[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 49 artiklit
ложиться 287 Г несов. → сов. лечь
‣ на что, во что, подо что, без доп. pikali heitma, pikali viskama; magama minema; ложиться на кровать voodisse ~ voodi peale pikali heitma, ложиться в постель ~ в кровать kõnek. (voodisse) magama heitma ~ minema, ложиться отдыхать puhkama heitma, ложись! pikali! ложиться на операцию operatsioonile minema;
‣ van. langema, elu jätma;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; снаряды ложились за лесом mürsud langesid metsa taha, на землю ложились длинные тени pikki varje langes maale ~ maha, вся ответственность ложится на него kogu vastutus langeb temale ~ lasub temal;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; ложиться в дрейф triivima hakkama, ложиться на курс kursile asuma, suunda võtma;
◊ ложиться ~ лечь в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; хоть в гроб ложись kõnek. pane või nöör kaela, tõmba end või oksa
‣ на что, во что, подо что, без доп. pikali heitma, pikali viskama; magama minema; ложиться на кровать voodisse ~ voodi peale pikali heitma, ложиться в постель ~ в кровать kõnek. (voodisse) magama heitma ~ minema, ложиться отдыхать puhkama heitma, ложись! pikali! ложиться на операцию operatsioonile minema;
‣ van. langema, elu jätma;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; снаряды ложились за лесом mürsud langesid metsa taha, на землю ложились длинные тени pikki varje langes maale ~ maha, вся ответственность ложится на него kogu vastutus langeb temale ~ lasub temal;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; ложиться в дрейф triivima hakkama, ложиться на курс kursile asuma, suunda võtma;
◊ ложиться ~ лечь в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; хоть в гроб ложись kõnek. pane või nöör kaela, tõmba end või oksa
улечься 375 Г сов. → несов. укладываться I
‣ pikali ~ magama heitma; улечься на диван(е) diivanile pikali heitma ~ viskama, улечься спать magama heitma, улечься на бок külje peale ~ küljeli heitma, в доме все улеглись majas on kõik magama heitnud;
‣ (pikali v. magama) mahtuma; в этой кроватке ребёнок не уляжется (1) sellesse voodisse laps ei mahu (magama), see voodi on lapse jaoks väike, (2) selles voodis laps magama ei jää;
‣ (без несов.) paika minema, kohale ~ oma õigesse kohta vajuma;
‣ (без несов.) alla ~ maha langema, laskuma; пыль улеглась tolm vajus alla;
‣ (без несов.) ülek. rahunema, raugema, vaibuma, vaikima; страсти улеглись kired on vaibunud, волны улеглись lainetus on raugenud, метель улеглась tuisk on järele andnud
‣ pikali ~ magama heitma; улечься на диван(е) diivanile pikali heitma ~ viskama, улечься спать magama heitma, улечься на бок külje peale ~ küljeli heitma, в доме все улеглись majas on kõik magama heitnud;
‣ (pikali v. magama) mahtuma; в этой кроватке ребёнок не уляжется (1) sellesse voodisse laps ei mahu (magama), see voodi on lapse jaoks väike, (2) selles voodis laps magama ei jää;
‣ (без несов.) paika minema, kohale ~ oma õigesse kohta vajuma;
‣ (без несов.) alla ~ maha langema, laskuma; пыль улеглась tolm vajus alla;
‣ (без несов.) ülek. rahunema, raugema, vaibuma, vaikima; страсти улеглись kired on vaibunud, волны улеглись lainetus on raugenud, метель улеглась tuisk on järele andnud
опрокинуть 334 Г сов. → несов. опрокидывать
‣ что ümber ~ kummuli ajama ~ keerama ~ lükkama, kummutama (ka ülek.), kaadama; опрокинуть ведро ämbrit ümber ajama, опрокинуть вверх дном kummuli keerama, опрокинуть старые утверждения vanu väiteid ümber lükkama ~ kummutama, опрокинуть по маленькой kõnek. pitsikest võtma ~ (väikesi) troppe tegema;
‣ кого jalust maha ~ pikali lööma ~ lükkama, pikali ~ selili ~ selja peale panema; опрокинуть кого на землю pikali ~ maha panema ~ paiskama, jalust rabama keda;
‣ что ülek. väärama, nurjama; опрокинуть замыслы врага vaenlase plaane segi lööma ~ nurjama;
‣ кого-что ülek. tagasi ~ põgenema lööma; опрокинуть войска противника vastase vägesid põgenema lööma
‣ что ümber ~ kummuli ajama ~ keerama ~ lükkama, kummutama (ka ülek.), kaadama; опрокинуть ведро ämbrit ümber ajama, опрокинуть вверх дном kummuli keerama, опрокинуть старые утверждения vanu väiteid ümber lükkama ~ kummutama, опрокинуть по маленькой kõnek. pitsikest võtma ~ (väikesi) troppe tegema;
‣ кого jalust maha ~ pikali lööma ~ lükkama, pikali ~ selili ~ selja peale panema; опрокинуть кого на землю pikali ~ maha panema ~ paiskama, jalust rabama keda;
‣ что ülek. väärama, nurjama; опрокинуть замыслы врага vaenlase plaane segi lööma ~ nurjama;
‣ кого-что ülek. tagasi ~ põgenema lööma; опрокинуть войска противника vastase vägesid põgenema lööma
уложить 311a Г сов. → несов. укладывать
‣ что, во что, куда (kohale) paigutama, asetama, panema, paigaldama; уложить книги на полку raamatuid riiulisse paigutama ~ panema, уложить бельё в шкаф pesu kappi panema, уложить дрова в поленницу puid riita laduma, уложить рельсы rööpaid paigaldama, уложить волосы soengut tegema;
‣ что, во что pakkima, kokku panema; уложить чемодан kohvrit pakkima, уложить в тюки pallima, palli panema;
‣ кого-что, куда (voodisse) pikali ~ magama panema; уложить в постель voodisse panema, уложить спать magama panema, уложить детей kõnek. lapsi magama panema;
‣ кого-что selili ~ selja peale ~ maha ~ pikali panema, jalust maha lööma; уложить противника vastast pikali panema;
‣ (без несов.) кого-что madalk. tapma, siruli ~ pikali tõmbama, vagaseks ~ otsa peale tegema, mättasse lööma, magama panema; уложить наповал otsekohe ~ silmapilkselt sirevile ~ siruli tõmbama, уложить на месте kohapeal vagaseks tegema, уложить из револьвера revolvrist maha kõmmutama;
‣ что, чем katma; уложить пол плитками põrandat plaatidega katma;
◊ уложить в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; уложить ~ укладывать на обе лопатки кого kõnek. keda selja peale panema, kelle(l) selga prügiseks tegema
‣ что, во что, куда (kohale) paigutama, asetama, panema, paigaldama; уложить книги на полку raamatuid riiulisse paigutama ~ panema, уложить бельё в шкаф pesu kappi panema, уложить дрова в поленницу puid riita laduma, уложить рельсы rööpaid paigaldama, уложить волосы soengut tegema;
‣ что, во что pakkima, kokku panema; уложить чемодан kohvrit pakkima, уложить в тюки pallima, palli panema;
‣ кого-что, куда (voodisse) pikali ~ magama panema; уложить в постель voodisse panema, уложить спать magama panema, уложить детей kõnek. lapsi magama panema;
‣ кого-что selili ~ selja peale ~ maha ~ pikali panema, jalust maha lööma; уложить противника vastast pikali panema;
‣ (без несов.) кого-что madalk. tapma, siruli ~ pikali tõmbama, vagaseks ~ otsa peale tegema, mättasse lööma, magama panema; уложить наповал otsekohe ~ silmapilkselt sirevile ~ siruli tõmbama, уложить на месте kohapeal vagaseks tegema, уложить из револьвера revolvrist maha kõmmutama;
‣ что, чем katma; уложить пол плитками põrandat plaatidega katma;
◊ уложить в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; уложить ~ укладывать на обе лопатки кого kõnek. keda selja peale panema, kelle(l) selga prügiseks tegema
лёжа Н lamades, lamaskil, pikali; он читает лёжа ta loeb lamades ~ pikali
лечь 375 Г сов. → несов. ложиться
‣ куда, с инф., без доп. magama ~ pikali heitma, pikali viskama; лечь спать magama heitma, лечь в постель voodisse heitma ~ minema, дети уже легли lapsed on juba magama läinud ~ heitnud, ляг и отдохни heida pikali ja puhka, он лёг в больницу ta on haiglas ~ läks haiglasse, лечь в основу чего aluseks olema ~ saama, alust rajama millele;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; на землю лёг туман udu on maas, всё хозяйство легло на дочь kogu majapidamine langes tütre õlgadele, подозрение легло на него kahtlus langes temale, лечь проклятьем на кого needusena langema kellele, лечь бременем на кого koormana langema kellele, тишина легла на город vaikus laskus linnale, на сердце легла печаль südamesse on pugenud mure, süda on muret täis;
‣ langema, elu jätma; лечь в бою lahingus langema;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; лечь на курс suunda võtma, kursile asuma, лечь в дрейф triivima hakkama, лечь на якорь ankrusse jääma, ankrut heitma;
◊ лечь ~ ложиться в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; лечь ~ полечь костьми ~ головой за кого-что, без доп. liter. vaenuväljal langema, oma elu jätma
‣ куда, с инф., без доп. magama ~ pikali heitma, pikali viskama; лечь спать magama heitma, лечь в постель voodisse heitma ~ minema, дети уже легли lapsed on juba magama läinud ~ heitnud, ляг и отдохни heida pikali ja puhka, он лёг в больницу ta on haiglas ~ läks haiglasse, лечь в основу чего aluseks olema ~ saama, alust rajama millele;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; на землю лёг туман udu on maas, всё хозяйство легло на дочь kogu majapidamine langes tütre õlgadele, подозрение легло на него kahtlus langes temale, лечь проклятьем на кого needusena langema kellele, лечь бременем на кого koormana langema kellele, тишина легла на город vaikus laskus linnale, на сердце легла печаль südamesse on pugenud mure, süda on muret täis;
‣ langema, elu jätma; лечь в бою lahingus langema;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; лечь на курс suunda võtma, kursile asuma, лечь в дрейф triivima hakkama, лечь на якорь ankrusse jääma, ankrut heitma;
◊ лечь ~ ложиться в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; лечь ~ полечь костьми ~ головой за кого-что, без доп. liter. vaenuväljal langema, oma elu jätma
прилечь 375 Г сов.
‣ во что, на что, на чём, с инф. (veidiks ajaks) pikali heitma ~ viskama; куда, к чему kõnek. nõjatuma; прилечь на диван diivanile pikali heitma, прилечь отдохнуть puhkama ~ pikali heitma, pikutama heitma, прилечь на плечо матери ema õla vastu nõjatuma, прилечь ухом к двери kõnek. kõrva vastu ust suruma;
‣ lamanduma, maha langema; рожь прилегла rukis on lamandunud, пыль прилегла tolm langes maha;
‣ несов. прилегать к чему tihedalt ümber olema, liibuma
‣ во что, на что, на чём, с инф. (veidiks ajaks) pikali heitma ~ viskama; куда, к чему kõnek. nõjatuma; прилечь на диван diivanile pikali heitma, прилечь отдохнуть puhkama ~ pikali heitma, pikutama heitma, прилечь на плечо матери ema õla vastu nõjatuma, прилечь ухом к двери kõnek. kõrva vastu ust suruma;
‣ lamanduma, maha langema; рожь прилегла rukis on lamandunud, пыль прилегла tolm langes maha;
‣ несов. прилегать к чему tihedalt ümber olema, liibuma
разлечься 375 Г сов. kõnek.
‣ pikali ~ siruli viskama; разлечься на траве murule pikali viskama;
‣ laiuma; дальше разлеглась степь taamal laius stepp
‣ pikali ~ siruli viskama; разлечься на траве murule pikali viskama;
‣ laiuma; дальше разлеглась степь taamal laius stepp
лежачий 124 П
‣ lamamis-, lamav, lamaja, lebav, pikali; лежачее положение pikaliasend, lamamisasend, лежачий больной lamaja haige;
‣ П → С лежачий м, лежачая ж. од. lamaja;
◊ под лежачий камень вода не течёт vanas. magava kassi suhu hiir ei jookse; лежачего не бьют vanas. maaslamajat ei lööda
‣ lamamis-, lamav, lamaja, lebav, pikali; лежачее положение pikaliasend, lamamisasend, лежачий больной lamaja haige;
‣ П → С лежачий м, лежачая ж. од. lamaja;
◊ под лежачий камень вода не течёт vanas. magava kassi suhu hiir ei jookse; лежачего не бьют vanas. maaslamajat ei lööda
вповалку Н kõnek. läbisegi pikali
залечь 375 Г сов. → несов. залегать I куда, где, с инф.
‣ pikali ~ maha heitma (ka ülek.); он залёг спать ta keeras magama, медведь залёг в берлогу karu läks koopasse (talveund) magama, залечь в засаду varitsusasendit sisse võtma, varitsuspaigale asuma;
‣ lasuma, ladestuma (ka ülek.); село залегло вдоль реки küla on ehitatud ~ paikneb piki jõge, складки залегли от глаз к уголкам рта kurrud jooksevad silma juurest suunurka, в моей душе глубоко залегли впечатления детства lapsepõlvemuljed on jäänud sügavale mu hinge
‣ pikali ~ maha heitma (ka ülek.); он залёг спать ta keeras magama, медведь залёг в берлогу karu läks koopasse (talveund) magama, залечь в засаду varitsusasendit sisse võtma, varitsuspaigale asuma;
‣ lasuma, ladestuma (ka ülek.); село залегло вдоль реки küla on ehitatud ~ paikneb piki jõge, складки залегли от глаз к уголкам рта kurrud jooksevad silma juurest suunurka, в моей душе глубоко залегли впечатления детства lapsepõlvemuljed on jäänud sügavale mu hinge
распластаться 165 Г сов. → несов. распластываться kõnek. pikali ~ siruli heitma ~ viskama; распластаться на полу põrandale siruli heitma ~ viskama
сшибить 333 Г сов. → несов. сшибать kõnek.
‣ кого-что, с чего, чем pikali ~ maha ~ ümber ~ küljest lööma ~ paiskama; сшибить с ног jalust maha lööma, сшибить с головы шапку mütsi peast lööma;
‣ кого, чем kokku tõukama; сшибить лбами peadpidi kokku lööma;
◊ сшибить спесь ~ форс ~ гонор с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima, kellele nina pihta andma, kelle kursse maha võtma
‣ кого-что, с чего, чем pikali ~ maha ~ ümber ~ küljest lööma ~ paiskama; сшибить с ног jalust maha lööma, сшибить с головы шапку mütsi peast lööma;
‣ кого, чем kokku tõukama; сшибить лбами peadpidi kokku lööma;
◊ сшибить спесь ~ форс ~ гонор с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima, kellele nina pihta andma, kelle kursse maha võtma
закачаться 165 Г сов. kiikuma ~ kõikuma ~ õõtsuma ~ taaruma ~ vaaruma ~ tuikuma ~ logisema hakkama; деревья закачались от ветра puud lõid tuule käes kõikuma, он закачался из стороны в сторону ta hakkas ühelt küljelt teisele taaruma ~ vaaruma, у неё такая причёска, закачаешься! madalk. tal on niisugune soeng, et kuku või pikali
опрокинуться 334 Г сов. → несов. опрокидываться
‣ ümber ~ külili minema ~ kukkuma, kummuli langema ~ minema; сани опрокинулись regi läks ümber, лодка опрокинулась набок paat kaldus küljele;
‣ pikali ~ selili ~ selja peale kukkuma; опрокинуться на спину selili kukkuma;
‣ van. viskuma, end (taha) heitma
‣ ümber ~ külili minema ~ kukkuma, kummuli langema ~ minema; сани опрокинулись regi läks ümber, лодка опрокинулась набок paat kaldus küljele;
‣ pikali ~ selili ~ selja peale kukkuma; опрокинуться на спину selili kukkuma;
‣ van. viskuma, end (taha) heitma
распластать 165a Г сов. → несов. распластывать
‣ что kihtideks ~ viiludeks ~ kihiti ~ pikuti pooleks lõikama, kihitama; распластать рыбу kala fileerima;
‣ что laiaks pressima ~ suruma;
‣ кого-что kõnek. pikali ~ siruli panema; välja sirutama; распластать крылья tiibu välja sirutama
‣ что kihtideks ~ viiludeks ~ kihiti ~ pikuti pooleks lõikama, kihitama; распластать рыбу kala fileerima;
‣ что laiaks pressima ~ suruma;
‣ кого-что kõnek. pikali ~ siruli panema; välja sirutama; распластать крылья tiibu välja sirutama
сбить 325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов. → несов. сбивать
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
столкнуть 336 Г сов. → несов. сталкивать
‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku tõukama ~ lükkama; столкнуть с лестницы trepist alla tõukama, столкнуть лодку в воду paati vette lükkama, столкнуть с ног pikali ~ jalust maha lööma, столкнуть с должности кого ülek. kõnek. keda kukutama, troonilt tõukama (ametist lahtilaskmise kohta);
‣ кого-что, с кем-чем ülek. kõnek. kokku ~ vastamisi viima; случай столкнул их juhus viis nad kokku, столкнуть с трудностями raskustega sülitsi viima, столкнуть с жизнью eluga silmitsi viima, столкнуть чьи интересы kelle huve vastamisi ~ vastatsi ~ üksteisele vastu seadma, konflikti esile kutsuma
‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku tõukama ~ lükkama; столкнуть с лестницы trepist alla tõukama, столкнуть лодку в воду paati vette lükkama, столкнуть с ног pikali ~ jalust maha lööma, столкнуть с должности кого ülek. kõnek. keda kukutama, troonilt tõukama (ametist lahtilaskmise kohta);
‣ кого-что, с кем-чем ülek. kõnek. kokku ~ vastamisi viima; случай столкнул их juhus viis nad kokku, столкнуть с трудностями raskustega sülitsi viima, столкнуть с жизнью eluga silmitsi viima, столкнуть чьи интересы kelle huve vastamisi ~ vastatsi ~ üksteisele vastu seadma, konflikti esile kutsuma
бахнуться 335 Г сов. однокр. к бахаться чем, обо что kõnek. (maha v. pikali v. millegi vastu) prantsatama; бахнуться головой об пол peadpidi vastu põrandat prantsatama, бахнуться на пол põrandale ~ maha prantsatama
возлежать 180 Г несов. на чём liter. van., nalj. lebama, lamama, lamaskil ~ pikali olema; vrd. возлечь
долежать 181 (без страд. прич.) Г сов. → несов. долёживать до чего, без доп.
‣ (mingi ajani) lamama ~ lebama ~ pikutama ~ pikali olema;
‣ järelvalmima, valmimiseni seisma, (mingi ajani) seisma
‣ (mingi ajani) lamama ~ lebama ~ pikutama ~ pikali olema;
‣ järelvalmima, valmimiseni seisma, (mingi ajani) seisma
запрокинуть 334 Г сов. → несов. запрокидывать что
‣ tahapoole heitma ~ kallutama ~ viskama; она запрокинула голову ta kallutas pea taha;
‣ madalk. ümber ~ pikali lükkama ~ tõukama
‣ tahapoole heitma ~ kallutama ~ viskama; она запрокинула голову ta kallutas pea taha;
‣ madalk. ümber ~ pikali lükkama ~ tõukama
запрокинуться 334 Г сов. → несов. запрокидываться
‣ tahapoole kalduma ~ viskuma, end tahapoole kallutama;
‣ madalk. ümber ~ pikali kukkuma ~ minema; запрокинуться на спину selili kukkuma
‣ tahapoole kalduma ~ viskuma, end tahapoole kallutama;
‣ madalk. ümber ~ pikali kukkuma ~ minema; запрокинуться на спину selili kukkuma
класть 356a (без страд. прич.) Г несов. → сов. положить
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
подле I Н lähedal(e), kõrval(e); жить подле lähedal elama, лечь подле kõrvale pikali heitma
полечь 375 Г сов.
‣ (без 1 и 2 л. ед. ч.) kõnek. (pikali v. magama) heitma (kõigi, paljude kohta);
‣ (lahingus hulgana) langema;
‣ несов. полегать lamanduma; пшеница полегла nisu on lamandunud
‣ (без 1 и 2 л. ед. ч.) kõnek. (pikali v. magama) heitma (kõigi, paljude kohta);
‣ (lahingus hulgana) langema;
‣ несов. полегать lamanduma; пшеница полегла nisu on lamandunud
положить Г сов. → несов. класть 311a
‣ кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama;
‣ (без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
‣ 311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
‣ (без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
‣ положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
‣ положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
◊ положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
‣ кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama;
‣ (без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
‣ 311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
‣ (без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
‣ положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
‣ положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
◊ положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
посшибать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что madalk. (hulgaviisi) (jalust) maha ~ pikali lööma, maha paiskama ~ sõitma (näit. poste)
простереться 243 Г сов.
‣ несов. простираться I;
‣ end pikali viskama; простереться ниц silmili maha viskuma
‣ несов. простираться I;
‣ end pikali viskama; простереться ниц silmili maha viskuma
упасть 356b Г сов.
‣ maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошади hobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничь selili kukkuma, упасть ничком ninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на пол raamat kukkus põrandale, упали первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес упал eesriie langes, упасть в постель voodisse vajuma, упасть на грудь кому kelle rinnale langema, голова упала на грудь pea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечи juuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицо valgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение упало tuju ~ meeleolu langes, роса упала kaste tuli maha;
‣ saabuma, laskuma; ночь упала saabus öö, сумерки упали saabus videvik;
‣ alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упал baromeeter langes, температура упала palavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упала kiirus vähenes ~ langes, цены упали hinnad on alanenud ~ langenud, интерес к кому-чему упал huvi kelle-mille vastu on vähenenud ~ langenud, вода упала vesi on alanenud, рубль упал kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
‣ nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упал tuul nõrgenes ~ vaibus, голос упал hääl nõrgenes, жара упала kuumus andis järele, силы упали jõud nõrkes ~ ütles üles;
‣ alla käima, allamäge minema; дисциплина упала kord on alla käinud ~ käis alla, искусство упало kunst on alla käinud ~ mandunud;
‣ madalk. lõpma, otsa saama;
◊ упасть духом meelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ноги кому ~ к ногам кого ~ на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma; упасть с неба на землю taevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упало у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde; упасть в чьих глазах kelle silmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упасть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как ~ точно с луны упасть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно ~ как с неба упасть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
‣ maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошади hobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничь selili kukkuma, упасть ничком ninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на пол raamat kukkus põrandale, упали первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес упал eesriie langes, упасть в постель voodisse vajuma, упасть на грудь кому kelle rinnale langema, голова упала на грудь pea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечи juuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицо valgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение упало tuju ~ meeleolu langes, роса упала kaste tuli maha;
‣ saabuma, laskuma; ночь упала saabus öö, сумерки упали saabus videvik;
‣ alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упал baromeeter langes, температура упала palavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упала kiirus vähenes ~ langes, цены упали hinnad on alanenud ~ langenud, интерес к кому-чему упал huvi kelle-mille vastu on vähenenud ~ langenud, вода упала vesi on alanenud, рубль упал kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
‣ nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упал tuul nõrgenes ~ vaibus, голос упал hääl nõrgenes, жара упала kuumus andis järele, силы упали jõud nõrkes ~ ütles üles;
‣ alla käima, allamäge minema; дисциплина упала kord on alla käinud ~ käis alla, искусство упало kunst on alla käinud ~ mandunud;
‣ madalk. lõpma, otsa saama;
◊ упасть духом meelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ноги кому ~ к ногам кого ~ на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma; упасть с неба на землю taevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упало у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde; упасть в чьих глазах kelle silmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упасть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как ~ точно с луны упасть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно ~ как с неба упасть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
завалиться 305 Г сов. → несов. заваливаться
‣ külili kalduma, viltu vajuma; телега завалилась vanker vajus külili;
‣ за что, куда kukkuma, libisema; книга завалилась за диван raamat kukkus sohva ~ diivani taha;
‣ на что, чем, без доп. (taha) langema ~ vajuma ~ viskuma; голова завалилась на спинку кресла pea vajus tugitooli seljatoele;
‣ kokku ~ sisse langema, kokku varisema; избушка завалилась hurtsik on kokku varisenud;
‣ на чём, без доп. kõnek. läbi põruma;
‣ на что, с инф. kõnek. end pikali viskama; завалиться спать voodisse vajuma, põõnama heitma;
◊ чего хоть завались madalk. mida on jalaga segada ~ ülearugi
‣ külili kalduma, viltu vajuma; телега завалилась vanker vajus külili;
‣ за что, куда kukkuma, libisema; книга завалилась за диван raamat kukkus sohva ~ diivani taha;
‣ на что, чем, без доп. (taha) langema ~ vajuma ~ viskuma; голова завалилась на спинку кресла pea vajus tugitooli seljatoele;
‣ kokku ~ sisse langema, kokku varisema; избушка завалилась hurtsik on kokku varisenud;
‣ на чём, без доп. kõnek. läbi põruma;
‣ на что, с инф. kõnek. end pikali viskama; завалиться спать voodisse vajuma, põõnama heitma;
◊ чего хоть завались madalk. mida on jalaga segada ~ ülearugi
отправиться 278 Г сов. → несов. отправляться куда ära ~ teele minema ~ asuma, välja sõitma, väljuma; отправиться в поход matkale minema, отправиться в плавание merele ~ meresõidule minema, отправиться в лес за грибами metsa seenele minema, отправиться в дорогу teele asuma, отправиться восвояси oma teed koju minema, отправиться на боковую kõnek. külili ~ pikali viskama, põhku pugema, поезд отправится только утром rong läheb ~ väljub alles hommikul;
◊ отправиться ~ отправляться к праотцам ~ на тот свет kõnek. teise ilma ~ looja karja ~ Liiva-Annuse juurde minema
◊ отправиться ~ отправляться к праотцам ~ на тот свет kõnek. teise ilma ~ looja karja ~ Liiva-Annuse juurde minema
пласт 2 (предл. п. ед. ч. о пласте, на пласту) С м. неод.
‣ kiht, lade, kihind (ka geol., mäend.); nahat. plaat; угольный пласт söekiht, промышленный пласт tootmiskihind, устаревший пласт лексики vananenud sõnavara;
‣ põll. künniviil, vaomätas; küntud uudismaa ~ jäätmaa; почвенный пласт künniviil, пласт многолетних трав põldheinaväli, поднимать пласты uudismaad ~ jäätmaad kündma;
◊ лежать пластом ~ как пласт kõnek. (väsinuna, haigena) siruli maas ~ pikali olema
‣ kiht, lade, kihind (ka geol., mäend.); nahat. plaat; угольный пласт söekiht, промышленный пласт tootmiskihind, устаревший пласт лексики vananenud sõnavara;
‣ põll. künniviil, vaomätas; küntud uudismaa ~ jäätmaa; почвенный пласт künniviil, пласт многолетних трав põldheinaväli, поднимать пласты uudismaad ~ jäätmaad kündma;
◊ лежать пластом ~ как пласт kõnek. (väsinuna, haigena) siruli maas ~ pikali olema
подбить 325 (буд. вр. подобью, подобьёшь...) Г сов. → несов. подбивать
‣ что, чем, подо что alla lööma; kõnek. kokku lööma; подбить каблук kontsa alla lööma, подбить итог kokku võtma ~ lööma;
‣ что, чем kõnek. vooderdama, voodriks panema; подбить шапку мехом mütsi karusnahaga vooderdama;
‣ кого-что, на что, с инф. ülek. kõnek. üles kihutama, ahvatlema, õhutama; подбить на шалость vallatust ~ ulakust ~ ulakusele õhutama;
‣ кого-что kõnek. ümber ~ pikali lööma; siniseks ~ vigaseks lööma; подбить глаз silma siniseks ~ vigaseks lööma;
‣ кого-что alla tulistama, rivist välja lööma; pihta laskma, (tulega) vigastama; подбить самолёт lennukit alla tulistama, подбить танк tanki rivist välja lööma, подбить крыло птицы linnul tiiba haavama ~ vigastama;
◊ подбитый ветром ~ ветерком (1) vile (-da), õhuke, vilets (rõiva kohta), (2) tuulepea, kerglane (inimene)
‣ что, чем, подо что alla lööma; kõnek. kokku lööma; подбить каблук kontsa alla lööma, подбить итог kokku võtma ~ lööma;
‣ что, чем kõnek. vooderdama, voodriks panema; подбить шапку мехом mütsi karusnahaga vooderdama;
‣ кого-что, на что, с инф. ülek. kõnek. üles kihutama, ahvatlema, õhutama; подбить на шалость vallatust ~ ulakust ~ ulakusele õhutama;
‣ кого-что kõnek. ümber ~ pikali lööma; siniseks ~ vigaseks lööma; подбить глаз silma siniseks ~ vigaseks lööma;
‣ кого-что alla tulistama, rivist välja lööma; pihta laskma, (tulega) vigastama; подбить самолёт lennukit alla tulistama, подбить танк tanki rivist välja lööma, подбить крыло птицы linnul tiiba haavama ~ vigastama;
◊ подбитый ветром ~ ветерком (1) vile (-da), õhuke, vilets (rõiva kohta), (2) tuulepea, kerglane (inimene)
подшибить 333 Г сов. → несов. подшибать кого-что madalk.
‣ vigaseks lööma, vigastama; подшибить ногу jalale viga ~ häda tegema, подшибить глаз silma siniseks lööma;
‣ pihta saama kellele-millele; pikali lööma, maha paiskama keda-mida;
‣ alla ~ maha kõmmutama; подшибить зайца jänest maha kõmmutama
‣ vigaseks lööma, vigastama; подшибить ногу jalale viga ~ häda tegema, подшибить глаз silma siniseks lööma;
‣ pihta saama kellele-millele; pikali lööma, maha paiskama keda-mida;
‣ alla ~ maha kõmmutama; подшибить зайца jänest maha kõmmutama
прийтись 374 Г сов. → несов. приходиться
‣ (без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
‣ по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
‣ безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
‣ безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
‣ кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
◊ прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
‣ (без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
‣ по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
‣ безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
‣ безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
‣ кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
◊ прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
протянуться 339 Г сов. → несов. протягиваться
‣ (ette v. välja) sirutuma, ulatuma, küündima, küünituma, kulgema; в окно протянулась рука läbi akna sirutati ~ sirutus käsi (sisse), от буксира к пароходу протянулись два троса kaks köit olid tõmmatud puksiirilt laevale;
‣ kõnek. laiuma; ulatuma, pika rivina asetuma; до самых ворот протянулась еловая аллея kuuserivi ~ kuuseallee ulatus ~ kulges väravateni;
‣ на чём kõnek. end siruli viskama; протянуться на диване end diivanile pikali viskama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. kõnek. venima, kestma; доклад долго не протянется ettekanne ei kesta kaua, сколько ещё протянется эта работа kui kaua seda tööd veel teha tuleb ~ see töö veel aega võtab
‣ (ette v. välja) sirutuma, ulatuma, küündima, küünituma, kulgema; в окно протянулась рука läbi akna sirutati ~ sirutus käsi (sisse), от буксира к пароходу протянулись два троса kaks köit olid tõmmatud puksiirilt laevale;
‣ kõnek. laiuma; ulatuma, pika rivina asetuma; до самых ворот протянулась еловая аллея kuuserivi ~ kuuseallee ulatus ~ kulges väravateni;
‣ на чём kõnek. end siruli viskama; протянуться на диване end diivanile pikali viskama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. kõnek. venima, kestma; доклад долго не протянется ettekanne ei kesta kaua, сколько ещё протянется эта работа kui kaua seda tööd veel teha tuleb ~ see töö veel aega võtab
растянуться 339 Г сов. → несов. растягиваться
‣ välja ~ pikaks ~ pikale ~ ära venima (ka ülek.); перчатки растянулись sõrmikud on välja veninud, резинка растянулась kumm on välja veninud, обоз растянулся на километр voor oli kilomeetri pikkuseks veninud, собрание растянулось на два часа koosolek venis kahele tunnile ~ kahe tunni peale;
‣ kõnek. end siruli viskama ~ välja sirutama; täies pikkuses maha ~ pikali kukkuma; растянуться на диване end diivanile siruli viskama, растянуться во весь рост nii pikk kui lai maha kukkuma
‣ välja ~ pikaks ~ pikale ~ ära venima (ka ülek.); перчатки растянулись sõrmikud on välja veninud, резинка растянулась kumm on välja veninud, обоз растянулся на километр voor oli kilomeetri pikkuseks veninud, собрание растянулось на два часа koosolek venis kahele tunnile ~ kahe tunni peale;
‣ kõnek. end siruli viskama ~ välja sirutama; täies pikkuses maha ~ pikali kukkuma; растянуться на диване end diivanile siruli viskama, растянуться во весь рост nii pikk kui lai maha kukkuma
свалиться I 306 Г сов. → несов. сваливаться I
‣ с кого-чего, на что, подо что, куда alla ~ maha ~ ümber kukkuma, maha langema; alla ~ ümber ~ küljele vajuma; свалиться с лестницы trepist alla kukkuma, свалиться с лошади hobuse seljast (maha) kukkuma, свалиться с ног от усталости väsimusest ümber kukkuma, забор свалился aed ~ tara on ümber kukkunud ~ maha vajunud ~ maas, самолёт свалился на левое крыло lennuk vajus vasakule küljele;
‣ ülek. kõnek. (kaela) sadama; на кого-что õlule ~ kaela langema; ты откуда свалился? kust sina siia said ~ välja ilmusid?, на него свалилось большое горе tal on suur mure, все дела свалились на него kõik tööd-toimetused jäid tema teha ~ tema kaela;
‣ kõnek. voodisse pikali ~ siruli jääma (haiguse tõttu); lõpma (loomade kohta); он свалился haigus ~ tõbi on ta maha võtnud;
◊ свалиться ~ сваливаться как снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama); как с луны свалиться kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; камень с души свалился kivi langes südamelt; свалиться ~ сваливаться с плеч kõnek. (1) oma kaelast ära saama, (2) seljas ära lagunema; как с неба свалиться kõnek. (1) nagu välk selgest taevast, ootamatult kaela sadama, (2) nagu kuu pealt kukkuma, (3) nagu taevast sülle kukkuma; свалиться ~ сваливаться на плечи кого, чьи kõnek. kelle õlule jääma
‣ с кого-чего, на что, подо что, куда alla ~ maha ~ ümber kukkuma, maha langema; alla ~ ümber ~ küljele vajuma; свалиться с лестницы trepist alla kukkuma, свалиться с лошади hobuse seljast (maha) kukkuma, свалиться с ног от усталости väsimusest ümber kukkuma, забор свалился aed ~ tara on ümber kukkunud ~ maha vajunud ~ maas, самолёт свалился на левое крыло lennuk vajus vasakule küljele;
‣ ülek. kõnek. (kaela) sadama; на кого-что õlule ~ kaela langema; ты откуда свалился? kust sina siia said ~ välja ilmusid?, на него свалилось большое горе tal on suur mure, все дела свалились на него kõik tööd-toimetused jäid tema teha ~ tema kaela;
‣ kõnek. voodisse pikali ~ siruli jääma (haiguse tõttu); lõpma (loomade kohta); он свалился haigus ~ tõbi on ta maha võtnud;
◊ свалиться ~ сваливаться как снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama); как с луны свалиться kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; камень с души свалился kivi langes südamelt; свалиться ~ сваливаться с плеч kõnek. (1) oma kaelast ära saama, (2) seljas ära lagunema; как с неба свалиться kõnek. (1) nagu välk selgest taevast, ootamatult kaela sadama, (2) nagu kuu pealt kukkuma, (3) nagu taevast sülle kukkuma; свалиться ~ сваливаться на плечи кого, чьи kõnek. kelle õlule jääma
сковырнуть 336 (страд. прич. прош. вр. сковырнутый) Г сов. → несов. сковыривать
‣ что kõnek. pealt ära kraapama ~ kraapima ~ kraabitsema (näit. korpa, kärna);
‣ кого-что madalk. jalust maha rabama, maha ~ pikali paiskama
‣ что kõnek. pealt ära kraapama ~ kraapima ~ kraabitsema (näit. korpa, kärna);
‣ кого-что madalk. jalust maha rabama, maha ~ pikali paiskama
снести 365 Г сов. → несов. сносить III
‣ (без несов.) что (kohale) toimetama, viima; снести письмо на почту kirja posti toimetama ~ viima, снести мешок в подвал kotti keldrisse viima;
‣ кого-что (ära, eemale, alla, pealt, minema) viima; ветром снесло крышу tuul on katuse pealt ära ~ minema viinud, водой снесло мост vesi on silla minema viinud, снести игрока mängijat jalust maha ~ pikali lööma, снести цифру arvu joone alla viima;
‣ (без несов.) кого-что kokku kandma, tarima; снести всё в кучу kõike hunnikusse kandma;
‣ что lammutama; снести старый дом vana maja lammutama;
‣ что, чем maha lõikama, (teravaga) maha raiuma; снести голову pead maha raiuma;
‣ что ülek. välja kannatama, taluma, alla neelama; снести горе muret taluma, снести обиду solvangut alla neelama;
‣ (без несов.) что munema; снести яйцо munema; vrd. нести II
‣ (без несов.) что (kohale) toimetama, viima; снести письмо на почту kirja posti toimetama ~ viima, снести мешок в подвал kotti keldrisse viima;
‣ кого-что (ära, eemale, alla, pealt, minema) viima; ветром снесло крышу tuul on katuse pealt ära ~ minema viinud, водой снесло мост vesi on silla minema viinud, снести игрока mängijat jalust maha ~ pikali lööma, снести цифру arvu joone alla viima;
‣ (без несов.) кого-что kokku kandma, tarima; снести всё в кучу kõike hunnikusse kandma;
‣ что lammutama; снести старый дом vana maja lammutama;
‣ что, чем maha lõikama, (teravaga) maha raiuma; снести голову pead maha raiuma;
‣ что ülek. välja kannatama, taluma, alla neelama; снести горе muret taluma, снести обиду solvangut alla neelama;
‣ (без несов.) что munema; снести яйцо munema; vrd. нести II
ткнуться 336 Г сов. однокр. к тыкаться
‣ во что (torkamisel, kukkumisel) sisse minema; стрела ткнулась в дерево nool jooksis ~ tungis puusse;
‣ во что, обо что mille vastu ~ otsa jooksma ~ komistama;
‣ чем, во что (end) pistma, torkama (ka ülek.); ткнуться лицом в подушку oma nägu padja sisse suruma, ткнуться носом в книгу nina raamatusse pistma;
‣ без несов. kõnek. end külili ~ pikali viskama
‣ во что (torkamisel, kukkumisel) sisse minema; стрела ткнулась в дерево nool jooksis ~ tungis puusse;
‣ во что, обо что mille vastu ~ otsa jooksma ~ komistama;
‣ чем, во что (end) pistma, torkama (ka ülek.); ткнуться лицом в подушку oma nägu padja sisse suruma, ткнуться носом в книгу nina raamatusse pistma;
‣ без несов. kõnek. end külili ~ pikali viskama
уронить 305a Г сов.
‣ кого-что maha ~ käest ~ kukkuda laskma, pillama (ka ülek.); уронить платок (tasku)rätti maha pillama, уронить слезу pisarat poetama, уронить слово sõna poetama ~ pillama, уронить улыбку naeratust pillama, уронить взгляд на кого kellele ~ kelle peale pilku lööma ~ heitma ~ (vargsi) poetama;
‣ что ümber lükkama ~ ajama, pikali tõukama; уронить стул tooli ümber lükkama;
‣ что langetama, maha ~ alla laskma; уронить голову на грудь pead langetama ~ rinnale laskma;
‣ кого-что ülek. vähendama, madaldama, langeda laskma; уронить себя в чьих глазах end kelle silmis langeda laskma, kelle silmis langema, уронить свой авторитет oma autoriteedil langeda laskma; vrd. ронять
‣ кого-что maha ~ käest ~ kukkuda laskma, pillama (ka ülek.); уронить платок (tasku)rätti maha pillama, уронить слезу pisarat poetama, уронить слово sõna poetama ~ pillama, уронить улыбку naeratust pillama, уронить взгляд на кого kellele ~ kelle peale pilku lööma ~ heitma ~ (vargsi) poetama;
‣ что ümber lükkama ~ ajama, pikali tõukama; уронить стул tooli ümber lükkama;
‣ что langetama, maha ~ alla laskma; уронить голову на грудь pead langetama ~ rinnale laskma;
‣ кого-что ülek. vähendama, madaldama, langeda laskma; уронить себя в чьих глазах end kelle silmis langeda laskma, kelle silmis langema, уронить свой авторитет oma autoriteedil langeda laskma; vrd. ронять
шатать Г несов.
‣ 165a кого-что kõigutama, vangutama, jõngutama, võngutama, lõngutama, lõnksutama; ветер шатает деревья tuul kõigutab puid, шатать столб posti jõngutama ~ lõnksutama;
‣ 165b (безл.) vaarutama, vaaruma panema; его шатает от усталости ta vaarub väsimusest, väsimus paneb ta vaaruma, ветром шатает кого kõnek. kelle puhub tuul pikali, kes on jalust nõrk
‣ 165a кого-что kõigutama, vangutama, jõngutama, võngutama, lõngutama, lõnksutama; ветер шатает деревья tuul kõigutab puid, шатать столб posti jõngutama ~ lõnksutama;
‣ 165b (безл.) vaarutama, vaaruma panema; его шатает от усталости ta vaarub väsimusest, väsimus paneb ta vaaruma, ветром шатает кого kõnek. kelle puhub tuul pikali, kes on jalust nõrk
