[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 137 artiklit

тут I Н kõnek.
siin; тут темно siin on pime, то тут, то там kord siin, kord seal, тут и там siin ja seal, siin-seal;
samas, kohe; siis; снег тут же растаял lumi sulas samas ~ kohe, он тут же вернулся ta tuli kohe ~ samas tagasi, кто тут нам помог kes meid siis aitas, как тут быть? mida siis teha?, kuidas toimida?;
Н частица siin; чем тут поможешь? kuidas siin aidata?, mis siin aitab?, millega siin aidata saab?, нечего тут спорить pole siin midagi vaielda, какое тут любит mis armastusest siin saab juttu olla, я тут ни при чём mina ei puutu asjasse, mul pole selle asjaga mingit pistmist;
и всё тут kõnek. ja ongi kõik ~ kogu lugu; тут как тут kõnek. kohal nagu vana viieline ~ viis kopikat
здесь Н siin, siinkohal; здесь я живу siin ma elan, здесь я сделаю небольшое отступление teen siin(kohal) väikese kõrvalepõike;
одна нога здесь, другая там kõnekäänd kibekähku, tuulekiirusel
нечисто Н
mustalt, määrdunult, mittepuhtalt; on must ~ räpane, ei ole puhas (kõnek. ka ülek.); нечисто вымытый пол halvasti ~ räpakalt pestud põrand, нечисто произносить ebaselgelt ~ mittepuhtalt hääldama;
ülek. ebaausalt; on ebaaus; играть нечисто ebaausalt mängima, здесь что-то нечисто siin on miski viltu, siin pole kõik puhas, siin on midagi kahtlast;
предик. madalk. van. kummitab; здесь нечисто siin kummitab
сям Н väljendeis там и сям siin ja seal, siin-seal; то там, то сям kord siin, kord seal
вот частица
siin on(gi), ongi; вот мельница siin on veski, вот и наш дом (see) ongi meie maja, вот здесь пойдём (nüüd) läheme siit, вот и прекрасно tore on;
kuula, näe, vaat (alati rõhuga); вот что я тебе скажу kuula, mis ma sulle ütlen, вот куда попал näe, kuhu sattus(in), вот в чём беда vaat milles on häda;
küll on, on alles; вот человек (1) halv. küll on inimene, on see ka üks inimene, (2) see on alles mees, вот ещё kõnek. või veel, vaat kus veel, вот так kõnek. nõnda jah, ja jutul lõpp, вот так история on alles (vast) lugu, вот тебе, вот тебе и раз, вот тебе на, вот так так kõnek. säh sulle, вот тебе и весь сказ ja ongi jutul lõpp
неувязка 72 С ж. неод. kõnek. ebakoht, sobimatus, viga, hälve; у них неувязка в работе nende töö ei klapi, здесь вышла небольшая неувязка siin miski ei klapi, здесь у вас неувязка siin on teil midagi korrast ära ~ viltu
пахнуть 344b чем, от кого-чего, без доп. lõhnama (kõnek. ka ülek., обычно безл. ); безл. lõhna tunda olema; цветы приятно пахнут lilledel on meeldiv lõhn, lilled lõhnavad imehästi, пахнет сеном heinad lõhnavad, tuleb heinalõhna, lõhnab heina järele, здесь пахнет цветами siin on (tunda) lillelõhna, приятно пахнет (siin) on meeldiv lõhn, пахнет скандалом lõhnab skandaali järele, ähvardab tulla skandaal, это пахнет тюрьмой see lõhnab vangimaja järele;
пахнет порохом kõnek. õhus on tunda püssirohu lõhna; деньги не пахнут kõnekäänd halv. raha on raha, ega raha haise; чтобы (и) духом твоим (здесь) не пахло madalk. et su lõhnagi ~ haisugi siin ei oleks
развернуться 338 Г сов. несов. развёртываться, разворачиваться
lahti keerduma ~ rulluma ~ minema; avanema (ka ülek.); laotuma; ковёр развернулся vaip rullus lahti, свёрток развернулся pakk läks lahti, развернулся красивый вид avanes ilus vaade, перед нами развернулись широкие поля meie ees laiusid avarad põllud;
sõj. (lahku) hargnema; развернуться в боевой порядок lahingukorda hargnema, батальон развернулся в цепь pataljon hargnes ahelikku;
во что sõj. (end) täiskoosseisuni suurendama, suurenema; полк развернулся до полного состава polk suurenes täiskoosseisuni;
(end) üles ~ töövalmis seadma; здесь же развернулась полевая кухня siinsamas oli end üles seadnud väliköök;
ülek. (välja) arenema, hoogustuma, hoogu võtma, laienema; avalduma; повесть развернулась в роман jutustusest arenes välja romaan, по всей стране развернулась гигантская стройка kogu maal võttis hoogu hiiglaslik ehitustöö, здесь развернулся его талант siin puhkes tema anne täies võimsuses;
kõnek. vabalt tegutsema, oma võimeid ~ ennast näitama; он не мог развернуться tal puudus tegutsemisvabadus, ta ei saanud oma võimeid ~ ennast näidata;
(ümber, tagasi) pöörduma ~ keerama; самолёт развернулся lennuk tegi pöörde, развернулся и уехал keeras otsa ringi ja sõitis ära;
madalk. (löögiks) hoogu võtma
вонять 254b Г несов.
чем, без доп. kõnek. haisema, lehkama mille järele; здесь воняет тухлым яйцом siin on mädamunahais, siin haiseb mädamuna järele;
vulg. haisu laskma, haisutama (looma ja inimese kohta)
неопасно Н kergelt, mitte ohtlikult; on ohutu ~ kahjutu; здесь неопасно siin on ohutu, siin pole ohtu
неприютно Н kõnek. üksildaselt, kõledalt; on kõle ~ ebaõdus; здесь как-то неприютно siin on kõledavõitu, siin pole eriti hubane
смрадно Н haisvalt, lehkavalt, vinavalt, halvasti lõhnavalt; on haisune ~ lehkav ~ vinane ~ halvasti lõhnav; здесь смрадно siin on paha hais, siin lehkab pahasti
там Н
seal; там темно seal on pime, то тут, то там kord siin, kord seal, и тут и там siin ja seal, kõikjal, mitmel pool;
kõnek. siis; там посмотрим, что делать küll pärast ~ eks siis vaatame, mida teha;
Н частица kõnek. mis; что там ни говори, он прав mis seal rääkida, tal on õigus, куда там kus sa sellega, какое там отлично mis hästi see on, что бы там ни было mis ka ei oleks;
одна нога здесь, другая там kõnek. kähku ja kärmesti, nagu välk, tulisi jalu, tulistjalu
там-сям Н kõnek. siin-seal, siin ja seal, mitmel pool
нельзя предик. с инф., кому-чему ei saa, ei või, ei tohi, (on) keelatud; ei ole võimalik, (on) võimatu ~ lubamatu; этому человеку нельзя доверять seda inimest ei saa ~ ei või usaldada, здесь нельзя курить siin ei tohi suitsetada, siin on suitsetamine keelatud, нам нельзя терять ни минуты me ei tohi minutitki kaotada, это поручение нельзя выполнить seda ülesannet pole võimalik täita ~ on võimatu täita, с этим нельзя не согласиться sellega peab nõustuma ~ tuleb nõustuda, нельзя не признать, что... tuleb tunnistada, et..., нельзя ли им помочь? kas saaks neid kuidagi aidata? как нельзя лучше võimalikult hästi, kõige paremini, как нельзя кстати väga õigel ajal
разрешаться 169 Г несов. сов. разрешиться
lahenema, lahenduma; не всё благополучно разрешается kõik ei lahene ~ ei lõpe õnnelikult, разрешаться в пользу кого kelle kasuks lahenema;
кем-чем maha saama (kõnek. nalj. ka ülek.);
(без сов. ) ( безл.) lubatama, lubatud olema; здесь курить не разрешается siin on suitsetamine keelatud, siin ei suitsetata;
(без сов.) страд. к разрешать;
разрешаться ~ разрешиться от бремени (1) кем liter. maha saama (sünnitama), koormast lahti saama, (2) чем kõnek. nalj. maha ~ mäele saama
то I союз
korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
стерпеть 240 Г сов. что, без доп. välja kannatama, taluma; стерпеть боль valu välja kannatama, стерпеть обиду ~ оскорбление solvangut alla neelama, стерпеть замечание märkusega leppima, стерпеть шутку nalja peale mitte solvuma, тут он не стерпел siinkohal ei kannatanud ta enam välja ~ ei pidanud enam vastu, siin katkes ta kannatus
вольно Н vabalt; как здесь вольно дышится küll siin on hea hingata, siin saab vabalt ~ täiel rinnal hingata, вольно держаться vabalt käituma, вольно! sõj., sport vabalt!
недолго Н
lühikest aega, vähe (ajaliselt), mitte kaua; он жил здесь недолго ta elas siin lühikest aega, ta ei elanud siin (kuigi) kaua, он спал недолго ta magas vähe, недолго думая pikalt mõtlemata;
предик. kõnek. (on) kerge; так недолго и упасть nii võib kergesti kukkudagi;
недолго и до греха ~ до беды õnnetus on kerge tulema
просквозить 293b Г сов. безл. кого kõnek. tõmbetuult saama, (tõmbetuule käes) ära külmetama; здесь тебя просквозит saad siin tõmbetuult, sa külmetad siin tõmbetuule käes end ära
былинка 72 С ж. неод. rohukõrs, rohulible; здесь не растёт ни былинки siin ei kasva kõrtki ~ rohulibletki, одинок, как былинка в поле üksi nagu kõrreke väljal, гнётся, как былинка на ветру lookas nagu kõrs ~ roog tuule käes
вкусно Н
maitsvalt; (on) maitsev; здесь вкусно кормят siin on maitsvad toidud, вкусно пообедать maitsvat lõunat saama, вкусно приготовленный обед maitsvalt valmistatud lõuna, это очень вкусно see on väga maitsev, как вкусно! kui maitsev!
mõnuga, kenasti; isuäratavalt; вкусно зевать mõnuga haigutama
глубоко Н sügavalt; (on) sügav; глубоко дышать sügavalt hingama, глубоко уважать sügavalt austama, глубоко переживать raskesti üle elama, здесь очень глубоко siin on väga sügav
грязно Н räpaselt, mustalt; ropult; on porine ~ must ~ räpane; грязно жить räpaselt ~ mustalt elama, на улице грязно väljas on porine, здесь грязно siin on must ~ räpane
дуть 346 Г несов.
без доп., во что, на кого-что, что puhuma, lõõtsuma; ветер дует tuul puhub, дуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma, здесь дует siin tuul tõmbab;
кого, по чему madalk. peksma, kolkima, taguma;
madalk. jooksma, lippama; дуй отсюда lase jalga, kao siit;
что madalk. jooma, trimpama;
и в ус не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi
жёстко Н karmilt, jäigalt, kalgilt; on kõva; смотреть жёстко karmilt ~ kalgilt vaatama, здесь жёстко спать siin on kõva magada;
мягко стелет, да жёстко спать vanas. ära usu hundi juttu, lamba nägu, hundi tegu
заболачивать 169a Г несов. сов. заболотить что soostama, soiseks muutma; rabastama; здесь река заболачивает почву siin teeb jõgi maapinna soiseks
запылиться 285 Г сов.
ära tolmuma, tolmuseks minema ~ saama, tolmuga kattuma; тут всё запылилось siin on kõik kohad tolmu täis;
kõnek. tolmama hakkama, (ülespoole) tõusma ~ kerkima (tolmu kohta); вдали запылилась дорога eemal tõusis teelt tolmupilv; vrd. пылиться
изумительно Н imeliselt, imeväärselt, harukordselt, hämmastavalt, üllatavalt, vaimustavalt, kütkestavalt, imeteldavalt, imetlusväärselt; здесь изумительно хорошо siin on imehea ~ imetore (olla), он изумительно читал стихи ta deklameeris ~ etles imehästi, tema deklamatsioon oli kütkestav, изумительно красивый imeilus
людно предик. (on) rahvarikas ~ rahvarohke; здесь всегда очень людно siin on alati palju ~ rohkesti rahvast
неглубоко, неглубоко Н madalal, mitte sügaval; ei ole sügav; здесь неглубоко siin pole sügav
нежарко Н mittepalavalt, mittekuumalt; ei ole kuum ~ palav; здесь было нежарко siin polnud palav
никто 158 М mitte keegi, ei keegi; здесь никого нет siin pole kedagi, он ни о ком не спрашивал ta ei küsinud kellegi järele, никто из них mitte keegi nende hulgast, знать как никто (другой) paremini kui keegi muu tundma ~ teadma
полпорции нескл. С pool portsjonit; заказать полпорции (супа) pool portsjonit (suppi) tellima, вот ваши полпорции siin on teile ~ teie pool portsjonit
светло Н heledalt, heledasti, eredalt; valevalt, kirkalt; on valge ~ hele ~ kirgas; лампа горит светло lamp põleb heledasti, здесь очень светло siin on väga valge, когда стало светло kui valgeks läks, на душе светло hinges on rõõm, süda on kerge ~ lahe
сквозить 293b Г несов.
(безл.) tõmbama (tuule kohta); здесь сквозит siin tuul tõmbab;
läbi paistma (ka ülek.); märgata olema; материя сквозит kõnek. riie paistab läbi, через щель сквозит свет praost paistab valgus, в его словах сквозит тревога ta sõnades on tunda ärevust, в её глазах сквозило недоверие ta pilgus oli umbusaldust
сыро предик. on rõske ~ niiske; здесь сыро siin on rõske
угар I 1 (род. п. ед. ч. угара и угару) С м. неод. (без мн. ч.)
ving, karm (karmu), vingugaas; здесь пахнет угаром siin on vingulõhna;
vingujäämine, vingumürgi(s)tus; он умер от угара ta suri vingumürgi(s)tusse;
ülek. meeletus, hullustus, pöörasus, talitsematus, ohjeldamatus, arutus; любовный угар armukirg, armujoovastus, угар боя võitlustuhin, в пьяном угаре viinahulluses
удобно Н
mugavalt, mõnusalt; on mugav ~ mõnus; удобно усесться end mugavalt ~ mõnusalt istuma seadma, здесь не совсем удобно siin ei ole kuigi mugav;
предик. on sobiv ~ kohane ~ sünnis ~ paslik ~ paras ~ soodne ~ soodus; удобно ли спросить kas (ikka) on sobiv ~ sünnis ~ paslik küsida
хожено предик. kõnek. on (palju) käidud, on käia saanud; много тут было хожено siin on palju käidud ~ käia saanud
чем союз
võrdluse puhul kui; здесь теплее, чем у нас siin on soojem kui meil, скорее с голоду умру, чем съем это ennemini ~ pigemini suren nälga, kui seda söön, прежде чем enne kui, чем больше, тем лучше mida rohkem, seda uhkem, чем раньше, тем лучше mida varem, seda parem;
с инф. kõnek. selle asemel et; чем торопиться, выйдем лучше раньше selle asemel et pärast kiirustada, hakkame parem varakult minema;
лучше поздно, чем никогда kõnekäänd parem hilja kui mitte kunagi
взяться 262 (прош. вр. взялся и взялся, взялась, взялось, взялись) Г сов. несов. браться
за что millest kinni võtma; взяться за поручень käsipuust ~ reelingust kinni võtma, взяться за ру ки kätest kinni võtma;
за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte ~ keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; взяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, взяться за постройку дома majaehitust ette võtma, взяться за книгу raamatut kätte ~ käsile võtma (s. t. seda lugema v. kirjutama hakkama), взяться за книги raamatuid kätte võtma (s. t. õppimist alustama), взяться за иголку õmblustööd kätte võtma, взяться за перо sulge haarama, мы взялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость взялся за шапку külaline asutas end minekule ~ haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он взялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, взяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго взялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;
tulema, tekkima, ilmuma; откуда только взялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis ~ sai, откуда взялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам взяться siin ei saa ~ ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что взялось? kõnek. kust see küll tuleb ~ tuli, et...;
взяться ~ браться за ум aru pähe võtma; (вдруг) откуда ни возьмись... aga äkki, ei tea kust...
глаз 4 С м. неод. (род. п. ед. ч. глаза и глазу, предл. п. о глазе и в глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
говорить 285a Г несов. что, кому, о ком-чём, с кем rääkima, kõnelema, ütlema; ребёнок ещё не говорит laps ei räägi veel, говорить по-русски vene keelt ~ vene keeli rääkima, говорить правду tõtt rääkima ~ ütlema, это ни о чём ещё не говорит see ei ütle veel midagi, говорить с самим собой iseendaga rääkima, говорит Таллинн siin Tallinn (ringhäälingus), говорят тебе! kõnek. sulle ju öeldi ~ öeldakse! цифры говорят сами за себя arvud räägivad ise ~ enda eest, говорят, это правда see pidavat tõsi olema, говорить сквозь зубы läbi hammaste rääkima, говорить на разных языках (1) mitut keelt kõnelema, (2) ülek. üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema, не говоря уже о том, что(бы)... rääkimata sellest, et..., между нами говоря omavahel öelda, говорить загадками mõistu kõnelema, собственно говоря õieti öelda, иначе говоря teiste sõnadega;
не говоря худого ~ дурного слова paha sõna ütlemata; и не говори(те)! kõnek. mis seda rääkida! aga loomulikult! jumala eest! что вы говорите? kõnek. kas tõesti? ärge rääkige! говорить ~ сказать в лицо что кому kellele mida näkku ~ suisa suhu ütlema; говорить на ветер tühje sõnu tegema, sõnu tuulde loopima; говорить начистoту suud puhtaks rääkima; говорить под руку без доп., кому jutuga keda eksitama
думаться 164 Г несов. безл. кому, без доп.
tunduma; думается, что он хороший человек tundub ~ paistab, et ta on hea inimene;
о чём mõttes olema ~ mõlkuma, mõelda olema; ни о чём не думалось (ma, sa...) ei suutnud millestki mõelda ~ ei mõtelnud millestki, pea oli tühi, здесь хорошо думается siin on hea mõtteid mõlgutada
дух 18 С м. неод.
(без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
(без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
есть II 3 л. наст. вр. ед. ч. Г быть on (olemas); у него есть сын tal on poeg, у них есть что показать neil on, mida näidata, есть надежда on lootust, есть основания верить ему on põhjust teda uskuda, есть кто-нибудь дома? kas keegi on kodus? ведь это он и есть tema see ongi, есть с кем поговорить on, kellega rääkida ~ vestelda, есть! käes! есть кому о стариках позаботиться on, kes vanade eest hoolitseb ~ hoolt kannab ~ muret peab, есть о чём подумать siin on, mille üle mõtelda ~ aru pidada, да уж какой есть kõnek. tuleb sellisega leppida;
что есть сил ~ силы kõigest jõust
изволить 269b Г несов.
чего, с инф. van. soovima; suvatsema, vaevaks võtma; чего изволите teie soov palun, mida soovite, куда изволите (ехать)? kuhu soovite sõita? извольте выйти palun ~ suvatsege lahkuda ~ välja minna, что же ты не изволил явиться? miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda?
изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. hea küll, hästi, nõus; изволь, я поеду hästi, ma sõidan;
изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. palun, ol(g)e lahke(d); eks proovi(ge), eks katsu(ge); вот бумага, извольте palun, paber on siin
как-то Н
kuidagi, mingil moel ~ viisil; он как-то сумел уладить дело ta sai asja kuidagi joonde, он говорит как-то непонятно ei saa õieti aru, mis ta räägib, здесь как-то неуютно siin on kuidagi õdutu ~ ebamugav;
kuidas, mis moel ~ viisil; как-то его встретят kuidas ~ mis moel teda küll vastu võetakse, millist vastuvõttu ta küll leiab;
kõnek. kunagi, (üks)kord, juhtumisi; я как-то раз был у него olin kunagi ~ (üks)kord tema pool;
в функции частицы nimelt, nagu (loetelu ees)
невозможно Н
kõnek. võimatult, võimatuseni, hullupööra, väljakannatamatult, talumatult; он ведёт себя невозможно ta käitub võimatult ~ talumatult, невозможно упрямый человек võimatuseni ~ võimatult kangekaelne inimene, здесь невозможно жарко siin on väljakannatamatult ~ hullupööra ~ võimatult palav;
предик. (обычно с инф.) on võimatu, pole võimalik; это невозможно сделать seda on võimatu teha
неладно Н kõnek. halvasti, viletsalt, kehvalt, kehvasti; on halvasti ~ kehvasti ~ viltu; у него неладно сложилась жизнь ta elu ei laabunud, ta elu kiskus viltu, у него неладно с лёгкими tal on kopsudega kehvasti ~ kehvad lood, здесь что-то неладно siin on midagi viltu, в семье неладно perekonnas pole asjad korras
нерабочий 124 П
mittetöö-, töövaba, puhke-; нерабочее время tööst vaba aeg, maj. mittetööaeg, töövaba aeg, нерабочий день puhkepäev, mittetööpäev, нерабочая одежда mittetöörõivad, puhkepäevarõivad;
mittetöötav; mittetööinimese; нерабочие люди mittetöötav klass, mitte tööinimesed, нерабочие руки mittetööinimese käed;
mitteproletaarne; нерабочее происхождение mittetöölispäritolu;
kõnek. tööks mittesobiv; здесь нерабочая обстановка siin ei ole tööõhkkonda, у него нерабочее настроение tal pole töömeeleolu
неустойка 75 С ж. неод.
maj. leppetrahv (kokkuleppe mittetäitmise korral makstav trahv); договорная неустойка lepingujärgne ~ lepinguline (leppe)trahv, законная неустойка seadusjärgne ~ normatiivne leppetrahv, уплатить неустойку leppetrahvi ~ viivist ära maksma ~ tasuma;
kõnek. ebaedu, läbikukkumine; здесь у них неустойка вышла siin lasid nad märgist mööda, see plaan kukkus neil läbi
нечего (дат. п. нечему, не к чему, твор. п. нечем, не с чем, предл. п. не о чем, не в чем и др.) М
с инф. ei ole midagi; нечего делать pole midagi parata, тут нечему удивляться siin pole millegi üle ~ midagi imestada, не во что положить pole millessegi panna, ему нечего читать tal pole midagi lugeda, не о чем говорить pole millestki rääkida, нечего говорить, человек он хороший kõnek. loomulikult on ta hea inimene, нечего сказать iroon. pole midagi ütelda, от нечего делать igavusest, не за что pole tänu väärt;
предик. с инф. kõnek. pole mõtet, ei tasu; нечего зря говорить pole mõtet tühja targutada, нечего об этом думать ei tasu ~ ei maksa sellele mõtelda, нечего стыдиться pole põhjust ~ vaja häbeneda, asi ei anna häbeneda;
делить нечего кому, с кем kellel pole kellega teab mis puid ega maid jagada; нечего греха таить kõnek. mis seal ikka salata
перевестись 367 Г сов. несов. переводиться
куда üle minema, siirduma; перевестись в другой институт teise instituuti üle minema, перевестись на работу в другой город teise linna tööle siirduma ~ asuma;
kõnek. otsa lõppema ~ saama, ära kuluma; välja surema; деньги у него почти совсем перевелись raha on tal peaaegu otsas ~ otsa lõppenud, щуки в этой реке ещё не перевелись siin jões leidub veel hauge ~ havisid
полкилограмма С (в им и вин. п. ед. ч., в остальных падежах полу + килограмм 1) pool kilo; взвесьте мне, пожалуйста, полкилограмма сахару lubage mulle ~ palun pool kilo suhkrut, здесь около полукилограмма кофе siin on umbes pool kilo kohvi ~ poole kilo jagu kohvi
положить Г сов. несов. класть 311a
кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
что, на что kõnek. kulutama;
(без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
(без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
почище Н
puhtamalt; paremini, korralikumalt; (on) puhtam; почище одеться puhtamaid riideid selga panema, почище умыться end korralikumalt ~ hoolikamalt pesema, найти работу почище puhtamat tööd leidma, здесь почище siin on veidi puhtam;
kõnek. ka iroon. etemini, vägevamalt; (on) etem, vägevam, pirakam; эта история почище всех предыдущих see lugu on kõigist eelmistest vägevam, see lugu annab eelmistele silmad ette;
van. tähtsam, peenem, nooblim; места для публики почище kohad peenema publiku jaoks
правда 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
tõde, õigus, õiglus, kõnek. õigsus; правда жизни elutõde, истинная ~ сущая правда sulatõsi, puhas tõde, говорить правду tõtt rääkima, искать правду tõde otsima, поиски правды tõeotsimine, правда на нашей стороне meil on õigus, стоять за правду tõe ja õiguse eest seisma ~ võitlema, в этом есть большая доля правды selles on suur osa ~ suuresti tõtt, «Русская Правда» aj. «Vene õigus» (vanavene õigusnormide kogumik), поступать по правде õiglaselt toimima;
в функции предик. tõepoolest, tõesti; (on) tõsi ~ õigus; твоя правда kõnek. sul on õigus, что правда, то правда kõnek. mis tõsi, see tõsi, не правда ли kas pole ~ eks ole tõsi, здесь уютно, не правда ли? siin on mugav, eks ole?
в функции вводн. сл. tõsi küll; правда, он уезжает tõsi küll, ta sõidab ära, я, правда, не знал этого ma, tõsi küll, ei teadnud seda;
в функции союза kuigi, tõsi küll; дом хороший, правда от станции далеко maja on hea, kuigi ~ tõsi küll jaamast jääb kaugele;
в функции Н tõesti; ты правда его видел? kas sa tõesti nägid teda?
по правде ~ правду сказать ~ говоря tõtt ~ ausalt öeldes; смотреть правде в глаза ~ в лицо tõele näkku vaatama; служить верой и правдой кому-чему tões ja vaimus teenima keda-mida; (всеми) правдами и неправдами vahendeid valimata, hea ja kurjaga, küll tõtt, küll valet appi võttes; в ногах правды нет kõnekäänd istu(ge) nüüd ometi, ega sul (teil) kroonu jalad ole; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
родить 292 (сов. прош. вр. родила) Г сов. и несов.
кого-что sünnitama (ka ülek.), ilmale tooma; sigitama (ka ülek.), elu andma; родить сына poega sünnitama, родить сомнения kahtlusi sünnitama, родить зависть kadedust tekitama;
что, без доп. (без 1 и 2 л.) kõnek. vilja kandma, kasvatama; здесь земля хорошо родит siin on viljakandev maa;
в чём мать родила kõnek. ihualasti, paljas nagu porgand
свой 156a М (своя, своё, свои)
oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
М С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
М С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
такой 123 М м.
see, selline, niisugune, säärane, säherdune, seesugune, nisuke (kõnek.); такой работник нам нужен sellist töötajat me vajamegi, в таком случае sellisel ~ sel juhul, точно такой же täpselt ~ täpipealt ~ täpilt sama ~ samasugune, такого рода seda laadi, seesugune, selletaoline, кто ты такой kes sa niisugune ~ selline ~ sihuke oled, он такой силач ta on kõva ~ kange jõumees, ta on lausa jõujuurikas, таким образом niisiis, sel moel, niimoodi, seega, до такой степени sedavõrd, niivõrd, раз такое дело kõnek. kui asi ~ asjalugu on nõnda;
М С такое с. неод. see, selline; что я такого сделал mida ma siis (õige) teinud olen, мы и не к такому привыкли oleme hullemagagi harjunud, что же тут такого mis siin ~ selles siis imelikku on, mis siin siis õige ära ei ole, что такое истина mis (asi) on tõde, такое тебе покажу kõnek. küll ma sulle veel ~ alles näitan ~ teen;
такое в функции частицы kõnek. siis, nimelt; почему такое ты не согласен? miks sa siis nõus ei ole?, как такое не пойдёшь? kuidas sa siis ei lähe?
тесно Н
tihedasti, tihedalt, tiivilt; тесно связанный tihedasti seotud, тесно прижаться к стене end tihedalt vastu seina suruma, тесно окружать кого keda tihedalt ümbritsema;
предик. on kitsas; в комнате тесно toas on kitsas, здесь тесно siin on kitsas, тесно в плечах õlgadest kitsas
шуметь 236 Г несов.
mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес шумит mets mühiseb ~ mühab ~ kohiseb ~ kohab, листья шумят lehed sahisevad, море шумит meri mühab, ветер шумит tuul mühiseb ~ tuhiseb, камыш шумит kõrkjad sahisevad, моторы шумят mootorid mürisevad, самовар шумит teemasin ~ samovar pahiseb ~ kahiseb, шумит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb ~ sumiseb, ladvas kohiseb kõnek., шумит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb ~ huugab, дети стали шуметь lapsed tõstsid kära ~ hakkasid sumisema ~ käratsema, здесь недавно шумел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra ~ lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;
чем kolistama; kahistama, sahistama; шуметь посудой nõudega kolistama, шуметь платьем kleidiga kahistama ~ sahistama;
kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; шуметь из-за пустяков tühiste asjade ~ tühja pärast tüli tõstma ~ lärmama ~ lärmi lööma ~ kisa tegema, успокойся, не шуми rahune (maha) ja ära käratse ~ lärma, об этом так много шумели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, шуметь о своих успехах oma edust kõigile kuulutama ~ pasundama
благодать 90 С ж. неод. õndsus, õnnistusrikkus (ka kirikl.); küllus; какая тут благодать! kõnek. kui õnnis on siin olla!
боже межд. kõnek. van. (üttevorm sõnast бог) jumal; боже, как здесь красиво! jumal, kui ilus siin on! боже мой! issand! mu jumal! не дай боже, боже избави, боже упаси jumal hoidku
вволю Н kõnek. nii palju kui süda kutsub ~ lustib, volilt; laialt, külluses; яблок здесь было вволю õunu oli siin küllalt ~ laialt ~ küll ja küll ~ külluses
воспрещаться 169 Г несов. liter.
keelatud olema; (здесь) курить воспрещается (siin on) suitsetamine keelatud;
страд. к воспрещать
впервые Н esimest korda, esmakordselt; впервые в истории esimest korda ajaloos, я здесь впервые ma olen siin esimest korda
всё II Н kõnek.
ikka, aina, aiva, vaid; дождь всё ещё лил ikka veel valas vihma, он всё ещё здесь ta on ikka veel siin, как он ни старается, всё ничего не выходит kuidas ta ka ei püüa(ks), ikka ei tule midagi välja, он всё работает и работает ta aina töötab (ja töötab), это всё ты виноват see on kõik sinu süü, selles oled vaid sina süüdi;
в функции частицы ikka, aina, üha; больному всё хуже haigel läheb üha halvemaks, всё дальше aina kaugemale, всё же ikkagi, siiski
вытворять 255 Г несов. сов. вытворить что kõnek. tembutama, tükke tegema; что ты тут вытворяешь mis tükke sa siin teed, вытворять глупости rumalusi tegema
где-нибудь Н kuskil; он где-нибудь поблизости ta on siin kuskil lähedal
давно Н ammu; kaua (aega); это было давно see oli ammu, давно пора уходить ammu on aeg lahkuda, я давно здесь работаю töötan siin juba ammu, я его давно не видел ma ei ole teda ammu ~ kaua aega näinud, давно ли это было ammuks see oli, давно бы так kõnek. ammu oleks (olnud) aeg, как давно? millal?
ещё Н veel; alles; juba; он ещё не устал ta pole veel väsinud, дай мне ещё воды anna mulle veel vett, он ещё здесь ta on veel ~ alles siin, ещё раз veel kord, всё ещё ikka veel, aina, увидеть ещё издалека juba eemalt märkama ~ (ära) nägema;
это ещё ничего kõnek. see pole veel midagi; ещё бы kõnek. või veel, muidugi
живать 169 Г несов. (только прош. вр.) (väga ammu; minevikus aeg-ajalt, ajuti) elama; здесь он живал в детстве ta on siin lapsepõlves (ajuti) elanud
залегать II 165b Г несов. lasuma (ladestunud olema); руда залегала здесь мощными пластами maak lasub ~ on ladestunud siin võimsate kihtidena, неглубоко залегающая нефть pinnalähedane nafta
затхлость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kopitus, läpastus; пахнет затхлостью (siin) on kopituslehka tunda
каждый 119 М
iga; каждый человек iga inimene, он приходит каждый день ta tuleb iga päev, ta käib iga päev siin, каждые десять минут iga kümne minuti tagant ~ järel, с каждым днём päev-päevalt, iga päevaga, каждый раз iga kord;
М С каждый м., каждая ж. од. igaüks, igamees; это должен знать каждый seda peab igaüks teadma, каждый из нас me kõik, igaüks meist;
на каждом шагу igal sammul
канителить 269b Г несов. kõnek. aeglaselt ~ viivitamisi tegema, venitama, jorutama, viivitama; нечего канителить pole siin venitada midagi
когда-то Н
kunagi, ükskord (minevikus); когда-то они жили здесь kunagi elasid nad siin;
(ei tea) millal; когда-то он ещё вернётся (teab) millal ta veel tagasi saab ~ jõuab
кто-нибудь 158 М keegi, ükskõik kes, kes tahes (teadaolevate hulgast); пусть кто-нибудь принесёт las keegi toob, есть тут кто-нибудь? kas siin on keegi ~ kedagi?
местами Н paiguti, kohati, siin ja seal
мниться 285 Г несов. кому, чем, каким, van. näima, tunduma; мне мнилось, что она здесь mulle näis, et ta on siin, сын мнился матери маленьким ребёнком ema kujutles, et ta poeg on alles laps, ema pidas poega ikka veel lapseks
неблагополучно Н ebaõnnestunult, edutult, õnnetult; (on) halvasti; дела обстоят неблагополучно asjad ~ lood on halvasti, тут что-то неблагополучно miski pole siin korras
невдалеке Н lähedal, läheduses, mitte kaugel; он живёт здесь невдалеке ta elab siin läheduses
недавно Н hiljuti, hiljaaegu, äsja, toona; недавно прибывший гость äsjasaabunud külaline, мы живём здесь недавно me elame siin lühikest aega, он недавно приехал сюда ta saabus siia alles mõni aeg tagasi
некогда II Н kunagi, ammu, millalgi; некогда здесь было пусто kunagi oli siin tühi maa
неладный 126 П (кр. ф. неладен, неладна, неладно, неладны) kõnek.
halb, vilets, kehv; начались неладные дела midagi (halba) oli teoksil, siin kisub midagi viltu;
kohmakas, rohmakas; неладная фигура rohmakas figuur;
П С неладное с. неод. (без мн. ч.) kehv lugu; происходит неладное lood on kuidagi kehvad, miski on viltu;
будь он (она, оно) неладен (неладна, неладно) madalk. võtku teda see ja teine
окопаться 165 Г сов. несов. окапываться
sõj. kaevuma;
ülek. kõnek. halv. varju pugema, endale sooja kohta leidma; здесь окопались жулики sulid ~ petised on siin endale sooja koha leidnud
он 163 М м.
tema, ta; он сам сделает tema teeb ise, это он самый see ta ongi, ах вот он где näete, kus ta on, ah ta on siin;
М С од. (без мн. ч.) tema, armastatu; он и она tema ja temake;
вот я его kõnek. küll ma talle näitan; кто его знает kõnek. kes seda ~ teda teab, tont (teda) teab; пусть ~ пускай его kõnek. las tal olla, las ta teeb, mis tahab
очертенеть 229b Г сов. madalk.
peast lolliks ~ segaseks ~ uimaseks minema;
kõrini saama ~ olema millest; мне здесь всё очертенело mul on siin kõigest kõrini ~ villand
премудрость 90 С ж. неод. liter. van., kõnek. humor. (ülim v. suurim) tarkus; невелика премудрость pole siin suurt tarkust, kah mul tarkust;
бездна ~ кладезь премудрости nalj., iroon. tarkuse varaait, tarkusesalv, tarkusekehastis
просторно Н avaralt, lahedalt; on avar ~ lahe; просторно жить lahedalt elama, как здесь просторно kui avar ~ lahe siin on
тем I союз seda; я здесь нужен, тем труднее мне уехать mind on siin vaja ja seda raskem on ära sõita, тем более, что союз seda enam, et, для кого тем более частица seda enam kelle jaoks, тем не менее союз sellest hoolimata, sellele vaatamata, тем лучше seda parem, я и раньше не ходил в кино, а сейчас тем более ma ei käinud varemgi kinos, veel vähem praegu
только III Н alles, vast; она только институт окончила ta alles ~ äsja lõpetas instituudi, он только что был здесь ta oli alles ~ just ~ vähe aja eest siin, ребёнок только проснулся laps alles ärkas, только тогда alles siis
тут-то Н kõnek. just siin ~ siis; тут-то он и сказал just siis ta ütleski;
не тут-то было kõnek. võta näpust, asjatu vaev
ты 161 М 2 л. ед. ч.
sina, sa; ты что тут делаешь? mida sina siin teed?, что с тобой? mis sul viga on?, mis sinuga on juhtunud ~ lahti on?, из-за тебя мы опоздали sinu pärast jäime hiljaks, быть на ты с кем kellega sina peal olema, говорить ты кому kellele sina ütlema, keda sinatama, ну тебя kõnek. jäta järele, mine ikka;
тебе дат. п. ед. ч., ты им. п. ед. ч. в функции частицы kõnek. sul, sa (pahameele, ähvarduse väljendamisel); я тебе поговорю küll ma sul räägin, куда тебе kus nüüd sina, kus sa sellega, ишь ты, что придумал kae mis välja mõtles;
вот тебе раз ~ на kõnek. säh sulle (nüüd); чтоб тебе пусто было madalk. võtku sind see ja teine, et sul vihmavari kõhus lahti läheks; выпить на ты с кем kõnek. kellega sinasõprust jooma; вот тебе ~ те крест madalk. van. jumala eest, jumalatõsi
укараулить 269a Г сов. kõnek.
кого-что, от кого-чего, без доп. valvama, silma peal hoidma; сад у дороги, разве тут укараулишь aed on tee ääres, jõuad sa siin passida, не укараулить вещи asju ära varastada laskma;
что (valvates, luurates) kätte ~ teada saama; укараулить момент parajat ~ õiget aega ~ momenti tabama
уроженец 36 С м. од. чего kus sündinu, kust pärineja; здешний уроженец kohalik, siin sündinu, siit pärit inimene, уроженец Москвы Moskvas sündinu, sünnilt ~ sünnipäralt moskvalane, pärit Moskvast, уроженец юга lõunamaalane, lõunamaal sündinu, sünnilt lõunamaalane
шатия 89 С ж. неод. madalk. halv. jõuk, kamp, punt, komplott; ходит всякая шатия jõlgub siin igasuguseid ringi
шина 51 С ж. неод.
rattavits, rehv (sõiduki v. veoki rattapealis), kumm (kummist rehv); rööbas, siin; колёсная шина (ratta)rehv, запасная шина varurehv, varukumm, камерная шина, шина с камерой lohviga rehv, sisekummiga autokumm, бескамерная шина lohvita rehv, tihtrehv, sisekummita autokumm, шипованная шина naastrehv, naelrehv, моточная шина tekst. poolimisrööbas (selfaktoril), шина пилы, пильная шина sae juhtplaat;
med. lahas; наложить шину на руку kätt lahasse panema ~ lahastama;
el. (kogumis)latt; шина заземления maanduslatt, распределительная шина jaotuslatt, шина напряжения pingelatt
без, безо предлог с род. п.
märgib puudumist, ilmaolekut, äraolekut: (ilma) -ta; без денег ilma rahata, безо всякой пользы ilma mingi kasuta, без сомнения kahtlemata, без толку asjatult, asjata, без тебя приходил твой товарищ kui sa ära olid ~ sinu äraolekul käis su sõber siin;
märgib, et tervest puudub osa; без пяти шесть (kell on) viie (minuti) pärast kuus, без четверти три (kell on) kolmveerand kolm, без малого (год) ligi ~ peaaegu (aasta otsa);
koos eitusega väljendab tagasihoidlikku jaatust; не без успеха mõninga eduga, mitte just edutult, не без интереса mõninga huviga, не без того, чтобы не... juhtus sedagi, et...;
без году неделя ~ неделю üürikest aega (olema), hiljaaegu (tulema v. saama); без зазрения совести piinlikkust tundmata, vähimagi autundeta; без ума (быть) от кого-чего kelle pärast arust ära ~ kellest-millest vaimustuses (olema); без ума (любить) meeletult (armastama)
влияние 115 С с. неод. mõju, mõjustus; mõjukus; сфера влияния mõjupiirkond, -sfäär, находиться под влиянием кого-чего kelle-mille mõju all olema, легко поддаваться влиянию kergesti mõjustatav olema, оказывать влияние mõju avaldama, mõjutama, подчинять своему влиянию oma mõjule allutama, он пользуется здесь большим влиянием tal on siin suur mõju, человек с большим влиянием mõjukas inimene
грязь 90 (предл. п. ед. ч. о грязи, в грязи) С ж. неод.
(без мн. ч.) pori, muda; непролазная грязь läbipääs(e)matu pori ~ muda, забрызгать грязью что mida poriga pritsima, pori täis pritsima;
(без мн. ч.) mustus, sopp, kõnts (ka ülek.); какая здесь на кухне грязь kui must siin köögis on, вычистить помещение от грязи ruumi puhtaks tegema;
грязи мн. ч. med. tervismuda, (ravi)muda; лечиться грязями mudaravil olema, он принимает грязи раз в день ta saab iga päev muda
затушевать 173 Г сов. несов. затушёвывать что, чем varjutama (joonistusel); kinni katma; ülek. ähmastama, varjama, maskeerima, retušeerima, kinni mätsima; здешний пейзаж был как бы затушёван однообразным серым тоном maastik oli siin üksluiselt hall, затушевать противоречия vastuolusid varjama
как I Н
kuidas; как он это сделал? kuidas ta seda tegi? как ваши дела? kuidas käsi käib? kuidas teil läheb? вот как это надо делать nii tuleb teha, nii peab seda tegema, как кому kuidas keegi, kuidas kellel(e)gi;
в функции союзн. сл. nagu, (niipea) kui; я сделаю, как ты мне сказал ma teen nii, nagu sa ütlesid;
kui; как здесь хорошо kui hea siin on, как я рад olen ülimalt rõõmus, как скоро? millal?
kõnek. kuidagi; нельзя ли как подешевле kas ei saa kuidagi odavamalt;
как бы то ни было olgu, kuidas on, igal juhul; как ни говори kõnek. räägi, mis sa räägid; как можно больше võimalikult palju; как нельзя лучше ülimalt hästi, nii et paremini ei saagi; как раз (вчера) just (eile); как раз kõnek. (täpselt) paras ~ parajad; как сказать kõnek. kuidas (seda) ütelda ~ öelda; это ещё как сказать see pole veel kindel, seda veel vaatame
копаться 164 Г несов.
в чём, без доп. kaevama, sobrima, sobrama, siblima, tuhnima, tuustima, sorima, urgitsema (ka ülek.); копаться в сумке kotis sobrama, курица копалась в пыли kana siblis tolmus, копаться в книгах raamatutes tuhnima, копаться в душе hinges sorima;
с чем, над чем, без доп. kõnek. mille kallal pusima, kohmitsema, kohmerdama; что вы тут копаетесь? mis te siin kohmerdate?
страд. к копать;
копаться в грязном белье чьём kõnek. halv. kelle mustas pesus sorima
который 119 М
missugune, mis, milline; kumb; про который дом вы спрашиваете? kõnek. milline maja ~ missugune neist majadest teid huvitab? который час? mis kell on? с которых пор? kõnek. mis ajast peale? который из двух? kumb neist kahest?
в функции союзн. сл. kes, mis; человек, который приходил вчера mees, kes eile siin käis, врач, о котором мы говорили arst, kellest me rääkisime, стол, на который я положил книгу laud, kuhu ma panin raamatu, город, в котором прошло моё детство linn, kus möödus minu lapsepõlv;
kõnek. mitu, mitmes; уже который год трава не кошена juba mitu aastat on rohi niitmata, в который раз говорю kui mitu korda olen juba rääkinud, räägin juba ei tea mitmendat korda, который тебе год? kui vana sa oled? mitmendat aastat sa käid?
madalk. mõni, mõningane; женщины -- которые плачут, которые разбежались mõned naised nutavad, mõned jooksid laiali
кто 158 М kes; mõni; kõnek. keegi; кто это? kes see on? кто там? kes seal on? о ком речь? kellest on jutt? кто бы это мог быть? kes see küll võiks olla? кто бы ни был olgu see kes tahes, kes see ka (iganes) oleks, кому, как не им, лучше знать kes veel paremini teab kui mitte nemad, хоть кого спросите küsige kellelt tahes, вот у кого надо учиться temalt ~ nendelt tuleb õppida, нет ли кого-нибудь, кто знает kas pole kedagi, kes teaks, не кто иной, как ei keegi muu kui, кому-кому, а им-то уж известно kõnek. nemad igatahes ~ küll teavad, kui teised ei tea, siis nemad ikka teavad, кто как kuidas keegi, кто куда kuhu keegi, кто кого kes keda (võidab), кто да кто приходил? madalk. kes need siin käisid? мало ли кто kõnek. paljugi kes, nii mõnigi, see ja teine, кто слушал радио, кто читал mõni kuulas raadiot, mõni luges, не пойдёт ли кто со мной? kõnek. kas keegi ei tuleks minuga kaasa? если кто придёт, пусть подождёт kõnek. kui keegi tuleb, las ootab, кому другому, а тебе тяжело придётся kõnek. sinul saab olema ~ on raskem kui kellelgi teisel;
кто его знает kõnek. kes (teda v. seda) teab; кто ни на есть kõnek. kes (see) ka oleks, igaüks
куда Н
kuhu; куда вы идёте? kuhu te lähete? куда бы нам сегодня пойти? kuhu me täna läheme? kuhu täna minna võiks? куда тебя несёт? madalk. kus sa (ometi) tormad? куда он ни пойдёт kuhu ta ka (iganes) läheb ~ läheks;
kõnek. milleks, misjaoks, mistarvis; куда тебе столько денег milleks sulle nii palju raha;
kõnek. kuhugi, kuskile; если куда пойдёте, скажите kui te kuhugi lähete, siis ütelge;
в функции частицы kõnek. palju, hoopis; куда лучше palju ~ kaugelt parem;
в функции частицы kõnek. kus, mis; куда уж мне, старику, плясать kus nüüd mina, vana mees, veel tantsima lähen, куда там kus nüüd seda, kus sa sellega, куда тебе kus nüüd sina, куда тут спать magamisest ei saa juttugi olla, kus sa siin (veel) magad;
(ещё) куда ни шло kõnek. see ehk veel tuleb kuidagi kõne alla ~ kuidagi kõlbab, olgu pealegi; куда ни кинь, всё клин vanas. igal teel tõke eel; хоть куда kõnek. täitsa tore ~ vahva ~ toredalt ~ vahvasti; куда попало kõnek. kuhu juhtub; куда глаза глядят kuhu jalad viivad, kuhu nina näitab
мудрость 90 С ж. неод. tarkus, mõttetarkus, arukus; народная мудрость rahvatarkus, житейская ~ практическая мудрость elutarkus, древняя мудрость vanaaja (mõtte)tarkus, кладезь мудрости liter. tarkuse varaait (inimese kohta), зуб мудрости anat. tarkus(e)hammas, мудрость решения otsuse arukus, не велика мудрость pole siin suurt kunsti midagi
неудобный 126 П (кр. ф. неудобен, неудобна, неудобно, неудобны)
ebamugav, halb; неудобная квартира ebamugav korter, неудобное сообщение с городом halb linnaühendus;
ülek. piinlik; kohatu, ebasobiv, sobimatu, sündsusetu, tülikas; попасть в неудобное положение piinlikku olukorda sattuma, я не вижу тут ничего неудобного ma ei näe siin midagi kohatut ~ sündsusetut
образовать I 172a Г сов. и (в наст. вр.) несов., несов. также образовывать что moodustama, looma, tekitama, organiseerima, asutama, rajama, ellu kutsuma, tegema, kujundama; образовать комиссию komisjoni moodustama ~ looma, образовать новое слово uut sõna moodustama ~ tuletama ~ tegema, дорога здесь образует полукруг tee teeb siin poolringi
пересохнуть 344b Г сов. несов. пересыхать
liiga kõvaks ~ üle kuivama; хлеб пересох leib on (kõvaks) kuivanud; бельё пересохло pesu on liiga kuivaks saanud, колодец пересох kaev on kuiv(anud) ~ kuivaks jäänud, губы пересохли suu on kuiv, в горле пересохло kurk on kuiv, во рту пересохло suu on kuiv;
(ajapikku) ära kuivama (ka hulga kohta); ручьи здесь давно уже пересохли ojakesed on siin ammugi ära kuivanud
полный 126 П (кр. ф. полон, полна, полно и полно, полны и полны)
кого-чего, кем-чем, без доп. täis(-), -täis; полные бутылки täispudelid, полные вёдра täisämbrid, полный кувшин воды kannutäis vett, кувшин, полный водой vett täis kann, полное советов письмо nõuanneterohke kiri, театр уже полон teater on juba rahvast täis ~ tulvil;
(без кр. ф.) täis-, täielik, täis; kogu; полная луна täiskuu, полная удача täisedu, täielik edu, полный рабочий день täistööpäev, полная ответственность täisvastutus, полное изменение, полная вариация mat. täismuut, описать полный круг täisringi tegema, на полном ходу täiskäigul, на полной мощности täisvõimsusega, täie võimsusega, полный невежда täielik võhik, полная тишина täielik vaikus, полное крушение планов plaanide ~ kavatsuste täielik luhtumine ~ nurjumine, полное среднее образование täielik keskharidus, полное разоружение täielik desarmeerimine, он здесь полный хозяин ta on siin täieõiguslik ~ täielik peremees, в полной мере täiel määral, täiesti, в полный рост täies pikkuses, в полном разгаре täies hoos, haritipul, haripunktis, в полном составе täies koosseisus, полной грудью täie rinnaga, петь полным голосом täiel häälel ~ valju häälega laulma, полная темнота pilkane pimedus, в полной сохранности puutumatult, в полном смысле слова sõna otseses mõttes, в полном расцвете сил oma õitseeas (inimene), полный дурак kõnek. pururumal, täitsa loll, полное собрание сочинений kogutud teosed, полное имя ees-, isa- ja perekonnanimi, полное предложение täislause, täielik lause, полное прилагательное lgv. omadussõna täisvorm, полная мощность пласта mäend. kihi üldpaksus, полное оседание mäend. jääv vajumine, полная производительность колодца geol. kaevu maksimaaltootlikkus;
кого-чего, кем-чем ülek. tulvil, täis, pakatamas; он полон любви ~ любовью к детям ta on tulvil armastust laste vastu, полный решимости otsusekindel, kindel oma otsuses, kindlalt otsustanud, täis otsustavust, глаза, полные ужаса hirmunud silmad;
täidlane, tüse, kehakas; ümar; полный мужчина tüse ~ kehakas mees(terahvas), полные щёки paksud põsed, полные плечи ümarad õlad;
в полный ~ во весь голос (петь, говорить) täiel häälel (laulma, kõnelema); полным голосом (сказать, заявить что ) täiel häälel ~ otse ~ varjamata (teatama, välja ütlema); хлопот полон рот у кого kõnek. kellel käed-jalad tööd-tegemist täis; в полном параде kõnek. täies hiilguses; полным ходом täie hooga ~ tambiga ~ auruga (näit. töö kohta); на полном ходу kõnek. täiskäigu pealt (näit. maha hüppama); полная чаша rikkust küllaga ~ kuhjaga, kõike ülikülluses; полным-полон ( полна, полно ) предик. кого-чего kõnek. tulvil keda-mida, kellest-millest, pilgeni ~ puupüsti täis keda-mida
провалиться 305 Г сов. несов. проваливаться
куда sisse ~ läbi vajuma ~ kukkuma; (без 1 и 2 л .) sisse kukkuma ~ langema ~ varisema; провалиться в яму auku kukkuma, провалиться под лёд jääst läbi vajuma, провалиться по пояс в снег vööni lumme vajuma, потолок провалился lagi on sisse langenud, диван провалился diivan on auku vajunud, щёки провалились põsed on auku vajunud;
ülek. kõnek. läbi kukkuma; провалиться на выборах valimistel läbi kukkuma, пьеса провалилась näidend kukkus läbi;
ülek. kõnek. luhta ~ nurja minema, nurjuma, luhtuma, liiva jooksma; попытка провалилась katse nurjus;
ülek. madalk. kaduma; куда это она провалилась? kuhu ta küll kadus? да провались он! ülek. madalk. käigu ta kus see ja teine ~ kus kurat;
как ~ точно ~ будто ~ словно сквозь землю провалился kõnek. (on) nagu maa alla vajunud, kadunud nagu vits vette ~ tina tuhka; готов (сквозь землю) провалиться vaju kas või maa alla; чтоб мне провалиться, провалиться мне на этом (самом) месте ülek. madalk. jumala tõsi; (see on) tõsi mis tõsi, see on niisama tõsi kui see, et ma siin seisan
произойти 374 (действ. прич. прош. вр. происшедший и произошедший) Г сов. несов. происходить (без 1 и 2 л.)
toimuma, aset leidma, juhtuma, sündima, tekkima; что здесь произошло? mis siin juhtus? произошло несчастье juhtus õnnetus, пожар произошёл от неосторожности tulekahju tekkis hooletusest, произошла ссора tekkis tüli ~ riid, произошло недоразумение tekkis arusaamatus;
от кого-чего põlvnema, kellest-millest sündima; от него произошло большое потомство tal on palju järglasi
разница 80 С ж. неод. между кем-чем, в чём vahe, erinevus; курсовая разница maj. kursivahe, разница в цене hinnavahe, разница во взглядах vaadete erinevus, разница в характерах iseloomude erinevus, разница между оригиналом и копией originaali ja koopia vahe, erinevus originaali ja koopia vahel, большая разница kõnek. hoopis teine asi ~ iseasi, siin on suur vahe sees;
какая разница kõnek. mis vahe seal on, ükskõik, ükspuha
раньше Н
сравн. ст. Н рано;
varem, varemalt, varemini, enne, ennemalt; он пришёл раньше всех ta tuli kõige varem, раньше здесь был лес varem ~ varemalt ~ ennemalt oli siin mets, раньше срока enne tähtaega, раньше времени enneaegu, enneaegselt, ennakult
свободно Н vabalt; on vaba; свободно говорить по-русски vene keelt vabalt rääkima, свободно дышать vabalt ~ kergelt hingama (ka ülek.), платье сидит свободно kleit on avar ~ lahe, свободно можешь ему сказать это võid seda talle vabalt ~ julgesti öelda, здесь свободно? kas siin on vaba koht?
слово С с. неод.
sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
(без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
(без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
(без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
(без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
сойти 374 Г сов. несов. сходить I
с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
судья 88 С м. од. jur., sport kohtunik; ülek. kohtumõistja; народный судья rahvakohtunik, мировой судья aj. rahukohtunik, спортивный судья spordikohtunik, главный судья sport peakohtunik, судья на поле sport väljakukohtunik, судья на ринге poksikohtunik, ringikohtunik, судья на ковре maadluskohtunik, matikohtunik, он в этом деле не судья tema ei ole siin kohtumõistja;
бог вам судья olgu jumal teile kohtumõistja(ks)
таить 283 Г несов. что
от кого-чего salajas hoidma ~ pidama, varjama; таить своё горе oma muret varjama, таить злобу прoтив кого salaviha kandma kelle vastu;
в чём endas sisaldama ~ peitma, kätkema; таить в себе опасность ohtlik olema, ohtu kätkema;
что ~ нечего греха таить kõnek. mis seal ~ siin ikka salata; таить дыхание hinge kinni pidama; vrd. утаить
так II союз
siis; niisiis; подписано, так с плеч долой kui käsi all, siis kaelast ära, ехать, так ехать kui sõita, siis sõita, так едем niisiis sõidame, eks läki siis teele, так зачем ты пришёл? milleks sa siis tulid?, не тут, так там kui mitte siin, siis seal, работать так работать kui juba tööd teha, siis teha, так что niisiis, nii et, так чтобы selleks et, так как kuna, et, sest;
aga, kuid; тебе говорили, так ты слушать не хотел, sulle ju räägiti, aga ~ kuid sa ei võtnud kuulda ~ ei teinud kuulmagi, он заболел, так я пришёл вместо него ta jäi haigeks, ma siis tulin tema asemel ~ eest
твой 156a М м. (твоя, твоё, твои)
sinu, sinu oma; твой дом sinu maja ~ kodu, как твоя фамилия mis sinu perekonnanimi on, твоё счастье sinu õnn, с твоё sama palju kui sinagi, sinuga võrdselt, на твоём месте sinu asemel, в твои годы ~ года sinu aastates ~ eas ~ vanuselt, твоих лет sinuealine, знаю больше твоего kõnek. tean sinust paremini ~ rohkem;
М С твой м. од. kõnek. teinepool, meespool; твоя ж. од. kõnek. teinepool, naispool, küljeluu; твоего здесь нет sinu teistpoolt ei ole siin;
М С твои мн. ч. од. kõnek. omaksed, omad; привет твоим tervita omasid;
твоя взяла kõnek. sinu võit, sina jäid peale
тленный 126 П (кр. ф. тленен, тленна, тленно, тленны) liter. tühine, ajalik, kaduv; тленная жизнь ajalik elu, все мы тленны в этом мире kõik me oleme surelikud ~ kaduvad selles ilmas, keegi meist pole igavene siin ilmas
толочься 382 Г несов.
kõnek. sõeluma, tunglema, kihama, suruma (putukate kohta); толочься на вокзале jaamas ~ vaksalis sõeluma, толочься возле магазина kaupluse ~ poe juures tunglema, комары толклись облаком над лошадью sääsed surusid pilvena ~ parves hobuse ümber;
madalk. tolgendama, tolknema; толочься без дела tegevuseta (ringi) tolgendama, что ты здесь толчёшся mis sa siin tolkned
тот 152 М м. (та, то, те) see, too; teine; тот дом see maja, в тот год sel ~ tol aastal, в тот раз tol korral, tookord, на том берегу teisel kaldal, vastaskaldal, по ту сторону дороги teisel pool ~ teispool teed, tee vastaspoolel, на той неделе eelmisel ~ möödunud nädalal, до того времени, до тех пор seni, seniajani, senimaani, siiamaani, с того времени, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ alates, тем временем samal ajal, vahepeal, тот самый seesama, одно и то же üks ja seesama, ükssama, то был мой друг see oli minu sõber, те шепчутся, те смеются ühed sosistavad, teised naeravad, спрошу у того, кто знает küsin selle käest, kes teab, и тот и другой nii see kui teine, mõlemad, ни тот ни другой ei see ega teine, mitte kumbki, это всё не то (kõik) see pole see, два дня тому назад kahe päeva eest, kaks päeva tagasi, тем ~ тем самым дело и кончилось sellega ~ sedaviisi lugu lõppeski, до того я устал kõnek. olen nii väsinud, кому не до того kellel pole milleks aega ~ mahti, и без того niigi, isegi, selletagi, не без того ju jah, küllap jah, küllap ikka, ju vist, благодаря тому что seetõttu ~ tänu sellele et, для того чтобы selleks et, в то время как sel ~ samal ajal kui, sellal kui, kuna, kuni, ввиду ~ в силу того, что seetõttu et, sellepärast et, до тех пор, пока niikaua kuni, seni ~ senikaua ~ seniajani ~ senimaani kuni, sestsaadik, siiasaadik, enne kui, из-за того что sellepärast et, seetõttu et, несмотря на то, что sellest hoolimata et, sellele vaatamata et, с тем чтобы selleks et, вместо того, чтобы selle asemel et, по мере того, как sel määral kui, sedamööda kui(das), вместе с тем (1) ühtlasi, (2) siiski, перед тем, как enne seda kui, между тем, как sel ~ samal ajal kui, ühtlasi, тем не менее siiski, ikkagi, ometi(gi), kummatigi, sellegipärast, sellest hoolimata, sellele vaatamata, и тому подобное ja muu sellesarnane, ja muud sellesarnast, ja nii edasi;
во что бы то ни стало maksku mis maksab, iga hinna eest, ilmtingimata; ни то ни сё kõnek. ei see ega teine, ei üks ega teine, ei seda ega teist; как бы то ни было olgu kuidas on, olgu sellega kuidas tahes ~ on, igal juhul, mis ka (iganes) ei oleks; да и то сказать kõnek. mis siin salata, tõepoolest, tõele au andes; не та музыка, не тот коленкор madalk. hoopis teine tubakas ~ lugu ~ asi, iseasi; если уж на то пошло kõnek. kui juba, siis juba, kui jutt juba selle peale on läinud
точно II частица kõnek.
nagu, näib, just kui, just nagu, otsekui; я точно вас видел где-то ma nagu oleksin teid kusagil näinud, ты точно расстроен sa oled just kui tujust ära, цветы были точно живые lilled olid nagu ehtsad, точно как во сне just nagu unes ~ unenäos;
just, tõesti, õigus; точно, я здесь был õigus, ma olen ju siin olnud
тяжело Н (сравн. ст. тяжелее) raskesti, raskelt, rängalt, vaevaliselt, rõhuvalt, rusuvalt; on raske ~ ränk ~ vaevaline ~ rõhuv ~ rusuv; тяжело дышать raskesti ~ raskelt hingama, его тяжело ранило ta sai raskelt haavata, больному тяжело haigel on raske olla, у меня тяжело на душе mu süda on raske, miski rõhub ~ rusub mu hinge, вам тут тяжело teil on siin raske (olla)
хитрость 90 С ж. неод.
kavalus (ka ülek.); пускаться ~ пуститься ~ идти ~ пойти на хитрость ~ на хитрости, прибегать к хитрости kavaldama, kavalust appi võtma, военная хитрость sõjakavalus (ka ülek.);
kõnek. meisterlikkus, oskuslikkus, leidlikkus, nipikus;
не велика ~ не большая хитрость kah mul tarkus ~ kavalus, pole siin mingit kavalust tarvis, see on lihtne asi ~ lihtne lups
царёк 26 С м. од.
dem. halv. hädakeiser, könnkeiser, keisrikönn, keisriäbar(ik), keisritoss, kuningakönn, könnkuningas, tsaarike;
ülek. halv. kuningas; он чувствует здесь себя царьком ta tunneb end siin nagu kuningas;
kõnek. (väikerahva, pisiriigi, hõimu) valitseja, pisikeiser, pisikuningas; восточные царьки idamaade valitsejad
что I 159 М
mis; kõnek. miski; что случилось? mis juhtus ~ on juhtunud ~ on lahti?, что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te ~ mis asja te räägite, что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu ~ tolku on, что пользы mis kasu sest on, что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, что делать ~ поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, что за ерунда mis jama see on, что он за человек mis inimene ta on, что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis ~ missugune tore asi, kui kena see on, что за погода küll on ~ kus on alles ilm, что дома? mis kodus uudist?, что новенького? kõnek. mis uudist?, mis kuulukse?, во что обойдётся поездка? mis sõit ~ reis maksma läheb?, что и говорить mis seal (üldse) rääkida, что надо? (1) mis ~ mida sa tahad (te tahate)?, mis ~ mida sul (teil) tarvis on?, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и что ja mis siis, а что, если я опоздаю? aga mis (oleks) siis, kui ma hiljaks jään?, чуть что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот что tee nõndaviisi ~ vaat mida, что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, что за человек пришёл? kes seal tuli?, что, он уже вернулся? mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi?, наказать его, что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, что ни говори kõigest hoolimata, на что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda ~ viga midagi;
в функции Н miks, milleks; что ты задумался? miks ~ mispärast sa mõttesse jäid?, что ты одна? miks sa üksi oled?, что плачешь? miks sa nutad?, к чему ты мне это говоришь? miks sa mulle seda räägid?, с чего бы он не согласился? miks ta ei peaks nõusse jääma?, на что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen ~ peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял? kust sa selle võtad ~ võtsid?, miks sa nii arvad?, что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest ~ mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks ~ millest see tuleb ~ millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так? miks nii?, почти что peaaegu;
в функции частицы; вот именно что дурак just nimelt loll, вот ~ вон оно что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё что ~ чего mis sa veel ei taha;
ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga; остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma; что душе угодно kõnek. mida hing ihkab ~ süda lustib; что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; что есть силы kõigest jõust ~ väest; что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist; во что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks; не за что kõnek. pole tänu ~ kõne väärt; что почём madalk. mis on midagi väärt; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi ~ selle asja meeski; ни за что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul; что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks; что ни на есть kõnek. (see) kõige...; что ни на есть лучший see on kõikse parem; ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama; ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt; чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et; дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ~ pidama ~ toppama jäi
шабаш 29 С м. неод. madalk.
van. (töö)lõpp, vaheaeg, hingetõmbeaeg, puhkepaus, suitsutund, salooga (kõnek.);
в функции предик. aitab, küllalt, lõpp (ka ülek.); больше я не курю, шабаш enam ma ei suitseta, aitab ~ lõpp, здесь ему и шабаш ja siin ongi ~ oligi tal ots ~ lõpp käes
шикарно Н luksuslikult, toredalt, nooblilt, uhkelt, elegantselt, peenelt, šikilt; on luksuslik ~ tore ~ noobel ~ uhke ~ elegantne ~ peen ~ šikk; шикарно одеваться elegantselt ~ nooblilt ~ šikilt riietuma ~ riides käima; у вас тут шикарно teil on siin oivaline ~ noobel ~ elegantne, шикарно отдохнуть toredasti ~ suurepäraselt puhkama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur