[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 37 artiklit
стопить II 323a Г сов. → несов. стапливать что
‣ madalk. kõike üles sulatama; стопить масло kogu võid üles sulatama;
‣ что, с чем kokku sulatama; стопить масло с маргарином võid margariiniga kokku sulatama
‣ madalk. kõike üles sulatama; стопить масло kogu võid üles sulatama;
‣ что, с чем kokku sulatama; стопить масло с маргарином võid margariiniga kokku sulatama
вытопить II 323*a Г сов. → несов. вытапливать что, из чего (välja) sulatama; вытопить воск vaha sulatama, вытопить жир rasva välja sulatama
плавить I 278a Г несов. что sulatama; плавить руду maaki sulatama, из руды плавить чугун maagist malmi sulatama; vrd. расплавить
протопить II 323a Г сов. что
‣ (üles) sulatama; протопить сало rasva sulatama;
‣ (teatud aeg) sulatama
‣ (üles) sulatama; протопить сало rasva sulatama;
‣ (teatud aeg) sulatama
растопить II 323a Г сов. → несов. растапливать II что ära ~ üles sulatama; растопить воск vaha ära sulatama;
◊ растопить лёд jääd sulatama
◊ растопить лёд jääd sulatama
топить II 323a Г несов. что
‣ sulatama; топить масло võid sulatama, топить воск vaha sulatama;
‣ ahjupiima ~ kupapiima tegema; топить молоко ahjupiima tegema, piima hautama
‣ sulatama; топить масло võid sulatama, топить воск vaha sulatama;
‣ ahjupiima ~ kupapiima tegema; топить молоко ahjupiima tegema, piima hautama
переплавить I 278a Г сов. → несов. переплавлять что, во что, на что
‣ ümber sulatama; переплавить колокола в пушки kirikukelli suurtükkideks ümber valama ~ sulatama;
‣ (kõike, paljut) ümber sulatama
‣ ümber sulatama; переплавить колокола в пушки kirikukelli suurtükkideks ümber valama ~ sulatama;
‣ (kõike, paljut) ümber sulatama
истопить II 323a Г сов. → несов. истапливать что kõnek. üles sulatama; истопить сало pekki rasvaks sulatama
перетопить II 323а Г сов. → несов. перетапливать что (täielikult v. ajapikku kõike v. paljut) üles sulatama; перетопить весь воск kogu vaha üles sulatama
проплавить 278a Г сов. → несов. проплавливать, проплавлять
‣ что tehn. (ära, üles) sulatama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) sulatama
‣ что tehn. (ära, üles) sulatama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) sulatama
разморозить 272a Г сов. → несов. размораживать что (külmutatut) lahti ~ üles sulatama; разморозить мясо liha üles sulatama
оттаять Г сов. → несов. оттаивать
‣ 259b (lahti, üles) sulama (ka ülek.); земля оттаяла maa ~ muld on sulanud;
‣ 259a что (lahti, üles) sulatama (ka ülek.); оттаять мясо liha (üles) sulatama
‣ 259b (lahti, üles) sulama (ka ülek.); земля оттаяла maa ~ muld on sulanud;
‣ 259a что (lahti, üles) sulatama (ka ülek.); оттаять мясо liha (üles) sulatama
подтопить I 323a Г сов. → несов. подтапливать kõnek.
‣ что pisut ~ veel ~ lisaks kütma; подтопить печь pisut ~ veel ahju kütma;
‣ что, чего juurde ~ lisaks sulatama ~ kuumutama; подтопить масла võid juurde sulatama
‣ что pisut ~ veel ~ lisaks kütma; подтопить печь pisut ~ veel ahju kütma;
‣ что, чего juurde ~ lisaks sulatama ~ kuumutama; подтопить масла võid juurde sulatama
варить 307 Г несов. что
‣ keetma, valmistama; варить варенье moosi keetma, варить мыло seepi keetma, варить обед lõunat tegema ~ valmistama;
‣ pruulima; варить пиво õlut pruulima ~ tegema;
‣ seedima (mao kohta);
‣ kõnek. (kokku) keevitama;
‣ tehn. sulatama; варить сталь terast sulatama;
◊ голова варит у кого kõnek. kelle pea lõikab ~ jagab; vrd. сварить
‣ keetma, valmistama; варить варенье moosi keetma, варить мыло seepi keetma, варить обед lõunat tegema ~ valmistama;
‣ pruulima; варить пиво õlut pruulima ~ tegema;
‣ seedima (mao kohta);
‣ kõnek. (kokku) keevitama;
‣ tehn. sulatama; варить сталь terast sulatama;
◊ голова варит у кого kõnek. kelle pea lõikab ~ jagab; vrd. сварить
выплавить 278*a Г сов. → несов. выплавлять что tehn. (välja) sulatama; (metalli) tootma; выплавить сталь terast sulatama ~ tootma
наплавить 278a Г сов. → несов. наплавлять
‣ что, чего (mingit kogust) sulatama; наплавить меди vaske sulatama;
‣ что, чем sulamiga katma
‣ что, чего (mingit kogust) sulatama; наплавить меди vaske sulatama;
‣ что, чем sulamiga katma
натопить II 323a Г сов. → несов. натапливать что, чего
‣ (mingit hulka) sulatama; натопить сала (pekist) rasva sulatama;
‣ (mingit hulka ahjus) kuumutama; натопить молока ahjupiima tegema
‣ (mingit hulka) sulatama; натопить сала (pekist) rasva sulatama;
‣ (mingit hulka ahjus) kuumutama; натопить молока ahjupiima tegema
расплавить 278a Г сов. → несов. расплавлять что üles sulatama; расплавить свинец pliid ~ seatina sulatama; vrd. плавить I
надышать 183b Г сов.
‣ (hingamisega) umbseks ~ sumbunuks tegema;
‣ на что kõnek. (korduvalt) peale hingama, (klaasi hingeõhuga) higiseks tegema; что (hingeõhuga) sulatama
‣ (hingamisega) umbseks ~ sumbunuks tegema;
‣ на что kõnek. (korduvalt) peale hingama, (klaasi hingeõhuga) higiseks tegema; что (hingeõhuga) sulatama
оттопить 323a Г сов. kõnek.
‣ что, без доп. (ära) kütma, kütmist lõpetama;
‣ несов. оттапливать что, из чего välja sulatama
‣ что, без доп. (ära) kütma, kütmist lõpetama;
‣ несов. оттапливать что, из чего välja sulatama
перепустить 317 Г сов. → несов. перепускать madalk.
‣ что, куда üle laskma, üle ~ teisale juhtima; перепустить воду из одного пруда в другой vett ühest tiigist teise juhtima;
‣ что järele ~ lõdvemaks laskma, lõdvendama;
‣ что (teel) mööda laskma (näit. autot);
‣ что üles sulatama
‣ что, куда üle laskma, üle ~ teisale juhtima; перепустить воду из одного пруда в другой vett ühest tiigist teise juhtima;
‣ что järele ~ lõdvemaks laskma, lõdvendama;
‣ что (teel) mööda laskma (näit. autot);
‣ что üles sulatama
растаять Г сов. → несов. растаивать
‣ 259b (ära) sulama (ka ülek.); снег растаял lumi on sulanud, река растаяла jõgi sai jäävabaks, лёд растаял jää sulas ~ on sulanud (ka ülek.), деньги растаяли raha sulas kokku ~ sai otsa, сердце растаяло süda sulas ~ läks pehmeks;
‣ 259b ülek. hajuma, kustuma; туча растаяла pilv hajus ~ läks laiali, звуки растаяли helid kustusid;
‣ 259a что kõnek. ära sulatama; растаять воск vaha (ära) sulatama; vrd. таять
‣ 259b (ära) sulama (ka ülek.); снег растаял lumi on sulanud, река растаяла jõgi sai jäävabaks, лёд растаял jää sulas ~ on sulanud (ka ülek.), деньги растаяли raha sulas kokku ~ sai otsa, сердце растаяло süda sulas ~ läks pehmeks;
‣ 259b ülek. hajuma, kustuma; туча растаяла pilv hajus ~ läks laiali, звуки растаяли helid kustusid;
‣ 259a что kõnek. ära sulatama; растаять воск vaha (ära) sulatama; vrd. таять
наварить 305a Г сов. → несов. наваривать
‣ что, чего (mingit hulka) valmis keetma ~ pruulima; наварить стали terast sulatama;
‣ что, на что tehn. külge ~ peale keevitama
‣ что, чего (mingit hulka) valmis keetma ~ pruulima; наварить стали terast sulatama;
‣ что, на что tehn. külge ~ peale keevitama
натаять Г сов. → несов. натаивать
‣ 259a что, чего (mingil hulgal lund v. jääd) sulatama;
‣ 259b (mingis koguses) sulama; за день натаяло много снегу päeva jooksul on rohkesti (lund ära) sulanud, натаяло много воды on palju vett sulanud ~ tulnud
‣ 259a что, чего (mingil hulgal lund v. jääd) sulatama;
‣ 259b (mingis koguses) sulama; за день натаяло много снегу päeva jooksul on rohkesti (lund ära) sulanud, натаяло много воды on palju vett sulanud ~ tulnud
отклеить 268 Г сов. → несов. отклеивать что, от чего (liimist) lahti sulatama, liimitut ~ kleebitut lahti võtma
притаивать I 168b Г несов. (kergelt) sulatama ~ sulama hakkama; днём на солнце уже притаивает päeval päikese käes juba sulatab natuke
сплавить I 278a Г сов. → несов. сплавлять I
‣ что, с чем sulandama, sulamiks muutma; keem. loistma, lahustuvaks muutma;
‣ когочто, с чем ülek. ühte sulatama ~ kokku liitma, ühendama
‣ что, с чем sulandama, sulamiks muutma; keem. loistma, lahustuvaks muutma;
‣ когочто, с чем ülek. ühte sulatama ~ kokku liitma, ühendama
стекловать 172a Г сов. и несов. что klaasistuma, klaasiks sulatama; стекловать песок liiva klaasistama
лёд 8 (род. п. ед. ч. льда и льду, предл. п. о льде и на льду) С м. неод. jää; береговой лёд rannikujää, глубинный ~ донный лёд põhjajää, материковый лёд mandrijää, ископаемый лёд fossiilne jää, искусственный лёд tehisjää, неокрепший лёд nõrk jää, дрейфующие ~ плавучие льды ajujää, triivjää, вечные льды igijää, на реке тронулся лёд jõel algas jääminek;
◊ лёд тронулся jää hakkab ~ hakkas liikuma; биться как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; разбить ~ сломать лёд между кем, без доп. jääd sulatama kelle vahelt
◊ лёд тронулся jää hakkab ~ hakkas liikuma; биться как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; разбить ~ сломать лёд между кем, без доп. jääd sulatama kelle vahelt
протаять Г сов. → несов. протаивать
‣ 259b ära ~ üles sulama; у костра протаяло lõkke ümbert oli lumi ~ maa sulanud, в некоторых местах снег протаял до земли kohati oli maa lumest paljaks sulanud, земля протаяла maa on kostunud ~ üles sulanud;
‣ 259a что ära ~ üles sulatama;
‣ 259b (без несов.) (teatud aeg) sulama; снег протаял с месяц lumesulamine kestis umbes kuu aega
‣ 259b ära ~ üles sulama; у костра протаяло lõkke ümbert oli lumi ~ maa sulanud, в некоторых местах снег протаял до земли kohati oli maa lumest paljaks sulanud, земля протаяла maa on kostunud ~ üles sulanud;
‣ 259a что ära ~ üles sulatama;
‣ 259b (без несов.) (teatud aeg) sulama; снег протаял с месяц lumesulamine kestis umbes kuu aega
разбить 325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, разобьёт) Г сов. → несов. разбивать
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
распустить 317 Г сов. → несов. распускать
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
сварить 305a Г сов. → несов. сваривать что
‣ (без несов.) ära ~ pehmeks ~ valmis keetma; сварить обед lõunat keetma, сварить чай teed keetma, сварить клей liimi keetma, сварить сталь terast sulatama;
‣ (kokku) keevitama;
◊ каши ~ пива не сваришь с кем kõnek. kellega ei saa kokkuleppele ~ toime ~ kellega ei saa ~ ei anna kokku leppida ~ ei anna asju ajada; vrd. варить
‣ (без несов.) ära ~ pehmeks ~ valmis keetma; сварить обед lõunat keetma, сварить чай teed keetma, сварить клей liimi keetma, сварить сталь terast sulatama;
‣ (kokku) keevitama;
◊ каши ~ пива не сваришь с кем kõnek. kellega ei saa kokkuleppele ~ toime ~ kellega ei saa ~ ei anna kokku leppida ~ ei anna asju ajada; vrd. варить
усвоить 268 Г сов. → несов. усваивать что
‣ omandama, omaks ~ üle võtma; selgeks ~ ära ~ kätte õppima; усвоить чьи взгляды kelle vaateid omaks võtma, усвоить себе привычку endale kommet külge harjutama, усвоить азбуку (1) tähti selgeks saama, (2) чего mille algteadmisi omandama ~ selgeks saama, усвоить правило reeglit selgeks saama;
‣ biol. omastama, assimileerima (ainet organismis) sarnastama, endasse liitma ~ sulatama; усвоить лекарство ravimit omastama
‣ omandama, omaks ~ üle võtma; selgeks ~ ära ~ kätte õppima; усвоить чьи взгляды kelle vaateid omaks võtma, усвоить себе привычку endale kommet külge harjutama, усвоить азбуку (1) tähti selgeks saama, (2) чего mille algteadmisi omandama ~ selgeks saama, усвоить правило reeglit selgeks saama;
‣ biol. omastama, assimileerima (ainet organismis) sarnastama, endasse liitma ~ sulatama; усвоить лекарство ravimit omastama
