[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 44 artiklit
относиться 319 Г несов. → сов. отнестись
‣ к кому-чему как suhtuma; серьёзно относиться к работе töösse tõsiselt suhtuma, мы относимся к вашему предложению с большим сочувствием teie ettepanek äratab meis suurt poolehoidu, относиться к кому с подозрением keda kahtlustama, umbusaldama;
‣ (без сов.) к кому-чему kuuluma; относиться к классу млекопитающих imetajate klassi kuuluma;
‣ (без сов.) к кому-чему kelle-mille kohta käima, kellesse-millesse puutuma; это к вам не относится see ei käi teie kohta, это к делу не относится see ei puutu asjasse;
‣ к кому-чему, куда van. pöörduma kuhu, kelle-mille poole
‣ к кому-чему как suhtuma; серьёзно относиться к работе töösse tõsiselt suhtuma, мы относимся к вашему предложению с большим сочувствием teie ettepanek äratab meis suurt poolehoidu, относиться к кому с подозрением keda kahtlustama, umbusaldama;
‣ (без сов.) к кому-чему kuuluma; относиться к классу млекопитающих imetajate klassi kuuluma;
‣ (без сов.) к кому-чему kelle-mille kohta käima, kellesse-millesse puutuma; это к вам не относится see ei käi teie kohta, это к делу не относится see ei puutu asjasse;
‣ к кому-чему, куда van. pöörduma kuhu, kelle-mille poole
снизойти 374 Г сов. → несов. снисходить
‣ (действ. прич. прош. вр. снизошедший) до кого-чего, к кому-чему liter. iroon. heatahtlikult ~ lahkelt ~ leebelt suhtuma, heatahtlikkust ~ armulikkust ~ suuremeelsust üles näitama, lahkesti soostuma; снизойти к человеческим слабостям inimlikesse nõrkustesse heatahtlikult suhtuma, снизойти к просьбе кого kelle palvetesse armulikult suhtuma, kelle palvet armulikult kuulda võtma, снизойти до разговора с кем jutuajamisega soostuma;
‣ ülek. на кого liter. haarama, valdama; на него снизошло вдохновение tal tuli vaim peale
‣ (действ. прич. прош. вр. снизошедший) до кого-чего, к кому-чему liter. iroon. heatahtlikult ~ lahkelt ~ leebelt suhtuma, heatahtlikkust ~ armulikkust ~ suuremeelsust üles näitama, lahkesti soostuma; снизойти к человеческим слабостям inimlikesse nõrkustesse heatahtlikult suhtuma, снизойти к просьбе кого kelle palvetesse armulikult suhtuma, kelle palvet armulikult kuulda võtma, снизойти до разговора с кем jutuajamisega soostuma;
‣ ülek. на кого liter. haarama, valdama; на него снизошло вдохновение tal tuli vaim peale
отрицательно Н eitavalt, negatiivselt, halvasti; отрицательно покачать головой (eitavalt) pead raputama, отрицательно сказываться на чём millele halvasti mõjuma, отрицательно отзываться о ком-чём kellest-millest halval arvamusel olema, keda-mida negatiivselt iseloomustama, отрицательно относиться (1) к кому kellesse halvasti suhtuma, (2) к чему millesse eitavalt suhtuma
смотреть 239 Г несов.
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
манкировать Г сов. и несов. van.
‣ 171b кем-чем liter. hooletult ~ hoolimatult suhtuma, mitte hoolima, hooletusse jätma; манкировать службой tööasju hooletusse jätma, teenistusse hoolimatult suhtuma;
‣ 171a что, без доп. van. (põhjuseta) puuduma, ära jääma, mankeerima
‣ 171b кем-чем liter. hooletult ~ hoolimatult suhtuma, mitte hoolima, hooletusse jätma; манкировать службой tööasju hooletusse jätma, teenistusse hoolimatult suhtuma;
‣ 171a что, без доп. van. (põhjuseta) puuduma, ära jääma, mankeerima
отрицать 169a Г несов. что eitama, eitavalt suhtuma, vastu ~ vastane olema; отрицать факты fakte eitama, отрицать свою вину oma süüd eitama, отрицать религию ususse eitavalt suhtuma, usuvastane olema
потакать 165b Г несов. кому-чему, в чём kõnek. liigsallima, järele andma, hinnaalandust tegema, liiga leebe ~ pehme käega olema, leebelt suhtuma, läbi sõrmede vaatama, silmi ~ üht silma kinni pigistama, mahitama, vaikides nõus olema; потакать капризам ребёнка lapse tujudele järele andma, потакать мальчику в шалостях ~ шалостям мальчика poisi tempudesse leebelt suhtuma, poisi tempudele läbi sõrmede vaatama
радушие 115 С с. неод. (без мн. ч.) lahkus, külalislahkus, südamlikkus; с радушием угощать lahkelt kostitama, отнестись с радушием südamlikult suhtuma
ревностно Н liter. (väga) agaralt, innukalt, usinasti, hoolsalt, hoolega, tuliselt; ревностно относиться к своим обязанностям oma kohustustesse hoolsalt suhtuma
участливо Н osavõtlikult; участливо спросить osavõtlikult küsima, участливо относиться к людям inimestesse osavõtlikult suhtuma
халатно Н hooletult, hoolimatult, mitte hoolides, lohakalt, ükskõikselt, käegalöövalt, minnalaskvalt; халатно относиться к работе töösse lohakalt suhtuma
юмористически Н humoristlikult, humoorikalt, huumoriga, naljaga, naljatamisi, naljatades; юмористически отнестись к чему millesse huumoriga suhtuma
ласкать 165a Г несов. кого-что, чем
‣ hellitama, meelitama, paitama (ka ülek.), kallistama; ласкать ребёнка last hellitama, ласкать взглядом pilguga paitama ~ hellitama, ветер ласкал его лицо tuul paitas ta nägu, ласкать слух kõrva paitama, ласкать надеждой кого van. lootust sisendama kellesse;
‣ ülek. van. armulikult suhtuma
‣ hellitama, meelitama, paitama (ka ülek.), kallistama; ласкать ребёнка last hellitama, ласкать взглядом pilguga paitama ~ hellitama, ветер ласкал его лицо tuul paitas ta nägu, ласкать слух kõrva paitama, ласкать надеждой кого van. lootust sisendama kellesse;
‣ ülek. van. armulikult suhtuma
пренебрежение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ halvakspanu, halvustus, üleolek, põlgus; пренебрежение к кому kelle põlgamine, говорить с пренебрежением halvakspanuga ~ halvustavalt ~ põlgusega rääkima;
‣ hoolimatus, ükskõiksus, eiramine, ignoreerimine; пренебрежение интересами коллектива kollektiivi huvidest mittehoolimine, пренебрежение правами человека inimõiguste hülgamine, пренебрежение правилами приличия viisakusreeglite ignoreerimine, оставить в пренебрежении что mida hooletusse jätma, относиться с пренебрежением к кому-чему (1) hoolimatult ~ ükskõikselt suhtuma kellesse-millesse, (2) halvakspanevalt ~ põlgusega suhtuma kellesse-millesse
‣ halvakspanu, halvustus, üleolek, põlgus; пренебрежение к кому kelle põlgamine, говорить с пренебрежением halvakspanuga ~ halvustavalt ~ põlgusega rääkima;
‣ hoolimatus, ükskõiksus, eiramine, ignoreerimine; пренебрежение интересами коллектива kollektiivi huvidest mittehoolimine, пренебрежение правами человека inimõiguste hülgamine, пренебрежение правилами приличия viisakusreeglite ignoreerimine, оставить в пренебрежении что mida hooletusse jätma, относиться с пренебрежением к кому-чему (1) hoolimatult ~ ükskõikselt suhtuma kellesse-millesse, (2) halvakspanevalt ~ põlgusega suhtuma kellesse-millesse
терпимо Н
‣ talutavalt; on talutav;
‣ sallivalt, järeleandlikult, leplikult, tolerantselt; on salliv ~ järeleandlik ~ leplik ~ tolerantne; терпимо относиться к кому-чему kellesse-millesse sallivalt ~ leplikult suhtuma
‣ talutavalt; on talutav;
‣ sallivalt, järeleandlikult, leplikult, tolerantselt; on salliv ~ järeleandlik ~ leplik ~ tolerantne; терпимо относиться к кому-чему kellesse-millesse sallivalt ~ leplikult suhtuma
уважение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ к кому-чему austus, lugupidamine, respekt; взаимное уважение vastastikune austus ~ lugupidamine, глубокое уважение sügav austus, из уважения к кому austusest ~ lugupidamisest kelle vastu, в знак уважения austuse ~ lugupidamise märgiks, при всём моём уважении к нему sellest hoolimata ~ sellele vaatamata, et ma temast lugu pean ~ teda austan, hoolimata minu lugupidamisest ~ austusest tema vastu, завоевать уважение lugupidamist võitma, снискать уважение lugupidamist ~ austust leidma ~ pälvima ~ ära teenima, быть достойным уважения austust väärima, внушать уважение aukartust äratama, питать уважение к кому kellest lugu pidama, kellesse lugupidavalt suhtuma, относиться с уважением к кому kellesse austusega ~ lugupidamisega suhtuma, проникнуться уважением к кому kellest väga lugu pidama, kelle vastu suurt aukartust ~ austust ~ lugupidamist tundma, он пользуется уважением temast peetakse lugu;
‣ madalk. hinnaalandus, järeleandmine
‣ к кому-чему austus, lugupidamine, respekt; взаимное уважение vastastikune austus ~ lugupidamine, глубокое уважение sügav austus, из уважения к кому austusest ~ lugupidamisest kelle vastu, в знак уважения austuse ~ lugupidamise märgiks, при всём моём уважении к нему sellest hoolimata ~ sellele vaatamata, et ma temast lugu pean ~ teda austan, hoolimata minu lugupidamisest ~ austusest tema vastu, завоевать уважение lugupidamist võitma, снискать уважение lugupidamist ~ austust leidma ~ pälvima ~ ära teenima, быть достойным уважения austust väärima, внушать уважение aukartust äratama, питать уважение к кому kellest lugu pidama, kellesse lugupidavalt suhtuma, относиться с уважением к кому kellesse austusega ~ lugupidamisega suhtuma, проникнуться уважением к кому kellest väga lugu pidama, kelle vastu suurt aukartust ~ austust ~ lugupidamist tundma, он пользуется уважением temast peetakse lugu;
‣ madalk. hinnaalandus, järeleandmine
участие 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ в чём osavõtt, osavõtmine, osalus, osalemine, kaasategemine; деятельное участие в чём agar ~ aktiivne ~ tegus osavõtt millest ~ osalemine milles, участие общественности üldsuse osavõtt, концерт при участии ~ с участием мастеров искусств kontsert kunstimeistrite osavõtul ~ kaastegevusel, принимать участие в чём millest osa võtma, milles osalema ~ kaasa tegema, долевое участие maj. osalus, коэффициент трудового участия maj. panusekordaja;
‣ в чём kuulumine, osanik ~ osanikuks olemine; участие в прибылях kasumeist osasaamine;
‣ osavõtlikkus; проявить участие к кому kelle vastu osavõtlik olema, kelle vastu ~ suhtes osavõtlikkust üles näitama ~ ilmutama, относиться с участием к кому kelle vastu ~ suhtes osavõtlik olema, kellesse osavõtlikult suhtuma
‣ в чём osavõtt, osavõtmine, osalus, osalemine, kaasategemine; деятельное участие в чём agar ~ aktiivne ~ tegus osavõtt millest ~ osalemine milles, участие общественности üldsuse osavõtt, концерт при участии ~ с участием мастеров искусств kontsert kunstimeistrite osavõtul ~ kaastegevusel, принимать участие в чём millest osa võtma, milles osalema ~ kaasa tegema, долевое участие maj. osalus, коэффициент трудового участия maj. panusekordaja;
‣ в чём kuulumine, osanik ~ osanikuks olemine; участие в прибылях kasumeist osasaamine;
‣ osavõtlikkus; проявить участие к кому kelle vastu osavõtlik olema, kelle vastu ~ suhtes osavõtlikkust üles näitama ~ ilmutama, относиться с участием к кому kelle vastu ~ suhtes osavõtlik olema, kellesse osavõtlikult suhtuma
чутко Н (сравн. ст. чутче)
‣ erksalt, ergalt, valvsalt, teraselt; чутко спать linnuund magama, собака чутко насторожила уши koer kikitas valvsalt kõrvu;
‣ tundlikult, tundeliselt, peenetundeliselt, väga tähelepanelikult, südamlikult, hellalt, kaastundlikult, osavõtlikult; чутко отнестись к кому kellesse osavõtlikult suhtuma
‣ erksalt, ergalt, valvsalt, teraselt; чутко спать linnuund magama, собака чутко насторожила уши koer kikitas valvsalt kõrvu;
‣ tundlikult, tundeliselt, peenetundeliselt, väga tähelepanelikult, südamlikult, hellalt, kaastundlikult, osavõtlikult; чутко отнестись к кому kellesse osavõtlikult suhtuma
чуткость 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ erkus, erksus, valvsus, teravus, terasus; чуткость слуха kuulmisteravus;
‣ tundlikkus, tundelisus, südamlikkus, tähelepanelikkus, osavõtlikkus; душевная чуткость osavõtlikkus, отнестись с чуткостью к кому kellesse tähelepanelikult ~ osavõtlikult suhtuma
‣ erkus, erksus, valvsus, teravus, terasus; чуткость слуха kuulmisteravus;
‣ tundlikkus, tundelisus, südamlikkus, tähelepanelikkus, osavõtlikkus; душевная чуткость osavõtlikkus, отнестись с чуткостью к кому kellesse tähelepanelikult ~ osavõtlikult suhtuma
безразлично Н
‣ ükskõikselt; безразлично относиться к работе töösse ükskõikselt suhtuma;
‣ предик. кому-чему (on) ükskõik; мне безразлично mul (on) ükskõik;
‣ (kes, mis jne.) tahes, ükskõik (kes, mis jne.); безразлично где kus tahes, ükskõik kus
‣ ükskõikselt; безразлично относиться к работе töösse ükskõikselt suhtuma;
‣ предик. кому-чему (on) ükskõik; мне безразлично mul (on) ükskõik;
‣ (kes, mis jne.) tahes, ükskõik (kes, mis jne.); безразлично где kus tahes, ükskõik kus
бережно Н säästvalt, hoidvalt, hoolitsevalt, tähelepanelikult; ettevaatlikult; бережно относиться к кому-чему säästvalt ~ hoolitsevalt suhtuma kellesse-millesse
беспечно Н muretult, hooletult; беспечно относиться к своим обязанностям oma kohustustesse hooletult suhtuma, жить беспечно muretult elama
внимательно Н tähelepanelikult, hoolega; внимательно относиться к кому-чему tähelepanelikult suhtuma kellesse-millesse, следить внимательно за чем tähelepanelikult ~ hoolega jälgima mida, прочтите это внимательно lugege see tähelepanelikult ~ hoolega läbi
дискриминировать 171a Г сов. и несов. кого-что diskrimineerima (õigusi vähendama, kellesse erinevalt v. halvemini suhtuma)
небрежение 115 С с. неод. (без мн. ч.) liter. hooletus, lohakus; hoolimatus, lahkusetus, tähelepanematus; с небрежением относиться к работе hooletult ~ lohakalt töösse suhtuma, сад в небрежении aed on hooletusse jäetud
недобросовестно Н vastutustundetult, kohusetundetult, lohakalt; ebaausalt; недобросовестно относиться к работе töösse vastutustundetult suhtuma, недобросовестно поступать ebaausalt toimima
почтение 115 С с. неод. (без мн. ч.) austus, austamine, lugupidamine; относиться с почтением к кому kellesse austuse ~ lugupidamisega suhtuma;
◊ моё почтение kõnek. van. (1) minu lugupidamine, (2) van. lihtsalt ime; с глубоким ~ нижайшим ~ совершенным почтением van. sügava ~ siira lugupidamisega, suurima austusega
◊ моё почтение kõnek. van. (1) minu lugupidamine, (2) van. lihtsalt ime; с глубоким ~ нижайшим ~ совершенным почтением van. sügava ~ siira lugupidamisega, suurima austusega
равнодушие 115 С с. неод. (без мн. ч.) ükskõiksus, osavõtmatus, leigus, tuimus, loidus; отнестись с равнодушием к кому-чему kellesse-millesse ükskõikselt suhtuma, kelle-mille vastu ükskõikne olema
свысока Н
‣ üleolevalt, kõrgilt, ülbelt, upsakalt; относиться свысока к кому üleolevalt suhtuma kellesse, обращаться с кем свысока kellega ülbelt käituma, keda ülbelt kohtlema, смотреть на кого свысока kellele ülalt alla vaatama;
‣ van. ülevalt, kõrgelt, ülalt; падать свысока ülevalt ~ ülalt (alla) kukkuma
‣ üleolevalt, kõrgilt, ülbelt, upsakalt; относиться свысока к кому üleolevalt suhtuma kellesse, обращаться с кем свысока kellega ülbelt käituma, keda ülbelt kohtlema, смотреть на кого свысока kellele ülalt alla vaatama;
‣ van. ülevalt, kõrgelt, ülalt; падать свысока ülevalt ~ ülalt (alla) kukkuma
сознательно Н teadlikult; сознательно действовать teadlikult tegutsema, сознательно относиться к своим обязанностям oma kohustesse teadlikult suhtuma, он сделал это сознательно ta tegi seda teadlikult ~ täie teadmisega
сочувствовать 171b Г несов. кому-чему
‣ kaasa tundma, kaastundlik ~ osavõtlik olema;
‣ pooldama, poolehoiuga ~ pooldavalt suhtuma; (seisukohta) jagama; сочувствовать чьим идеям kelle ideid pooldama
‣ kaasa tundma, kaastundlik ~ osavõtlik olema;
‣ pooldama, poolehoiuga ~ pooldavalt suhtuma; (seisukohta) jagama; сочувствовать чьим идеям kelle ideid pooldama
панибратски Н kõnek. semutsevalt, liiga sõbramehelikult, omamehelikult, familiaarselt; держаться панибратски с кем kellega semutsevalt käituma, относиться панибратски к кому omamehelikult suhtuma kellesse, обращаться панибратски с кем keda familiaarselt kohtlema
питать 165a Г несов.
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
подойти 374 Г сов. → несов. подходить к кому-чему, без доп.
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
понимание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ mõistmine, arusaamine, adumine, taipamine; понимание законов природы loodusseaduste mõistmine, понимание чужой речи võõrast kõnest ~ keelest arusaamine, относиться к кому с пониманием mõistvalt suhtuma kellesse, это выше моего понимания see käib mul üle mõistuse;
‣ tõlgendus, käsitus; марксистское понимание истории marksistlik ajalookäsitus
‣ mõistmine, arusaamine, adumine, taipamine; понимание законов природы loodusseaduste mõistmine, понимание чужой речи võõrast kõnest ~ keelest arusaamine, относиться к кому с пониманием mõistvalt suhtuma kellesse, это выше моего понимания see käib mul üle mõistuse;
‣ tõlgendus, käsitus; марксистское понимание истории marksistlik ajalookäsitus
предубеждение 115 С с. неод. eelarvamus; смотреть на кого-что с предубеждением keda-mida eelarvamusega vaatama, иметь предубеждение против кого ~ к кому kelle suhtes eelarvamusel olema, относиться с предубеждением к кому-чему eelarvamusega suhtuma kellesse-millesse
презрение 115 С с. неод. (без мн. ч.) põlgamine, põlgus, põlg, põlastus; презрение к врагу vaenlase põlgamine, põlgus vaenlase vastu, презрение к смерти surmapõlgus, относиться с презрением к кому-чему põlgusega suhtuma kellesse-millesse, отозваться с презрением о ком kellest põlastusega rääkima
расценить 308 Г сов. → несов. расценивать кого-что hindama (ka ülek.), hinda määrama; расценить товар kaupa hindama, kaubale hinda määrama, высоко расценить чей талант kelle annet ~ andekust kõrgelt hindama ~ väärtuslikuks pidama, расценить чей поступок как предательство kelle teosse kui reetmisse suhtuma, kelle tegu reetmiseks pidama ~ reetmisena võtma
симпатия 89 С ж. sümpaatia (неод. poolehoid, meeldimus; од. kõnek. sümpaatne isik); завоевать симпатию читателей lugejate poolehoidu võitma, чувствовать к кому симпатию kelle vastu sümpaatiat ~ poolehoidu tundma, относиться к кому с симпатией kellesse sümpaatiaga ~ poolehoiuga suhtuma, она моя симпатия kõnek. ta on minu sümpaatia
сочувствие 115 С с. неод.
‣ kaastunne, kaastundmus, kaasatundmine; выражать своё сочувствие kaastunnet avaldama, искать сочувствия kaastunnet otsima, проявить сочувствие kaastunnet ilmutama, из сочувствия к кому kaastundest ~ haletsusest kelle vastu;
‣ poolehoid; проект встретил всеобщее сочувствие projekt leidis üldist poolehoidu ~ sai üldise poolehoiu osaliseks, относиться к кому с большим сочувствием suure poolehoiuga suhtuma kellesse, вызвать сочувствие poolehoidu äratama
‣ kaastunne, kaastundmus, kaasatundmine; выражать своё сочувствие kaastunnet avaldama, искать сочувствия kaastunnet otsima, проявить сочувствие kaastunnet ilmutama, из сочувствия к кому kaastundest ~ haletsusest kelle vastu;
‣ poolehoid; проект встретил всеобщее сочувствие projekt leidis üldist poolehoidu ~ sai üldise poolehoiu osaliseks, относиться к кому с большим сочувствием suure poolehoiuga suhtuma kellesse, вызвать сочувствие poolehoidu äratama
уважать 169a Г несов. кого-что, за что austama, lugu pidama (madalk. ka ülek.), respekteerima; уважать старших vanemaid inimesi austama, уважать кого за честность kellest tema aususe pärast lugu pidama, уважать чужое мнение teiste arvamust respekteerima ~ arvestama, teiste arvamusest hoolima ~ lugu pidama, уважать чьи седины kelle halli pead austama, уважать науки teadust kõrgelt hindama, teadu(se)sse austavalt ~ austusega suhtuma, уважайте тишину pidage vaikust, olge vaikselt, уважать чай madalk. teest lugu pidama, я уважаю селёдку madalk. ma pean heeringast lugu, mulle maitseb heeringas
ужесточить 287a Г сов. → несов. ужесточать что kõnek. range(ma)ks ~ karmi(ma)ks tegema, tõhustama; ужесточить меры борьбы с хули ганством huligaansusvastaseid meetmeid tõhustama, korrarikkumisse rangemalt suhtuma, ужесточить требования nõudlikkust ~ nõudmisi suurendama
холод 4 (род. п. ед. ч. холода и холоду) С м. неод.
‣ (без мн. ч.) külm; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, посинеть от холода külmast siniseks minema, терпеть ~ испытывать холод и голод külma ja nälga tunda saama, поставить на холод külma kätte panema, держать продукты на холоде toiduaineid külmas hoidma, пахнуло холодом hoovas külma õhku ~ külma ~ jahedat, три градуса холода kolm kraadi külma, полюс холода geogr. külmapoolus;
‣ külm, pakane; жестокий ~ лютый холод käre ~ vali külm ~ pakane, собачий холод kõnek. hirmus ~ kole külm, зимние холода talvekülmad, (talve)pakane, на холоде ~ холоду pakase ~ külma käes, прийти с холода pakase ~ külma käest tulema, наступили холода külmad ilmad on käes, tulid (talve)külmad;
‣ (без мн. ч.) külmavärin(ad); его бросает то в жар, то в холод tal on vaheldumisi külm ja kuum, tal käivad kuuma- ja külmahood, по спине пробежал холод külmavärin ~ külmajudin käis ~ jooksis üle selja;
‣ (без мн. ч.) ülek. jahedus, külmus, jäisus, ükskõiksus; могильный холод hauakülmus, отнестись с холодом к кому kellesse jahedalt ~ külmalt suhtuma, от него веет холодом temast hoovab jahedust ~ uhkab jäisust, ta on jahedus ise
‣ (без мн. ч.) külm; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, посинеть от холода külmast siniseks minema, терпеть ~ испытывать холод и голод külma ja nälga tunda saama, поставить на холод külma kätte panema, держать продукты на холоде toiduaineid külmas hoidma, пахнуло холодом hoovas külma õhku ~ külma ~ jahedat, три градуса холода kolm kraadi külma, полюс холода geogr. külmapoolus;
‣ külm, pakane; жестокий ~ лютый холод käre ~ vali külm ~ pakane, собачий холод kõnek. hirmus ~ kole külm, зимние холода talvekülmad, (talve)pakane, на холоде ~ холоду pakase ~ külma käes, прийти с холода pakase ~ külma käest tulema, наступили холода külmad ilmad on käes, tulid (talve)külmad;
‣ (без мн. ч.) külmavärin(ad); его бросает то в жар, то в холод tal on vaheldumisi külm ja kuum, tal käivad kuuma- ja külmahood, по спине пробежал холод külmavärin ~ külmajudin käis ~ jooksis üle selja;
‣ (без мн. ч.) ülek. jahedus, külmus, jäisus, ükskõiksus; могильный холод hauakülmus, отнестись с холодом к кому kellesse jahedalt ~ külmalt suhtuma, от него веет холодом temast hoovab jahedust ~ uhkab jäisust, ta on jahedus ise
холодок 24 (род. п. холодка и холодку) С м. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ dem. jahedus (ka ülek.), viludus, vilu; утренний холодок hommikujahedus, холодок недоверия ülek. usaldamatusevirve, сесть в холодок vilusse istuma, сидеть в холодке vilus istuma, с холодком относиться к кому-чему kellesse-millesse jahedalt suhtuma, холодок бежит за ворот külm poeb krae vahele;
‣ jahe aeg (varahommik, hilisõhtu); выехать холодком ~ по холодку jahedaga välja sõitma;
‣ (kerge) külmavärin; холодок пробежал по спине külmavärin ~ külmajudin jooksis üle selja
‣ dem. jahedus (ka ülek.), viludus, vilu; утренний холодок hommikujahedus, холодок недоверия ülek. usaldamatusevirve, сесть в холодок vilusse istuma, сидеть в холодке vilus istuma, с холодком относиться к кому-чему kellesse-millesse jahedalt suhtuma, холодок бежит за ворот külm poeb krae vahele;
‣ jahe aeg (varahommik, hilisõhtu); выехать холодком ~ по холодку jahedaga välja sõitma;
‣ (kerge) külmavärin; холодок пробежал по спине külmavärin ~ külmajudin jooksis üle selja
