[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 95 artiklit
портить 274a (повел. накл. порти и порть) Г несов.
‣ что rikkuma, rikki ajama; портить зрение silmi ~ nägemist rikkuma, портить здоровье tervist rikkuma, портить настроение tuju rikkuma, портить отношения suhteid rikkuma;
‣ кого madalk. hukka ~ raisku ajama, ära narrima; ära nõiduma ~ kaetama;
◊ портить ~ испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu vussi ajama, kellel kõik kihva keerama, kõik mokka ~ nahka panema; портить кровь кому kõnek. kellel kopsu üle maksa ~ hinge täis ajama, kelle(l) elu kibedaks tegema; vrd. испортить
‣ что rikkuma, rikki ajama; портить зрение silmi ~ nägemist rikkuma, портить здоровье tervist rikkuma, портить настроение tuju rikkuma, портить отношения suhteid rikkuma;
‣ кого madalk. hukka ~ raisku ajama, ära narrima; ära nõiduma ~ kaetama;
◊ портить ~ испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu vussi ajama, kellel kõik kihva keerama, kõik mokka ~ nahka panema; портить кровь кому kõnek. kellel kopsu üle maksa ~ hinge täis ajama, kelle(l) elu kibedaks tegema; vrd. испортить
расстроить 268 Г сов. → несов. расстраивать
‣ что (ridu, rivi) segamini ~ segi paiskama ~ ajama; расстроить ряды противника vastase ridu segamini paiskama;
‣ что käest ära ~ raama laskma, raamastama; расстроить хозяйство majapidamist ~ majandit käest ära ~ raama laskma;
‣ что ära rikkuma, korrast ära ~ nurja ajama, nurjama; расстроить здоровье tervist ära rikkuma, расстроить нервы närve ära rikkuma, расстроить планы plaane nurja ajama, расстроить замыслы kavatsusi nurjama, расстроить рассудок mõistust ~ aru segi ajama, расстроить живот kõhtu lahti tegema, seedimist rikkuma;
‣ кого-что, чем meeleolu ~ tuju ära rikkuma; расстроить плохим письмом halva kirjaga tuju ära rikkuma ~ ära võtma;
‣ что (pilli) häälest ära ajama; расстроить рояль klaverit häälest ära ajama
‣ что (ridu, rivi) segamini ~ segi paiskama ~ ajama; расстроить ряды противника vastase ridu segamini paiskama;
‣ что käest ära ~ raama laskma, raamastama; расстроить хозяйство majapidamist ~ majandit käest ära ~ raama laskma;
‣ что ära rikkuma, korrast ära ~ nurja ajama, nurjama; расстроить здоровье tervist ära rikkuma, расстроить нервы närve ära rikkuma, расстроить планы plaane nurja ajama, расстроить замыслы kavatsusi nurjama, расстроить рассудок mõistust ~ aru segi ajama, расстроить живот kõhtu lahti tegema, seedimist rikkuma;
‣ кого-что, чем meeleolu ~ tuju ära rikkuma; расстроить плохим письмом halva kirjaga tuju ära rikkuma ~ ära võtma;
‣ что (pilli) häälest ära ajama; расстроить рояль klaverit häälest ära ajama
нарушить 271a Г сов. → несов. нарушать что rikkuma, üle astuma, häirima, segama; нарушить закон seadust rikkuma, seadusest üle astuma, нарушить границу piiri rikkuma, нарушить воздушное пространство (võõrasse) õhuruumi tungima, нарушить слово sõna murdma, нарушить тишину vaikust häirima, нарушить сон und segama
извратить 296a Г сов. → несов. извращать
‣ что moonutama, vassima; извратить истину tõde moonutama ~ väänama;
‣ кого-что rikkuma; извратить вкусы maitset rikkuma
‣ что moonutama, vassima; извратить истину tõde moonutama ~ väänama;
‣ кого-что rikkuma; извратить вкусы maitset rikkuma
испортить 274a (повел. накл. испорть и испорти, испортьте и испортите) Г сов. кого-что, кому-чему, чем rikkuma; испортить часы kella rikkuma ~ katki tegema, испортить детей lapsi rikkuma, испорченный до мозга костей läbi ja lõhki ~ läbinisti ~ täiesti ~ üdini rikutud, ружьё испорчено püss on korrast ära;
◊ испортить ~ портить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu kihva keerama ~ vussi ajama; испортить ~ портить столько ~ много крови кому kõnek. kelle(l) südant ~ hinge seest sööma; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga (ei) tee; vrd. портить
◊ испортить ~ портить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu kihva keerama ~ vussi ajama; испортить ~ портить столько ~ много крови кому kõnek. kelle(l) südant ~ hinge seest sööma; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga (ei) tee; vrd. портить
рушить I 271a Г несов. что
‣ lammutama, purustama; ülek. madalk. laostama; рушить дом maja lammutama;
‣ ülek. madalk. van. rikkuma; рушить закон seadust rikkuma
‣ lammutama, purustama; ülek. madalk. laostama; рушить дом maja lammutama;
‣ ülek. madalk. van. rikkuma; рушить закон seadust rikkuma
коверкать 164a Г несов.
‣ кого-что, чем rikkuma (ka ülek.), lõhkuma; коверкать ребёнка дурным воспитанием last halva kasvatusega rikkuma, коверкать технику masinaid lõhkuma;
‣ что moonutama, vassima; (keelt) väänama; коверкать мысль mõtet moonutama ~ vassima, коверкать почерк käekirja moonutama, коверкать французские слова prantsuse sõnu väänama; vrd. исковеркать
‣ кого-что, чем rikkuma (ka ülek.), lõhkuma; коверкать ребёнка дурным воспитанием last halva kasvatusega rikkuma, коверкать технику masinaid lõhkuma;
‣ что moonutama, vassima; (keelt) väänama; коверкать мысль mõtet moonutama ~ vassima, коверкать почерк käekirja moonutama, коверкать французские слова prantsuse sõnu väänama; vrd. исковеркать
преступить 323a Г сов. → несов. преступать что van. üle astuma, ülek. ka rikkuma, murdma; преступить закон seadusest üle astuma, seadust rikkuma, преступить клятву vannet murdma
покалечить 271a Г сов. kõnek.
‣ кого-что vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama;
‣ кого-что ülek. (ära) rikkuma; что lõhkuma, purustama, katki tegema; покалечить жизнь elu ära rikkuma
‣ кого-что vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama;
‣ кого-что ülek. (ära) rikkuma; что lõhkuma, purustama, katki tegema; покалечить жизнь elu ära rikkuma
изломать 165a Г сов. → несов. изламывать
‣ что (mitmest kohast v. päris) katki murdma ~ lõhkuma; он с треском изломал палку ta murdis kepi raginal tükkideks, изломать игрушку mängukanni lõhkuma;
‣ что ülek. segi lööma ~ ajama ~ paiskama; изломать ряды ridu segi ajama ~ lööma;
‣ кого ülek. kõnek. vintsutama, kurnama;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma, vigaseks ~ sandiks tegema;
‣ кого-что ülek. kõnek. rikkuma, muserdama, moonutama; изломать характер iseloomu rikkuma, жизнь изломала его elu on ta ära muserdanud
‣ что (mitmest kohast v. päris) katki murdma ~ lõhkuma; он с треском изломал палку ta murdis kepi raginal tükkideks, изломать игрушку mängukanni lõhkuma;
‣ что ülek. segi lööma ~ ajama ~ paiskama; изломать ряды ridu segi ajama ~ lööma;
‣ кого ülek. kõnek. vintsutama, kurnama;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma, vigaseks ~ sandiks tegema;
‣ кого-что ülek. kõnek. rikkuma, muserdama, moonutama; изломать характер iseloomu rikkuma, жизнь изломала его elu on ta ära muserdanud
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
сломать 165a Г сов.
‣ lõhkuma (ka ülek.), katki tegema ~ murdma, purustama (ka ülek.); lammutama; сломать игрушку mänguasja ära lõhkuma ~ katki tegema, сломать палку keppi katki murdma, сломать руку käeluud murdma, сломать дверь ust maha lõhkuma ~ sisse murdma, сломать семью perekonda lõhkuma, сломать дом maja lammutama, сломать традиции traditsioone purustama, сломать карьеру кому kelle karjääri (ära) rikkuma, сломать жизнь кому kelle elu (ära) rikkuma, сломать план plaani (ära) rikkuma ~ nurja ajama;
‣ кого-что jagu ~ võitu saama, vastupanu murdma; сломать сопротивление противника vastase vastupanu murdma;
◊ сломать зубы на ком-чём, об кого-что kõnek. (1) kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, (2) millega kurja vaeva nägema, valu ja välku saama; сломать рога кому madalk. kellele rõngast ninna panema, keda põlvili suruma; сломать себе шею ~ голову kõnek. oma kaela murdma; язык сломаешь kõnek. keel läheb sõlme; vrd. ломать
‣ lõhkuma (ka ülek.), katki tegema ~ murdma, purustama (ka ülek.); lammutama; сломать игрушку mänguasja ära lõhkuma ~ katki tegema, сломать палку keppi katki murdma, сломать руку käeluud murdma, сломать дверь ust maha lõhkuma ~ sisse murdma, сломать семью perekonda lõhkuma, сломать дом maja lammutama, сломать традиции traditsioone purustama, сломать карьеру кому kelle karjääri (ära) rikkuma, сломать жизнь кому kelle elu (ära) rikkuma, сломать план plaani (ära) rikkuma ~ nurja ajama;
‣ кого-что jagu ~ võitu saama, vastupanu murdma; сломать сопротивление противника vastase vastupanu murdma;
◊ сломать зубы на ком-чём, об кого-что kõnek. (1) kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, (2) millega kurja vaeva nägema, valu ja välku saama; сломать рога кому madalk. kellele rõngast ninna panema, keda põlvili suruma; сломать себе шею ~ голову kõnek. oma kaela murdma; язык сломаешь kõnek. keel läheb sõlme; vrd. ломать
губить 320 Г несов. кого-что hävitama; hukutama, rikkuma; губить лес metsa hävitama, губить ребёнка баловством last hellitamisega rikkuma, губить себя end hukutama ~ raiskama; vrd. погубить, сгубить
калечить 271a Г несов. кого-что sandistama, vigaseks ~ sandiks tegema (ka ülek.); калечить машину masinat rikkuma, калечить характер iseloomu rikkuma ~ väärastama, калечить душу hinge muserdama; vrd. искалечить
погубить 320 Г сов. кого-что hävitama, (ära) rikkuma, hukutama, hukka saatma, ülek. ka raiskama; погубить здоровье tervist (ära) rikkuma, погубить душу hinge hukatusse saatma, погубить время aega raiskama, погубить силы jõudu raiskama; vrd. губить
поковеркать 164a Г сов. что kõnek.
‣ purustama, puruks lööma;
‣ ülek. muserdama, rikkuma, segi lööma; поковеркать жизнь кому kelle elu rikkuma ~ nurja ajama;
‣ ülek. (mõningal määral) moonutama; поковеркать мысль mõtet moonutama
‣ purustama, puruks lööma;
‣ ülek. muserdama, rikkuma, segi lööma; поковеркать жизнь кому kelle elu rikkuma ~ nurja ajama;
‣ ülek. (mõningal määral) moonutama; поковеркать мысль mõtet moonutama
загубить 323a Г сов.
‣ кого-что kõnek. hukka saatma, hukutama, hävitama; rikkuma; загубить чью жизнь (1) keda hukka saatma, (2) kelle elu nahka panema (madalk.), загубить лес metsa hukutama ~ hävitama, загубить здоровье tervist rikkuma ~ nahka panema;
‣ что madalk. raiskama, kulutama, läbi lööma (kõnek.); загубленные деньги mahavisatud raha;
◊ загубить (свою) душу kõnek. oma hinge hukka saatma, oma hinge hukutama, pattu oma hinge peale võtma
‣ кого-что kõnek. hukka saatma, hukutama, hävitama; rikkuma; загубить чью жизнь (1) keda hukka saatma, (2) kelle elu nahka panema (madalk.), загубить лес metsa hukutama ~ hävitama, загубить здоровье tervist rikkuma ~ nahka panema;
‣ что madalk. raiskama, kulutama, läbi lööma (kõnek.); загубленные деньги mahavisatud raha;
◊ загубить (свою) душу kõnek. oma hinge hukka saatma, oma hinge hukutama, pattu oma hinge peale võtma
искалечить 271a Г сов. → несов. искалечивать
‣ кого-что vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama;
‣ кого-что ülek. (ära) rikkuma; что lõhkuma, katki tegema, purustama; искалечить жизнь кому kelle elu rikkuma, искалечить игрушку mänguasja lõhkuma ~ katki tegema; vrd. калечить
‣ кого-что vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama;
‣ кого-что ülek. (ära) rikkuma; что lõhkuma, katki tegema, purustama; искалечить жизнь кому kelle elu rikkuma, искалечить игрушку mänguasja lõhkuma ~ katki tegema; vrd. калечить
испохабить 277 Г сов. что, чем madalk. ära reostama ~ lörtsima ~ labastama, ropaseks tegema, rikkuma
обесславить 278a Г сов. → несов. обесславливать кого-что keda häbistama, mustama, halba kuulsusse seadma, kellele halba varju heitma, kelle mainet rikkuma
обесславиться 278 Г сов. → несов. обесславливаться endale varju heitma, end halba kuulsusesse seadma, end häbistama, endale häbi tegema, (oma head) mainet rikkuma
пакостить 276a (повел. накл. пакости) Г несов.
‣ madalk. что reostama, roojastama; без доп. roojama;
‣ что madalk. rikkuma, narrima, solkima; пакостить работу tööd narrima ~ untsu ~ vussi ajama;
‣ кому-чему, без доп. kõnek. sigadusi tegema, sigatsema; vrd. напакостить
‣ madalk. что reostama, roojastama; без доп. roojama;
‣ что madalk. rikkuma, narrima, solkima; пакостить работу tööd narrima ~ untsu ~ vussi ajama;
‣ кому-чему, без доп. kõnek. sigadusi tegema, sigatsema; vrd. напакостить
паскудить 270a Г несов. madalk.
‣ reostama, lägastama, lagastama;
‣ jälkusi ~ jõledusi ~ nurjatusi tegema;
‣ ülek. rikkuma, raiskama
‣ reostama, lägastama, lagastama;
‣ jälkusi ~ jõledusi ~ nurjatusi tegema;
‣ ülek. rikkuma, raiskama
перековеркать 164a Г сов. → несов. перековеркивать что kõnek. (hirmsasti, tundmatuseni, täielikult, järjest paljusid) moonutama ~ rikkuma; перековеркать все слова kõiki sõnu moonutama ~ väänama, перековеркать жизнь elu täielikult ära rikkuma ~ nurja ajama, перековеркать много судеб paljude saatust muserdama ~ elu nahka panema
развратиться 296 Г сов. → несов. развращаться
‣ kõlvatuks ~ liiderlikuks minema;
‣ (moraalselt) laostuma, demoraliseeruma, (kõlbeliselt) hukkuma, end ära rikkuma
‣ kõlvatuks ~ liiderlikuks minema;
‣ (moraalselt) laostuma, demoraliseeruma, (kõlbeliselt) hukkuma, end ära rikkuma
растлить 285a Г сов. → несов. растлевать кого-что liter.
‣ (alaealist) rüvetama ~ teotama;
‣ ülek. (kõlbeliselt) laostama, moraalselt rikkuma
‣ (alaealist) rüvetama ~ teotama;
‣ ülek. (kõlbeliselt) laostama, moraalselt rikkuma
этикет 1 С м. неод. (без мн. ч.) etikett (rangelt kindlaks määratud suhtlemiskord); соблюдать этикет etiketist kinni pidama, нарушать этикет etiketti rikkuma
залечиться 310 Г сов. → несов. залечиваться
‣ (ära) paranema; рана залечилась haav on paranenud;
‣ без доп., до чего kõnek. end haigeks ravima, tohterdamisega oma tervist rikkuma
‣ (ära) paranema; рана залечилась haav on paranenud;
‣ без доп., до чего kõnek. end haigeks ravima, tohterdamisega oma tervist rikkuma
музыка 69 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ muusika, helikunst; laul ja mäng; вокальная музыка vokaalmuusika, laul, инструментальная музыка instrumentaalmuusika, pillimuusika, камерная музыка kammermuusika, гремит музыка muusika mürtsub, маршировать под музыку muusika saatel marssima, положить на музыку что viisistama mida, написать музыку на слова кого kelle sõnadele viisi ~ muusikat kirjutama, музыка будущего ülek. kõnek. tulevikumuusika, музыка речи kõnemeloodia, kõne meloodilisus ~ musikaalsus;
‣ madalk. asi, lugu; испортить всю музыку kogu lugu ära rikkuma
‣ muusika, helikunst; laul ja mäng; вокальная музыка vokaalmuusika, laul, инструментальная музыка instrumentaalmuusika, pillimuusika, камерная музыка kammermuusika, гремит музыка muusika mürtsub, маршировать под музыку muusika saatel marssima, положить на музыку что viisistama mida, написать музыку на слова кого kelle sõnadele viisi ~ muusikat kirjutama, музыка будущего ülek. kõnek. tulevikumuusika, музыка речи kõnemeloodia, kõne meloodilisus ~ musikaalsus;
‣ madalk. asi, lugu; испортить всю музыку kogu lugu ära rikkuma
перебелить 308, буд. вр. van. также 285a Г сов. → несов. перебеливать что
‣ üle ~ uuesti ~ veel kord valgendama ~ valgeks värvima; перебелить потолки lagesid uuesti valgendama;
‣ (без несов.) kõike ~ palju valgendama ~ valgeks värvima; перебелить стены seinte valgendamisega lõpule jõudma;
‣ liigvalgendama, liigpleegitama, ülemäära valgendama ~ pleegitama, liigse valgendamise ~ pleegitamisega ära rikkuma
‣ üle ~ uuesti ~ veel kord valgendama ~ valgeks värvima; перебелить потолки lagesid uuesti valgendama;
‣ (без несов.) kõike ~ palju valgendama ~ valgeks värvima; перебелить стены seinte valgendamisega lõpule jõudma;
‣ liigvalgendama, liigpleegitama, ülemäära valgendama ~ pleegitama, liigse valgendamise ~ pleegitamisega ära rikkuma
перевинтить 295, буд. вр. также 316a Г сов. → несов. перевинчивать что
‣ uuesti ~ teise kohta kruvima ~ keerama;
‣ kõnek. üle(liia) kruvima ~ keerama, keermestikku ära rikkuma
‣ uuesti ~ teise kohta kruvima ~ keerama;
‣ kõnek. üle(liia) kruvima ~ keerama, keermestikku ära rikkuma
разрушить 271a Г сов. → несов. разрушать что ära lõhkuma, purustama, rusustama, rusudeks muutma ~ tegema, hävitama (ka ülek.); разрушить мост silda ära lõhkuma, разрушить семью perekonda lõhkuma, разрушить здоровье tervist rikkuma ~ hävitama ~ laastama, разрушить тишину vaikust rikkuma ~ segama, разрушить иллюзию illusiooni hävitama, разрушить планы plaane purustama ~ nurja ajama ~ nurjama, разрушить хозяйство majandust ~ majapidamist laostama
бесчинствовать 171b Г несов. (toorelt) korda rikkuma, skandaalitsema, märatsema; vägivallatsema; nurjatusi tegema ~ toime panema
забаловать I 172a Г сов. кого madalk. liigselt ~ ära hellitama, hellitamisega ära rikkuma; мать забаловала дочку ema on tütre ära hellitanud
запалить III 285a Г сов. → несов. запаливать madalk. кого
‣ (sõidust tulnud hobust) külma veega jootes rikkuma ~ nahka panema;
‣ (hobust) ära ~ võhmale ajama
‣ (sõidust tulnud hobust) külma veega jootes rikkuma ~ nahka panema;
‣ (hobust) ära ~ võhmale ajama
затрясти I 364 Г сов. (обычно безл.) кого raputamisega väsitama ~ rammestama ~ roiutama; raputades rikkuma; пассажира затрясло sõitja oli rappumisest roidunud ~ väsinud
захвалить 307 Г сов. → несов. захваливать кого-что kõnek. liiga ~ ülearu kiitma ~ ülistama; liigkiitusega rikkuma ~ ära hellitama
избаловать 172a Г сов. → несов. избаловывать кого, кем-чем (ära) hellitama, hellitamisega rikkuma; ребёнок избалован матерью ema on lapse ära hellitanud, его избаловали похвалами ta on kiitusega ära rikutud
изгадить 270a Г сов. → несов. изгаживать madalk.
‣ кого-что, чем mustaks tegema; (ära) reostama ~ määrima;
‣ что ülek. (ära) rikkuma, untsu ~ hukka ~ luhta ~ vussi ~ nurja ajama
‣ кого-что, чем mustaks tegema; (ära) reostama ~ määrima;
‣ что ülek. (ära) rikkuma, untsu ~ hukka ~ luhta ~ vussi ~ nurja ajama
изувечить 271a Г сов. → несов. изувечивать кого-что, чем vigastama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama; ülek. purustama, katki tegema, rikkuma, lõhkuma; muserdama; изувечить побоями sandiks peksma, изувечить душу кого kelle hingeelu moonutama, meelt muserdama; vrd. увечить
изуродовать 171a Г сов. кого-что, чем vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama; moonutama, rikkuma, inetama (ka ülek.); изуродованное злобой лицо vihast moondunud nägu, изуродовать чужую мысль teise mõtet moonutama, его изуродовали глупым воспитанием ta on halva kasvatusega rikutud; vrd. уродовать
исковеркать 164a Г сов. кого-что purustama, lõhkuma, rikkuma; vigastama, sandistama, moonutama; ülek. muserdama; осколком исковеркало миномёт kild purustas miinipilduja ~ vigastas miinipildujat, исковеркать руку kätt vigastama ~ vigaseks tegema, жизнь исковеркала его душу elu on ta hinge muserdanud; vrd. коверкать
испакостить 276a (повел. накл. испакости) Г сов. что, чем madalk. määrima, mustaks tegema, reostama, rüvetama, sodima, sodi täis ajama, ära rikkuma, näotuks tegema; ülek. mokka panema ~ ajama; испакостить обои tapeeti määrima ~ mustaks tegema, испакостить жизнь elu mokka panema ~ kihva keerama
напакостить 276b Г сов. madalk.
‣ где sodi täis ajama, (ära) reostama mida;
‣ кому-чему, без доп. pahandust tegema, kellele paha tegema;
‣ ära rikkuma, vussi ~ untsu ajama; vrd. пакостить
‣ где sodi täis ajama, (ära) reostama mida;
‣ кому-чему, без доп. pahandust tegema, kellele paha tegema;
‣ ära rikkuma, vussi ~ untsu ajama; vrd. пакостить
напортить (повел. накл. напорти и напорть) Г сов. kõnek.
‣ 274a что, чего (mingit hulka) ära rikkuma;
‣ 274b кому-чему kahju tegema ~ tooma; напортить делу asjale kahju tooma ~ kahjuks tulema
‣ 274a что, чего (mingit hulka) ära rikkuma;
‣ 274b кому-чему kahju tegema ~ tooma; напортить делу asjale kahju tooma ~ kahjuks tulema
озорничать 169b Г несов.
‣ üleannetust ~ vallatust ~ ulakust ~ koerust tegema, vempe viskama, vallatlema, ülemeelik olema;
‣ madalk. huligaanitsema, korda rikkuma, mürgeldama
‣ üleannetust ~ vallatust ~ ulakust ~ koerust tegema, vempe viskama, vallatlema, ülemeelik olema;
‣ madalk. huligaanitsema, korda rikkuma, mürgeldama
перепортить 274a (повел. накл. перепорти и перепорть) Г сов. кого-что kõnek. (täielikult, kõike v. palju v. paljusid üksteise järel) ära rikkuma;
◊ перепортить много крови кому kõnek. palju meelehärmi tegema kellele
◊ перепортить много крови кому kõnek. palju meelehärmi tegema kellele
побеспокоить 268 Г сов. кого-что, чем viivuks tülitama, (lühikest aega, hetkeks) rahu rikkuma ~ häirima; позвольте вас побеспокоить lubage teid (hetkeks) tülitada
подгадить 270b Г сов. → несов. подгаживать madalk.
‣ что, без доп. ära vussima ~ rikkuma, vussi ~ nurja ~ untsu ajama, kihva keerama;
‣ кому-чему, чем mäkra mängima, halba tegema
‣ что, без доп. ära vussima ~ rikkuma, vussi ~ nurja ~ untsu ajama, kihva keerama;
‣ кому-чему, чем mäkra mängima, halba tegema
попортить 274a (повел. накл. ед. ч. попорти и попорть) Г сов. что, кому kõnek. (teatud määral v. kõike) ära rikkuma, rikki ajama
правонарушение 115 С с. неод. jur. õigus(e)rikkumine; допускать правонарушения (1) õigust ~ seadust rikkuma, (2) õigus(e)rikkumist lubama ~ soodustama ~ võimaldama
развратить 296a Г сов. → несов. развращать кого-что
‣ kõlvatule teele viima, kõlvatuks ~ liiderlikuks tegema;
‣ (moraalselt) laostama, demoraliseerima, (kõlbeliselt) rikkuma, hukutama; развратить общество ühiskonda laostama, развратить душу hinge hukutama, деньги развратили парня raha on poisi ära rikkunud
‣ kõlvatule teele viima, kõlvatuks ~ liiderlikuks tegema;
‣ (moraalselt) laostama, demoraliseerima, (kõlbeliselt) rikkuma, hukutama; развратить общество ühiskonda laostama, развратить душу hinge hukutama, деньги развратили парня raha on poisi ära rikkunud
разнежить 271a Г сов. → несов. разнеживать кого-что kõnek.
‣ ära hellitama ~ poputama, (hellitamisega) ära rikkuma;
‣ heldima panema, liigutama, härdaks tegema; разнежить сердце südant liigutama
‣ ära hellitama ~ poputama, (hellitamisega) ära rikkuma;
‣ heldima panema, liigutama, härdaks tegema; разнежить сердце südant liigutama
разукомплектовать 172a Г сов. что dekomplektima, dekomplekteerima, komplektsust rikkuma, komplekti lammutama ~ lõhkuma
свихнуть 337 Г сов.
‣ что kõnek. välja ~ ära väänama, nikastama, nihestama; свихнуть ногу jalga välja väänama ~ (ära) nikastama;
‣ кого ülek. (kasvatusega vm.) ära rikkuma;
‣ madalk. õigelt teelt eksima, libedale teele minema;
◊ свихнуть себе шею на чём madalk. oma kaela murdma millega; свихнуть с ума madalk. aru kaotama, hulluks ~ peast segaseks minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema
‣ что kõnek. välja ~ ära väänama, nikastama, nihestama; свихнуть ногу jalga välja väänama ~ (ära) nikastama;
‣ кого ülek. (kasvatusega vm.) ära rikkuma;
‣ madalk. õigelt teelt eksima, libedale teele minema;
◊ свихнуть себе шею на чём madalk. oma kaela murdma millega; свихнуть с ума madalk. aru kaotama, hulluks ~ peast segaseks minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema
сгубить 323a Г сов. кого-что kõnek. hukka saatma, hukatusse viima, nahka ~ mokka panema; сгубить здоровье tervist nahka panema ~ lõplikult (ära) rikkuma; vrd. губить
смутить 296a Г сов. → несов. смущать
‣ что häirima, rahutuks tegema; смутить покой rahu häirima ~ rikkuma, смутить душу hinge ~ südant ~ meelt rahutuks tegema;
‣ кого-что segadusse ~ kimbatusse ajama ~ viima, kohmetuks tegema, hämmeldama, hämmingusse viima; смутить кого похвалами keda kiitusega segadusse viima ~ kohmetuks ~ nõutuks tegema;
‣ кого-что van. mässule õhutama ~ üles ässitama ~ kihutama; смутить народ rahvast üles kihutama;
‣ (без несов.) что sogaseks tegema, sogama, sogastama; смутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema ~ segama
‣ что häirima, rahutuks tegema; смутить покой rahu häirima ~ rikkuma, смутить душу hinge ~ südant ~ meelt rahutuks tegema;
‣ кого-что segadusse ~ kimbatusse ajama ~ viima, kohmetuks tegema, hämmeldama, hämmingusse viima; смутить кого похвалами keda kiitusega segadusse viima ~ kohmetuks ~ nõutuks tegema;
‣ кого-что van. mässule õhutama ~ üles ässitama ~ kihutama; смутить народ rahvast üles kihutama;
‣ (без несов.) что sogaseks tegema, sogama, sogastama; смутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema ~ segama
тронуть I 334 Г сов. → несов. трогать I
‣ vt. трогать I;
‣ кого-что puudutama, puutuma, kahjustama, rikkuma; пуля никого не тронула kuul ei tabanud kedagi, keegi ei saanud kuulist viga, пожар не тронул дома maja jäi tulekahjust puutumata, засуха не тронула урожая põud ei kahjustanud saaki, мороз тронул посевы külm on külve näpistanud, его лицо тронуто оспой rõuged on ta näole armid jätnud, ta näol on rõugearme, сыр, тронутый плесенью kergelt hallitanud juust, ягоды, тронутые морозом külma näpistatud ~ põrutatud marjad;
◊ пальцем не тронуть ~ трогать кого mitte sõrmeotsagagi puutuma keda; волоска не тронуть mitte juuksekarvagi kõverdama; не тронь меня и я тебя не трону kõnekäänd ela ise ja lase teistel elada
‣ vt. трогать I;
‣ кого-что puudutama, puutuma, kahjustama, rikkuma; пуля никого не тронула kuul ei tabanud kedagi, keegi ei saanud kuulist viga, пожар не тронул дома maja jäi tulekahjust puutumata, засуха не тронула урожая põud ei kahjustanud saaki, мороз тронул посевы külm on külve näpistanud, его лицо тронуто оспой rõuged on ta näole armid jätnud, ta näol on rõugearme, сыр, тронутый плесенью kergelt hallitanud juust, ягоды, тронутые морозом külma näpistatud ~ põrutatud marjad;
◊ пальцем не тронуть ~ трогать кого mitte sõrmeotsagagi puutuma keda; волоска не тронуть mitte juuksekarvagi kõverdama; не тронь меня и я тебя не трону kõnekäänd ela ise ja lase teistel elada
запачкать 164a Г сов.
‣ кого-что, чем mustaks tegema, ära määrima ~ mustama; ребёнок запачкал лицо и руки lapsel on nägu ja käed mustad;
‣ кого-что ülek. van. ära määrima ~ mustama ~ rikkuma; запачкать доброе имя head nime määrima; vrd. пачкать
‣ кого-что, чем mustaks tegema, ära määrima ~ mustama; ребёнок запачкал лицо и руки lapsel on nägu ja käed mustad;
‣ кого-что ülek. van. ära määrima ~ mustama ~ rikkuma; запачкать доброе имя head nime määrima; vrd. пачкать
запороть 252 Г сов. → несов. запарывать
‣ кого, до чего kõnek. (vitstega, kepiga vm. vaeseomaks v. surnuks) peksma ~ nuhtlema, rooskama; запороть кого до смерти keda surnuks peksma;
‣ кого madalk. läbi torkama, surnuks pistma;
‣ что madalk. ära rikkuma, kihva keerama; запороть станок tööpinki mokka ~ nahka panema ~ kihva keerama
‣ кого, до чего kõnek. (vitstega, kepiga vm. vaeseomaks v. surnuks) peksma ~ nuhtlema, rooskama; запороть кого до смерти keda surnuks peksma;
‣ кого madalk. läbi torkama, surnuks pistma;
‣ что madalk. ära rikkuma, kihva keerama; запороть станок tööpinki mokka ~ nahka panema ~ kihva keerama
истрепать 212 Г сов. → несов. истрёпывать kõnek.
‣ что katki ~ räbalaks kandma; klaatserdama (rõivaid); ребёнок совсем истрепал книгу laps on raamatu kapsaks teinud;
‣ кого, чем ülek. (ära) kurnama ~ väsitama;
◊ истрепать ~ трепать нервы кому kelle närve sööma ~ rikkuma; vrd. трепать
‣ что katki ~ räbalaks kandma; klaatserdama (rõivaid); ребёнок совсем истрепал книгу laps on raamatu kapsaks teinud;
‣ кого, чем ülek. (ära) kurnama ~ väsitama;
◊ истрепать ~ трепать нервы кому kelle närve sööma ~ rikkuma; vrd. трепать
кровь 91 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) veri; артериальная кровь arteriveri, arteriaalveri, венозная кровь veeniveri, venoosne veri, запёкшаяся кровь hüübinud ~ tardunud veri, группа крови veregrupp, переливание крови vereülekanne, заражение крови veremürgi(s)tus, пускать кровь aadrit laskma, остановить кровь verd ~ verejooksu sulgema, истекать кровью verest tühjaks jooksma, кровь пошла носом nina hakkas verd jooksma, ninast tuleb verd;
◊ кровь бродит ~ играет ~ кипит в ком kelle veri keeb ~ vemmeldab; кровь бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis veri näkku; кровь бросилась ~ кинулась ~ ударила в голову кому kõnek. kellel lõi veri pähe; кровь говорит ~ заговорила в ком (1) tundmused mängivad kellel, (2) veri lööb välja, veri on paksem kui vesi; кровь за кровь veri nõuab verehinda; кровь от крови veri kelle verest, kelle lihast ja luust; кровь с молоком rõõsk ja roosa, õitsva jumega; кровь стынет ~ леденеет (в жилах) у кого liter. kellel veri tarretab soontes; пить ~ сосать чью кровь kelle verd imema; портить себе кровь kõnek. ennast ärritama ~ piinama, oma närve rikkuma; лить ~ проливать ~ пролить чью кровь liter. kelle verd valama; проливать ~ пролить свою кровь за кого-что liter. kelle-mille eest oma verd valama; (хоть) кровь из носу madalk. kas või pulk pooleks, kas või nui neljaks, maksku mis maksab; (это у него) в крови (see on tal) veres; узы крови liter. veresidemed, -sugulus; кровью добывать что verehinnaga saama ~ saavutama mida; обагрять ~ обагрить руки чьей кровью liter. oma käsi kelle verega määrima; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd
◊ кровь бродит ~ играет ~ кипит в ком kelle veri keeb ~ vemmeldab; кровь бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis veri näkku; кровь бросилась ~ кинулась ~ ударила в голову кому kõnek. kellel lõi veri pähe; кровь говорит ~ заговорила в ком (1) tundmused mängivad kellel, (2) veri lööb välja, veri on paksem kui vesi; кровь за кровь veri nõuab verehinda; кровь от крови veri kelle verest, kelle lihast ja luust; кровь с молоком rõõsk ja roosa, õitsva jumega; кровь стынет ~ леденеет (в жилах) у кого liter. kellel veri tarretab soontes; пить ~ сосать чью кровь kelle verd imema; портить себе кровь kõnek. ennast ärritama ~ piinama, oma närve rikkuma; лить ~ проливать ~ пролить чью кровь liter. kelle verd valama; проливать ~ пролить свою кровь за кого-что liter. kelle-mille eest oma verd valama; (хоть) кровь из носу madalk. kas või pulk pooleks, kas või nui neljaks, maksku mis maksab; (это у него) в крови (see on tal) veres; узы крови liter. veresidemed, -sugulus; кровью добывать что verehinnaga saama ~ saavutama mida; обагрять ~ обагрить руки чьей кровью liter. oma käsi kelle verega määrima; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd
настроение 115 С с. неод. meeleolu, tuju, soov, tahtmine; отличное настроение suurepärane tuju ~ meeleolu, приподнятое настроение hea tuju, бодрое настроение reibas meeleolu, дурное ~ скверное настроение halb tuju, унылое настроение kurb meel, быть в хорошем настроении heas tujus olema, прийти в хорошее настроение heasse tujju sattuma, испортить настроение tuju rikkuma, быть не в настроении halvas tujus olema, человек настроения tujukas inimene, под настроение(м) сделать что millises tujus tegema mida, работать с настроением hea tujuga tööd tegema, у меня настроение петь mul on laulutuju, у меня нет настроения рисовать mul pole (mingit) tahtmist joonistada, настроение умов meelsus, meelelaad, упадочнические настроения langusmeeleolud, антивоенные настроения sõjavastased meeleolud, sõjavastane meelestatus
омрачить 287a Г сов. → несов. омрачать что
‣ van. hämaraks ~ pimedaks tegema, pimendama, pimedusega katma;
‣ ülek. tumestama, ähmastama; омрачить сознание teadvust tumestama, омрачить радость rõõmu tumestama;
‣ ülek. süngestama, süngeks ~ tusaseks tegema; омрачить чьё настроение kelle tuju rikkuma ~ halvaks tegema, meelt tusaseks tegema
‣ van. hämaraks ~ pimedaks tegema, pimendama, pimedusega katma;
‣ ülek. tumestama, ähmastama; омрачить сознание teadvust tumestama, омрачить радость rõõmu tumestama;
‣ ülek. süngestama, süngeks ~ tusaseks tegema; омрачить чьё настроение kelle tuju rikkuma ~ halvaks tegema, meelt tusaseks tegema
отравить 321 Г сов. → несов. отравлять кого-что, чем mürgitama (ka ülek.), mürgistama; отравить воду vett mürgitama, отравить организм алкоголем organismi alkoholiga mürgitama, отравить душу hinge mürgitama, отравить жизнь кому kelle elu mürgitama, отравить удовольствие кому kelle mõnusat olemist ~ mõnu ~ lõbu ära rikkuma, отравить обстановку ~ атмосферу õhkkonda talumatuks muutma
отступить 323b Г сов. → несов. отступать
‣ от кого-чего, перед кем-чем, без доп. tagasi astuma, taanduma, taganema, ülek. ka loobuma, ära ütlema; отступить на шаг sammu tagasi astuma, море отступило meri on taandunud, отступить перед трудностями raskuste ees taganema, отступить от своего мнения oma arvamusest taganema, отступить от обычая kommet rikkuma ~ mitte täitma ~ mitte järgima;
‣ от чего kõrvale kalduma; отступить от темы teemast kõrvale kalduma;
‣ от чего, без доп. taanet jätma
‣ от кого-чего, перед кем-чем, без доп. tagasi astuma, taanduma, taganema, ülek. ka loobuma, ära ütlema; отступить на шаг sammu tagasi astuma, море отступило meri on taandunud, отступить перед трудностями raskuste ees taganema, отступить от своего мнения oma arvamusest taganema, отступить от обычая kommet rikkuma ~ mitte täitma ~ mitte järgima;
‣ от чего kõrvale kalduma; отступить от темы teemast kõrvale kalduma;
‣ от чего, без доп. taanet jätma
пачкать 164a Г несов.
‣ кого-что, чем määrima (ka ülek.), mustaks tegema; пачкать пол põrandat mustaks tegema, пачкать чьё доброе имя kelle head nime määrima, пачкать репутацию mainet rikkuma;
‣ что kõnek. mäkerdama, plätserdama;
◊ пачкать ~ марать руки об кого, обо что (oma) käsi määrima; vrd. запачкать, испачкать
‣ кого-что, чем määrima (ka ülek.), mustaks tegema; пачкать пол põrandat mustaks tegema, пачкать чьё доброе имя kelle head nime määrima, пачкать репутацию mainet rikkuma;
‣ что kõnek. mäkerdama, plätserdama;
◊ пачкать ~ марать руки об кого, обо что (oma) käsi määrima; vrd. запачкать, испачкать
перепакостить 276b (страд. прич. прош. вр. перепакощенный, кр. ф. перепакощен, перепакоститьа, перепакоститьо, перепакоститьы) Г сов. что madalk.
‣ (järgemööda kõike v. hulka) ära määrima ~ reostama, mustaks tegema;
‣ (järgemööda kõike v. hulka) ära rikkuma ~ solkima
‣ (järgemööda kõike v. hulka) ära määrima ~ reostama, mustaks tegema;
‣ (järgemööda kõike v. hulka) ära rikkuma ~ solkima
переступать Г несов. → сов. переступить
‣ 169a что, через что üle astuma (ka ülek.); переступать порог ~ через порог üle läve astuma, переступать границы приличия sündsuspiiridest üle astuma, переступать закон seadusest üle astuma, seadust rikkuma, переступать с ноги на ногу jalalt jalale tammuma;
‣ 169b (без сов) minema, liikuma, astuma; он еле ногами переступает ta veab vaevu jalgu järel, ta läheb ~ astub jalg jala ette
‣ 169a что, через что üle astuma (ka ülek.); переступать порог ~ через порог üle läve astuma, переступать границы приличия sündsuspiiridest üle astuma, переступать закон seadusest üle astuma, seadust rikkuma, переступать с ноги на ногу jalalt jalale tammuma;
‣ 169b (без сов) minema, liikuma, astuma; он еле ногами переступает ta veab vaevu jalgu järel, ta läheb ~ astub jalg jala ette
побить 325 Г сов. → несов. побивать
‣ (без несов) кого-что läbi kolkima ~ peksma, peksa ~ kolki andma;
‣ кого-что kõnek. võitma; побить рекорд rekordit purustama ~ põrmustama;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) tapma ~ maha lööma; что hävitama; град побил рожь rahe hävitas rukki ~ tegi rukkile kahju;
‣ (без несов) что kõnek. (kõike, palju) katki tegema, puruks lööma;
‣ (без несов) что (läbi) sööma ~ purema; ära rikkuma; моль побила воротник koid on krae auklikuks söönud ~ ära rikkunud, крыша побита ржавчиной katus on läbi roostetanud;
◊ побей ~ убей меня бог madalk. karistagu mind jumal
‣ (без несов) кого-что läbi kolkima ~ peksma, peksa ~ kolki andma;
‣ кого-что kõnek. võitma; побить рекорд rekordit purustama ~ põrmustama;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) tapma ~ maha lööma; что hävitama; град побил рожь rahe hävitas rukki ~ tegi rukkile kahju;
‣ (без несов) что kõnek. (kõike, palju) katki tegema, puruks lööma;
‣ (без несов) что (läbi) sööma ~ purema; ära rikkuma; моль побила воротник koid on krae auklikuks söönud ~ ära rikkunud, крыша побита ржавчиной katus on läbi roostetanud;
◊ побей ~ убей меня бог madalk. karistagu mind jumal
подорвать 217a (страд. прич. прош. вр. подорванный, кр. ф. подорван, подорватьа, подорватьо, подорватьы) Г сов. → несов. подрывать I кого-что
‣ õhku laskma, õhkima (näit. silda); lõhkama (näit. kivi); подорвать мост silda õhku laskma;
‣ ülek. õõnestama, lõhkuma, laostama, ruineerima; подорвать чей авторитет kelle autoriteeti õõnestama, подорвать доверие usaldusvahekorda rikkuma, подорвать чьё влияние kelle mõju kahandama, подорвать своё здоровье oma tervist kahjustama ~ laostama
‣ õhku laskma, õhkima (näit. silda); lõhkama (näit. kivi); подорвать мост silda õhku laskma;
‣ ülek. õõnestama, lõhkuma, laostama, ruineerima; подорвать чей авторитет kelle autoriteeti õõnestama, подорвать доверие usaldusvahekorda rikkuma, подорвать чьё влияние kelle mõju kahandama, подорвать своё здоровье oma tervist kahjustama ~ laostama
порядок 23 (род. п. порядка, порядку) С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kord, järjestus; общественный порядок avalik kord, порядок голосования hääletuskord, порядок дня päevakord, порядок работы töökord, в административном порядке administratiivkorras, halduskorras, в принудительном порядке sundkorras, в индивидуальном порядке individuaalselt, в организованном порядке organiseeritult, в срочном порядке kiires korras, kiiresti, в ускоренном порядке kiirendatud korras, в порядке очереди järjekorras, судебным порядком kohtukorras, всё в порядке kõik on korras, держать что в порядке mida korras hoidma, навести порядок korda looma, привести себя в порядок ennast korda tegema, привести в порядок комнату tuba korrastama ~ korda tegema, призвать к порядку кого keda korrale kutsuma, следить за порядком korda pidama, korra järele valvama, соблюдать порядок korrast kinni pidama, нарушать порядок korda rikkuma, для порядка ~ порядку ülek. moepärast, по порядку järgemööda, järjekorras, järjest, алфавитный порядок alfabeetjärjestus, tähestikjärjestus, alfabeetiline ~ tähestikuline järjestus, порядок слов lgv. sõnajärg, -järjestus, порядок зажигания tehn. süütejärjestus;
‣ (без мн. ч.) laad, iseloom; явления одного порядка samalaadsed nähtused, мотивы личного порядка isiklikku laadi motiivid, трудности экономического порядка majandusliku iseloomuga raskused, замечания фактического порядка faktilist laadi märkused, ехать со скоростью порядка 80 кмчас kõnek. sõitma umbes 80-se tunnikiirusega ~ umbes 80 km tunnis;
‣ (valitsemis)kord; tava, komme; буржуазный порядок kodanlik riigikord, демократические порядки demokraatlik elukorraldus, по заведённому порядку kehtiva ~ sisseseatud korra järgi ~ kohaselt, väljakujunenud korra ~ tava kohaselt, старые порядки vanad tavad ~ kombed;
‣ mat. järk; порядок величины suurusjärk;
‣ bot. selts; порядок крапивоцветных nõgeselaadsed (Urticales);
‣ sõj. kord; боевой порядок lahingukord, воинский порядок sõjaväeline kord;
‣ в функции предик. (on) korras; порядок! (kõik on) korras!
◊ в пожарном порядке kõnek. humor. kibekähku, kiiremas korras, nagu (oleks) tuli takus; своим порядком nagu ikka ~ tavaliselt, omasoodu; (это) в порядке вещей (see) on loomulik, (see) käib asja juurde, see on kord juba nii
‣ (без мн. ч.) kord, järjestus; общественный порядок avalik kord, порядок голосования hääletuskord, порядок дня päevakord, порядок работы töökord, в административном порядке administratiivkorras, halduskorras, в принудительном порядке sundkorras, в индивидуальном порядке individuaalselt, в организованном порядке organiseeritult, в срочном порядке kiires korras, kiiresti, в ускоренном порядке kiirendatud korras, в порядке очереди järjekorras, судебным порядком kohtukorras, всё в порядке kõik on korras, держать что в порядке mida korras hoidma, навести порядок korda looma, привести себя в порядок ennast korda tegema, привести в порядок комнату tuba korrastama ~ korda tegema, призвать к порядку кого keda korrale kutsuma, следить за порядком korda pidama, korra järele valvama, соблюдать порядок korrast kinni pidama, нарушать порядок korda rikkuma, для порядка ~ порядку ülek. moepärast, по порядку järgemööda, järjekorras, järjest, алфавитный порядок alfabeetjärjestus, tähestikjärjestus, alfabeetiline ~ tähestikuline järjestus, порядок слов lgv. sõnajärg, -järjestus, порядок зажигания tehn. süütejärjestus;
‣ (без мн. ч.) laad, iseloom; явления одного порядка samalaadsed nähtused, мотивы личного порядка isiklikku laadi motiivid, трудности экономического порядка majandusliku iseloomuga raskused, замечания фактического порядка faktilist laadi märkused, ехать со скоростью порядка 80 кмчас kõnek. sõitma umbes 80-se tunnikiirusega ~ umbes 80 km tunnis;
‣ (valitsemis)kord; tava, komme; буржуазный порядок kodanlik riigikord, демократические порядки demokraatlik elukorraldus, по заведённому порядку kehtiva ~ sisseseatud korra järgi ~ kohaselt, väljakujunenud korra ~ tava kohaselt, старые порядки vanad tavad ~ kombed;
‣ mat. järk; порядок величины suurusjärk;
‣ bot. selts; порядок крапивоцветных nõgeselaadsed (Urticales);
‣ sõj. kord; боевой порядок lahingukord, воинский порядок sõjaväeline kord;
‣ в функции предик. (on) korras; порядок! (kõik on) korras!
◊ в пожарном порядке kõnek. humor. kibekähku, kiiremas korras, nagu (oleks) tuli takus; своим порядком nagu ikka ~ tavaliselt, omasoodu; (это) в порядке вещей (see) on loomulik, (see) käib asja juurde, see on kord juba nii
правило 94 С с. неод.
‣ reegel, juhis, eeskiri, säte; грамматические правила lgv. grammatikareeglid, правила правописания õigekirjutusreeglid, правила поведения käitumisreeglid, -juhised, правила социалистического общежития sotsialistliku ühiselu reeglid, правила внутреннего распорядка sisekorraeeskirjad, -reeglid, правила (техники) безопасности ohutuseeskirjad, -eeskiri, ohutustehnika eeskirjad, правила дорожного движения liikluseeskirjad, правило левой руки el. vasakukäejuhis, правило Ленца el. Lenzi juhis, правило закона jur. seadusesäte, соблюдать правила reeglitest ~ eeskirjadest kinni pidama, reegleid ~ eeskirju järgima, нарушать правила eeskirju rikkuma, reeglitest üle astuma, взять ~ принять за правило reegliks tegema, нет правил без исключения igal reeglil on oma erandid, ei ole reegleid ilma eranditeta;
‣ harjumus, komme; это не в моих правилах see pole mul kombeks, человек строгих правил rangete põhimõtetega ~ elukommetega inimene;
◊ как правило üldjuhul, üldiselt, tavaliselt, reeglina; по всем правилам kõigi reeglite kohaselt
‣ reegel, juhis, eeskiri, säte; грамматические правила lgv. grammatikareeglid, правила правописания õigekirjutusreeglid, правила поведения käitumisreeglid, -juhised, правила социалистического общежития sotsialistliku ühiselu reeglid, правила внутреннего распорядка sisekorraeeskirjad, -reeglid, правила (техники) безопасности ohutuseeskirjad, -eeskiri, ohutustehnika eeskirjad, правила дорожного движения liikluseeskirjad, правило левой руки el. vasakukäejuhis, правило Ленца el. Lenzi juhis, правило закона jur. seadusesäte, соблюдать правила reeglitest ~ eeskirjadest kinni pidama, reegleid ~ eeskirju järgima, нарушать правила eeskirju rikkuma, reeglitest üle astuma, взять ~ принять за правило reegliks tegema, нет правил без исключения igal reeglil on oma erandid, ei ole reegleid ilma eranditeta;
‣ harjumus, komme; это не в моих правилах see pole mul kombeks, человек строгих правил rangete põhimõtetega ~ elukommetega inimene;
◊ как правило üldjuhul, üldiselt, tavaliselt, reeglina; по всем правилам kõigi reeglite kohaselt
пятнать 165a Г несов.
‣ что mida plekitama ~ plekiliseks ~ laiguliseks tegema, millele plekke ~ laike jätma;
‣ кого-что, чем ülek. häbi tegema kellele, määrima, häbistama, mustama keda-mida; пятнать своё имя oma nimele häbi tegema, пятнать свою репутацию oma mainet rikkuma;
‣ кого kõnek. kulliks lööma (kullimängus); vrd. запятнать
‣ что mida plekitama ~ plekiliseks ~ laiguliseks tegema, millele plekke ~ laike jätma;
‣ кого-что, чем ülek. häbi tegema kellele, määrima, häbistama, mustama keda-mida; пятнать своё имя oma nimele häbi tegema, пятнать свою репутацию oma mainet rikkuma;
‣ кого kõnek. kulliks lööma (kullimängus); vrd. запятнать
равновесие 115 С с. неод. (без мн. ч.) tasakaal (ka ülek.); sport rõhtseis; лучистое равновесие füüs. kiirgustasakaal, устойчивое равновесие meh.püsiv ~ stabiilne tasakaal, неустойчивое равновесие meh. ebapüsiv ~ labiilne tasakaal, относительное равновесие meh. relatiivne ~ suhteline tasakaal, предельное равновесие meh. piirtasakaal, равновесие баланса maj. bilansi tasakaal, состояние равновесия tasakaaluolek, tasakaalus olek, равновесие лёжа sport rõhtlamang, равновесие сил jõudude tasakaal, jõutasakaal, душевное равновесие hingeline tasakaal, нарушать равновесие tasakaalu rikkuma, сохранять равновесие tasakaalu säilitama ~ hoidma, терять равновесие tasakaalu kaotama, вывести из равновесия кого tasakaalust välja viima keda
расстройство 94 С с. неод.
‣ segadus, korratus; внести расстройство в ряды противника vaenlase ridades segadust tekitama, хозяйственные дела в полном расстройстве majapidamisasjad on täiesti korrast ära ~ raamas;
‣ rike, häire, nurjumine, nurjaminek; расстройство здоровья terviserike, tervisehäire, расстройство нервной деятельности närvitalitluse häire, речевое расстройство kõnehäire, расстройство замыслов kavatsuste nurjumine ~ luhtumine, расстройство желудка kõhulahtisus, привести в расстройство ära rikkuma;
‣ kõnek. halb tuju, tujutus; он сегодня в расстройстве ta on täna tujust ära, tal on täna halb tuju, прийти в расстройство tujust ära langema ~ minema
‣ segadus, korratus; внести расстройство в ряды противника vaenlase ridades segadust tekitama, хозяйственные дела в полном расстройстве majapidamisasjad on täiesti korrast ära ~ raamas;
‣ rike, häire, nurjumine, nurjaminek; расстройство здоровья terviserike, tervisehäire, расстройство нервной деятельности närvitalitluse häire, речевое расстройство kõnehäire, расстройство замыслов kavatsuste nurjumine ~ luhtumine, расстройство желудка kõhulahtisus, привести в расстройство ära rikkuma;
‣ kõnek. halb tuju, tujutus; он сегодня в расстройстве ta on täna tujust ära, tal on täna halb tuju, прийти в расстройство tujust ära langema ~ minema
растрепать 212 Г сов. → несов. растрёпывать что kõnek.
‣ ära sasima ~ sagrima ~ räsima, sassi ~ segi ajama (ka ülek.); растрепать волосы juukseid sassi ajama, растрепать нервы närve rikkuma ~ krussi ~ sassi ajama;
‣ räbalaiks kandma ~ tegema; растрепать платье kleiti räbalaks kandma, растрепать книгу raamatut kapsaks tegema;
‣ ära ~ puhtaks ropsima; растрепать лён lina ropsima;
‣ (без несов.) ülek. madalk. laiali latrama ~ patrama
‣ ära sasima ~ sagrima ~ räsima, sassi ~ segi ajama (ka ülek.); растрепать волосы juukseid sassi ajama, растрепать нервы närve rikkuma ~ krussi ~ sassi ajama;
‣ räbalaiks kandma ~ tegema; растрепать платье kleiti räbalaks kandma, растрепать книгу raamatut kapsaks tegema;
‣ ära ~ puhtaks ropsima; растрепать лён lina ropsima;
‣ (без несов.) ülek. madalk. laiali latrama ~ patrama
расшатать 165a Г сов. → несов. расшатывать что
‣ kõikuma ~ logisema ~ vankuma panema, lahti kõigutama ~ võngutama ~ logistama ~ lõngutama; расшатать столб posti lahti võngutama, расшатать зуб hammast lahti logistama ~ liigutama, расшатать законы ülek. seadusi kõigutama;
‣ ülek. kõnek. logisema ~ lonkama hakata laskma, korrast ära ajama; расшатать здоровье laskma tervisel logisema ~ lonkama hakata, расшатать нервы närve rikkuma ~ korrast ära ajama
‣ kõikuma ~ logisema ~ vankuma panema, lahti kõigutama ~ võngutama ~ logistama ~ lõngutama; расшатать столб posti lahti võngutama, расшатать зуб hammast lahti logistama ~ liigutama, расшатать законы ülek. seadusi kõigutama;
‣ ülek. kõnek. logisema ~ lonkama hakata laskma, korrast ära ajama; расшатать здоровье laskma tervisel logisema ~ lonkama hakata, расшатать нервы närve rikkuma ~ korrast ära ajama
сточить 311a Г сов. → несов. стачивать что, на чём
‣ (teritamisega, käiamisega) siledaks tegema, siledaks käiama; сточить неровности на чём mida siledaks käiama;
‣ (teritamisega, käiamisega) ära rikkuma; ära kulutama; сточенная бритва kulunud ~ nüri habemenuga
‣ (teritamisega, käiamisega) siledaks tegema, siledaks käiama; сточить неровности на чём mida siledaks käiama;
‣ (teritamisega, käiamisega) ära rikkuma; ära kulutama; сточенная бритва kulunud ~ nüri habemenuga
тишина 53 С ж. неод. (без мн. ч.) vaikus; полная тишина täielik vaikus, глубокая тишина sügav vaikus, гробовая ~ немая ~ мёртвая тишина hauavaikus, surmavaikus, ночная тишина, тишина ночи öövaikus, соблюдай(те) тишину ol(g)e tasa, (pidage) vaikust, тишина и покой rahu ja vaikus, тишина на душе hinges on rahu, всюду царят мир и тишина kõikjal valitseb rahu ja vaikus, нарушать тишину vaikust ~ rahu rikkuma ~ häirima, стояла напряжённая тишина oli ~ valitses ärev ~ pingeline vaikus
тревожить 271a Г несов.
‣ кого-что, чем ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks tegema, muretama; меня тревожит его отсутствие tema äraolek teeb mind murelikuks ~ teeb mulle muret, тревожить сердце südant rahutuks tegema;
‣ кого-что, чем häirima, rahu rikkuma, tülitama, segama; тревожить сон und häirima, шум тревожит больного kära segab haiget, тревожить рану haava osatama, старое ранение начинает тревожить vana haav hakkab tunda andma ~ valu tegema; vrd. встревожить, потревожить
‣ кого-что, чем ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks tegema, muretama; меня тревожит его отсутствие tema äraolek teeb mind murelikuks ~ teeb mulle muret, тревожить сердце südant rahutuks tegema;
‣ кого-что, чем häirima, rahu rikkuma, tülitama, segama; тревожить сон und häirima, шум тревожит больного kära segab haiget, тревожить рану haava osatama, старое ранение начинает тревожить vana haav hakkab tunda andma ~ valu tegema; vrd. встревожить, потревожить
трепать 212 Г несов.
‣ кого-что, за что rebima, kiskuma, tirima, sakutama; ветер трепал флаги tuul rebis lippe, трепать за уши kõnek. kõrvust kiskuma, трепать кого за волосы kõnek. tutistama keda;
‣ кого, по чему чем kõnek. patsutama; трепать по плечу õlale patsutama;
‣ кого-что kõnek. vappuma ~ vabisema panema; его трепала лихорадка ta vappus palavikus, волны трепали лодку lained pillutasid paati;
‣ кого kõnek. nahutama, tuuseldama, säru tegema;
‣ что kõnek. (näruks, räbalaks) kulutama ~ kandma; трепать туфли kingi näruks kandma, трепать книгу raamatut kapsaks kulutama;
‣ что, о ком-чём, про кого-что, без доп. ülek. madalk. lõksutama, lõugutama, vatrama, vahutama, jahvatama; его имя постоянно треплют tema nimi on pidevalt hammaste vahel ~ nagu kont suus;
‣ что (lina) ropsima;
◊ трепать нервы kõnek. (1) кому kellele närvidele käima, kelle närve sööma, (2) без доп. närve rikkuma ~ kulutama; трепать языком kõnek. lõugu lõksutama, lõugutama, keelt peksma; vrd. истрепать
‣ кого-что, за что rebima, kiskuma, tirima, sakutama; ветер трепал флаги tuul rebis lippe, трепать за уши kõnek. kõrvust kiskuma, трепать кого за волосы kõnek. tutistama keda;
‣ кого, по чему чем kõnek. patsutama; трепать по плечу õlale patsutama;
‣ кого-что kõnek. vappuma ~ vabisema panema; его трепала лихорадка ta vappus palavikus, волны трепали лодку lained pillutasid paati;
‣ кого kõnek. nahutama, tuuseldama, säru tegema;
‣ что kõnek. (näruks, räbalaks) kulutama ~ kandma; трепать туфли kingi näruks kandma, трепать книгу raamatut kapsaks kulutama;
‣ что, о ком-чём, про кого-что, без доп. ülek. madalk. lõksutama, lõugutama, vatrama, vahutama, jahvatama; его имя постоянно треплют tema nimi on pidevalt hammaste vahel ~ nagu kont suus;
‣ что (lina) ropsima;
◊ трепать нервы kõnek. (1) кому kellele närvidele käima, kelle närve sööma, (2) без доп. närve rikkuma ~ kulutama; трепать языком kõnek. lõugu lõksutama, lõugutama, keelt peksma; vrd. истрепать
удовольствие 115 С с. неод. mõnu, lõbu, nauding; rahuldus(tunne), rahulolu, heameel; испытывать ~ ощущать удовольствие mõnu ~ lõbu ~ rahuldust tundma, находить удовольствие в чём milles lõbu ~ rahuldust leidma, доставить детям много удовольствий lastele suurt lõbu tegema ~ pakkuma, портить удовольствие кому kelle mõnu ~ lõbu rikkuma, получать удовольствие rahuldust ~ naudingut saama, улыбаться от удовольствия heameelest ~ rahuldustundest muhelema, для собственного удовольствия iseenese lõbuks, к чьему удовольствию kelle heameeleks ~ rõõmuks, с удовольствием hea meelega, meeleldi, meelsasti;
◊ жить в своё удовольствие elust mõnu tundma, enda lõbuks elama; срывать цветы удовольствия elu nautima, elumõnusid maitsma
◊ жить в своё удовольствие elust mõnu tundma, enda lõbuks elama; срывать цветы удовольствия elu nautima, elumõnusid maitsma
уродовать 171a Г несов. кого-что
‣ vigastama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama, moonutama (ka ülek.); ранения уродуют людей vigastused teevad inimesi sandiks ~ sandistavad inimesi, оспа уродует лицо rõuged moonutavad nägu, уродовать детей плохим воспитанием lapsi halva kasvatusega (kõlbeliselt) sandistama ~ rikkuma, уродовать чьи слова kelle sõnu moonutama;
‣ koledaks ~ peletislikuks ~ inetuks tegema, inetama; эта причёска уродует тебя see soeng teeb sind ~ su koledaks; vrd. изуродовать
‣ vigastama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama, moonutama (ka ülek.); ранения уродуют людей vigastused teevad inimesi sandiks ~ sandistavad inimesi, оспа уродует лицо rõuged moonutavad nägu, уродовать детей плохим воспитанием lapsi halva kasvatusega (kõlbeliselt) sandistama ~ rikkuma, уродовать чьи слова kelle sõnu moonutama;
‣ koledaks ~ peletislikuks ~ inetuks tegema, inetama; эта причёска уродует тебя see soeng teeb sind ~ su koledaks; vrd. изуродовать
условие 115 С с. неод.
‣ tingimus, konditsioon, (vajalik) eeldus; olu, asjaolu, olukord, seisukord; обязательное ~ непременное условие kohustuslik ~ vältimatu ~ paratamatu tingimus, sundtingimus, необходимое условие vajalik ~ tarvilik tingimus ~ eeldus, технические условия tehnilised tingimused ~ nõuded, благоприятные условия soodsad tingimused ~ asjaolud ~ eeldused, soodne olukord, местные условия kohalikud tingimused ~ olud, дорожные условия teeolud, полевые условия välitingimused, väliolud, жилищные условия elamistingimused, korteriolud, условия погоды, атмосферные условия ilmastik, ilmastikutingimused, ilmastikuolud, климатические условия kliimaolud, kliimatingimused, условие договора lepingu tingimus, условие взаимности vastastikkuse klausel (riikidevahelises kokkuleppes), условия перемирия vaherahutingimused, условия платежа maksetingimused, условия труда töötingimused, условия производства tootmistingimused, условия эксплуатации käitusolud, kasutusolud, kasutustingimused, условия существования olelustingimused, выполнять условия tingimusi täitma, предъявлять условия tingimusi esitama, ставить условия tingimusi seadma, ставить условием tingimuseks tegema ~ seadma, создавать условия tingimusi ~ eeldusi looma, võimalusi andma, он имеет для этого все условия tal on selleks kõik tingimused ~ eeldused (olemas), в тяжёлых условиях rasketes tingimustes ~ oludes, при условии чего предлог mille korral, tingimusel kui, при условии хорошей погоды ilusa ilma korral, kui on ilus ilm, в условиях чего предлог mis tingimustes ~ oludes, при одном условии ühel juhul ~ tingimusel, ни при каких условиях mitte mingil juhul ~ tingimusel;
‣ lepe, kokkulepe, leping; заключить условие lepingut ~ kokkulepet sõlmima, нарушить условие kokkulepet rikkuma, по условию leppe ~ lepingu kohaselt
‣ tingimus, konditsioon, (vajalik) eeldus; olu, asjaolu, olukord, seisukord; обязательное ~ непременное условие kohustuslik ~ vältimatu ~ paratamatu tingimus, sundtingimus, необходимое условие vajalik ~ tarvilik tingimus ~ eeldus, технические условия tehnilised tingimused ~ nõuded, благоприятные условия soodsad tingimused ~ asjaolud ~ eeldused, soodne olukord, местные условия kohalikud tingimused ~ olud, дорожные условия teeolud, полевые условия välitingimused, väliolud, жилищные условия elamistingimused, korteriolud, условия погоды, атмосферные условия ilmastik, ilmastikutingimused, ilmastikuolud, климатические условия kliimaolud, kliimatingimused, условие договора lepingu tingimus, условие взаимности vastastikkuse klausel (riikidevahelises kokkuleppes), условия перемирия vaherahutingimused, условия платежа maksetingimused, условия труда töötingimused, условия производства tootmistingimused, условия эксплуатации käitusolud, kasutusolud, kasutustingimused, условия существования olelustingimused, выполнять условия tingimusi täitma, предъявлять условия tingimusi esitama, ставить условия tingimusi seadma, ставить условием tingimuseks tegema ~ seadma, создавать условия tingimusi ~ eeldusi looma, võimalusi andma, он имеет для этого все условия tal on selleks kõik tingimused ~ eeldused (olemas), в тяжёлых условиях rasketes tingimustes ~ oludes, при условии чего предлог mille korral, tingimusel kui, при условии хорошей погоды ilusa ilma korral, kui on ilus ilm, в условиях чего предлог mis tingimustes ~ oludes, при одном условии ühel juhul ~ tingimusel, ни при каких условиях mitte mingil juhul ~ tingimusel;
‣ lepe, kokkulepe, leping; заключить условие lepingut ~ kokkulepet sõlmima, нарушить условие kokkulepet rikkuma, по условию leppe ~ lepingu kohaselt
ущерб 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ kahju, kahjustus; материальный ущерб aineline ~ materiaalne kahju, возмещение ущерба kahju hüvitamine, в ущерб кому-чему предлог kelle-mille kahjuks, kelle-mille arvel ~ kulul, без ущерба кому-чему keda-mida kahjustamata, наносить ~ приносить ~ причинять ущерб кому-чему keda-mida kahjustama, kellele-millele kahju tegema ~ tekitama ~ tooma, понести ~ потерпеть ущерб kahju kandma, курить в ущерб здоровью tervisest hoolimata suitsetama, suitsetamisega tervist rikkuma, в ущерб детям закрыли каток laste huvide kiuste ~ huve arvestamata suleti liuväli;
‣ ülek. langus, allakäik, taandumine, hääbumine; силы на ущербе jõud on otsas ~ lõpukorral;
‣ (kuu) viimane veerand, vana kuu; луна на ущербе kuu on viimases veerandis, on vana kuu ~ kuu viimane veerand
‣ kahju, kahjustus; материальный ущерб aineline ~ materiaalne kahju, возмещение ущерба kahju hüvitamine, в ущерб кому-чему предлог kelle-mille kahjuks, kelle-mille arvel ~ kulul, без ущерба кому-чему keda-mida kahjustamata, наносить ~ приносить ~ причинять ущерб кому-чему keda-mida kahjustama, kellele-millele kahju tegema ~ tekitama ~ tooma, понести ~ потерпеть ущерб kahju kandma, курить в ущерб здоровью tervisest hoolimata suitsetama, suitsetamisega tervist rikkuma, в ущерб детям закрыли каток laste huvide kiuste ~ huve arvestamata suleti liuväli;
‣ ülek. langus, allakäik, taandumine, hääbumine; силы на ущербе jõud on otsas ~ lõpukorral;
‣ (kuu) viimane veerand, vana kuu; луна на ущербе kuu on viimases veerandis, on vana kuu ~ kuu viimane veerand
