[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 41 artiklit
отсюда Н
‣ siit; отсюда до города один километр siit on linna üks kilomeeter;
‣ sellest; отсюда следует sellest ~ siit tuleneb ~ järeldub, отсюда можно заключить sellest võib järeldada
‣ siit; отсюда до города один километр siit on linna üks kilomeeter;
‣ sellest; отсюда следует sellest ~ siit tuleneb ~ järeldub, отсюда можно заключить sellest võib järeldada
пройти Г сов. → несов. проходить I
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
сей 156b (с основой си- v. с-) М м. (сия, сие, сии) see, too; пятого апреля сего года käesoleva aasta viiendal aprillil, до сих пор (1) seni, senini, seniajani, (2) siiani, siitsaadik, siiamaani, до сего времени siiamaani, seniajani, по сей день tänase päevani, tänaseni, tänini, на сей раз seekord, sedakorda;
◊ сию минуту otsekohe, silmapilk, jalamaid, otsemaid, kohemaid; от сих до сих siit siiani, sellest kuni selleni, siitmaalt siiamaani; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võim, selle maailma vägevad
◊ сию минуту otsekohe, silmapilk, jalamaid, otsemaid, kohemaid; от сих до сих siit siiani, sellest kuni selleni, siitmaalt siiamaani; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võim, selle maailma vägevad
следовать 171b Г несов.
‣ за кем-чем järgnema; события следуют одно за другим sündmus järgneb sündmusele, следуйте за мной tulge minuga kaasa, järgnege mulle;
‣ кому-чему ülek. järgima, eeskuju võtma, mille järgi toimima ~ talitama; jäljendama, matkima; следовать во всём отцу kõiges isa järgima ~ eeskujuks võtma, следовать советам врача arsti nõuandeid järgima, arsti nõuannetest kinni pidama, arsti nõuannete järgi toimima ~ talitama, следовать курсу suunast ~ kursist kinni pidama, следовать моде moega kaasas käima, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ до чего, куда sõitma, liikuma, minema, siirduma; следовать к месту назначения sihtkohta sõitma ~ teel olema, поезд следует до Москвы rong sõidab Moskvani ~ Moskvasse;
‣ из чего tulenema ~ johtuma; из этого следует, что... sellest tuleneb ~ johtub, et..., отсюда следует вывод siit ka järeldus, siit järeldub;
‣ (безл.) кому, с кого-чего (maksta) tulema, (maksma) pidama; сколько с меня следует kui palju mul maksta tuleb, mis ma võlgnen;
‣ (безл.) кому-чему с инф. vaja olema, tulema; сообщить кому следует kõnek. teatada kellele on vaja, его следует предупредить teda tuleb hoiatada, следует признать, что... tuleb tunnistada, et... не следует в это вмешиваться sellesse ei tohi sekkuda ~ vahele segada, как и следовало ожидать on ~ oli ootuspärane, nagu võis(ki) arvata, как следует korralikult, nagu kord ja kohus;
◊ следовать по пятам kannul käima; vrd. последовать
‣ за кем-чем järgnema; события следуют одно за другим sündmus järgneb sündmusele, следуйте за мной tulge minuga kaasa, järgnege mulle;
‣ кому-чему ülek. järgima, eeskuju võtma, mille järgi toimima ~ talitama; jäljendama, matkima; следовать во всём отцу kõiges isa järgima ~ eeskujuks võtma, следовать советам врача arsti nõuandeid järgima, arsti nõuannetest kinni pidama, arsti nõuannete järgi toimima ~ talitama, следовать курсу suunast ~ kursist kinni pidama, следовать моде moega kaasas käima, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ до чего, куда sõitma, liikuma, minema, siirduma; следовать к месту назначения sihtkohta sõitma ~ teel olema, поезд следует до Москвы rong sõidab Moskvani ~ Moskvasse;
‣ из чего tulenema ~ johtuma; из этого следует, что... sellest tuleneb ~ johtub, et..., отсюда следует вывод siit ka järeldus, siit järeldub;
‣ (безл.) кому, с кого-чего (maksta) tulema, (maksma) pidama; сколько с меня следует kui palju mul maksta tuleb, mis ma võlgnen;
‣ (безл.) кому-чему с инф. vaja olema, tulema; сообщить кому следует kõnek. teatada kellele on vaja, его следует предупредить teda tuleb hoiatada, следует признать, что... tuleb tunnistada, et... не следует в это вмешиваться sellesse ei tohi sekkuda ~ vahele segada, как и следовало ожидать on ~ oli ootuspärane, nagu võis(ki) arvata, как следует korralikult, nagu kord ja kohus;
◊ следовать по пятам kannul käima; vrd. последовать
отселе Н van. siit(kohast)
отсель Н van. siit(kohast)
слышно Н
‣ kuuldavalt; on kuulda; слышно глотать воду kuuldavalt vett lonksama, едва слышно vaevukuuldavalt, hädavaevu kuuldavalt, отсюда хорошо слышно siit on hästi kuulda, не слышно pole kuulda, что у тебя слышно kõnek. mis sul uudist on, mis kuulukse;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. nagu kuulda ~ kuulukse, kuuldavasti; слышно, хороший урожай будет в этом году kuuldavasti tuleb sel aastal hea saak
‣ kuuldavalt; on kuulda; слышно глотать воду kuuldavalt vett lonksama, едва слышно vaevukuuldavalt, hädavaevu kuuldavalt, отсюда хорошо слышно siit on hästi kuulda, не слышно pole kuulda, что у тебя слышно kõnek. mis sul uudist on, mis kuulukse;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. nagu kuulda ~ kuulukse, kuuldavasti; слышно, хороший урожай будет в этом году kuuldavasti tuleb sel aastal hea saak
далеко I Н kaugel, kaugele, kaugelt(ki); eemal, eemale, eemalt; mis on kaugel, kuhu on pikk tee ~ palju maad (minna); далеко на горизонте виднелся лес eemal ~ kaugel silmapiiril paistis mets, далеко от города linnast kaugel ~ eemal, он убежал далеко в лес ta jooksis sügavale metsa, ему далеко за сорок ta on kaugelt üle neljakümne, это далеко не так see pole hoopiski ~ kaugeltki nii, далеко не все sugugi ~ kaugeltki mitte kõik, далеко не сразу sugugi mitte kohe, отсюда до дому очень далеко siit on koju väga palju maad, до обеда ещё далеко lõunani on veel (palju) aega, ему далеко до совершенства ta on täiuslikkusest kaugel, ta jääb täiuslikkusest kaugele;
◊ далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
◊ далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
миля 62 С ж. неод. miil, penikoorem (van. 7 versta, 7,47 km); морская миля meremiil (1,852 km), сухопутная ~ статутная миля (maa)miil (briti miil, 1,609 km), географическая миля geograafiline miil (7,42 km), в двух милях отсюда siit kahe miili ~ penikoorma kaugusel, kaks miili eemal
мораль 90 С ж. неод. (без мн. ч.) moraal (ka õpetlik järeldus), kõlblus; kõlblusõpetus, moraaliõpetus, eetika; высокая мораль kõrge moraal, принципы морали moraalipõhimõtted, отсюда мораль siit moraal, читать мораль кому kõnek. kellele moraali lugema, manitsema keda
отойти 372 (без страд. прич.) Г сов. → несов. отходить I
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
приказать 198 Г сов. → несов. приказывать кому-чему, с инф. käsku ~ korraldust andma, käskima; он приказал слуге внести чемоданы ta andis toapoisile ~ teenrile korralduse ~ käsu kohvrid sisse tuua, как прикажете понимать ваши слова? iroon. kuidas tuleb teie sõnu mõista? что прикажете с ним делать! nalj. mis temaga teha!;
◊ приказать долго жить van. siit ilmast lahkuma, maist teekonda lõpetama, hingusele minema
◊ приказать долго жить van. siit ilmast lahkuma, maist teekonda lõpetama, hingusele minema
проход 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) läbimine, läbiminek, läbimarssimine; info läbijooks (programmi ühekordne töötlus), läbilask (programmi läbilaskmine arvutist); прохода нет läbikäik suletud, проход здесь невозможен siit ei pääse läbi, повторный проход info kordusläbilask (andmetöötluses);
‣ (läbi)käik, vahekäik, (läbi)pääs; läbik, läbim; läbisõidutee; el. läbiviik; проход закрыт läbikäik on suletud, давать проход läbi laskma, teed andma, горный проход mäekuru, проход между льдинами ~ льдами mer. jääkanal, наружный слуховой проход anat. väline kuulmekäik, задний проход anat. pärak;
◊ не давать прохода ~ проходу кому kõnek. kellele mitte asu andma, keda tüütama; прохода ~ проходу нет от кого kõnek. lausa ära tüütab ~ tüütavad, küll käivad peale
‣ (без мн. ч.) läbimine, läbiminek, läbimarssimine; info läbijooks (programmi ühekordne töötlus), läbilask (programmi läbilaskmine arvutist); прохода нет läbikäik suletud, проход здесь невозможен siit ei pääse läbi, повторный проход info kordusläbilask (andmetöötluses);
‣ (läbi)käik, vahekäik, (läbi)pääs; läbik, läbim; läbisõidutee; el. läbiviik; проход закрыт läbikäik on suletud, давать проход läbi laskma, teed andma, горный проход mäekuru, проход между льдинами ~ льдами mer. jääkanal, наружный слуховой проход anat. väline kuulmekäik, задний проход anat. pärak;
◊ не давать прохода ~ проходу кому kõnek. kellele mitte asu andma, keda tüütama; прохода ~ проходу нет от кого kõnek. lausa ära tüütab ~ tüütavad, küll käivad peale
туда-сюда Н kõnek.
‣ edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna; бегать туда-сюда edasi-tagasi jooksma, sõeluma, sagima;
‣ в функции предик. käib kah, ajab asja ära, on üsna talutav; костюм ещё туда-сюда kostüüm ~ ülikond käib kah ~ veel kuidagi käib;
‣ в функции предик. küll nii, küll teisiti; kui mitte ühtmoodi, siis teistmoodi, põiklema (rääkides);
‣ в функции предик. siia-sinna vaatama, siit-sealt otsima; он туда-сюда, нигде никого нет ta otsis siit ja sealt, kuid kedagi ei olnud
‣ edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna; бегать туда-сюда edasi-tagasi jooksma, sõeluma, sagima;
‣ в функции предик. käib kah, ajab asja ära, on üsna talutav; костюм ещё туда-сюда kostüüm ~ ülikond käib kah ~ veel kuidagi käib;
‣ в функции предик. küll nii, küll teisiti; kui mitte ühtmoodi, siis teistmoodi, põiklema (rääkides);
‣ в функции предик. siia-sinna vaatama, siit-sealt otsima; он туда-сюда, нигде никого нет ta otsis siit ja sealt, kuid kedagi ei olnud
ходьба 52 С ж. неод. (без мн. ч.) (jalgsi)käimine, kõndimine, käik, kõnd; спортивная ходьба käimine (spordialana), ходьба на месте paigalkõnd, ходьба на руках kätelkõnd, ходьба на лыжах suusatamine, затруднённая ходьба med. käimishäire, в пяти минутах ходьбы отсюда siit viie minuti tee (kaugusel), я устал от ходьбы olen käimisest väsinud
бор I 3 (предл. п. ед. ч. о боре, в бору) С м. неод. männik, palu(mets), nõmmemets; okasmets; сосновый бор männimets, palu;
◊ с бору да с сосенки kõnek. tükk siit, tükk sealt
◊ с бору да с сосенки kõnek. tükk siit, tükk sealt
вон II межд. kõnek. välja, ära; вон отсюда! välja siit! убирайся вон! käi välja!
вот частица
‣ siin on(gi), ongi; вот мельница siin on veski, вот и наш дом (see) ongi meie maja, вот здесь пойдём (nüüd) läheme siit, вот и прекрасно tore on;
‣ kuula, näe, vaat (alati rõhuga); вот что я тебе скажу kuula, mis ma sulle ütlen, вот куда попал näe, kuhu sattus(in), вот в чём беда vaat milles on häda;
‣ küll on, on alles; вот человек (1) halv. küll on inimene, on see ka üks inimene, (2) see on alles mees, вот ещё kõnek. või veel, vaat kus veel, вот так kõnek. nõnda jah, ja jutul lõpp, вот так история on alles (vast) lugu, вот тебе, вот тебе и раз, вот тебе на, вот так так kõnek. säh sulle, вот тебе и весь сказ ja ongi jutul lõpp
‣ siin on(gi), ongi; вот мельница siin on veski, вот и наш дом (see) ongi meie maja, вот здесь пойдём (nüüd) läheme siit, вот и прекрасно tore on;
‣ kuula, näe, vaat (alati rõhuga); вот что я тебе скажу kuula, mis ma sulle ütlen, вот куда попал näe, kuhu sattus(in), вот в чём беда vaat milles on häda;
‣ küll on, on alles; вот человек (1) halv. küll on inimene, on see ka üks inimene, (2) see on alles mees, вот ещё kõnek. või veel, vaat kus veel, вот так kõnek. nõnda jah, ja jutul lõpp, вот так история on alles (vast) lugu, вот тебе, вот тебе и раз, вот тебе на, вот так так kõnek. säh sulle, вот тебе и весь сказ ja ongi jutul lõpp
выбраться 216* Г сов. → несов. выбираться
‣ (vaevaga) välja pääsema ~ jõudma ~ rabelema; как мне выбраться отсюда? kuidas ma siit välja pääsen? выбраться из болота на тропинку soost teerajale välja jõudma, выбраться из окружения piiramisrõngast väljuma, выбраться из долгов võlgadest välja rabelema, выбраться в театр kõnek. teatri jaoks aega leidma, teatrisse pääsema;
‣ (без несов.) leiduma, ette tulema; если выберется свободное время, приезжайте kui leidub vaba aega, sõitke meile
‣ (vaevaga) välja pääsema ~ jõudma ~ rabelema; как мне выбраться отсюда? kuidas ma siit välja pääsen? выбраться из болота на тропинку soost teerajale välja jõudma, выбраться из окружения piiramisrõngast väljuma, выбраться из долгов võlgadest välja rabelema, выбраться в театр kõnek. teatri jaoks aega leidma, teatrisse pääsema;
‣ (без несов.) leiduma, ette tulema; если выберется свободное время, приезжайте kui leidub vaba aega, sõitke meile
долго Н kaua (aega); он долго болел ta oli kaua haige;
◊ долго ли до беды ~ до греха kõnek. paha on väle tulema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, läks hingusele
◊ долго ли до беды ~ до греха kõnek. paha on väle tulema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, läks hingusele
мотать I Г несов.
‣ 165a что kerima (madalk. ka ülek.); haspeldama; мотать нитки lõnga ~ niiti kerima, мотай отсюда! madalk. keri (siit) minema!;
‣ 165b чем kõnek. vangutama; vehkima; мотать головой pead vangutama ~ raputama, лошадь мотает головой hobune vehib peaga, мотать хвостом sabaga vehkima, saba liputama;
‣ 165a кого-что madalk. sakutama, sikutama;
‣ 165b безл. кого-что kõnek. raputama, loopima, pilduma, pillutama, kõigutama; вагон мотало vagun rappus;
‣ 165a кого madalk. (ära) vintsutama ~ vaevama;
◊ мотать ~ намотать (себе) на ус kõnek. (endale) kõrva taha panema ~ kirjutama; vrd. намотать
‣ 165a что kerima (madalk. ka ülek.); haspeldama; мотать нитки lõnga ~ niiti kerima, мотай отсюда! madalk. keri (siit) minema!;
‣ 165b чем kõnek. vangutama; vehkima; мотать головой pead vangutama ~ raputama, лошадь мотает головой hobune vehib peaga, мотать хвостом sabaga vehkima, saba liputama;
‣ 165a кого-что madalk. sakutama, sikutama;
‣ 165b безл. кого-что kõnek. raputama, loopima, pilduma, pillutama, kõigutama; вагон мотало vagun rappus;
‣ 165a кого madalk. (ära) vintsutama ~ vaevama;
◊ мотать ~ намотать (себе) на ус kõnek. (endale) kõrva taha panema ~ kirjutama; vrd. намотать
прочь
‣ Н, междометие ära, eemale, maha, välja; уйти прочь ära ~ eemale minema, оттолкнуть прочь eemale tõukama, пошёл прочь (отсюда)! välja ~ minema siit! прочь с дороги! eest ~ alt ära! tee vabaks! руки прочь! käed eemale! прочь с глаз моих! kao mu silmist! прочь все сомнения maha ~ hajugu kõik kahtlused;
‣ предик. on ära ~ läbi ~ läinud;
◊ кто не прочь kõnek. kellel pole midagi selle vastu; день да ночь -- сутки прочь kõnekäänd pea see päev mööda ei lähe
‣ Н, междометие ära, eemale, maha, välja; уйти прочь ära ~ eemale minema, оттолкнуть прочь eemale tõukama, пошёл прочь (отсюда)! välja ~ minema siit! прочь с дороги! eest ~ alt ära! tee vabaks! руки прочь! käed eemale! прочь с глаз моих! kao mu silmist! прочь все сомнения maha ~ hajugu kõik kahtlused;
‣ предик. on ära ~ läbi ~ läinud;
◊ кто не прочь kõnek. kellel pole midagi selle vastu; день да ночь -- сутки прочь kõnekäänd pea see päev mööda ei lähe
сбродный 126 П kõnek. juhuslik, juhuslikult kokkuseatud, kokkuklopsitud, nippenäppeline, pudemeline, tükk siit, teine sealt; сбродный репертуар juhuslik ~ juhuslikult kokkuseatud repertuaar, сбродный народ igat sorti rahvas
уваливать I 168a Г несов. → сов. увалить
‣ vt. увалить;
‣ (без сов.) madalk. minema kerima ~ kebima ~ vajutama; уваливай отсюда käi ~ keri siit minema, katsu et minema saad
‣ vt. увалить;
‣ (без сов.) madalk. minema kerima ~ kebima ~ vajutama; уваливай отсюда käi ~ keri siit minema, katsu et minema saad
уроженец 36 С м. од. чего kus sündinu, kust pärineja; здешний уроженец kohalik, siin sündinu, siit pärit inimene, уроженец Москвы Moskvas sündinu, sünnilt ~ sünnipäralt moskvalane, pärit Moskvast, уроженец юга lõunamaalane, lõunamaal sündinu, sünnilt lõunamaalane
вырваться 217* Г сов. → несов. вырываться
‣ из чего välja tulema, lahti rebenema;
‣ из чего end lahti ~ ette rebima ~ kiskuma, lahti rabelema, välja ~ lahti pääsema; котёнок вырвался у меня из рук kassipoeg rabeles mu käest lahti, вырваться на волю ~ на свободу vabadusse pääsema, вырваться вперёд (end) ette rebima, я не вырвусь отсюда раньше среды kõnek. ma ei pääse siit enne kolmapäeva minema;
‣ из чего käest lahti minema ~ maha kukkuma;
‣ из чего, из-за чего (hooga) välja paiskuma ~ viskuma ~ tungima; пламя вырвалось из окна leek paiskus aknast välja, солнце вырвалось из-за тучи päike tungis pilve tagant välja, из его груди вырвался крик ta karjatas, tema suust pääses karje, это признание вырвалось невольно see (üles)tunnistus tuli tahtmatult üle huulte
‣ из чего välja tulema, lahti rebenema;
‣ из чего end lahti ~ ette rebima ~ kiskuma, lahti rabelema, välja ~ lahti pääsema; котёнок вырвался у меня из рук kassipoeg rabeles mu käest lahti, вырваться на волю ~ на свободу vabadusse pääsema, вырваться вперёд (end) ette rebima, я не вырвусь отсюда раньше среды kõnek. ma ei pääse siit enne kolmapäeva minema;
‣ из чего käest lahti minema ~ maha kukkuma;
‣ из чего, из-за чего (hooga) välja paiskuma ~ viskuma ~ tungima; пламя вырвалось из окна leek paiskus aknast välja, солнце вырвалось из-за тучи päike tungis pilve tagant välja, из его груди вырвался крик ta karjatas, tema suust pääses karje, это признание вырвалось невольно see (üles)tunnistus tuli tahtmatult üle huulte
давай II частица kõnek. las (käia), tee, too; давай закурим teeme suitsu, давай помогу las ma aitan, схватил он сумку и давай бежать kahmas koti kätte ja pistis punuma, давай, неси самовар too samovar siia, давай пойдём отсюда lähme siit õige minema
двигать 168a Г несов.
‣ кого-что, чем lükkama, liigutama, nihutama; двигать перед собой enda ees lükkama, двигать пальцами sõrmi ~ varbaid liigutama, двигать мебель mööblit nihutama;
‣ кого-что, против кого, без доп. viima, saatma; двигать батальон вперёд pataljoni ettepoole ~ edasi nihutama;
‣ madalk. käima, liikuma; двигай напрямик pane (siit) otse, двигай! las käia!;
‣ 191 что, кем-чем käitama, käima ~ liikuma panema; ülek. kõrgst. edasi viima, edendama; tagant tõukama, õhutama; колёса движут жёрнов rattad ajavad veskikivi ümber, двигать науку вперёд teadust edendama ~ edasi viima, движимый любопытством uudishimust aetud ~ aetuna;
◊ двигать ~ ворочать горами mägesid paigast nihutama; vrd. двинуть
‣ кого-что, чем lükkama, liigutama, nihutama; двигать перед собой enda ees lükkama, двигать пальцами sõrmi ~ varbaid liigutama, двигать мебель mööblit nihutama;
‣ кого-что, против кого, без доп. viima, saatma; двигать батальон вперёд pataljoni ettepoole ~ edasi nihutama;
‣ madalk. käima, liikuma; двигай напрямик pane (siit) otse, двигай! las käia!;
‣ 191 что, кем-чем käitama, käima ~ liikuma panema; ülek. kõrgst. edasi viima, edendama; tagant tõukama, õhutama; колёса движут жёрнов rattad ajavad veskikivi ümber, двигать науку вперёд teadust edendama ~ edasi viima, движимый любопытством uudishimust aetud ~ aetuna;
◊ двигать ~ ворочать горами mägesid paigast nihutama; vrd. двинуть
дуть 346 Г несов.
‣ без доп., во что, на кого-что, что puhuma, lõõtsuma; ветер дует tuul puhub, дуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma, здесь дует siin tuul tõmbab;
‣ кого, по чему madalk. peksma, kolkima, taguma;
‣ madalk. jooksma, lippama; дуй отсюда lase jalga, kao siit;
‣ что madalk. jooma, trimpama;
◊ и в ус не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi
‣ без доп., во что, на кого-что, что puhuma, lõõtsuma; ветер дует tuul puhub, дуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma, здесь дует siin tuul tõmbab;
‣ кого, по чему madalk. peksma, kolkima, taguma;
‣ madalk. jooksma, lippama; дуй отсюда lase jalga, kao siit;
‣ что madalk. jooma, trimpama;
◊ и в ус не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi
жить 330 (прош. вр. жил, жила, жило, не жил и не жил, не жила, не жило и не жило, не жили и не жили) Г несов.
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
катиться 316 Г несов. куда, откуда, по чему, без доп.
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
лучший 124
‣ сравн. ст. П хороший parem;
‣ превосх. ст. П хороший parim; лучший друг parim sõber, в лучшем случае parimal juhul;
‣ П → С лучшее с. неод. (без мн. ч.) (kõik) parim ~ kõige parem; лучшее, что у нас есть parim, mis meil on, всё идёт к лучшему kõik läheb paremuse poole, лучшего не пожелаешь paremat ei oska tahtagi, paremat ei või soovidagi;
‣ П → С лучший м, лучшая ж. од. parim;
◊ оставляет желать лучшего jätab soovida; уходить ~ уйти ~ переселиться в лучший ~ иной мир van., iroon. igavesse rahupaika minema, teise ilma minema, siit ilmast lahkuma
‣ сравн. ст. П хороший parem;
‣ превосх. ст. П хороший parim; лучший друг parim sõber, в лучшем случае parimal juhul;
‣ П → С лучшее с. неод. (без мн. ч.) (kõik) parim ~ kõige parem; лучшее, что у нас есть parim, mis meil on, всё идёт к лучшему kõik läheb paremuse poole, лучшего не пожелаешь paremat ei oska tahtagi, paremat ei või soovidagi;
‣ П → С лучший м, лучшая ж. од. parim;
◊ оставляет желать лучшего jätab soovida; уходить ~ уйти ~ переселиться в лучший ~ иной мир van., iroon. igavesse rahupaika minema, teise ilma minema, siit ilmast lahkuma
мир I 3 С м. неод.
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
надо предик. кому-чему, с инф., кого-чего, кого-что on vaja, on tarvis, tuleb, peab; надо послать за ним tuleb talle keegi järele saata, мне надо туда сходить ma pean seal ära käima, mul tuleb ~ on vaja ~ on tarvis seal ära käia, мебель -- что надо kõnek. mööbel on selline, nagu olema peab, так надо nii peab olema, что тебе здесь надо? kõnek. mis sa siit otsid? не хочешь -- не надо kõnek. kui ei taha, pole tarvis, очень мне надо kõnek. õige mul tarvis, надо вам сказать pean teile ütlema;
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
наноситься 319 Г сов. kõnek.
‣ чего kaua ~ palju kandma, kandmisest väsima;
‣ (обычно с отриц.) чего küllaldasel hulgal tooma ~ kandma; разве отсюда воды наносишься jõuad sa siit vett kanda;
‣ (обычно с отриц.) vastu pidama (jalatsite, rõivaste kohta)
‣ чего kaua ~ palju kandma, kandmisest väsima;
‣ (обычно с отриц.) чего küllaldasel hulgal tooma ~ kandma; разве отсюда воды наносишься jõuad sa siit vett kanda;
‣ (обычно с отриц.) vastu pidama (jalatsite, rõivaste kohta)
оглобля 65 (род. п. мн. ч. оглобель и оглоблей) С ж. неод. ais; заводить лошадь в оглобли hobust aiste vahele juhtima ~ panema;
◊ поворачивать ~ повернуть оглобли madalk. (1) (tühjade kätega) tagasi pöörduma ~ pöörama; (2) tagasikäiku sisse võtma, oma sõnadest ~ otsustest taganema; поворачивай оглобли madalk. käi ~ keri siit minema
◊ поворачивать ~ повернуть оглобли madalk. (1) (tühjade kätega) tagasi pöörduma ~ pöörama; (2) tagasikäiku sisse võtma, oma sõnadest ~ otsustest taganema; поворачивай оглобли madalk. käi ~ keri siit minema
полкилометра С (в им. и вин. п. ед. ч., в остальных падежах полу + километр 1) pool kilomeetrit; до деревни осталось ещё полкилометра külani on jäänud veel pool kilomeetrit, деревня находится в полукилометрах отсюда külani on siit pool kilomeetrit, пройдены последние полкилометра viimane pool kilomeetrit on läbitud ~ käidud
пятый 119 П viies; пятое апреля viies aprill, пятый раз viiendat korda, одна пятая üks viiendik;
◊ пятое колесо в телеге kõnek. viies ratas vankri all; пятая колонна viies kolonn; (нужен) как собаке пятая нога madalk. (on tarvis) nagu koolnul(e) kosutust; из пятого в десятое, с пятого на десятое, пятое через десятое kõnek. (1) siia-sinna hüpates, sõna siit, teine sealt, (2) üle jala lastes, lohakalt
◊ пятое колесо в телеге kõnek. viies ratas vankri all; пятая колонна viies kolonn; (нужен) как собаке пятая нога madalk. (on tarvis) nagu koolnul(e) kosutust; из пятого в десятое, с пятого на десятое, пятое через десятое kõnek. (1) siia-sinna hüpates, sõna siit, teine sealt, (2) üle jala lastes, lohakalt
сыпать 189 Г несов.
‣ что puistama, riputama; чем ülek. pilduma; сыпать муку в мешок jahu kotti puistama, сыпать соль в суп supi sisse soola riputama ~ panema, сыпать удары lööke jagama, сыпать цифрами arvusid ~ arve puistama, сыпать цитатами tsitaate puistama, сыпать словами sõnatulval tulla laskma, сыпать двойки kõnek. kahtesid laduma, сыпать из пулемёта kõnek. kuulipildujast (järjepanu) põrutama, сыпать остротами ülek. vaimukusi puistama ~ pilduma, сыпать искрами sädemeid pilduma, сыпать деньгами ülek. raha pilduma;
‣ pihutama; дождь сыплет pihutab vihma, sajab pihuvihma, снег сыпает pihutab lund, sajab pihulund;
‣ что, чем ülek. üle külvama; сыпать пулями kuulirahega üle külvama;
‣ сыпь повел. накл. что без доп. madalk. lase käia; сыпь отсюда lase siit jalga, kasi minema, viska varvast, сыпь в магазин põruta poodi;
◊ сыпать соли на хвост кому madalk. kellele saba peale soola riputama
‣ что puistama, riputama; чем ülek. pilduma; сыпать муку в мешок jahu kotti puistama, сыпать соль в суп supi sisse soola riputama ~ panema, сыпать удары lööke jagama, сыпать цифрами arvusid ~ arve puistama, сыпать цитатами tsitaate puistama, сыпать словами sõnatulval tulla laskma, сыпать двойки kõnek. kahtesid laduma, сыпать из пулемёта kõnek. kuulipildujast (järjepanu) põrutama, сыпать остротами ülek. vaimukusi puistama ~ pilduma, сыпать искрами sädemeid pilduma, сыпать деньгами ülek. raha pilduma;
‣ pihutama; дождь сыплет pihutab vihma, sajab pihuvihma, снег сыпает pihutab lund, sajab pihulund;
‣ что, чем ülek. üle külvama; сыпать пулями kuulirahega üle külvama;
‣ сыпь повел. накл. что без доп. madalk. lase käia; сыпь отсюда lase siit jalga, kasi minema, viska varvast, сыпь в магазин põruta poodi;
◊ сыпать соли на хвост кому madalk. kellele saba peale soola riputama
уйти 374 Г сов. → несов. уходить I
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
