[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 82 artiklit
поперёк
‣ Н risti, ristipidi; põiki, põigiti; разрезать поперёк risti läbi lõikama, лежать поперёк põiki lamama, слова не скажет поперёк ülek. kõnek. ei ütle ühtegi sõna vastu, ei räägi kunagi vastu;
‣ предлог с род. п. risti, põiki (üle); поперёк улицы risti ~ põiki üle tänava, поперёк чьей воли ülek. kõnek. vastu kelle tahtmist, kelle tahtele risti vastu;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; поперёк себя шире madalk. nii pikk kui lai (paksu inimese kohta); становиться ~ стать ~ стоять поперёк дороги кому kõnek. kellel risti tee peal ees olema ~ seisma; вставать ~ встать поперёк горла кому kellele ristiks kaelas ~ tülinaks olema
‣ Н risti, ristipidi; põiki, põigiti; разрезать поперёк risti läbi lõikama, лежать поперёк põiki lamama, слова не скажет поперёк ülek. kõnek. ei ütle ühtegi sõna vastu, ei räägi kunagi vastu;
‣ предлог с род. п. risti, põiki (üle); поперёк улицы risti ~ põiki üle tänava, поперёк чьей воли ülek. kõnek. vastu kelle tahtmist, kelle tahtele risti vastu;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; поперёк себя шире madalk. nii pikk kui lai (paksu inimese kohta); становиться ~ стать ~ стоять поперёк дороги кому kõnek. kellel risti tee peal ees olema ~ seisma; вставать ~ встать поперёк горла кому kellele ristiks kaelas ~ tülinaks olema
христианский 129 П risti-, ristiusu, kristlus-, kristlas-, kristlas(t)e, ristiinimese, kristlik, ristiusuline; христианская религия ristiusk, kristlus, христианская церковь ristiusu kirik, христианское смирение kristlase ~ ristiinimese ~ pühamehe ~ kristlik vagadus, христианский мир kristlik ~ ristiusu ~ ristiusuline maailm, христианский социализм pol. kristlik sotsialism, христианский демократ pol. kristlik demokraat, исполнить христианский долг kristlase ~ ristiinimese kohust täitma, täitma oma kohust jumala ees;
◊ привести в христианский вид кого-что, придать христианский вид кому-чему nalj. kellele ristiinimese väljanägemist ~ kasitud välimust andma, mõistlikku väljanägemist andma
◊ привести в христианский вид кого-что, придать христианский вид кому-чему nalj. kellele ristiinimese väljanägemist ~ kasitud välimust andma, mõistlikku väljanägemist andma
крёстный 126 П
‣ risti-; крёстный отец ristiisa, крёстная мать ristiema;
‣ П → С крёстный м. ristiisa, крёстная ж. ristiema
‣ risti-; крёстный отец ristiisa, крёстная мать ristiema;
‣ П → С крёстный м. ristiisa, крёстная ж. ristiema
крестный 126 П risti-; крестное подножие ristialus, крестное знамение ristimärk, крестный ход ristikäik (protsessioon)
наперерез Н, предлог с дат. п. risti (vastu); взять наперерез risti vastu minema ~ suunduma, плыть наперерез risti vastu ujuma, побежать наперерез кому kellel (joostes) teed ära lõikama
крестовый 119 П rist-, risti-, ristiga; ristikujuline, ristjas; крестовый паук ristämblik, крестовый свод ehit. ristvõlv, крестовый поход aj., ka ülek. ristisõda, ristiretk, крестовый туз ristiäss
крест 2 С м. неод. rist (ka ülek.); ristimärk; нательный крест kaelarist, могильный крест (haua)rist, осенить себя крестом risti ette lööma, Георгиевский крест Georgi rist, ему достался тяжёлый крест ta sai endale raske risti ~ koorma kaela, вышивать крестом ristpistes tikkima;
◊ вот те ~ тебе крест madalk. van. jumala eest, ma vannun; креста нет на ком kõnek. van. kes ei karda jumalat; нести свой крест oma risti kandma; ставить ~ поставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; целовать крест на чём, в чём, кому van. oma hingeõnnistuse nimel tõotama mida, kellele truudust vanduma
◊ вот те ~ тебе крест madalk. van. jumala eest, ma vannun; креста нет на ком kõnek. van. kes ei karda jumalat; нести свой крест oma risti kandma; ставить ~ поставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; целовать крест на чём, в чём, кому van. oma hingeõnnistuse nimel tõotama mida, kellele truudust vanduma
перекрестить 318 Г сов.
‣ кого-что ristimärki tegema kellele-millele;
‣ несов. перекрещивать кого-что, в кого-что, кем-чем uuesti ~ ümber ristima;
‣ несов. перекрещивать что, чем kõnek. ristitama, ristakuti ~ ristamisi panema, (nööri vm.) risti mille ümber siduma;
‣ что, чем kõnek. millele kriipsu peale tõmbama, mida läbi kriipsutama; vrd. крестить
‣ кого-что ristimärki tegema kellele-millele;
‣ несов. перекрещивать кого-что, в кого-что, кем-чем uuesti ~ ümber ristima;
‣ несов. перекрещивать что, чем kõnek. ristitama, ristakuti ~ ristamisi panema, (nööri vm.) risti mille ümber siduma;
‣ что, чем kõnek. millele kriipsu peale tõmbama, mida läbi kriipsutama; vrd. крестить
креститься 318 Г
‣ сов. и несов. end ristida laskma;
‣ несов. без доп., чем, на что risti ette lööma, ristimärki tegema; креститься двуперстием kahe sõrmega risti ette lööma; vrd. окреститься, перекреститься
‣ сов. и несов. end ristida laskma;
‣ несов. без доп., чем, на что risti ette lööma, ristimärki tegema; креститься двуперстием kahe sõrmega risti ette lööma; vrd. окреститься, перекреститься
накрест Н risti, ristamisi, ristati, ristakuti, ristikujuliselt; сложить руки накрест käsi risti panema
перерыть 347a Г сов. → несов. перерывать
‣ что täielikult ümber ~ läbi kaevama ~ sonkima; перерыть весь сад kogu aeda ümber kaevama ~ songermaaks muutma, перерытая снарядами земля mürskudest ülesküntud maa;
‣ что, чем risti üle mille kaevama; перерыть дорогу канавой risti üle tee kraavi kaevama;
‣ что kõnek. (üksteise järel kõike) läbi tuhnima ~ tuustima; перерыть все ящики kõiki sahtleid läbi tuustima
‣ что täielikult ümber ~ läbi kaevama ~ sonkima; перерыть весь сад kogu aeda ümber kaevama ~ songermaaks muutma, перерытая снарядами земля mürskudest ülesküntud maa;
‣ что, чем risti üle mille kaevama; перерыть дорогу канавой risti üle tee kraavi kaevama;
‣ что kõnek. (üksteise järel kõike) läbi tuhnima ~ tuustima; перерыть все ящики kõiki sahtleid läbi tuustima
скрестить 296a Г сов. → несов. скрещивать что risti ~ ristamisi ~ ristakuti asetama ~ panema, ristama (ka biol. кого-что, с кем-чем ); скрестить руки на груди käsi vaheliti ~ rinnale risti panema, скрестив пальцы sõrmed vaheliti, käed ristis (näit. süles), sport sõrmseongus;
◊ скрестить ~ скрещивать мечи ~ шпаги mõõku ristama, piike murdma
◊ скрестить ~ скрещивать мечи ~ шпаги mõõku ristama, piike murdma
перекреститься 318 Г сов.
‣ risti ette lööma, ristimärki tegema;
‣ несов. перекрещиваться в кого-что kõnek. end uuesti ristida laskma (usu vahetamisel);
‣ несов. перекрещиваться kõnek. ristuma (ka ülek.); дороги перекрестились teed ristusid; vrd. креститься
‣ risti ette lööma, ristimärki tegema;
‣ несов. перекрещиваться в кого-что kõnek. end uuesti ristida laskma (usu vahetamisel);
‣ несов. перекрещиваться kõnek. ristuma (ka ülek.); дороги перекрестились teed ristusid; vrd. креститься
вдоль I Н pikuti, piki; разрезать вдоль pikuti ~ lõhki lõikama, вдоль по улице mööda tänavat;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; вдоль и поперёк изъездить страну maad risti ja põigiti läbi sõitma, знать это дело вдоль и поперёк seda asja läbi ja lõhki tundma
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; вдоль и поперёк изъездить страну maad risti ja põigiti läbi sõitma, знать это дело вдоль и поперёк seda asja läbi ja lõhki tundma
наперекрёст Н kõnek. risti, ristamisi, ristakuti; дверь была наперекрёст забита досками uks oli risti ~ ristamisi laudadega kinni löödud
откреститься 318 Г сов. → несов. открещиваться
‣ от кого-чего, без доп. kirikl. (kaitseks) risti ette lööma;
‣ (без несов.) kõnek. risti ettelöömist lõpetama;
‣ от чего kõnek. hoiduma; от кого lahti saada püüdma
‣ от кого-чего, без доп. kirikl. (kaitseks) risti ette lööma;
‣ (без несов.) kõnek. risti ettelöömist lõpetama;
‣ от чего kõnek. hoiduma; от кого lahti saada püüdma
траверз 1 С м. неод. traavers (laeva v. lennuki kursiga risti olev sihtjoon; tehn. risttala); расстояние по траверзу traaversikaugus, на траверзе traaversis, põiki, risti
столкнуться 336 Г сов. → несов. сталкиваться
‣ с кем-чем kokku põrkama (ka ülek.), põrkuma, vastamisi ~ konflikti minema, võitlusse astuma; столкнуться бортом pardati kokku põrkama (veesõiduki kohta), льдины столкнулись jääpangad põrkasid ~ põrkusid kokku, машины столкнулись autod sõitsid ~ põrkasid kokku, интересы столкнулись huvid olid risti vastupidised ~ üksteisele vastukäivad, столкнуться во взглядах arvamustes ~ seisukohtades vastamisi minema;
‣ с кем (ootamatult) kokku saama ~ sattuma; случайно столкнуться juhuslikult kokku saama, столкнуться лицом к лицу ~ носом к носу ninapidi kokku jooksma;
‣ с кем-чем ülek. kokku puutuma; столкнуться с новым видом работы uue tööga kokku puutuma, столкнуться с действительностью tegelikkusega kokku puutuma;
◊ столкнуться ~ сталкиваться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
‣ с кем-чем kokku põrkama (ka ülek.), põrkuma, vastamisi ~ konflikti minema, võitlusse astuma; столкнуться бортом pardati kokku põrkama (veesõiduki kohta), льдины столкнулись jääpangad põrkasid ~ põrkusid kokku, машины столкнулись autod sõitsid ~ põrkasid kokku, интересы столкнулись huvid olid risti vastupidised ~ üksteisele vastukäivad, столкнуться во взглядах arvamustes ~ seisukohtades vastamisi minema;
‣ с кем (ootamatult) kokku saama ~ sattuma; случайно столкнуться juhuslikult kokku saama, столкнуться лицом к лицу ~ носом к носу ninapidi kokku jooksma;
‣ с кем-чем ülek. kokku puutuma; столкнуться с новым видом работы uue tööga kokku puutuma, столкнуться с действительностью tegelikkusega kokku puutuma;
◊ столкнуться ~ сталкиваться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
перекрёстный 126 П rist-, risti-, ristuv; перекрёстный допрос jur. ristküsitlus, перекрёстный огонь sõj. risttuli, перекрёстное опыление bot. risttolmlemine, перекрёстная рифма kirj. ristriim, перекрёстный посев ~ сев põll. ristikülv, перекрёстные линии ristuvad jooned, перекрёстная ремённая передача tehn. ristuva rihmaga ülekanne ~ ajam
диаметрально Н diametraalselt, otse, lausa, risti; диаметрально противоположный otse ~ risti vastupidine
перпендикулярный 126 П (кр. ф. перпендикулярен, перпендикулярна, перпендикулярно, перпендикулярны) чему, к чему rist-, risti-, ristloodne, risti ~ ristjoones ~ ristloodis olev, perpendikulaar-, perpendikulaarne; перпендикулярная линия perpendikulaarjoon, ristjoon
выездить 270a (повел. накл. выезди) Г сов. → несов. выезжать II
‣ кого ratsastama, (hobust) välja ~ sõitma õpetama;
‣ что kõnek. risti ja põiki läbi sõitma, ringi peale tegema millele
‣ кого ratsastama, (hobust) välja ~ sõitma õpetama;
‣ что kõnek. risti ja põiki läbi sõitma, ringi peale tegema millele
изъездить 270a (повел. накл. изъезди) Г сов.
‣ что läbi sõitma ~ rändama; изъездить вдоль и поперёк risti ja põiki läbi sõitma;
‣ кого-что sõitmisega kõlbmatuks tegema; изъездить дорогу teed auklikuks ~ rööplikuks sõitma, изъездить коня van. hobust vaeseomaks sõitma
‣ что läbi sõitma ~ rändama; изъездить вдоль и поперёк risti ja põiki läbi sõitma;
‣ кого-что sõitmisega kõlbmatuks tegema; изъездить дорогу teed auklikuks ~ rööplikuks sõitma, изъездить коня van. hobust vaeseomaks sõitma
крест-накрест Н risti, ristakuti, ristamisi
наперехват Н madalk.
‣ risti, teed ära lõigates;
‣ teineteise võidu, üksteise võidu
‣ risti, teed ära lõigates;
‣ teineteise võidu, üksteise võidu
охулка 72 С ж. неод. väljendis охулки на руку не класть ~ не положить madalk. risti mitte ette lööma, oma jagu maksku mis maksab kätte saama, oma tükki käest mitte laskma
перпендикулярно Н risti, perpendikulaarselt
вымерить 269*a Г сов. → несов. вымеривать, вымерять что (välja, ära) mõõtma; вымерить поле põldu (välja) mõõtma, вымерить длину и ширину комнаты toa pikkust ja laiust mõõtma, вымерить что вдоль и поперёк ülek. mida risti ja põiki läbi käima;
◊ вымерить кого взглядом (с головы до ног) kõnek. pealaest jalatallani vaatama ~ pilguga mõõtma keda
◊ вымерить кого взглядом (с головы до ног) kõnek. pealaest jalatallani vaatama ~ pilguga mõõtma keda
дорога 69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная дорога autotee, maantee, главная дорога peatee, шоссейная дорога maantee, скоростная дорога kiirtee, autotee, проезжая дорога sõidutee, подвесная дорога ripptee, канатная дорога köistee, железная дорога raudtee, просёлочная дорога külavahetee, полевая дорога põllutee, väljavahetee, отправиться в дорогу teele asuma ~ minema, сбиться с дороги teelt eksima ~ hälbima, устать с дороги sõidust väsima, уступить ~ дать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на дорогу tee peale jõudma, по дороге домой teel koju, пробивать ~ прокладывать дорогу teed rajama (ka ülek.), собраться в дорогу end teele asutama, поесть на дорогу enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с дороги reisiväsimusest puhkama, мне с вами по дороге mul on teiega sama ~ üks tee, зайти по дороге в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя дорога tal on pikk tee ees, дорога меня измучила reis ~ pikk tee väsitas mu ära, дорогой ~ по дороге teed käies, teel olles;
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
заступить Г сов. → несов. заступать
‣ 323a кого-что van. asendama, kelle asemele ~ kohale tulema ~ astuma ~ asuma; asemel olema; заступить кому место отца kellele isa eest olema;
‣ 323b на что, во что, кем, без доп. kõnek. (tööle, valvesse vm.) asuma; заступить на дежурство valvesse ~ valvekorda asuma, ночная смена давно заступила öine vahetus on ammu alanud;
‣ 323a что madalk. peale astuma; лошадь заступила повод hobune astus ohelikule peale;
◊ заступить ~ заступать дорогу кому kõnek. kelle teele risti ette astuma, kelle teel risti ees olema, kelle teed kinni panema
‣ 323a кого-что van. asendama, kelle asemele ~ kohale tulema ~ astuma ~ asuma; asemel olema; заступить кому место отца kellele isa eest olema;
‣ 323b на что, во что, кем, без доп. kõnek. (tööle, valvesse vm.) asuma; заступить на дежурство valvesse ~ valvekorda asuma, ночная смена давно заступила öine vahetus on ammu alanud;
‣ 323a что madalk. peale astuma; лошадь заступила повод hobune astus ohelikule peale;
◊ заступить ~ заступать дорогу кому kõnek. kelle teele risti ette astuma, kelle teel risti ees olema, kelle teed kinni panema
из-, изо-, ис- приставка, märgib:
‣ tegevuse ammendatust; износить ära ~ vanaks kandma, ära kulutama, иссушить ära kuivatama;
‣ totaalsust; избить läbi peksma, изъездить risti ja põiki läbi sõitma;
‣ tegevuse tulemust; испечь valmis küpsetama;
‣ väljapoole liikumise suunda; излучать kiirgama;
‣ eraldamist, tervikust eemaldamist; изгнать välja ajama, исключить välja heitma, kõrvaldama
‣ tegevuse ammendatust; износить ära ~ vanaks kandma, ära kulutama, иссушить ära kuivatama;
‣ totaalsust; избить läbi peksma, изъездить risti ja põiki läbi sõitma;
‣ tegevuse tulemust; испечь valmis küpsetama;
‣ väljapoole liikumise suunda; излучать kiirgama;
‣ eraldamist, tervikust eemaldamist; изгнать välja ajama, исключить välja heitma, kõrvaldama
избороздить 292 Г сов. что
‣ vaostama, vaguma, vagusid kündma; ülek. kurdude ~ armidega katma; время избороздило его чело kõrgst. aeg on kündnud vagusid ta laupa, лицо избороздили морщины nägu oli kortsuline ~ kortse täis, изборождённая шрамами щека haavaarmides põsk;
‣ ülek. risti ja põiki läbi sõitma ~ käima
‣ vaostama, vaguma, vagusid kündma; ülek. kurdude ~ armidega katma; время избороздило его чело kõrgst. aeg on kündnud vagusid ta laupa, лицо избороздили морщины nägu oli kortsuline ~ kortse täis, изборождённая шрамами щека haavaarmides põsk;
‣ ülek. risti ja põiki läbi sõitma ~ käima
наперекор Н, предлог с дат. п. vastupidi, vastuoksa, vastakalt, kiuste; действовать наперекор vastupidi ~ vastuoksa toimima, наперекор судьбе saatuse kiuste, наперекор чьим желаниям risti vastu(pidi) kelle soovidele
осениться 285 Г сов. → несов. осеняться чем liter.
‣ varjutuma; лицо осенилось грустью näole ilmus nukrusevari;
‣ kirikl. väljendis осениться крестным знамением ~ крестом risti ette lööma
‣ varjutuma; лицо осенилось грустью näole ilmus nukrusevari;
‣ kirikl. väljendis осениться крестным знамением ~ крестом risti ette lööma
пересечь I 378a (действ. прич. прош. вр. пересекший, дееприч. прош. вр. пересекши) Г сов. → несов. пересекать
‣ кого-что kõnek. läbi ~ pooleks ~ katki raiuma ~ lõikama; пересечь пополам pooleks raiuma, пересечь автоматной очередью automaadivalanguga läbi tikkima;
‣ что (risti) üle minema ~ sõitma, ületama; пересечь дорогу (risti) üle tee minema, пересечь океан üle ookeani sõitma, пересечь границу piiri ületama, пересечь экватор ekvaatorit ületama, üle ekvaatori minema ~ sõitma, пересечь площадь üle väljaku minema, väljakut ületama;
‣ что läbima; этот район пересекут две железные дороги seda piirkonda hakkab läbima ~ sellest piirkonnast hakkab läbi minema kaks raudteed;
‣ что кому-чему ülek. tõkestama; пересечь дорогу кому kelle(l) teed tõkestama
‣ кого-что kõnek. läbi ~ pooleks ~ katki raiuma ~ lõikama; пересечь пополам pooleks raiuma, пересечь автоматной очередью automaadivalanguga läbi tikkima;
‣ что (risti) üle minema ~ sõitma, ületama; пересечь дорогу (risti) üle tee minema, пересечь океан üle ookeani sõitma, пересечь границу piiri ületama, пересечь экватор ekvaatorit ületama, üle ekvaatori minema ~ sõitma, пересечь площадь üle väljaku minema, väljakut ületama;
‣ что läbima; этот район пересекут две железные дороги seda piirkonda hakkab läbima ~ sellest piirkonnast hakkab läbi minema kaks raudteed;
‣ что кому-чему ülek. tõkestama; пересечь дорогу кому kelle(l) teed tõkestama
противоречить 271b Г сов. кому-чему, в чём
‣ vastu vaidlema; сын никогда не противоречит отцу poeg ei vaidle ~ ei räägi isale kunagi vastu;
‣ vasturääkiv(ad) olema, vastuolus ~ mittevastav olema, risti vastu käima; это противоречит логике see on loogikavastane ~ vastuolus loogikaga, see pole loogiline, показания противоречат друг другу tunnistused ~ ütlused räägivad üksteisele ~ teineteisele (risti) vastu, не противоречить сказанному öeldule vastama, öelduga kooskõlas olema, противоречить действительности tegelikkusele mitte vastama, tegelikkusega vastuolus olema
‣ vastu vaidlema; сын никогда не противоречит отцу poeg ei vaidle ~ ei räägi isale kunagi vastu;
‣ vasturääkiv(ad) olema, vastuolus ~ mittevastav olema, risti vastu käima; это противоречит логике see on loogikavastane ~ vastuolus loogikaga, see pole loogiline, показания противоречат друг другу tunnistused ~ ütlused räägivad üksteisele ~ teineteisele (risti) vastu, не противоречить сказанному öeldule vastama, öelduga kooskõlas olema, противоречить действительности tegelikkusele mitte vastama, tegelikkusega vastuolus olema
путь (род., дат., предл. п. ед. ч. пути, твор. п. путём, мн. ч. 11) С м. неод.
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
склонять 255 Г несов. → сов. склонить
‣ vt. склонить;
‣ (без сов.) что lgv. käänama, deklineerima; склонять слово sõna käänama;
‣ (без сов.) что ülek. kõnek. korrutama, leierdama;
◊ склонять во всех падежах ~ по всем падежам ~ на все лады кого-что kõnek. kellel risti ja põiki hammaste vahel olema, keda ihupesuni läbi võtma; vrd. просклонять
‣ vt. склонить;
‣ (без сов.) что lgv. käänama, deklineerima; склонять слово sõna käänama;
‣ (без сов.) что ülek. kõnek. korrutama, leierdama;
◊ склонять во всех падежах ~ по всем падежам ~ на все лады кого-что kõnek. kellel risti ja põiki hammaste vahel olema, keda ihupesuni läbi võtma; vrd. просклонять
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
узкий 122 П (кр. ф. узок, узузка, узко, узки и узки; сравн. ст. уже)
‣ kitsas (ka ülek.), ahas(-), kitsas-; узкая киноплёнка kitsasfilm, узкая улица kitsas tänav, узкие туфли kitsad kingad, узкий круг друзей kitsas sõprade ring ~ sõpruskond, узкая специальность kitsas eriala, узкая кровать kitsas voodi, узкое лицо kitsas nägu, узкие плечи kitsad ~ ahtad õlad, узкие глаза pilusilmad, kitsa lõikega silmad, узкий носок (туфли) terav kinganina, узкая тема ülek. kitsas teema, узкие гласные lgv kõrged vokaalid, ahasvokaalid, в узком смысле слова (1) sõna kitsamas tähenduses, (2) ülek. sõna otseses mõttes, узкий морской залив kitsas meresopp, узкий мыс maanina, terav neem;
‣ ülek. kitsarinnaline; piiratud (mõistusega), kitsa ~ piiratud silmaringiga; узкий человек kitsarinnaline inimene, узкий ум piiratud mõistus;
◊ узкое место kitsaskoht; сталкиваться ~ столкнуться ~ встретиться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
‣ kitsas (ka ülek.), ahas(-), kitsas-; узкая киноплёнка kitsasfilm, узкая улица kitsas tänav, узкие туфли kitsad kingad, узкий круг друзей kitsas sõprade ring ~ sõpruskond, узкая специальность kitsas eriala, узкая кровать kitsas voodi, узкое лицо kitsas nägu, узкие плечи kitsad ~ ahtad õlad, узкие глаза pilusilmad, kitsa lõikega silmad, узкий носок (туфли) terav kinganina, узкая тема ülek. kitsas teema, узкие гласные lgv kõrged vokaalid, ahasvokaalid, в узком смысле слова (1) sõna kitsamas tähenduses, (2) ülek. sõna otseses mõttes, узкий морской залив kitsas meresopp, узкий мыс maanina, terav neem;
‣ ülek. kitsarinnaline; piiratud (mõistusega), kitsa ~ piiratud silmaringiga; узкий человек kitsarinnaline inimene, узкий ум piiratud mõistus;
◊ узкое место kitsaskoht; сталкиваться ~ столкнуться ~ встретиться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
упереться 243 Г сов. → несов. упираться
‣ чем, во что, обо что kõnek. kuhu ~ mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палку kepile toetuma, упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землю jalgu vastu maad ~ maha toetama;
‣ во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;
‣ на чём ülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;
‣ чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama;
‣ (без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
◊ упереться ~ упираться как бык ~ баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama
‣ чем, во что, обо что kõnek. kuhu ~ mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палку kepile toetuma, упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землю jalgu vastu maad ~ maha toetama;
‣ во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;
‣ на чём ülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;
‣ чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama;
‣ (без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
◊ упереться ~ упираться как бык ~ баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama
целовать 172a Г несов. кого-что suudlema, suud andma, musutama (kõnek.); целовать ребёнка last suudlema, целовать в губы suule ~ huultele suudlema, целовать крест (1) kirikl. risti suudlema, (2) на чём, в чём ülek. van. oma hingeõnnistuse nimel vanduma ~ tõotama; vrd. поцеловать
пересечение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kõnek. katki- ~ läbi- ~ poolekslõikamine ~ raiumine; lõikumine (ka mat.), ristumine;
‣ (без мн. ч.) (risti) üleminek, ületamine; пересечение границы piiri ületamine;
‣ lõikumiskoht, ristumiskoht; lõige; точка пересечения lõikumispunkt, пересечение дорог (1) teede ristumine, (2) ristmik, riste (ristme), risttee, teerist, (3) mer. kursside ristumine, на пересечении улиц (tänava)ristmikul, -ristil, кольцевое пересечение ringristmik, ringliiklusega ristmik
‣ (без мн. ч.) kõnek. katki- ~ läbi- ~ poolekslõikamine ~ raiumine; lõikumine (ka mat.), ristumine;
‣ (без мн. ч.) (risti) üleminek, ületamine; пересечение границы piiri ületamine;
‣ lõikumiskoht, ristumiskoht; lõige; точка пересечения lõikumispunkt, пересечение дорог (1) teede ristumine, (2) ristmik, riste (ristme), risttee, teerist, (3) mer. kursside ristumine, на пересечении улиц (tänava)ristmikul, -ristil, кольцевое пересечение ringristmik, ringliiklusega ristmik
заплетаться 169 Г несов. → сов. заплестись
‣ takerduma, kinni jääma; язык заплетается keel on pehme ~ läheb sõlme, ноги заплетаются jalad käivad all risti;
‣ страд. к заплетать
‣ takerduma, kinni jääma; язык заплетается keel on pehme ~ läheb sõlme, ноги заплетаются jalad käivad all risti;
‣ страд. к заплетать
избегать 164a Г сов. что kõnek. (risti ja põiki) läbi jooksma; он избегал весь город ta jooksis terve linna läbi
исходить III 313a Г сов. что läbi käima ~ rändama; исходить страну вдоль и поперёк maad risti ja põiki läbi käima ~ rändama (jalgsi)
кавалер II 1 С м. од.
‣ (aumärgi) kavaler ~ kandja; георгиевский кавалер Georgi risti kavaler, кавалер Золотой Звезды Kuldtähe kavaler, кавалер ордена Трудового Красного Знамени Tööpunalipu ordeni kandja ~ omanik;
‣ aj. (ordu)rüütel
‣ (aumärgi) kavaler ~ kandja; георгиевский кавалер Georgi risti kavaler, кавалер Золотой Звезды Kuldtähe kavaler, кавалер ордена Трудового Красного Знамени Tööpunalipu ordeni kandja ~ omanik;
‣ aj. (ordu)rüütel
ноша 76 С ж. неод. kandam; ülek. koorem; тяжёлая ноша дров raske puuseljatäis ~ seljatäis puid;
◊ всякому своя ноша тяжела vanas. igaüks peab oma risti kandma, igaühel oma mure
◊ всякому своя ноша тяжела vanas. igaüks peab oma risti kandma, igaühel oma mure
облазить 272a Г сов. что kõnek. (risti ja põiki) läbi ronima ~ kolama ~ ülek. tuhnima; облазить весь чердак kogu pööningut läbi kolama ~ tuhnima, облазить весь лес kogu metsa läbi kolama ~ kammima
перепахать 205a Г сов. → несов. перепахивать что
‣ üle ~ ümber kündma;
‣ (täielikult, kõiki põlde, palju) üles kündma (ka ülek.);
‣ ristvagu ajama, risti üle mille vagu ajama
‣ üle ~ ümber kündma;
‣ (täielikult, kõiki põlde, palju) üles kündma (ka ülek.);
‣ ristvagu ajama, risti üle mille vagu ajama
перечить 271b Г несов. кому-чему kõnek. vastu rääkima ~ vaidlema ~ puiklema, risti vastupidist rääkima ~ tegema; перечить старшим vanematele inimestele vastu rääkima
пробороздить 292 Г сов. что vaostama (ka ülek.), vagusid sisse ajama; пробороздить озеро на катере kaatril järve risti ja põiki läbi sõitma, морщины пробороздили его лоб ta otsaesine on ~ oli kortsuvagusid täis, aastad on ~ olid ta näkku vagusid jätnud
противно I предлог с дат. п. liter. -vastaselt, vastupidi, vastu; поступить противно разуму mõistusvastaselt toimima, противно своей привычке oma harjumusele risti vastupidi, vastupidi oma harjumusele, harjumusvastaselt
скрещение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) risti ~ ristamisi ~ ristakuti panemine, ristamine, ristumine (ka lgv.); sport ristlemine, käärlemine; скрещение языков keelte ristumine;
‣ rist, ristmik, ristumiskoht; скрещение дорог teerist, risttee, ristmik, скрещение улиц tänavarist, ristmik
‣ (без мн. ч.) risti ~ ristamisi ~ ristakuti panemine, ristamine, ristumine (ka lgv.); sport ristlemine, käärlemine; скрещение языков keelte ristumine;
‣ rist, ristmik, ristumiskoht; скрещение дорог teerist, risttee, ristmik, скрещение улиц tänavarist, ristmik
скрещивание 115 С с. неод. (без мн. ч.) risti ~ ristamisi ~ ristakuti panemine ~ asetamine, ristamine, ristlus (ka biol.), ristumine (ka lgv.); скрещивание проводов juhtmete ristamine, воспроизводительное ~ заводское скрещивание biol. uudikristamine, uudikristlus, скрещивание языков keelte ristumine
троеперстие 115 С с. неод. (без мн. ч.) kirikl. kolmsõrm (risti ettelöömisel kokkupandud kolm sõrme)
хожено-перехожено предик. kõnek. on risti ja põiki läbi käidud
грудь 91 (род. и предл. п. ед. ч. груди и груди) С ж. неод. rind; плоская грудь lame rind, широкая грудь lai rind, впалая грудь sisselangenud rind, дышать всей ~ полной грудью, дышать во всю грудь täie rinnaga hingama, прижать к груди vastu rinda suruma, скрестить руки на груди käsi risti rinnale panema, кормить ~ вскармливать грудью rinnaga toitma, отнять ребёнка от груди last (rinnast) võõrutama, грудь рубашки särgi rinnaesine, грудью проложить себе дорогу ülek. endale rinnaga teed murdma, таить в груди ülek. südames hoidma, бить себя в грудь endale vastu rindu taguma;
◊ встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
◊ встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
лад I 3 (род. п. ед. ч. лада и ладу, предл. п. о ладе и в ладу) С м. неод.
‣ kõnek. üksmeel, kooskõla, rahu; в семье нет ладу peres puudub üksmeel, жить в ладу ~ в ладах с кем kõnek. rahus elama, мы с ним в ладу ~ в ладах oleme temaga heal jalal, saame temaga hästi läbi;
‣ laad, viis, maneer; на русский лад vene moodi ~ kombel, venepäraselt, на новый лад uut moodi ~ viisi, uuel kombel;
◊ на все лады igat kanti, risti ja põiki; в лад с чем ~ чему kooskõlas millega; не в ладу, не в ладах kõnek. vaenujalal; ни складу ни ладу ei tulu ega tolku, ei nägu ega tegu; идти ~ пойти на лад laabuma hakkama, korda ~ kombesse minema
‣ kõnek. üksmeel, kooskõla, rahu; в семье нет ладу peres puudub üksmeel, жить в ладу ~ в ладах с кем kõnek. rahus elama, мы с ним в ладу ~ в ладах oleme temaga heal jalal, saame temaga hästi läbi;
‣ laad, viis, maneer; на русский лад vene moodi ~ kombel, venepäraselt, на новый лад uut moodi ~ viisi, uuel kombel;
◊ на все лады igat kanti, risti ja põiki; в лад с чем ~ чему kooskõlas millega; не в ладу, не в ладах kõnek. vaenujalal; ни складу ни ладу ei tulu ega tolku, ei nägu ega tegu; идти ~ пойти на лад laabuma hakkama, korda ~ kombesse minema
напротив I Н
‣ vastas, vastasküljel, vastaspoolel; напротив сидел молодой человек vastas istus noormees, напротив была школа üle tee (v. tänava jne.) oli kool, vastas asus kool;
‣ vastupidi, vastuoksa; madalk. van. kiuste; делать всё напротив kõike vastupidi ~ vastuoksa ~ risti vastu tegema;
‣ в функции вводн. сл. vastupidi; напротив, я очень рад vastupidi, ma olen väga rõõmus
‣ vastas, vastasküljel, vastaspoolel; напротив сидел молодой человек vastas istus noormees, напротив была школа üle tee (v. tänava jne.) oli kool, vastas asus kool;
‣ vastupidi, vastuoksa; madalk. van. kiuste; делать всё напротив kõike vastupidi ~ vastuoksa ~ risti vastu tegema;
‣ в функции вводн. сл. vastupidi; напротив, я очень рад vastupidi, ma olen väga rõõmus
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
община, община 51 С ж. неод.
‣ aj. kogukond; родовая община sugukond, семейная община suurpere, территориальная община territoriaalkogukond, сельская община külakogukond, палата общин (Inglise) Alamkoda;
‣ van. ühing, selts; община Красного Креста Punase Risti selts;
‣ (mesilas)pere, (linnu- vm.) parv, (looma)kari; община шмелей kimalaspere
‣ aj. kogukond; родовая община sugukond, семейная община suurpere, территориальная община territoriaalkogukond, сельская община külakogukond, палата общин (Inglise) Alamkoda;
‣ van. ühing, selts; община Красного Креста Punase Risti selts;
‣ (mesilas)pere, (linnu- vm.) parv, (looma)kari; община шмелей kimalaspere
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
перерезать 186 Г сов. → несов. перерезать, перерезывать
‣ что läbi ~ katki lõikama;
‣ что ülek. läbima, lõhestama; поле перерезали овраги jäärakud läbisid põldu, глубокие морщины перерезали его лоб sügavad kortsud katsid ta otsaesist;
‣ что, кому-чему ära lõikama, tõkestama, kinni panema, risti tee peal ees olema; перерезать дорогу teed tõkestama ~ ära lõikama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (üksteise järel kõiki v. paljusid) veristama ~ tapma ~ maha murdma
‣ что läbi ~ katki lõikama;
‣ что ülek. läbima, lõhestama; поле перерезали овраги jäärakud läbisid põldu, глубокие морщины перерезали его лоб sügavad kortsud katsid ta otsaesist;
‣ что, кому-чему ära lõikama, tõkestama, kinni panema, risti tee peal ees olema; перерезать дорогу teed tõkestama ~ ära lõikama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (üksteise järel kõiki v. paljusid) veristama ~ tapma ~ maha murdma
петля ед. ч. 61, мн. ч. 65, петля 65 С ж. неод.
‣ aas, öös, sõltus, tripp; silmus, silm (silmkoe aas); haagivastus, lehthaak; подъёмная петля, петля для захвата tehn. tõsteaas, ставить петли silmuseid ~ silmuspüüniseid üles panema, петля на чулке спустилась sukasilm on maha jooksnud ~ on maas, поднимать петли на чулке sukasilmi üles võtma, река делает петлю ~ петлю jõgi teeb käänaku;
‣ nööpauk; бельевая петля pesunööpauk, обметать петли nööpauke üle lööma;
‣ sõlm; мёртвая петля lenn. Nesterovi sõlm, surmasõlm, бегучая петля jooksev sõlm, завязать петлёй ~ петлей sõlme siduma;
‣ tehn. (ukse-, akna-) hing; дверная петля uksehing, врезная петля peithing, дверь соскочила с петель uks tuli hingedelt maha;
◊ петля затягивается ~ сжимается вокруг кого-чего ring tõmbub koomale kelle-mille ümber; надеть петлю ~ петлю себе на шею ~ на себя oma pead silmusesse pistma, risti ~ koormat kaela võtma; хоть в петлю ~ в петлю лезь ~ полезай kõnek. pane või nöör kaela
‣ aas, öös, sõltus, tripp; silmus, silm (silmkoe aas); haagivastus, lehthaak; подъёмная петля, петля для захвата tehn. tõsteaas, ставить петли silmuseid ~ silmuspüüniseid üles panema, петля на чулке спустилась sukasilm on maha jooksnud ~ on maas, поднимать петли на чулке sukasilmi üles võtma, река делает петлю ~ петлю jõgi teeb käänaku;
‣ nööpauk; бельевая петля pesunööpauk, обметать петли nööpauke üle lööma;
‣ sõlm; мёртвая петля lenn. Nesterovi sõlm, surmasõlm, бегучая петля jooksev sõlm, завязать петлёй ~ петлей sõlme siduma;
‣ tehn. (ukse-, akna-) hing; дверная петля uksehing, врезная петля peithing, дверь соскочила с петель uks tuli hingedelt maha;
◊ петля затягивается ~ сжимается вокруг кого-чего ring tõmbub koomale kelle-mille ümber; надеть петлю ~ петлю себе на шею ~ на себя oma pead silmusesse pistma, risti ~ koormat kaela võtma; хоть в петлю ~ в петлю лезь ~ полезай kõnek. pane või nöör kaela
поставить I 278a Г сов. → несов. ставить
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
распилка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) lahtisaagimine, läbisaagimine, tükkideks ~ juppideks saagimine; järkamine; распилка по длине pikisaagimine, piki kiudu lahtisaagimine, поперечная распилка põiksaagimine, ristsaagimine, risti kiudu läbisaagimine
сжать I 220 (буд. вр. сожму, сожмёшь, сожмёт) Г сов. → несов. сжимать кого-что (kokku) suruma ~ pigistama, pitsitama ka ülek.; ahistama; сжать пружину vedrut kokku suruma, сжать губы huuli kokku pigistama ~ suruma, сжать кулак, сжать руку ~ пальцы в кулак kätt rusikasse pigistama, сжать в объятиях embusse suruma, tugevasti sülelema, сжать зубы hambaid risti suruma ~ pigistama, сжать сроки tähtaegu kokku suruma ~ lühendama, страх сжал сердце hirm ahistas ~ pitsitas südant, волнение сжало горло erutus nööris kurku
сложить I 311a Г сов. → несов. складывать
‣ что kokku panema ~ kuhjama ~ seadma; сложить скатерть laudlina kokku panema, сложить палатку telki kokku panema, сложить чемодан kohvrit (kokku) pakkima, сложить в кучу что mida hunnikusse panema, kuhja ajama, сложить дрова в поленницу puid riita laduma, сложить костёр lõket seadma, puid lõkkeks seadma ~ laduma, сложить крестом ristama, ristamisi panema, сложить руки на груди käsi risti rinnale panema, сложить ноги по-турецки türklase kombel istuma, сложить губы трубочкой huuli torutama ~ toruli ajama;
‣ что kokku murdma; сложить вдвое ~ пополам kaheks ~ pooleks murdma, сложить лист гармошкой (paberi)lehte kokku voltima, сложить плиссе plisseerima, kurrutama;
‣ что, с чем liitma, kokku arvama, summeerima, kokku võtma; сложить два и пять kahele viit liitma, kahele liita viis;
‣ что (valmis) laduma, (osadest) kokku panema; сложить печку ahju laduma;
‣ кого-что kõnek. maha võtma ~ panema; сложить ношу с плеч kandamit (seljast) maha panema;
‣ что ülek. maha panema; что на кого kelle peale panema; сложить с себя ответственность vastutusest lahti ütlema, сложить с себя полномочия volitusi maha panema;
◊ сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сложить ~ складывать оружие relvi maha panema; сложить ~ складывать руки käsi rüppe laskma ~ panema; сложить голову liter. langema, elu andma, surma saama, hukkuma; сложить свои кости surma ~ hukka saama, surema; сложить ~ складывать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütule veeretama, süüd süütu kaela ajama ~ veeretama, vale kaelast õige kaela ajama
‣ что kokku panema ~ kuhjama ~ seadma; сложить скатерть laudlina kokku panema, сложить палатку telki kokku panema, сложить чемодан kohvrit (kokku) pakkima, сложить в кучу что mida hunnikusse panema, kuhja ajama, сложить дрова в поленницу puid riita laduma, сложить костёр lõket seadma, puid lõkkeks seadma ~ laduma, сложить крестом ristama, ristamisi panema, сложить руки на груди käsi risti rinnale panema, сложить ноги по-турецки türklase kombel istuma, сложить губы трубочкой huuli torutama ~ toruli ajama;
‣ что kokku murdma; сложить вдвое ~ пополам kaheks ~ pooleks murdma, сложить лист гармошкой (paberi)lehte kokku voltima, сложить плиссе plisseerima, kurrutama;
‣ что, с чем liitma, kokku arvama, summeerima, kokku võtma; сложить два и пять kahele viit liitma, kahele liita viis;
‣ что (valmis) laduma, (osadest) kokku panema; сложить печку ahju laduma;
‣ кого-что kõnek. maha võtma ~ panema; сложить ношу с плеч kandamit (seljast) maha panema;
‣ что ülek. maha panema; что на кого kelle peale panema; сложить с себя ответственность vastutusest lahti ütlema, сложить с себя полномочия volitusi maha panema;
◊ сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сложить ~ складывать оружие relvi maha panema; сложить ~ складывать руки käsi rüppe laskma ~ panema; сложить голову liter. langema, elu andma, surma saama, hukkuma; сложить свои кости surma ~ hukka saama, surema; сложить ~ складывать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütule veeretama, süüd süütu kaela ajama ~ veeretama, vale kaelast õige kaela ajama
солоно
‣ Н soolaselt; on soolane; во рту солоно suus on soolamaitse ~ soolane maik;
‣ предик. кому ülek. kõnek. on mõru ~ kibe (meel); ему солоно пришлось tal tuli aina mõrusid pille neelata ~ meelekibedust ~ risti näha, этот парень нам солоно пришёлся see poiss on meile küllalt kibedat meelt ~ peavalu teinud
‣ Н soolaselt; on soolane; во рту солоно suus on soolamaitse ~ soolane maik;
‣ предик. кому ülek. kõnek. on mõru ~ kibe (meel); ему солоно пришлось tal tuli aina mõrusid pille neelata ~ meelekibedust ~ risti näha, этот парень нам солоно пришёлся see poiss on meile küllalt kibedat meelt ~ peavalu teinud
ставить 277 Г несов.
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
сцепить 323a Г сов. → несов. сцеплять
‣ что, с чем (kokku) haakima, ühendama, külge liitma, sidestama, aheldama; hambuma ~ nakkuma panema, sidurdama (siduri abil ühendama), niduma; сцепить вагоны vaguneid (kokku) haakima;
‣ что kokku suruma ~ pigistama ~ põimima; сцепить зубы hambaid kokku suruma, сцепить пальцы sõrmi vaheliti ~ risti panema, сцепить руки käsi kokku ~ põimingusse panema
‣ что, с чем (kokku) haakima, ühendama, külge liitma, sidestama, aheldama; hambuma ~ nakkuma panema, sidurdama (siduri abil ühendama), niduma; сцепить вагоны vaguneid (kokku) haakima;
‣ что kokku suruma ~ pigistama ~ põimima; сцепить зубы hambaid kokku suruma, сцепить пальцы sõrmi vaheliti ~ risti panema, сцепить руки käsi kokku ~ põimingusse panema
