охмурить285aГсов. → несов. охмурятького-чтоmadalk. tüssama, alt tõmbama; ära võluma, pead segiajama
перепутать164aГсов. → несов. перепутывать ‣кого-что, с кем-чемsassi ~ segamini ~ segiajama; перепутать ниткиlõnga sassi ajama, перепутать фамилииperekonnanimesid segiajama; ‣(обычно в форме страд. прич. прош. вр.) чемkõnek. millegaläbi põimima; ◊ перепутатьчьикартыkõnek. kellekaarte segi lööma ~ plaane nurja ajama
вскружить287a, 312Гсов. väljendisвскружить головуpead segi ~ segamini ajama, pead ringi käima panema; успех вскружил ему головуedu pani tal pea ringi käima, вскружить девчонке головуkõnek. plika pead segiajama
кружить311a, наст. вр. также288Гнесов. ‣кого-что, без доп. keerutama; в поле кружила метельpõllul keerutas tuisk, кружить в вальсекогоkellegavalssi keerutama, valssima, кружить пыльtolmu üles keerutama; ‣keerlema, tiirlema, tiirutama; орёл кружит в небеkotkas tiirleb taeva all, кружить по городуlinnas ~ linna peal tiirutama; ◊ кружить головукомуkõnek. kellepead ringi käima panema, kellepead segiajama
сбиться325(буд. вр. собьюсь, собьёшься, собьётся)Гсов. → несов. сбиваться ‣paigast nihkuma; ülek. nurja minema, nurjuma; повязка сбиласьside on maha tulnud, шапка сбилась набокmüts on ~ oli viltu peas, дело сбилосьasi läks nurja; ‣kõnek. katki minema; viltu ~ lääpa minema; у лошади сбились копытаhobusel on kabjad kulunud ~ katki, каблуки сбилисьkontsad on viltu tallatud; ‣с чегоkõrvale kalduma, hälbima, eksima; сбиться с курсаkursist kõrvale kalduma, kursilt ära minema, сбиться с дорогиteelt eksima, сбиться на балаганщинуpalaganiks kippuma ~ minema; ‣segi ~ sassi minema, segadusse sattuma; сбиться в ритмеrütmi segiajama, сбиться с тактаtaktist välja minema, сбиться в показанияхtunnistuse andmisel segi minema ~ puterdama hakkama ~ omadega sassi minema, сбиться со счётаloendamisel sassi minema; ‣kogunema; kõnek. moodustuma; сбиться в кучуkobarasse kogunema; ‣vahule ~ kokku minema; масло хорошо сбилосьvõi läks hästi kokku; ‣kõnek. pulstuma, vanuma, tokerduma; ◊ сбиться~ сбиваться с ногиvalet jalga astuma, sammu segiajama; сбиться с ногväsimusest nõrkemas ~ maha kukkumas olema; сбиться~ сбиваться с путиõigelt teelt vääratama, libedale teele sattuma
запутать164aГсов. → несов. запутывать ‣чтоsassi ajama, sasima, segiajama; он запутал шнуркиta ajas (kinga)paelad umbe ~ sõlme, запутать ниткиniiti ~ lõnga sassi ajama, она совсем запутала делоta ajas asja täiesti sassi ~ segaseks; ‣когово чтоülek. kõnek. (sisse) mässima ~ segama; его запутали в это делоta segati ~ mässiti sellesse loosse; ‣кого-чтоülek. kõnek. segadusse ajama; его поведение запутало меняtema käitumine ajas mu segadusse; ◊ запутать~ запутывать следыjälgi segama; vrd. путать
голова57С ‣ж. неод. pea (kehaosa; keraja kujuga toiduaine; eesosa; karja loendusühik); надеть на голову шапкуmütsi pähe panema, с непокрытой головойpalja peaga, paljapäi, кивнуть головойpead noogutama, покачать головойpead vangutama ~ raputama, ранен в головуpeast haavatud, голова сахару, сахарная головаsuhkrupea, голова сыраjuustukera, голова колонныkolonni pea, идти в головеeesotsas minema, стадо в двести головkahesajapealine ~ kahesajaloomaline kari; ‣(вин. п. ед. ч. голову)м. од. pea, juht; городской головаaj. linnapea; ◊ светлая~ умная головаhelge pea, tarkpea; глупая~ дубовая~ пустая~ садовая головаkõnek. puupea, tainapea, jahupea, kõlupea, tuhajuhan; бедовая~ горячая~ отчаянная головаkõnek. uljaspea; дырявая головаkõnek. pea nagu sõelapõhi; голова вариту когоkõnek. pea jagab ~ lõikab kellel; голова на плечаху когоkellelon nuppu; голова пухнету когоkõnek. kelle(l)pea huugab otsas; голова трещиту когоkõnek. kelle(l)pea lõhub otsas (valutada); сам себе головаise enda peremees; ходить на головеpea peal käima; выдавать~ выдать себя с головойennast reetma; заплатить головойза чтоoma peaga maksma mille eest; стоять головойза когоoma elu andma ~ viimse hingetõmbeni võitlema kelle eest; уходить~ уйти с головой в работуüle pea töösse sukelduma; человек с головойpeaga ~ nupukas mees; в первую головуkõigepealt, esmajoones; сломя головуkõnek. ülepeakaela; как снег на головуnagu välk selgest taevast; на свежую головуselge ~ värske peaga; через головукогоkedavahele jättes ~ ignoreerides; на свою головуkõnek. endale nuhtluseks; очертя головуmõtlematult, uisapäisa; сложить головуlangema, hukkuma; вешать~ повесить головуkõnek. pead norgu laskma; кружить~ вскружить головукомуkõnek. kellelpead segiajama; намылить головукомуkõnek. peapesu tegema kellele; морочить головукомуkõnek. kärbseid pähe ajama kellele; снимать~ снять головус когоkõnek. kellepead maha võtma; давать~ дать голову на отсечениеpead andma; вбивать~ вбить~ забирать~ забрать себе в головучтоkõnek. endale pähe võtma mida; (быть) на голову вышекогоkellestpea jagu pikem ~ üle (olema); поставить с ног на головучтоpea peale pöörama mida; садиться~ сесть на головукомуüle pea kasvama kellel; биться головой об стену(oma) pead vastu seina taguma, juukseid katkuma; из головы вонkõnek. nagu peast pühitud; с ног до головы, с головы до ногpealaest jalatallani; валить~ сваливать~ свалить с больной головы на здоровуюkõnek. süüd süütule veeretama; (сидеть) в головахkõnek. peatsis ~ peaotsis (istuma)
изломать165aГсов. → несов. изламывать ‣что(mitmest kohast v. päris) katki murdma ~ lõhkuma; он с треском изломал палкуta murdis kepi raginal tükkideks, изломать игрушкуmängukanni lõhkuma; ‣чтоülek. segi lööma ~ ajama ~ paiskama; изломать рядыridu segiajama ~ lööma; ‣когоülek. kõnek. vintsutama, kurnama; ‣когоkõnek. vigastama, muljuma, vigaseks ~ sandiks tegema; ‣кого-чтоülek. kõnek. rikkuma, muserdama, moonutama; изломать характерiseloomu rikkuma, жизнь изломала егоelu on ta ära muserdanud
мутить294a(без страд. прич. прош. вр.) Гнесов. ‣также316a(без страд. прич. прош. вр.) что, чемhägustama, sogastama, sogama, häguseks ~ sogaseks tegema; мутить водуvett sogastama, ülek. (1) vett segama, (2) tolmu üles keerutama; ‣чтоähmastama, ähmaseks tegema; мутить сознаниеmõistust ~ meeli segiajama; ‣когоülek. häirima, rahutuks tegema, vaevama; ‣когоülek. ässitama, ärevile ajama; мутить народrahvast ässitama; ‣безл. кого, от чегоkõnek. iiveldama panema, oksele ajama; его мутит от этого лекарстваsee rohi ajab ~ paneb ta iiveldama; vrd. замутить, помутить
перебить325Гсов. → несов. перебивать ‣кого-что(hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебитыkarud on neis paikades ammuilma hävitatud; ‣что(kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебитаkõik (toidu)nõud on katki; ‣что(löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить носninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить поленоhalgu (risti) pooleks lööma; ‣кого-чтоkatkestama keda-mida, kellele-millelevahele segama, midarikkuma; перебить рассказкогоkellejuttu ~ jutustust katkestama, kellejutule vahele segama, перебить мысльmõtet segiajama, перебить аппетитsöögiisu rikkuma, перебить охотукому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellelmida teha; ‣кого-что, у когоkõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить картуkaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работникаhead töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить ценуüle pakkuma (hinda); ‣чтоmidavarjutama, varju jätma, millestüle käima; чувство страха перебило больhirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запахlõhna summutama, перебить все другие запахиkõigist teistest lõhnadest üle käima; ‣чтоteise kohta lööma; перебить гвоздьnaela teise kohta lööma; ‣чтоuuesti kohevaks kloppima; перебить подушкуpatja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima; ‣что, чем(uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель зановоmööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema; ◊ перебить~ перебивать дорогукомуkelle(l)teed kinni panema ~ ära lõikama, kellestmillesette jõudma
путаться164Гнесов. ‣в чём, без доп. sassi ~ segamini ~ segi minema ~ ajama (kõnek. kaülek.); пряжа путаетсяlõng läheb sassi, мысли путаютсяmõttelõng läheb sassi ~ läheb käest ära, путаться в датахkuupäevadega sassi ~ segi minema, путаться в названияхnimetusi sassi ajama, путаться в лицахnägusid segiajama, путаться в расчётахarvestustes eksima; ‣в чёмkõnek. vassima, puterdama, pudrutama; путаться в рассказеputerdama, takerdudes jutustama; ‣во чтоkõnek. halv. sekkuma, end segama millesse; путаться не в своё делоoma nina võõrastesse asjadesse toppima; ‣kõnek. ees ~ jalus olema; ‣в чёмtakerduma, kinni jääma; ноги путаются в высокой травеjalad takerduvad kõrges rohus; ‣с кемmadalk. halv. tegemist tegema kellega, semmima; зачем ты с ними путаешьсяmiks sa nendega õiendad ~ sahmerdad ~ jändad ~ tegemist teed; ‣madalk. ringi uitama, ekslema, ringi kooserdama; ◊ путаться под ногамиjalus ~ risuks ees olema; vrd. запутаться, спутаться
расстроить268Гсов. → несов. расстраивать ‣что(ridu, rivi) segamini ~ segi paiskama ~ ajama; расстроить ряды противникаvastase ridu segamini paiskama; ‣чтоkäest ära ~ raama laskma, raamastama; расстроить хозяйствоmajapidamist ~ majandit käest ära ~ raama laskma; ‣чтоära rikkuma, korrast ära ~ nurja ajama, nurjama; расстроить здоровьеtervist ära rikkuma, расстроить нервыnärve ära rikkuma, расстроить планыplaane nurja ajama, расстроить замыслыkavatsusi nurjama, расстроить рассудокmõistust ~ aru segiajama, расстроить животkõhtu lahti tegema, seedimist rikkuma; ‣кого-что, чемmeeleolu ~ tuju ära rikkuma; расстроить плохим письмомhalva kirjaga tuju ära rikkuma ~ ära võtma; ‣что(pilli) häälest ära ajama; расстроить рояльklaverit häälest ära ajama
сбить325(буд. вр. собью, собьёшь, собьёт)Гсов. → несов. сбивать ‣кого-что, с чегоalla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дереваõuna puu otsast alla lööma, сбить с ногpikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двериlukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуруpalavikku alla võtma (ravimisega), сбить ценуkõnek. hinda alla lööma, сбить темпtempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту споритьvaidlushimu ära võtma; ‣чтоkõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблукkontsa viltu tallama; ‣кого-чтоülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планыplaane segiajama, сбить порядок(esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросомõpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama; ‣кого, с чегоeksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дорогиteelt eksitama; ‣что, на что(jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, кудаkõnek. õhutama; сбить разговор на другую темуjuttu mujale ~ teisale viima; ‣кого-чтоkõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучучтоmidahunnikusse kuhjama; ‣чтоkokku lööma ~ klopsima; сбить ящикkasti kokku lööma, сбить бригадуkõnek. brigaadi kokku klopsima; ‣что(vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйцаmune vahule lööma, сбить маслоvõid tegema, kirnuma (van.); ◊ сбить~ сбивать гонор~ спесь~ форсс когоkõnek. kellekõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellelenina pihta andma; сбить всех в кучуkõnek. kõiki ühte patta panema; сбить~ сбивать с толкукогоkõnek. (1) kellejutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, kedasegadusse ajama, (2) kedaeksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
свести367Гсов. → несов. сводить II ‣кого-что, на что, с чего, к чемуalla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницыlast trepist alla aitama, свести разговорна чтоjuttu milleleviima, свести всё к шуткеkõike naljaks pöörama; ‣(без несов.) кого-что, кудаkuhuviima; свести ребёнка к врачуlast arsti juurde viima; ‣чтоvälja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятноplekki välja võtma, свести загарpäevitust maha võtma, свести веснушкиtedretähti pleegitama, свести лесmetsa maha võtma; ‣кого-что, с кемkokku viima, ühendama, liitma; свести мостsillapooli kokku viima ~ ühendama, свестиаркуvõlvi ~ kaart kokku viima, свести бровиkulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьбаsaatus viis nad kokku, свести дружбуkõnek. sõprust sõlmima; ‣что, во чтоkoondama, ühendama; свести в одно целоеüheks tervikuks ühendama; ‣кого-что, до чего, на что, к чемуmilleniviima; свести расходы к минимумуkulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходомkulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьейviiki mängima ~ viima; ‣что, на чтоkõnek. üle kandma; свести рисунок на калькуmustrit kalkale üle kandma; ‣чтоkokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свелоjalg kiskus krampi; ◊ свести~ сводить концы с концами(1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести~ сводить с умакогоkõnek. (1) kedahulluks ajama ~ tegema, (2) kellepead segiajama, hullutama; свести~ сводить счётыс кемkellegaarveid õiendama; свести~ сводить в могилукогоkõnek. hauda ajama keda; свести~ сводить на нет~ к нулючто, чемnulliks tegema, tühja viima
сместить296aГсов. → несов. смещать ‣чтоümber paigutama ~ teisaldama, paigalt ~ teisale nihutama (ka ülek.); сместить понятия о добре и злеhea ja kurja mõisteid nihutama ~ segiajama; ‣кого-что, с чего(kohalt) tagandama, lahti laskma; сместить с должностиametikohalt tagandama ~ maha võtma, ametist lahti laskma
спутаться164Гсов. → несов. спутываться ‣sassi ~ segi ~ segamini minema; волосы спуталисьjuuksed on sassi läinud, мысли спуталисьmõtted on sassis ~ segi, спутаться в датахkuupäevi segiajama, спутаться в расчётахarvepidamises segamini minema, спутаться на экзаменеeksamil puterdama ~ omadega rappa minema; ‣с кемmadalk. mehkeldama, õiendama; зачем ты с ним спуталсяmiks sa temaga õiendad ~ tegemist teed, miks sa oled tema kampa läinud ~ temaga kampa hakanud; vrd. путаться
ум2См. ‣неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий умhiilgav mõistus, здравый умterve ~ kaine mõistus, природный умandekus, loodusest antud arukus, пытливый умjuurdlev mõistus, проницательный умterav mõistus ~ taip, светлый~ ясный умhelge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный умpiiratud mõistus, человек с умомarukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад умаmõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в умеpeast arvutama, взвешивать в умеmõttes läbi kaaluma, два пишу, один в умеkaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делатьчтос умомmidamõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на умеtal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит умаselleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты?kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?; ‣умымн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечестваinimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умыsuurvaimud, волновать умыmeeli erutama ~ köitma; ◊ держать в уме(1) кого-чтоkeda-midameeles pidama, (2) чтоmidanõuks ~ pähe võtma; выжить~ выживать из ума(vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; нечьегоума делоkõnek. kellemõistus millestüle ei käi, kellemõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, misei puutu kellesse~ ei lähe kellelekorda ~ ei ole kelleasi; раскинуть~ раскидывать умомkõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, midapeast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палатау когоkõnek. kellelon tarkust kuhjaga, kellelon alles pea otsas; себе на умеkõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять~ наставить на умкогоkõnek. kellelemõistust ~ aru pähe panema; набираться~ набраться умаkõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умомteiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellelei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть)kõnek. (1) от кого-чегоarust ~ meelest ära olema, kellest-millestvaimustatud olema, (2) kellessemeeletult kiindunud olema, kellestsisse võetud olema; взять (себе) в умmadalk. aru saama, taipama, mõistma; браться~ взяться за умmõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умомoma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить~ прийти на ум~ в умкомуpähe ~ meelde tulema; и в уме не былоpolnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём умеkõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложуkõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться~ лишаться ума, тронуться в умеkõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить~ свихнуться с умаmadalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить~ сойти с ума(1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по комуkelle pärastarust ära olema; сводить~ свести с умакогоkõnek. (1) kedahulluks tegema ~ ajama, (2) kellelpead segiajama, hullutama; с ума сойтиkõnek. hulluks võib minna; доходить~ дойтидо чегосвоим умомkõnek. oma mõistusega millestaru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni~ kuhuvälja jõudma; задним умом крепокkõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит~ зашёлу когоkõnek. kellelütleb ~ ütles mõistus üles, keson ~ oli omadega sassis, kellepea läheb ~ läks segi, kellemõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутилсяmõistus läks segi; уму непостижимочтоmison täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, midaei võta mõistus kinni; от большого умаkõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучшеvanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
заговариваться168Гнесов. → сов. заговориться ‣с кем, без доп. jutuhoogu sattuma; kõnek. liigset kõnelema, (jutus) üle pakkuma; заговариваться допозднаhilise tunnini jutuhoos olema; ‣(без сов.) kõnek. segast juttu ajama, seosetult kõnelema; jutuga segi minema; говори, да не заговаривайсяära oma jutuga liiale ~ metsa ~ rappa mine; ‣страд. кзаговаривать II
карта51Сж. неод. kaart; географическая картаmaakaart, geograafiakaart, путевая картаteedekaart, авиационная картаaviokaart, карта полушарий~ мираpoolkerade kaart, звёздная картаastr. tähekaart, нанести на картуkaardistama, kaardile kandma, игральные картыmängukaardid, играть в картыkaarte mängima, сдавать картыkaarte jagama, тасовать картыkaarte segama, резаться в картыmadalk. kaarte taguma, гадать на картахkaarte (välja) panema, колода картkaardipakk, сесть за картыkaarte mängima hakkama; ◊ (его)карта битаkõnek. tema laul on lauldud; раскрывать~ раскрыть свои картыперед кемkelleleoma kaarte avama, kelle eesoma kaarte lauale panema; путать~ спутать~ мешать~ смешать картыкому, чьиkelleplaane segi ~ sassi ~ nurja ajama; ставить~ поставить на картучтоmidamängu ~ kaalule ~ (ühele) kaardile panema; (ему)и карты в руки(ta) ongi see õige mees mille jaoks, kes veel, kui mitte tema
мешать II165aГнесов. ‣что, чем, с чемsegama; мешать ложкой кашуlusikaga putru segama, мешать краскиvärve ~ värvi segama, мешать глину с пескомsavi ja liiva segama; ‣кого-что, с кем-чемmadalk. segi ~ segamini ajama; vrd. смешать
переворочать164aГсов. чтоmadalk. ‣(paigalt) pöörama ~ keerama ~ kangutama (hulga kohta); ‣pahupidi pöörama, segi ~ segamini ajama ~ paiskama; переворочать все вещиasju segi paiskama; ‣(palju tööd) ära tegema
разворошить287aГсов. что, чемkõnek. laiali ~ segi ~ sassi ajama ~ lööma; разворошить сено(1) heina(kaari) lahti lööma, (2) heina kaarutama, разворошить бумагиpabereid sassi ajama, разворошить прошлоеülek. minevikus sorima, разворошить душу воспоминаниямиülek. mälestustega hinge pahupidi pöörama; vrd. ворошить
растормошить287aГсов. kõnek. ‣чтоsegamini ~ sassi ajama, segi tuuseldama; ветер растормошил его волосыtuul sasis ta juukseid ~ ajas ta juuksed sassi; ‣кого-чтоüles raputama (ka ülek.) ~ sakutama ~ sikutama, jalule ajama
смазать186Гсов. → несов. смазывать ‣кого-что, чем(sisse, kokku) määrima (kõnek. kaülek.); õlitama, võidma; смазать жиромrasvatama, rasvama, rasvaga võidma, смазать масломõlitama, смазать колёсаrattaid määrima, смазать царапину йодомkriimustust joodiga määrima, смазать волосыjuukseid võidma; ‣чтоlaiali ajama, (pealemääritut) maha ~ segi pühkima; смазать свежую краску рукавомvärsket värvi käisega maha ~ laiali tõmbama; ‣чтоülek. kõnek. halv. untsu ~ vussi ajama, kihva keerama; ähmastama, nudima; смазать своё выступлениеoma esinemist vussi ajama ~ ära nudima; ‣кого-что, по чемуmadalk. virutama, äigama; смазать по ухуvastu kõrvu äigama; ◊ смазать~ смазывать пятки (салом)madalk. jalgadele ~ päkkadele ~ kandadele valu ~ tuld andma, päkad ~ sääred tegema