[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 20 artiklit
бесчестье 113 С с. неод. (без мн. ч.) auhaavamine, häbistamine, teotus; solvang, solvamine; нанести бесчестье кому liter. kelle au haavama ~ riivama, keda solvama
причинить 285a Г сов. → несов. причинять что, кому-чему tegema, tekitama, põhjustama; причинить боль valu tegema, причинить горе muret tegema ~ tooma, причинить огорчение kurvastama, kurba meelt tegema, причинить беспокойство tülitama, tüli tegema, причинить вред kahju tekitama, kahjustama, причинить убытки (materiaalset) kahju tekitama, причинить обиду solvama
оскорбить 302 Г сов. → несов. оскорблять кого-что, чем solvama, haavama; оскорбить действием jur. teoga solvama, оскорбить самолюбие enesearmastust puudutama ~ haavama, оскорбить чувства tundeid haavama
нехотя Н
‣ vastu tahtmist, vastumeelselt; делать что нехотя mida vastu tahtmist ~ vastumeelselt tegema;
‣ kogemata, tahtmatult; нехотя обидеть tahtmatult solvama
‣ vastu tahtmist, vastumeelselt; делать что нехотя mida vastu tahtmist ~ vastumeelselt tegema;
‣ kogemata, tahtmatult; нехотя обидеть tahtmatult solvama
обидеть 230 (страд. прич. прош. вр. обиженный, кр. ф. обижен, обида, обидо, обиды; повел. накл. обидь) Г сов. → несов. обижать кого-что, чем
‣ solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
‣ (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
◊ мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
‣ solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
‣ (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
◊ мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
словесно Н suusõnal, suusõnaliselt, suuliselt, sõnadega; словесно передать suusõnal ~ suuliselt edasi andma, словесно оскорбить sõnaga solvama
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
нечаянно Н
‣ ootamatult, juhuslikult; нечаянно попасть под дождь ootamatult vihma alla jääma, нечаянно встретиться juhuslikult kokku saama;
‣ tahtmatult, kogemata, ettekavatsemata; нечаянно обидеть tahtmatult solvama
‣ ootamatult, juhuslikult; нечаянно попасть под дождь ootamatult vihma alla jääma, нечаянно встретиться juhuslikult kokku saama;
‣ tahtmatult, kogemata, ettekavatsemata; нечаянно обидеть tahtmatult solvama
обида 51 С ж. неод. solvang, ülekohus, solvus, haavus; кровная обида verine ~ kisendav ~ ränk ülekohus, быть в обиде на кого kelle peale solvunud ~ pahane olema, нанести обиду кому solvama, haavama keda, ülekohut tegema kellele, проглотить ~ снести обиду solvangut ~ ülekohut taluma, solvangut alla neelama, он не дал меня в обиду ta ei lasknud mulle liiga teha, опоздал, такая ~ какая обида! kõnek. jäin hiljaks, küll on kahju!
◊ не в обиду будь сказано kõnek. see pole mitte paha pärast öeldud, ärgu võetagu neid sõnu solvamisena; в тесноте, да не в обиде kõnekäänd pead-jalad koos, aga üksmeeles (elama)
◊ не в обиду будь сказано kõnek. see pole mitte paha pärast öeldud, ärgu võetagu neid sõnu solvamisena; в тесноте, да не в обиде kõnekäänd pead-jalad koos, aga üksmeeles (elama)
оскорбление 115 С с. неод. solvamine, haavamine, solve, solvang; оскорбление словами jur. sõnaga ~ sõnadega solvamine, sõnasolvang, оскорбление действием jur. teoga solvamine, tegusolvang, наносить кому оскорбление solvama keda, переносить оскорбления solvanguid taluma ~ alla neelama
пилюля 65 С ж. неод. farm. pill (ravimkuulike); пилюля от кашля köhapill;
◊ горькая пилюля kibe ~ mõru suutäis; проглотить пилюлю kibedat ~ mõru pilli alla neelama; подносить ~ поднести пилюлю кому kõnek. solvama, haavama; отпустить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema; позолотить пилюлю kibedat pilli magusaks tegema
◊ горькая пилюля kibe ~ mõru suutäis; проглотить пилюлю kibedat ~ mõru pilli alla neelama; подносить ~ поднести пилюлю кому kõnek. solvama, haavama; отпустить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema; позолотить пилюлю kibedat pilli magusaks tegema
больно I Н valusalt, valusasti; on valus; больно наступить на ногу valusalt jala peale astuma, больно ударить valusasti lööma, больно обидеть valusalt ~ rängalt solvama, больно смотреть на что valus vaadata mida, мне больно mul on valus, глазам больно silmadel on valus, сделать больно haiget tegema
сгоряча Н ägedushoos, ägeduses, tulise peaga, mõtlematult; оскорбить друга сгоряча sõpra ägedushoos solvama, сгоряча ударить ägedushoos lööma, сгоряча пообещать mõtlematult lubama
уязвить 302 Г сов. → несов. уязвлять кого-что, чем haavama, solvama, valusasti puudutama; уязвить чьё самолюбие kelle enesearmastust haavama, его слова уязвили меня tema sõnad solvasid ~ haavasid mind ~ puudutasid mind valusasti, уязвить в самое сердце otse südamesse torkama ~ tabama
зацепить 323a Г сов. → несов. зацеплять
‣ что, чем haarama, kahmama; mille külge kinnitama; зацепить багром бревно palgile pootshaaki sisse lööma;
‣ кого-что, за что, чем kõnek. riivama, haavama (ka ülek.); solvama; он зацепил ногой кирпич ta komistas telliskivi otsa, зацепить самолюбие enesearmastust riivama, его зацепило пулей kuul riivas teda, ta sai kuulist haavata
‣ что, чем haarama, kahmama; mille külge kinnitama; зацепить багром бревно palgile pootshaaki sisse lööma;
‣ кого-что, за что, чем kõnek. riivama, haavama (ka ülek.); solvama; он зацепил ногой кирпич ta komistas telliskivi otsa, зацепить самолюбие enesearmastust riivama, его зацепило пулей kuul riivas teda, ta sai kuulist haavata
плевать 177b Г несов. sülitama (madalk. ka ülek. на кого-что ), sülgama; плевать сквозь зубы läbi hammaste sirtsama, мне плевать на это ma sülitan ~ vilistan selle peale;
◊ плевать ~ плюнуть в глаза кому madalk. näkku sülitama kellele; плевать ~ плюнуть в душу кому madalk. keda hingepõhjani solvama; плевать в потолок kõnek. lakke vahtima, jalgu seinale panema vrd. наплевать
◊ плевать ~ плюнуть в глаза кому madalk. näkku sülitama kellele; плевать ~ плюнуть в душу кому madalk. keda hingepõhjani solvama; плевать в потолок kõnek. lakke vahtima, jalgu seinale panema vrd. наплевать
раз-, разо-, разъ-, рас- приставка I verbiliitena väljendab
‣ purustamist, lõhkumist katki, lõhki, puruks, peeneks, pihuks; разбить katki ~ puruks tegema, ära lõhkuma, lõhki lööma, разгрызть katki närima, разорвать lõhki rebima ~ käristama, раскрошить peeneks ~ tükkideks ~ pihuks tegema, pudiks poetama, raasutama;
‣ laialipaigutamist, laialijaotamist, laialisuundumist laiali; разбросать laiali loopima ~ pilduma ~ laotama, раздать laiali jagama, разлить laiali kallama ~ valama, villima, рассылать laiali saatma, разбежаться laiali jooksma;
‣ meelemuutust, tegevuse lakkamist ümber, üles; раздумать ümber mõtlema, meelt muutma, раззнакомиться tutvust üles ütlema ~ lõpetama, разлюбить armastamast lakkama;
‣ kõrvaldamist, eraldamist, lahtivõtmist de-, des-, lahti; разминировать demineerima, miine kõrvaldama miinidest puhastama, размагнитить demagneetima, magneetumusest vabastama, разоружить desarmeerima, relvitustama, relvi ära võtma, разбинтовать sidet lahti võtma, lahti siduma, раздеваться lahti riietuma, распрягать rakkest lahti võtma, lahti rakendama, расстегнуть lahti nööpima, разъединить koost ~ ühendusest lahti võtma ~ lahutama;
‣ muutumist saama, minema; разбогатеть rikkaks saama ~ minema, rikastuma, размягчиться pehmenema, pehmuma, pehmeks minema;
‣ tegevuse intensiivsust; разглядывать pingsalt uurima, разобидеть rängalt solvama, расцеловать tugevasti suudlema, разукрасить ilustama, расхвалить üles kiitma;
‣ (ся -verbidega) liialeminekut; разбаловаться ülemeelikuks minema (laste kohta), разовраться valetamisega liiale minema ~ mõõtu kaotama, разолгаться hullupööra valetama hakkama, расплясаться tantsuhoogu sattuma; II adjektiiviliitena väljendab omaduse kõrgeimat astet üli-, hull-, väga, ülimalt jt.; развесёлый ülilõbus, разудалый hulljulge, разлюбезный väga ~ ülimalt armastusväärne
‣ purustamist, lõhkumist katki, lõhki, puruks, peeneks, pihuks; разбить katki ~ puruks tegema, ära lõhkuma, lõhki lööma, разгрызть katki närima, разорвать lõhki rebima ~ käristama, раскрошить peeneks ~ tükkideks ~ pihuks tegema, pudiks poetama, raasutama;
‣ laialipaigutamist, laialijaotamist, laialisuundumist laiali; разбросать laiali loopima ~ pilduma ~ laotama, раздать laiali jagama, разлить laiali kallama ~ valama, villima, рассылать laiali saatma, разбежаться laiali jooksma;
‣ meelemuutust, tegevuse lakkamist ümber, üles; раздумать ümber mõtlema, meelt muutma, раззнакомиться tutvust üles ütlema ~ lõpetama, разлюбить armastamast lakkama;
‣ kõrvaldamist, eraldamist, lahtivõtmist de-, des-, lahti; разминировать demineerima, miine kõrvaldama miinidest puhastama, размагнитить demagneetima, magneetumusest vabastama, разоружить desarmeerima, relvitustama, relvi ära võtma, разбинтовать sidet lahti võtma, lahti siduma, раздеваться lahti riietuma, распрягать rakkest lahti võtma, lahti rakendama, расстегнуть lahti nööpima, разъединить koost ~ ühendusest lahti võtma ~ lahutama;
‣ muutumist saama, minema; разбогатеть rikkaks saama ~ minema, rikastuma, размягчиться pehmenema, pehmuma, pehmeks minema;
‣ tegevuse intensiivsust; разглядывать pingsalt uurima, разобидеть rängalt solvama, расцеловать tugevasti suudlema, разукрасить ilustama, расхвалить üles kiitma;
‣ (ся -verbidega) liialeminekut; разбаловаться ülemeelikuks minema (laste kohta), разовраться valetamisega liiale minema ~ mõõtu kaotama, разолгаться hullupööra valetama hakkama, расплясаться tantsuhoogu sattuma; II adjektiiviliitena väljendab omaduse kõrgeimat astet üli-, hull-, väga, ülimalt jt.; развесёлый ülilõbus, разудалый hulljulge, разлюбезный väga ~ ülimalt armastusväärne
разобидеть 230 (страд. прич. прош. вр. разобиженный, кр. ф. разобижен, разобижена, разобижено, разобижены) Г сов. → несов. разобижать кого-что kõnek. (väga, sügavalt, hingepõhjani) solvama ~ haavama, haiget tegema; напрасно разобидели его teda solvati asjata, ta sai asjata solvangu osaliseks
тяжко Н (сравн. ст. тяжче) liter. raskelt, raskesti, rängalt, ränkraskelt, rõhuvalt, vaevarikkalt; on raske ~ ränk ~ ränkraske ~ rõhuv ~ vaevarikas; тяжко вздыхать raskesti ~ raskelt ohkama, тяжко оскорбить rängalt solvama, тяжко ступать raskelt ~ raskel sammul astuma, тяжко наказать rängalt karistama, мне живётся тяжко mu elu on ränkraske ~ vaevarikas, на душе тяжко süda on raske, miski rõhub südant
