[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 89 artiklit
мир II 1 С м. неод. (без мн. ч.) rahu, üksmeel; vaikus; борьба за мир rahuvõitlus, Всемирный конгресс сторонников мира ülemaailmne rahupooldajate ~ rahujõudude kongress, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, политика мира rahupoliitika, миру мир olgu rahu, elagu rahu, заключить мир rahu tegema ~ sõlmima, отстаивать дело мира rahu kaitsma, стоять на страже мира rahu kaitsel seisma, во имя мира на земле ülemaailmse rahu nimel, подписать мир rahu ~ rahulepingule alla kirjutama, договор о мире и дружбе rahu ja sõpruse leping, переговоры о мире rahuläbirääkimised, жить в мире с кем kellega rahus ~ üksmeeles elama, решить дело миром asja (konflikti vm.) rahulikul teel lahendama;
◊ (иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
◊ (иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
мирный 126 П (кр. ф. мирен, мирна и мирна, мирно, мирны) rahu-, rahulik, rahus(-a), rahuline, rahumeelne, rahuarmastav; rahuaegne; vaikne, leplik, tasane; мирная политика rahupoliitika, мирный договор rahuleping, в мирное время rahuajal, rahu ajal, мирные переговоры rahuotstarbelised läbirääkimised, мирное население rahulikud elanikud, tsiviilelanikud, мирный сон rahulik uni, мирное сосуществование rahumeelne ~ rahulik kooseksisteerimine, мирный человек rahuarmastav ~ rahumeelne inimene, мирное строительство rahuaegne ülesehitus(töö), мирный характер leplik ~ tasane iseloom
покой I 41 (род. п. покоя и покою) С м. неод. (без мн. ч.) rahu, vaikus, liikumatus, paigalseis, puhkeolek; puhkus; душевный покой hingerahu, потерять покой hingerahu kaotama, нет покоя от кого kes ei anna hingerahu, больному нужен покой haige vajab rahu, не давать покоя кому keda häirima, kellele rahu mitte andma, нарушить чей покой kelle rahu häirima, вечный покой ülek. igavene rahu (surm), состояние покоя füüs. paigalseis, относительный покой füüs. suhteline ~ relatiivne paigalseis ~ tasakaal;
◊ уходить ~ уйти ~ удаляться ~ удалиться на покой van. vanaduspuhkusele minema; оставлять ~ оставить кого в покое keda rahule jätma
◊ уходить ~ уйти ~ удаляться ~ удалиться на покой van. vanaduspuhkusele minema; оставлять ~ оставить кого в покое keda rahule jätma
успокоение 115 С с. неод.
‣ rahustamine, rahustus, vaigistamine, vaigistus; успокоение боли valu vaigistamine, успокоение нервов närvide rahustamine, для успокоения совести südametunnistuse rahustuseks;
‣ rahu; rahuldus; находить успокоение в чём milles rahu ~ rahuldust leidma, чувство успокоения rahuldustunne;
‣ tehn. summutamine, summutus
‣ rahustamine, rahustus, vaigistamine, vaigistus; успокоение боли valu vaigistamine, успокоение нервов närvide rahustamine, для успокоения совести südametunnistuse rahustuseks;
‣ rahu; rahuldus; находить успокоение в чём milles rahu ~ rahuldust leidma, чувство успокоения rahuldustunne;
‣ tehn. summutamine, summutus
спокойствие 115 С с. неод. (без мн. ч.) vaikus, rahu, meelerahu, rahulikkus; душевное спокойствие, спокойствие духа hingerahu, hingeline tasakaal, олимпийское спокойствие olümposlik rahu, невозмутимое спокойствие kõigutamatu rahu, спокойствие на улицах tänavarahu, собственное спокойствие isiklik rahulolu, нарушение общественного спокойствия avaliku korra rikkumine, сохранять спокойствие rahu ~ meelerahu säilitama, rahulikuks jääma
успокоиться 268 Г сов. → несов. успокаиваться
‣ rahunema, rahustuma, vaikseks jääma, vaibuma; ребёнок успокоился laps rahunes ~ jäi rahulikuks, море успокоилось meri jäi tüüneks ~ vaikseks, ветер успокоился tuul vaibus ~ soikus ~ rauges, сердце успокоилось süda sai ~ leidis rahu ~ rahunes ~ jäi rahule, нервы успокоились närvid rahunesid maha, боль успокоилась valu vaibus;
‣ на чём kõnek. millega rahule jääma, rahulduma; успокоиться на достигнутом saavutatuga rahulduma
‣ rahunema, rahustuma, vaikseks jääma, vaibuma; ребёнок успокоился laps rahunes ~ jäi rahulikuks, море успокоилось meri jäi tüüneks ~ vaikseks, ветер успокоился tuul vaibus ~ soikus ~ rauges, сердце успокоилось süda sai ~ leidis rahu ~ rahunes ~ jäi rahule, нервы успокоились närvid rahunesid maha, боль успокоилась valu vaibus;
‣ на чём kõnek. millega rahule jääma, rahulduma; успокоиться на достигнутом saavutatuga rahulduma
мировой II 120 П
‣ leppe-, rahu-; мировая сделка lepe, poolte kokkulepe, мировой суд rahukohus, мировой судья rahukohtunik;
‣ П → С м. од. kõnek. van. rahukohtunik;
‣ П → С мировая ж. неод. kõnek. (rahumeelne) kokkulepe;
◊ идти ~ пойти на мировую kõnek. lepitust tegema, rahu tegema, lepitust otsima
‣ leppe-, rahu-; мировая сделка lepe, poolte kokkulepe, мировой суд rahukohus, мировой судья rahukohtunik;
‣ П → С м. од. kõnek. van. rahukohtunik;
‣ П → С мировая ж. неод. kõnek. (rahumeelne) kokkulepe;
◊ идти ~ пойти на мировую kõnek. lepitust tegema, rahu tegema, lepitust otsima
спокойно Н rahulikult, vaikselt, tüünelt, vagusalt, vaguralt, tasa, tasaselt; on rahulik ~ vaikne ~ tüün(e) ~ vagus ~ vagur ~ tasane; спокойно стоять rahulikult ~ vaikselt seisma, море спокойно meri on vaikne ~ tüün(e), на душе спокойно hinges ~ südames on rahu, спокойно! rahu!
лавр 1 С м. неод.
‣ bot. loorber(ipuu) (Laurus); благородный лавр harilik loorber (Laurus nobilis);
‣ лавры мн. ч. loorberipärg, ülek. ka loorberid; увенчать победителя лаврами võitjat loorberipärjaga kroonima ~ austama;
◊ пожинать лавры loorbereid lõikama; почивать ~ почить на лаврах loorberitele puhkama jääma, loorberitel puhkama; чьи лавры не дают спать кому kelle loorberid ei anna kellele rahu
‣ bot. loorber(ipuu) (Laurus); благородный лавр harilik loorber (Laurus nobilis);
‣ лавры мн. ч. loorberipärg, ülek. ka loorberid; увенчать победителя лаврами võitjat loorberipärjaga kroonima ~ austama;
◊ пожинать лавры loorbereid lõikama; почивать ~ почить на лаврах loorberitele puhkama jääma, loorberitel puhkama; чьи лавры не дают спать кому kelle loorberid ei anna kellele rahu
тишина 53 С ж. неод. (без мн. ч.) vaikus; полная тишина täielik vaikus, глубокая тишина sügav vaikus, гробовая ~ немая ~ мёртвая тишина hauavaikus, surmavaikus, ночная тишина, тишина ночи öövaikus, соблюдай(те) тишину ol(g)e tasa, (pidage) vaikust, тишина и покой rahu ja vaikus, тишина на душе hinges on rahu, всюду царят мир и тишина kõikjal valitseb rahu ja vaikus, нарушать тишину vaikust ~ rahu rikkuma ~ häirima, стояла напряжённая тишина oli ~ valitses ärev ~ pingeline vaikus
сохранить 285a Г сов. → несов. сохранять что säilitama, (alal, alles) hoidma; сохранить спокойствие rahu säilitama, rahulikuks jääma, сохранить приоритет prioriteeti ~ esimust säilitama, сохранить рынок maj. turgu säilitama, сохранить право õigust säilitama ~ kaitsma, сохранить за собой право endale õigust jätma, сохранить за собой жилплощадь endale elamispinda alles jätma, сохранить в целости tervena alles hoidma, сохранить мир rahu hoidma, сохранить здоровье tervist hoidma, terveks jääma, сохранить в сердце südames hoidma, сохранить в памяти mäletama, mälestust hoidma, сохранить воспоминание о ком-чём keda-mida mälestuses hoidma, сохранить на память mälestuseks hoidma (näit. pilti), сохранить дистанцию (1) aut. pikivahet hoidma, (2) ülek. distantsi hoidma ~ pidama, сохранить одежду от моли riideid koide eest hoidma ~ kaitsma, сохранить в силе jõus hoidma, сохранить силу jõusse jääma, сохранить равновесие tasakaalu jääma, сохранить присутствие духа enesevalitsemist ~ meelekindlust säilitama, сохранить верность truuks jääma;
◊ сохрани бог ~ боже hoidku jumal; vrd. хранить
◊ сохрани бог ~ боже hoidku jumal; vrd. хранить
тишь 90 (предл. п. в тиши, о тиши) С ж. неод. (без мн. ч.) vaikus, rahu; жить в тиши rahus ja vaikuses elama, над морем тишь merel on vaikne, mere kohal ei ole tuuleõhkugi, это сделано в тиши ülek. see on salaja tehtud;
◊ тишь да гладь (да божья благодать) kõnek. õnnis rahu, vaikus ja rahu, vaikne (elu)idüll ~ olemine
◊ тишь да гладь (да божья благодать) kõnek. õnnis rahu, vaikus ja rahu, vaikne (elu)idüll ~ olemine
умиротворённо Н (ära)seletatult, õndsalt, rahulikult, vaikselt, rahunenult; её голос звучал умиротворённо ta hääl kõlas rahulikult, ta hääles oli õndsat rahu
невоенный 127 П rahu-, tsiviil-, mittesõjaline, mittesõjaväe-, mittesõjaväeline; невоенное время rahuaeg
умиротворить 285a Г сов. → несов. умиротворять кого-что lepitama, maha rahustama ~ vaigistama, taldutama, rahu ja vaikust ~ õndsust tooma; умиротворить врагов vaenlasi lepitama, умиротворить восставших ülestõusnuid maha rahustama, умиротворить детей lapsi maha vaigistama, умиротворить сердце südant vaigistama ~ rahustama, südamesse rahu ja vaikust tooma, умиротворить страсти kirgi ~ kirgesid taltsutama
риф I 1 С м. неод. riff, kari, rahu; береговой риф rannariff, коралловый риф korallriff, korallrahu, скалистый риф kaljuriff, подводный риф veealune kari ~ rahu, риф в уровень с поверхностью воды salariff, salarahu, salakari, сесть на риф karile jooksma
угомониться 285 Г сов. → несов. угомоняться kõnek.
‣ vaikseks ~ vagusi ~ vakka ~ rahulikuks jääma, maha rahunema ~ jahtuma, rahustuma; дети угомонились lapsed jäid vakka ~ vagusi ~ rahunesid maha, зал угомонился saal jäi vaikseks, душа угомонилась ülek. hing sai rahu;
‣ vaibuma, järele andma; ветер угомонился tuul vaibus ~ andis järele, страсти угомонились kired vaibusid
‣ vaikseks ~ vagusi ~ vakka ~ rahulikuks jääma, maha rahunema ~ jahtuma, rahustuma; дети угомонились lapsed jäid vakka ~ vagusi ~ rahunesid maha, зал угомонился saal jäi vaikseks, душа угомонилась ülek. hing sai rahu;
‣ vaibuma, järele andma; ветер угомонился tuul vaibus ~ andis järele, страсти угомонились kired vaibusid
упокоить 268 Г сов. кого-что van. hingerahu andma, rahu tooma; puhkamist ~ hingamist saatma; упокоить чью старость kellele rahulikke vanaduspäevi andma
смутить 296a Г сов. → несов. смущать
‣ что häirima, rahutuks tegema; смутить покой rahu häirima ~ rikkuma, смутить душу hinge ~ südant ~ meelt rahutuks tegema;
‣ кого-что segadusse ~ kimbatusse ajama ~ viima, kohmetuks tegema, hämmeldama, hämmingusse viima; смутить кого похвалами keda kiitusega segadusse viima ~ kohmetuks ~ nõutuks tegema;
‣ кого-что van. mässule õhutama ~ üles ässitama ~ kihutama; смутить народ rahvast üles kihutama;
‣ (без несов.) что sogaseks tegema, sogama, sogastama; смутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema ~ segama
‣ что häirima, rahutuks tegema; смутить покой rahu häirima ~ rikkuma, смутить душу hinge ~ südant ~ meelt rahutuks tegema;
‣ кого-что segadusse ~ kimbatusse ajama ~ viima, kohmetuks tegema, hämmeldama, hämmingusse viima; смутить кого похвалами keda kiitusega segadusse viima ~ kohmetuks ~ nõutuks tegema;
‣ кого-что van. mässule õhutama ~ üles ässitama ~ kihutama; смутить народ rahvast üles kihutama;
‣ (без несов.) что sogaseks tegema, sogama, sogastama; смутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema ~ segama
стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
умиротворение 115 С с. неод. (без мн. ч.) lepitamine, lepitus, (maha)rahustamine, rahustus, (maha)vaigistamine, vaigistus, taldutamine; leppimine, (maha)rahunemine, (maha)vaibumine, taltumine; умиротворение врагов vaenlaste lepitamine, умиротворение сердца südame vaigistamine ~ rahustamine, südamevaigistus, südamesse rahu ja vaikuse toomine, политика умиротворения lepituspoliitika
умиротвориться 285 Г сов. → несов. умиротворяться leppima, maha rahunema ~ vaibuma; дети умиротворились lapsed rahunesid, сердце умиротворилось süda leidis rahu
мель 90 (предл. п. ед. ч. о мели, на мели) С ж. неод. madal, madalik (vees), rahu; песчаная мель liivamadal, подводная мель veealune rahu, allveerahu, сесть ~ наскочить на мель madalale ~ madalikule kinni jooksma, karile jooksma, сняться с мели madalalt ~ madalikult lahti saama ~ pääsema;
◊ (сидеть) (как рак) на мели kõnek. kuival ~ pigis ~ plindris olema; сидит как рак на мели (tal) on näpud põhjas
◊ (сидеть) (как рак) на мели kõnek. kuival ~ pigis ~ plindris olema; сидит как рак на мели (tal) on näpud põhjas
лад I 3 (род. п. ед. ч. лада и ладу, предл. п. о ладе и в ладу) С м. неод.
‣ kõnek. üksmeel, kooskõla, rahu; в семье нет ладу peres puudub üksmeel, жить в ладу ~ в ладах с кем kõnek. rahus elama, мы с ним в ладу ~ в ладах oleme temaga heal jalal, saame temaga hästi läbi;
‣ laad, viis, maneer; на русский лад vene moodi ~ kombel, venepäraselt, на новый лад uut moodi ~ viisi, uuel kombel;
◊ на все лады igat kanti, risti ja põiki; в лад с чем ~ чему kooskõlas millega; не в ладу, не в ладах kõnek. vaenujalal; ни складу ни ладу ei tulu ega tolku, ei nägu ega tegu; идти ~ пойти на лад laabuma hakkama, korda ~ kombesse minema
‣ kõnek. üksmeel, kooskõla, rahu; в семье нет ладу peres puudub üksmeel, жить в ладу ~ в ладах с кем kõnek. rahus elama, мы с ним в ладу ~ в ладах oleme temaga heal jalal, saame temaga hästi läbi;
‣ laad, viis, maneer; на русский лад vene moodi ~ kombel, venepäraselt, на новый лад uut moodi ~ viisi, uuel kombel;
◊ на все лады igat kanti, risti ja põiki; в лад с чем ~ чему kooskõlas millega; не в ладу, не в ладах kõnek. vaenujalal; ни складу ни ладу ei tulu ega tolku, ei nägu ega tegu; идти ~ пойти на лад laabuma hakkama, korda ~ kombesse minema
предложение I 115 С с. неод.
‣ ettepanek; abieluettepanek; рационализаторское предложение ratsionaliseerimisettepanek, rats, предложение о заключении мира rahuettepanek, ettepanek sõlmida rahu, по предложению кого kelle ettepanekul, выдвинуть ~ внести ~ сделать предложение ettepanekut tegema, отклонить предложение ettepanekut tagasi lükkama, принять предложение (abielu)ettepanekut vastu võtma, сделать предложение (abielu)ettepanekut tegema, отвергнуть предложение (abielu)ettepanekut tagasi lükkama;
‣ (без мн. ч.) pakkumine; предложение помощи abipakkumine, спрос и предложение nõudmine ja pakkumine
‣ ettepanek; abieluettepanek; рационализаторское предложение ratsionaliseerimisettepanek, rats, предложение о заключении мира rahuettepanek, ettepanek sõlmida rahu, по предложению кого kelle ettepanekul, выдвинуть ~ внести ~ сделать предложение ettepanekut tegema, отклонить предложение ettepanekut tagasi lükkama, принять предложение (abielu)ettepanekut vastu võtma, сделать предложение (abielu)ettepanekut tegema, отвергнуть предложение (abielu)ettepanekut tagasi lükkama;
‣ (без мн. ч.) pakkumine; предложение помощи abipakkumine, спрос и предложение nõudmine ja pakkumine
использование 115 С с. неод. (без мн. ч.) kasutus, kasutamine; использование атомной энергии в мирных целях aatomienergia rahu tarbeks ~ rahutarbeline ~ rahueesmärkidel kasutamine, экономное использование рабочей силы tööjõu säästlik kasutamine
борьба 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ за кого-что, против кого-чего, с кем-чем võitlus, heitlus kelle-mille vastu v eest, kellega-millega; tõrje; классовая борьба klassivõitlus, национально-освободительная борьба rahvusvõitlus, rahvuslik vabadusvõitlus, революционная борьба revolutsioonivõitlus, revolutsiooniline võitlus, борьба за мир rahuvõitlus, võitlus rahu eest, борьба за существование biol. olelusvõitlus, вести борьбу võitlema, борьба противоположностей filos. vastandite võitlus, возглавить борьбу võitlust juhtima, призывать на борьбу võitlusele kutsuma, борьба с сорняками umbrohutõrje, борьба с гололёдом jäitetõrje;
‣ maadlus (ka sport), maadlemine; соревнования по борьбе maadlusvõistlused, вольная борьба vabamaadlus, классическая борьба klassikaline ~ kreeka-rooma ~ prantsuse maadlus
‣ за кого-что, против кого-чего, с кем-чем võitlus, heitlus kelle-mille vastu v eest, kellega-millega; tõrje; классовая борьба klassivõitlus, национально-освободительная борьба rahvusvõitlus, rahvuslik vabadusvõitlus, революционная борьба revolutsioonivõitlus, revolutsiooniline võitlus, борьба за мир rahuvõitlus, võitlus rahu eest, борьба за существование biol. olelusvõitlus, вести борьбу võitlema, борьба противоположностей filos. vastandite võitlus, возглавить борьбу võitlust juhtima, призывать на борьбу võitlusele kutsuma, борьба с сорняками umbrohutõrje, борьба с гололёдом jäitetõrje;
‣ maadlus (ka sport), maadlemine; соревнования по борьбе maadlusvõistlused, вольная борьба vabamaadlus, классическая борьба klassikaline ~ kreeka-rooma ~ prantsuse maadlus
цель 90 С ж. неод.
‣ märk(laud); sõj. (siht)märk; наземная цель pealmaamärk, maapealne (siht)märk, воздушная цель õhumärk, движущаяся цель liikuvmärk, живая цель elav märklaud, морская цель mere(siht)märk, попадать ~ бить в цель märki tabama (ka ülek.), бить мимо цели märgist mööda laskma (ka ülek.);
‣ siht, eesmärk, otstarve; конечная цель lõppeesmärk, заветная цель (palavaim) salasiht, salaeesmärk, püha siht, ihaldatud eesmärk, цель жизни elu eesmärk, в целях наживы et kasu saada, kasu saamiseks, kasu saamaks, для практической цели praktiliseks otstarbeks, ставить цель, задаться целью endale eesmärki ~ eesmärgiks seadma, преследовать какую цель mis eesmärki taotlema, служить цели eesmärki teenima, иметь цель ~ целью sihiks ~ eesmärgiks olema, это входит в наши цели see on meie eesmärk ~ ülesanne, в мирных целях rahulikuks otstarbeks, rahu eesmärgil, не имеющий цели sihitu, eesmärgitu, mõttetu, без цели бродить по городу mööda linna hulkuma, добиться ~ достичь цели eesmärki saavutama, eesmärgile jõudma, обстоятельство цели lgv. otstarbemäärus, с целью предлог с род. п., с инф. millisel eesmärgil, с целью увеличить производительность труда tööviljakuse suurendamiseks, suurendamaks ~ et suurendada tööviljakust, убийство с целью грабежа mõrv röövimise eesmärgil, röövmõrv, в целях (1) предлог с род. п., с инф. mis eesmärgil, (2) mis põhjusel, ударить в целях самозащиты enesekaitseks lööma, в непонятных целях велено остаться на месте arusaamatutel põhjustel on kästud paigale jääda;
◊ цель оправдывает средства lendsõna eesmärk pühitseb abinõu
‣ märk(laud); sõj. (siht)märk; наземная цель pealmaamärk, maapealne (siht)märk, воздушная цель õhumärk, движущаяся цель liikuvmärk, живая цель elav märklaud, морская цель mere(siht)märk, попадать ~ бить в цель märki tabama (ka ülek.), бить мимо цели märgist mööda laskma (ka ülek.);
‣ siht, eesmärk, otstarve; конечная цель lõppeesmärk, заветная цель (palavaim) salasiht, salaeesmärk, püha siht, ihaldatud eesmärk, цель жизни elu eesmärk, в целях наживы et kasu saada, kasu saamiseks, kasu saamaks, для практической цели praktiliseks otstarbeks, ставить цель, задаться целью endale eesmärki ~ eesmärgiks seadma, преследовать какую цель mis eesmärki taotlema, служить цели eesmärki teenima, иметь цель ~ целью sihiks ~ eesmärgiks olema, это входит в наши цели see on meie eesmärk ~ ülesanne, в мирных целях rahulikuks otstarbeks, rahu eesmärgil, не имеющий цели sihitu, eesmärgitu, mõttetu, без цели бродить по городу mööda linna hulkuma, добиться ~ достичь цели eesmärki saavutama, eesmärgile jõudma, обстоятельство цели lgv. otstarbemäärus, с целью предлог с род. п., с инф. millisel eesmärgil, с целью увеличить производительность труда tööviljakuse suurendamiseks, suurendamaks ~ et suurendada tööviljakust, убийство с целью грабежа mõrv röövimise eesmärgil, röövmõrv, в целях (1) предлог с род. п., с инф. mis eesmärgil, (2) mis põhjusel, ударить в целях самозащиты enesekaitseks lööma, в непонятных целях велено остаться на месте arusaamatutel põhjustel on kästud paigale jääda;
◊ цель оправдывает средства lendsõna eesmärk pühitseb abinõu
агитировать 171a Г несов. кого, за кого-что, против кого-чего agiteerima keda, kelle-mille poolt, kelle-mille vastu; агитировать за мир rahu poolt agiteerima, агитировать против гонки вооружений võidurelvastumise vastu agiteerima, агитировать рабочих против войны töölisi sõja vastu agiteerima; vrd. сагитировать
обрести 368 Г сов. → несов. обретать кого-что liter. leidma, saama; обрести покой rahu leidma, обрести счастье õnne leidma, обрести верных друзей ustavaid sõpru leidma, обрести независимость sõltumatuks ~ iseseisvaks saama;
◊ ищите да обрящете liter. kes otsib, see leiab
◊ ищите да обрящете liter. kes otsib, see leiab
охранять 255 Г несов. → сов. охранить кого-что, от кого-чего kaitsma, hoidma, valvama; охранять чью собственность kelle omandit kaitsma, охранять мир rahu kaitsma ~ hoidma, охранять чей сон kelle und valvama, охранять стадо karja valvama
прах 18 С м. неод. (без мн. ч.) van. tolm; kõrgst. põrm; урна с прахом покойного urn lahkunu põrmuga;
◊ в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks; мир праху кого rahu kelle põrmule; отряхнуть ~ отрясти прах от своих ног ~ с ног своих kõrgst. oma jalgadelt mille tolmu maha raputama; повергать ~ повергнуть в прах кого-что kõrgst. pihuks ja põrmuks tegema, põrmu paiskama; разлететься ~ рассыпаться прахом ~ в прах kõnek. hävima, haihtuma; на кой прах? madalk. milleks? misjaoks? mis häda pärast? прах с ним madalk. tont temaga; прах тебя (его, их) знает ~ разберёт madalk. kes ~ tont sinust (temast, nendest) aru saab; прах тебя возьми ~ побери! madalk. kurat sind võtaks; идти ~ пойти прахом kõnek. asjatult kuluma, tuulde lendama
◊ в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks; мир праху кого rahu kelle põrmule; отряхнуть ~ отрясти прах от своих ног ~ с ног своих kõrgst. oma jalgadelt mille tolmu maha raputama; повергать ~ повергнуть в прах кого-что kõrgst. pihuks ja põrmuks tegema, põrmu paiskama; разлететься ~ рассыпаться прахом ~ в прах kõnek. hävima, haihtuma; на кой прах? madalk. milleks? misjaoks? mis häda pärast? прах с ним madalk. tont temaga; прах тебя (его, их) знает ~ разберёт madalk. kes ~ tont sinust (temast, nendest) aru saab; прах тебя возьми ~ побери! madalk. kurat sind võtaks; идти ~ пойти прахом kõnek. asjatult kuluma, tuulde lendama
спас I 1 С м. неод. madalk. väljendis спаса ~ спасу нет (1) от кого-чего pole kellest-millest kuskil pääsu ~ rahu, (2) nii et hirmus, hirmsasti, hullusti, hullupööra; ночью от комаров спасу нет öösel ei anna sääsed asu ~ rahu, спать хочется, просто спасу нет hullupööra tahaks magada, vaevab vastupandamatu uni
тревожить 271a Г несов.
‣ кого-что, чем ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks tegema, muretama; меня тревожит его отсутствие tema äraolek teeb mind murelikuks ~ teeb mulle muret, тревожить сердце südant rahutuks tegema;
‣ кого-что, чем häirima, rahu rikkuma, tülitama, segama; тревожить сон und häirima, шум тревожит больного kära segab haiget, тревожить рану haava osatama, старое ранение начинает тревожить vana haav hakkab tunda andma ~ valu tegema; vrd. встревожить, потревожить
‣ кого-что, чем ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks tegema, muretama; меня тревожит его отсутствие tema äraolek teeb mind murelikuks ~ teeb mulle muret, тревожить сердце südant rahutuks tegema;
‣ кого-что, чем häirima, rahu rikkuma, tülitama, segama; тревожить сон und häirima, шум тревожит больного kära segab haiget, тревожить рану haava osatama, старое ранение начинает тревожить vana haav hakkab tunda andma ~ valu tegema; vrd. встревожить, потревожить
туркать 164a Г несов. кого madalk. rahu ~ asu mitte andma, hinge peale käima, utsitama, taga sundima
упрочить 271а Г сов. → несов. упрочивать
‣ что kindlustama (ka ülek.), tugevdama, kindlamaks ~ tugevamaks tegema ~ muutma; упрочить мир rahu kindlustama, упрочить своё положение oma positsiooni kindlustama;
‣ что за кем-чем ülek. tagama; он упрочил за собой право на что ta tagas enesele õiguse, исследование упрочило за ним славу талантливого учёного uurimus tagas talle andeka teadlase maine ~ kuulsuse
‣ что kindlustama (ka ülek.), tugevdama, kindlamaks ~ tugevamaks tegema ~ muutma; упрочить мир rahu kindlustama, упрочить своё положение oma positsiooni kindlustama;
‣ что за кем-чем ülek. tagama; он упрочил за собой право на что ta tagas enesele õiguse, исследование упрочило за ним славу талантливого учёного uurimus tagas talle andeka teadlase maine ~ kuulsuse
хотеть 242 Г несов. чего, с союзом чтобы, с инф. tahtma, soovima, ihkama, ihaldama; хотеть пить juua tahtma, хотеть мира rahu ihkama ~ tahtma, я хотел писать статью tahtsin artiklit kirjutada, oli tahtmine artikkel kirjutada, он об этом и слышать не хочет ta ei taha sellest kuuldagi, я не хотел ему зла ma ei tahtnud talle halba (teha), зови, кого хочешь kutsu, keda soovid, всё, что хочешь kõik, mis soovid, сколько хочешь nii palju kui soovid ~ tahad, где хочешь kus soovid ~ tahad, гуляй -- не хочу jaluta palju tahad ~ palju süda soovib, сколько душа хочет nii palju kui hing ihkab ~ süda kutsub ~ süda lustib ~ süda soovib, хочешь не хочешь kõnek. tahes-tahtmata, paratamatult, tahad või ei taha, не хотите, как хотите kui ei taha, siis ei taha, как хотите (1) kuidas ~ nagu soovite, tehke mis tahate, ütelge mis tahate, (2) вводн. сл. siiski, kõigest hoolimata, tehke mis tahate, плевать я хотел на что vulg. vilistan ~ sülitan mille peale
вахта 51 С ж. неод.
‣ sõj., mer. vahikord, vaht; vahtkond; ночная вахта öine vahikord, стоять на вахте vahis olema, нести вахту vahti pidama, разделить команду на две вахты meeskonda kaheks vahtkonnaks jagama;
‣ ülek. valve; стоять на трудовой вахте töövalvel olema, стоять на вахте мира rahu kaitsel seisma
‣ sõj., mer. vahikord, vaht; vahtkond; ночная вахта öine vahikord, стоять на вахте vahis olema, нести вахту vahti pidama, разделить команду на две вахты meeskonda kaheks vahtkonnaks jagama;
‣ ülek. valve; стоять на трудовой вахте töövalvel olema, стоять на вахте мира rahu kaitsel seisma
возвращать 169a Г несов. → сов. возвратить
‣ кого-что tagastama, tagasi andma; tagasi tooma; возвращать взятые взаймы деньги laenatud raha tagastama;
‣ что (endale) tagasi saama; возвращать покой rahu tagasi saama;
◊ возвращать ~ возвратить к жизни кого liter. elule tagasi andma ~ võitma keda
‣ кого-что tagastama, tagasi andma; tagasi tooma; возвращать взятые взаймы деньги laenatud raha tagastama;
‣ что (endale) tagasi saama; возвращать покой rahu tagasi saama;
◊ возвращать ~ возвратить к жизни кого liter. elule tagasi andma ~ võitma keda
заполнить 269a (повел. накл. заполни) Г сов. → несов. заполнять что, чем täitma; täis ajama; ученики заполнили зал saal on õpilasi täis, он заполнил анкету ta täitis ankeedi, заполнить яму щебнем auku killustikuga täitma, душу заполнило спокойствие hinge täitis rahu
небесный 126 П
‣ taeva-; небесное тело astr. taevakeha, небесный свод taevavõlv, небесное светило taevakeha (valgusallikana), небесная сфера taevasfäär, taevaskera, небесная механика astr. taevamehaanika, царство небесное kirikl. taevariik;
‣ taeva(s)sinine;
‣ ülek. luulek. van. taevalik, üllas, puhas, ebamaine; небесная красота taevalik ilu;
◊ ждать как манны небесной чего nagu taevamannat ootama; жить как птица небесная elama nagu linnuke taeva all ~ oksal; царство ему (ей) небесное van. rahu tema põrmule
‣ taeva-; небесное тело astr. taevakeha, небесный свод taevavõlv, небесное светило taevakeha (valgusallikana), небесная сфера taevasfäär, taevaskera, небесная механика astr. taevamehaanika, царство небесное kirikl. taevariik;
‣ taeva(s)sinine;
‣ ülek. luulek. van. taevalik, üllas, puhas, ebamaine; небесная красота taevalik ilu;
◊ ждать как манны небесной чего nagu taevamannat ootama; жить как птица небесная elama nagu linnuke taeva all ~ oksal; царство ему (ей) небесное van. rahu tema põrmule
неуязвимый 119 П (кр. ф. неуязвим, неуязвима, неуязвимо, неуязвимы)
‣ haavamatu (ka ülek.), tabamatu, kättesaamatu; ülek. solvamatu; неуязвимый герой võitmatu sangar, на неуязвимой высоте kättesaamatus kõrguses, неуязвим для насмешек pilkekindel;
‣ ülek. kindel, kõigutamatu; неуязвимое доказательство kindel tõend, неуязвимое спокойствие kõigutamatu rahu
‣ haavamatu (ka ülek.), tabamatu, kättesaamatu; ülek. solvamatu; неуязвимый герой võitmatu sangar, на неуязвимой высоте kättesaamatus kõrguses, неуязвим для насмешек pilkekindel;
‣ ülek. kindel, kõigutamatu; неуязвимое доказательство kindel tõend, неуязвимое спокойствие kõigutamatu rahu
олимпийский 129 П Olümpose, Olympose; olümpia-; liter. olümpiline, olümposlik; олимпийские боги Olümpose jumalad, Олимпийские игры olümpiamängud, олимпийский огонь olümpiatuli, олимпийские виды спорта olümpiaalad, олимпийский чемпион olümpiavõitja, олимпийское спокойствие olümpiline ~ kõigutamatu rahu
позабыть 351 Г сов. → несов. madalk. позабывать I kõnek. кого-что, о ком-чём, с инф. (täiesti) unustama, meelest minna laskma; позабыть друзей sõpru unustama, позабыть об обещании lubadust (ära) unustama, позабыть стыд häbituks muutuma, он позабыл покой ta ei leidnud enam rahu
сила 51 С ж. неод.
‣ jõud (ka ülek.), jaks, ramm, tugevus, jõulisus; мускульная сила lihasejõud, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, рабочая сила tööjõud, творческая сила loomejõud, действующая сила mõjur, ajend, toimejõud, центробежная сила füüs. tsentrifugaaljõud, kesktõukejõud, центростремительная сила füüs. tsentripetaaljõud, kesktõmbejõud, лошадиная сила füüs. hobujõud (võimsusühik), тяговая сила, сила тяги veojõud, живая сила sõj. elavjõud, убойная сила tappejõud, surmav jõud (relval), сила рук kätejõud, сила ума vaimujõud, сила воли tahtejõud, tahe, сила привычки harjumuse jõud, сила взрыва lõhkejõud, сила тяжести raskusjõud, сила трения füüs. hõõrdejõud, сила притяжения füüs. külgetõmbejõud, сила ветра tuule tugevus, сила звука füüs. heliintensiivsus, helitugevus, сила света füüs. valgustugevus, сила тока el. voolutugevus, единица силы jõuühik, напрягать все свои силы kogu jõudu rakendama, kõigest jõust pingutama, ponnistama, отдать все силы kogu jõudu andma, применять силу, прибегать к силе, пускать в ход силу jõudu tarvitama, помериться силами jõudu katsuma, пробовать (свои) силы (oma) jõudu proovima, взять силой jõuga võtma, с силой нажать на кнопку täie jõuga ~ täiest jõust nupule vajutama, постановление имеет силу закона määrusel ~ otsusel on seaduse jõud, закон потерял силу seadus on kehtetuks muutunud ~ oma jõu kaotanud, он лишился сил tal on jõud otsas, упадок сил jõuvarude kahanemine, общими силами ühisel jõul, своими силами omal jõul, с сокрушительной силой hävitava ~ purustava jõuga;
‣ силы мн. ч. jõud (mitm.), vägi, väed; вооружённые силы sõj. relvajõud, объединённые вооружённые силы sõj. ühendrelvajõud, военно-воздушные силы sõj. õhujõud, lennuvägi, военно-морские силы sõj. merejõud, merevägi, вражеские силы vaenlasvägi, vaenlasväed, vaenuvägi, vaenuväed, превосходящие силы ülekaalukad jõud (ka sõj.), главные силы peajõud (ka sõj.), ядерные силы sõj. tuumalöögijõud, прогрессивные силы edumeelsed jõud, progressijõud, силы мира и демократии rahu- ja demokraatiajõud, движущие силы истории ajaloo liikumapanevad jõud, производительные силы maj. tootlikud jõud, перейти в наступление крупными силами suurte jõududega pealetungile minema, борьба с силами агрессии võitlus agressioonijõududega ~ agressioonijõudude vastu, соотношение классовых сил klassijõudude vahekord;
◊ выбиться из сил (1) end surmani väsinuks rassima, väsimusest nõrkema, surmani väsinud olema, kellel on võhm väljas, (2) kõigest väest püüdma, (kas või) nahast välja pugema; войти в силу (1) jõustuma, (2) meheikka jõudma; в полную силу täies jõus; сил нет kõnek. (1) (enam) ei jaksa (kannatada), (2) surmani (ära tüütama); по мере сил jõudumööda; по силе возможности kõnek. võimalust mööda; по силе, под силу jõukohane; не под силу üle jõu käiv; через силу kõnek. suure vaevaga, pingutades; в силах (1) jaksama, kuni jõudu on, (2) võimuses olema (näit. mõjutada, aidata); изо всех сил, изо всей силы, что есть сил kõigest jõust ~ väest; от силы kõnek. napilt, vaevalt, kasinasti, kõige rohkem (näit. meeter, üks kilogramm); в силу чего mis põhjusel; собраться с силами jõudu kokku võtma; набраться сил jõudu koguma; в силе (1) jõus, kehtiv, (2) täies elujõus; вступить в силу jõustuma
‣ jõud (ka ülek.), jaks, ramm, tugevus, jõulisus; мускульная сила lihasejõud, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, рабочая сила tööjõud, творческая сила loomejõud, действующая сила mõjur, ajend, toimejõud, центробежная сила füüs. tsentrifugaaljõud, kesktõukejõud, центростремительная сила füüs. tsentripetaaljõud, kesktõmbejõud, лошадиная сила füüs. hobujõud (võimsusühik), тяговая сила, сила тяги veojõud, живая сила sõj. elavjõud, убойная сила tappejõud, surmav jõud (relval), сила рук kätejõud, сила ума vaimujõud, сила воли tahtejõud, tahe, сила привычки harjumuse jõud, сила взрыва lõhkejõud, сила тяжести raskusjõud, сила трения füüs. hõõrdejõud, сила притяжения füüs. külgetõmbejõud, сила ветра tuule tugevus, сила звука füüs. heliintensiivsus, helitugevus, сила света füüs. valgustugevus, сила тока el. voolutugevus, единица силы jõuühik, напрягать все свои силы kogu jõudu rakendama, kõigest jõust pingutama, ponnistama, отдать все силы kogu jõudu andma, применять силу, прибегать к силе, пускать в ход силу jõudu tarvitama, помериться силами jõudu katsuma, пробовать (свои) силы (oma) jõudu proovima, взять силой jõuga võtma, с силой нажать на кнопку täie jõuga ~ täiest jõust nupule vajutama, постановление имеет силу закона määrusel ~ otsusel on seaduse jõud, закон потерял силу seadus on kehtetuks muutunud ~ oma jõu kaotanud, он лишился сил tal on jõud otsas, упадок сил jõuvarude kahanemine, общими силами ühisel jõul, своими силами omal jõul, с сокрушительной силой hävitava ~ purustava jõuga;
‣ силы мн. ч. jõud (mitm.), vägi, väed; вооружённые силы sõj. relvajõud, объединённые вооружённые силы sõj. ühendrelvajõud, военно-воздушные силы sõj. õhujõud, lennuvägi, военно-морские силы sõj. merejõud, merevägi, вражеские силы vaenlasvägi, vaenlasväed, vaenuvägi, vaenuväed, превосходящие силы ülekaalukad jõud (ka sõj.), главные силы peajõud (ka sõj.), ядерные силы sõj. tuumalöögijõud, прогрессивные силы edumeelsed jõud, progressijõud, силы мира и демократии rahu- ja demokraatiajõud, движущие силы истории ajaloo liikumapanevad jõud, производительные силы maj. tootlikud jõud, перейти в наступление крупными силами suurte jõududega pealetungile minema, борьба с силами агрессии võitlus agressioonijõududega ~ agressioonijõudude vastu, соотношение классовых сил klassijõudude vahekord;
◊ выбиться из сил (1) end surmani väsinuks rassima, väsimusest nõrkema, surmani väsinud olema, kellel on võhm väljas, (2) kõigest väest püüdma, (kas või) nahast välja pugema; войти в силу (1) jõustuma, (2) meheikka jõudma; в полную силу täies jõus; сил нет kõnek. (1) (enam) ei jaksa (kannatada), (2) surmani (ära tüütama); по мере сил jõudumööda; по силе возможности kõnek. võimalust mööda; по силе, под силу jõukohane; не под силу üle jõu käiv; через силу kõnek. suure vaevaga, pingutades; в силах (1) jaksama, kuni jõudu on, (2) võimuses olema (näit. mõjutada, aidata); изо всех сил, изо всей силы, что есть сил kõigest jõust ~ väest; от силы kõnek. napilt, vaevalt, kasinasti, kõige rohkem (näit. meeter, üks kilogramm); в силу чего mis põhjusel; собраться с силами jõudu kokku võtma; набраться сил jõudu koguma; в силе (1) jõus, kehtiv, (2) täies elujõus; вступить в силу jõustuma
сменить 308 Г сов. → несов. сменять II кого-что (välja) vahetama, asendama; сменить бельё pesu vahetama, сменить фамилию perekonnanime vahetama, uut perekonnanime võtma, сменить адрес aadressi vahetama, сменить квартиру korterit vahetama, сменить дежурство valvet ~ korrapidajat välja vahetama, сменить заведующего juhatajat vahetama, прохлада сменила зной leitsakut asendas ~ leitsaku asemele tuli jahedus;
◊ сменить ~ сменять гнев на милость kelle vastu jälle armulikuks muutuma, kellega rahu tegema
◊ сменить ~ сменять гнев на милость kelle vastu jälle armulikuks muutuma, kellega rahu tegema
укрепить 302 Г сов. → несов. укреплять кого-что, чем kindlustama, kõvendama, kinnitama, tugevdama (ka ülek.); укрепить город стеной linna müüriga kindlustama, укрепить границу piiri kindlustama, укрепить мир rahu kindlustama, укрепить за собой репутацию умного человека endale targa inimese mainet kindlustama ~ tagama, укрепить сваями vaiadega kindlustama, укрепить уверенность veendumust kinnitama, укрепить дисциплину korda ~ distsipliini tugevdama ~ kõvendama, укрепить мускулы lihaseid tugevdama, укрепить авторитет autoriteeti ~ autoriteetsust tugevdama ~ suurendama, укрепить дружбу sõprust tugevdama, укрепить здоровье tervist tugevdama ~ karastama ~ kosutama, укрепить дух vaimu ~ hinge kosutama, укрепить силы jõudu andma, tugevamaks tegema, kosutama, свежий воздух и солнце укрепили больного värske õhk ja päike andsid haigele jõudu ~ kosutasid haiget
укрепление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kindlustamine, kindlustus, kõvendamine, kõvendus, kinnitamine, kinnitus, tugevdamine, tugevdus, kindlustumine, kõvenemine, kinnitumine, tugevnemine (ka ülek.); укрепление города linna kindlustamine, укрепление откоса (1) nõlva kindlustamine, (2) nõlvakindlustis, укрепление мира rahu kindlustamine, укрепление обороноспособности страны riigi kaitsevõime tugevdamine, укрепление власти võimu kindlustamine ~ tugevdamine, укрепление дисциплины korra ~ distsipliini kõvendamine ~ tugevdamine, укрепление хозяйства majapidamise tugevdamine, укрепление здоровья tervise tugevdamine ~ karastamine ~ kosutamine;
‣ kindlustus, kindlustis; долговременное укрепление sõj. püsikindlustus, береговые укрепления kaldakindlustised, rannakindlustused, полевое укрепление sõj. välikindlustus, предмостное укрепление sõj. sillapea (sillaeelne kindlustis)
‣ (без мн. ч.) kindlustamine, kindlustus, kõvendamine, kõvendus, kinnitamine, kinnitus, tugevdamine, tugevdus, kindlustumine, kõvenemine, kinnitumine, tugevnemine (ka ülek.); укрепление города linna kindlustamine, укрепление откоса (1) nõlva kindlustamine, (2) nõlvakindlustis, укрепление мира rahu kindlustamine, укрепление обороноспособности страны riigi kaitsevõime tugevdamine, укрепление власти võimu kindlustamine ~ tugevdamine, укрепление дисциплины korra ~ distsipliini kõvendamine ~ tugevdamine, укрепление хозяйства majapidamise tugevdamine, укрепление здоровья tervise tugevdamine ~ karastamine ~ kosutamine;
‣ kindlustus, kindlustis; долговременное укрепление sõj. püsikindlustus, береговые укрепления kaldakindlustised, rannakindlustused, полевое укрепление sõj. välikindlustus, предмостное укрепление sõj. sillapea (sillaeelne kindlustis)
упрочение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ kindlustamine (ka ülek.), tugevdamine, kindlamaks ~ tugevamaks tegemine ~ muutmine; kindlustumine (ka ülek.), tugevnemine, kindlamaks ~ tugevamaks muutumine; упрочение власти võimu kindlustamine, упрочение мира rahu kindlustamine;
‣ ülek. tagamine
‣ kindlustamine (ka ülek.), tugevdamine, kindlamaks ~ tugevamaks tegemine ~ muutmine; kindlustumine (ka ülek.), tugevnemine, kindlamaks ~ tugevamaks muutumine; упрочение власти võimu kindlustamine, упрочение мира rahu kindlustamine;
‣ ülek. tagamine
установить 321 Г сов. → несов. устанавливать что
‣ (kohale) paigutama, paigaldama, paigale ~ kohale asetama, üles ~ paigale ~ paika seadma ~ panema, rakestama, installeerima; установить станок tööpinki üles seadma ~ monteerima, установить антенну antenni paigaldama ~ üles seadma, установить телефон telefoni sisse panema ~ üles panema ~ üles seadma, установить пулемёт kuulipildujat paigale ~ üles seadma, установить памятник mälestussammast ~ ausammast püstitama, установить прицел sihikut paigale seadma;
‣ korraldama, teostama, jalule ~ sisse seadma; установить мир rahu jalule seadma, установить отношения suhteid sisse seadma ~ sõlmima, установить стипендию stipendiumi sisse seadma, установить связь с кем kellega sidet looma, установить тишину vaikust looma, за ним установлена слежка teda jälitatakse;
‣ kindlaks määrama, kehtestama, fikseerima, kehtima ~ maksma panema; jur. sätestama; установить срок tähtaega ~ tähtpäeva kindlaks määrama, установить норму normi kindlaks määrama, установить цену hinda kindlaks määrama ~ fikseerima, установить размеры mõõtmeid kindlaks määrama ~ tegema, dimensioonima, установить время aega määrama, установить власть võimu kehtestama, установить порядок korda kehtestama ~ maksma panema, установить рекорд rekordit püstitama;
‣ kindlaks tegema, tõestama; jur. tuvastama; установить личность isikut kindlaks tegema, установить истину tõde jalule seadma, установить факт fakti tuvastama, установить виновность süüd tuvastama, установить отцовство isadust tuvastama
‣ (kohale) paigutama, paigaldama, paigale ~ kohale asetama, üles ~ paigale ~ paika seadma ~ panema, rakestama, installeerima; установить станок tööpinki üles seadma ~ monteerima, установить антенну antenni paigaldama ~ üles seadma, установить телефон telefoni sisse panema ~ üles panema ~ üles seadma, установить пулемёт kuulipildujat paigale ~ üles seadma, установить памятник mälestussammast ~ ausammast püstitama, установить прицел sihikut paigale seadma;
‣ korraldama, teostama, jalule ~ sisse seadma; установить мир rahu jalule seadma, установить отношения suhteid sisse seadma ~ sõlmima, установить стипендию stipendiumi sisse seadma, установить связь с кем kellega sidet looma, установить тишину vaikust looma, за ним установлена слежка teda jälitatakse;
‣ kindlaks määrama, kehtestama, fikseerima, kehtima ~ maksma panema; jur. sätestama; установить срок tähtaega ~ tähtpäeva kindlaks määrama, установить норму normi kindlaks määrama, установить цену hinda kindlaks määrama ~ fikseerima, установить размеры mõõtmeid kindlaks määrama ~ tegema, dimensioonima, установить время aega määrama, установить власть võimu kehtestama, установить порядок korda kehtestama ~ maksma panema, установить рекорд rekordit püstitama;
‣ kindlaks tegema, tõestama; jur. tuvastama; установить личность isikut kindlaks tegema, установить истину tõde jalule seadma, установить факт fakti tuvastama, установить виновность süüd tuvastama, установить отцовство isadust tuvastama
хранить 285a Г несов. кого-что, в чём (alal) hoidma, säilitama, talletama, pidama; хранить тайну saladust hoidma, хранить в тайне salajas pidama, saladuses hoidma, хранить молчание vait ~ vakka olema, хранить в памяти meeles pidama, mitte unustama, хранить спокойствие rahu säilitama, хранить память о ком kelle mälestust hoidma, хранить здоровье tervist hoidma, хранить старые письма vanu kirju alles hoidma, хранить предания uskumusi alal ~ elavana hoidma, хранить обычаи tavasid ~ kombeid elavana hoidma, tavadest ~ kommetest kinni pidama, хранить в сердце südames kandma, хранить деньги в сбербанке raha hoiupangas hoidma;
◊ хранить как зеницу ока nagu silmatera hoidma; vrd. сохранить
◊ хранить как зеницу ока nagu silmatera hoidma; vrd. сохранить
царствие 115 С с. неод. van.
‣ tsaaririik, (Vene) keisririik, kuningriik;
‣ (без мн. ч.) (tsaari, keisri, kuninga) valitsemine, võimulolek; valitsemisaeg;
◊ царствие небесное (1) taevariik, (2) кому rahu kelle põrmule
‣ tsaaririik, (Vene) keisririik, kuningriik;
‣ (без мн. ч.) (tsaari, keisri, kuninga) valitsemine, võimulolek; valitsemisaeg;
◊ царствие небесное (1) taevariik, (2) кому rahu kelle põrmule
царство 94 С с. неод.
‣ tsaaririik, (Vene) keisririik, kuningriik; Московское царство Moskva tsaaririik, Польское царство Poola kuningriik;
‣ (без мн. ч.) (tsaari, keisri, kuninga) valitsemine, võimulolek; valitsemisaeg; царство Ивана Грозного Ivan Groznõi valitsemisaeg ~ troonilolek, венчать на царство van. keisriks ~ kuningaks ~ tsaariks kroonima, быть ~ сидеть на царстве van. troonil istuma, царство капитала ülek. kapitalivõim;
‣ ülek. riik; водяное царство veeriik, животное царство loomariik, зелёное ~ растительное царство taimeriik, тёмное царство, царство тьмы pimeduseriik, царство вечного холода põhjamaa;
◊ царство небесное (1) taevariik, (2) кому rahu kelle põrmule; в тридевятом ~ тридесятом царстве maade ja merede taga, üheksa ~ seitsme maa ja mere taga
‣ tsaaririik, (Vene) keisririik, kuningriik; Московское царство Moskva tsaaririik, Польское царство Poola kuningriik;
‣ (без мн. ч.) (tsaari, keisri, kuninga) valitsemine, võimulolek; valitsemisaeg; царство Ивана Грозного Ivan Groznõi valitsemisaeg ~ troonilolek, венчать на царство van. keisriks ~ kuningaks ~ tsaariks kroonima, быть ~ сидеть на царстве van. troonil istuma, царство капитала ülek. kapitalivõim;
‣ ülek. riik; водяное царство veeriik, животное царство loomariik, зелёное ~ растительное царство taimeriik, тёмное царство, царство тьмы pimeduseriik, царство вечного холода põhjamaa;
◊ царство небесное (1) taevariik, (2) кому rahu kelle põrmule; в тридевятом ~ тридесятом царстве maade ja merede taga, üheksa ~ seitsme maa ja mere taga
невозмутимость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõigutamatu rahu, häirimatus, kõigutamatus, vankumatu tasakaal; сохранять невозмутимость mitte laskma end häirida, rahulikuks jääma
поборник 18 С м. од. liter. eestvõitleja, (kirglik) kaitsja, (tuline) pooldaja; поборник мира kirglik rahuvõitleja ~ rahu eest võitleja
упокоиться 268 Г сов. van. (igavest) rahu ~ rahus hingamist leidma, igavesele unele suikuma, hingusele minema
угомон 1 (род. п. ед. ч. угомона и угомону) С м. неод. madalk. väljendeis угомон возьми кого jää ometi kord vakka ~ vagusi, rahune (ometi) maha; нет угомону (1) на кого kellest ei saa rahu ~ asu, (2) без доп. kelle suu ei seisa kinni, kes ei saa hetkegi vait olla
развернуть 338 Г сов. → несов. развёртывать, разворачивать I что
‣ lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
‣ (õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
‣ sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
‣ püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
‣ ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
‣ tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama
‣ lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
‣ (õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
‣ sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
‣ püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
‣ ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
‣ tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama
дремота 51 С ж. неод. (без мн. ч.) tukastus, suigatus, tukk, tukkumine; ülek. vaikus, rahu, tardumus
железа 55 (род. п. мн. ч. желёз) С ж. неод. anat. nääre, rahu; поджелудочная железа kõhunääre, слюнная железа süljenääre, щитовидная железа kilpnääre, железы внутренней секреции sisenõrenäärmed, sisenõristusnäärmed, sisesekretsiooninäärmed
затишье 113 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) tuulevaikus; vaikus, rahu, vaikolek; затишье перед бурей vaikus enne tormi, воспользоваться затишьем vaikushetke kasutama;
‣ tuulevari; van. vaikne ~ üksildane koht
‣ (обычно без мн. ч.) tuulevaikus; vaikus, rahu, vaikolek; затишье перед бурей vaikus enne tormi, воспользоваться затишьем vaikushetke kasutama;
‣ tuulevari; van. vaikne ~ üksildane koht
крыться 347 Г несов.
‣ в чём, за чем, под чем peituma, peidus olema; seisnema; что кроется под этим спокойствием? mis peitub selle rahu taga? причина кроется в том, что... põhjus on ~ seisneb selles, et...;
‣ страд. к крыть
‣ в чём, за чем, под чем peituma, peidus olema; seisnema; что кроется под этим спокойствием? mis peitub selle rahu taga? причина кроется в том, что... põhjus on ~ seisneb selles, et...;
‣ страд. к крыть
ниспослать 196a Г сов. → несов. ниспосылать кого-что, кому-чему liter. van. (taevaliku armulikkuse märgina) läkitama; ниспослать мир душе hingele rahu saatma
обеспечение 115 С с. неод. (без мн. ч.) tagamine, garanteerimine, kindlustamine; varustamine; tagatis, garantii; обеспечение прочного мира kindla rahu tagamine, обеспечение иска jur. hagi tagamine, обеспечение доказательств jur. tõendite tagamine, обеспечение ссуды maj. laenu tagamine, обеспечение промышленности топливом tööstuse varustamine kütusega, государственное обеспечение riiklik ~ riigi ülalpidamine, пенсионное обеспечение jur. pensionikindlustus, социальное обеспечение sotsiaalhooldus, материальное обеспечение в старости aineline kindlustatus vanaduses, математическое ~ программное обеспечение info tarkvara (arvutile vm. vajalikud programmid, juhendid)
побеспокоить 268 Г сов. кого-что, чем viivuks tülitama, (lühikest aega, hetkeks) rahu rikkuma ~ häirima; позвольте вас побеспокоить lubage teid (hetkeks) tülitada
абсолютный 126 П (кр. ф. абсолютен, абсолютна, абсолютно, абсолютны) absoluut-, absoluutne; täielik; абсолютная величина mat. absoluutväärtus, абсолютная влажность füüs. absoluutne niiskus, абсолютная высота geogr. absoluutne kõrgus, абсолютная истина filos. absoluutne tõde, абсолютная прибавочная стоимость maj. absoluutne lisaväärtus, абсолютный нуль füüs. absoluutne null(punkt), абсолютный слух muus. absoluutne kuulmine, абсолютный спирт keem. absoluutalkohol, абсолютный покой täielik rahu, абсолютная тишина täielik vaikus
вернуться 338 Г сов. к кому-чему tagasi tulema ~ pöörduma, naasma; вернуться назад tagasi tulema, naasma, вернуться из-за границы välismaalt tagasi pöörduma, к этой теме мы ещё вернёмся selle teema juurde tuleme veel tagasi, ко мне вернулось моё прежнее спокойствие ma sain oma endise rahu tagasi, вернуться с полдороги poolelt teelt tagasi tulema ~ pöörduma;
◊ вернуться к жизни ellu tagasi pöörduma
◊ вернуться к жизни ellu tagasi pöörduma
гладь 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ sile pind; гладь реки sile jõepind, гладь полей kõrgst. laiuvad väljad;
‣ madalpiste; tekst. sileõmblus; вышивать гладью madalpistes tikkima;
◊ тишь да ~ и гладь vaikus ja rahu, vaikne (elu)idüll
‣ sile pind; гладь реки sile jõepind, гладь полей kõrgst. laiuvad väljad;
‣ madalpiste; tekst. sileõmblus; вышивать гладью madalpistes tikkima;
◊ тишь да ~ и гладь vaikus ja rahu, vaikne (elu)idüll
знать II 165a (без страд. прич.) Г несов. кого-что, о ком-чём, kõnek. про кого-что, без доп. teadma, tundma, oskama; знать правила reegleid teadma, знать жизнь elu tundma, знать язык keelt oskama, он не знал об этом ta ei teadnud seda, знать в лицо nägupidi tundma, знать вдоль и поперёк läbi ja lõhki tundma, он с детских лет знал горе ta sai juba lapsest peale muret tunda, он знает своё дело ta on oma ala meister, ta tunneb oma ala ~ tööd hästi, давать себя знать tunda andma, давать о себе знать endast teada ~ märku andma, не знать покоя mitte rahu leidma;
◊ знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab
◊ знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab
между предлог с твор. и van. с род. п.
‣ vahel, vahele, vahelt; между деревьями puude vahel, прийти между двумя и тремя часами kella kahe ja kolme vahel tulema, между небом и землёй maa ja taeva vahel, они между собой большие приятели nad on omavahel suured sõbrad, поделить между собой omavahel jagama, за мир и дружбу между народами rahvastevahelise rahu ja sõpruse nimel ~ eest, сообщение между городами linnadevaheline liiklus ~ ühendus, в промежутках между боями lahingute vahepeal ~ vaheajal, время делилось между лекциями и сном ajast jätkus vaid loenguteks ja magamiseks, читать между строк ridade vahelt lugema, между гор mägede vahel, ударить между глаз silmade vahele lööma;
‣ seas(t), keskel(t), hulgas(t); такие рассказчики часто встречаются между охотниками niisuguseid jutumehi leidub küttide hulgas tihti, между бумагами отца она нашла какие-то письма isa paberite hulgast leidis ta mingid kirjad;
◊ между прочим (1) Н muu hulgas (2) в знач. вводн. сл. muuseas; между нами (говоря) omavahel öelda; между двух огней kahe tule vahel; между тем как... kuna, sellal kui; между тем sellal, samal ajal; между делом muu seas, muu töö vahel; между двух стульев (сидеть) kahe tooli vahel (istuma), kahe pere koer olema
‣ vahel, vahele, vahelt; между деревьями puude vahel, прийти между двумя и тремя часами kella kahe ja kolme vahel tulema, между небом и землёй maa ja taeva vahel, они между собой большие приятели nad on omavahel suured sõbrad, поделить между собой omavahel jagama, за мир и дружбу между народами rahvastevahelise rahu ja sõpruse nimel ~ eest, сообщение между городами linnadevaheline liiklus ~ ühendus, в промежутках между боями lahingute vahepeal ~ vaheajal, время делилось между лекциями и сном ajast jätkus vaid loenguteks ja magamiseks, читать между строк ridade vahelt lugema, между гор mägede vahel, ударить между глаз silmade vahele lööma;
‣ seas(t), keskel(t), hulgas(t); такие рассказчики часто встречаются между охотниками niisuguseid jutumehi leidub küttide hulgas tihti, между бумагами отца она нашла какие-то письма isa paberite hulgast leidis ta mingid kirjad;
◊ между прочим (1) Н muu hulgas (2) в знач. вводн. сл. muuseas; между нами (говоря) omavahel öelda; между двух огней kahe tule vahel; между тем как... kuna, sellal kui; между тем sellal, samal ajal; между делом muu seas, muu töö vahel; между двух стульев (сидеть) kahe tooli vahel (istuma), kahe pere koer olema
мнить 285b Г несов. van.
‣ mõtlema, arvama; мнить много о себе endast palju pidama, он мнил себя знатоком ta pidas end asjatundjaks, больной мнил себя художником haige kujutles, et ta on kunstnik;
‣ с инф. lootma; дома он мнил найти покой kodus lootis ta rahu leida
‣ mõtlema, arvama; мнить много о себе endast palju pidama, он мнил себя знатоком ta pidas end asjatundjaks, больной мнил себя художником haige kujutles, et ta on kunstnik;
‣ с инф. lootma; дома он мнил найти покой kodus lootis ta rahu leida
наружный 126 П
‣ välis-, väline, välimine, välispidine; наружная поверхность välispind, наружная дверь välisuks, наружная охрана välisvalve, наружная антенна raad. välisantenn, наружное ухо anat. väliskõrv, наружное сходство väline sarnasus, наружное спокойствие väline rahu, наружное лекарство välispidine ravim, наружная сторона pealmine pool;
‣ П → С наружное с. неод. (без мн. ч.) välispidine ravim
‣ välis-, väline, välimine, välispidine; наружная поверхность välispind, наружная дверь välisuks, наружная охрана välisvalve, наружная антенна raad. välisantenn, наружное ухо anat. väliskõrv, наружное сходство väline sarnasus, наружное спокойствие väline rahu, наружное лекарство välispidine ravim, наружная сторона pealmine pool;
‣ П → С наружное с. неод. (без мн. ч.) välispidine ravim
обеспечить 271a Г сов. → несов. обеспечивать что, кому-чему tagama, kindlustama, garanteerima; кого-что, кем-чем varustama; обеспечить выполнение чего mille täitmist tagama, обеспечить успех edu tagama, обеспечить мир во всём мире kogu maailmas rahu tagama ~ kindlustama ~ kaitsma, обеспечить семью материально perekonda materiaalselt kindlustama, мы всем обеспечены oleme igati kindlustatud, обеспечить строительство всем необходимым ehitust kõige vajalikuga varustama, обеспечить колхоз тракторами kolhoosile piisavalt traktoreid andma, kolhoosi traktoritega varustama
показать 198 Г сов. → несов. показывать
‣ кого-что, кому-чему (ette) näitama; показать паспорт passi näitama, показать, как делать ette näitama, kuidas teha tuleb, показать больного врачу haiget arstile näitama, показать язык keelt näitama;
‣ чем, на кого-что näitama, osutama; показать пальцем sõrmega ~ näpuga näitama (ka ülek.), показать рукой käega näitama ~ osutama, показать дорогу кому kellele teed näitama ~ juhatama;
‣ кому-чему, что (üles) näitama, ilmutama, demonstreerima, kujutama; часы показали полночь kell näitas kesköötundi, показать прекрасные знания hiilgavaid teadmisi näitama ~ ilmutama, показать лучшее время в беге на 100 м saja meetri jooksus parimat aega saavutama ~ näitama (kõnek.), показать себя на деле end töös näitama, показать опыт katset demonstreerima, показать своё превосходство oma üleolekut näitama ~ demonstreerima, показать в романе romaanis kujutama, я ему покажу kõnek. ma talle (veel) näitan;
‣ (без несов.; без страд. прич.) на кого, с союзом что jur. tunnistama, tunnistust andma; показать под присягой vande all tunnistama ~ tunnistust andma,
‣ показан, показана, показано, показаны (кр. ф. страд. прич.) (on) soovitatav ~ sobiv ~ näidustatud ~ kasulik; больному показан покой haige vajab rahu;
◊ показать ~ показывать (на) дверь кому ust näitama kellele; показать ~ показывать спину (1) selga pöörama, (2) sääri ~ putket tegema; не показать ~ не показывать ~ не подавать ~ не подать (и) вида ~ виду mitte teist nägugi tegema, mitte välja näitama; показать ~ показывать когти ~ ногти ~ ноготки ~ зубы kõnek. hambaid näitama; показать кузькину мать madalk., показать, где pаки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb ~ keedab ~ pruulib; показать ~ показывать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama (julguse puudumise tõttu); показать ~ показывать товар лицом keda-mida kõige paremast küljest ~ kõige soodsamas valguses näitama; показать ~ показывать пятки kõnek. sääri ~ putket tegema, varvast laskma ~ viskama
‣ кого-что, кому-чему (ette) näitama; показать паспорт passi näitama, показать, как делать ette näitama, kuidas teha tuleb, показать больного врачу haiget arstile näitama, показать язык keelt näitama;
‣ чем, на кого-что näitama, osutama; показать пальцем sõrmega ~ näpuga näitama (ka ülek.), показать рукой käega näitama ~ osutama, показать дорогу кому kellele teed näitama ~ juhatama;
‣ кому-чему, что (üles) näitama, ilmutama, demonstreerima, kujutama; часы показали полночь kell näitas kesköötundi, показать прекрасные знания hiilgavaid teadmisi näitama ~ ilmutama, показать лучшее время в беге на 100 м saja meetri jooksus parimat aega saavutama ~ näitama (kõnek.), показать себя на деле end töös näitama, показать опыт katset demonstreerima, показать своё превосходство oma üleolekut näitama ~ demonstreerima, показать в романе romaanis kujutama, я ему покажу kõnek. ma talle (veel) näitan;
‣ (без несов.; без страд. прич.) на кого, с союзом что jur. tunnistama, tunnistust andma; показать под присягой vande all tunnistama ~ tunnistust andma,
‣ показан, показана, показано, показаны (кр. ф. страд. прич.) (on) soovitatav ~ sobiv ~ näidustatud ~ kasulik; больному показан покой haige vajab rahu;
◊ показать ~ показывать (на) дверь кому ust näitama kellele; показать ~ показывать спину (1) selga pöörama, (2) sääri ~ putket tegema; не показать ~ не показывать ~ не подавать ~ не подать (и) вида ~ виду mitte teist nägugi tegema, mitte välja näitama; показать ~ показывать когти ~ ногти ~ ноготки ~ зубы kõnek. hambaid näitama; показать кузькину мать madalk., показать, где pаки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb ~ keedab ~ pruulib; показать ~ показывать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama (julguse puudumise tõttu); показать ~ показывать товар лицом keda-mida kõige paremast küljest ~ kõige soodsamas valguses näitama; показать ~ показывать пятки kõnek. sääri ~ putket tegema, varvast laskma ~ viskama
прочный 126 П (кр. ф. прочен, прочна, прочно, прочны и прочны)
‣ tugev, kõva, vastupidav; прочный мост tugev ~ vastupidav sild, прочный шов tugev õmblus, прочная ткань tugev ~ kõva riie;
‣ ülek. kindel, kestev, püsiv; прочный мир kindel rahu, прочные знания kindlad teadmised, прочное счастье kestev ~ püsiv õnn, прочная семья tugev ~ püsiv perekond, прочное основание püsiv alus
‣ tugev, kõva, vastupidav; прочный мост tugev ~ vastupidav sild, прочный шов tugev õmblus, прочная ткань tugev ~ kõva riie;
‣ ülek. kindel, kestev, püsiv; прочный мир kindel rahu, прочные знания kindlad teadmised, прочное счастье kestev ~ püsiv õnn, прочная семья tugev ~ püsiv perekond, прочное основание püsiv alus
разлить 326 (буд. вр. разолью, разольёшь, разольёт, кр. ф. страд. прич. прош. вр. разлита) Г сов. → несов. разливать что
‣ maha ~ ümber ajama; разлить вино на скатерть veini laudlinale ajama, разлить чернильницу tindipotti ümber ajama;
‣ laiali valama ~ kallama, villima, täitma; разлить чай в стаканы teed klaasidesse valama, разлить вино по бутылкам veini villima;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. levitama, laotama, kallama; разлить запах lõhna levitama, разлить свет valgust kallama, всюду разлит покой kõikjal valitseb rahu;
‣ kõnek. veega lahutama, vett vahele viskama;
◊ водой не разлить ~ не разольёшь кого kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas, nagu kokku laulatatud
‣ maha ~ ümber ajama; разлить вино на скатерть veini laudlinale ajama, разлить чернильницу tindipotti ümber ajama;
‣ laiali valama ~ kallama, villima, täitma; разлить чай в стаканы teed klaasidesse valama, разлить вино по бутылкам veini villima;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. levitama, laotama, kallama; разлить запах lõhna levitama, разлить свет valgust kallama, всюду разлит покой kõikjal valitseb rahu;
‣ kõnek. veega lahutama, vett vahele viskama;
◊ водой не разлить ~ не разольёшь кого kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas, nagu kokku laulatatud
символ 1 С м. неод. чего sümbol, tähis, märk; võrdkuju; химические символы keemiasümbolid, символы физических величин füüsikaliste suuruste tähised, специальный символ info erimärk (pole number ega täht), графический символ info tärk, graafiline märk, символ присвоения info omistusmärk, опознавание символов info märgituvastus, голубь -- символ мира tuvi on rahu sümbol
спать 185b Г несов.
‣ magama (kõnek. ka ülek.); спать крепким сном sügavasti magama, лечь спать magama minema ~ heitma, спать пора on aeg magama minna ~ heita, спать с кем kellega magama (madalk. ka ülek.);
‣ ülek. mullas puhkama, mullas ~ mulla all olema;
◊ спать и видеть что kõnek. mida isegi unes nägema, millest ööd kui päevad unistama, mida unes ja ilmsi tahtma; спать как убитый kõnek. nagu kott ~ nott ~ surnu magama, nagu surmaund magama; лавры кого не дают спать кому kelle loorberid ei anna rahu kellele; спать вечным сном igavest und magama
‣ magama (kõnek. ka ülek.); спать крепким сном sügavasti magama, лечь спать magama minema ~ heitma, спать пора on aeg magama minna ~ heita, спать с кем kellega magama (madalk. ka ülek.);
‣ ülek. mullas puhkama, mullas ~ mulla all olema;
◊ спать и видеть что kõnek. mida isegi unes nägema, millest ööd kui päevad unistama, mida unes ja ilmsi tahtma; спать как убитый kõnek. nagu kott ~ nott ~ surnu magama, nagu surmaund magama; лавры кого не дают спать кому kelle loorberid ei anna rahu kellele; спать вечным сном igavest und magama
стоический 129 П
‣ stoitsismi-, stoitsistlik; стоическая философия stoitsismifilosoofia, stoitsistlik filosoofia;
‣ ülek. stoiline, vankumatu, kindlameelne; стоическое спокойствие stoiline rahu, стоическая натура vankumatu ~ kindel natuur ~ loomus
‣ stoitsismi-, stoitsistlik; стоическая философия stoitsismifilosoofia, stoitsistlik filosoofia;
‣ ülek. stoiline, vankumatu, kindlameelne; стоическое спокойствие stoiline rahu, стоическая натура vankumatu ~ kindel natuur ~ loomus
тормошить 287a Г несов. kõnek.
‣ кого-что, за что sikutama, sakutama, tirima, rebima, kiskuma, vedima; тормошить за рукав käisest sikutama ~ tirima;
‣ кого-что, чем ülek. häirima, tülitama, tüütama, asu ~ rahu mitte andma; тормошить расспросами pärimisega tüütama
‣ кого-что, за что sikutama, sakutama, tirima, rebima, kiskuma, vedima; тормошить за рукав käisest sikutama ~ tirima;
‣ кого-что, чем ülek. häirima, tülitama, tüütama, asu ~ rahu mitte andma; тормошить расспросами pärimisega tüütama
философский 129 П filosoofia(-), filosoofiline, (kõnek. ka ülek.), sügavamõtteline, mõtteteaduslik (van.); философский факультет filosoofiateaduskond, кандидат философских наук filosoofiakandidaat, философская категория filosoofia ~ filosoofiline kategooria, философское мировоззрение filosoofiline maailmavaade, философская драма filosoofiline draama, философское спокойствие filosoofiline rahu, философское настроение mõtisklusmeeleolu, говорить с философским видом targa näoga rääkima;
◊ философский камень tarkade kivi (alkeemias otsitud imeomadustega aine)
◊ философский камень tarkade kivi (alkeemias otsitud imeomadustega aine)
худой II 120 П (кр. ф. худ, худа, худо, худы; сравн. ст. хуже и худее, превосх. ст. худший 124) kõnek.
‣ (сравн. ст. хуже) kehv, vilets, halb, paha; худой сон halb uni ~ unenägu, худая примета halb enne ~ märk, худая слава halb kuulsus, не говоря худого слова paha sõna ütlemata;
‣ (сравн. ст. худее) kulunud, katkine, auklik; худые рукавицы katkised kindad;
‣ П → С худое с. неод. halb; делать худое halba tegema;
◊ на худой конец kõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; худой мир лучше доброй ссоры vanas. parem lahja rahu kui rammus tüli
‣ (сравн. ст. хуже) kehv, vilets, halb, paha; худой сон halb uni ~ unenägu, худая примета halb enne ~ märk, худая слава halb kuulsus, не говоря худого слова paha sõna ütlemata;
‣ (сравн. ст. худее) kulunud, katkine, auklik; худые рукавицы katkised kindad;
‣ П → С худое с. неод. halb; делать худое halba tegema;
◊ на худой конец kõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; худой мир лучше доброй ссоры vanas. parem lahja rahu kui rammus tüli
эмблема 51 С ж. неод. embleem (sümboolne märk); эмблема выставки näituse embleem, вышитая эмблема tikandembleem, нарукавная эмблема käiseembleem, голубь -- эмблема мира tuvi on rahu sümbol
