[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 92 artiklit
аншлаг 18 С м. неод. silt «Välja müüdud»; lisakuulutus; спектакль идёт с аншлагом etendus läheb täissaalile
бор I 3 (предл. п. ед. ч. о боре, в бору) С м. неод. männik, palu(mets), nõmmemets; okasmets; сосновый бор männimets, palu;
◊ с бору да с сосенки kõnek. tükk siit, tükk sealt
◊ с бору да с сосенки kõnek. tükk siit, tükk sealt
бункеровать 172a Г несов. что punkerdama, punkrisse ~ hoiuruumi puistama ~ laadima; бункеровать уголь sütt punkerdama
в, во предлог I с вин. п.
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
вон II межд. kõnek. välja, ära; вон отсюда! välja siit! убирайся вон! käi välja!
вот частица
‣ siin on(gi), ongi; вот мельница siin on veski, вот и наш дом (see) ongi meie maja, вот здесь пойдём (nüüd) läheme siit, вот и прекрасно tore on;
‣ kuula, näe, vaat (alati rõhuga); вот что я тебе скажу kuula, mis ma sulle ütlen, вот куда попал näe, kuhu sattus(in), вот в чём беда vaat milles on häda;
‣ küll on, on alles; вот человек (1) halv. küll on inimene, on see ka üks inimene, (2) see on alles mees, вот ещё kõnek. või veel, vaat kus veel, вот так kõnek. nõnda jah, ja jutul lõpp, вот так история on alles (vast) lugu, вот тебе, вот тебе и раз, вот тебе на, вот так так kõnek. säh sulle, вот тебе и весь сказ ja ongi jutul lõpp
‣ siin on(gi), ongi; вот мельница siin on veski, вот и наш дом (see) ongi meie maja, вот здесь пойдём (nüüd) läheme siit, вот и прекрасно tore on;
‣ kuula, näe, vaat (alati rõhuga); вот что я тебе скажу kuula, mis ma sulle ütlen, вот куда попал näe, kuhu sattus(in), вот в чём беда vaat milles on häda;
‣ küll on, on alles; вот человек (1) halv. küll on inimene, on see ka üks inimene, (2) see on alles mees, вот ещё kõnek. või veel, vaat kus veel, вот так kõnek. nõnda jah, ja jutul lõpp, вот так история on alles (vast) lugu, вот тебе, вот тебе и раз, вот тебе на, вот так так kõnek. säh sulle, вот тебе и весь сказ ja ongi jutul lõpp
выбраться 216* Г сов. → несов. выбираться
‣ (vaevaga) välja pääsema ~ jõudma ~ rabelema; как мне выбраться отсюда? kuidas ma siit välja pääsen? выбраться из болота на тропинку soost teerajale välja jõudma, выбраться из окружения piiramisrõngast väljuma, выбраться из долгов võlgadest välja rabelema, выбраться в театр kõnek. teatri jaoks aega leidma, teatrisse pääsema;
‣ (без несов.) leiduma, ette tulema; если выберется свободное время, приезжайте kui leidub vaba aega, sõitke meile
‣ (vaevaga) välja pääsema ~ jõudma ~ rabelema; как мне выбраться отсюда? kuidas ma siit välja pääsen? выбраться из болота на тропинку soost teerajale välja jõudma, выбраться из окружения piiramisrõngast väljuma, выбраться из долгов võlgadest välja rabelema, выбраться в театр kõnek. teatri jaoks aega leidma, teatrisse pääsema;
‣ (без несов.) leiduma, ette tulema; если выберется свободное время, приезжайте kui leidub vaba aega, sõitke meile
вывеска 72 С ж. неод.
‣ silt (ka ülek.); вывеска магазина poesilt, kaupluse silt, под вывеской чего mille sildi all;
‣ (без мн. ч.) ülesriputamine, väljariputamine
‣ silt (ka ülek.); вывеска магазина poesilt, kaupluse silt, под вывеской чего mille sildi all;
‣ (без мн. ч.) ülesriputamine, väljariputamine
вырваться 217* Г сов. → несов. вырываться
‣ из чего välja tulema, lahti rebenema;
‣ из чего end lahti ~ ette rebima ~ kiskuma, lahti rabelema, välja ~ lahti pääsema; котёнок вырвался у меня из рук kassipoeg rabeles mu käest lahti, вырваться на волю ~ на свободу vabadusse pääsema, вырваться вперёд (end) ette rebima, я не вырвусь отсюда раньше среды kõnek. ma ei pääse siit enne kolmapäeva minema;
‣ из чего käest lahti minema ~ maha kukkuma;
‣ из чего, из-за чего (hooga) välja paiskuma ~ viskuma ~ tungima; пламя вырвалось из окна leek paiskus aknast välja, солнце вырвалось из-за тучи päike tungis pilve tagant välja, из его груди вырвался крик ta karjatas, tema suust pääses karje, это признание вырвалось невольно see (üles)tunnistus tuli tahtmatult üle huulte
‣ из чего välja tulema, lahti rebenema;
‣ из чего end lahti ~ ette rebima ~ kiskuma, lahti rabelema, välja ~ lahti pääsema; котёнок вырвался у меня из рук kassipoeg rabeles mu käest lahti, вырваться на волю ~ на свободу vabadusse pääsema, вырваться вперёд (end) ette rebima, я не вырвусь отсюда раньше среды kõnek. ma ei pääse siit enne kolmapäeva minema;
‣ из чего käest lahti minema ~ maha kukkuma;
‣ из чего, из-за чего (hooga) välja paiskuma ~ viskuma ~ tungima; пламя вырвалось из окна leek paiskus aknast välja, солнце вырвалось из-за тучи päike tungis pilve tagant välja, из его груди вырвался крик ta karjatas, tema suust pääses karje, это признание вырвалось невольно see (üles)tunnistus tuli tahtmatult üle huulte
вырубить 320* Г сов. → несов. вырубать
‣ что, из чего maha ~ välja ~ sisse raiuma; langetama; вырубить рощу metsatukka maha raiuma, вырубить паз soont sisse raiuma, вырубить из дерева фигуру человека puust inimkuju raiuma ~ tahuma, вырубить уголь sütt lahti raiuma;
‣ что tehn. välja lõikama ~ raiuma
‣ что, из чего maha ~ välja ~ sisse raiuma; langetama; вырубить рощу metsatukka maha raiuma, вырубить паз soont sisse raiuma, вырубить из дерева фигуру человека puust inimkuju raiuma ~ tahuma, вырубить уголь sütt lahti raiuma;
‣ что tehn. välja lõikama ~ raiuma
газифицировать 171a Г сов. и несов. что
‣ gasifitseerima, gaasiga varustama; газифицировать город linna gasifitseerima;
‣ gaasistama, gaasiks muutma; газифицировать уголь sütt gaasistama
‣ gasifitseerima, gaasiga varustama; газифицировать город linna gasifitseerima;
‣ gaasistama, gaasiks muutma; газифицировать уголь sütt gaasistama
грузить 289, 313a Г несов. что, чем laadima, lastima; грузить корабль laeva lastima, грузить вагоны углем ~ уголь в вагоны sütt vagunitesse laadima
давай II частица kõnek. las (käia), tee, too; давай закурим teeme suitsu, давай помогу las ma aitan, схватил он сумку и давай бежать kahmas koti kätte ja pistis punuma, давай, неси самовар too samovar siia, давай пойдём отсюда lähme siit õige minema
далеко I Н kaugel, kaugele, kaugelt(ki); eemal, eemale, eemalt; mis on kaugel, kuhu on pikk tee ~ palju maad (minna); далеко на горизонте виднелся лес eemal ~ kaugel silmapiiril paistis mets, далеко от города linnast kaugel ~ eemal, он убежал далеко в лес ta jooksis sügavale metsa, ему далеко за сорок ta on kaugelt üle neljakümne, это далеко не так see pole hoopiski ~ kaugeltki nii, далеко не все sugugi ~ kaugeltki mitte kõik, далеко не сразу sugugi mitte kohe, отсюда до дому очень далеко siit on koju väga palju maad, до обеда ещё далеко lõunani on veel (palju) aega, ему далеко до совершенства ta on täiuslikkusest kaugel, ta jääb täiuslikkusest kaugele;
◊ далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
◊ далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
двигать 168a Г несов.
‣ кого-что, чем lükkama, liigutama, nihutama; двигать перед собой enda ees lükkama, двигать пальцами sõrmi ~ varbaid liigutama, двигать мебель mööblit nihutama;
‣ кого-что, против кого, без доп. viima, saatma; двигать батальон вперёд pataljoni ettepoole ~ edasi nihutama;
‣ madalk. käima, liikuma; двигай напрямик pane (siit) otse, двигай! las käia!;
‣ 191 что, кем-чем käitama, käima ~ liikuma panema; ülek. kõrgst. edasi viima, edendama; tagant tõukama, õhutama; колёса движут жёрнов rattad ajavad veskikivi ümber, двигать науку вперёд teadust edendama ~ edasi viima, движимый любопытством uudishimust aetud ~ aetuna;
◊ двигать ~ ворочать горами mägesid paigast nihutama; vrd. двинуть
‣ кого-что, чем lükkama, liigutama, nihutama; двигать перед собой enda ees lükkama, двигать пальцами sõrmi ~ varbaid liigutama, двигать мебель mööblit nihutama;
‣ кого-что, против кого, без доп. viima, saatma; двигать батальон вперёд pataljoni ettepoole ~ edasi nihutama;
‣ madalk. käima, liikuma; двигай напрямик pane (siit) otse, двигай! las käia!;
‣ 191 что, кем-чем käitama, käima ~ liikuma panema; ülek. kõrgst. edasi viima, edendama; tagant tõukama, õhutama; колёса движут жёрнов rattad ajavad veskikivi ümber, двигать науку вперёд teadust edendama ~ edasi viima, движимый любопытством uudishimust aetud ~ aetuna;
◊ двигать ~ ворочать горами mägesid paigast nihutama; vrd. двинуть
долго Н kaua (aega); он долго болел ta oli kaua haige;
◊ долго ли до беды ~ до греха kõnek. paha on väle tulema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, läks hingusele
◊ долго ли до беды ~ до греха kõnek. paha on väle tulema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, läks hingusele
дуть 346 Г несов.
‣ без доп., во что, на кого-что, что puhuma, lõõtsuma; ветер дует tuul puhub, дуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma, здесь дует siin tuul tõmbab;
‣ кого, по чему madalk. peksma, kolkima, taguma;
‣ madalk. jooksma, lippama; дуй отсюда lase jalga, kao siit;
‣ что madalk. jooma, trimpama;
◊ и в ус не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi
‣ без доп., во что, на кого-что, что puhuma, lõõtsuma; ветер дует tuul puhub, дуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma, здесь дует siin tuul tõmbab;
‣ кого, по чему madalk. peksma, kolkima, taguma;
‣ madalk. jooksma, lippama; дуй отсюда lase jalga, kao siit;
‣ что madalk. jooma, trimpama;
◊ и в ус не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi
жить 330 (прош. вр. жил, жила, жило, не жил и не жил, не жила, не жило и не жило, не жили и не жили) Г несов.
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
загрузить 313a, 293a Г сов. → несов. загружать
‣ что, чем peale ~ täis laadima; загрузить вагон углем vagunit sütt täis laadima, vagunisse söelaadungit panema, загрузить домну kõrgahju (täis) laadima;
‣ кого-что, чем koormama; загрузить станок tööpingile täiskoormust andma, загрузить работой tööga koormama
‣ что, чем peale ~ täis laadima; загрузить вагон углем vagunit sütt täis laadima, vagunisse söelaadungit panema, загрузить домну kõrgahju (täis) laadima;
‣ кого-что, чем koormama; загрузить станок tööpingile täiskoormust andma, загрузить работой tööga koormama
замазка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) määrimine, võõpamine; kittimine; замазка окон aknakittimine;
‣ määre, võõp; kitt; kõnek. pahtel; глиняная замазка savimääre, замазка на олифе värnitskitt, клеевая замазка liimpahtel
‣ (без мн. ч.) määrimine, võõpamine; kittimine; замазка окон aknakittimine;
‣ määre, võõp; kitt; kõnek. pahtel; глиняная замазка savimääre, замазка на олифе värnitskitt, клеевая замазка liimpahtel
катиться 316 Г несов. куда, откуда, по чему, без доп.
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
линять 254b Г несов.
‣ luituma, pleekima, valastuma, tulitama; ситец линяет sits luitub;
‣ sulgi ajama, sulgima; kesta ajama, kestama; karva ajama; vrd. полинять, вылинять, слинять
‣ luituma, pleekima, valastuma, tulitama; ситец линяет sits luitub;
‣ sulgi ajama, sulgima; kesta ajama, kestama; karva ajama; vrd. полинять, вылинять, слинять
лучший 124
‣ сравн. ст. П хороший parem;
‣ превосх. ст. П хороший parim; лучший друг parim sõber, в лучшем случае parimal juhul;
‣ П → С лучшее с. неод. (без мн. ч.) (kõik) parim ~ kõige parem; лучшее, что у нас есть parim, mis meil on, всё идёт к лучшему kõik läheb paremuse poole, лучшего не пожелаешь paremat ei oska tahtagi, paremat ei või soovidagi;
‣ П → С лучший м, лучшая ж. од. parim;
◊ оставляет желать лучшего jätab soovida; уходить ~ уйти ~ переселиться в лучший ~ иной мир van., iroon. igavesse rahupaika minema, teise ilma minema, siit ilmast lahkuma
‣ сравн. ст. П хороший parem;
‣ превосх. ст. П хороший parim; лучший друг parim sõber, в лучшем случае parimal juhul;
‣ П → С лучшее с. неод. (без мн. ч.) (kõik) parim ~ kõige parem; лучшее, что у нас есть parim, mis meil on, всё идёт к лучшему kõik läheb paremuse poole, лучшего не пожелаешь paremat ei oska tahtagi, paremat ei või soovidagi;
‣ П → С лучший м, лучшая ж. од. parim;
◊ оставляет желать лучшего jätab soovida; уходить ~ уйти ~ переселиться в лучший ~ иной мир van., iroon. igavesse rahupaika minema, teise ilma minema, siit ilmast lahkuma
миля 62 С ж. неод. miil, penikoorem (van. 7 versta, 7,47 km); морская миля meremiil (1,852 km), сухопутная ~ статутная миля (maa)miil (briti miil, 1,609 km), географическая миля geograafiline miil (7,42 km), в двух милях отсюда siit kahe miili ~ penikoorma kaugusel, kaks miili eemal
минога 69 С ж. од. silm, sutt; zool. миноги silmud (Petromyzones), каспийская минога kaspia sutt (Caspiomyzon wagneri), морская минога merisutt (Petromyzon marinus), речная европейская минога euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis)
мир I 3 С м. неод.
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
мораль 90 С ж. неод. (без мн. ч.) moraal (ka õpetlik järeldus), kõlblus; kõlblusõpetus, moraaliõpetus, eetika; высокая мораль kõrge moraal, принципы морали moraalipõhimõtted, отсюда мораль siit moraal, читать мораль кому kõnek. kellele moraali lugema, manitsema keda
мотать I Г несов.
‣ 165a что kerima (madalk. ka ülek.); haspeldama; мотать нитки lõnga ~ niiti kerima, мотай отсюда! madalk. keri (siit) minema!;
‣ 165b чем kõnek. vangutama; vehkima; мотать головой pead vangutama ~ raputama, лошадь мотает головой hobune vehib peaga, мотать хвостом sabaga vehkima, saba liputama;
‣ 165a кого-что madalk. sakutama, sikutama;
‣ 165b безл. кого-что kõnek. raputama, loopima, pilduma, pillutama, kõigutama; вагон мотало vagun rappus;
‣ 165a кого madalk. (ära) vintsutama ~ vaevama;
◊ мотать ~ намотать (себе) на ус kõnek. (endale) kõrva taha panema ~ kirjutama; vrd. намотать
‣ 165a что kerima (madalk. ka ülek.); haspeldama; мотать нитки lõnga ~ niiti kerima, мотай отсюда! madalk. keri (siit) minema!;
‣ 165b чем kõnek. vangutama; vehkima; мотать головой pead vangutama ~ raputama, лошадь мотает головой hobune vehib peaga, мотать хвостом sabaga vehkima, saba liputama;
‣ 165a кого-что madalk. sakutama, sikutama;
‣ 165b безл. кого-что kõnek. raputama, loopima, pilduma, pillutama, kõigutama; вагон мотало vagun rappus;
‣ 165a кого madalk. (ära) vintsutama ~ vaevama;
◊ мотать ~ намотать (себе) на ус kõnek. (endale) kõrva taha panema ~ kirjutama; vrd. намотать
нагореть 231b Г сов. → несов. нагорать
‣ (pikka) sütt ajama; свеча нагорела küünal ajas pika söe otsa;
‣ (обычно безл.) чего, без доп. kõnek. (põlemisel) kuluma, ära põlema (kütuse v. elektri kohta);
‣ безл. кому, за что, от кого ülek. madalk. nahutada ~ võtta saama; ему нагорело за это talle tehti selle eest peapesu ~ säru, ta sai selle eest nahutada ~ võtta
‣ (pikka) sütt ajama; свеча нагорела küünal ajas pika söe otsa;
‣ (обычно безл.) чего, без доп. kõnek. (põlemisel) kuluma, ära põlema (kütuse v. elektri kohta);
‣ безл. кому, за что, от кого ülek. madalk. nahutada ~ võtta saama; ему нагорело за это talle tehti selle eest peapesu ~ säru, ta sai selle eest nahutada ~ võtta
нагрузиться 313, 293 Г сов. → несов. нагружаться
‣ чем, без доп. (teatud hulka) lasti ~ laadungit ~ koormat peale võtma; ülek. kõnek. (enda) kanda võtma; судно нагрузилось углём laev võttis täislasti sütt peale;
‣ madalk. end täis kaanima ~ purju võtma, nina ~ toru täis tõmbama
‣ чем, без доп. (teatud hulka) lasti ~ laadungit ~ koormat peale võtma; ülek. kõnek. (enda) kanda võtma; судно нагрузилось углём laev võttis täislasti sütt peale;
‣ madalk. end täis kaanima ~ purju võtma, nina ~ toru täis tõmbama
надо предик. кому-чему, с инф., кого-чего, кого-что on vaja, on tarvis, tuleb, peab; надо послать за ним tuleb talle keegi järele saata, мне надо туда сходить ma pean seal ära käima, mul tuleb ~ on vaja ~ on tarvis seal ära käia, мебель -- что надо kõnek. mööbel on selline, nagu olema peab, так надо nii peab olema, что тебе здесь надо? kõnek. mis sa siit otsid? не хочешь -- не надо kõnek. kui ei taha, pole tarvis, очень мне надо kõnek. õige mul tarvis, надо вам сказать pean teile ütlema;
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
нажечь 377 Г сов. → несов. нажигать
‣ что, чего (teatud hulka) ära põletama ~ põletamisega valmistama; нажечь за зиму много дров talve jooksul hulga puid ära põletama, нажечь угля (hulga) sütt miilima ~ miilis põletama;
‣ что tulitama ~ õhkuma ~ hõõguma panema; нажжённое морозом и ветром лицо pakasest ja tuulest tulitav nägu;
‣ что kõnek. tuliseks ~ hõõguvkuumaks ajama;
‣ что sisse põletama; нажечь тавро märki sisse põletama
‣ что, чего (teatud hulka) ära põletama ~ põletamisega valmistama; нажечь за зиму много дров talve jooksul hulga puid ära põletama, нажечь угля (hulga) sütt miilima ~ miilis põletama;
‣ что tulitama ~ õhkuma ~ hõõguma panema; нажжённое морозом и ветром лицо pakasest ja tuulest tulitav nägu;
‣ что kõnek. tuliseks ~ hõõguvkuumaks ajama;
‣ что sisse põletama; нажечь тавро märki sisse põletama
назначение 115 С с. неод.
‣ määramine; назначение на должность ametisse määramine ~ nimetamine, по назначению врача arsti ettekirjutuse järgi, место назначения sihtkoht, назначение перевозок veosihitus;
‣ otstarve, ülesanne, eesmärk, siht, missioon; назначение построек ehitiste ~ hoonete otstarve, отвечать своему назначению oma ülesandele vastama, высокое назначение писателя kirjaniku ülev kutsumus
‣ määramine; назначение на должность ametisse määramine ~ nimetamine, по назначению врача arsti ettekirjutuse järgi, место назначения sihtkoht, назначение перевозок veosihitus;
‣ otstarve, ülesanne, eesmärk, siht, missioon; назначение построек ehitiste ~ hoonete otstarve, отвечать своему назначению oma ülesandele vastama, высокое назначение писателя kirjaniku ülev kutsumus
наклейка 75 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) pealekleepimine;
‣ kleebik, (pealekleebitav) märgis, etikett, silt;
‣ teater valehabe, valevuntsid, valekulmud
‣ (без мн. ч.) pealekleepimine;
‣ kleebik, (pealekleebitav) märgis, etikett, silt;
‣ teater valehabe, valevuntsid, valekulmud
накоксовать 172a Г сов. что, чего (mingit hulka) koksistama ~ koksiks tegema; накоксовать угля sütt koksistama
наморить 285a Г сов.
‣ кого (mingit hulka) hävitama; наморить крыс hulka rotte hävitama;
‣ что, чего (mingit kogust) lahtuda laskma (mädarõika, sinepi kohta);
‣ что, чего (mingit kogust) kustutama (näit. sütt);
‣ что, чего (mingit hulka) peitsima;
‣ кого-что madalk. ära väsitama ~ kurnama (näit. hobuseid)
‣ кого (mingit hulka) hävitama; наморить крыс hulka rotte hävitama;
‣ что, чего (mingit kogust) lahtuda laskma (mädarõika, sinepi kohta);
‣ что, чего (mingit kogust) kustutama (näit. sütt);
‣ что, чего (mingit hulka) peitsima;
‣ кого-что madalk. ära väsitama ~ kurnama (näit. hobuseid)
наноситься 319 Г сов. kõnek.
‣ чего kaua ~ palju kandma, kandmisest väsima;
‣ (обычно с отриц.) чего küllaldasel hulgal tooma ~ kandma; разве отсюда воды наносишься jõuad sa siit vett kanda;
‣ (обычно с отриц.) vastu pidama (jalatsite, rõivaste kohta)
‣ чего kaua ~ palju kandma, kandmisest väsima;
‣ (обычно с отриц.) чего küllaldasel hulgal tooma ~ kandma; разве отсюда воды наносишься jõuad sa siit vett kanda;
‣ (обычно с отриц.) vastu pidama (jalatsite, rõivaste kohta)
направление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
‣ suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
‣ saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle
‣ (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
‣ suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
‣ saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle
насыпью Н kuhjas, kuhjatult, kuhjades; puiste-, puistena; хранить зерно насыпью vilja kuhjades ~ kuhilates hoidma, погрузка насыпью puistelaadimine, уголь перевозят насыпью sütt veetakse lahtistes vagunites ~ platvormvagunitega
номер I 4 С м. неод. number (arvutähis, numbritähis; järjenumber; numberindeks, võtmenumber; silt, tahvel v. lipik mingi arvuga; suurus; lavapala); номер телефона telefoninumber, бегун под вторым номером jooksja võistlejanumbriga 2, порядковый номер järje(korra)number, двойной номер kaksiknumber (näit. perioodikaväljaandel), номер обуви jalatsinumber, найти по номеру numbri järgi leidma, набирать номер (telefoni- vm.) numbrit valima, входящий номер sissetulnud kirja vm. number, исходящий номер väljaläinud kirja vm. number, двухместный номер с ванной kahekohaline vanniga numbrituba, лучший номер программы parim kavanumber ~ etteaste ~ lavapala, коронный номер etenduse nael, leivanumber, trumpnumber;
◊ выкидывать ~ выкинуть номер kõnek. vempu (sisse) viskama; этот номер не пройдёт kõnek. see number ei lähe läbi; вот так номер kõnek. vaat kus (alles) tükk!
◊ выкидывать ~ выкинуть номер kõnek. vempu (sisse) viskama; этот номер не пройдёт kõnek. see number ei lähe läbi; вот так номер kõnek. vaat kus (alles) tükk!
номерок 24 С м. неод. dem. numbrike, number (silt, tahvel v. lipik arvtähisega); гардеробный номерок riidehoiunumber
обеспылить 269a Г сов. → несов. обеспыливать что tolmu ärastama, tolmutustama, tolmutõrjet tegema; mäend. tuulama; обеспылить дороги teedel tolmutõrjet tegema, обеспылить уголь sütt tuulama
оглобля 65 (род. п. мн. ч. оглобель и оглоблей) С ж. неод. ais; заводить лошадь в оглобли hobust aiste vahele juhtima ~ panema;
◊ поворачивать ~ повернуть оглобли madalk. (1) (tühjade kätega) tagasi pöörduma ~ pöörama; (2) tagasikäiku sisse võtma, oma sõnadest ~ otsustest taganema; поворачивай оглобли madalk. käi ~ keri siit minema
◊ поворачивать ~ повернуть оглобли madalk. (1) (tühjade kätega) tagasi pöörduma ~ pöörama; (2) tagasikäiku sisse võtma, oma sõnadest ~ otsustest taganema; поворачивай оглобли madalk. käi ~ keri siit minema
отойти 372 (без страд. прич.) Г сов. → несов. отходить I
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
отселе Н van. siit(kohast)
отсель Н van. siit(kohast)
отсюда Н
‣ siit; отсюда до города один километр siit on linna üks kilomeeter;
‣ sellest; отсюда следует sellest ~ siit tuleneb ~ järeldub, отсюда можно заключить sellest võib järeldada
‣ siit; отсюда до города один километр siit on linna üks kilomeeter;
‣ sellest; отсюда следует sellest ~ siit tuleneb ~ järeldub, отсюда можно заключить sellest võib järeldada
партия II 89 С ж. неод. partii (kaubasaadetis; muus. osa häälele v. instrumendile helitöös; üks mäng, ka sport; tulus abielu); партия товара kaubapartii, -saadetis, партия скрипки viiulipartii, партию рояля исполняет ... klaveril saadab ..., петь ~ исполнять партию Онегина Onegini osa laulma ~ esitama, шахматная партия malepartii, доигрывание партии partii lõpetamine, выиграть партию partiid võitma, партия в теннис sett, составить партию (в шашки) кому kellele (kabemängus) partneriks olema, сделать выгодную партию kasulikku partiid tegema, kasulikult abielluma
плакат 1 С м. неод.
‣ plakat; loosung; silt;
‣ aj. pass (talupoja või kodanlase isikutõend Endis-Venemaal)
‣ plakat; loosung; silt;
‣ aj. pass (talupoja või kodanlase isikutõend Endis-Venemaal)
полкилометра С (в им. и вин. п. ед. ч., в остальных падежах полу + километр 1) pool kilomeetrit; до деревни осталось ещё полкилометра külani on jäänud veel pool kilomeetrit, деревня находится в полукилометрах отсюда külani on siit pool kilomeetrit, пройдены последние полкилометра viimane pool kilomeetrit on läbitud ~ käidud
полоска 72 С ж. неод. dem.
‣ riba, siil; (kitsas) triip, vööt, jutt, viir, viirg; ситец в полоску triibuline sits;
‣ põllusiil
‣ riba, siil; (kitsas) triip, vööt, jutt, viir, viirg; ситец в полоску triibuline sits;
‣ põllusiil
приказать 198 Г сов. → несов. приказывать кому-чему, с инф. käsku ~ korraldust andma, käskima; он приказал слуге внести чемоданы ta andis toapoisile ~ teenrile korralduse ~ käsu kohvrid sisse tuua, как прикажете понимать ваши слова? iroon. kuidas tuleb teie sõnu mõista? что прикажете с ним делать! nalj. mis temaga teha!;
◊ приказать долго жить van. siit ilmast lahkuma, maist teekonda lõpetama, hingusele minema
◊ приказать долго жить van. siit ilmast lahkuma, maist teekonda lõpetama, hingusele minema
прицел 1 С м. неод. sõj. sihik; кольцевой прицел rõngassihik, оптический прицел optiline sihik, быть ~ находиться под прицелом (ka ülek.) sihikul ~ kirbul olema, брать кого на прицел (ka ülek.) keda sihtima, sihikule ~ kirbule võtma, держать на прицеле кого-что keda-mida sihikul hoidma, ülek. ka silmas pidama;
◊ далёкий ~ дальний прицел kauge(m) siht, tulevikuplaanid
◊ далёкий ~ дальний прицел kauge(m) siht, tulevikuplaanid
прицельный 126 П sõj. sihiku-, siht-, sihtimis-, sihikuline; прицельная планка sihikuliist, прицельная линия sihtjoon, прицельный выстрел sihikuline lask, прицельный огонь sihikuline tuli, прицельное приспособление (1) sihik, (2) sihtimisseadis
пройти Г сов. → несов. проходить I
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
проход 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) läbimine, läbiminek, läbimarssimine; info läbijooks (programmi ühekordne töötlus), läbilask (programmi läbilaskmine arvutist); прохода нет läbikäik suletud, проход здесь невозможен siit ei pääse läbi, повторный проход info kordusläbilask (andmetöötluses);
‣ (läbi)käik, vahekäik, (läbi)pääs; läbik, läbim; läbisõidutee; el. läbiviik; проход закрыт läbikäik on suletud, давать проход läbi laskma, teed andma, горный проход mäekuru, проход между льдинами ~ льдами mer. jääkanal, наружный слуховой проход anat. väline kuulmekäik, задний проход anat. pärak;
◊ не давать прохода ~ проходу кому kõnek. kellele mitte asu andma, keda tüütama; прохода ~ проходу нет от кого kõnek. lausa ära tüütab ~ tüütavad, küll käivad peale
‣ (без мн. ч.) läbimine, läbiminek, läbimarssimine; info läbijooks (programmi ühekordne töötlus), läbilask (programmi läbilaskmine arvutist); прохода нет läbikäik suletud, проход здесь невозможен siit ei pääse läbi, повторный проход info kordusläbilask (andmetöötluses);
‣ (läbi)käik, vahekäik, (läbi)pääs; läbik, läbim; läbisõidutee; el. läbiviik; проход закрыт läbikäik on suletud, давать проход läbi laskma, teed andma, горный проход mäekuru, проход между льдинами ~ льдами mer. jääkanal, наружный слуховой проход anat. väline kuulmekäik, задний проход anat. pärak;
◊ не давать прохода ~ проходу кому kõnek. kellele mitte asu andma, keda tüütama; прохода ~ проходу нет от кого kõnek. lausa ära tüütab ~ tüütavad, küll käivad peale
прочь
‣ Н, междометие ära, eemale, maha, välja; уйти прочь ära ~ eemale minema, оттолкнуть прочь eemale tõukama, пошёл прочь (отсюда)! välja ~ minema siit! прочь с дороги! eest ~ alt ära! tee vabaks! руки прочь! käed eemale! прочь с глаз моих! kao mu silmist! прочь все сомнения maha ~ hajugu kõik kahtlused;
‣ предик. on ära ~ läbi ~ läinud;
◊ кто не прочь kõnek. kellel pole midagi selle vastu; день да ночь -- сутки прочь kõnekäänd pea see päev mööda ei lähe
‣ Н, междометие ära, eemale, maha, välja; уйти прочь ära ~ eemale minema, оттолкнуть прочь eemale tõukama, пошёл прочь (отсюда)! välja ~ minema siit! прочь с дороги! eest ~ alt ära! tee vabaks! руки прочь! käed eemale! прочь с глаз моих! kao mu silmist! прочь все сомнения maha ~ hajugu kõik kahtlused;
‣ предик. on ära ~ läbi ~ läinud;
◊ кто не прочь kõnek. kellel pole midagi selle vastu; день да ночь -- сутки прочь kõnekäänd pea see päev mööda ei lähe
пятый 119 П viies; пятое апреля viies aprill, пятый раз viiendat korda, одна пятая üks viiendik;
◊ пятое колесо в телеге kõnek. viies ratas vankri all; пятая колонна viies kolonn; (нужен) как собаке пятая нога madalk. (on tarvis) nagu koolnul(e) kosutust; из пятого в десятое, с пятого на десятое, пятое через десятое kõnek. (1) siia-sinna hüpates, sõna siit, teine sealt, (2) üle jala lastes, lohakalt
◊ пятое колесо в телеге kõnek. viies ratas vankri all; пятая колонна viies kolonn; (нужен) как собаке пятая нога madalk. (on tarvis) nagu koolnul(e) kosutust; из пятого в десятое, с пятого на десятое, пятое через десятое kõnek. (1) siia-sinna hüpates, sõna siit, teine sealt, (2) üle jala lastes, lohakalt
разряд II 1 С м. неод.
‣ liik, järk (ka mat., sport), kategooria; mat. (numbri)koht; разряд работы töö liik, квалификационный разряд kvalifikatsioonijärk, тарифный разряд tariifijärk, спортивный разряд spordijärk, слесарь пятого разряда viienda järgu lukksepp, двоичный разряд info kahendkoht, bitt;
‣ aj. teenistuslaste määramisnimekiri;
‣ aj. teenistusprikaas (asutus)
‣ liik, järk (ka mat., sport), kategooria; mat. (numbri)koht; разряд работы töö liik, квалификационный разряд kvalifikatsioonijärk, тарифный разряд tariifijärk, спортивный разряд spordijärk, слесарь пятого разряда viienda järgu lukksepp, двоичный разряд info kahendkoht, bitt;
‣ aj. teenistuslaste määramisnimekiri;
‣ aj. teenistusprikaas (asutus)
сбродный 126 П kõnek. juhuslik, juhuslikult kokkuseatud, kokkuklopsitud, nippenäppeline, pudemeline, tükk siit, teine sealt; сбродный репертуар juhuslik ~ juhuslikult kokkuseatud repertuaar, сбродный народ igat sorti rahvas
сей 156b (с основой си- v. с-) М м. (сия, сие, сии) see, too; пятого апреля сего года käesoleva aasta viiendal aprillil, до сих пор (1) seni, senini, seniajani, (2) siiani, siitsaadik, siiamaani, до сего времени siiamaani, seniajani, по сей день tänase päevani, tänaseni, tänini, на сей раз seekord, sedakorda;
◊ сию минуту otsekohe, silmapilk, jalamaid, otsemaid, kohemaid; от сих до сих siit siiani, sellest kuni selleni, siitmaalt siiamaani; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võim, selle maailma vägevad
◊ сию минуту otsekohe, silmapilk, jalamaid, otsemaid, kohemaid; от сих до сих siit siiani, sellest kuni selleni, siitmaalt siiamaani; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võim, selle maailma vägevad
сет 1 С м. неод. sett (trük. tüpograafiline mõõtühik; sport mängujärk tennises v. lauatennises v. sulgpallis)
ситец 36 (род. п. ед. ч. ситца и ситцу) С м. неод. sits; платье из ситца sitskleit, sitsikleit, набивной ситец trükisits, trükimustriga sits
ситцевый 119 П sits-, sitsi-, sitsist; ситцевое платье sitskleit, sitsikleit, ситцевая фабрика sitsivabrik
следовать 171b Г несов.
‣ за кем-чем järgnema; события следуют одно за другим sündmus järgneb sündmusele, следуйте за мной tulge minuga kaasa, järgnege mulle;
‣ кому-чему ülek. järgima, eeskuju võtma, mille järgi toimima ~ talitama; jäljendama, matkima; следовать во всём отцу kõiges isa järgima ~ eeskujuks võtma, следовать советам врача arsti nõuandeid järgima, arsti nõuannetest kinni pidama, arsti nõuannete järgi toimima ~ talitama, следовать курсу suunast ~ kursist kinni pidama, следовать моде moega kaasas käima, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ до чего, куда sõitma, liikuma, minema, siirduma; следовать к месту назначения sihtkohta sõitma ~ teel olema, поезд следует до Москвы rong sõidab Moskvani ~ Moskvasse;
‣ из чего tulenema ~ johtuma; из этого следует, что... sellest tuleneb ~ johtub, et..., отсюда следует вывод siit ka järeldus, siit järeldub;
‣ (безл.) кому, с кого-чего (maksta) tulema, (maksma) pidama; сколько с меня следует kui palju mul maksta tuleb, mis ma võlgnen;
‣ (безл.) кому-чему с инф. vaja olema, tulema; сообщить кому следует kõnek. teatada kellele on vaja, его следует предупредить teda tuleb hoiatada, следует признать, что... tuleb tunnistada, et... не следует в это вмешиваться sellesse ei tohi sekkuda ~ vahele segada, как и следовало ожидать on ~ oli ootuspärane, nagu võis(ki) arvata, как следует korralikult, nagu kord ja kohus;
◊ следовать по пятам kannul käima; vrd. последовать
‣ за кем-чем järgnema; события следуют одно за другим sündmus järgneb sündmusele, следуйте за мной tulge minuga kaasa, järgnege mulle;
‣ кому-чему ülek. järgima, eeskuju võtma, mille järgi toimima ~ talitama; jäljendama, matkima; следовать во всём отцу kõiges isa järgima ~ eeskujuks võtma, следовать советам врача arsti nõuandeid järgima, arsti nõuannetest kinni pidama, arsti nõuannete järgi toimima ~ talitama, следовать курсу suunast ~ kursist kinni pidama, следовать моде moega kaasas käima, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ до чего, куда sõitma, liikuma, minema, siirduma; следовать к месту назначения sihtkohta sõitma ~ teel olema, поезд следует до Москвы rong sõidab Moskvani ~ Moskvasse;
‣ из чего tulenema ~ johtuma; из этого следует, что... sellest tuleneb ~ johtub, et..., отсюда следует вывод siit ka järeldus, siit järeldub;
‣ (безл.) кому, с кого-чего (maksta) tulema, (maksma) pidama; сколько с меня следует kui palju mul maksta tuleb, mis ma võlgnen;
‣ (безл.) кому-чему с инф. vaja olema, tulema; сообщить кому следует kõnek. teatada kellele on vaja, его следует предупредить teda tuleb hoiatada, следует признать, что... tuleb tunnistada, et... не следует в это вмешиваться sellesse ei tohi sekkuda ~ vahele segada, как и следовало ожидать on ~ oli ootuspärane, nagu võis(ki) arvata, как следует korralikult, nagu kord ja kohus;
◊ следовать по пятам kannul käima; vrd. последовать
слышно Н
‣ kuuldavalt; on kuulda; слышно глотать воду kuuldavalt vett lonksama, едва слышно vaevukuuldavalt, hädavaevu kuuldavalt, отсюда хорошо слышно siit on hästi kuulda, не слышно pole kuulda, что у тебя слышно kõnek. mis sul uudist on, mis kuulukse;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. nagu kuulda ~ kuulukse, kuuldavasti; слышно, хороший урожай будет в этом году kuuldavasti tuleb sel aastal hea saak
‣ kuuldavalt; on kuulda; слышно глотать воду kuuldavalt vett lonksama, едва слышно vaevukuuldavalt, hädavaevu kuuldavalt, отсюда хорошо слышно siit on hästi kuulda, не слышно pole kuulda, что у тебя слышно kõnek. mis sul uudist on, mis kuulukse;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. nagu kuulda ~ kuulukse, kuuldavasti; слышно, хороший урожай будет в этом году kuuldavasti tuleb sel aastal hea saak
сосун 2 С м.
‣ од. imev ~ imeja loom, põll., zool. imik;
‣ од. kõnek. rinnalaps, tita, titt (halv. ka ülek.);
‣ неод. tehn. imikast
‣ од. imev ~ imeja loom, põll., zool. imik;
‣ од. kõnek. rinnalaps, tita, titt (halv. ka ülek.);
‣ неод. tehn. imikast
створный 126 П liit-, siht-, liitsihi-; створная линия liitsiht, створные знаки liitsihtmärgid, створные огни liitsihituled
субмеридиальный 126 П geogr. meridiaanilähedane, submeridiaalne; субмеридиальное направление meridiaanilähedane ~ submeridiaalne siht
сыпать 189 Г несов.
‣ что puistama, riputama; чем ülek. pilduma; сыпать муку в мешок jahu kotti puistama, сыпать соль в суп supi sisse soola riputama ~ panema, сыпать удары lööke jagama, сыпать цифрами arvusid ~ arve puistama, сыпать цитатами tsitaate puistama, сыпать словами sõnatulval tulla laskma, сыпать двойки kõnek. kahtesid laduma, сыпать из пулемёта kõnek. kuulipildujast (järjepanu) põrutama, сыпать остротами ülek. vaimukusi puistama ~ pilduma, сыпать искрами sädemeid pilduma, сыпать деньгами ülek. raha pilduma;
‣ pihutama; дождь сыплет pihutab vihma, sajab pihuvihma, снег сыпает pihutab lund, sajab pihulund;
‣ что, чем ülek. üle külvama; сыпать пулями kuulirahega üle külvama;
‣ сыпь повел. накл. что без доп. madalk. lase käia; сыпь отсюда lase siit jalga, kasi minema, viska varvast, сыпь в магазин põruta poodi;
◊ сыпать соли на хвост кому madalk. kellele saba peale soola riputama
‣ что puistama, riputama; чем ülek. pilduma; сыпать муку в мешок jahu kotti puistama, сыпать соль в суп supi sisse soola riputama ~ panema, сыпать удары lööke jagama, сыпать цифрами arvusid ~ arve puistama, сыпать цитатами tsitaate puistama, сыпать словами sõnatulval tulla laskma, сыпать двойки kõnek. kahtesid laduma, сыпать из пулемёта kõnek. kuulipildujast (järjepanu) põrutama, сыпать остротами ülek. vaimukusi puistama ~ pilduma, сыпать искрами sädemeid pilduma, сыпать деньгами ülek. raha pilduma;
‣ pihutama; дождь сыплет pihutab vihma, sajab pihuvihma, снег сыпает pihutab lund, sajab pihulund;
‣ что, чем ülek. üle külvama; сыпать пулями kuulirahega üle külvama;
‣ сыпь повел. накл. что без доп. madalk. lase käia; сыпь отсюда lase siit jalga, kasi minema, viska varvast, сыпь в магазин põruta poodi;
◊ сыпать соли на хвост кому madalk. kellele saba peale soola riputama
туда-сюда Н kõnek.
‣ edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna; бегать туда-сюда edasi-tagasi jooksma, sõeluma, sagima;
‣ в функции предик. käib kah, ajab asja ära, on üsna talutav; костюм ещё туда-сюда kostüüm ~ ülikond käib kah ~ veel kuidagi käib;
‣ в функции предик. küll nii, küll teisiti; kui mitte ühtmoodi, siis teistmoodi, põiklema (rääkides);
‣ в функции предик. siia-sinna vaatama, siit-sealt otsima; он туда-сюда, нигде никого нет ta otsis siit ja sealt, kuid kedagi ei olnud
‣ edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna; бегать туда-сюда edasi-tagasi jooksma, sõeluma, sagima;
‣ в функции предик. käib kah, ajab asja ära, on üsna talutav; костюм ещё туда-сюда kostüüm ~ ülikond käib kah ~ veel kuidagi käib;
‣ в функции предик. küll nii, küll teisiti; kui mitte ühtmoodi, siis teistmoodi, põiklema (rääkides);
‣ в функции предик. siia-sinna vaatama, siit-sealt otsima; он туда-сюда, нигде никого нет ta otsis siit ja sealt, kuid kedagi ei olnud
уваливать I 168a Г несов. → сов. увалить
‣ vt. увалить;
‣ (без сов.) madalk. minema kerima ~ kebima ~ vajutama; уваливай отсюда käi ~ keri siit minema, katsu et minema saad
‣ vt. увалить;
‣ (без сов.) madalk. minema kerima ~ kebima ~ vajutama; уваливай отсюда käi ~ keri siit minema, katsu et minema saad
угле- часть сложных слов süsi-, söe-; угле-вод süsivesik, угле-воз söelaev, söeauto, söeveok, угле-носный sütt sisaldav
угленосный 126 П geol. sütt sisaldav; угленосная толща sütt sisaldav kihtkond, угленосная площадь kivisöeala
уйти 374 Г сов. → несов. уходить I
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
уроженец 36 С м. од. чего kus sündinu, kust pärineja; здешний уроженец kohalik, siin sündinu, siit pärit inimene, уроженец Москвы Moskvas sündinu, sünnilt ~ sünnipäralt moskvalane, pärit Moskvast, уроженец юга lõunamaalane, lõunamaal sündinu, sünnilt lõunamaalane
фирма 51 С ж. неод.
‣ firma (kaubandus-, tööstus- v. äriettevõte, kompanii; majandusorganisatsioon, isemajandav tootmiskoondis); единоличная фирма üksikisiku firma, individuaalfirma, конкурирующая фирма konkureeriv ~ võistlev firma;
‣ ülek. kõnek. van. kate, vari, silt; под фирмой чего mille varjus ~ katte ~ sildi all
‣ firma (kaubandus-, tööstus- v. äriettevõte, kompanii; majandusorganisatsioon, isemajandav tootmiskoondis); единоличная фирма üksikisiku firma, individuaalfirma, конкурирующая фирма konkureeriv ~ võistlev firma;
‣ ülek. kõnek. van. kate, vari, silt; под фирмой чего mille varjus ~ katte ~ sildi all
ходьба 52 С ж. неод. (без мн. ч.) (jalgsi)käimine, kõndimine, käik, kõnd; спортивная ходьба käimine (spordialana), ходьба на месте paigalkõnd, ходьба на руках kätelkõnd, ходьба на лыжах suusatamine, затруднённая ходьба med. käimishäire, в пяти минутах ходьбы отсюда siit viie minuti tee (kaugusel), я устал от ходьбы olen käimisest väsinud
целевой 120 П siht-, sihi-, otstarbe-, eesmärgiline, otstarbeline; целевая аспирантура sihtaspirantuur, целевое финансирование maj. sihtfinantseerimine, целевое имущество maj. sihtvara, целевой вклад maj. sihthoius, целевая функция mat. sihtfunktsioon, целевая установка работы töö eesmärk
цель 90 С ж. неод.
‣ märk(laud); sõj. (siht)märk; наземная цель pealmaamärk, maapealne (siht)märk, воздушная цель õhumärk, движущаяся цель liikuvmärk, живая цель elav märklaud, морская цель mere(siht)märk, попадать ~ бить в цель märki tabama (ka ülek.), бить мимо цели märgist mööda laskma (ka ülek.);
‣ siht, eesmärk, otstarve; конечная цель lõppeesmärk, заветная цель (palavaim) salasiht, salaeesmärk, püha siht, ihaldatud eesmärk, цель жизни elu eesmärk, в целях наживы et kasu saada, kasu saamiseks, kasu saamaks, для практической цели praktiliseks otstarbeks, ставить цель, задаться целью endale eesmärki ~ eesmärgiks seadma, преследовать какую цель mis eesmärki taotlema, служить цели eesmärki teenima, иметь цель ~ целью sihiks ~ eesmärgiks olema, это входит в наши цели see on meie eesmärk ~ ülesanne, в мирных целях rahulikuks otstarbeks, rahu eesmärgil, не имеющий цели sihitu, eesmärgitu, mõttetu, без цели бродить по городу mööda linna hulkuma, добиться ~ достичь цели eesmärki saavutama, eesmärgile jõudma, обстоятельство цели lgv. otstarbemäärus, с целью предлог с род. п., с инф. millisel eesmärgil, с целью увеличить производительность труда tööviljakuse suurendamiseks, suurendamaks ~ et suurendada tööviljakust, убийство с целью грабежа mõrv röövimise eesmärgil, röövmõrv, в целях (1) предлог с род. п., с инф. mis eesmärgil, (2) mis põhjusel, ударить в целях самозащиты enesekaitseks lööma, в непонятных целях велено остаться на месте arusaamatutel põhjustel on kästud paigale jääda;
◊ цель оправдывает средства lendsõna eesmärk pühitseb abinõu
‣ märk(laud); sõj. (siht)märk; наземная цель pealmaamärk, maapealne (siht)märk, воздушная цель õhumärk, движущаяся цель liikuvmärk, живая цель elav märklaud, морская цель mere(siht)märk, попадать ~ бить в цель märki tabama (ka ülek.), бить мимо цели märgist mööda laskma (ka ülek.);
‣ siht, eesmärk, otstarve; конечная цель lõppeesmärk, заветная цель (palavaim) salasiht, salaeesmärk, püha siht, ihaldatud eesmärk, цель жизни elu eesmärk, в целях наживы et kasu saada, kasu saamiseks, kasu saamaks, для практической цели praktiliseks otstarbeks, ставить цель, задаться целью endale eesmärki ~ eesmärgiks seadma, преследовать какую цель mis eesmärki taotlema, служить цели eesmärki teenima, иметь цель ~ целью sihiks ~ eesmärgiks olema, это входит в наши цели see on meie eesmärk ~ ülesanne, в мирных целях rahulikuks otstarbeks, rahu eesmärgil, не имеющий цели sihitu, eesmärgitu, mõttetu, без цели бродить по городу mööda linna hulkuma, добиться ~ достичь цели eesmärki saavutama, eesmärgile jõudma, обстоятельство цели lgv. otstarbemäärus, с целью предлог с род. п., с инф. millisel eesmärgil, с целью увеличить производительность труда tööviljakuse suurendamiseks, suurendamaks ~ et suurendada tööviljakust, убийство с целью грабежа mõrv röövimise eesmärgil, röövmõrv, в целях (1) предлог с род. п., с инф. mis eesmärgil, (2) mis põhjusel, ударить в целях самозащиты enesekaitseks lööma, в непонятных целях велено остаться на месте arusaamatutel põhjustel on kästud paigale jääda;
◊ цель оправдывает средства lendsõna eesmärk pühitseb abinõu
шашечка 73 С ж. неод. (mustri)ruut; ситец в шашечку (male)ruuduline ~ maleruutu ~ malelauamustriga sits, вязка в шашечку ~ шашечкой malelaudkude
шашка I 73 С ж. неод.
‣ шашки мн. ч. kabe, kabemäng, kabetamine; играть в шашки kabet mängima, kabetama, партия в шашки kabepartii, русские шашки vene kabe, стоклеточные ~ международные шашки sajaruuduline ~ rahvusvaheline kabe;
‣ kabend, kabekivi, kabenupp; провести шашку в дамки kabendit ~ kabekivi kabeks viima ~ kabestama ~ tammi viima ~ tammiks tegema (kõnek.), ход чёрной шашкой musta kabendi käik;
‣ ehit. pakk, klots; tahutud kivi; торцовая шашка püstpakk, põrandapakk, деревянная шашка puitpakk, puitklots;
‣ (lõhkeaine)brikett; подрывная шашка lõhkeainebrikett, толовая ~ тротиловая шашка trotüülbrikett, дымовая шашка sõj., põll. suitsuküünal;
‣ (mustri)ruut; в шашку, шашкой, шашками (male)ruuduline, maleruutu, ситец в шашку (male)ruuduline ~ maleruutu ~ malelauamustriga sits;
‣ aut. mügar (turvisemustril)
‣ шашки мн. ч. kabe, kabemäng, kabetamine; играть в шашки kabet mängima, kabetama, партия в шашки kabepartii, русские шашки vene kabe, стоклеточные ~ международные шашки sajaruuduline ~ rahvusvaheline kabe;
‣ kabend, kabekivi, kabenupp; провести шашку в дамки kabendit ~ kabekivi kabeks viima ~ kabestama ~ tammi viima ~ tammiks tegema (kõnek.), ход чёрной шашкой musta kabendi käik;
‣ ehit. pakk, klots; tahutud kivi; торцовая шашка püstpakk, põrandapakk, деревянная шашка puitpakk, puitklots;
‣ (lõhkeaine)brikett; подрывная шашка lõhkeainebrikett, толовая ~ тротиловая шашка trotüülbrikett, дымовая шашка sõj., põll. suitsuküünal;
‣ (mustri)ruut; в шашку, шашкой, шашками (male)ruuduline, maleruutu, ситец в шашку (male)ruuduline ~ maleruutu ~ malelauamustriga sits;
‣ aut. mügar (turvisemustril)
шить 325 Г несов.
‣ что, чем, без доп. õmblema; шить пальто mantlit õmblema, шить на машинке (õmblus)masinaga õmblema, шить вручную käsitsi õmblema, шить на детей laste jaoks ~ lastele (seljariideid) õmblema, шить у портного rätsepal õmmelda laskma, шить в ателье ateljees õmmelda laskma;
‣ что, чем tikkima, välja õmblema; шить шёлком siidiga tikkima, шить бисером pärlitega tikkima;
‣ что, чем ühendama, liitma; шить плоты parvesid ühendama;
◊ шито белыми нитками kõnek. traagelniidid näha, kõik paistab läbi; не лыком шит кто madalk. kes pole mehest madalam ~ eile ilma sündinud ~ sita pealt riisutud; ни шьёт ни порет ei noh ega jah; шито и крыто kõnek. kuskilt (otsast) ei saa kinni hakata, kõik on varjatud ~ maskeeritud ~ salastatud ~ saladuskatte all; vrd. сшить
‣ что, чем, без доп. õmblema; шить пальто mantlit õmblema, шить на машинке (õmblus)masinaga õmblema, шить вручную käsitsi õmblema, шить на детей laste jaoks ~ lastele (seljariideid) õmblema, шить у портного rätsepal õmmelda laskma, шить в ателье ateljees õmmelda laskma;
‣ что, чем tikkima, välja õmblema; шить шёлком siidiga tikkima, шить бисером pärlitega tikkima;
‣ что, чем ühendama, liitma; шить плоты parvesid ühendama;
◊ шито белыми нитками kõnek. traagelniidid näha, kõik paistab läbi; не лыком шит кто madalk. kes pole mehest madalam ~ eile ilma sündinud ~ sita pealt riisutud; ни шьёт ни порет ei noh ega jah; шито и крыто kõnek. kuskilt (otsast) ei saa kinni hakata, kõik on varjatud ~ maskeeritud ~ salastatud ~ saladuskatte all; vrd. сшить
щиток 24 С м. неод.
‣ dem. vt. щит; tehn. kilp, laud, silt; hüdr. siiber; сварочный щиток keevitus(kaitse)kilp, щиток аварийного освещения el. avariivalgustuskilp, щиток (контрольных) приборов aut. armatuurlaud, näidikulaud, формовочный щиток met. mudelilaud, посадочный щиток lenn. maandumisklapp, отопительный щиток soemüür;
‣ (näo-, põlve)kaitse; щиток сварщика keevitaja näomask;
‣ zool. kilp, kilbis; спинной щиток (черепахи) seljakilp, karapaksis (kilpkonnal), брюшной щиток (черепахи) kõhukilp, plastron (kilpkonnal);
‣ bot. kännas (õisik); kilbike
‣ dem. vt. щит; tehn. kilp, laud, silt; hüdr. siiber; сварочный щиток keevitus(kaitse)kilp, щиток аварийного освещения el. avariivalgustuskilp, щиток (контрольных) приборов aut. armatuurlaud, näidikulaud, формовочный щиток met. mudelilaud, посадочный щиток lenn. maandumisklapp, отопительный щиток soemüür;
‣ (näo-, põlve)kaitse; щиток сварщика keevitaja näomask;
‣ zool. kilp, kilbis; спинной щиток (черепахи) seljakilp, karapaksis (kilpkonnal), брюшной щиток (черепахи) kõhukilp, plastron (kilpkonnal);
‣ bot. kännas (õisik); kilbike
ярлык 19 С м. неод.
‣ aj. jarlõkk (mongoli khaani dokument);
‣ märgis, märk, lipik, etikett, silt (ka ülek.), nimesedel, signatuur (apteegis ravimile lisatud tarvitusõpetus); багажный ярлык pagasilipik, бутылочный ярлык pudelisilt, pudelietikett, ярлык с обозначением цены hinnalipik, ярлык даты изготовления valmistuslipik, valmistuskuupäevaga lipik, снабжать ярлыком märgistama, etikettima, silditama, etiketiga ~ sildiga varustama, готовые ярлыки (1) valmis lipikud ~ sildid ~ etiketid, (2) ülek. valmishinnangud, stamphinnangud;
◊ наклеивать ~ наклеить ярлыки на кого-что kellele-millele mis silti külge riputama, mida külge pookima
‣ aj. jarlõkk (mongoli khaani dokument);
‣ märgis, märk, lipik, etikett, silt (ka ülek.), nimesedel, signatuur (apteegis ravimile lisatud tarvitusõpetus); багажный ярлык pagasilipik, бутылочный ярлык pudelisilt, pudelietikett, ярлык с обозначением цены hinnalipik, ярлык даты изготовления valmistuslipik, valmistuskuupäevaga lipik, снабжать ярлыком märgistama, etikettima, silditama, etiketiga ~ sildiga varustama, готовые ярлыки (1) valmis lipikud ~ sildid ~ etiketid, (2) ülek. valmishinnangud, stamphinnangud;
◊ наклеивать ~ наклеить ярлыки на кого-что kellele-millele mis silti külge riputama, mida külge pookima
