[VES] Vene-eesti sõnaraamat

бант 1 С м. неод. lehv, tutt; завязать бант ~ бантом lehvi siduma

бинт 2 С м. неод. (marli)side, paelik; наложить бинт на рану haava kinni siduma

бинтовать 172a Г несов. кого-что (paelikuga) siduma, mähist ~ sidet tegema kellele-millele; бинтовать голову pead siduma

верёвка 72 С ж. неод. nöör; верёвка для белья, бельевая верёвка pesunöör, повесить бельё на верёвку pesu nöörile riputama, связывать верёвкой nööriga siduma;
◊ вить верёвки из кого oma käpa all pidama, ümber väikese sõrme keerama ~ väänama keda

вязать 198 Г несов.
‣ кого-что (kinni) siduma, köitma; вязать снопы (vilja)vihke siduma, вяжите его siduge ta kinni, вязать в узел kompsu siduma;
‣ что kuduma; heegeldama; вязать варежки labakuid kuduma, вязать кружева pitsi heegeldama, вязать на спицах (varrastel) kuduma, вязать крючком heegeldama;
‣ от чего, без доп. kootama (ka farm.); во рту вяжет от черёмухи suu on toomingamarjadest paks;
◊ вязать ~ связать кого по рукам и ногам käsist-jalust siduma keda; (он) лыка не вяжет madalk. (ta on) täis kui tina, (tal on) keel pehme; vrd. связать

галстук 18 С м. неод. kaelaside, lips; (pioneeri)kaelarätt; пионерский галстук pioneeri kaelarätt, pioneerirätt, завязать галстук lipsu ~ pioneerirätti siduma, повязать галстук lipsu ~ pioneerirätti kaela panema, поправить галстук lipsu kohendama;
◊ закладывать ~ заложить за галстук madalk. viina viskama

годиться 289 Г несов. для кого-чего, на что, кому-чему, без доп. kõlbama, sobima; это не годится в пищу see ei kõlba toiduks ~ süüa, эти сапоги не годятся мальчику need saapad poisile ei sobi ~ ei lähe, так делать не годится kõnek. nii ei sünni ~ ei sobi teha, они годятся ему в сыновья kõnek. nad on talle poegadeks parajad;
◊ в подмётки не годится кому-чему kõnek. ei kõlba kelle kingapaelagi kinni siduma

забинтовать 172a Г сов. → несов. забинтовывать кого-что, чем kinni siduma ~ mähkima; забинтовать ногу jalga kinni siduma, jalale sidet tegema

забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema

завязать I 198 Г сов. → несов. завязывать
‣ что, чем kinni ~ kokku siduma ~ sõlmama ~ sõlmima (ka ülek.); завязать шнурки ботинок saapapaelu kinni siduma, завязать платком голову rätikut ümber pea ~ pähe siduma, завязать концы платка rätiku nurki kokku sõlmima, завязать узел ~ узлом sõlme tegema, sõlme siduma, завязать знакомство tutvust sõlmima;
‣ что ülek. alustama; завязать перестрелку tulevahetust alustama, завязать разговор juttu tegema ~ sobitama;
‣ (без страд. прич.) madalk. lõpetama, lõppu tegema (joomise, varastamise vm. kohta)

замотать I 165a Г сов. → несов. заматывать
‣ что kõnek. peale ~ kokku ~ kinni ~ ümber kerima; он замотал вожжи вокруг руки ta keeras ohjad käe ümber;
‣ что, чем kõnek. kinni siduma ~ mähkima; замотать палец бинтом sidet ümber sõrme mässima, замотать шею шарфом salli kaela ümber mässima;
‣ кого ülek. madalk. ära vaevama ~ väsitama ~ kurnama; все эти дела замотали меня kõik need asjad on mu ära vaevanud

затюковать 172a Г сов. → несов. затюковывать что pakki siduma; pallima; затюковать хлопок puuvilla pallima; vrd. тюковать

зашвартовать 172a Г сов. → несов. зашвартовывать что mer. (veesõidukit) sildama, silda kinnitama, (pollarite külge) kinni siduma ~ vaierdama; vrd. швартовать

крепко Н
‣ kõvasti, tugevasti, tugevalt, kindlalt, kõikumatult, vankumatult; держись крепко hoia kõvasti (kinni), крепко привязать kõvasti kinni siduma, крепко пожать руку kõvasti ~ tugevasti kätt suruma;
‣ madalk. väga, hirmsasti, kangesti; крепко скучать väga igatsema, он крепко испугался ta ehmus ~ ehmatas hirmsasti

навязать I 198 Г сов. → несов. навязывать
‣ что, на что külge ~ otsa siduma; навязать леску на удилище õngeridvale nööri kinnitama, навязать шарф на шею kõnek. salli kaela siduma ~ panema;
‣ что, чего (mingit hulka) valmis kuduma ~ heegeldama ~ siduma; навязать носков mitu paari ~ hulga sokke valmis kuduma, навязать снопов (mingit hulka) viljavihke siduma;
‣ кого-что, кому-чему ülek. peale sundima ~ suruma, kaela määrima; навязать своё мнение oma arvamust peale suruma, навязать войну sõda peale sundima

надвязать 198 Г сов. → несов. надвязывать что, к чему juurde ~ otsa kuduma ~ siduma, jätkama; надвязать чулок sukka jätkama ~ pikemaks kuduma, надвязать верёвку nööri jätkama

наложить 311a Г сов. → несов. накладывать
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema

намертво Н kõnek.
‣ surnuks;
‣ ülek. jäigalt, kindlalt; намертво склепать jäigalt kinni neetima, завязать узел намертво umbsõlme siduma

натуго Н kõnek. (kõvasti) pingul(e); затянуть ремень натуго rihma pingule tõmbama, натуго завязать kõvasti kinni siduma

обвязать 198 Г сов. → несов. обвязывать
‣ что, чем mille ümber mässima ~ mähkima ~ siduma, mida millega kinni siduma ~ köitma; ehit. vöötama; она обвязала голову платком ta mässis räti ümber pea, обвязать ящик верёвкой kasti nööriga kinni siduma, kastile nööri ümber siduma, обвязать верёвку вокруг чего mida nööriga kinni siduma, nööri mille ümber siduma;
‣ что, чем mille ümber heegeldama ~ kuduma mida; обвязать ворот кружевами kaeluse ümber pitsi heegeldama;
‣ кого madalk. (haril. mitmele) kõike vajalikku kuduma; обвязать и обшить детей lastele kõike vajalikku selga kuduma ja õmblema

обвязаться 198 Г сов. → несов. обвязываться чем mida endale ümber mähkima ~ mässima ~ siduma; обвязаться поясом endale vööd ümber siduma ~ panema

обмотать 165a Г сов. → несов. обматывать кого-что, чем, вокруг чего ümber ~ peale mähkima ~ mässima ~ kerima ~ keerama; обмотать голову платком rätti ümber pea siduma ~ mässima ~ mähkima, обмотать шарф вокруг шеи salli ümber kaela mässima

отвязать 198 Г сов. → несов. отвязывать кого-что lahti siduma ~ päästma ~ harutama; отвязать верёвку nööri lahti tegema ~ võtma, отвязать собаку koera (ketist) lahti laskma

отплести 368 Г сов. → несов. отплетать
‣ что, от чего lahti punuma ~ palmima ~ palmitsema ~ harutama mida mille küljest; отплести верёвку nööri lahti siduma ~ harutama;
‣ (без несов.) что, без доп. kõnek. punumist ~ palmimist ~ palmitsemist ~ kudumist ~ niplamist lõpetama

отчаливать 168b Г несов. → сов. отчалить
‣ mer. pollari ~ kai küljest lahti päästma ~ siduma; от чего, без доп. kaldast eemalduma; корабль отчаливал laev hakkas ära sõitma ~ kaldast eemalduma;
‣ -й (-йте) повел. накл. madalk. lase (laske) jalga, aura(ke) ära, tee (tehke) ~ katsu(ge) et kaod (kaote)

пакет 1 С м. неод.
‣ paberkott, kilekott, paber- vm. pakend; (väike) pakk, komps, pakike, pakett; pake (pakme); бумажный пакет paberkott, -pakend, завернуть вещи в пакет pakki tegema, asju kompsu siduma, перевязочный пакет med. sidumispakk, пакет программ info programmipakett;
‣ ametliku kirjaga ümbrik

перебинтовать 172a Г сов. → несов. перебинтовывать кого-что
‣ uuesti ~ üle siduma, uut sidet tegema ~ panema; перебинтовать ногу потуже jalga kõvemini kinni siduma;
‣ kõigile ~ paljudele (üksteise järel) sidet tegema;
‣ üleni kinni siduma

перевязать 198 Г сов. → несов. перевязывать
‣ кого-что (kinni) siduma ~ köitma (ka hulgaviisi); перевязать рану haava siduma, перевязать раненого haavatut siduma, haavatule sidet tegema, перевязать верёвкой посылку pakki nööriga kinni siduma ~ köitma;
‣ что uuesti ~ ümber kuduma ~ heegeldama ~ siduma; перевязать шарф salli ümber kuduma, перевязать галстук lipsusõlme uuesti tegema

перевязаться 198 Г сов. → несов. перевязываться
‣ endale sidet tegema ~ teha laskma;
‣ чем kõnek. mida endale ümber siduma

перевязка I 72 С ж. неод.
‣ sidumine; перевязка раненых haavatute sidumine, делать перевязку раны haava siduma;
‣ kõnek. side, mähis, paelik; ehit. seotis; рука висит на перевязке käsi on kaela seotud, перевязка в ёлку kalasabaseotis, перевязка кладки müüriseotis, перевязка швов vuugiseotis;
‣ (без мн. ч.) uuesti ~ ümberkudumine ~ (-)heegeldamine ~ (-)sidumine; перевязка шарфа salli ümberkudumine

перекрестить 318 Г сов.
‣ кого-что ristimärki tegema kellele-millele;
‣ несов. перекрещивать кого-что, в кого-что, кем-чем uuesti ~ ümber ristima;
‣ несов. перекрещивать что, чем kõnek. ristitama, ristakuti ~ ristamisi panema, (nööri vm.) risti mille ümber siduma;
‣ что, чем kõnek. millele kriipsu peale tõmbama, mida läbi kriipsutama; vrd. крестить

перекрутить 316a Г сов. → несов. перекручивать
‣ что, с чем (kokku) korrutama; перекрутить шерстяную нитку с шёлковой villast lõnga ja siidniiti korrutama;
‣ что kõnek. üle ~ katki keerama ~ käänama; (lõnga) üle keerutama; перекрутить кран kraani üle keerama, перекрутить завод у часов kellavedru katki keerama, перекрутить проволоку traati katki väänama, перекрутить ключ в обратную сторону võtit valepidi keerama;
‣ что, чем madalk. kinni siduma ~ köitma;
‣ что madalk. (hulgaviisi) kokku keerutama ~ kinni siduma

перепоясать 188 Г сов. → несов. перепоясывать кого-что keda (uuesti) vöötama, kellele vööd peale siduma ~ panema; перепоясать кушак потуже vööd kõvemini siduma ~ kinni tõmbama ~ pingutama, туго перепоясанное пальто pingul vööga mantel

перепоясаться 188 Г сов. → несов. перепоясываться чем, без доп. end (uuesti) vöötama, endale (uuesti) vööd peale siduma ~ panema

перетянуть 339а Г сов. → несов. перетягивать
‣ что, куда (teise kohta) vedama ~ tõmbama; mer. haalama; перетянуть лодку по берегу paati (nööripidi) mööda kallast vedama, перетянуть баржу к мосту pargast silla juurde haalama;
‣ кого ülek. kõnek. üle meelitama; перетянуть на свою сторону enda poole üle meelitama;
‣ что ülevenitama, uuesti ~ liiga pingule tõmbama; перетянуть шины на колёсах rattarehve ülevenitama;
‣ что, чем (kõvasti) siduma ~ kokku tõmbama, (kinni) nöörima; перетянуть корзину верёвкой korvi nööriga siduma;
‣ (без 1 и 2 л.) что, без доп. üles kaaluma;
‣ кого-что kõnek. (köieveos vm.) peale jääma; кто кого перетянет? kes peale jääb?
‣ (sõites, lennates, minnes vaevaliselt) üle saama

перехватить 316a Г сов. → несов. перехватывать
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama

перехлестнуть 338 Г сов. → несов. перехлёстывать
‣ kõnek. (üle ääre) loksuma;
‣ ülek. kõnek. pulbitsema (tundmuste kohta);
‣ ülek. madalk. liiale minema, üle soolama ~ pingutama;
‣ ümbert siduma ~ haarama

перешнуровать 172a Г сов. → несов. перешнуровывать что
‣ uuesti ~ teisiti kinga- vm. paelu kinni panema ~ siduma;
‣ kõnek. (järgemööda palju) paelu kinni siduma ~ nöörima ~ panema

петля ед. ч. 61, мн. ч. 65, петля 65 С ж. неод.
‣ aas, öös, sõltus, tripp; silmus, silm (silmkoe aas); haagivastus, lehthaak; подъёмная петля, петля для захвата tehn. tõsteaas, ставить петли silmuseid ~ silmuspüüniseid üles panema, петля на чулке спустилась sukasilm on maha jooksnud ~ on maas, поднимать петли на чулке sukasilmi üles võtma, река делает петлю ~ петлю jõgi teeb käänaku;
‣ nööpauk; бельевая петля pesunööpauk, обметать петли nööpauke üle lööma;
‣ sõlm; мёртвая петля lenn. Nesterovi sõlm, surmasõlm, бегучая петля jooksev sõlm, завязать петлёй ~ петлей sõlme siduma;
‣ tehn. (ukse-, akna-) hing; дверная петля uksehing, врезная петля peithing, дверь соскочила с петель uks tuli hingedelt maha;
◊ петля затягивается ~ сжимается вокруг кого-чего ring tõmbub koomale kelle-mille ümber; надеть петлю ~ петлю себе на шею ~ на себя oma pead silmusesse pistma, risti ~ koormat kaela võtma; хоть в петлю ~ в петлю лезь ~ полезай kõnek. pane või nöör kaela

повязать 198 Г сов. → несов. повязывать что
‣ ette ~ ümber ~ peale siduma; повязать галстук lipsu ette siduma, повязать шарф на шею salli kaela siduma, повязать голову платком rätti pähe siduma;
‣ (без несов) (mõnda aega) kuduma ~ heegeldama

повязаться 198 Г сов. → несов. повязываться чем endale ette ~ ümber ~ peale siduma; повязаться передником põlle ette siduma, повязаться платком rätti pähe siduma

повязка 72 С ж. неод.
‣ side, med. ka köidis, mähis; повязка на рукаве, нарукавная повязка käiseside, давящая повязка rõhkside, -köidis, фиксирующая повязка lahas, гипсовая повязка kipsmähis, колосовидная повязкa med. viljapeaköidis, крестообразная повязка med. tähtköidis, наложить повязку на рану haava kinni siduma, траурная повязка leinalint, набедренная повязка niudevöö;
‣ etn. linik (peakate);
◊ снимать ~ снять ~ срывать ~ сорвать повязку с чьих глаз kelle silmi avama, kelle silmadelt katet rebima

подвязать I 198 Г сов. → несов. подвязывать
‣ что, чем, к чему külge ~ kinni siduma; подвязать бубенчик к дуге kuljust looga külge siduma, подвязать больную руку haiget kätt kaela siduma, подвязать ветки куста põõsaoksi üles panema ~ siduma;
‣ что ette ~ peale siduma; подвязать фартук põlle ette panema ~ siduma

подвязаться 198 Г сов. → несов. подвязываться чем (endale) peale ~ ette siduma; подвязаться поясом vööd peale siduma, подвязаться фартуком põlle ette panema ~ siduma

при- приставка I verbiliitena väljendab
‣ eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
‣ tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
‣ lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
‣ surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
‣ tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
‣ lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
‣ tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
‣ (ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
‣ (ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)

привязать 198 Г сов. → несов. привязывать
‣ кого-что, к чему (külge) siduma ~ köitma (ka ülek.); привязать лошадь к столбу hobust lasila külge siduma, привязать верёвкой nööriga (külge) siduma, привязать собаку koera ketti ~ kinni panema, привязать тросами trossidega kinnitama ~ siduma, болезнь привязала его к постели haigus köitis ~ aheldas ta voodi külge;
‣ кого, к кому ülek. enda külge köitma, enesesse kiinduma panema; я к нему очень привязан olen temasse väga kiindunud;
‣ что, к чему millega siduma, vastavusse viima

привязаться 198 Г сов. → несов. привязываться
‣ к чему, без доп. end mille külge kinni siduma; (sidudes) kinni jääma, hästi kinnituma;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. kiinduma; дети страстно привязались к деду lapsed olid vanaisasse väga kiindunud;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. kõnek. end külge kleepima, tüütama (hakkama); kaela peale käima ~ norima (hakkama); привязаться к кому kelle kallal norima, kelle sõnadest kinni hakkama, вот привязался! (1) no küll (ta) on tüütu(s)! (2) küll sa võid tüütu olla! кашель привязался tüütu köha on kallal, ei saa kuidagi köhast lahti;
‣ к чему asukohta vm. määrama mille suhtes

прикрутить 316a Г сов. → несов. прикручивать
‣ кого-что, к кому-чему kinni ~ mille külge siduma ~ köitma;
‣ что kõnek. vähemaks keerama; прикрутить фитиль tahti väiksemaks ~ maha keerama

приторочить 288 Г сов. → несов. приторачивать что к чему (sadula) külge siduma

приурочить 271a Г сов. → несов. приурочивать что, к чему (ajaliselt) ühte viima ~ sättima, samale ajale viima, ajaldama, tähtpäeva ~ tähtajaga siduma; приурочить отъезд к весне reisi kevadele sättima

прихватить 316a Г сов. → несов. прихватывать kõnek.
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal

прихлестнуть 338 Г сов. kõnek.
‣ что paiskama, heitma, lükkama (lainte, tuulte, hoovuse vm. kohta); волной прихлестнуло лодку к берегу laine lükkas paadi kaldasse;
‣ кого-что (rihmaga) kinni siduma, kinnitama;
‣ кого nähvakut ~ sähvakut ~ sapsu ~ sipsakut andma

причалить Г сов. → несов. причаливать
‣ 269a что (laeva vm.) kai külge siduma; причалить лодку paati kai külge siduma;
‣ 269b к чему, без доп. silduma, maabumissilla ~ kai äärde sõitma, randuma, otsi kinnitama; лодка причалила к берегу paat randus

прочно Н
‣ tugevalt, tugevasti, kõvasti, kindlalt; прочно привязать tugevasti ~ kõvasti kinni siduma, дом сделан прочно maja on kapitaalselt ~ korralikult tehtud;
‣ ülek. kindlalt, kestvalt, püsivalt; прочно запомнить kindlalt meelde jätma

раз-, разо-, разъ-, рас- приставка I verbiliitena väljendab
‣ purustamist, lõhkumist katki, lõhki, puruks, peeneks, pihuks; разбить katki ~ puruks tegema, ära lõhkuma, lõhki lööma, разгрызть katki närima, разорвать lõhki rebima ~ käristama, раскрошить peeneks ~ tükkideks ~ pihuks tegema, pudiks poetama, raasutama;
‣ laialipaigutamist, laialijaotamist, laialisuundumist laiali; разбросать laiali loopima ~ pilduma ~ laotama, раздать laiali jagama, разлить laiali kallama ~ valama, villima, рассылать laiali saatma, разбежаться laiali jooksma;
‣ meelemuutust, tegevuse lakkamist ümber, üles; раздумать ümber mõtlema, meelt muutma, раззнакомиться tutvust üles ütlema ~ lõpetama, разлюбить armastamast lakkama;
‣ kõrvaldamist, eraldamist, lahtivõtmist de-, des-, lahti; разминировать demineerima, miine kõrvaldama miinidest puhastama, размагнитить demagneetima, magneetumusest vabastama, разоружить desarmeerima, relvitustama, relvi ära võtma, разбинтовать sidet lahti võtma, lahti siduma, раздеваться lahti riietuma, распрягать rakkest lahti võtma, lahti rakendama, расстегнуть lahti nööpima, разъединить koost ~ ühendusest lahti võtma ~ lahutama;
‣ muutumist saama, minema; разбогатеть rikkaks saama ~ minema, rikastuma, размягчиться pehmenema, pehmuma, pehmeks minema;
‣ tegevuse intensiivsust; разглядывать pingsalt uurima, разобидеть rängalt solvama, расцеловать tugevasti suudlema, разукрасить ilustama, расхвалить üles kiitma;
‣ (ся -verbidega) liialeminekut; разбаловаться ülemeelikuks minema (laste kohta), разовраться valetamisega liiale minema ~ mõõtu kaotama, разолгаться hullupööra valetama hakkama, расплясаться tantsuhoogu sattuma; II adjektiiviliitena väljendab omaduse kõrgeimat astet üli-, hull-, väga, ülimalt jt.; развесёлый ülilõbus, разудалый hulljulge, разлюбезный väga ~ ülimalt armastusväärne

разбинтовать 172a Г сов. → несов. разбинтовывать кого-что sidet ~ sidemeid ära ~ lahti võtma, sidemeist vabastama, lahti siduma; разбинтовать руку käelt sidet ära võtma, kätt sidemest lahti võtma

развязать 198 Г сов. → несов. развязывать
‣ кого-что lahti siduma ~ harutama ~ tegema ~ võtma, lahti ~ valla päästma (ka ülek.); развязать узел sõlme lahti harutama ~ tegema, развязать пленного vangi köidikuist lahti päästma, развязать войну ülek. sõda valla päästma, развязать спор vaidlema hakkama, развязать руки кому (1) kelle käsi vabastama ~ lahti päästma, (2) ülek. kellele vabu käsi andma;
‣ кого-что, от кого-чего, с кем-чем kõnek. ülek. millest vabastama, päästma, vabu käsi ~ vaba voli andma;
◊ развязать ~ развязывать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; развязать ~ развязывать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; развязать ~ развязывать мошну kõnek. oma kukrut kergendama

рана 51 С ж. неод. haav (ka ülek.); смертельная рана surmav haav, surmahaav, открытая рана lahtine haav, огнестрельная рана laskehaav, размозжённая рана lömastushaav, резаная ранa lõikehaav, колотая рана torkehaav, проникающая рана läbiv haav, сквозная рана läbiulatuv ~ mulgustav haav, рубленая рана raiehaav, пулевая рана kuulihaav, зарастающая рана paranev ~ kinnikasvav haav, свежая ~ живая рана reig (reia), värske haav (ka ülek.), нанести рану haavama, получить рану haavata saama, перевязать рану haava (kinni) siduma, душевные раны ülek. hingehaavad, südamehaavad, залечить раны войны sõjahaavu ravima

рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma

с-, со-, съ- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumise ülalt-alla suunda alla, maha; скатиться alla ~ maha veerema, стечь maha voolama ~ jooksma, сойти maha ~ alla minema ~ tulema, laskuma, сбросить alla ~ maha viskama;
‣ eemaldamist v eraldamist maha, ära, ült, pealt, küljest; сбрить бороду habet maha ajama, срубить дерево puud maha raiuma ~ langetama, сбросить пальто kõnek. mantlit ült ~ seljast võtma;
‣ kuskil käimist ära; сходить в аптеку apteegis ära käima, сбегать за хлебом leiba toomas käima;
‣ mitmelt poolt ühte ja samasse kohta suundumist v kutsumist kokku; согнать kokku ajama, созвать kokku kutsuma;
‣ ühendamist kokku, ühte; связать kokku siduma, ühte köitma, склеить kokku kleepima ~ liimima;
‣ osalemist koos-, kaasas; сопровождать saatma, kaasas olema ~ käima;
‣ (ся -verbide puhul) vastastikust tegevust kokku; сговориться kokku rääkima;
‣ võrdlemist; сверить õigsust kontrollima, сравнить võrdlema, kõrvutama, kõrvu seadma;
‣ kopeerimist maha; списать maha kirjutama, срисовать maha joonistama;
‣ muutmist v muutumist; сузить kitsamaks tegema, смягчить pehmendama, сморщиться kirtsu ~ kortsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema;
‣ ärakulutamist ära, lõpuni, viimseni; скормить ära söötma (sööta), смылить seepi ära pesema ~ (pestes) kulutama;
‣ valmistegemist valmis; сшить платье kleiti valmis õmblema, спечь пирог pirukat valmis küpsetama, станцевать польку polkat maha tantsima;
‣ perfektiivset aspektipaarikut; делать tegema -- сделать ära ~ valmis ~ lõpuni tegema, варить keetma -- сварить ära ~ pehmeks ~ valmis keetma, петь laulma -- спеть ära ~ maha laulma; II adverbiliitena väljendab . kohta v suunda; сбоку külje pealt, снизу alt, справа paremalt;
‣ põhjust; сгоряча tulisest peast, ägedushoos, смолоду nooruse tõttu

свивать 169a Г несов. → сов. свить
‣ что kokku ~ valmis keerutama ~ keerama ~ punuma, põimima, korrutama, mähkima; свивать верёвку nööri korrutama, свивать венок pärga punuma, свивать гнездо pesa punuma;
‣ что rulli keerama;
‣ что maha kerima;
‣ (без сов.) кого mähkmevööd ümber siduma ~ panema

связать 198 Г сов. → несов. связывать
‣ кого-что, чем kokku ~ ühte ~ kinni siduma ~ sõlmima ~ köitma; raad. sidestama; связать концы верёвок nööriotsi kokku siduma ~ sõlmima, связать вещи в узелок asju kompsu siduma ~ panema, связать руки кому (1) käsi kinni siduma ~ köidikusse panema, (2) ülek. käsist ~ käsist-jalust siduma;
‣ кого-что, с кем-чем liitma, ühendama, siduma (ka keem.; ka ülek.), niduma (seesmiselt siduma); связать электрический провод elektrijuhet ühendama, связать себя обещанием end lubadusega siduma, связать свою судьбу со школой oma saatust kooliga siduma, одно явление связано с другим üks nähtus on seotud teisega, это дело связано с риском see asi on riskiga seotud ~ on riskantne, поездка связана с большими расходами sõit on kulukas ~ seotud suurte kuludega, друзья связаны на всю жизнь sõbrad on kogu eluks ühte liidetud, sõprus seob neid kogu eluks, связать чью волю kelle tahet aheldama, связать инициативу algatust ~ initsiatiivi ~ ettevõtlikkust piirama ~ kitsendama;
‣ (без несов) что (valmis) kuduma ~ heegeldama; связать чулок sukka valmis kuduma;
◊ связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; связать ~ связывать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist-jalust ~ käsist ja jalust siduma; не уметь ~ не мочь двух слов связать kahte sõnagi ritta panna ~ seada mitte oskama; vrd. вязать

связаться 198 Г сов. → несов. связываться
‣ чем end kokku ~ ühte siduma; с кем-чем kõnek. tegemist tegema;
‣ с кем-чем ühendust võtma, ühendusse astuma, sidet looma; связаться по телефону telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, связаться по радио raadio teel ühendust ~ raadioühendust saama;
‣ seostuma

скрутить 316a Г сов. → несов. скручивать
‣ что kokku keerutama ~ keerama ~ väänama, keerutamisega tegema; скрутить верёвку nööri keerutama, скрутить пряжу lõnga korrutama, скрутить трос trossi kokku keerama;
‣ kinni köitma ~ siduma; скрутить руки käsi kinni siduma;
‣ кого-что ülek. kõnek. taltsaks tegema, taltsutama;
‣ ülek. kõnek. maha murdma (haiguse kohta); hauda viima;
◊ скрутить в бараний рог кого kõnek. keda sõlme ~ oinasarveks keerama, kellest oinasarve tegema, pehmeks tegema

слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema

сноп 2 С м. неод. (vilja)vihk (ka ülek.); ülek. kimp; вязать снопы vihke siduma ~ köitma, сноп лучей kiirtevihk, kiirtekimp, сноп света valgusvihk

соединить 285a Г сов. → несов. соединять кого-что, чем, с кем-чем ühendama, liitma, siduma (ka ülek.; keem.), seondama; соединить провода juhtmeid ühendama, соединить теорию с практикой teooriat praktikaga ühendama, соединить железной дорогой вокзал с пристанью jaama ja sadamat raudteega ühendama, jaamast sadamasse ühendusraudteed rajama, последовательно соединить järjestikku ühendama, соединить силы jõudusid koondama, соединить водород с кислородом keem. vesinikku hapnikuga siduma, соединить свою жизнь с кем oma elu kellega siduma, соединить браком abielusidemetega ühendama ~ siduma, соединить по телефону кого с кем keda kellega telefoni teel ühendama ~ kokku viima, kellega telefoniühendust andma, с этой датой соединено важное событие selle kuupäevaga on seotud tähtis sündmus, соединить что сваркой mida (kokku) keevitama ~ keevitades ühendama, соединить краски värve segama, соединить такелажной скобой mer. seekeldama, seekliga kinni panema

сопрягать 169a Г несов. → сов. сопрячь
‣ что, с чем liter. liitma, ühendama, siduma, seostama;
‣ (без сов.) что tehn. liitma

сплотить 294 Г сов. → несов. сплачивать
‣ что servi siduma ~ ühendama, servsiduma, servühendama; сплотить пол põrandalaudu siduma, сплотить крышу katuselaudu siduma, сплотить брёвна в плот parvistama, palke parviseks koondama;
‣ кого-что tihendama; ülek. ühte koondama ~ liitma, konsolideerima; сплотить ряды борцов за мир rahuvõitlejate ridu tihendama

спутать 164a Г сов. → несов. спутывать
‣ кого-что, с кем-чем sasima, sassi ~ segi ~ segamini ~ segadusse ajama; спутать волосы juukseid sasima ~ sassi ajama, спутать верёвку nööri sassi ajama, спутать мысли mõtteid ~ mõttelõnga sassi ajama, спутать слова sõnu segi ajama, спутать листы рукописи käsikirja lehti segi ajama, спутать кого с кем keda kellega ära segama ~ segi ajama ~ ära vahetama;
‣ кого-что kinni mässima ~ siduma; спутать лошадей hobuseid kammitsasse panema;
◊ спутать все карты кого, чьи kõnek. kelle kõiki kaarte segamini lööma, plaane sassi ~ nurja ajama; спутать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust siduma; vrd. путать

стянуть 339a Г сов. → несов. стягивать
‣ что, чем kokku ~ pingule tõmbama, pinguldama, pingutama; стянуть петлю silmust kokku tõmbama, стянуть шинель ремнём sinelit rihmaga kokku tõmbama, стянуть ремень rihma pingutama;
‣ что, чем kokku siduma;
‣ что (безл.) kõnek. krampi kiskuma, kokku kiskuma; med. kootama; стянуло ногу jalg kiskus krampi, лицо стянуло судорогой kramp kiskus näo kõveraks ~ viltu, nägu kõverdus krambist, шов стянуло õmblus kisub ~ kiskus, губы стянуло huuled on kriipsuks surutud;
‣ что (kokku) koondama; стянуть войска к границе vägesid piirile lähemale tõmbama;
‣ что, с чего (käest, jalast, seljast, maha) sikutama ~ tõmbama ~ kiskuma ~ tirima; стянуть одеяло tekki pealt ära kiskuma, стянуть скатерть со стола lina laualt maha tõmbama, стянуть с ног сапоги saapaid jalast kiskuma, стянуть перчатку с руки kinnast käest tõmbama, стянуть с себя рубашку särki (oma) seljast võtma ~ tõmbama;
‣ (без несов.) что, с кого madalk. välja pressima, kröönima;
‣ (без несов.) что kõnek. näppama, pihta panema, sisse vehkima, ära tõmbama; стянуть из кармана кошелёк taskust rahakotti ära tõmbama

стянуться 339 Г сов. → несов. стягиваться
‣ (kõvasti) kokku ~ pingule tõmbuma, pingutuma; узел стянулся sõlm on kõvasti kokku jooksnud;
‣ kõnek. end kokku tõmbama ~ nöörima ~ siduma; стянуться ремнём endal rihma kõvasti kinni tõmbama, end kõvasti vöötama;
‣ kokku tõmbuma ~ minema ~ kiskuma; med. kootuma; шов стянулся õmblus kisub ~ kiskus (rõival);
‣ куда koonduma; колонны стянулись к площади kolonnid koondusid väljakule

судьба 58 (род. п. мн. ч. судеб и судеб) С ж. неод.
‣ saatus, elutee, osa, ettemääratus; счастливая судьба õnnelik saatus, судьба человечества inimkonna saatus, судьбы мира maailma saatus, удары судьбы saatuselöögid, верить в судьбу saatust ~ saatusesse uskuma, покориться судьбе saatusele ~ saatuse tahtele alistuma, благодарить судьбу saatust tänama, винить судьбу saatust süüdistama, жаловаться на свою судьбу oma saatuse üle kurtma, связать свою судьбу с кем oma saatust siduma ~ eluteed ühendama kellega, разделить судьбу кого kelle saatust jagama, kelle saatusekaaslane olema, решать чью судьбу kelle saatust ~ elu korraldama, не судьба pole (saatusest) antud ~ määratud, saatus pole võimaldanud, судьба улыбнулась кому õnn naeratas kellele, судьба свела кого kes said saatuse tahtel kokku, keda viis saatus kokku;
‣ (обычно мн. ч.) arengulugu, arengutee; судьбы русской литературы vene kirjanduse arengulugu;
◊ игра судьбы saatusemäng; перст судьбы saatusesõrm; ирония судьбы saatuse pilge; искушать судьбу saatust proovile panema; на произвол судьбы бросить ~ покинуть saatuse hooleks jätma; от судьбы не уйдёшь kõnekäänd saatuse käest ei pääse; волею судеб saatuse tahtel; какими судьбами kõnek. mil moel, kuidas, mis imeväel, kuidas imet (sa siia said), mis sind (teid) siia tõi

схватить 316a Г сов. → несов. схватывать
‣ кого-что, за кого-что kinni haarama ~ kahmama; схватить ружьё püssi haarama, схватить за руку käest kinni haarama, схватить в охапку kaenlasse haarama, схватить в обьятия kaissu haarama, схватить за горло (1) kõrist kinni haarama, kõrri kargama, (2) ülek. kõri pihku võtma;
‣ что kõnek. saama; схватить двойку kahte saama, схватить насморк nohu saama;
‣ кого-что (безл.) kõnek. peale tulema (haigushoo, une kohta); живот схватило valu lõi kõhtu, спазмы схватили горло kramp nööris kõri, его схватила лихорадка ta jäi äkki palavikku, тоска схватила за душу hing sai ~ läks tuska täis;
‣ кого-что kinni võtma ~ püüdma, tabama (kõnek. ka ülek.); схватить вора varast kinni võtma, схватить такси taksot püüdma, схватить мысль mõtet tabama, типы схвачены в романе удачно tüübid on romaanis õnnestunult tabatud;
‣ что, чем kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что, чем ühendama, hambuma panema;
‣ что, без доп. (безл.) tarduma, kivistuma, kokku ~ kinni hakkama ~ võtma; бетон быстро схватило betoon tardus ~ kivistus kiiresti, раствор хорошо схватило mört sidus ~ kivistus hästi

счалить 269a Г сов. → несов. счаливать что (nööriga v. köiega) kinnitama, kinni köitma; счалить лодки paate kinnitama, счалить плоты parvesid kinni siduma

увязать I 198 Г сов. → несов. увязывать что kõnek.
‣ чем, во что kinni ~ kokku siduma ~ köitma ~ pakkima; увязать чемодан верёвкой kohvrit nööriga kinni siduma, увязать вещи в платок asju rätikusse siduma, увязать в узлы kompsu(desse) siduma ~ pakkima;
‣ с кем-чем ülek. kooskõlastama, koordineerima, seostama, siduma; увязать сроки tähtaegu kooskõlastama, увязать теорию с практикой teooriat praktikaga siduma

увязаться I 198 Г сов. → несов. увязываться
‣ madalk. oma asju kokku siduma ~ köitma ~ pakkima; мы увязались и поехали на вокзал pakkisime asjad ning sõitsime jaama;
‣ с чем ülek. kõnek. kooskõlas olema, koordineeruma, seostuma

узел I 7 С м. неод.
‣ sõlm (ka ülek.); мёртвый узел kinnissõlm, umbsõlm, морской узел meremehesõlm, ткацкий узел kangrusõlm, нервный узел närvisõlm, (närvi)tänk, ganglion, лимфатический узел lümfisõlm, узел связи sidesõlm, железнодорожный узел raudteesõlm, санитарный узел sanitaarsõlm, hügieeniruum(id), радиотрансляционный узел raadiotranslatsioonisõlm, сборка узлов tehn. sõlmede koostamine, узел обороны sõj. aj. kaitsesõlm, узел сопротивления sõj. vastupanusõlm, узел вопроса ülek. küsimuse ~ probleemi sõlmpunkt ~ raskuspunkt ~ tuum, неразрешимый узел ülek. umbsõlm, keerdsõlm, связывать узлом sõlmima, sõlme siduma, sõlme peale panema, распутывать узел sõlme lahti harutama (ka ülek.), развязать узел lahti sõlmima, sõlme lahti päästma;
‣ komu, laiend, kühm, pahk, mügar, jomp; венозные узлы veenilaiendid, veenikomud, ревматические узлы reumakühmud;
‣ чего, с чем komps, kimps, pamp, pundar (ka ülek.); узел с одеждой riidekomps ~ riidepamp, собрать вещи в узел asju kompsu kokku korjama, пассажир с узлами pampudega ~ kompsudega reisija, узел противоречий ülek. vastuolude sasipundar;
‣ (juukse)krunn, nui; собрать волосы в узел juukseid krunni keerama;
◊ гордиев узел liter. Gordioni sõlm (raske ülesanne, ummikprobleem)

укрутить 316a Г сов. → несов. укручивать кого-что чем madalk. kinni mässima ~ nöörima; укрутить воз верёвками koormat köiega kinni siduma ~ tõmbama ~ köietama

укрутиться 316 Г сов. → несов. укручиваться во что, чем madalk. end millesse mässima ~ keerama, endale mida ümber siduma ~ mässima; укрутиться в шарф endale salli ümber võtma ~ panema, end salli sisse mässima

цементировать 171a Г сов. и несов. что
‣ ehit. tsementima, tsementeerima (tsemendiga täitma v. katma);
‣ tehn. tsementiitima, tsementeerima (terase pinnakihti süsinikuga rikastama; kulla ja vase tootmisel ühtesid metalle teistega välja tõrjuma); цементировать сталь terast tsementiitima ~ tsementeerima;
‣ ülek. liitma, siduma, monoliitseks tegema; цементировать коллектив kollektiivi liitma; vrd. зацементировать

шаг 20 (ед. ч. род. п. шага и шагу, предл. п. о шаге, на шагу) С м. неод. samm (ka ülek.; ka tehn.); твёрдый ~ уверенный шаг kindel samm, мерный шаг mõõdetud ~ ühtlane samm, строевой шаг rivisamm, походный шаг rännakusamm, первые шаги esimesed sammud (ka ülek.), скользящий шаг liuglev ~ libisev ~ sujuv ~ kerge samm, liugsamm, sport luisksamm, высокий шаг sport põlvetõstesamm, jalatõstesamm, переменный шаг (1) sport jalavahetussamm, (2) mas. muutuv samm, шаг на носках sport päkksamm, шаг с поворотом sport pöördsamm, шаг на месте paigalsamm, бросковый шаг sport viskesamm, шаг вперёд (1) samm ette, (2) ülek. samm edasi, шире шаг! pikem samm! реже шаг! harvem samm! короче шаг! lühem samm! решительный шаг otsustav ~ otsusekindel samm ~ tegu, большими шагами pikkade sammudega, необдуманный шаг mõtlematu samm ~ tegu, рискованный шаг riskantne ~ ohtlik samm, riskisamm, ложный шаг väärsamm, eksisamm, шаг передвижки tehn. nihutussamm, nihkesamm, шаг между зубьями hambasamm (saehammaste vahekaugus), шаг резьбы tehn. keermesamm, шаг подновки mets. lõikesamm (vaigutusel), шаг обмотки el. mähisesamm, шаг винта lenn. propelleri samm, mer. sõukruvi samm, мелким шагом väikeste sammudega, tippides, tipsides, размашистым шагом hoogsal sammul, hoogsa sammuga, ускоренным шагом kiirsammul, kiirel sammul, kiire sammuga, с каждым шагом iga sammuga, в двух шагах от чего paari ~ kahe sammu kaugusel millest (ka ülek.), шаг к лучшему samm paremuse poole, ехать шагом sammu sõitma, ускорить шаг sammu kiirendama, прибавить шагу sammu lisama, замедлить ~ сбавить шаг sammu aeglustama, печатать ~ отбивать ~ чеканить шаг (uljalt täpset) rivisammu lööma ~ raiuma, marssima, сделать шаг влево (ühte) sammu vasakule tegema ~ astuma, отступить на шаг sammu võrra taganema ~ tagasi astuma, услышать чьи шаги kelle samme kuulma, отмерить шагами sammudega (välja) mõõtma, совершить какой шаг missugust sammu tegema, пойти на какой шаг mille peale välja minema, предпринять какие шаги missuguseid samme astuma ~ meetmeid võtma;
◊ шаг за шагом samm-sammult, sammhaaval, järk-järgult; на каждом шагу igal sammul; держать шаг taktsammu käima, (takt)sammu pidama; не давать ~ дать шагу сделать ~ ступить кому kellel mitte sammugi astuda laskma, keda käsist-jalust siduma; шагу нельзя ступить (1) ei tohi ~ ei või sammugi teha ~ astuda, (2) без кого-чего kelleta-milleta ei oska ~ ei saa ~ ei suuda sammugi teha ~ astuda; шагу негде ступить pole jalatäitki ruumi, pole kohta, kuhu jalga toetada; ни на шаг не отставать от кого-чего kellest-millest mitte sammugi maha jääma; ни на шаг ~ ни шагу без кого-чего kelleta-milleta mitte sammugi tegema, mitte sammugi teha ~ astuda oskama ~ saama; с первого шага jalamaid, korrapealt, otsekohe, hoobilt; идти семимильными ~ гигантскими шагами seitsme penikoorma sammudega minema ~ astuma; черепашьим шагом teosammul, kilpkonnatempoga; ни шагу к кому, куда kelle juurde v kuhu mitte üks samm, mitte jalgagi tõstma kuhu; ни шагу не сделать ~ не предпринять для кого-чего kelle-mille jaoks ~ heaks mitte sammugi tegema ~ astuma; ни на шаг не отступать, не отходить mitte sammugi ~ mitte üht jalatäitki (maad) taganema; ни на шаг не продвинуться mitte üks samm edasi nihkuma; направить ~ направлять свои шаги куда kuhu oma samme seadma

швартовать 172a Г несов. что mer. (veesõidukit) sildama, silda kinnitama, (pollarite külge) kinni siduma ~ vaierdama, otsi kinnitama; lenn. (lennukit) ankurdama, vaierdama; vrd. зашвартовать, ошвартовать