid haigeks jääda;
во что, куда kuhu trehvama, juhtuma, sattuma, tabama; угораздить в яму auku sattuma ~ kukkuda oskama
упереться 243 Г сов. несов. упираться
чем, во что, обо что kõnek. kuhu ~ mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палку kepile toetuma, упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землю jalgu vastu maad ~ maha toetama;
во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;
на чём ülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;
чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama;
(без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
упереться ~ упираться как бык ~ баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama
упорствовать 171b Г несов. в чём, без доп. visa ~ kangekaelne ~ järeleandmatu ~ sihikindel ~ meelekindel olema, visalt ~ kangekaelselt vastu panema ~ tõrkuma ~ vastu punnima; упорствовать в своих требованиях oma nõudmistes visa ~ sihikindel ~ järeleandmatu olema, мороз упорствует ülek. pakane on visa järele andma
упрямиться 278 Г несов. kangekaelselt tõrkuma, puiklema, vastu ajama ~ punnima, jonnima
усадить 313a Г сов. несов. усаживать
кого-что, куда istuma panema (madalk. ka ülek.); усадить гостя в кресло külalist tugitooli istuma panema, усадить за стол laua taha ~ lauda istuma panema, усадить на лошадь sadulasse ~ hobuse selga aitama, усадить в тюрьму ülek. madalk. istuma ~ kinni ~ vangi panema;
кого-что за что, с инф. tegema panema ~ sundima; усадить детей за книги lapsi raamatu taha ~ lugema panema, усадить пить чай teed jooma panema ~ sundima, усадить за работу tööle ~ tööd tegema panema ~ sundima, töö taha istuma panema;
что чем (üleni) täis istutama, täis tippima; усадить деревьями puid täis istutama;
(без несов.) что, на что, во что ülek. van. madalk. raha hakkama ~ magama ~ tuksi panema;
что madalk. ahju panema; усадить хлебы в печь leibu ahju panema ~ torkama ~ pistma
фордыбачить 271b Г несов. madalk. ülbitsema, tähtsust täis olema, nina püsti ajama; oma raiuma, jonni ajama, sõrgu vastu ajama, vastu punnima
школить 269a Г несов. кого-что, чему kõnek. drillima, koolitama, nööripidi ~ nööri järgi käima õpetama ~ sundima; vrd. вышколить
язык С м.
19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur