[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 39 artiklit
путаться 164 Г несов.
‣ в чём, без доп. sassi ~ segamini ~ segi minema ~ ajama (kõnek. ka ülek.); пряжа путается lõng läheb sassi, мысли путаются mõttelõng läheb sassi ~ läheb käest ära, путаться в датах kuupäevadega sassi ~ segi minema, путаться в названиях nimetusi sassi ajama, путаться в лицах nägusid segi ajama, путаться в расчётах arvestustes eksima;
‣ в чём kõnek. vassima, puterdama, pudrutama; путаться в рассказе puterdama, takerdudes jutustama;
‣ во что kõnek. halv. sekkuma, end segama millesse; путаться не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima;
‣ kõnek. ees ~ jalus olema;
‣ в чём takerduma, kinni jääma; ноги путаются в высокой траве jalad takerduvad kõrges rohus;
‣ с кем madalk. halv. tegemist tegema kellega, semmima; зачем ты с ними путаешься miks sa nendega õiendad ~ sahmerdad ~ jändad ~ tegemist teed;
‣ madalk. ringi uitama, ekslema, ringi kooserdama;
◊ путаться под ногами jalus ~ risuks ees olema; vrd. запутаться, спутаться
‣ в чём, без доп. sassi ~ segamini ~ segi minema ~ ajama (kõnek. ka ülek.); пряжа путается lõng läheb sassi, мысли путаются mõttelõng läheb sassi ~ läheb käest ära, путаться в датах kuupäevadega sassi ~ segi minema, путаться в названиях nimetusi sassi ajama, путаться в лицах nägusid segi ajama, путаться в расчётах arvestustes eksima;
‣ в чём kõnek. vassima, puterdama, pudrutama; путаться в рассказе puterdama, takerdudes jutustama;
‣ во что kõnek. halv. sekkuma, end segama millesse; путаться не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima;
‣ kõnek. ees ~ jalus olema;
‣ в чём takerduma, kinni jääma; ноги путаются в высокой траве jalad takerduvad kõrges rohus;
‣ с кем madalk. halv. tegemist tegema kellega, semmima; зачем ты с ними путаешься miks sa nendega õiendad ~ sahmerdad ~ jändad ~ tegemist teed;
‣ madalk. ringi uitama, ekslema, ringi kooserdama;
◊ путаться под ногами jalus ~ risuks ees olema; vrd. запутаться, спутаться
запутаться 164 Г сов. → несов. запутываться
‣ sassi ~ keerdu minema, sassuma; в чём end sisse mässima, millesse kinni jääma; леска запуталась õngenöör läks sassi, запутаться в силках püünisesse kinni jääma, веточка запуталась в волосах raoke oli juustesse kinni jäänud;
‣ в чём, без доп. kõnek. (omadega) sassi ~ segi minema; takerduma; siplema jääma; он совсем запутался ta läks päris sassi, запутаться в долгах võlgades siplema, дело запуталось asi läks keeruliseks;
‣ (без несов.) madalk. ära eksima; vrd. путаться
‣ sassi ~ keerdu minema, sassuma; в чём end sisse mässima, millesse kinni jääma; леска запуталась õngenöör läks sassi, запутаться в силках püünisesse kinni jääma, веточка запуталась в волосах raoke oli juustesse kinni jäänud;
‣ в чём, без доп. kõnek. (omadega) sassi ~ segi minema; takerduma; siplema jääma; он совсем запутался ta läks päris sassi, запутаться в долгах võlgades siplema, дело запуталось asi läks keeruliseks;
‣ (без несов.) madalk. ära eksima; vrd. путаться
спутать 164a Г сов. → несов. спутывать
‣ кого-что, с кем-чем sasima, sassi ~ segi ~ segamini ~ segadusse ajama; спутать волосы juukseid sasima ~ sassi ajama, спутать верёвку nööri sassi ajama, спутать мысли mõtteid ~ mõttelõnga sassi ajama, спутать слова sõnu segi ajama, спутать листы рукописи käsikirja lehti segi ajama, спутать кого с кем keda kellega ära segama ~ segi ajama ~ ära vahetama;
‣ кого-что kinni mässima ~ siduma; спутать лошадей hobuseid kammitsasse panema;
◊ спутать все карты кого, чьи kõnek. kelle kõiki kaarte segamini lööma, plaane sassi ~ nurja ajama; спутать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust siduma; vrd. путать
‣ кого-что, с кем-чем sasima, sassi ~ segi ~ segamini ~ segadusse ajama; спутать волосы juukseid sasima ~ sassi ajama, спутать верёвку nööri sassi ajama, спутать мысли mõtteid ~ mõttelõnga sassi ajama, спутать слова sõnu segi ajama, спутать листы рукописи käsikirja lehti segi ajama, спутать кого с кем keda kellega ära segama ~ segi ajama ~ ära vahetama;
‣ кого-что kinni mässima ~ siduma; спутать лошадей hobuseid kammitsasse panema;
◊ спутать все карты кого, чьи kõnek. kelle kõiki kaarte segamini lööma, plaane sassi ~ nurja ajama; спутать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust siduma; vrd. путать
запутать 164a Г сов. → несов. запутывать
‣ что sassi ajama, sasima, segi ajama; он запутал шнурки ta ajas (kinga)paelad umbe ~ sõlme, запутать нитки niiti ~ lõnga sassi ajama, она совсем запутала дело ta ajas asja täiesti sassi ~ segaseks;
‣ кого во что ülek. kõnek. (sisse) mässima ~ segama; его запутали в это дело ta segati ~ mässiti sellesse loosse;
‣ кого-что ülek. kõnek. segadusse ajama; его поведение запутало меня tema käitumine ajas mu segadusse;
◊ запутать ~ запутывать следы jälgi segama; vrd. путать
‣ что sassi ajama, sasima, segi ajama; он запутал шнурки ta ajas (kinga)paelad umbe ~ sõlme, запутать нитки niiti ~ lõnga sassi ajama, она совсем запутала дело ta ajas asja täiesti sassi ~ segaseks;
‣ кого во что ülek. kõnek. (sisse) mässima ~ segama; его запутали в это дело ta segati ~ mässiti sellesse loosse;
‣ кого-что ülek. kõnek. segadusse ajama; его поведение запутало меня tema käitumine ajas mu segadusse;
◊ запутать ~ запутывать следы jälgi segama; vrd. путать
путать 164a Г несов.
‣ кого-что, с кем-чем sassi ~ segamini ~ segi ajama, ära vahetama; путать пряжу lõnga sassi ajama, путать бумаги pabereid segamini ajama, путать даты kuupäevi segi ajama, путать имена nimesid segi ajama ~ ära vahetama, я их всегда путаю ma ajan nad alati omavahel segi;
‣ кого, чем kõnek. (kelle mõttekäiku vm.) segama, keda segi ~ segadusse ajama; путать кого вопросами pärimistega kelle juttu segi ~ jutulõnga sassi ajama, путать планы kelle plaane segi lööma ~ ajama;
‣ 164b kõnek. vassima, pudrutama, puterdama, segaselt kõnelema; не путай, говори яснее, mis sa puterdad, räägi selgemini;
‣ кого, во что kõnek. (asjasse) segama, mässima; путать кого в неблаговидную историю keda kahtlasesse loosse mässima;
‣ кого kammitsasse panema, kammitsema (hobust);
◊ путать следы jälgi segama; vrd. запутать, напутать, спутать
‣ кого-что, с кем-чем sassi ~ segamini ~ segi ajama, ära vahetama; путать пряжу lõnga sassi ajama, путать бумаги pabereid segamini ajama, путать даты kuupäevi segi ajama, путать имена nimesid segi ajama ~ ära vahetama, я их всегда путаю ma ajan nad alati omavahel segi;
‣ кого, чем kõnek. (kelle mõttekäiku vm.) segama, keda segi ~ segadusse ajama; путать кого вопросами pärimistega kelle juttu segi ~ jutulõnga sassi ajama, путать планы kelle plaane segi lööma ~ ajama;
‣ 164b kõnek. vassima, pudrutama, puterdama, segaselt kõnelema; не путай, говори яснее, mis sa puterdad, räägi selgemini;
‣ кого, во что kõnek. (asjasse) segama, mässima; путать кого в неблаговидную историю keda kahtlasesse loosse mässima;
‣ кого kammitsasse panema, kammitsema (hobust);
◊ путать следы jälgi segama; vrd. запутать, напутать, спутать
спутаться 164 Г сов. → несов. спутываться
‣ sassi ~ segi ~ segamini minema; волосы спутались juuksed on sassi läinud, мысли спутались mõtted on sassis ~ segi, спутаться в датах kuupäevi segi ajama, спутаться в расчётах arvepidamises segamini minema, спутаться на экзамене eksamil puterdama ~ omadega rappa minema;
‣ с кем madalk. mehkeldama, õiendama; зачем ты с ним спутался miks sa temaga õiendad ~ tegemist teed, miks sa oled tema kampa läinud ~ temaga kampa hakanud; vrd. путаться
‣ sassi ~ segi ~ segamini minema; волосы спутались juuksed on sassi läinud, мысли спутались mõtted on sassis ~ segi, спутаться в датах kuupäevi segi ajama, спутаться в расчётах arvepidamises segamini minema, спутаться на экзамене eksamil puterdama ~ omadega rappa minema;
‣ с кем madalk. mehkeldama, õiendama; зачем ты с ним спутался miks sa temaga õiendad ~ tegemist teed, miks sa oled tema kampa läinud ~ temaga kampa hakanud; vrd. путаться
растрепаться 212 Г сов. → несов. растрёпываться
‣ kõnek. sassi ~ sagriseks ~ segi minema (ka ülek.); sakruma; причёска растрепалась soeng on sassi ~ segamini läinud, нервы растрепались närvid on rikkis ~ krussis ~ sassis;
‣ ära lagunema, katki minema, narmendama hakkama, hatule kuluma; книга растрепалась raamat narmendab ~ on kapsaks muutunud ~ kulunud;
‣ (без несов.) ülek. madalk. latrama ~ patrama hakkama ~ kukkuma, lõugu lõksutama hakkama, latramisega ~ patramisega hoogu minema
‣ kõnek. sassi ~ sagriseks ~ segi minema (ka ülek.); sakruma; причёска растрепалась soeng on sassi ~ segamini läinud, нервы растрепались närvid on rikkis ~ krussis ~ sassis;
‣ ära lagunema, katki minema, narmendama hakkama, hatule kuluma; книга растрепалась raamat narmendab ~ on kapsaks muutunud ~ kulunud;
‣ (без несов.) ülek. madalk. latrama ~ patrama hakkama ~ kukkuma, lõugu lõksutama hakkama, latramisega ~ patramisega hoogu minema
взлохматить 274a Г сов. → несов. взлохмачивать что sassi ajama, sasima; взлохматить волосы juukseid sasima ~ sassi ajama
перепутать 164a Г сов. → несов. перепутывать
‣ кого-что, с кем-чем sassi ~ segamini ~ segi ajama; перепутать нитки lõnga sassi ajama, перепутать фамилии perekonnanimesid segi ajama;
‣ (обычно в форме страд. прич. прош. вр.) чем kõnek. millega läbi põimima;
◊ перепутать чьи карты kõnek. kelle kaarte segi lööma ~ plaane nurja ajama
‣ кого-что, с кем-чем sassi ~ segamini ~ segi ajama; перепутать нитки lõnga sassi ajama, перепутать фамилии perekonnanimesid segi ajama;
‣ (обычно в форме страд. прич. прош. вр.) чем kõnek. millega läbi põimima;
◊ перепутать чьи карты kõnek. kelle kaarte segi lööma ~ plaane nurja ajama
разлохматить 274a Г сов. → несов. разлохмачивать что kõnek. sassi ~ segamini ajama; разлохматить волосы juukseid sasima ~ sassi ajama
растеребить 302 Г сов. → несов. растеребливать что madalk. sassi ajama, ära sasima, räsima; katki ~ lahti ~ puruks kiskuma ~ näppima; растеребить волосы juukseid sassi ajama, растеребить прыщик vistrikku katki näppima
растрепать 212 Г сов. → несов. растрёпывать что kõnek.
‣ ära sasima ~ sagrima ~ räsima, sassi ~ segi ajama (ka ülek.); растрепать волосы juukseid sassi ajama, растрепать нервы närve rikkuma ~ krussi ~ sassi ajama;
‣ räbalaiks kandma ~ tegema; растрепать платье kleiti räbalaks kandma, растрепать книгу raamatut kapsaks tegema;
‣ ära ~ puhtaks ropsima; растрепать лён lina ropsima;
‣ (без несов.) ülek. madalk. laiali latrama ~ patrama
‣ ära sasima ~ sagrima ~ räsima, sassi ~ segi ajama (ka ülek.); растрепать волосы juukseid sassi ajama, растрепать нервы närve rikkuma ~ krussi ~ sassi ajama;
‣ räbalaiks kandma ~ tegema; растрепать платье kleiti räbalaks kandma, растрепать книгу raamatut kapsaks tegema;
‣ ära ~ puhtaks ropsima; растрепать лён lina ropsima;
‣ (без несов.) ülek. madalk. laiali latrama ~ patrama
сбиться 325 (буд. вр. собьюсь, собьёшься, собьётся) Г сов. → несов. сбиваться
‣ paigast nihkuma; ülek. nurja minema, nurjuma; повязка сбилась side on maha tulnud, шапка сбилась набок müts on ~ oli viltu peas, дело сбилось asi läks nurja;
‣ kõnek. katki minema; viltu ~ lääpa minema; у лошади сбились копыта hobusel on kabjad kulunud ~ katki, каблуки сбились kontsad on viltu tallatud;
‣ с чего kõrvale kalduma, hälbima, eksima; сбиться с курса kursist kõrvale kalduma, kursilt ära minema, сбиться с дороги teelt eksima, сбиться на балаганщину palaganiks kippuma ~ minema;
‣ segi ~ sassi minema, segadusse sattuma; сбиться в ритме rütmi segi ajama, сбиться с такта taktist välja minema, сбиться в показаниях tunnistuse andmisel segi minema ~ puterdama hakkama ~ omadega sassi minema, сбиться со счёта loendamisel sassi minema;
‣ kogunema; kõnek. moodustuma; сбиться в кучу kobarasse kogunema;
‣ vahule ~ kokku minema; масло хорошо сбилось või läks hästi kokku;
‣ kõnek. pulstuma, vanuma, tokerduma;
◊ сбиться ~ сбиваться с ноги valet jalga astuma, sammu segi ajama; сбиться с ног väsimusest nõrkemas ~ maha kukkumas olema; сбиться ~ сбиваться с пути õigelt teelt vääratama, libedale teele sattuma
‣ paigast nihkuma; ülek. nurja minema, nurjuma; повязка сбилась side on maha tulnud, шапка сбилась набок müts on ~ oli viltu peas, дело сбилось asi läks nurja;
‣ kõnek. katki minema; viltu ~ lääpa minema; у лошади сбились копыта hobusel on kabjad kulunud ~ katki, каблуки сбились kontsad on viltu tallatud;
‣ с чего kõrvale kalduma, hälbima, eksima; сбиться с курса kursist kõrvale kalduma, kursilt ära minema, сбиться с дороги teelt eksima, сбиться на балаганщину palaganiks kippuma ~ minema;
‣ segi ~ sassi minema, segadusse sattuma; сбиться в ритме rütmi segi ajama, сбиться с такта taktist välja minema, сбиться в показаниях tunnistuse andmisel segi minema ~ puterdama hakkama ~ omadega sassi minema, сбиться со счёта loendamisel sassi minema;
‣ kogunema; kõnek. moodustuma; сбиться в кучу kobarasse kogunema;
‣ vahule ~ kokku minema; масло хорошо сбилось või läks hästi kokku;
‣ kõnek. pulstuma, vanuma, tokerduma;
◊ сбиться ~ сбиваться с ноги valet jalga astuma, sammu segi ajama; сбиться с ног väsimusest nõrkemas ~ maha kukkumas olema; сбиться ~ сбиваться с пути õigelt teelt vääratama, libedale teele sattuma
лохматиться 274 Г несов. kõnek. sassi minema, sassis ~ salkus olema, turritama; topiliseks ~ karvaseks minema (riide kohta)
растормошить 287a Г сов. kõnek.
‣ что segamini ~ sassi ajama, segi tuuseldama; ветер растормошил его волосы tuul sasis ta juukseid ~ ajas ta juuksed sassi;
‣ кого-что üles raputama (ka ülek.) ~ sakutama ~ sikutama, jalule ajama
‣ что segamini ~ sassi ajama, segi tuuseldama; ветер растормошил его волосы tuul sasis ta juukseid ~ ajas ta juuksed sassi;
‣ кого-что üles raputama (ka ülek.) ~ sakutama ~ sikutama, jalule ajama
всклокочивать 168a Г несов. → сов. всклокочить что kõnek. sassi ajama, sasima (juukseid, habet, karvu)
встрепать 212 Г сов. → несов. встрёпывать что kõnek. sassi ~ segamini ajama, sasima; встрепать волосы juukseid sasima
разворошить 287a Г сов. что, чем kõnek. laiali ~ segi ~ sassi ajama ~ lööma; разворошить сено (1) heina(kaari) lahti lööma, (2) heina kaarutama, разворошить бумаги pabereid sassi ajama, разворошить прошлое ülek. minevikus sorima, разворошить душу воспоминаниями ülek. mälestustega hinge pahupidi pöörama; vrd. ворошить
разлохматиться 274 Г сов. → несов. разлохмачиваться kõnek. sassi ~ segamini ~ sorakile ~ salku minema
перекрутиться 316 Г сов. → несов. перекручиваться
‣ kõnek. (ülekeeramisega v. liigse keerutamisega) katki minema; пружина у часов перекрутилась üleskeeramisel läks kellavedru katki;
‣ kõnek. (kohapeal) ringi ~ ringe tegema;
‣ ülek. madalk. läbi saama, toime tulema, hakkama saama; перекрутиться кое-как kuidagimoodi toime tulema;
‣ sassi ~ keerdu minema
‣ kõnek. (ülekeeramisega v. liigse keerutamisega) katki minema; пружина у часов перекрутилась üleskeeramisel läks kellavedru katki;
‣ kõnek. (kohapeal) ringi ~ ringe tegema;
‣ ülek. madalk. läbi saama, toime tulema, hakkama saama; перекрутиться кое-как kuidagimoodi toime tulema;
‣ sassi ~ keerdu minema
перепутаться 164 Г сов. → несов. перепутываться (без 1 и 2 л.) sassi ~ segamini ~ segi minema; мысли перепутались mõtted on sassis, в голове всё перепуталось peas on kõik segi
ерошить 271a Г несов. что kõnek. sasima, sassi ~ kohevile ~ turri ajama; ерошить волосы juukseid sasima, ерошить перья sulgi kohevile ajama; vrd. взъерошить
косматить 274a Г несов. кого-что kõnek. sasima, sagrima, sassi ~ sagrisse ajama; косматить волосы juukseid sasima
напутать Г сов. → несов. напутывать kõnek.
‣ 164a что, чего (mingit hulka) sassi ajama (näit. lõnga);
‣ 164b (без несов) в чём, без доп. segi ajama, eksima; напутать в подсчётах arvestus(t)es eksima; vrd. путать
‣ 164a что, чего (mingit hulka) sassi ajama (näit. lõnga);
‣ 164b (без несов) в чём, без доп. segi ajama, eksima; напутать в подсчётах arvestus(t)es eksima; vrd. путать
переплестись 368 Г сов. → несов. переплетаться с чем, без доп. läbi ~ ühte põimuma; sassi ~ segi minema; мысли переплелись в голове peas oli mõtete virvarr, наши интересы переплелись meie huvid põimusid, meil olid ühised huvid
раскосматить 274a Г сов. → несов. раскосмачивать кого-что kõnek. (ära) sasima, sagrima, sassi ~ sagrisse ajama; раскосматить бороду habet (ära) sagrima ~ sasima
смешаться 165 Г сов. → несов. смешиваться
‣ с кем-чем, во что segunema, segi minema; ülek. kokku ~ ühte sulama; мысли смешались mõtted läksid segi ~ sassi, смешаться в одно целое ühte sulama, смешаться с толпой rahvahulgaga segunema ~ ühte sulama;
‣ (без несов.) kõnek. segadusse sattuma, hämmelduma
‣ с кем-чем, во что segunema, segi minema; ülek. kokku ~ ühte sulama; мысли смешались mõtted läksid segi ~ sassi, смешаться в одно целое ühte sulama, смешаться с толпой rahvahulgaga segunema ~ ühte sulama;
‣ (без несов.) kõnek. segadusse sattuma, hämmelduma
завертеться 241 Г сов.
‣ keerlema ~ pöörlema hakkama; колёса завертелись rattad hakkasid pöörlema, она завертелась волчком по комнате ta hakkas nagu vurr mööda tuba keerlema, завертеться на стуле toolil nihelema hakkama;
‣ ülek. kõnek. algama; и завертелось ja läkski lahti, algaski karussell;
‣ с чем, без доп. ülek. kõnek. üle pea tegevusse sattuma; завертелся я с делами mul on tuhat tegemist;
‣ madalk. oma eluga sassi minema; он совсем завертелся ta on täiesti ~ päris hukas
‣ keerlema ~ pöörlema hakkama; колёса завертелись rattad hakkasid pöörlema, она завертелась волчком по комнате ta hakkas nagu vurr mööda tuba keerlema, завертеться на стуле toolil nihelema hakkama;
‣ ülek. kõnek. algama; и завертелось ja läkski lahti, algaski karussell;
‣ с чем, без доп. ülek. kõnek. üle pea tegevusse sattuma; завертелся я с делами mul on tuhat tegemist;
‣ madalk. oma eluga sassi minema; он совсем завертелся ta on täiesti ~ päris hukas
карта 51 С ж. неод. kaart; географическая карта maakaart, geograafiakaart, путевая карта teedekaart, авиационная карта aviokaart, карта полушарий ~ мира poolkerade kaart, звёздная карта astr. tähekaart, нанести на карту kaardistama, kaardile kandma, игральные карты mängukaardid, играть в карты kaarte mängima, сдавать карты kaarte jagama, тасовать карты kaarte segama, резаться в карты madalk. kaarte taguma, гадать на картах kaarte (välja) panema, колода карт kaardipakk, сесть за карты kaarte mängima hakkama;
◊ (его) карта бита kõnek. tema laul on lauldud; раскрывать ~ раскрыть свои карты перед кем kellele oma kaarte avama, kelle ees oma kaarte lauale panema; путать ~ спутать ~ мешать ~ смешать карты кому, чьи kelle plaane segi ~ sassi ~ nurja ajama; ставить ~ поставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ (ühele) kaardile panema; (ему) и карты в руки (ta) ongi see õige mees mille jaoks, kes veel, kui mitte tema
◊ (его) карта бита kõnek. tema laul on lauldud; раскрывать ~ раскрыть свои карты перед кем kellele oma kaarte avama, kelle ees oma kaarte lauale panema; путать ~ спутать ~ мешать ~ смешать карты кому, чьи kelle plaane segi ~ sassi ~ nurja ajama; ставить ~ поставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ (ühele) kaardile panema; (ему) и карты в руки (ta) ongi see õige mees mille jaoks, kes veel, kui mitte tema
панталык 18 С м. неод. kõnek. väljendeis сбивать ~ сбить с панталыку кого keda (1) eksiteele viima, (2) segadusse ajama, pahviks lööma; сбиваться ~ сбиться с панталыку (1) eksiteele sattuma, (2) segadusse sattuma, (omadega) sassi minema
разладиться 270 Г сов. → несов. разлаживаться (без 1 и 2 л.) kõnek.
‣ rikki minema;
‣ nurja ~ untsu ~ vussi minema; mitte laabuma, liimist lahti minema; отношения разладились suhted läksid sassi, suhetes valitses ebakõla, работа разладилась töö ei laabunud;
‣ häälest ära minema; рояль разладился klaver on häälest ära
‣ rikki minema;
‣ nurja ~ untsu ~ vussi minema; mitte laabuma, liimist lahti minema; отношения разладились suhted läksid sassi, suhetes valitses ebakõla, работа разладилась töö ei laabunud;
‣ häälest ära minema; рояль разладился klaver on häälest ära
сбить 325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов. → несов. сбивать
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
счёт С м. неод.
‣ 1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
‣ 1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
‣ 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
‣ 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
◊ сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
‣ 1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
‣ 1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
‣ 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
‣ 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
◊ сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
толк I 18 (род. п. ед. ч. толка и толку) С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kõnek. sisu, tuum, olemus; в толк дела он не вник asja sisusse ~ olemuseni ta ei tunginud;
‣ (без мн. ч.) kõnek. tolk, nutt, taip, arusaamine, mõte; человек с толком arukas ~ nutikas ~ taiplik inimene, делать что с толком mida arukalt ~ mõttekalt ~ asjalikult tegema, от него не добьёшся толку temast ei saa aru ~ tolku, рассуждать с толком asjalikult arutlema, истратить деньги с толком raha arukalt kulutama, мало толку в чём millest on vähe kasu ~ tolku, что толку в этом mis kasu ~ tolku sellest on, mis mõtet sellel on, из него выйдет толк temast saab asja, без толку asjatult, asjata;
‣ van. seletus, tõlgitsus, arvamus; здравый толк kaine seletus ~ arvamus;
◊ сбивать ~ сбить с толку кого kõnek. (1) keda segadusse ajama, kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale ~ libedale teele ahvatlema ~ viima; сбиваться ~ сбиться с толку kõnek. (1) segamini minema, segadusse sattuma, (2) teelt vääratama, eksiteele minema; взять в толк что kõnek. millest tolku ~ aru saama, ära jagama, mida endale selgeks tegema; знать ~ понимать толк в ком-чём kõnek. mida jagama, asja tundma, milles ~ mis alal asjatundja olema
‣ (без мн. ч.) kõnek. sisu, tuum, olemus; в толк дела он не вник asja sisusse ~ olemuseni ta ei tunginud;
‣ (без мн. ч.) kõnek. tolk, nutt, taip, arusaamine, mõte; человек с толком arukas ~ nutikas ~ taiplik inimene, делать что с толком mida arukalt ~ mõttekalt ~ asjalikult tegema, от него не добьёшся толку temast ei saa aru ~ tolku, рассуждать с толком asjalikult arutlema, истратить деньги с толком raha arukalt kulutama, мало толку в чём millest on vähe kasu ~ tolku, что толку в этом mis kasu ~ tolku sellest on, mis mõtet sellel on, из него выйдет толк temast saab asja, без толку asjatult, asjata;
‣ van. seletus, tõlgitsus, arvamus; здравый толк kaine seletus ~ arvamus;
◊ сбивать ~ сбить с толку кого kõnek. (1) keda segadusse ajama, kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale ~ libedale teele ahvatlema ~ viima; сбиваться ~ сбиться с толку kõnek. (1) segamini minema, segadusse sattuma, (2) teelt vääratama, eksiteele minema; взять в толк что kõnek. millest tolku ~ aru saama, ära jagama, mida endale selgeks tegema; знать ~ понимать толк в ком-чём kõnek. mida jagama, asja tundma, milles ~ mis alal asjatundja olema
