[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 167 artiklit
вдоль I Н pikuti, piki; разрезать вдоль pikuti ~ lõhki lõikama, вдоль по улице mööda tänavat;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; вдоль и поперёк изъездить страну maad risti ja põigiti läbi sõitma, знать это дело вдоль и поперёк seda asja läbi ja lõhki tundma
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; вдоль и поперёк изъездить страну maad risti ja põigiti läbi sõitma, знать это дело вдоль и поперёк seda asja läbi ja lõhki tundma
верховой I 120 П
‣ ratsa-; верховая лошадь ratsahobune, ratsu, верховая езда ratsasõit;
‣ П → С м. од. ratsanik, ratsur, ratsamees
‣ ratsa-; верховая лошадь ratsahobune, ratsu, верховая езда ratsasõit;
‣ П → С м. од. ratsanik, ratsur, ratsamees
верхом Н ratsa; kaksiratsa; ездить верхом на лошади hobuse seljas ratsutama, сесть верхом на стул kaksiratsa toolile istuma
вступить 323b Г сов. → несов. вступать во что, на что
‣ sisse ~ peale astuma, sisse tulema, sisse sõitma (ratsa); войска вступили в город sõjavägi saabus ~ marssis linna;
‣ (liikmeks) astuma; вступить в партию parteisse astuma, вступить в колхоз kolhoosi astuma;
‣ mida alustama, millesse astuma; вступить в переговоры läbirääkimisi alustama ~ pidama hakkama, вступить в бой lahingut pidama hakkama, lahingusse astuma, вступить в брак abielluma, abiellu astuma, вступить на престол troonile astuma, вступить в спор vaidlusse sekkuma;
◊ вступить ~ ступать в права õigustesse astuma; вступить ~ вступать в действие ~ в силу jõustuma; вступили ~ вступали в строй (новые заводы) uued tehased läksid käiku
‣ sisse ~ peale astuma, sisse tulema, sisse sõitma (ratsa); войска вступили в город sõjavägi saabus ~ marssis linna;
‣ (liikmeks) astuma; вступить в партию parteisse astuma, вступить в колхоз kolhoosi astuma;
‣ mida alustama, millesse astuma; вступить в переговоры läbirääkimisi alustama ~ pidama hakkama, вступить в бой lahingut pidama hakkama, lahingusse astuma, вступить в брак abielluma, abiellu astuma, вступить на престол troonile astuma, вступить в спор vaidlusse sekkuma;
◊ вступить ~ ступать в права õigustesse astuma; вступить ~ вступать в действие ~ в силу jõustuma; вступили ~ вступали в строй (новые заводы) uued tehased läksid käiku
выездить 270a (повел. накл. выезди) Г сов. → несов. выезжать II
‣ кого ratsastama, (hobust) välja ~ sõitma õpetama;
‣ что kõnek. risti ja põiki läbi sõitma, ringi peale tegema millele
‣ кого ratsastama, (hobust) välja ~ sõitma õpetama;
‣ что kõnek. risti ja põiki läbi sõitma, ringi peale tegema millele
вымерить 269*a Г сов. → несов. вымеривать, вымерять что (välja, ära) mõõtma; вымерить поле põldu (välja) mõõtma, вымерить длину и ширину комнаты toa pikkust ja laiust mõõtma, вымерить что вдоль и поперёк ülek. mida risti ja põiki läbi käima;
◊ вымерить кого взглядом (с головы до ног) kõnek. pealaest jalatallani vaatama ~ pilguga mõõtma keda
◊ вымерить кого взглядом (с головы до ног) kõnek. pealaest jalatallani vaatama ~ pilguga mõõtma keda
гимнастический 129 П võimlemis-, gümnastika-, gümnastiline; гимнастические снаряды võimlemisriistad, гимнастический городок võimlemisväljak, -linnak, гимнастический зал võimla, гимнастическая стенка varbsein, rootsi redelid
грудь 91 (род. и предл. п. ед. ч. груди и груди) С ж. неод. rind; плоская грудь lame rind, широкая грудь lai rind, впалая грудь sisselangenud rind, дышать всей ~ полной грудью, дышать во всю грудь täie rinnaga hingama, прижать к груди vastu rinda suruma, скрестить руки на груди käsi risti rinnale panema, кормить ~ вскармливать грудью rinnaga toitma, отнять ребёнка от груди last (rinnast) võõrutama, грудь рубашки särgi rinnaesine, грудью проложить себе дорогу ülek. endale rinnaga teed murdma, таить в груди ülek. südames hoidma, бить себя в грудь endale vastu rindu taguma;
◊ встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
◊ встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
дёрен 1 С м. неод. bot. kukits (Chamaepericlymenum); шведский дёрен (rootsi) kukits (Chamaepericlymenum suecicum)
диаметрально Н diametraalselt, otse, lausa, risti; диаметрально противоположный otse ~ risti vastupidine
дорога 69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная дорога autotee, maantee, главная дорога peatee, шоссейная дорога maantee, скоростная дорога kiirtee, autotee, проезжая дорога sõidutee, подвесная дорога ripptee, канатная дорога köistee, железная дорога raudtee, просёлочная дорога külavahetee, полевая дорога põllutee, väljavahetee, отправиться в дорогу teele asuma ~ minema, сбиться с дороги teelt eksima ~ hälbima, устать с дороги sõidust väsima, уступить ~ дать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на дорогу tee peale jõudma, по дороге домой teel koju, пробивать ~ прокладывать дорогу teed rajama (ka ülek.), собраться в дорогу end teele asutama, поесть на дорогу enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с дороги reisiväsimusest puhkama, мне с вами по дороге mul on teiega sama ~ üks tee, зайти по дороге в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя дорога tal on pikk tee ees, дорога меня измучила reis ~ pikk tee väsitas mu ära, дорогой ~ по дороге teed käies, teel olles;
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
дрозд 2 С м. од. zool. rästas (Turdus); певчий дрозд laulurästas (Turdus philomelos), чёрный дрозд musträstas (Turdus merula)
ёжиться 271 Г несов.
‣ от чего, без доп. kössitama, kössi tõmbuma; kissi tõmbuma; ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma;
‣ ülek. kõnek. kõhklema, ebalema; vrd. съёжиться
‣ от чего, без доп. kössitama, kössi tõmbuma; kissi tõmbuma; ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma;
‣ ülek. kõnek. kõhklema, ebalema; vrd. съёжиться
жарить Г несов.
‣ 269a что praadima, küpsetama; röstima; жарить мясо liha praadima ~ küpsetama, жарить кофе kohvi(ube) praadima ~ röstima;
‣ 269b ülek. kõnek. kõrvetama; солнце жарит päike kõrvetab;
‣ 269b madalk. mis tahes intensiivset tegevust märkiv verb; жарить в шашки tamkat ~ kabet vihtuma ~ taguma, жарить на гармошке marudalt lõõtsa tõmbama, жарить наизусть peast panema ~ laduma, дождь так и жарит vihma valab (nagu oavarrest); vrd. изжарить, сжарить
‣ 269a что praadima, küpsetama; röstima; жарить мясо liha praadima ~ küpsetama, жарить кофе kohvi(ube) praadima ~ röstima;
‣ 269b ülek. kõnek. kõrvetama; солнце жарит päike kõrvetab;
‣ 269b madalk. mis tahes intensiivset tegevust märkiv verb; жарить в шашки tamkat ~ kabet vihtuma ~ taguma, жарить на гармошке marudalt lõõtsa tõmbama, жарить наизусть peast panema ~ laduma, дождь так и жарит vihma valab (nagu oavarrest); vrd. изжарить, сжарить
жаться 220 Г несов.
‣ к кому-чему (end) kelle vastu suruma; tunglema; kössitama; ребёнок жмётся к матери laps surub end ema vastu, вся семья жалась в одной комнате kogu perekond oli ühte tuppa surutud, народ жался у двери rahvas tungles ukse juures, жаться от холода külmast kössi tõmbuma;
‣ kõnek. kõhklema, kõhelema; ihnutsema; ты чего жмёшься? (1) mis sa kõhkled ~ kõheled? (2) mis sa ihnutsed?
‣ страд. к жать I и жать II
‣ к кому-чему (end) kelle vastu suruma; tunglema; kössitama; ребёнок жмётся к матери laps surub end ema vastu, вся семья жалась в одной комнате kogu perekond oli ühte tuppa surutud, народ жался у двери rahvas tungles ukse juures, жаться от холода külmast kössi tõmbuma;
‣ kõnek. kõhklema, kõhelema; ihnutsema; ты чего жмёшься? (1) mis sa kõhkled ~ kõheled? (2) mis sa ihnutsed?
‣ страд. к жать I и жать II
заездить I 270a (повел. накл. заезди) Г сов. → несов. заезживать kõnek.
‣ кого (sõiduga) ära ~ võhmale ajama; заездить лошадей hobuseid ära ~ võhmale ajama, заездить волка hunti ära väsitama ~ ajama (ratsa);
‣ кого, чем ülek. kõnek. ära piinama ~ vaevama; заездить непосильной работой üle jõu käiva tööga ära vaevama;
‣ что, чем ära tallama ~ sõtkuma; maha sõitma; озимь заезжена телегами talivili on vankritega maha sõidetud
‣ кого (sõiduga) ära ~ võhmale ajama; заездить лошадей hobuseid ära ~ võhmale ajama, заездить волка hunti ära väsitama ~ ajama (ratsa);
‣ кого, чем ülek. kõnek. ära piinama ~ vaevama; заездить непосильной работой üle jõu käiva tööga ära vaevama;
‣ что, чем ära tallama ~ sõtkuma; maha sõitma; озимь заезжена телегами talivili on vankritega maha sõidetud
заплетаться 169 Г несов. → сов. заплестись
‣ takerduma, kinni jääma; язык заплетается keel on pehme ~ läheb sõlme, ноги заплетаются jalad käivad all risti;
‣ страд. к заплетать
‣ takerduma, kinni jääma; язык заплетается keel on pehme ~ läheb sõlme, ноги заплетаются jalad käivad all risti;
‣ страд. к заплетать
заступить Г сов. → несов. заступать
‣ 323a кого-что van. asendama, kelle asemele ~ kohale tulema ~ astuma ~ asuma; asemel olema; заступить кому место отца kellele isa eest olema;
‣ 323b на что, во что, кем, без доп. kõnek. (tööle, valvesse vm.) asuma; заступить на дежурство valvesse ~ valvekorda asuma, ночная смена давно заступила öine vahetus on ammu alanud;
‣ 323a что madalk. peale astuma; лошадь заступила повод hobune astus ohelikule peale;
◊ заступить ~ заступать дорогу кому kõnek. kelle teele risti ette astuma, kelle teel risti ees olema, kelle teed kinni panema
‣ 323a кого-что van. asendama, kelle asemele ~ kohale tulema ~ astuma ~ asuma; asemel olema; заступить кому место отца kellele isa eest olema;
‣ 323b на что, во что, кем, без доп. kõnek. (tööle, valvesse vm.) asuma; заступить на дежурство valvesse ~ valvekorda asuma, ночная смена давно заступила öine vahetus on ammu alanud;
‣ 323a что madalk. peale astuma; лошадь заступила повод hobune astus ohelikule peale;
◊ заступить ~ заступать дорогу кому kõnek. kelle teele risti ette astuma, kelle teel risti ees olema, kelle teed kinni panema
из-, изо-, ис- приставка, märgib:
‣ tegevuse ammendatust; износить ära ~ vanaks kandma, ära kulutama, иссушить ära kuivatama;
‣ totaalsust; избить läbi peksma, изъездить risti ja põiki läbi sõitma;
‣ tegevuse tulemust; испечь valmis küpsetama;
‣ väljapoole liikumise suunda; излучать kiirgama;
‣ eraldamist, tervikust eemaldamist; изгнать välja ajama, исключить välja heitma, kõrvaldama
‣ tegevuse ammendatust; износить ära ~ vanaks kandma, ära kulutama, иссушить ära kuivatama;
‣ totaalsust; избить läbi peksma, изъездить risti ja põiki läbi sõitma;
‣ tegevuse tulemust; испечь valmis küpsetama;
‣ väljapoole liikumise suunda; излучать kiirgama;
‣ eraldamist, tervikust eemaldamist; изгнать välja ajama, исключить välja heitma, kõrvaldama
избегать 164a Г сов. что kõnek. (risti ja põiki) läbi jooksma; он избегал весь город ta jooksis terve linna läbi
избороздить 292 Г сов. что
‣ vaostama, vaguma, vagusid kündma; ülek. kurdude ~ armidega katma; время избороздило его чело kõrgst. aeg on kündnud vagusid ta laupa, лицо избороздили морщины nägu oli kortsuline ~ kortse täis, изборождённая шрамами щека haavaarmides põsk;
‣ ülek. risti ja põiki läbi sõitma ~ käima
‣ vaostama, vaguma, vagusid kündma; ülek. kurdude ~ armidega katma; время избороздило его чело kõrgst. aeg on kündnud vagusid ta laupa, лицо избороздили морщины nägu oli kortsuline ~ kortse täis, изборождённая шрамами щека haavaarmides põsk;
‣ ülek. risti ja põiki läbi sõitma ~ käima
изъездить 270a (повел. накл. изъезди) Г сов.
‣ что läbi sõitma ~ rändama; изъездить вдоль и поперёк risti ja põiki läbi sõitma;
‣ кого-что sõitmisega kõlbmatuks tegema; изъездить дорогу teed auklikuks ~ rööplikuks sõitma, изъездить коня van. hobust vaeseomaks sõitma
‣ что läbi sõitma ~ rändama; изъездить вдоль и поперёк risti ja põiki läbi sõitma;
‣ кого-что sõitmisega kõlbmatuks tegema; изъездить дорогу teed auklikuks ~ rööplikuks sõitma, изъездить коня van. hobust vaeseomaks sõitma
исходить III 313a Г сов. что läbi käima ~ rändama; исходить страну вдоль и поперёк maad risti ja põiki läbi käima ~ rändama (jalgsi)
кавалер II 1 С м. од.
‣ (aumärgi) kavaler ~ kandja; георгиевский кавалер Georgi risti kavaler, кавалер Золотой Звезды Kuldtähe kavaler, кавалер ордена Трудового Красного Знамени Tööpunalipu ordeni kandja ~ omanik;
‣ aj. (ordu)rüütel
‣ (aumärgi) kavaler ~ kandja; георгиевский кавалер Georgi risti kavaler, кавалер Золотой Звезды Kuldtähe kavaler, кавалер ордена Трудового Красного Знамени Tööpunalipu ordeni kandja ~ omanik;
‣ aj. (ordu)rüütel
кавалерийский 129 П ratsa(väe)-, ratsaväelas-, ratsaväelase; кавалерийский полк ratsapolk, -rügement, кавалерийский мундир ratsaväelase munder
калить 285a Г несов. что
‣ tuliseks ~ hõõguma ajama, hõõgutama; kõrvetama; калить камни kive tuliseks ajama;
‣ tehn. karastama;
‣ röstima, pruunistama, praadima; калить каштаны kastaneid küpsetama
‣ tuliseks ~ hõõguma ajama, hõõgutama; kõrvetama; калить камни kive tuliseks ajama;
‣ tehn. karastama;
‣ röstima, pruunistama, praadima; калить каштаны kastaneid küpsetama
клевер 4 С м. неод. (обычно без мн. ч.) bot. ristik (Trifolium), ristikhein, härjapea; золотистый клевер kuldristik (Trifolium strepens v aureum), белый ~ ползучий клевер valge ristik (Trifolium repens), гибридный ~ розовый ~ шведский клевер roosa ~ rootsi ristik (Trifolium hybridum), красный ~ луговой клевер aasristik (Trifolium pratense)
колосниковый 119 П (tuha-, varb-) resti-; parre-; nöörlae-; колосниковая решётка tuharest, varbrest, plaanrest; mäend. lattrest
конно- часть сложных слов ratsa-, hobuse-; конноспортивный ratsaspordi(-)
конный 126 П
‣ hobuse-, hobu-; конный завод hobusekasvandus, hobusearetla, конная сбруя hobuseriistad, -rakmed, конная ярмарка hobuselaat, конные грабли hobureha, looreha, конный привод hobuajam;
‣ ratsa-; конная артиллерия ratsasuurtükivägi, конная разведка ratsaluure, конный пробег ratsavõistlus, конный спорт ratsasport;
‣ П → С м. од. ratsanik, ratsamees; трое конных kolm ratsameest
‣ hobuse-, hobu-; конный завод hobusekasvandus, hobusearetla, конная сбруя hobuseriistad, -rakmed, конная ярмарка hobuselaat, конные грабли hobureha, looreha, конный привод hobuajam;
‣ ratsa-; конная артиллерия ratsasuurtükivägi, конная разведка ratsaluure, конный пробег ratsavõistlus, конный спорт ratsasport;
‣ П → С м. од. ratsanik, ratsamees; трое конных kolm ratsameest
король 11 С м. од. kuningas (ka ülek.); шведский король Rootsi kuningas, нефтяной король naftakuningas, финансовый король rahatuus, шах королю tuli, tuld kuningale (males), крыть короля kuningat tapma (kaardimängus)
корчиться 271 (повел. накл. корчись и корчься, корчитесь и корчьтесь) Г несов. в чём, от чего kõverasse ~ krampi kiskuma ~ tõmbuma, (valust) vähkrema ~ visklema ~ väänlema, (krampides) vintsklema; kõverasse kiskuma, kössi tõmbuma; корчиться в судорогах krampides vintsklema, корчиться от боли valust väänlema, корчиться от холода külmast kössi tõmbuma; vrd. скорчиться
крест 2 С м. неод. rist (ka ülek.); ristimärk; нательный крест kaelarist, могильный крест (haua)rist, осенить себя крестом risti ette lööma, Георгиевский крест Georgi rist, ему достался тяжёлый крест ta sai endale raske risti ~ koorma kaela, вышивать крестом ristpistes tikkima;
◊ вот те ~ тебе крест madalk. van. jumala eest, ma vannun; креста нет на ком kõnek. van. kes ei karda jumalat; нести свой крест oma risti kandma; ставить ~ поставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; целовать крест на чём, в чём, кому van. oma hingeõnnistuse nimel tõotama mida, kellele truudust vanduma
◊ вот те ~ тебе крест madalk. van. jumala eest, ma vannun; креста нет на ком kõnek. van. kes ei karda jumalat; нести свой крест oma risti kandma; ставить ~ поставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; целовать крест на чём, в чём, кому van. oma hingeõnnistuse nimel tõotama mida, kellele truudust vanduma
креститься 318 Г
‣ сов. и несов. end ristida laskma;
‣ несов. без доп., чем, на что risti ette lööma, ristimärki tegema; креститься двуперстием kahe sõrmega risti ette lööma; vrd. окреститься, перекреститься
‣ сов. и несов. end ristida laskma;
‣ несов. без доп., чем, на что risti ette lööma, ristimärki tegema; креститься двуперстием kahe sõrmega risti ette lööma; vrd. окреститься, перекреститься
крест-накрест Н risti, ristakuti, ristamisi
крестный 126 П risti-; крестное подножие ristialus, крестное знамение ristimärk, крестный ход ristikäik (protsessioon)
крёстный 126 П
‣ risti-; крёстный отец ristiisa, крёстная мать ristiema;
‣ П → С крёстный м. ristiisa, крёстная ж. ristiema
‣ risti-; крёстный отец ristiisa, крёстная мать ristiema;
‣ П → С крёстный м. ristiisa, крёстная ж. ristiema
крестовидный 126 П (кр. ф. крестовиден, крестовидна, крестовидно, крестовидны) ristjas, ristikujuline, ristitaoline
крестовый 119 П rist-, risti-, ristiga; ristikujuline, ristjas; крестовый паук ristämblik, крестовый свод ehit. ristvõlv, крестовый поход aj., ka ülek. ristisõda, ristiretk, крестовый туз ristiäss
крестообразный 126 П (кр. ф. крестообразен, крестообразна, крестообразно, крестообразны) rist-, ristikujuline, ristitaoline, ristjas
крещение 115 С с. неод.
‣ ristimine, ristsed (ka ülek.); боевое крещение tuleristsed;
‣ kolmekuningapäev
‣ ristimine, ristsed (ka ülek.); боевое крещение tuleristsed;
‣ kolmekuningapäev
крошка I 73 С
‣ ж. неод. raas(uke), kübe(meke), iva; стряхнуть крошки со скатерти laudlinalt puru maha raputama, ни крошки mitte raasugi;
‣ ж. неод. (без мн. ч.) puru; кирпичная крошка tellisepuru, сухарная крошка riivsai;
‣ м. и ж. од. kõnek. maimuke, pisike
‣ ж. неод. raas(uke), kübe(meke), iva; стряхнуть крошки со скатерти laudlinalt puru maha raputama, ни крошки mitte raasugi;
‣ ж. неод. (без мн. ч.) puru; кирпичная крошка tellisepuru, сухарная крошка riivsai;
‣ м. и ж. од. kõnek. maimuke, pisike
лад I 3 (род. п. ед. ч. лада и ладу, предл. п. о ладе и в ладу) С м. неод.
‣ kõnek. üksmeel, kooskõla, rahu; в семье нет ладу peres puudub üksmeel, жить в ладу ~ в ладах с кем kõnek. rahus elama, мы с ним в ладу ~ в ладах oleme temaga heal jalal, saame temaga hästi läbi;
‣ laad, viis, maneer; на русский лад vene moodi ~ kombel, venepäraselt, на новый лад uut moodi ~ viisi, uuel kombel;
◊ на все лады igat kanti, risti ja põiki; в лад с чем ~ чему kooskõlas millega; не в ладу, не в ладах kõnek. vaenujalal; ни складу ни ладу ei tulu ega tolku, ei nägu ega tegu; идти ~ пойти на лад laabuma hakkama, korda ~ kombesse minema
‣ kõnek. üksmeel, kooskõla, rahu; в семье нет ладу peres puudub üksmeel, жить в ладу ~ в ладах с кем kõnek. rahus elama, мы с ним в ладу ~ в ладах oleme temaga heal jalal, saame temaga hästi läbi;
‣ laad, viis, maneer; на русский лад vene moodi ~ kombel, venepäraselt, на новый лад uut moodi ~ viisi, uuel kombel;
◊ на все лады igat kanti, risti ja põiki; в лад с чем ~ чему kooskõlas millega; не в ладу, не в ладах kõnek. vaenujalal; ни складу ни ладу ei tulu ega tolku, ei nägu ega tegu; идти ~ пойти на лад laabuma hakkama, korda ~ kombesse minema
лошадь 91 (твор. п. мн. ч. лошадьми и лошадями) С ж. од. zool. hobune (Equus); верховая лошадь ratsahobune, вьючная лошадь kandehobune, ломовая лошадь veohobune, скаковая лошадь võidusõiduhobune, племенная лошадь tõuhobune, коренная лошадь juhthobune (kolmikrakendis), пристяжная лошадь priipassihobune, упряжная лошадь rakmehobune, горячая лошадь tuline ratsu, верхом на лошади ratsa, садиться на лошадь hobuse selga istuma, закладывать лошадей hobuseid ette panema ~ rakendama (näit. troikat), запрягать лошадь hobust rakendama, седлать лошадь hobust saduldama
ме межд. mää, mök-mök;
◊ ни бе ни ме ни кукареку (не понимает) в чём madalk. teab millest niisama palju kui köstri vasikas pühapäevasest päevast, mitte mõhkugi ~ tuhkagi ei taipa
◊ ни бе ни ме ни кукареку (не понимает) в чём madalk. teab millest niisama palju kui köstri vasikas pühapäevasest päevast, mitte mõhkugi ~ tuhkagi ei taipa
моёвка 72 С ж. од. zool. kaljukajakas (Rissa tridactyla); красноногая моёвка punajalg-kaljukajakas (Rissa brevrostris)
накрест Н risti, ristamisi, ristati, ristakuti, ristikujuliselt; сложить руки накрест käsi risti panema
наперекор Н, предлог с дат. п. vastupidi, vastuoksa, vastakalt, kiuste; действовать наперекор vastupidi ~ vastuoksa toimima, наперекор судьбе saatuse kiuste, наперекор чьим желаниям risti vastu(pidi) kelle soovidele
наперекрёст Н kõnek. risti, ristamisi, ristakuti; дверь была наперекрёст забита досками uks oli risti ~ ristamisi laudadega kinni löödud
наперерез Н, предлог с дат. п. risti (vastu); взять наперерез risti vastu minema ~ suunduma, плыть наперерез risti vastu ujuma, побежать наперерез кому kellel (joostes) teed ära lõikama
наперехват Н madalk.
‣ risti, teed ära lõigates;
‣ teineteise võidu, üksteise võidu
‣ risti, teed ära lõigates;
‣ teineteise võidu, üksteise võidu
напротив I Н
‣ vastas, vastasküljel, vastaspoolel; напротив сидел молодой человек vastas istus noormees, напротив была школа üle tee (v. tänava jne.) oli kool, vastas asus kool;
‣ vastupidi, vastuoksa; madalk. van. kiuste; делать всё напротив kõike vastupidi ~ vastuoksa ~ risti vastu tegema;
‣ в функции вводн. сл. vastupidi; напротив, я очень рад vastupidi, ma olen väga rõõmus
‣ vastas, vastasküljel, vastaspoolel; напротив сидел молодой человек vastas istus noormees, напротив была школа üle tee (v. tänava jne.) oli kool, vastas asus kool;
‣ vastupidi, vastuoksa; madalk. van. kiuste; делать всё напротив kõike vastupidi ~ vastuoksa ~ risti vastu tegema;
‣ в функции вводн. сл. vastupidi; напротив, я очень рад vastupidi, ma olen väga rõõmus
насечка 73 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) täksimine, täkkimine, sälkamine, (viili) raiumine; насечка пилы sae pinnimine ~ rihtimine;
‣ täke, sälk; raie (om. raide ja raie); двойная насечка ristraie, kahekordne raie, насечка напильника viiliraie;
‣ kunst metallinkrustatsioon; met. (terase) damaskimine
‣ (без мн. ч.) täksimine, täkkimine, sälkamine, (viili) raiumine; насечка пилы sae pinnimine ~ rihtimine;
‣ täke, sälk; raie (om. raide ja raie); двойная насечка ristraie, kahekordne raie, насечка напильника viiliraie;
‣ kunst metallinkrustatsioon; met. (terase) damaskimine
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
нототения 89 С ж. од. nototeenia (kala); мраморная нототения zool. marmornototeenia (Notothenia rossi)
ноша 76 С ж. неод. kandam; ülek. koorem; тяжёлая ноша дров raske puuseljatäis ~ seljatäis puid;
◊ всякому своя ноша тяжела vanas. igaüks peab oma risti kandma, igaühel oma mure
◊ всякому своя ноша тяжела vanas. igaüks peab oma risti kandma, igaühel oma mure
облазить 272a Г сов. что kõnek. (risti ja põiki) läbi ronima ~ kolama ~ ülek. tuhnima; облазить весь чердак kogu pööningut läbi kolama ~ tuhnima, облазить весь лес kogu metsa läbi kolama ~ kammima
обскакать 201 Г сов. → несов. обскакивать
‣ что ümber mille ratsutama ~ (ratsa) sõitma;
‣ кого-что kellest mööda ratsutama, (ratsa) mööda sõitma, ette jõudma (kõnek. ka ülek.);
‣ что kõnek. läbi ratsutama, ratsa ~ ratsutades läbi sõitma
‣ что ümber mille ratsutama ~ (ratsa) sõitma;
‣ кого-что kellest mööda ratsutama, (ratsa) mööda sõitma, ette jõudma (kõnek. ka ülek.);
‣ что kõnek. läbi ratsutama, ratsa ~ ratsutades läbi sõitma
община, община 51 С ж. неод.
‣ aj. kogukond; родовая община sugukond, семейная община suurpere, территориальная община territoriaalkogukond, сельская община külakogukond, палата общин (Inglise) Alamkoda;
‣ van. ühing, selts; община Красного Креста Punase Risti selts;
‣ (mesilas)pere, (linnu- vm.) parv, (looma)kari; община шмелей kimalaspere
‣ aj. kogukond; родовая община sugukond, семейная община suurpere, территориальная община territoriaalkogukond, сельская община külakogukond, палата общин (Inglise) Alamkoda;
‣ van. ühing, selts; община Красного Креста Punase Risti selts;
‣ (mesilas)pere, (linnu- vm.) parv, (looma)kari; община шмелей kimalaspere
осениться 285 Г сов. → несов. осеняться чем liter.
‣ varjutuma; лицо осенилось грустью näole ilmus nukrusevari;
‣ kirikl. väljendis осениться крестным знамением ~ крестом risti ette lööma
‣ varjutuma; лицо осенилось грустью näole ilmus nukrusevari;
‣ kirikl. väljendis осениться крестным знамением ~ крестом risti ette lööma
откреститься 318 Г сов. → несов. открещиваться
‣ от кого-чего, без доп. kirikl. (kaitseks) risti ette lööma;
‣ (без несов.) kõnek. risti ettelöömist lõpetama;
‣ от чего kõnek. hoiduma; от кого lahti saada püüdma
‣ от кого-чего, без доп. kirikl. (kaitseks) risti ette lööma;
‣ (без несов.) kõnek. risti ettelöömist lõpetama;
‣ от чего kõnek. hoiduma; от кого lahti saada püüdma
охулка 72 С ж. неод. väljendis охулки на руку не класть ~ не положить madalk. risti mitte ette lööma, oma jagu maksku mis maksab kätte saama, oma tükki käest mitte laskma
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
перекрестить 318 Г сов.
‣ кого-что ristimärki tegema kellele-millele;
‣ несов. перекрещивать кого-что, в кого-что, кем-чем uuesti ~ ümber ristima;
‣ несов. перекрещивать что, чем kõnek. ristitama, ristakuti ~ ristamisi panema, (nööri vm.) risti mille ümber siduma;
‣ что, чем kõnek. millele kriipsu peale tõmbama, mida läbi kriipsutama; vrd. крестить
‣ кого-что ristimärki tegema kellele-millele;
‣ несов. перекрещивать кого-что, в кого-что, кем-чем uuesti ~ ümber ristima;
‣ несов. перекрещивать что, чем kõnek. ristitama, ristakuti ~ ristamisi panema, (nööri vm.) risti mille ümber siduma;
‣ что, чем kõnek. millele kriipsu peale tõmbama, mida läbi kriipsutama; vrd. крестить
перекреститься 318 Г сов.
‣ risti ette lööma, ristimärki tegema;
‣ несов. перекрещиваться в кого-что kõnek. end uuesti ristida laskma (usu vahetamisel);
‣ несов. перекрещиваться kõnek. ristuma (ka ülek.); дороги перекрестились teed ristusid; vrd. креститься
‣ risti ette lööma, ristimärki tegema;
‣ несов. перекрещиваться в кого-что kõnek. end uuesti ristida laskma (usu vahetamisel);
‣ несов. перекрещиваться kõnek. ristuma (ka ülek.); дороги перекрестились teed ristusid; vrd. креститься
перекрёстный 126 П rist-, risti-, ristuv; перекрёстный допрос jur. ristküsitlus, перекрёстный огонь sõj. risttuli, перекрёстное опыление bot. risttolmlemine, перекрёстная рифма kirj. ristriim, перекрёстный посев ~ сев põll. ristikülv, перекрёстные линии ristuvad jooned, перекрёстная ремённая передача tehn. ristuva rihmaga ülekanne ~ ajam
перепахать 205a Г сов. → несов. перепахивать что
‣ üle ~ ümber kündma;
‣ (täielikult, kõiki põlde, palju) üles kündma (ka ülek.);
‣ ristvagu ajama, risti üle mille vagu ajama
‣ üle ~ ümber kündma;
‣ (täielikult, kõiki põlde, palju) üles kündma (ka ülek.);
‣ ristvagu ajama, risti üle mille vagu ajama
перерезать 186 Г сов. → несов. перерезать, перерезывать
‣ что läbi ~ katki lõikama;
‣ что ülek. läbima, lõhestama; поле перерезали овраги jäärakud läbisid põldu, глубокие морщины перерезали его лоб sügavad kortsud katsid ta otsaesist;
‣ что, кому-чему ära lõikama, tõkestama, kinni panema, risti tee peal ees olema; перерезать дорогу teed tõkestama ~ ära lõikama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (üksteise järel kõiki v. paljusid) veristama ~ tapma ~ maha murdma
‣ что läbi ~ katki lõikama;
‣ что ülek. läbima, lõhestama; поле перерезали овраги jäärakud läbisid põldu, глубокие морщины перерезали его лоб sügavad kortsud katsid ta otsaesist;
‣ что, кому-чему ära lõikama, tõkestama, kinni panema, risti tee peal ees olema; перерезать дорогу teed tõkestama ~ ära lõikama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (üksteise järel kõiki v. paljusid) veristama ~ tapma ~ maha murdma
перерыть 347a Г сов. → несов. перерывать
‣ что täielikult ümber ~ läbi kaevama ~ sonkima; перерыть весь сад kogu aeda ümber kaevama ~ songermaaks muutma, перерытая снарядами земля mürskudest ülesküntud maa;
‣ что, чем risti üle mille kaevama; перерыть дорогу канавой risti üle tee kraavi kaevama;
‣ что kõnek. (üksteise järel kõike) läbi tuhnima ~ tuustima; перерыть все ящики kõiki sahtleid läbi tuustima
‣ что täielikult ümber ~ läbi kaevama ~ sonkima; перерыть весь сад kogu aeda ümber kaevama ~ songermaaks muutma, перерытая снарядами земля mürskudest ülesküntud maa;
‣ что, чем risti üle mille kaevama; перерыть дорогу канавой risti üle tee kraavi kaevama;
‣ что kõnek. (üksteise järel kõike) läbi tuhnima ~ tuustima; перерыть все ящики kõiki sahtleid läbi tuustima
пересечение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kõnek. katki- ~ läbi- ~ poolekslõikamine ~ raiumine; lõikumine (ka mat.), ristumine;
‣ (без мн. ч.) (risti) üleminek, ületamine; пересечение границы piiri ületamine;
‣ lõikumiskoht, ristumiskoht; lõige; точка пересечения lõikumispunkt, пересечение дорог (1) teede ristumine, (2) ristmik, riste (ristme), risttee, teerist, (3) mer. kursside ristumine, на пересечении улиц (tänava)ristmikul, -ristil, кольцевое пересечение ringristmik, ringliiklusega ristmik
‣ (без мн. ч.) kõnek. katki- ~ läbi- ~ poolekslõikamine ~ raiumine; lõikumine (ka mat.), ristumine;
‣ (без мн. ч.) (risti) üleminek, ületamine; пересечение границы piiri ületamine;
‣ lõikumiskoht, ristumiskoht; lõige; точка пересечения lõikumispunkt, пересечение дорог (1) teede ristumine, (2) ristmik, riste (ristme), risttee, teerist, (3) mer. kursside ristumine, на пересечении улиц (tänava)ristmikul, -ristil, кольцевое пересечение ringristmik, ringliiklusega ristmik
пересечь I 378a (действ. прич. прош. вр. пересекший, дееприч. прош. вр. пересекши) Г сов. → несов. пересекать
‣ кого-что kõnek. läbi ~ pooleks ~ katki raiuma ~ lõikama; пересечь пополам pooleks raiuma, пересечь автоматной очередью automaadivalanguga läbi tikkima;
‣ что (risti) üle minema ~ sõitma, ületama; пересечь дорогу (risti) üle tee minema, пересечь океан üle ookeani sõitma, пересечь границу piiri ületama, пересечь экватор ekvaatorit ületama, üle ekvaatori minema ~ sõitma, пересечь площадь üle väljaku minema, väljakut ületama;
‣ что läbima; этот район пересекут две железные дороги seda piirkonda hakkab läbima ~ sellest piirkonnast hakkab läbi minema kaks raudteed;
‣ что кому-чему ülek. tõkestama; пересечь дорогу кому kelle(l) teed tõkestama
‣ кого-что kõnek. läbi ~ pooleks ~ katki raiuma ~ lõikama; пересечь пополам pooleks raiuma, пересечь автоматной очередью automaadivalanguga läbi tikkima;
‣ что (risti) üle minema ~ sõitma, ületama; пересечь дорогу (risti) üle tee minema, пересечь океан üle ookeani sõitma, пересечь границу piiri ületama, пересечь экватор ekvaatorit ületama, üle ekvaatori minema ~ sõitma, пересечь площадь üle väljaku minema, väljakut ületama;
‣ что läbima; этот район пересекут две железные дороги seda piirkonda hakkab läbima ~ sellest piirkonnast hakkab läbi minema kaks raudteed;
‣ что кому-чему ülek. tõkestama; пересечь дорогу кому kelle(l) teed tõkestama
перечить 271b Г несов. кому-чему kõnek. vastu rääkima ~ vaidlema ~ puiklema, risti vastupidist rääkima ~ tegema; перечить старшим vanematele inimestele vastu rääkima
перпендикулярно Н risti, perpendikulaarselt
перпендикулярный 126 П (кр. ф. перпендикулярен, перпендикулярна, перпендикулярно, перпендикулярны) чему, к чему rist-, risti-, ristloodne, risti ~ ristjoones ~ ristloodis olev, perpendikulaar-, perpendikulaarne; перпендикулярная линия perpendikulaarjoon, ristjoon
петля ед. ч. 61, мн. ч. 65, петля 65 С ж. неод.
‣ aas, öös, sõltus, tripp; silmus, silm (silmkoe aas); haagivastus, lehthaak; подъёмная петля, петля для захвата tehn. tõsteaas, ставить петли silmuseid ~ silmuspüüniseid üles panema, петля на чулке спустилась sukasilm on maha jooksnud ~ on maas, поднимать петли на чулке sukasilmi üles võtma, река делает петлю ~ петлю jõgi teeb käänaku;
‣ nööpauk; бельевая петля pesunööpauk, обметать петли nööpauke üle lööma;
‣ sõlm; мёртвая петля lenn. Nesterovi sõlm, surmasõlm, бегучая петля jooksev sõlm, завязать петлёй ~ петлей sõlme siduma;
‣ tehn. (ukse-, akna-) hing; дверная петля uksehing, врезная петля peithing, дверь соскочила с петель uks tuli hingedelt maha;
◊ петля затягивается ~ сжимается вокруг кого-чего ring tõmbub koomale kelle-mille ümber; надеть петлю ~ петлю себе на шею ~ на себя oma pead silmusesse pistma, risti ~ koormat kaela võtma; хоть в петлю ~ в петлю лезь ~ полезай kõnek. pane või nöör kaela
‣ aas, öös, sõltus, tripp; silmus, silm (silmkoe aas); haagivastus, lehthaak; подъёмная петля, петля для захвата tehn. tõsteaas, ставить петли silmuseid ~ silmuspüüniseid üles panema, петля на чулке спустилась sukasilm on maha jooksnud ~ on maas, поднимать петли на чулке sukasilmi üles võtma, река делает петлю ~ петлю jõgi teeb käänaku;
‣ nööpauk; бельевая петля pesunööpauk, обметать петли nööpauke üle lööma;
‣ sõlm; мёртвая петля lenn. Nesterovi sõlm, surmasõlm, бегучая петля jooksev sõlm, завязать петлёй ~ петлей sõlme siduma;
‣ tehn. (ukse-, akna-) hing; дверная петля uksehing, врезная петля peithing, дверь соскочила с петель uks tuli hingedelt maha;
◊ петля затягивается ~ сжимается вокруг кого-чего ring tõmbub koomale kelle-mille ümber; надеть петлю ~ петлю себе на шею ~ на себя oma pead silmusesse pistma, risti ~ koormat kaela võtma; хоть в петлю ~ в петлю лезь ~ полезай kõnek. pane või nöör kaela
пила 53 С ж. неод.
‣ saag; дисковая ~ круглая пила ketassaag, ленточная пила lintsaag, волосная пила jõhvsaag, лучковая пила vibusaag, raamsaag, ручная пила käsisaag, поперечная пила ristsaag, põiksaag;
‣ ülek. kõnek. kiusaja, irask, (alatine) iriseja
‣ saag; дисковая ~ круглая пила ketassaag, ленточная пила lintsaag, волосная пила jõhvsaag, лучковая пила vibusaag, raamsaag, ручная пила käsisaag, поперечная пила ristsaag, põiksaag;
‣ ülek. kõnek. kiusaja, irask, (alatine) iriseja
поджарить 269a Г сов. → несов. поджаривать что, чего, в чём praadima, pruunistama, röstima; küpsetama
поджаться 220 (буд. вр. подожмусь, подожмёшься ...; повел. накл. подожмись) Г сов. → несов. поджиматься
‣ end kokku ~ vastu ~ ligi suruma, kokku ~ vastu tõmbuma; губы поджались huuled tõmbusid kriipsuks;
‣ kõnek. kössi tõmbuma
‣ end kokku ~ vastu ~ ligi suruma, kokku ~ vastu tõmbuma; губы поджались huuled tõmbusid kriipsuks;
‣ kõnek. kössi tõmbuma
подряхлеть 229b Г сов. kõnek. (vanadusest) jõuetuks ~ väetiks ~ nõdraks jääma, kössi vajuma (ka hoone kohta)
пожаться 220 Г сов. → несов. пожиматься
‣ от чего, чем kössi tõmbuma, pead õlgade vahele tõmbama (külma tõttu); пожаться всем телом üleni kössi tõmbuma, end kössi kiskuma;
‣ (mõnda aega) kõhklema ~ kõhelema
‣ от чего, чем kössi tõmbuma, pead õlgade vahele tõmbama (külma tõttu); пожаться всем телом üleni kössi tõmbuma, end kössi kiskuma;
‣ (mõnda aega) kõhklema ~ kõhelema
поперёк
‣ Н risti, ristipidi; põiki, põigiti; разрезать поперёк risti läbi lõikama, лежать поперёк põiki lamama, слова не скажет поперёк ülek. kõnek. ei ütle ühtegi sõna vastu, ei räägi kunagi vastu;
‣ предлог с род. п. risti, põiki (üle); поперёк улицы risti ~ põiki üle tänava, поперёк чьей воли ülek. kõnek. vastu kelle tahtmist, kelle tahtele risti vastu;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; поперёк себя шире madalk. nii pikk kui lai (paksu inimese kohta); становиться ~ стать ~ стоять поперёк дороги кому kõnek. kellel risti tee peal ees olema ~ seisma; вставать ~ встать поперёк горла кому kellele ristiks kaelas ~ tülinaks olema
‣ Н risti, ristipidi; põiki, põigiti; разрезать поперёк risti läbi lõikama, лежать поперёк põiki lamama, слова не скажет поперёк ülek. kõnek. ei ütle ühtegi sõna vastu, ei räägi kunagi vastu;
‣ предлог с род. п. risti, põiki (üle); поперёк улицы risti ~ põiki üle tänava, поперёк чьей воли ülek. kõnek. vastu kelle tahtmist, kelle tahtele risti vastu;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; поперёк себя шире madalk. nii pikk kui lai (paksu inimese kohta); становиться ~ стать ~ стоять поперёк дороги кому kõnek. kellel risti tee peal ees olema ~ seisma; вставать ~ встать поперёк горла кому kellele ristiks kaelas ~ tülinaks olema
поперечный 126 П rist-, põik-, ristine, ristakas, põigitine; поперечный разрез ristlõige, põiklõige, поперечная стена põiksein, поперечная пила ristsaag, põiksaag, поперечная волна ristlaine, поперечная долина geol. põikorg, поперечная скважина mäend. ristpuurauk;
◊ встречный и поперечный kõnek. iga vastutulija
◊ встречный и поперечный kõnek. iga vastutulija
поставить I 278a Г сов. → несов. ставить
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
приплюснуть 335a Г сов. → несов. приплюскивать кого-что lössi ~ lamedaks ~ lapikuks ~ loperguseks vajutama ~ litsuma
прискакать 201 Г сов. → несов. прискакивать I к кому-чему, без доп. juurde hüplema ~ kalpsama, hüpates ~ hüpeldes liginema; juurde ~ kohale kappama ~ galoppima; kõnek. kohale kihutama; прискакать на одной ноге ühe jala peal kohale hüppama, прискакать верхом ratsa kohale kappama
пробороздить 292 Г сов. что vaostama (ka ülek.), vagusid sisse ajama; пробороздить озеро на катере kaatril järve risti ja põiki läbi sõitma, морщины пробороздили его лоб ta otsaesine on ~ oli kortsuvagusid täis, aastad on ~ olid ta näkku vagusid jätnud
прокалить 285a Г сов. → несов. прокаливать что (läbi) karastama (terase kohta); kok. röstima; läbi kuumutama (ka keem.), tulikuumaks ~ tuliseks ajama, hõõgutama (näit. traati); прокалить орехи pähkleid (läbi) röstima, земля, прокалённая за день päeva kuumust õhkav ~ täis maapind
проскакать 201 Г сов. → несов. проскакивать
‣ mööda kappama, (ratsahobusel) mööda kihutama ~ sõitma; проскакать на коне ratsa mööda kappama;
‣ hüpates läbima; проскакать на одной ноге ühe jala peal hüppama;
‣ (без несов.) (teatud aeg) kappama ~ ratsahobusega sõitma; (teatud vahemaad) kapates ~ ratsa läbi sõitma; (teatud aeg) hüppama
‣ mööda kappama, (ratsahobusel) mööda kihutama ~ sõitma; проскакать на коне ratsa mööda kappama;
‣ hüpates läbima; проскакать на одной ноге ühe jala peal hüppama;
‣ (без несов.) (teatud aeg) kappama ~ ratsahobusega sõitma; (teatud vahemaad) kapates ~ ratsa läbi sõitma; (teatud aeg) hüppama
противно I предлог с дат. п. liter. -vastaselt, vastupidi, vastu; поступить противно разуму mõistusvastaselt toimima, противно своей привычке oma harjumusele risti vastupidi, vastupidi oma harjumusele, harjumusvastaselt
противоречить 271b Г сов. кому-чему, в чём
‣ vastu vaidlema; сын никогда не противоречит отцу poeg ei vaidle ~ ei räägi isale kunagi vastu;
‣ vasturääkiv(ad) olema, vastuolus ~ mittevastav olema, risti vastu käima; это противоречит логике see on loogikavastane ~ vastuolus loogikaga, see pole loogiline, показания противоречат друг другу tunnistused ~ ütlused räägivad üksteisele ~ teineteisele (risti) vastu, не противоречить сказанному öeldule vastama, öelduga kooskõlas olema, противоречить действительности tegelikkusele mitte vastama, tegelikkusega vastuolus olema
‣ vastu vaidlema; сын никогда не противоречит отцу poeg ei vaidle ~ ei räägi isale kunagi vastu;
‣ vasturääkiv(ad) olema, vastuolus ~ mittevastav olema, risti vastu käima; это противоречит логике see on loogikavastane ~ vastuolus loogikaga, see pole loogiline, показания противоречат друг другу tunnistused ~ ütlused räägivad üksteisele ~ teineteisele (risti) vastu, не противоречить сказанному öeldule vastama, öelduga kooskõlas olema, противоречить действительности tegelikkusele mitte vastama, tegelikkusega vastuolus olema
путь (род., дат., предл. п. ед. ч. пути, твор. п. путём, мн. ч. 11) С м. неод.
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
расистский 129 П rassi-, rassismi(-), rassistlik; расистская теория rassiteooria, расистский режим rassistlik režiim, rassirežiim, расистские законы rassistlikud seadused, rassiseadused
раскиснуть 344b Г сов. → несов. раскисать
‣ hapuks ~ käärima minema (taina kohta);
‣ kõnek. läbi ligunema, pehmeks ~ poriseks minema; сапоги раскисли от дождя saapad on vihmast läbi ligunenud, поля раскисли põllud on pehmed, дорога раскисла после дождя vihmaga on tee põhjatuks läinud;
‣ ülek. kõnek. loiduma, loiuks ~ lõdvaks minema ~ jääma, ära vajuma; lötsi ~ lömmi ~ lössi jääma; раскиснуть от жары kuumusest loiuks jääma;
‣ kõnek. heldima, liigutatud olema
‣ hapuks ~ käärima minema (taina kohta);
‣ kõnek. läbi ligunema, pehmeks ~ poriseks minema; сапоги раскисли от дождя saapad on vihmast läbi ligunenud, поля раскисли põllud on pehmed, дорога раскисла после дождя vihmaga on tee põhjatuks läinud;
‣ ülek. kõnek. loiduma, loiuks ~ lõdvaks minema ~ jääma, ära vajuma; lötsi ~ lömmi ~ lössi jääma; раскиснуть от жары kuumusest loiuks jääma;
‣ kõnek. heldima, liigutatud olema
расовый 119 П rassi-, rassiline; расовая теория rassiteooria, расовый признак rassitunnus, расовая ненависть rassivaen, расовые волнения rassirahutused, расовая дискриминация rassiline diskrimineerimine, расовая принадлежность rassiline kuuluvus
распилка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) lahtisaagimine, läbisaagimine, tükkideks ~ juppideks saagimine; järkamine; распилка по длине pikisaagimine, piki kiudu lahtisaagimine, поперечная распилка põiksaagimine, ristsaagimine, risti kiudu läbisaagimine
расплющить 271a (повел. накл. ед. ч. расплющи и расплющь, мн. ч. расплющьте) Г сов. → несов. расплющивать что, чем laiaks lööma ~ taguma ~ vajutama ~ litsuma, lössi vajutama; lamestama; расплющить головку заклёпки needipead laiaks lööma ~ taguma, расплющить нос nina lössi ~ lapikuks vajutama (näit. vastu klaasi)
расплющиться 271 (повел. накл. ед. ч. расплющись и расплющься, мн. ч. расплющьтесь) Г сов. → несов. расплющиваться (lüües, vajutades) laiaks ~ lössi minema; lamestuma
реализовать 172a Г сов. и несов. что realiseerima (teostama, ellu v. täide viima, teoks tegema, täide saatma, ära kasutama, ellu rakendama; maj. ära müüma, rahaks tegema, ära paigutama); реализовать намерения kavatsusi ellu viima, реализовать рационализаторское предложение ratsionaliseerimisettepanekut ~ ratsi juurutama; реализовать изобретение leiutist rakendama ~ juurutama, реализовать права õigusi ära kasutama, реализовать штрафной удар sport trahvilöögist väravat lööma, реализовать продукцию toodangut müüma ~ realiseerima, реализовать товар на рынке kaupa turul müüma, реализовать государственный заём riigilaenu ära paigutama
розан 1 С м. неод.
‣ kõnek. roos, roosiõis (ka ülek.); китайский розан hiina roos, hiina kask, toakask;
‣ kok. roosisai
‣ kõnek. roos, roosiõis (ka ülek.); китайский розан hiina roos, hiina kask, toakask;
‣ kok. roosisai
ростра 51 С ж. неод. rostra (aj. vaenlaselt vallutatud sõjalaevade ninamikkudega kaunistatud kõnetribüün Vana-Roomas; arhit. laevaninakujuline kaunistus)
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
сжать I 220 (буд. вр. сожму, сожмёшь, сожмёт) Г сов. → несов. сжимать кого-что (kokku) suruma ~ pigistama, pitsitama ka ülek.; ahistama; сжать пружину vedrut kokku suruma, сжать губы huuli kokku pigistama ~ suruma, сжать кулак, сжать руку ~ пальцы в кулак kätt rusikasse pigistama, сжать в объятиях embusse suruma, tugevasti sülelema, сжать зубы hambaid risti suruma ~ pigistama, сжать сроки tähtaegu kokku suruma ~ lühendama, страх сжал сердце hirm ahistas ~ pitsitas südant, волнение сжало горло erutus nööris kurku
сжаться 220 (буд. вр. сожмусь, сожмёшься, сожмётся) Г сов. → несов. сжиматься
‣ kokku minema ~ kiskuma ~ tõmbuma (ka ülek.); сердце сжалось süda kiskus ~ tõmbus kokku, pitsitas südant, губы сжались huuled tõmbusid kriipsuks, пальцы сжались в кулак käsi tõmbus rusikasse;
‣ kössi ~ kõverasse tõmbuma; сжаться от испуга hirmust kössi tõmbuma, сжаться от холода külmast kössi vajuma ~ kössitama, сжаться в комок kerra tõmbuma, сжаться от боли valust kõverasse tõmbuma ~ kõverduma
‣ kokku minema ~ kiskuma ~ tõmbuma (ka ülek.); сердце сжалось süda kiskus ~ tõmbus kokku, pitsitas südant, губы сжались huuled tõmbusid kriipsuks, пальцы сжались в кулак käsi tõmbus rusikasse;
‣ kössi ~ kõverasse tõmbuma; сжаться от испуга hirmust kössi tõmbuma, сжаться от холода külmast kössi vajuma ~ kössitama, сжаться в комок kerra tõmbuma, сжаться от боли valust kõverasse tõmbuma ~ kõverduma
скакать 201 Г несов.
‣ через что, на чём hüppama, hüplema, kargama, kepslema, kepsutama, kergutama; скакать через огонь üle tule hüppama ~ hopsama, скакать от радости rõõmust hüppama ~ kepsu lööma, скакать на одной ноге ühel jalal hüplema ~ keksima ~ kekslema, температура скачет palavik hüppab üles-alla ~ hüpleb ~ kord tõuseb, kord langeb, цены скачут hinnad on väga muutlikud ~ kõikuvad;
‣ ratsa sõitma, ratsutama; kappama, kapakut laskma, nelja kihutama; traavima; скакать верхом ratsa ~ hobuse seljas sõitma, ratsutama, скакать во весь опор tuhatnelja kihutama;
‣ sport ratsavõistlustest osa võtma (hobuste kohta)
‣ через что, на чём hüppama, hüplema, kargama, kepslema, kepsutama, kergutama; скакать через огонь üle tule hüppama ~ hopsama, скакать от радости rõõmust hüppama ~ kepsu lööma, скакать на одной ноге ühel jalal hüplema ~ keksima ~ kekslema, температура скачет palavik hüppab üles-alla ~ hüpleb ~ kord tõuseb, kord langeb, цены скачут hinnad on väga muutlikud ~ kõikuvad;
‣ ratsa sõitma, ratsutama; kappama, kapakut laskma, nelja kihutama; traavima; скакать верхом ratsa ~ hobuse seljas sõitma, ratsutama, скакать во весь опор tuhatnelja kihutama;
‣ sport ratsavõistlustest osa võtma (hobuste kohta)
скаковой 120 П galopi-, ratsa-; скаковая лошадь galopihobune, ratsahobune, скаковая дорожка, скаковой круг sport galopirada
склонять 255 Г несов. → сов. склонить
‣ vt. склонить;
‣ (без сов.) что lgv. käänama, deklineerima; склонять слово sõna käänama;
‣ (без сов.) что ülek. kõnek. korrutama, leierdama;
◊ склонять во всех падежах ~ по всем падежам ~ на все лады кого-что kõnek. kellel risti ja põiki hammaste vahel olema, keda ihupesuni läbi võtma; vrd. просклонять
‣ vt. склонить;
‣ (без сов.) что lgv. käänama, deklineerima; склонять слово sõna käänama;
‣ (без сов.) что ülek. kõnek. korrutama, leierdama;
◊ склонять во всех падежах ~ по всем падежам ~ на все лады кого-что kõnek. kellel risti ja põiki hammaste vahel olema, keda ihupesuni läbi võtma; vrd. просклонять
скорчить 271a (повел. накл. скорчи и скорчь, скорчите и скорчьте) Г сов.
‣ (безл.) кого, от чего kõveraks ~ krampi kiskuma ~ tõmbama; судорога скорчила палец kramp kiskus sõrme kõveraks;
‣ (безл.) кого, от чего kössi ~ kõverasse kiskuma;
‣ что kõnek. (nägu) tegema; скорчить гримасы grimasse ~ lõustu ~ näovigureid ~ nägusid tegema, grimassitama; vrd. корчить
‣ (безл.) кого, от чего kõveraks ~ krampi kiskuma ~ tõmbama; судорога скорчила палец kramp kiskus sõrme kõveraks;
‣ (безл.) кого, от чего kössi ~ kõverasse kiskuma;
‣ что kõnek. (nägu) tegema; скорчить гримасы grimasse ~ lõustu ~ näovigureid ~ nägusid tegema, grimassitama; vrd. корчить
скорчиться 271 (повел. накл. скорчись и скорчься, скорчитесь и скорчьтесь) Г сов.
‣ kõverasse ~ krampi kiskuma ~ tõmbuma;
‣ от чего (valust) vähkrema ~ visklema ~ väänlema, (krampides) vintsklema; kössi ~ kõverasse tõmbuma; скорчиться от холода külmast kössi tõmbuma; vrd. корчиться
‣ kõverasse ~ krampi kiskuma ~ tõmbuma;
‣ от чего (valust) vähkrema ~ visklema ~ väänlema, (krampides) vintsklema; kössi ~ kõverasse tõmbuma; скорчиться от холода külmast kössi tõmbuma; vrd. корчиться
скрестить 296a Г сов. → несов. скрещивать что risti ~ ristamisi ~ ristakuti asetama ~ panema, ristama (ka biol. кого-что, с кем-чем ); скрестить руки на груди käsi vaheliti ~ rinnale risti panema, скрестив пальцы sõrmed vaheliti, käed ristis (näit. süles), sport sõrmseongus;
◊ скрестить ~ скрещивать мечи ~ шпаги mõõku ristama, piike murdma
◊ скрестить ~ скрещивать мечи ~ шпаги mõõku ristama, piike murdma
скрещение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) risti ~ ristamisi ~ ristakuti panemine, ristamine, ristumine (ka lgv.); sport ristlemine, käärlemine; скрещение языков keelte ristumine;
‣ rist, ristmik, ristumiskoht; скрещение дорог teerist, risttee, ristmik, скрещение улиц tänavarist, ristmik
‣ (без мн. ч.) risti ~ ristamisi ~ ristakuti panemine, ristamine, ristumine (ka lgv.); sport ristlemine, käärlemine; скрещение языков keelte ristumine;
‣ rist, ristmik, ristumiskoht; скрещение дорог teerist, risttee, ristmik, скрещение улиц tänavarist, ristmik
скрещивание 115 С с. неод. (без мн. ч.) risti ~ ristamisi ~ ristakuti panemine ~ asetamine, ristamine, ristlus (ka biol.), ristumine (ka lgv.); скрещивание проводов juhtmete ristamine, воспроизводительное ~ заводское скрещивание biol. uudikristamine, uudikristlus, скрещивание языков keelte ristumine
сложить I 311a Г сов. → несов. складывать
‣ что kokku panema ~ kuhjama ~ seadma; сложить скатерть laudlina kokku panema, сложить палатку telki kokku panema, сложить чемодан kohvrit (kokku) pakkima, сложить в кучу что mida hunnikusse panema, kuhja ajama, сложить дрова в поленницу puid riita laduma, сложить костёр lõket seadma, puid lõkkeks seadma ~ laduma, сложить крестом ristama, ristamisi panema, сложить руки на груди käsi risti rinnale panema, сложить ноги по-турецки türklase kombel istuma, сложить губы трубочкой huuli torutama ~ toruli ajama;
‣ что kokku murdma; сложить вдвое ~ пополам kaheks ~ pooleks murdma, сложить лист гармошкой (paberi)lehte kokku voltima, сложить плиссе plisseerima, kurrutama;
‣ что, с чем liitma, kokku arvama, summeerima, kokku võtma; сложить два и пять kahele viit liitma, kahele liita viis;
‣ что (valmis) laduma, (osadest) kokku panema; сложить печку ahju laduma;
‣ кого-что kõnek. maha võtma ~ panema; сложить ношу с плеч kandamit (seljast) maha panema;
‣ что ülek. maha panema; что на кого kelle peale panema; сложить с себя ответственность vastutusest lahti ütlema, сложить с себя полномочия volitusi maha panema;
◊ сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сложить ~ складывать оружие relvi maha panema; сложить ~ складывать руки käsi rüppe laskma ~ panema; сложить голову liter. langema, elu andma, surma saama, hukkuma; сложить свои кости surma ~ hukka saama, surema; сложить ~ складывать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütule veeretama, süüd süütu kaela ajama ~ veeretama, vale kaelast õige kaela ajama
‣ что kokku panema ~ kuhjama ~ seadma; сложить скатерть laudlina kokku panema, сложить палатку telki kokku panema, сложить чемодан kohvrit (kokku) pakkima, сложить в кучу что mida hunnikusse panema, kuhja ajama, сложить дрова в поленницу puid riita laduma, сложить костёр lõket seadma, puid lõkkeks seadma ~ laduma, сложить крестом ristama, ristamisi panema, сложить руки на груди käsi risti rinnale panema, сложить ноги по-турецки türklase kombel istuma, сложить губы трубочкой huuli torutama ~ toruli ajama;
‣ что kokku murdma; сложить вдвое ~ пополам kaheks ~ pooleks murdma, сложить лист гармошкой (paberi)lehte kokku voltima, сложить плиссе plisseerima, kurrutama;
‣ что, с чем liitma, kokku arvama, summeerima, kokku võtma; сложить два и пять kahele viit liitma, kahele liita viis;
‣ что (valmis) laduma, (osadest) kokku panema; сложить печку ahju laduma;
‣ кого-что kõnek. maha võtma ~ panema; сложить ношу с плеч kandamit (seljast) maha panema;
‣ что ülek. maha panema; что на кого kelle peale panema; сложить с себя ответственность vastutusest lahti ütlema, сложить с себя полномочия volitusi maha panema;
◊ сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сложить ~ складывать оружие relvi maha panema; сложить ~ складывать руки käsi rüppe laskma ~ panema; сложить голову liter. langema, elu andma, surma saama, hukkuma; сложить свои кости surma ~ hukka saama, surema; сложить ~ складывать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütule veeretama, süüd süütu kaela ajama ~ veeretama, vale kaelast õige kaela ajama
слякотно предик. kõnek. on lobjakane ~ lörtsine ~ porine; на улице слякотно väljas on lörtsine ~ sajab lörtsi
солоно
‣ Н soolaselt; on soolane; во рту солоно suus on soolamaitse ~ soolane maik;
‣ предик. кому ülek. kõnek. on mõru ~ kibe (meel); ему солоно пришлось tal tuli aina mõrusid pille neelata ~ meelekibedust ~ risti näha, этот парень нам солоно пришёлся see poiss on meile küllalt kibedat meelt ~ peavalu teinud
‣ Н soolaselt; on soolane; во рту солоно suus on soolamaitse ~ soolane maik;
‣ предик. кому ülek. kõnek. on mõru ~ kibe (meel); ему солоно пришлось tal tuli aina mõrusid pille neelata ~ meelekibedust ~ risti näha, этот парень нам солоно пришёлся see poiss on meile küllalt kibedat meelt ~ peavalu teinud
сплющить 271a (повел. накл. ед. ч. сплющи и сплющь, мн. ч. сплющьте) Г сов. → несов. сплющивать кого-что kokku muljuma, lamendama, lamestama, lamedaks ~ laperguseks ~ lapikuks ~ lömmi ~ lössi litsuma ~ suruma; vrd. плющить
сплющиться 271 (повел. накл. ед. ч. сплющись и сплющься, мн. ч. сплющьтесь) Г сов. → несов. сплющиваться muljuda saama, lamenduma, lamestuma, lamedaks ~ laperguseks ~ lapikuks ~ lömmi ~ lössi minema
ставить 277 Г несов.
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
стенка 72 С ж. неод.
‣ dem. seinake; sein (ka anat., bot.); müür (ka ülek.); mer. kai, sadamasild; раздельная стенка vahesein, подпорная стенка tugisein, tugimüür, гимнастическая стенка sport varbsein, rootsi redel, причальная стенка mer. sildumiskai, набережная стенка mer. lainemurdja, kaldatamm, muul, стенка балки tala sein ~ lest, водобойная стенка tüünestussein, стенка скважины mäend. puuraugu sein, стенка выработки mäend. kaeveõõne sein, стенка желудка anat. maosein;
‣ kõnek. sektsioonkapp;
◊ об стенку (жить, находиться) ligistikku ~ kõrvuti (elama, olema); как об стенку горох kõnek. nagu hane selga vesi; поставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; прижать ~ припереть к стенке кого kõnek. vastu seina suruma keda
‣ dem. seinake; sein (ka anat., bot.); müür (ka ülek.); mer. kai, sadamasild; раздельная стенка vahesein, подпорная стенка tugisein, tugimüür, гимнастическая стенка sport varbsein, rootsi redel, причальная стенка mer. sildumiskai, набережная стенка mer. lainemurdja, kaldatamm, muul, стенка балки tala sein ~ lest, водобойная стенка tüünestussein, стенка скважины mäend. puuraugu sein, стенка выработки mäend. kaeveõõne sein, стенка желудка anat. maosein;
‣ kõnek. sektsioonkapp;
◊ об стенку (жить, находиться) ligistikku ~ kõrvuti (elama, olema); как об стенку горох kõnek. nagu hane selga vesi; поставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; прижать ~ припереть к стенке кого kõnek. vastu seina suruma keda
столкнуться 336 Г сов. → несов. сталкиваться
‣ с кем-чем kokku põrkama (ka ülek.), põrkuma, vastamisi ~ konflikti minema, võitlusse astuma; столкнуться бортом pardati kokku põrkama (veesõiduki kohta), льдины столкнулись jääpangad põrkasid ~ põrkusid kokku, машины столкнулись autod sõitsid ~ põrkasid kokku, интересы столкнулись huvid olid risti vastupidised ~ üksteisele vastukäivad, столкнуться во взглядах arvamustes ~ seisukohtades vastamisi minema;
‣ с кем (ootamatult) kokku saama ~ sattuma; случайно столкнуться juhuslikult kokku saama, столкнуться лицом к лицу ~ носом к носу ninapidi kokku jooksma;
‣ с кем-чем ülek. kokku puutuma; столкнуться с новым видом работы uue tööga kokku puutuma, столкнуться с действительностью tegelikkusega kokku puutuma;
◊ столкнуться ~ сталкиваться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
‣ с кем-чем kokku põrkama (ka ülek.), põrkuma, vastamisi ~ konflikti minema, võitlusse astuma; столкнуться бортом pardati kokku põrkama (veesõiduki kohta), льдины столкнулись jääpangad põrkasid ~ põrkusid kokku, машины столкнулись autod sõitsid ~ põrkasid kokku, интересы столкнулись huvid olid risti vastupidised ~ üksteisele vastukäivad, столкнуться во взглядах arvamustes ~ seisukohtades vastamisi minema;
‣ с кем (ootamatult) kokku saama ~ sattuma; случайно столкнуться juhuslikult kokku saama, столкнуться лицом к лицу ~ носом к носу ninapidi kokku jooksma;
‣ с кем-чем ülek. kokku puutuma; столкнуться с новым видом работы uue tööga kokku puutuma, столкнуться с действительностью tegelikkusega kokku puutuma;
◊ столкнуться ~ сталкиваться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
сутулить 269a Г несов. что vimma ~ küüru ~ kühmu ~ kooku ~ kööku ~ kössi tõmbama ~ vajutama, längu vajutama; сутулить спину (selga) vimma kiskuma; vrd. ссутулить
сутулиться 269 Г несов. vimma ~ küüru ~ kühmu ~ kössi ~ kooku tõmbuma ~ vajuma, kühmuma, längu vajuma; end küüru hoidma, küürus olema ~ käima vrd. ссутулиться
сухарь 11 С м. неод.
‣ kuivik (од. kõnek. ka ülek. inimese kohta), suhkar (van.); ванильные сухари vanillikuivikud, панировочные сухари riivsai;
‣ vahetükk, vahek, (kinnitus-, vahe-, liug-, sarruse)klots, vaheketas, vaheprisma; arhit. hammas; зажимный сухарь tehn. kinnitusklots, vaheklots
‣ kuivik (од. kõnek. ka ülek. inimese kohta), suhkar (van.); ванильные сухари vanillikuivikud, панировочные сухари riivsai;
‣ vahetükk, vahek, (kinnitus-, vahe-, liug-, sarruse)klots, vaheketas, vaheprisma; arhit. hammas; зажимный сухарь tehn. kinnitusklots, vaheklots
сцепить 323a Г сов. → несов. сцеплять
‣ что, с чем (kokku) haakima, ühendama, külge liitma, sidestama, aheldama; hambuma ~ nakkuma panema, sidurdama (siduri abil ühendama), niduma; сцепить вагоны vaguneid (kokku) haakima;
‣ что kokku suruma ~ pigistama ~ põimima; сцепить зубы hambaid kokku suruma, сцепить пальцы sõrmi vaheliti ~ risti panema, сцепить руки käsi kokku ~ põimingusse panema
‣ что, с чем (kokku) haakima, ühendama, külge liitma, sidestama, aheldama; hambuma ~ nakkuma panema, sidurdama (siduri abil ühendama), niduma; сцепить вагоны vaguneid (kokku) haakima;
‣ что kokku suruma ~ pigistama ~ põimima; сцепить зубы hambaid kokku suruma, сцепить пальцы sõrmi vaheliti ~ risti panema, сцепить руки käsi kokku ~ põimingusse panema
съёжить 271a Г сов. → несов. съёживать что kõnek.
‣ krimpsu ~ kortsu tõmbama, kortsutama, krimpsutama; съёжить лоб otsaesist kortsutama, съёжить лицо nägu krimpsutama;
‣ kössi ~ kõverasse ~ kägarasse tõmbuma, kössitama; съёжить спину selga küüru tõmbama; vrd. ёжить
‣ krimpsu ~ kortsu tõmbama, kortsutama, krimpsutama; съёжить лоб otsaesist kortsutama, съёжить лицо nägu krimpsutama;
‣ kössi ~ kõverasse ~ kägarasse tõmbuma, kössitama; съёжить спину selga küüru tõmbama; vrd. ёжить
съёжиться 271 Г сов. → несов. съёживаться
‣ krimpsu ~ kortsu tõmbuma, krimpsuma; листья съёжились lehed on krimpsus;
‣ kössi ~ kõverasse ~ kägarasse tõmbuma, kössi vajuma; съёжиться от страха hirmust kössi tõmbuma, съёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, съёжиться в комок kägarasse tõmbuma; vrd. ёжиться
‣ krimpsu ~ kortsu tõmbuma, krimpsuma; листья съёжились lehed on krimpsus;
‣ kössi ~ kõverasse ~ kägarasse tõmbuma, kössi vajuma; съёжиться от страха hirmust kössi tõmbuma, съёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, съёжиться в комок kägarasse tõmbuma; vrd. ёжиться
траверз 1 С м. неод. traavers (laeva v. lennuki kursiga risti olev sihtjoon; tehn. risttala); расстояние по траверзу traaversikaugus, на траверзе traaversis, põiki, risti
троеперстие 115 С с. неод. (без мн. ч.) kirikl. kolmsõrm (risti ettelöömisel kokkupandud kolm sõrme)
тупо- часть сложных слов nüri-, tömbi-, töntsi-, tölbi-; тупо-носый tömbininaline, tömbi ninaga ~ otsaga ~ nokaga, тупо-угольный mat. nürinurkne, тупо-конечный tömbi ~ nüri otsaga, tömbitipuline, tömbiotsaline, nüri, тупо-умие juhmus, nürimeelsus, tölplus
тупоголовый 119 П (кр. ф. тупоголов, тупоголова, тупоголово, тупоголовы) kõnek. halv nürimeelne, juhmakas, tölp, tömbi aruga, töntsi ~ nüri ~ tölbi mõistusega, kinnise peaga ~ mõistusega, tuhnus
туполобый 119 П (кр. ф. туполоб, туполоба, туполобо, туполобы) kõnek. halv puupäine, juhm, nüri(meelne), tölp, tömbi aruga, töntsi ~ nüri mõistusega, kõva peaga
тупоумный 126 П (кр. ф. тупоумен, тупоумна, тупоумно, тупоумны) nürimeelne, nüri ~ töntsi ~ tölbi ~ piiratud mõistusega, juhm, tölp, tuhnus
тюремный 126 П vangla-, vangi-, vangimaja(-), vangikoja(-), vangitorni(-) (van.), türmi(-) (van.); тюремное заключение vanglakaristus, (türmis) kinnipidamine, тюремный режим vanglakord, vangimaja kord, тюремная камера vangikong, vangikamber, тюремный надзиратель vangivalvur, vangivaht, за тюремной решёткой türmis, trellide ~ rootsi kardinate taga, vangis, vangimajas
узкий 122 П (кр. ф. узок, узузка, узко, узки и узки; сравн. ст. уже)
‣ kitsas (ka ülek.), ahas(-), kitsas-; узкая киноплёнка kitsasfilm, узкая улица kitsas tänav, узкие туфли kitsad kingad, узкий круг друзей kitsas sõprade ring ~ sõpruskond, узкая специальность kitsas eriala, узкая кровать kitsas voodi, узкое лицо kitsas nägu, узкие плечи kitsad ~ ahtad õlad, узкие глаза pilusilmad, kitsa lõikega silmad, узкий носок (туфли) terav kinganina, узкая тема ülek. kitsas teema, узкие гласные lgv kõrged vokaalid, ahasvokaalid, в узком смысле слова (1) sõna kitsamas tähenduses, (2) ülek. sõna otseses mõttes, узкий морской залив kitsas meresopp, узкий мыс maanina, terav neem;
‣ ülek. kitsarinnaline; piiratud (mõistusega), kitsa ~ piiratud silmaringiga; узкий человек kitsarinnaline inimene, узкий ум piiratud mõistus;
◊ узкое место kitsaskoht; сталкиваться ~ столкнуться ~ встретиться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
‣ kitsas (ka ülek.), ahas(-), kitsas-; узкая киноплёнка kitsasfilm, узкая улица kitsas tänav, узкие туфли kitsad kingad, узкий круг друзей kitsas sõprade ring ~ sõpruskond, узкая специальность kitsas eriala, узкая кровать kitsas voodi, узкое лицо kitsas nägu, узкие плечи kitsad ~ ahtad õlad, узкие глаза pilusilmad, kitsa lõikega silmad, узкий носок (туфли) terav kinganina, узкая тема ülek. kitsas teema, узкие гласные lgv kõrged vokaalid, ahasvokaalid, в узком смысле слова (1) sõna kitsamas tähenduses, (2) ülek. sõna otseses mõttes, узкий морской залив kitsas meresopp, узкий мыс maanina, terav neem;
‣ ülek. kitsarinnaline; piiratud (mõistusega), kitsa ~ piiratud silmaringiga; узкий человек kitsarinnaline inimene, узкий ум piiratud mõistus;
◊ узкое место kitsaskoht; сталкиваться ~ столкнуться ~ встретиться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
упереться 243 Г сов. → несов. упираться
‣ чем, во что, обо что kõnek. kuhu ~ mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палку kepile toetuma, упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землю jalgu vastu maad ~ maha toetama;
‣ во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;
‣ на чём ülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;
‣ чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama;
‣ (без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
◊ упереться ~ упираться как бык ~ баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama
‣ чем, во что, обо что kõnek. kuhu ~ mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палку kepile toetuma, упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землю jalgu vastu maad ~ maha toetama;
‣ во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;
‣ на чём ülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;
‣ чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama;
‣ (без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
◊ упереться ~ упираться как бык ~ баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama
хлопьевидный 126 П (кр. ф. хлопьевиден, хлопьевидна, хлопьевидно, хлопьевидны) helbeline, helbetaoline, räitsak-, räitsakane, räitsakataoline; хлопьевидный осадок keem. räitsaksade
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
хожено-перехожено предик. kõnek. on risti ja põiki läbi käidud
холод 4 (род. п. ед. ч. холода и холоду) С м. неод.
‣ (без мн. ч.) külm; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, посинеть от холода külmast siniseks minema, терпеть ~ испытывать холод и голод külma ja nälga tunda saama, поставить на холод külma kätte panema, держать продукты на холоде toiduaineid külmas hoidma, пахнуло холодом hoovas külma õhku ~ külma ~ jahedat, три градуса холода kolm kraadi külma, полюс холода geogr. külmapoolus;
‣ külm, pakane; жестокий ~ лютый холод käre ~ vali külm ~ pakane, собачий холод kõnek. hirmus ~ kole külm, зимние холода talvekülmad, (talve)pakane, на холоде ~ холоду pakase ~ külma käes, прийти с холода pakase ~ külma käest tulema, наступили холода külmad ilmad on käes, tulid (talve)külmad;
‣ (без мн. ч.) külmavärin(ad); его бросает то в жар, то в холод tal on vaheldumisi külm ja kuum, tal käivad kuuma- ja külmahood, по спине пробежал холод külmavärin ~ külmajudin käis ~ jooksis üle selja;
‣ (без мн. ч.) ülek. jahedus, külmus, jäisus, ükskõiksus; могильный холод hauakülmus, отнестись с холодом к кому kellesse jahedalt ~ külmalt suhtuma, от него веет холодом temast hoovab jahedust ~ uhkab jäisust, ta on jahedus ise
‣ (без мн. ч.) külm; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, посинеть от холода külmast siniseks minema, терпеть ~ испытывать холод и голод külma ja nälga tunda saama, поставить на холод külma kätte panema, держать продукты на холоде toiduaineid külmas hoidma, пахнуло холодом hoovas külma õhku ~ külma ~ jahedat, три градуса холода kolm kraadi külma, полюс холода geogr. külmapoolus;
‣ külm, pakane; жестокий ~ лютый холод käre ~ vali külm ~ pakane, собачий холод kõnek. hirmus ~ kole külm, зимние холода talvekülmad, (talve)pakane, на холоде ~ холоду pakase ~ külma käes, прийти с холода pakase ~ külma käest tulema, наступили холода külmad ilmad on käes, tulid (talve)külmad;
‣ (без мн. ч.) külmavärin(ad); его бросает то в жар, то в холод tal on vaheldumisi külm ja kuum, tal käivad kuuma- ja külmahood, по спине пробежал холод külmavärin ~ külmajudin käis ~ jooksis üle selja;
‣ (без мн. ч.) ülek. jahedus, külmus, jäisus, ükskõiksus; могильный холод hauakülmus, отнестись с холодом к кому kellesse jahedalt ~ külmalt suhtuma, от него веет холодом temast hoovab jahedust ~ uhkab jäisust, ta on jahedus ise
христианский 129 П risti-, ristiusu, kristlus-, kristlas-, kristlas(t)e, ristiinimese, kristlik, ristiusuline; христианская религия ristiusk, kristlus, христианская церковь ristiusu kirik, христианское смирение kristlase ~ ristiinimese ~ pühamehe ~ kristlik vagadus, христианский мир kristlik ~ ristiusu ~ ristiusuline maailm, христианский социализм pol. kristlik sotsialism, христианский демократ pol. kristlik demokraat, исполнить христианский долг kristlase ~ ristiinimese kohust täitma, täitma oma kohust jumala ees;
◊ привести в христианский вид кого-что, придать христианский вид кому-чему nalj. kellele ristiinimese väljanägemist ~ kasitud välimust andma, mõistlikku väljanägemist andma
◊ привести в христианский вид кого-что, придать христианский вид кому-чему nalj. kellele ristiinimese väljanägemist ~ kasitud välimust andma, mõistlikku väljanägemist andma
целовать 172a Г несов. кого-что suudlema, suud andma, musutama (kõnek.); целовать ребёнка last suudlema, целовать в губы suule ~ huultele suudlema, целовать крест (1) kirikl. risti suudlema, (2) на чём, в чём ülek. van. oma hingeõnnistuse nimel vanduma ~ tõotama; vrd. поцеловать
церебральный 126 П
‣ anat. peaaju-, aju-, tserebraalne;
‣ lgv. retrofleksne (taha suunatud keeletipuga moodustav, näit. d soome ja rootsi keeles); церебральный согласный retrofleksne konsonant
‣ anat. peaaju-, aju-, tserebraalne;
‣ lgv. retrofleksne (taha suunatud keeletipuga moodustav, näit. d soome ja rootsi keeles); церебральный согласный retrofleksne konsonant
шведский 129 П Rootsi, rootsi; шведский гранит Rootsi graniit, шведский язык rootsi keel, шведская стенка sport varbsein, шведская муха zool. rootsi kärbes (viljakahjur Oscinella frit)
