[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
вираж I 29 С м. неод. viraaž, kaldkurv, kurvikalle; (kald)pööre, lenn. viirang; крутой вираж järsk pööre, мелкий вираж lame viirang, делать вираж viirangut sooritama
вольт II 1 (предл. п. ед. ч. о вольте, на вольту) С м. неод. sport volt (ringsõit ja ringrada maneežis; pööre ratsutamisel; kõrvalepõige vehklemisel)
выверт 1 С м. неод. kõnek.
‣ vääne, pööre; танцевать с вывертами viguritega ~ keeruliste sammudega tantsima;
‣ ülek. veidrus, vigur; словесные выверты sõnavigurid
‣ vääne, pööre; танцевать с вывертами viguritega ~ keeruliste sammudega tantsima;
‣ ülek. veidrus, vigur; словесные выверты sõnavigurid
градус 1 С м. неод. mat., füüs. kraad, pügal; угол в 45 градусов 45-kraadine nurk, поворот на 180 градусов (ka ülek.) 180-kraadine pööre, 70 градусов северной широты 70 kraadi põhjalaiust, 700 N, пять градусов морoза viis kraadi ~ pügalat külma, viis kraadi alla nulli, два градуса выше нуля kaks kraadi sooja ~ üle nulli;
◊ под градусом kõnek. auru all, vintis
◊ под градусом kõnek. auru all, vintis
загиб 1 С м. неод.
‣ käänak, pööre; ülek. põige, kalle, kallak, hälve, hälbimus; левый загиб pol. pahempoolne hälve;
‣ paine, painutus, niverdus; загибы в книге käänatud lehenurgad, murtud lehed (raamatus), загиб матки кзади med. emaka tahapoole niverdus ~ kalle
‣ käänak, pööre; ülek. põige, kalle, kallak, hälve, hälbimus; левый загиб pol. pahempoolne hälve;
‣ paine, painutus, niverdus; загибы в книге käänatud lehenurgad, murtud lehed (raamatus), загиб матки кзади med. emaka tahapoole niverdus ~ kalle
изворот 1 С м. неод.
‣ van. käänak, käänd, käär, looge;
‣ (järsk) pööre ~ pöörak ~ liigutus; keerdkäik; он сделал ловкий изворот ta tegi osava pöörde, извороты мысли mõttekeerud, -käänud;
‣ ülek. kavalus, riugas, knihv; без изворотов otse, keerutamata
‣ van. käänak, käänd, käär, looge;
‣ (järsk) pööre ~ pöörak ~ liigutus; keerdkäik; он сделал ловкий изворот ta tegi osava pöörde, извороты мысли mõttekeerud, -käänud;
‣ ülek. kavalus, riugas, knihv; без изворотов otse, keerutamata
к II предлог с дат. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
крен 1 С м. неод.
‣ mer., lenn. külgkalle, kreen; судно дало крен laev kaldus küljele ~ sai külgkalde;
‣ ülek. hälve, kallak; pööre
‣ mer., lenn. külgkalle, kreen; судно дало крен laev kaldus küljele ~ sai külgkalde;
‣ ülek. hälve, kallak; pööre
левый 119 П
‣ vasak, vasakpoolne, pahem, pahempoolne; левая рука vasak ~ pahem ~ kurakäsi, правило левой руки vasaku käe reegel, vasakkäejuhis, поворот через левое плечо pööre üle vasaku õla, левая сторона vasak ~ pahem pool, pahupool, в левую сторону vasakule (poole), левая резьба tehn. vasakkeere, левая фракция pol. pahempoolne fraktsioon;
‣ П → С левые мн. ч. од. pahempoolsed;
◊ вставать ~ встать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
‣ vasak, vasakpoolne, pahem, pahempoolne; левая рука vasak ~ pahem ~ kurakäsi, правило левой руки vasaku käe reegel, vasakkäejuhis, поворот через левое плечо pööre üle vasaku õla, левая сторона vasak ~ pahem pool, pahupool, в левую сторону vasakule (poole), левая резьба tehn. vasakkeere, левая фракция pol. pahempoolne fraktsioon;
‣ П → С левые мн. ч. од. pahempoolsed;
◊ вставать ~ встать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
лицо 110 С с. неод.
‣ nägu (ka ülek.), pale; широкоскулое ~ скуластое лицо tugevate põsesarnadega ~ sarnakas nägu, знакомое лицо tuttav nägu, выражение лица näoilme, цвет лица näojume, черты лица näojooned, лицо вытянулось nägu venis pikaks, он изменился в лице ta langes näost ära, ta näoilme muutus, смотреть опасности в лицо ohule silma vaatama, иметь своё лицо omanäoline olema, лицо современной деревни nüüdisküla ~ praeguse maaelu pale, перед лицом народа kõrgst. rahva (palge) ees, перед лицом суда kõrgst. kohtu ees;
‣ од. tegelane, isik; действующие лица пьесы näidendi tegelased, главное действующее лицо peategelane, важное лицо tähtis isik ~ tegelane, постороннее лицо kõrvaline isik, лица обоего пола mõlemast soost isikud, частное лицо eraisik, должностное лицо ametiisik, официальное лицо ametlik isik, подставное лицо jur. variisik, võltsisik, доверенное лицо jur. usaldusmees, volinik;
‣ lgv. isik; pööre; изменение глагола по лицам verbi ~ pöördsõna pööramine, первое лицо глагола esimene pööre;
‣ esikülg, väliskülg, pealispind; лицо кожи nahat. naha pealispind, гладить с лица что paremalt poolelt triikima;
◊ в поте лица pal(g)ehigis; (знать) в лицо nägupidi (tundma); (говорить ~ сказать) в лицо näkku (ütlema); лица нет на ком kes on näost ära; стирать ~ стереть с лица земли кого-что maapinnalt pühkima, maatasa tegema; исчезать ~ исчезнуть с лица земли maamunalt kaduma, jäljetult kaduma; в лице кого kelle isikus; от лица кого kelle poolt, kelle nimel; с лица воду не пить vanas. ilu ei panda padaje; невзирая на лица isikuid arvestamata; на лице написано у кого kelle näost on näha, kellele on otsaette kirjutatud; ни кровинки в лице (нет ~ не осталось) у кого kelle nägu on lubivalge, kelle näost on ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; кровь бросилась в лицо чьё, кому veri tõusis näkku kellel; показывать ~ показать своё настоящее лицо oma õiget palet ~ nägu näitama; на одно лицо ühte nägu, täiesti sarnased, nagu ühe vitsaga löödud; показывать ~ показать товар лицом mida kõige paremast küljest näitama; не ударить лицом в грязь oma nime mitte häbistama; лицом к лицу silm silma vastu, otse vastakuti; не к лицу что кому mis ei sobi, ei ole näo järgi kellele
‣ nägu (ka ülek.), pale; широкоскулое ~ скуластое лицо tugevate põsesarnadega ~ sarnakas nägu, знакомое лицо tuttav nägu, выражение лица näoilme, цвет лица näojume, черты лица näojooned, лицо вытянулось nägu venis pikaks, он изменился в лице ta langes näost ära, ta näoilme muutus, смотреть опасности в лицо ohule silma vaatama, иметь своё лицо omanäoline olema, лицо современной деревни nüüdisküla ~ praeguse maaelu pale, перед лицом народа kõrgst. rahva (palge) ees, перед лицом суда kõrgst. kohtu ees;
‣ од. tegelane, isik; действующие лица пьесы näidendi tegelased, главное действующее лицо peategelane, важное лицо tähtis isik ~ tegelane, постороннее лицо kõrvaline isik, лица обоего пола mõlemast soost isikud, частное лицо eraisik, должностное лицо ametiisik, официальное лицо ametlik isik, подставное лицо jur. variisik, võltsisik, доверенное лицо jur. usaldusmees, volinik;
‣ lgv. isik; pööre; изменение глагола по лицам verbi ~ pöördsõna pööramine, первое лицо глагола esimene pööre;
‣ esikülg, väliskülg, pealispind; лицо кожи nahat. naha pealispind, гладить с лица что paremalt poolelt triikima;
◊ в поте лица pal(g)ehigis; (знать) в лицо nägupidi (tundma); (говорить ~ сказать) в лицо näkku (ütlema); лица нет на ком kes on näost ära; стирать ~ стереть с лица земли кого-что maapinnalt pühkima, maatasa tegema; исчезать ~ исчезнуть с лица земли maamunalt kaduma, jäljetult kaduma; в лице кого kelle isikus; от лица кого kelle poolt, kelle nimel; с лица воду не пить vanas. ilu ei panda padaje; невзирая на лица isikuid arvestamata; на лице написано у кого kelle näost on näha, kellele on otsaette kirjutatud; ни кровинки в лице (нет ~ не осталось) у кого kelle nägu on lubivalge, kelle näost on ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; кровь бросилась в лицо чьё, кому veri tõusis näkku kellel; показывать ~ показать своё настоящее лицо oma õiget palet ~ nägu näitama; на одно лицо ühte nägu, täiesti sarnased, nagu ühe vitsaga löödud; показывать ~ показать товар лицом mida kõige paremast küljest näitama; не ударить лицом в грязь oma nime mitte häbistama; лицом к лицу silm silma vastu, otse vastakuti; не к лицу что кому mis ei sobi, ei ole näo järgi kellele
мах I 18 (род. п. маха и маху) С м. неод. kõnek. hoop, löök; viibe; hoog, (ratta)pööre; со всего маху, с полного маху, с маху täie hooga, täie hoo pealt;
◊ в мах, во весь мах täie ajuga, täie galopiga; одним махом, с одного маху ühe hoobiga, ühe valuga; с маху (делать) käigult, käigu pealt (tegema); давать ~ дать маху mööda laskma ~ panema, eksima
◊ в мах, во весь мах täie ajuga, täie galopiga; одним махом, с одного маху ühe hoobiga, ühe valuga; с маху (делать) käigult, käigu pealt (tegema); давать ~ дать маху mööda laskma ~ panema, eksima
оборот 1 С м. неод.
‣ pööre (ka ülek.), täispööre; keerd, keerang; tiir; sport höör; машина делает сто оборотов в минуту masin teeb sada pööret minutis, полный оборот täispööre, дело приняло дурной оборот asi võttis halva pöörde, оборот вперёд upphöör ette;
‣ kasutus; ввести ~ пустить в оборот käiku ~ liikvele laskma, kasutusele võtma, в обороте käigus, liikvel, kasutusel;
‣ maj. käive, ringlus, ringe; põll. vaheldus; торговый оборот kaubakäive, годовой оборот aastakäive, налог с оборота käibemaks, läbikäigumaks (van.), валовой оборот kogukäive, денежный оборот (1) rahakäive, (2) rahaline käive, оборот капитала kapitalikäive, оборот по продаже läbimüük, müügikäive, оборот вагона vaguniringe, оборот полевых культур viljavaheldus, põllukultuuride vaheldus ~ ringlus;
‣ lgv. tarind, konstruktsioon, väljend; оборот речи tarind, väljend, причастный оборот kesksõnatarind, partitsiibikonstruktsioon;
‣ tagakülg; написать на обороте tagaküljele ~ pöördele kirjutama;
◊ брать ~ взять кого в оборот keda pihtide vahele ~ käsile võtma
‣ pööre (ka ülek.), täispööre; keerd, keerang; tiir; sport höör; машина делает сто оборотов в минуту masin teeb sada pööret minutis, полный оборот täispööre, дело приняло дурной оборот asi võttis halva pöörde, оборот вперёд upphöör ette;
‣ kasutus; ввести ~ пустить в оборот käiku ~ liikvele laskma, kasutusele võtma, в обороте käigus, liikvel, kasutusel;
‣ maj. käive, ringlus, ringe; põll. vaheldus; торговый оборот kaubakäive, годовой оборот aastakäive, налог с оборота käibemaks, läbikäigumaks (van.), валовой оборот kogukäive, денежный оборот (1) rahakäive, (2) rahaline käive, оборот капитала kapitalikäive, оборот по продаже läbimüük, müügikäive, оборот вагона vaguniringe, оборот полевых культур viljavaheldus, põllukultuuride vaheldus ~ ringlus;
‣ lgv. tarind, konstruktsioon, väljend; оборот речи tarind, väljend, причастный оборот kesksõnatarind, partitsiibikonstruktsioon;
‣ tagakülg; написать на обороте tagaküljele ~ pöördele kirjutama;
◊ брать ~ взять кого в оборот keda pihtide vahele ~ käsile võtma
пассаж 28 С м. неод.
‣ passaaž (kauplustega ääristatud vahekäik; muus. kiire helirida; med. korduv mikroorganismide külv v. kandmine katseloomalt katseloomale; sport hobuse erisamm koolisõidus; van. tekstilõik);
‣ kõnek. van. ootamatus, (asja) ootamatu pööre
‣ passaaž (kauplustega ääristatud vahekäik; muus. kiire helirida; med. korduv mikroorganismide külv v. kandmine katseloomalt katseloomale; sport hobuse erisamm koolisõidus; van. tekstilõik);
‣ kõnek. van. ootamatus, (asja) ootamatu pööre
перевод 1 С м. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) üleviimine, siirmine, siire; ülekanne (ka trük.); перевод ученика в следующий класс õpilase üleviimine järgmisse klassi, перевод рабочего на новое место töölise üleviimine uuele töökohale, оборотный перевод trük. pöördülekanne, перевод рисунка joonise pealekandmine, перевод стрелки (1) kellaosuti nihutamine, (2) raudt. pöörme seadmine;
‣ tõlge, tõlkimine; буквальный ~ дословный перевод sõnasõnaline tõlge ~ ümberpanek, подстрочный перевод reaalune tõlge, вольный перевод vaba tõlge, машинный перевод masintõlge, синхронный перевод sünkroontõlge, художественный перевод taidetõlge, ilukirjandustõlge, в переводе tõlkes, перевод с французского на эстонский tõlge prantsuse keelest eesti keelde;
‣ rahasaadetis; rahakaart, transfert; перевод на крупную сумму rahakaart suure summaga;
‣ raudt. pööre (pöörme), pöörang (seade rongide juhtimiseks ühelt rööbasteelt teisele); стрелочный перевод pööre;
‣ kõnek. kulutamine; raiskamine; перевод сырья tooraine kulutamine, перевод времени aja raiskamine, перевод денег raha kulutamine ~ raiskamine ~ pillamine;
◊ нет перевода ~ переводу кому-чему kõnek. jätkub, piisab keda-mida, pole puudust kellest-millest
‣ (обычно без мн. ч.) üleviimine, siirmine, siire; ülekanne (ka trük.); перевод ученика в следующий класс õpilase üleviimine järgmisse klassi, перевод рабочего на новое место töölise üleviimine uuele töökohale, оборотный перевод trük. pöördülekanne, перевод рисунка joonise pealekandmine, перевод стрелки (1) kellaosuti nihutamine, (2) raudt. pöörme seadmine;
‣ tõlge, tõlkimine; буквальный ~ дословный перевод sõnasõnaline tõlge ~ ümberpanek, подстрочный перевод reaalune tõlge, вольный перевод vaba tõlge, машинный перевод masintõlge, синхронный перевод sünkroontõlge, художественный перевод taidetõlge, ilukirjandustõlge, в переводе tõlkes, перевод с французского на эстонский tõlge prantsuse keelest eesti keelde;
‣ rahasaadetis; rahakaart, transfert; перевод на крупную сумму rahakaart suure summaga;
‣ raudt. pööre (pöörme), pöörang (seade rongide juhtimiseks ühelt rööbasteelt teisele); стрелочный перевод pööre;
‣ kõnek. kulutamine; raiskamine; перевод сырья tooraine kulutamine, перевод времени aja raiskamine, перевод денег raha kulutamine ~ raiskamine ~ pillamine;
◊ нет перевода ~ переводу кому-чему kõnek. jätkub, piisab keda-mida, pole puudust kellest-millest
переворот 1 С м. неод.
‣ murrang, pööre; переворот во взглядах murrang ~ pööre vaadetes, переворот в науке murrang ~ revolutsioon teaduses, переворот в жизни elumurrang, -pööre, переворот к лучшему pööre parema ~ paremuse poole, госу дарственный переворот pol. riigipööre, военный переворот sõjaväeline riigipööre, дворцовый переворот aj. paleepööre, kojarevolutsioon, двойной переворот lenn. kahekordne pööre, topeltpööre, переворот через крыло lenn. ületiivapööre;
‣ sport tirelring; переворот вперёд tirelring ette, переворот с головы tirelring pea toetusel, прыжок (с) переворотом tirelringhüpe, lendtirelring
‣ murrang, pööre; переворот во взглядах murrang ~ pööre vaadetes, переворот в науке murrang ~ revolutsioon teaduses, переворот в жизни elumurrang, -pööre, переворот к лучшему pööre parema ~ paremuse poole, госу дарственный переворот pol. riigipööre, военный переворот sõjaväeline riigipööre, дворцовый переворот aj. paleepööre, kojarevolutsioon, двойной переворот lenn. kahekordne pööre, topeltpööre, переворот через крыло lenn. ületiivapööre;
‣ sport tirelring; переворот вперёд tirelring ette, переворот с головы tirelring pea toetusel, прыжок (с) переворотом tirelringhüpe, lendtirelring
перелом 1 С м. неод.
‣ purustus, murd (ka ülek.), murre; murdekoht; (без мн. ч.) (katki)murdmine; murdumine; перелом кости luumurd, закрытый перелом kinnine luumurd, перелом профиля реки geol. jõe pikiprofiili paind, перелом воды veelahe;
‣ ülek. murrang, pööre, muutus; перелом в ходе войны murrang ~ pööre sõjas, перелом в жизни страны murrang riigi elus, перелом в ходе болезни pööre haiguse kulus, перелом в настроении tujumuutus, крутой перелом погоды järsk ilmamuutus, уже обозначился перелом к весне oli näha, et talve selgroog on murtud
‣ purustus, murd (ka ülek.), murre; murdekoht; (без мн. ч.) (katki)murdmine; murdumine; перелом кости luumurd, закрытый перелом kinnine luumurd, перелом профиля реки geol. jõe pikiprofiili paind, перелом воды veelahe;
‣ ülek. murrang, pööre, muutus; перелом в ходе войны murrang ~ pööre sõjas, перелом в жизни страны murrang riigi elus, перелом в ходе болезни pööre haiguse kulus, перелом в настроении tujumuutus, крутой перелом погоды järsk ilmamuutus, уже обозначился перелом к весне oli näha, et talve selgroog on murtud
перемещение 115 С с. неод.
‣ ümberpaigutamine, ümberpaigutus, teisaldamine, teisaldus; ümberpaigutumine, siirdumine, nihkumine, nihe; перемещение по службе teisele ametikohale üleviimine ~ ümberpaigutamine, перемещение грунта pinnase teisaldamine, перемещение береговой линии geol. rannajoone nihkumine, перемещение континентов geol. mandrite ränne;
‣ tehn. siire (siirde); mat. lüke; угловое перемещение nurksiire, pööre, перемещение по оси joonsiire, параллельное перемещение rööplüke
‣ ümberpaigutamine, ümberpaigutus, teisaldamine, teisaldus; ümberpaigutumine, siirdumine, nihkumine, nihe; перемещение по службе teisele ametikohale üleviimine ~ ümberpaigutamine, перемещение грунта pinnase teisaldamine, перемещение береговой линии geol. rannajoone nihkumine, перемещение континентов geol. mandrite ränne;
‣ tehn. siire (siirde); mat. lüke; угловое перемещение nurksiire, pööre, перемещение по оси joonsiire, параллельное перемещение rööplüke
перипетия 89 С ж. неод. (обычно мн. ч.) peripeetia (äkiline saatuse muutus; keeruline olukord; kirj. pööre süžee arengus)
поворот 1 С м. неод.
‣ pööramine, keeramine, käänamine; pöördumine; pööre (ka ülek.); коренной поворот põhjalik pööre ~ muutus, поворот налево vasakpööre, pööre vasakule, поворот кругом poolpööre, делать поворот pööret tegema, pöörama;
‣ kurv, käänak, käär; крутой поворот järsk kurv ~ käänak;
◊ легче ~ полегче ~ поосторожней на поворотах! madalk. ära üle soola, ära torma; (дать, сделать, показать) от ворот поворот кому kõnek. ära ~ ei ütlema, korvi andma, pikka nina ~ ust näitama
‣ pööramine, keeramine, käänamine; pöördumine; pööre (ka ülek.); коренной поворот põhjalik pööre ~ muutus, поворот налево vasakpööre, pööre vasakule, поворот кругом poolpööre, делать поворот pööret tegema, pöörama;
‣ kurv, käänak, käär; крутой поворот järsk kurv ~ käänak;
◊ легче ~ полегче ~ поосторожней на поворотах! madalk. ära üle soola, ära torma; (дать, сделать, показать) от ворот поворот кому kõnek. ära ~ ei ütlema, korvi andma, pikka nina ~ ust näitama
промышленный 127 П tööstus-, industriaal-, tööstuslik, industriaalne; tootlik, tootus; промышленная страна tööstusmaa, industriaalmaa, промышленный капитал maj. tööstuskapital, промышленный район tööstuspiirkond, -rajoon, промышленная выставка tööstusnäitus, промышленное здание tööstushoone, промышленный переворот tööstusrevolutsioon, tööstuslik revolutsioon ~ pööre, промышленное месторождение tööstusmaardla, промышленный кризис tööstuskriis, промышленный ток tööstusvool, промышленное предприятие käitis, tööstusettevõte, промышленный образец tööstusnäidis, промышленное растение tööstuslik taim, промышленный запас geol. tootus ~ tootlik varu
разворот 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kõnek. lahtikeeramine;
‣ (без мн. ч.) kõnek. (hoogne) arendamine, areng, hoogustamine, hoogustumine;
‣ aut., lenn. pööre, tagasipööre, tagasipööramine; боевой разворот lenn. lahingupööre;
‣ trük. vastakleheküljed (kõrvuti leheküljed avatud raamatus)
‣ (без мн. ч.) kõnek. lahtikeeramine;
‣ (без мн. ч.) kõnek. (hoogne) arendamine, areng, hoogustamine, hoogustumine;
‣ aut., lenn. pööre, tagasipööre, tagasipööramine; боевой разворот lenn. lahingupööre;
‣ trük. vastakleheküljed (kõrvuti leheküljed avatud raamatus)
стрелка 72 С ж. неод.
‣ osuti, nõel; часовая стрелка (1) kellaosuti, (2) tunniosuti, секундная стрелка sekundiosuti, сигнальная стрелка äratusosuti, указательная стрелка весов kaaluosuti, kaalukeel, магнитная стрелка magnetnõel, теневая стрелка optiline osuti, стрелка компаса kompassinõel, стрелка глубиномера sügavusmõõturi nõel, по часовой стрелке päripäeva, против часовой стрелки vastupäeva;
‣ nool (joonisel), viit; указательная стрелка viitenool;
‣ (kitsas) maanina, maasäär, neemik;
‣ raudt. pöörang, pööre (pöörme), mäend. pöörmik; входная стрелка sissesõidupöörang, стрелка с ручным переводом käsipöörang;
‣ saepinguti;
‣ vikkel (kude); чулки со стрелками vikkelsukad, vikkelkoes sukad;
‣ bot. varb, (lehtedeta) vars; стрелка луковицы sibulaputk, sibula õievars, лук пошёл в стрелку sibul on putke läinud;
‣ kõnek. püksiviik
‣ osuti, nõel; часовая стрелка (1) kellaosuti, (2) tunniosuti, секундная стрелка sekundiosuti, сигнальная стрелка äratusosuti, указательная стрелка весов kaaluosuti, kaalukeel, магнитная стрелка magnetnõel, теневая стрелка optiline osuti, стрелка компаса kompassinõel, стрелка глубиномера sügavusmõõturi nõel, по часовой стрелке päripäeva, против часовой стрелки vastupäeva;
‣ nool (joonisel), viit; указательная стрелка viitenool;
‣ (kitsas) maanina, maasäär, neemik;
‣ raudt. pöörang, pööre (pöörme), mäend. pöörmik; входная стрелка sissesõidupöörang, стрелка с ручным переводом käsipöörang;
‣ saepinguti;
‣ vikkel (kude); чулки со стрелками vikkelsukad, vikkelkoes sukad;
‣ bot. varb, (lehtedeta) vars; стрелка луковицы sibulaputk, sibula õievars, лук пошёл в стрелку sibul on putke läinud;
‣ kõnek. püksiviik
стрелочный 126 П
‣ osuti-, (kompassi)nõela-; стрелочный измерительный прибор osutimõõteriist, стрелочный указатель osutinäidik;
‣ raudt. pöörme-; стрелочный перевод pööre (pöörme), стрелочный рычаг pöörmehoob, стрелочный фонарь pöörmelatern
‣ osuti-, (kompassi)nõela-; стрелочный измерительный прибор osutimõõteriist, стрелочный указатель osutinäidik;
‣ raudt. pöörme-; стрелочный перевод pööre (pöörme), стрелочный рычаг pöörmehoob, стрелочный фонарь pöörmelatern
третий 130 П
‣ kolmas; третий сорт kolmas sort, третье поколение kolmas põlvkond, третье лицо (1) jur. kolmas isik, (2) lgv. kolmas isik ~ pööre, третье сословие aj. kolmas seisus, третье отделение aj. kolmas osakond (jälitus- ja juurdlusorgan Venemaal), третьего числа kolmandal (kuupäeval), третьего дня üleeile, tunaeile, в третьем году tunamullu, ülemöödunud aastal, ülemullu, половина третьего (kell on) pool kolm, уже третий час kell on juba kaks läbi ~ kolme peal, третий звонок kolmas kell (näit. teatris), на третьем плане tagaplaanil, on kolmandajärguline, говорить в третьем лице kolmandas isikus rääkima, третья скорость (1) aut. kolmas käik, (2) (sõidukite) piirkiirus;
‣ erapooletu, neutraalne; третьи страны neutraalsed riigid;
‣ П → С третье с. неод. magustoit, magusroog, dessert;
‣ П → С третья ж. неод. kolmandik; две третьих kaks kolmandikku;
◊ из третьих рук ~ уст teiste suust ~ käest, vahetalitajate ~ vahemeeste ~ vahendajate kaudu; с третьми петухами kolmanda kukelaulu ajal; до третьих петухов (1) enne kukke ja koitu, (2) öö otsa ~ läbi, koiduni välja; третьей руки kõnek. keskpärane, teisejärguline
‣ kolmas; третий сорт kolmas sort, третье поколение kolmas põlvkond, третье лицо (1) jur. kolmas isik, (2) lgv. kolmas isik ~ pööre, третье сословие aj. kolmas seisus, третье отделение aj. kolmas osakond (jälitus- ja juurdlusorgan Venemaal), третьего числа kolmandal (kuupäeval), третьего дня üleeile, tunaeile, в третьем году tunamullu, ülemöödunud aastal, ülemullu, половина третьего (kell on) pool kolm, уже третий час kell on juba kaks läbi ~ kolme peal, третий звонок kolmas kell (näit. teatris), на третьем плане tagaplaanil, on kolmandajärguline, говорить в третьем лице kolmandas isikus rääkima, третья скорость (1) aut. kolmas käik, (2) (sõidukite) piirkiirus;
‣ erapooletu, neutraalne; третьи страны neutraalsed riigid;
‣ П → С третье с. неод. magustoit, magusroog, dessert;
‣ П → С третья ж. неод. kolmandik; две третьих kaks kolmandikku;
◊ из третьих рук ~ уст teiste suust ~ käest, vahetalitajate ~ vahemeeste ~ vahendajate kaudu; с третьми петухами kolmanda kukelaulu ajal; до третьих петухов (1) enne kukke ja koitu, (2) öö otsa ~ läbi, koiduni välja; третьей руки kõnek. keskpärane, teisejärguline
