[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit
буровой 120 П puur-, puuri-, puurimis-; буровая вышка puurtorn, буровая скважина puurauk, буровая сталь puuriteras, буровое снаряжение puurimisvarustus
вонзить 293a Г сов. → несов. вонзать что в кого-что sisse pistma ~ torkama; вонзить меч в грудь mõõka rinda pistma ~ torkama, вонзить взор ~ глаза в кого-что keda-mida silmadega ~ pilguga puurima, läbitungivalt ~ teravalt vaatama;
◊ вонзить ~ вонзать нож ~ кинжал в сердце (nagu) noaga rindu andma ~ südamesse torkama
◊ вонзить ~ вонзать нож ~ кинжал в сердце (nagu) noaga rindu andma ~ südamesse torkama
вперять 255 Г несов. → сов. вперить väljendis вперять ~ вперить взор ~ взгляд ~ глаза в кого-что, на кого-что van. pilku puurima kellesse-millesse, üksisilmi vaatama ~ vahtima keda-mida
всматриваться 168 Г несов. → сов. всмотреться в кого-что (teraselt) silmitsema ~ vaatama (jääma) keda-mida; всматриваться в темноту pingsalt pimedusse vaatama, silmadega pimedust puurima
додерживать 168a Г несов. → сов. додержать кого-что, до чего (mingi ajani v. tagajärjeni) hoidma ~ pidama; додерживать в клетке до лета suveni puuris hoidma
засадить 313a Г сов. → несов. засаживать
‣ что, чем täis istutama; улицы засажены тополями tänavate äärde on paplid istutatud, засадить поле картофелем põldu kartulite alla panema;
‣ кого во что, за что, с инф. kõnek. kinni ~ istuma ~ mingi töö kallale panema; льва засадили в клетку lõvi pandi puuri, засадить в карцер kartsa panema, его засадили на два года ta pandi kaheks aastaks istuma ~ kinni, мать засадила ребёнка за книгу ema pani lapse raamatu taha;
‣ что во что kõnek. sisse lööma ~ virutama ~ põrutama; он засадил топор в бревно ta virutas kirve palki
‣ что, чем täis istutama; улицы засажены тополями tänavate äärde on paplid istutatud, засадить поле картофелем põldu kartulite alla panema;
‣ кого во что, за что, с инф. kõnek. kinni ~ istuma ~ mingi töö kallale panema; льва засадили в клетку lõvi pandi puuri, засадить в карцер kartsa panema, его засадили на два года ta pandi kaheks aastaks istuma ~ kinni, мать засадила ребёнка за книгу ema pani lapse raamatu taha;
‣ что во что kõnek. sisse lööma ~ virutama ~ põrutama; он засадил топор в бревно ta virutas kirve palki
клетка 72 С ж. неод.
‣ (looma-, linnu-) puur; salv, lahter; клетка для птиц linnupuur, сажать в клетку puuri panema ~ pistma, балочная клетка ehit. risttalastik, лестничная клетка trepikoda, запасная клетка trük. varulahter, -salv, клетка подъёмника tõstukikabiin, клетка лифта liftišaht, грудная клетка anat. rindkere, rinnakorv (van.);
‣ ruut; тетрадь в клетку ruuduline vihik, клетки шахматной доски malelaua ruudustik, ткань в клетку ruuduline riie;
‣ ristladu(m); складывать дрова в клетку ~ клеткой ~ клетками puid ristriita laduma, клетка кирпича ristlaos telliseriit, telliste ristladum;
‣ biol. rakk; нервная клетка närvirakk, животные клетки loomarakud, растительные клетки taimerakud
‣ (looma-, linnu-) puur; salv, lahter; клетка для птиц linnupuur, сажать в клетку puuri panema ~ pistma, балочная клетка ehit. risttalastik, лестничная клетка trepikoda, запасная клетка trük. varulahter, -salv, клетка подъёмника tõstukikabiin, клетка лифта liftišaht, грудная клетка anat. rindkere, rinnakorv (van.);
‣ ruut; тетрадь в клетку ruuduline vihik, клетки шахматной доски malelaua ruudustik, ткань в клетку ruuduline riie;
‣ ristladu(m); складывать дрова в клетку ~ клеткой ~ клетками puid ristriita laduma, клетка кирпича ristlaos telliseriit, telliste ristladum;
‣ biol. rakk; нервная клетка närvirakk, животные клетки loomarakud, растительные клетки taimerakud
клеточный 126 П
‣ puuri-, puuris-, puuriviisiline; клеточное разведение соболей sooblite puuriskasvatamine;
‣ biol. raku-; rakuline, rakk-; клеточное ядро rakutuum, клеточный сок rakumahl, клеточная теория rakuteooria
‣ puuri-, puuris-, puuriviisiline; клеточное разведение соболей sooblite puuriskasvatamine;
‣ biol. raku-; rakuline, rakk-; клеточное ядро rakutuum, клеточный сок rakumahl, клеточная теория rakuteooria
колоть II 252 Г несов.
‣ кого-что, чем, без доп. torkima, torkama, pistma (kõnek. ka ülek.); снег колол лицо lumi torkis nägu, бок ~ в боку колет безл. kõnek. küljes pistab ~ torgib, колоть шилом naaskliga torkama, колоть кого штыком täägiga torkama ~ pistma, колоть злыми глазами kurja pilguga puurima;
‣ кого-что madalk. süstima;
‣ кого (koduloomi) tapma ~ veristama; колоть свинью siga veristama;
◊ колоть глаза kõnek. (1) кому, чем kellele mida nina peale viskama ~ ette heitma ~ süüks panema, (2) kellele pinnuks silmas olema; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
‣ кого-что, чем, без доп. torkima, torkama, pistma (kõnek. ka ülek.); снег колол лицо lumi torkis nägu, бок ~ в боку колет безл. kõnek. küljes pistab ~ torgib, колоть шилом naaskliga torkama, колоть кого штыком täägiga torkama ~ pistma, колоть злыми глазами kurja pilguga puurima;
‣ кого-что madalk. süstima;
‣ кого (koduloomi) tapma ~ veristama; колоть свинью siga veristama;
◊ колоть глаза kõnek. (1) кому, чем kellele mida nina peale viskama ~ ette heitma ~ süüks panema, (2) kellele pinnuks silmas olema; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
куриальный 126 П aj., pol. kuuria-, kuriaal-, kuriaalne; куриальная система выборов pol. kuuriasüsteem, kuriaalsüsteem (üks valimissüsteeme)
курия 89 С ж. неод. aj., pol. kuuria (rahvajaotis Vana-Roomas; valijasrühm kuuriavalimistel; valitsuskeham); рабочая курия tööliskuuria, папская курия Rooma kuuria
мочеизнурение 115 С с. неод. (без мн. ч.) med., vet. liigkusesus, polüuuria; сахарное мочеизнурение suhkurkusesus
навертеть II 241 Г сов. → несов. наверчивать что, чего
‣ (mingit hulka) valmis kerima ~ keerama ~ väntama;
‣ (hulgaviisi auke vm.) valmis puurima
‣ (mingit hulka) valmis kerima ~ keerama ~ väntama;
‣ (hulgaviisi auke vm.) valmis puurima
навострить 285a Г сов. → несов. навастривать madalk.
‣ что teritama, ihuma, teravaks tegema;
‣ кого ülek. aru pähe panema kellele;
◊ навострить глаза на кого-что madalk. pilku puurima kellesse-millesse, valvsa pilguga silmitsema keda-mida; навострить лыжи madalk. jalgadele valu andma, minema pühkima ~ tuiskama, varvast viskama, punuma pistma, plehku panema; навострить ~ навастривать слух ~ уши ~ ухо madalk. kõrvu teritama, kõrvu kikki ajama
‣ что teritama, ihuma, teravaks tegema;
‣ кого ülek. aru pähe panema kellele;
◊ навострить глаза на кого-что madalk. pilku puurima kellesse-millesse, valvsa pilguga silmitsema keda-mida; навострить лыжи madalk. jalgadele valu andma, minema pühkima ~ tuiskama, varvast viskama, punuma pistma, plehku panema; навострить ~ навастривать слух ~ уши ~ ухо madalk. kõrvu teritama, kõrvu kikki ajama
насадить I 313a Г сов. → несов. насаживать
‣ что, чего (palju puid vm.) istutama; насадить лес metsa istutama, насадить аллею puiesteed rajama;
‣ кого-что, на что otsa panema ~ lööma; насадить червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, насадить топор на топорище kirvele vart taha panema ~ lööma;
‣ кого-что, во что, куда madalk. (hulgaliselt) paigutama ~ panema; насадить кроликов в клетку puuri küülikuid täis toppima
‣ что, чего (palju puid vm.) istutama; насадить лес metsa istutama, насадить аллею puiesteed rajama;
‣ кого-что, на что otsa panema ~ lööma; насадить червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, насадить топор на топорище kirvele vart taha panema ~ lööma;
‣ кого-что, во что, куда madalk. (hulgaliselt) paigutama ~ panema; насадить кроликов в клетку puuri küülikuid täis toppima
насверлить 285a Г сов. → несов. насверливать что, чего (mingit hulka) puurima; насверлить скважин puurauke puurima
нацелиться 269 Г сов. → несов. нацеливаться kõnek. в кого-что, без доп. sihtima keda, relva suunama kellele; в кого, на что, с инф. ülek. sihti ~ suunda võtma millele, mida sihtima; нацелиться в куропатку põldpüüd sihtima, нацелиться в мастера meistriks ~ meistri kohta sihtima, нацелиться взглядом на что pilku puurima millesse, нацелиться уходить end minekule seadma, нацелиться в отпуск puhkuseleminekut kavatsema; vrd. целиться
низать 198 Г несов.
‣ что, на что lükkima (ka ülek.); низать грибы на верёвочку seeni nööri otsa lükkima, низать бусы helmeid lükkima, низать слова sõnu üksteise kõrvale ~ otsa lükkima;
‣ что, чем van. läbi torkama ~ puurima (ka ülek.); низать копьём piigiga läbi torkama
‣ что, на что lükkima (ka ülek.); низать грибы на верёвочку seeni nööri otsa lükkima, низать бусы helmeid lükkima, низать слова sõnu üksteise kõrvale ~ otsa lükkima;
‣ что, чем van. läbi torkama ~ puurima (ka ülek.); низать копьём piigiga läbi torkama
отбурить 285a Г сов. mäend.
‣ что läbi puurima;
‣ что, без доп. puurimist lõpetama;
‣ 285b (mõnda aega) puurima
‣ что läbi puurima;
‣ что, без доп. puurimist lõpetama;
‣ 285b (mõnda aega) puurima
перфорировать 171a Г сов. и несов. что perforeerima, mulgustama, augustama, auke lööma ~ puurima, läbistama
прилипнуть 344b Г сов. → несов. прилипать
‣ к кому-чему külge kleepuma ~ kinni jääma ~ hakkama, nakkuma; потная рубашка прилипла к телу higine särk kleepus keha külge, кличка прилипла к нему ülek. madalk. hüüdnimi jäi talle külge;
‣ к чему kõnek. end mille vastu suruma, liibuma; они прилипли к окнам nad liibusid akende vastu, прилипнуть глазами к чему pilku puurima millesse;
‣ к кому ülek. kõnek. end külge kleepima, pealetükkiv ~ pealetikkuv olema
‣ к кому-чему külge kleepuma ~ kinni jääma ~ hakkama, nakkuma; потная рубашка прилипла к телу higine särk kleepus keha külge, кличка прилипла к нему ülek. madalk. hüüdnimi jäi talle külge;
‣ к чему kõnek. end mille vastu suruma, liibuma; они прилипли к окнам nad liibusid akende vastu, прилипнуть глазами к чему pilku puurima millesse;
‣ к кому ülek. kõnek. end külge kleepima, pealetükkiv ~ pealetikkuv olema
пробуравить 278a Г сов. → несов. пробуравливать что (auku vm.) sisse puurima; mida läbi puurima; vrd. буравить
провернуть 338 Г сов. → несов. провёртывать, проворачивать что
‣ kõnek. (auku) sisse ~ läbi puurima; провернуть буравом доску laua sisse auku puurima;
‣ kõnek. läbi hakkmasina laskma, peenestama, peeneks tegema; провернуть мясо hakkliha tegema;
‣ pöörlema ~ keerlema ~ ringi käima panema;
‣ несов. проворачивать ülek. madalk. käima panema, kiiresti tegema ~ lahendama; провернуть дело asja läbi suruma, провернуть работу за неделю nädalaga tööd valmis tegema ~ tööga toime tulema
‣ kõnek. (auku) sisse ~ läbi puurima; провернуть буравом доску laua sisse auku puurima;
‣ kõnek. läbi hakkmasina laskma, peenestama, peeneks tegema; провернуть мясо hakkliha tegema;
‣ pöörlema ~ keerlema ~ ringi käima panema;
‣ несов. проворачивать ülek. madalk. käima panema, kiiresti tegema ~ lahendama; провернуть дело asja läbi suruma, провернуть работу за неделю nädalaga tööd valmis tegema ~ tööga toime tulema
провертеть 241 Г сов. → несов. провёртывать, проверчивать что kõnek. (auku) sisse ~ läbi puurima; (без несов.) (teatud aja) puurima ~ keerama ~ väntama
пронзить 293a (страд. прич. прош. вр. пронзённый, кр. ф. пронзён, пронзена, пронзено, пронзены) Г сов. → несов. пронзать кого-что, чем
‣ läbi torkama ~ pistma;
‣ ülek. äkki läbima; боль пронзила сердце südamest käis valu(hoog) läbi;
◊ пронзить ~ пронзать взглядом кого pilguga puurima keda; пронзить ~ пронзать душу ~ сердце südamesse torkama
‣ läbi torkama ~ pistma;
‣ ülek. äkki läbima; боль пронзила сердце südamest käis valu(hoog) läbi;
◊ пронзить ~ пронзать взглядом кого pilguga puurima keda; пронзить ~ пронзать душу ~ сердце südamesse torkama
просверлить 285a Г сов. → несов. просверливать
‣ что (auku) sisse puurima, mida läbi puurima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) puurima; vrd. сверлить
‣ что (auku) sisse puurima, mida läbi puurima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) puurima; vrd. сверлить
развертеть 241 Г сов. → несов. разверчивать что
‣ lahti keerama; развертеть гайку mutrit lahti keerama;
‣ tehn. laiemaks puurima, suuremaks tegema, avardama, hõõritsema, hõõritsaga viimistlema; развертеть отверстие avaust ~ auku hõõritsema;
‣ pöörlema ~ keerlema panema; развертеть колесо ratast hooga pöörlema ~ ringi käima panema
‣ lahti keerama; развертеть гайку mutrit lahti keerama;
‣ tehn. laiemaks puurima, suuremaks tegema, avardama, hõõritsema, hõõritsaga viimistlema; развертеть отверстие avaust ~ auku hõõritsema;
‣ pöörlema ~ keerlema panema; развертеть колесо ratast hooga pöörlema ~ ringi käima panema
рассверлить 285a Г сов. → несов. рассверливать что laiemaks puurima; tehn. järelpuurima, üle puurima; рассверлить отверстие ava ~ auku laiemaks puurima
римский 129 П Rooma, rooma; папа римский Rooma paavst, Римский пакт Rooma pakt, Римская курия pol. Rooma kuuria, римское право jur. rooma õigus, римские цифры rooma numbrid, римский нос rooma nina
садить 313a Г несов. madalk.
‣ что istutama, maha panema; садить лес metsa istutama, садить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что panema, paigutama, asetama, istuma seadma ~ panema; садить хлебы в печь leiba ~ leibasid ahju panema, садить птицу в клетку lindu puuri panema, садить собаку на цепь koera ketti panema, садить на скамью подсудимых kohtupinki ~ süüpinki panema, садить в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, садить кого за работу keda tööle panema, садить ребёнка за стол last laua taha (istuma) panema, садить кого на диван keda diivanile istuma seadma ~ sättima, садить курицу на яйца kana hauduma panema, садить самолёт lennukit maandama, садить судно на мель laeva madalikule ajama;
‣ что, без доп. hooga, jõuliselt, kiiresti, hasardiga tegema; мальчик так и садит по дороге poiss silkab ~ sibab ~ leegib mööda teed, садить пулю за пулей kuuli kuuli järel laskma ~ saatma;
‣ кого-что, без доп. hoope (paremale ja vasakule) jagama, peksma
‣ что istutama, maha panema; садить лес metsa istutama, садить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что panema, paigutama, asetama, istuma seadma ~ panema; садить хлебы в печь leiba ~ leibasid ahju panema, садить птицу в клетку lindu puuri panema, садить собаку на цепь koera ketti panema, садить на скамью подсудимых kohtupinki ~ süüpinki panema, садить в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, садить кого за работу keda tööle panema, садить ребёнка за стол last laua taha (istuma) panema, садить кого на диван keda diivanile istuma seadma ~ sättima, садить курицу на яйца kana hauduma panema, садить самолёт lennukit maandama, садить судно на мель laeva madalikule ajama;
‣ что, без доп. hooga, jõuliselt, kiiresti, hasardiga tegema; мальчик так и садит по дороге poiss silkab ~ sibab ~ leegib mööda teed, садить пулю за пулей kuuli kuuli järel laskma ~ saatma;
‣ кого-что, без доп. hoope (paremale ja vasakule) jagama, peksma
сверлить 285a Г несов.
‣ кого-что puurima (ka ülek.); сверлить зуб hammast puurima, сверлить колодец kaevu puurima, сверлить глазами pilguga ~ silmadega puurima, läbitungiva ~ puuriva pilguga vaatama, глаза сверлят кого pilk puurib keda;
‣ что uuristama (putukate vm. kohta); сверлить древесину puitu uuristama;
‣ (обычно безл.) что puurivat ~ teravat valu tegema; ülek. vaevama, piinama, asu mitte andma; в ухе сверлит kõrvas on piinav ~ puuriv ~ terav valu, мысль сверлит (мозг) mõte piinab ~ vaevab ~ ei lase elada, крик сверлит уши (hele) kisa hakkab kõrvadele ~ lõikab kõrva; vrd. просверлить
‣ кого-что puurima (ka ülek.); сверлить зуб hammast puurima, сверлить колодец kaevu puurima, сверлить глазами pilguga ~ silmadega puurima, läbitungiva ~ puuriva pilguga vaatama, глаза сверлят кого pilk puurib keda;
‣ что uuristama (putukate vm. kohta); сверлить древесину puitu uuristama;
‣ (обычно безл.) что puurivat ~ teravat valu tegema; ülek. vaevama, piinama, asu mitte andma; в ухе сверлит kõrvas on piinav ~ puuriv ~ terav valu, мысль сверлит (мозг) mõte piinab ~ vaevab ~ ei lase elada, крик сверлит уши (hele) kisa hakkab kõrvadele ~ lõikab kõrva; vrd. просверлить
сверлящий 124 П прич. наст. вр. Г сверлить . прич. → П puuriv, terav, läbilõikav; сверлящая боль puuriv ~ terav valu, сверлящый свист läbilõikav vile
упереть I 243 Г сов. → несов. упирать I
‣ что, во что kõnek. kuhu ~ mille vastu suruma ~ toetama, naaldama, nõjatama, najatama; упереть подбород ок в грудь lõuga vastu rinda suruma ~ toetama; упереть руку в колено kätt põlvele toetama, упереть руки в бока käsi puusa panema;
‣ (взгляд, глаза, взор) в кого-что ülek. kõnek. keda-mida pilguga puurima, kellel-millel pilgul püsida laskma, jõllitama; упереть взгляд в собеседника vestluskaaslast pilguga puurima, vestluskaaslasele ainiti ~ üksisilmi otsa vaatama ~ vahtima, упереть глаза в землю üksisilmi maha vaatama, pilku maas ~ maateral hoidma;
‣ (без несов.) без доп. vulg. minema vajuma ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
‣ (без несов.) что madalk. ära ~ minema tirima ~ tassima; такой тяжёлый мешок не упереть nii rasket kotti küll ei jaksa ära tirida;
‣ на что ülek. madalk. mida rõhutama, toonitama, millele ~ mille peale suruma ~ pressima; именно на это обстоятельство можно упереть just seda asjaolu võibki rõhutada ~ toonitada, just selle asja peale võibki suruda ~ pressida
‣ что, во что kõnek. kuhu ~ mille vastu suruma ~ toetama, naaldama, nõjatama, najatama; упереть подбород ок в грудь lõuga vastu rinda suruma ~ toetama; упереть руку в колено kätt põlvele toetama, упереть руки в бока käsi puusa panema;
‣ (взгляд, глаза, взор) в кого-что ülek. kõnek. keda-mida pilguga puurima, kellel-millel pilgul püsida laskma, jõllitama; упереть взгляд в собеседника vestluskaaslast pilguga puurima, vestluskaaslasele ainiti ~ üksisilmi otsa vaatama ~ vahtima, упереть глаза в землю üksisilmi maha vaatama, pilku maas ~ maateral hoidma;
‣ (без несов.) без доп. vulg. minema vajuma ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
‣ (без несов.) что madalk. ära ~ minema tirima ~ tassima; такой тяжёлый мешок не упереть nii rasket kotti küll ei jaksa ära tirida;
‣ на что ülek. madalk. mida rõhutama, toonitama, millele ~ mille peale suruma ~ pressima; именно на это обстоятельство можно упереть just seda asjaolu võibki rõhutada ~ toonitada, just selle asja peale võibki suruda ~ pressida
упереться 243 Г сов. → несов. упираться
‣ чем, во что, обо что kõnek. kuhu ~ mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палку kepile toetuma, упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землю jalgu vastu maad ~ maha toetama;
‣ во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;
‣ на чём ülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;
‣ чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama;
‣ (без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
◊ упереться ~ упираться как бык ~ баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama
‣ чем, во что, обо что kõnek. kuhu ~ mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палку kepile toetuma, упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землю jalgu vastu maad ~ maha toetama;
‣ во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;
‣ на чём ülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;
‣ чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama;
‣ (без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
◊ упереться ~ упираться как бык ~ баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama
уставить 278a Г сов. → несов. уставлять
‣ кого-что (kohale) paigutama, asetama, paigale ~ kohale asetama ~ panema; уставить все книги на полку kõiki raamatuid riiulisse paigutama ~ mahutama, уставить детей по росту lapsi pikkuse järgi ritta seadma;
‣ кого-что чем täis panema ~ asetama; уставить полку книгами riiulit raamatuid täis panema, комната уставлена мебелью tuba on mööblit täis;
‣ что на кого-что, в кого-что ülek. kõnek. sihtima, suunama; уставить палец на кого kelle peale sõrmega sihtima ~ näitama, уставить взгляд на кого-что kellele-millele oma pilku suunama ~ naelutama, уставить глаза на кого-что keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima
‣ кого-что (kohale) paigutama, asetama, paigale ~ kohale asetama ~ panema; уставить все книги на полку kõiki raamatuid riiulisse paigutama ~ mahutama, уставить детей по росту lapsi pikkuse järgi ritta seadma;
‣ кого-что чем täis panema ~ asetama; уставить полку книгами riiulit raamatuid täis panema, комната уставлена мебелью tuba on mööblit täis;
‣ что на кого-что, в кого-что ülek. kõnek. sihtima, suunama; уставить палец на кого kelle peale sõrmega sihtima ~ näitama, уставить взгляд на кого-что kellele-millele oma pilku suunama ~ naelutama, уставить глаза на кого-что keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima
уставиться 278 Г сов. → несов. уставляться kõnek.
‣ paigutuma, asetuma, (ära) mahtuma; все книги уставились на полке kõik raamatud mahtusid riiulile;
‣ чем kattuma, täituma millega, kaetud ~ täis pandud olema; поле уставилось скирдами ржи põld on rukkihakke täis;
‣ на кого-что, в кого-что ülek. keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima; уставиться глазами на кого keda üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima, уставиться в одну точку ühte punkti vahtima, что ты на меня уставился? mis sa mind vahid?, mis sa vahid mind?
‣ paigutuma, asetuma, (ära) mahtuma; все книги уставились на полке kõik raamatud mahtusid riiulile;
‣ чем kattuma, täituma millega, kaetud ~ täis pandud olema; поле уставилось скирдами ржи põld on rukkihakke täis;
‣ на кого-что, в кого-что ülek. keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima; уставиться глазами на кого keda üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima, уставиться в одну точку ühte punkti vahtima, что ты на меня уставился? mis sa mind vahid?, mis sa vahid mind?
уткнуть 336a Г сов. kõnek. что во что, куда
‣ mille vastu ~ kuhu pistma ~ torkama; уткнуть руки в бока käsi puusa panema;
‣ kuhu pistma ~ peitma; уткнуть лицо в подушку nägu padja sisse peitma, уткнуть голову под крыло pead tiiva alla peitma;
◊ уткнуть глаза в кого-что kõnek. kellesse-millesse pilku naelutama ~ puurima; уткнуть нос во что, куда kõnek. ninapidi ~ nina milles olema
‣ mille vastu ~ kuhu pistma ~ torkama; уткнуть руки в бока käsi puusa panema;
‣ kuhu pistma ~ peitma; уткнуть лицо в подушку nägu padja sisse peitma, уткнуть голову под крыло pead tiiva alla peitma;
◊ уткнуть глаза в кого-что kõnek. kellesse-millesse pilku naelutama ~ puurima; уткнуть нос во что, куда kõnek. ninapidi ~ nina milles olema
щупать 164a Г несов. кого-что katsuma, kompima; kobama; komplema, palpeerima; ülek. kõnek. (pinda) uurima ~ sondeerima, välja selgitama; щупать пальцами ~ рукой käega katsuma, sõrmedega kompima, щупать пульс pulssi katsuma, щупать опухоль kasvajat komplema ~ palpeerima, щупать миноискателем miiniotsijaga kompima, щупать в карманах taskutes kobama, щупать курицу kõnek. kana katsuma, щупать взглядом ülek. pilguga puurima, лучи прожектора щупали небо prožektorikiired kobasid ~ helgiheitja kobas taevast
