[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 23 artiklit
подпилить 305a Г сов. → несов. подпиливать что
‣ osaliselt (alt) läbi saagima; (alt) maha saagima, lühemaks saagima; подпилить дерево puud alt läbi saagima, подпилить ножки стола laua jalgu lühemaks ~ läbi saagima;
‣ kõnek. (lühemaks) viilima; подпилить ногти küüsi viilima
‣ osaliselt (alt) läbi saagima; (alt) maha saagima, lühemaks saagima; подпилить дерево puud alt läbi saagima, подпилить ножки стола laua jalgu lühemaks ~ läbi saagima;
‣ kõnek. (lühemaks) viilima; подпилить ногти küüsi viilima
перепилить 305a Г сов. → несов. перепиливать что
‣ pooleks ~ läbi ~ katki saagima; перепилить бревно palki pooleks saagima;
‣ (kõike v. hulka järgemööda) katki ~ ära saagima; перепилить все дрова kõiki puid ära saagima
‣ pooleks ~ läbi ~ katki saagima; перепилить бревно palki pooleks saagima;
‣ (kõike v. hulka järgemööda) katki ~ ära saagima; перепилить все дрова kõiki puid ära saagima
пилить 306 Г несов.
‣ что, ülek. kõnek. на чём saagima; пилить дрова puid saagima, пилить на скрипке viiulit saagima;
‣ кого ülek. kõnek. kiusama keda, irisema, närima kelle kallal;
‣ что, чем kõnek. viilima (näit. detaili)
‣ что, ülek. kõnek. на чём saagima; пилить дрова puid saagima, пилить на скрипке viiulit saagima;
‣ кого ülek. kõnek. kiusama keda, irisema, närima kelle kallal;
‣ что, чем kõnek. viilima (näit. detaili)
пропилить 306 Г сов. → несов. пропиливать
‣ что läbi ~ sisse saagima; пропилить отверстие для окна aknaava sisse saagima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) saagima
‣ что läbi ~ sisse saagima; пропилить отверстие для окна aknaava sisse saagima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) saagima
распилить 305a Г сов. → несов. распиливать что katki ~ lahti ~ läbi ~ tükkideks ~ juppideks saagima; järkama; распилить по длине puidut. pikisuunas (lahti) saagima, pikisaagima
пиликать 164a Г несов. что, на чём, без доп. kõnek. (pilli) kääksutama, saagima; kääksuma; пиликать на гармошке lõõtspilli kääksutama, пиликать на скрипке viiulit saagima
попилить 305a Г сов. что, без доп. (mõnda aega) saagima (на чём ka ülek.); кого ülek. (mõnda aega) kelle kallal võtma, keda näägutama; попилить дрова puid saagima, попилить на скрипке veidi viiulit saagima ~ kääksutama
опилить 306 Г сов. → несов. опиливать что, чем
‣ lühemaks ~ otsast ~ ümbert maha saagima; опилить сучья oksi (küljest) saagima;
‣ siledaks viilima
‣ lühemaks ~ otsast ~ ümbert maha saagima; опилить сучья oksi (küljest) saagima;
‣ siledaks viilima
спилить 305a Г сов. → несов. спиливать что
‣ maha ~ lühemaks saagima; спилить дерево puud maha saagima ~ langetama;
‣ siledaks viilima
‣ maha ~ lühemaks saagima; спилить дерево puud maha saagima ~ langetama;
‣ siledaks viilima
вручную Н käsitsi; пилить дрова вручную puid käsitsi saagima
допиливать 168a Г несов. → сов. допилить что, до чего saagimist lõpetama, lõpuni ~ milleni saagima; допиливать дрова küttepuude saagimist lõpetama
сук 19 (предл. п. ед. ч. о суке и на суку; мн. ч. им. п. суки и сучья, род. п. суков и сучьев) С м. неод.
‣ (puu)oks;
‣ oksakoht, näsu, kisk;
◊ рубить сук, на котором сидишь saagima oksa, millel istud
‣ (puu)oks;
‣ oksakoht, näsu, kisk;
◊ рубить сук, на котором сидишь saagima oksa, millel istud
козлы 58 С неод. (без ед. ч.)
‣ (sae)pukk, pukkalus; кучер сидел на козлах kutsar istus pukis, пилить дрова на козлах pukil puid saagima;
‣ sõj. hakk; поставить ружья в козлы püsse hakki panema
‣ (sae)pukk, pukkalus; кучер сидел на козлах kutsar istus pukis, пилить дрова на козлах pukil puid saagima;
‣ sõj. hakk; поставить ружья в козлы püsse hakki panema
нарезаться I 186 Г сов.
‣ чего madalk. küllalt ~ palju lõikama ~ saagima, lõikamisest ~ saagimisest väsima;
‣ несов. нарезаться, нарезываться tükelduma, lõigustuma; keermestuma
‣ чего madalk. küllalt ~ palju lõikama ~ saagima, lõikamisest ~ saagimisest väsima;
‣ несов. нарезаться, нарезываться tükelduma, lõigustuma; keermestuma
отрезать 186 Г сов. → несов. отрезать, van. отрезывать
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) lõikama ~ saagima; отрезать все пути kõiki teid ära lõikama ~ sulgema, отрезать кусок хлеба leivaviilu lõikama, отрезать ногу jalga amputeerima (haiglas), кому отрезало ногу kes jäi jalast ilma (õnnetusjuhtumi tõttu);
‣ кого-что, от кого-чего ülek. lahutama, eraldama, ära lõikama, (teed) sulgema; батальон оказался отрезанным от полка pataljon oli polgust ära lõigatud, три месяца зимовье отрезано от мира kolme kuu vältel pole talvitajail sidet muu maailmaga, kolm kuud on talvitajad muust maailmast ära lõigatud ~ isoleeritud, дорога в город отрезана teed linna pole, tee linna on suletud ~ ära lõigatud;
‣ что, чего (piiriga) eraldama; отрезать земли подо что maad eraldama mille tarvis;
‣ ülek. kõnek. teravalt ütlema, sähvama, nähvama;
◊ как ножом отрезать kõnek. kategooriliselt vastama ~ ära ütlema; как (ножом) отрезало kõnek. nagu peoga pühitud, nagu noaga lõigatult; отрезанный ломоть kõnek. (perest jne.) lahkulöönud liige
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) lõikama ~ saagima; отрезать все пути kõiki teid ära lõikama ~ sulgema, отрезать кусок хлеба leivaviilu lõikama, отрезать ногу jalga amputeerima (haiglas), кому отрезало ногу kes jäi jalast ilma (õnnetusjuhtumi tõttu);
‣ кого-что, от кого-чего ülek. lahutama, eraldama, ära lõikama, (teed) sulgema; батальон оказался отрезанным от полка pataljon oli polgust ära lõigatud, три месяца зимовье отрезано от мира kolme kuu vältel pole talvitajail sidet muu maailmaga, kolm kuud on talvitajad muust maailmast ära lõigatud ~ isoleeritud, дорога в город отрезана teed linna pole, tee linna on suletud ~ ära lõigatud;
‣ что, чего (piiriga) eraldama; отрезать земли подо что maad eraldama mille tarvis;
‣ ülek. kõnek. teravalt ütlema, sähvama, nähvama;
◊ как ножом отрезать kõnek. kategooriliselt vastama ~ ära ütlema; как (ножом) отрезало kõnek. nagu peoga pühitud, nagu noaga lõigatult; отрезанный ломоть kõnek. (perest jne.) lahkulöönud liige
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
под- приставка I с Г väljendab
‣ ülessuunda: üles, ülespoole, püsti; подпрыгнуть üles hüppama, подбросить üles viskama ~ pilduma, поднять üles tõstma ~ tõmbama, hiivama (ankrut), подскочить püsti kargama;
‣ kohta: alla, alt, külge; подставить (toeks) alla panema ~ seadma ~ asetama, подпихнуть alla tõukama ~ toppima ~ pistma, подклеить alla ~ alt kleepima ~ liimima, подгореть alt põlema ~ kõrbema (minema), põhja kõrbema, подмокнуть alt veidi märjaks minema, подкопать alt õõnestama ~ läbi kaevama, подпилить alt (lühemaks) saagima, подвесить külge riputama;
‣ lähenemist: juurde, ligi, ligidale, lähedale, ligemale, lähemale, kohale; подступить juurde ~ ligidale ~ lähedale astuma, lähenema, подбегать juurde jooksma, подъехать juurde sõitma, sõites lähenema, подлететь juurde lendama, lennates ~ lennul lähenema, подвести juurde ~ kohale ~ lähemale tooma ~ viima ~ toimetama, подвалить mille juurde veeretama ~ kuhjama ~ ajama;
‣ lisandust: juurde, sekka, lisaks; подбавлять juurde lisama, lisandama, подлить juurde ~ sekka valama, подмешать juurde segama, segades lisama, подработать juurde ~ lisa teenima, подрисовать juurde joonistama, подсеять lisaks ~ juurde külvama;
‣ vähesust, osalisust: pisut, natuke, väheke, vähehaaval, osalt; подзакусить pisut keha kinnitama, подмолодить pisut nooremaks tegema, подбеливать (1) valge(ma)ks tegema, (2) (kergelt) üle valgendama, подсохнуть poolkuivaks tõmbuma, подзабыть osalt unustama, подгнить osalt ~ alt määnduma ~ pehastama ~ pehkima;
‣ vargsitoimingut: salaja, vargsi, peale, pealt; подкрасться salaja ~ vargsi juurde hiilima ~ lähenema, подслушать (salaja) pealt kuulama, подменить salaja ümber vahetama, подкараулить кого kõnek. (varitsedes) peale sattuma kellele, peale passima;
‣ kaastoimimist: kaasa, järele; подпевать kaasa ~ järele ~ saateks laulma, подсвистывать kaasa ~ saateks vilistama, поддакивать järele kiitma; II с С и П väljendab
‣ kohta: alla(-), all-, alt-, alus-, -alune, -lähedane, all asuv; подведение allapanek, подклейка allakleepimine, allakleebis, подбивка allalöömine, (jalatsi) tallutamine, подсев põll. allakülv, поддвиг geol. allanihe, подкожная инъекция naha alla süstimine, nahaalune süst, подземка kõnek. van. allmaaraudtee, подземная стоянка allmaaparkla, maa-alune parkla, подстрочная выноска allmärkus, joonealune märkus, подветренный берег alltuulekallas, allatuulerand, подпочвенное орошение altniisutus, подрубка mäend. altsoonimine, подлесок alusmets, подводная скала veealune kalju, подзеркальный столик peeglialune laud, peeglilaud, подкожная клетчатка nahaalune rakukude, подмосковный дом отдыха Moskva all asuv ~ Moskva-lähedane puhkekodu;
‣ alljaotust: all-, ala-, alam-; подотдел allosakond, подтип почвы mulla alltüüp, подкласс allklass, alamklass, подгруппа allrühm, alarühm, alagrupp, подсистема allsüsteem, alamsüsteem, подвид alaliik, alamliik, подзаголовок alapealkiri, подстанция el. alajaam, подсемейство alamsugukond;
‣ võimkonnas v. käsutuses olemist: -alune, all, alluv, ka liitsõna; подзащитный kaitsealune, подконтрольный kontrollialune, подшефное учреждение šeflusalune asutus, подопытный katsealune, подсудимый jur. kohtualune, подсудный kohtule alluv, подневольный человек käsualune inimene, подвластный võimualune, alluv, sõltuv, быть подвластным кому kelle võimu ~ käe all olema, kellele alluma, подопытная почва katsemuld;
‣ ametiastet: alam-, abi(-), all-, abiline; подполковник alampolkovnik, подпрапорщик alamlipnik, подканцелярист aj. abikirjutaja, подштурман mer. tüürimehe abi, подшкипер allkipper, kipri abiline, подлекарь van. arsti abiline ~ käealune, подмастерье aj. sell, käealune
‣ ülessuunda: üles, ülespoole, püsti; подпрыгнуть üles hüppama, подбросить üles viskama ~ pilduma, поднять üles tõstma ~ tõmbama, hiivama (ankrut), подскочить püsti kargama;
‣ kohta: alla, alt, külge; подставить (toeks) alla panema ~ seadma ~ asetama, подпихнуть alla tõukama ~ toppima ~ pistma, подклеить alla ~ alt kleepima ~ liimima, подгореть alt põlema ~ kõrbema (minema), põhja kõrbema, подмокнуть alt veidi märjaks minema, подкопать alt õõnestama ~ läbi kaevama, подпилить alt (lühemaks) saagima, подвесить külge riputama;
‣ lähenemist: juurde, ligi, ligidale, lähedale, ligemale, lähemale, kohale; подступить juurde ~ ligidale ~ lähedale astuma, lähenema, подбегать juurde jooksma, подъехать juurde sõitma, sõites lähenema, подлететь juurde lendama, lennates ~ lennul lähenema, подвести juurde ~ kohale ~ lähemale tooma ~ viima ~ toimetama, подвалить mille juurde veeretama ~ kuhjama ~ ajama;
‣ lisandust: juurde, sekka, lisaks; подбавлять juurde lisama, lisandama, подлить juurde ~ sekka valama, подмешать juurde segama, segades lisama, подработать juurde ~ lisa teenima, подрисовать juurde joonistama, подсеять lisaks ~ juurde külvama;
‣ vähesust, osalisust: pisut, natuke, väheke, vähehaaval, osalt; подзакусить pisut keha kinnitama, подмолодить pisut nooremaks tegema, подбеливать (1) valge(ma)ks tegema, (2) (kergelt) üle valgendama, подсохнуть poolkuivaks tõmbuma, подзабыть osalt unustama, подгнить osalt ~ alt määnduma ~ pehastama ~ pehkima;
‣ vargsitoimingut: salaja, vargsi, peale, pealt; подкрасться salaja ~ vargsi juurde hiilima ~ lähenema, подслушать (salaja) pealt kuulama, подменить salaja ümber vahetama, подкараулить кого kõnek. (varitsedes) peale sattuma kellele, peale passima;
‣ kaastoimimist: kaasa, järele; подпевать kaasa ~ järele ~ saateks laulma, подсвистывать kaasa ~ saateks vilistama, поддакивать järele kiitma; II с С и П väljendab
‣ kohta: alla(-), all-, alt-, alus-, -alune, -lähedane, all asuv; подведение allapanek, подклейка allakleepimine, allakleebis, подбивка allalöömine, (jalatsi) tallutamine, подсев põll. allakülv, поддвиг geol. allanihe, подкожная инъекция naha alla süstimine, nahaalune süst, подземка kõnek. van. allmaaraudtee, подземная стоянка allmaaparkla, maa-alune parkla, подстрочная выноска allmärkus, joonealune märkus, подветренный берег alltuulekallas, allatuulerand, подпочвенное орошение altniisutus, подрубка mäend. altsoonimine, подлесок alusmets, подводная скала veealune kalju, подзеркальный столик peeglialune laud, peeglilaud, подкожная клетчатка nahaalune rakukude, подмосковный дом отдыха Moskva all asuv ~ Moskva-lähedane puhkekodu;
‣ alljaotust: all-, ala-, alam-; подотдел allosakond, подтип почвы mulla alltüüp, подкласс allklass, alamklass, подгруппа allrühm, alarühm, alagrupp, подсистема allsüsteem, alamsüsteem, подвид alaliik, alamliik, подзаголовок alapealkiri, подстанция el. alajaam, подсемейство alamsugukond;
‣ võimkonnas v. käsutuses olemist: -alune, all, alluv, ka liitsõna; подзащитный kaitsealune, подконтрольный kontrollialune, подшефное учреждение šeflusalune asutus, подопытный katsealune, подсудимый jur. kohtualune, подсудный kohtule alluv, подневольный человек käsualune inimene, подвластный võimualune, alluv, sõltuv, быть подвластным кому kelle võimu ~ käe all olema, kellele alluma, подопытная почва katsemuld;
‣ ametiastet: alam-, abi(-), all-, abiline; подполковник alampolkovnik, подпрапорщик alamlipnik, подканцелярист aj. abikirjutaja, подштурман mer. tüürimehe abi, подшкипер allkipper, kipri abiline, подлекарь van. arsti abiline ~ käealune, подмастерье aj. sell, käealune
прорезать 186 Г сов. → несов. прорезать, прорезывать
‣ что, чем sisse ~ läbi ~ välja lõikama, pilu ~ sälku sisse lõikama; прорезать ворот kaelaauku (sisse) lõikama, прорезать петли nööpauke sisse lõikama, прорезать окно aknaava sisse saagima ~ raiuma;
‣ что ülek. põiki ~ pikuti läbi lõikama ~ minema, läbima, läbistama; lõhestama; дорога прорезала лес tee läks läbi metsa ~ viis metsast läbi, молния прорезала небо välk lõhestas taevavõlvi, морщины прорезали лоб laubal olid sügavad kortsud;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) lõikama
‣ что, чем sisse ~ läbi ~ välja lõikama, pilu ~ sälku sisse lõikama; прорезать ворот kaelaauku (sisse) lõikama, прорезать петли nööpauke sisse lõikama, прорезать окно aknaava sisse saagima ~ raiuma;
‣ что ülek. põiki ~ pikuti läbi lõikama ~ minema, läbima, läbistama; lõhestama; дорога прорезала лес tee läks läbi metsa ~ viis metsast läbi, молния прорезала небо välk lõhestas taevavõlvi, морщины прорезали лоб laubal olid sügavad kortsud;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) lõikama
растрещаться 180 Г сов. kõnek. sädistama ~ kädistama hakkama (ka ülek.), siristama ~ siutsuma hakkama; кузнечики растрещались rohutirtsud hakkasid meeletult ~ nagu meeletud siristama ~ saagima, соседки растрещались как сороки naabrinaised hakkasid ~ pistsid nagu harakad kädistama
