[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 51 artiklit
браниться 285 Г несов.
‣ sõimama, vanduma; он бранится, как извозчик ta sõimab ~ vannub nagu voorimees;
‣ без доп., с кем sõimlema (omavahel), riidlema, kiskuma; супруги часто бранились mees ja naine riidlesid sageli (omavahel)
‣ sõimama, vanduma; он бранится, как извозчик ta sõimab ~ vannub nagu voorimees;
‣ без доп., с кем sõimlema (omavahel), riidlema, kiskuma; супруги часто бранились mees ja naine riidlesid sageli (omavahel)
заругаться 165 Г сов. kõnek. riidlema ~ vanduma ~ sõimama pistma ~ hakkama; мать не заругается? kas ema riidlema ei hakka?
изругать 165a Г сов. кого-что kõnek. läbi sõimama; изругала она меня на чём свет стоит sain ta käest võtta, nii et küll sai ~ nii et maa must
крыть 347a Г несов.
‣ что, чем katma, peale panema, (rõivast) pealistama; крыть крышу дранкой laastkatust tegema;
‣ кого-что, чем, без доп. tapma (kaardimängus); крыть короля козырем kuningat trumbiga tapma;
‣ кого-что, без доп. madalk. sõimama;
◊ крыть нечем madalk. кому kellel pole midagi vastu kosta ~ ühtki trumpi välja panna, kes jääb vastuse võlgu; vrd. покрыть
‣ что, чем katma, peale panema, (rõivast) pealistama; крыть крышу дранкой laastkatust tegema;
‣ кого-что, чем, без доп. tapma (kaardimängus); крыть короля козырем kuningat trumbiga tapma;
‣ кого-что, без доп. madalk. sõimama;
◊ крыть нечем madalk. кому kellel pole midagi vastu kosta ~ ühtki trumpi välja panna, kes jääb vastuse võlgu; vrd. покрыть
матушка 73 С ж. од. van. ema(ke), memm(eke); kõnek. papiemand, preestrinaine; матушка Русь luulek. emake Venemaa;
◊ матушки мои! kõnek. heldeke! (обругать) по матушке madalk. rõvedalt sõimama
◊ матушки мои! kõnek. heldeke! (обругать) по матушке madalk. rõvedalt sõimama
накрутить 316a Г сов. → несов. накручивать
‣ что, на что peale ~ ümber kerima, peale keerutama ~ keerama; накрутить нитки на катушку niiti poolile kerima, накрутить гайку на болт kõnek. mutrit poldile otsa keerama ~ kruttima, накрутить на себя одежды end riidesse ~ sisse pakkima, riideid paksult selga ajama; накрутить волосы kõnek. rulle pähe keerama;
‣ что, чего (mingit hulka) valmis keerutama;
‣ что, чего, без доп. ülek. madalk. kokku keerama (pahandust, segadust); kokku keerutama ~ kirjutama ~ rääkima ~ valetama;
◊ накрутить хвост кому madalk. kelle nahka ~ keret täis sõimama
‣ что, на что peale ~ ümber kerima, peale keerutama ~ keerama; накрутить нитки на катушку niiti poolile kerima, накрутить гайку на болт kõnek. mutrit poldile otsa keerama ~ kruttima, накрутить на себя одежды end riidesse ~ sisse pakkima, riideid paksult selga ajama; накрутить волосы kõnek. rulle pähe keerama;
‣ что, чего (mingit hulka) valmis keerutama;
‣ что, чего, без доп. ülek. madalk. kokku keerama (pahandust, segadust); kokku keerutama ~ kirjutama ~ rääkima ~ valetama;
◊ накрутить хвост кому madalk. kelle nahka ~ keret täis sõimama
налететь 234 Г сов. → несов. налетать I
‣ на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek. kõnek. trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek. kõnek. (ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek. kõnek. petisega kokku juhtuma;
‣ на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
‣ puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
‣ куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
‣ на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek. kõnek. trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek. kõnek. (ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek. kõnek. petisega kokku juhtuma;
‣ на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
‣ puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
‣ куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
наскочить 311b Г сов. → несов. наскакивать
‣ на кого-что (hooga) otsa ~ vastu põrkama; peale sattuma (ka ülek.); наскочить на пень vastu kändu ~ kännu otsa jooksma ~ põrkama, наскочить на мину miinile sattuma, судно наскочило на мель laev jooksis madalikule, он наскочил на неприятности tal on ~ tekkis ebameeldivusi;
‣ на кого kallale kargama ~ tormama (kõnek. ka ülek.); собака с лаем наскочила на прохожего koer kargas ~ tormas haukudes möödujale kallale, наскочить на кого с руганью keda sõimama hakkama ~ kukkuma
‣ на кого-что (hooga) otsa ~ vastu põrkama; peale sattuma (ka ülek.); наскочить на пень vastu kändu ~ kännu otsa jooksma ~ põrkama, наскочить на мину miinile sattuma, судно наскочило на мель laev jooksis madalikule, он наскочил на неприятности tal on ~ tekkis ebameeldivusi;
‣ на кого kallale kargama ~ tormama (kõnek. ka ülek.); собака с лаем наскочила на прохожего koer kargas ~ tormas haukudes möödujale kallale, наскочить на кого с руганью keda sõimama hakkama ~ kukkuma
облаять 259a Г сов. → несов. облаивать кого-что
‣ kõnek. haukuma kelle-mille peale, keda-mida;
‣ madalk. läbi sõimama
‣ kõnek. haukuma kelle-mille peale, keda-mida;
‣ madalk. läbi sõimama
обложить II 311a Г сов. → несов. обкладывать
‣ кого-что, чем (ümberringi) panema, (üleni) katma, vooderdama; van. ääristama; обложить корни саженца мхом istiku juuri samblaga katma, обложить больного подушками haiget patjade vahele istuma panema, обложить дёрном mätastama, обложить камнем kividega vooderdama, тучи обложили небо taevas on lauspilves, горло обложило безл. kurk on üleni katune ~ valge ~ plekiline;
‣ кого-что ümber ~ sisse piirama; обложить город linna ümber piirama, обложить зверя jah. ulukit sisse piirama;
‣ кого-что, чем madalk. (läbi) sõimama
‣ кого-что, чем (ümberringi) panema, (üleni) katma, vooderdama; van. ääristama; обложить корни саженца мхом istiku juuri samblaga katma, обложить больного подушками haiget patjade vahele istuma panema, обложить дёрном mätastama, обложить камнем kividega vooderdama, тучи обложили небо taevas on lauspilves, горло обложило безл. kurk on üleni katune ~ valge ~ plekiline;
‣ кого-что ümber ~ sisse piirama; обложить город linna ümber piirama, обложить зверя jah. ulukit sisse piirama;
‣ кого-что, чем madalk. (läbi) sõimama
обозвать 215 (буд. вр. обзову, обзовёшь..., прош. вр. обозвал...) Г сов. → несов. обзывать кого кем-чем kõnek. inetult ~ halvustavalt nimetama kelleks; обозвать дураком lolliks sõimama, обозвать кого лежебокой laiskvorstiks ~ venivillemiks nimetama keda
обругать 165a Г сов. кого-что, кем (läbi) sõimama; kõnek. sarjama, maha tegema (näit. kirjutise kohta); обругать дураком lolliks ~ lollpeaks sõimama, его за это сильно обругали ta sai selle eest kõvasti sarjata ~ võtta; vrd. ругать
осыпать 189 Г сов. → несов. осыпать кого-что, чем peale ~ üle ~ täis ~ laiali ~ maha puistama, peale ~ üle riputama, peale raputama, ülek. üle külvama; небо осыпано звёздами taevas on tähine ~ tähti täis, осыпанное снегом дерево lumine puu, осыпать ударами materdama, võmmima, hoope jagama, läbi kolkima, осыпать поцелуями suudlustega üle külvama, осыпать насмешками välja naerma, осыпать бранью läbi sõimama
отжарить 269a Г сов.
‣ что, без доп. kõnek. ära praadima; отжарить рыбу kala ära praadima;
‣ несов. отжаривать кого ülek. madalk. läbi sõimama ~ kolkima;
‣ несов. отжаривать что, чего, без доп. ülek. madalk. kibekähku ära tegema ~ valmis ~ maha vihtuma; отжарить речь kõnet maha vuristama
‣ что, без доп. kõnek. ära praadima; отжарить рыбу kala ära praadima;
‣ несов. отжаривать кого ülek. madalk. läbi sõimama ~ kolkima;
‣ несов. отжаривать что, чего, без доп. ülek. madalk. kibekähku ära tegema ~ valmis ~ maha vihtuma; отжарить речь kõnet maha vuristama
перебраниваться 168 Г несов. с кем, без доп. kõnek. (vastastikku) sõimlema ~ sõimama; перебраниваться между собой omavahel sõimlema, перебраниваться друг с другом teineteist sõimama
поругать 165a Г сов. кого-что
‣ kõnek. (mõnda aega, veidi) sõimama, riidlema, tõrelema, hurjutama, kiruma keda;
‣ liter. van. teotama, häbistama, alandama; rüvetama
‣ kõnek. (mõnda aega, veidi) sõimama, riidlema, tõrelema, hurjutama, kiruma keda;
‣ liter. van. teotama, häbistama, alandama; rüvetama
поругаться 165 Г сов. с кем, без доп.
‣ kõnek. tülli ~ riidu minema;
‣ (mõnda aega, veidi) sõimama ~ sõimlema
‣ kõnek. tülli ~ riidu minema;
‣ (mõnda aega, veidi) sõimama ~ sõimlema
поругиваться 168 Г несов. kõnek.
‣ (aeg-ajalt, kergelt) omaette sõimama ~ ropendama ~ kiruma;
‣ с кем-чем (aeg-ajalt, kergelt) omavahel tülitsema ~ riidlema ~ kiskuma
‣ (aeg-ajalt, kergelt) omaette sõimama ~ ropendama ~ kiruma;
‣ с кем-чем (aeg-ajalt, kergelt) omavahel tülitsema ~ riidlema ~ kiskuma
последний 121 П
‣ viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
‣ П → С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
◊ до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi
‣ viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
‣ П → С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
◊ до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi
похабничать 168b Г несов. madalk.
‣ ropendama, rõvetsema, rumalasti rääkima, rumalate sõnadega sõimama;
‣ rõvedaid tegusid tegema
‣ ropendama, rõvetsema, rumalasti rääkima, rumalate sõnadega sõimama;
‣ rõvedaid tegusid tegema
разнести 365 Г сов. → несов. разносить II
‣ что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
‣ что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
‣ что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
‣ (безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
◊ разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
‣ что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
‣ что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
‣ (безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
◊ разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
разразиться 293 Г сов. → несов. разражаться чем puhkema; plahvatama, purskama; разразиться слезами nutma puhkema, разразилась гроза puhkes äike, разразилась война puhkes sõda, разразиться смехом naerma pahvatama ~ purskama, разразиться бранью sõimama kukkuma, разразиться проклятиями needma ~ sajatama ~ põhjama ~ manama hakkama, туча разразилась ливнем äkki hakkas pilvest vihma kallama
разругать 165a Г сов. кого-что kõnek. põhjalikult ~ korralikult läbi sõimama ~ pähe andma, maha tegema; разругать пьесу näidendit maha tegema
ругать 165a Г несов. кого-что
‣ riidlema, kiruma, vanduma, sõimama; ругать последними словами kõige hullemate sõnadega sõimama;
‣ ülek. kõnek. materdama, maha tegema; ругать книгу raamatut maha tegema;
◊ ругать на чём свет стоит kõnek. põhjama nii et maa must ~ nii et maa väriseb; vrd. выругать, обругать, отругать
‣ riidlema, kiruma, vanduma, sõimama; ругать последними словами kõige hullemate sõnadega sõimama;
‣ ülek. kõnek. materdama, maha tegema; ругать книгу raamatut maha tegema;
◊ ругать на чём свет стоит kõnek. põhjama nii et maa must ~ nii et maa väriseb; vrd. выругать, обругать, отругать
скверно Н
‣ vastikult, ilgelt, jälgilt, jäledalt, jõledalt, tülgastavalt, ropult; скверно пахнуть vastikult haisema, скверно выругаться ropult sõimama;
‣ viletsasti, kehvasti, räbalasti, sandisti; on väga halb ~ paha ~ vilets ~ kehv ~ sant ~ räbal; скверно учиться võimatult halvasti õppima, скверно выглядеть väga halb ~ hull välja nägema, дела идут скверно asjad lähevad väga halvasti ~ ei lähe mitte üks põrm, он скверно кончит ta lõpetab väga halvasti ~ hullusti, мне скверно tunnen end räbalasti ~ sandisti ~ kehvasti, во рту скверно suus on paha ~ vastik maik, скверно было у него на душе tal oli meel päris mõru
‣ vastikult, ilgelt, jälgilt, jäledalt, jõledalt, tülgastavalt, ropult; скверно пахнуть vastikult haisema, скверно выругаться ropult sõimama;
‣ viletsasti, kehvasti, räbalasti, sandisti; on väga halb ~ paha ~ vilets ~ kehv ~ sant ~ räbal; скверно учиться võimatult halvasti õppima, скверно выглядеть väga halb ~ hull välja nägema, дела идут скверно asjad lähevad väga halvasti ~ ei lähe mitte üks põrm, он скверно кончит ta lõpetab väga halvasti ~ hullusti, мне скверно tunnen end räbalasti ~ sandisti ~ kehvasti, во рту скверно suus on paha ~ vastik maik, скверно было у него на душе tal oli meel päris mõru
смачно Н madalk.
‣ isukalt, magusasti, mõnuga, naudinguga; смачно есть isukalt ~ mõnuga sööma, смачно зевнуть magusasti haigutama;
‣ ülek. mahlakalt, lopsakalt; смачно говорить mahlakalt ~ värvikalt rääkima, смачно ругаться paksult ~ lopsakalt ~ vägevasti sõimama
‣ isukalt, magusasti, mõnuga, naudinguga; смачно есть isukalt ~ mõnuga sööma, смачно зевнуть magusasti haigutama;
‣ ülek. mahlakalt, lopsakalt; смачно говорить mahlakalt ~ värvikalt rääkima, смачно ругаться paksult ~ lopsakalt ~ vägevasti sõimama
снять 264 Г сов. → несов. снимать
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
утюжить 271a Г несов.
‣ что, чем triikima, pressima; утюжить брюки pükse pressima, танки утюжат окопы tankid rullivad kaevikuid;
‣ ülek. kõnek. siluma; утюжить усы vuntse siluma ~ silima;
‣ кого-что ülek. madalk. kolkima, nahatäit ~ keretäit andma, tuupi tegema;
‣ ülek. madalk. кого-что sõimama, säru ~ peapesu tegema; vrd. выутюжить, отутюжить
‣ что, чем triikima, pressima; утюжить брюки pükse pressima, танки утюжат окопы tankid rullivad kaevikuid;
‣ ülek. kõnek. siluma; утюжить усы vuntse siluma ~ silima;
‣ кого-что ülek. madalk. kolkima, nahatäit ~ keretäit andma, tuupi tegema;
‣ ülek. madalk. кого-что sõimama, säru ~ peapesu tegema; vrd. выутюжить, отутюжить
хвост 2 С м. неод.
‣ saba (ka ülek.), händ; лисий хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), хвост спускового крючка päästikusaba, хвост кометы komeedi saba, хвост поезда rongi saba ~ lõpp, хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, хвост пыли tolmujutt, хвост поклонников austajate rodu ~ parv, платье с длинным хвостом slepiga ~ vedikuga ~ pika sabaga kleit, тянуть за хвост sabast kiskuma, стоять в хвосте колонны kolonni sabas ~ lõpus seisma, идти ~ плестись в хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать хвостом sabaga vehkima, вилять ~ вертеть хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать хвост (1) saba püsti ajama ~ rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse ~ nina püsti ajama, сдать все хвосты kõnek. kõiki sabasid ~ võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);
‣ tehn. хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; хвосты обогащения rikastusjääk;
◊ показать хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu ~ päkki näitama; (и) в хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab ~ vähe pole ~ kõliseb ~ küll saab; вожжа под хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud; накрутить хвост кому madalk. nahka ~ nägu täis sõimama; тянуть кота за хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama; висеть на хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma; насыпать соли на хвост кому madalk. rähka tegema kellele; держи хвост трубой ~ пистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase; бабий хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожать как ~ словно овечий хвост kõnek. nagu tallesaba värisema; псу ~ собаке ~ кобелю под хвост vulg. kassi saba alla; прижимать ~ прижать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; (не) пришей кобыле хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul
‣ saba (ka ülek.), händ; лисий хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), хвост спускового крючка päästikusaba, хвост кометы komeedi saba, хвост поезда rongi saba ~ lõpp, хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, хвост пыли tolmujutt, хвост поклонников austajate rodu ~ parv, платье с длинным хвостом slepiga ~ vedikuga ~ pika sabaga kleit, тянуть за хвост sabast kiskuma, стоять в хвосте колонны kolonni sabas ~ lõpus seisma, идти ~ плестись в хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать хвостом sabaga vehkima, вилять ~ вертеть хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать хвост (1) saba püsti ajama ~ rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse ~ nina püsti ajama, сдать все хвосты kõnek. kõiki sabasid ~ võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);
‣ tehn. хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; хвосты обогащения rikastusjääk;
◊ показать хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu ~ päkki näitama; (и) в хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab ~ vähe pole ~ kõliseb ~ küll saab; вожжа под хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud; накрутить хвост кому madalk. nahka ~ nägu täis sõimama; тянуть кота за хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama; висеть на хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma; насыпать соли на хвост кому madalk. rähka tegema kellele; держи хвост трубой ~ пистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase; бабий хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожать как ~ словно овечий хвост kõnek. nagu tallesaba värisema; псу ~ собаке ~ кобелю под хвост vulg. kassi saba alla; прижимать ~ прижать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; (не) пришей кобыле хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul
честить 296a Г несов. кого-что kõnek. ristima, kiruma, sõimama; честить последними словами ~ на чём свет стоит kiruma ~ sajatama nii, et maa must, kõige hullemate sõnadega ristima
чистить 276a Г несов. кого-что
‣ чем puhastama, puhtaks ~ korda tegema, kasima; чистить обувь jalatseid puhastama, чистить ногти küüsi puhastama, чистить зубы hambaid pesema, чистить грибы seeni puhastama, чистить рыбу kala puhastama ~ rappima ~ rookima, чистить картофель kartuleid koorima, чистить щёткой harjama, чистить пылесосом ковёр tolmuimejaga vaipa puhastama, чистить лес metsa puhastama, puhastusraiet tegema, чистить дно реки jõepõhja puhastama, jõge süvendama, чистить коня hobust puhastama ~ harjama;
‣ ülek. kõnek. puhastustööd tegema (näit. organisatsioonis);
‣ ülek. madalk. puhast tööd tegema, puhtaks ~ tühjaks tegema (röövima); чистить карманы taskuid tühjendama (ka ülek.);
‣ ülek. madalk. kelle kallal võtma, keda sõimama;
‣ madalk. lahmima, peksma; vrd. вычистить, очистить
‣ чем puhastama, puhtaks ~ korda tegema, kasima; чистить обувь jalatseid puhastama, чистить ногти küüsi puhastama, чистить зубы hambaid pesema, чистить грибы seeni puhastama, чистить рыбу kala puhastama ~ rappima ~ rookima, чистить картофель kartuleid koorima, чистить щёткой harjama, чистить пылесосом ковёр tolmuimejaga vaipa puhastama, чистить лес metsa puhastama, puhastusraiet tegema, чистить дно реки jõepõhja puhastama, jõge süvendama, чистить коня hobust puhastama ~ harjama;
‣ ülek. kõnek. puhastustööd tegema (näit. organisatsioonis);
‣ ülek. madalk. puhast tööd tegema, puhtaks ~ tühjaks tegema (röövima); чистить карманы taskuid tühjendama (ka ülek.);
‣ ülek. madalk. kelle kallal võtma, keda sõimama;
‣ madalk. lahmima, peksma; vrd. вычистить, очистить
чихвостить 276a Г несов. кого-что, без доп. madalk.
‣ sõimama, kiruma, siunama, sarjama;
‣ peksma, nüpeldama, vemmeldama, (h)utjama
‣ sõimama, kiruma, siunama, sarjama;
‣ peksma, nüpeldama, vemmeldama, (h)utjama
