[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 49 artiklit
ограничить 271a Г сов. → несов. ограничивать кого-что, чем piirama, kitsendama, kitsendusi tegema; ограничить оратора временем kõneleja aega piirama, ограничить себя во всём end kõiges piirama, endale vähe lubama, ограничить численность войск vägede arvu vähendama ~ piirama
умерить 269a Г сов. → несов. умерять что, в ком piirama, mõõduka(ma)ks tegema; tagasi hoidma; умерить требования nõudmisi ~ nõudeid piirama ~ vähendama ~ parajustama, умерить желания soove piirama, умерить страсти kirgi ~ kirgesid taltsutama, умерить гнев viha tagasi hoidma ~ taltsutama ~ ohjeldama, умерить шаг sammu aeglustama, умерить боль valu leevendama
сузить 272a Г сов. → несов. сужать, суживать что kitsendama (ka ülek.), ahendama, kitsa(ma)ks ~ ahta(ma)ks tegema, piirama, vähendama, kahandama (ka tekst.); med. ahistama, kitsustama, kokku pigistama ~ suruma; сузить поле деятельности tegevusvälja kitsendama ~ ahendama ~ piirama, сузить тему teemat piirama, сузить круг участников osavõtjate ~ osalejate ringi piirama ~ koomale tõmbama, сузить платье kleiti kitsamaks tegema, сузить значение tähtsust vähendama, сузить воспроизводство maj. taastootmist ahendama, суженное воспроизводство maj. ahendatud taastootmine
обтыкать 164a Г сов. → несов. обтыкать что, чем kõnek. ümberringi sisse torkama ~ torkima ~ pistma, (vaiadega vm.) piirama; обтыкать участок кольями maatükki vaiadega piirama
подсократить 296a Г сов. что kõnek. (pisut) lühendama, kärpima, vähendama, piirama; подсократить рукопись käsikirja lühendama ~ kärpima, подсократить расходы kulutusi piirama
разграничить 271a Г сов. → несов. разграничивать
‣ что, чем piirama, piiriga eraldama, piiristama; разграничить лесосеки raielanke piirama ~ piiridega eraldama, разграничить строительные участки ehituskrunte piiristama ~ piiridega eraldama, ehituskruntide piire ära märkima;
‣ что ülek. piiritlema; разграничить понятия mõisteid piiritlema
‣ что, чем piirama, piiriga eraldama, piiristama; разграничить лесосеки raielanke piirama ~ piiridega eraldama, разграничить строительные участки ehituskrunte piiristama ~ piiridega eraldama, ehituskruntide piire ära märkima;
‣ что ülek. piiritlema; разграничить понятия mõisteid piiritlema
огородить 313a, буд. вр. также 290 Г сов. → несов. огораживать кого-что, чем aia ~ taraga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama, tarastama, kopeldama; огородить забором aia ~ taraga piirama, огородить колючей проволокой okastraataeda ümber tegema, okastraadiga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama, огородить кровать ширмой voodit sirmiga eraldama
облагать 169a Г несов. → сов. обложить I
‣ кого-что чем maksustama, koormistama; облагать налогом maksustama, облагать штрафом trahvima, trahvi määrama, облагаемый доход maj. maksustatav tulu, облагаемый оборот maj. maksustatav käive;
‣ что, чем (üleni) katma; чёрные тучи облагали небо mustad pilved katsid taeva;
‣ что (sisse) piirama; облагать крепость kindlust sisse piirama
‣ кого-что чем maksustama, koormistama; облагать налогом maksustama, облагать штрафом trahvima, trahvi määrama, облагаемый доход maj. maksustatav tulu, облагаемый оборот maj. maksustatav käive;
‣ что, чем (üleni) katma; чёрные тучи облагали небо mustad pilved katsid taeva;
‣ что (sisse) piirama; облагать крепость kindlust sisse piirama
обложить II 311a Г сов. → несов. обкладывать
‣ кого-что, чем (ümberringi) panema, (üleni) katma, vooderdama; van. ääristama; обложить корни саженца мхом istiku juuri samblaga katma, обложить больного подушками haiget patjade vahele istuma panema, обложить дёрном mätastama, обложить камнем kividega vooderdama, тучи обложили небо taevas on lauspilves, горло обложило безл. kurk on üleni katune ~ valge ~ plekiline;
‣ кого-что ümber ~ sisse piirama; обложить город linna ümber piirama, обложить зверя jah. ulukit sisse piirama;
‣ кого-что, чем madalk. (läbi) sõimama
‣ кого-что, чем (ümberringi) panema, (üleni) katma, vooderdama; van. ääristama; обложить корни саженца мхом istiku juuri samblaga katma, обложить больного подушками haiget patjade vahele istuma panema, обложить дёрном mätastama, обложить камнем kividega vooderdama, тучи обложили небо taevas on lauspilves, горло обложило безл. kurk on üleni katune ~ valge ~ plekiline;
‣ кого-что ümber ~ sisse piirama; обложить город linna ümber piirama, обложить зверя jah. ulukit sisse piirama;
‣ кого-что, чем madalk. (läbi) sõimama
обнести 365 Г сов. → несов. обносить II
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
стеснить 285a Г сов. → несов. стеснять
‣ кого-что kokku suruma ~ pressima, kitsa(ma)ks tegema; takistama, pigistama; деревья совсем стеснили тропинку puud olid teeraja päris kitsukeseks ~ ahtakeseks surunud, их стеснили в узком коридоре nad suruti kitsasse koridori kokku;
‣ кого-что, в чём ülek. kitsendama, kitsendusi tegema, piirama; стеснить себя в расходах oma väljaminekuid piirama, стеснить свободу кого kelle vabadust piirama;
‣ кого-что pitsitama, pigistama, suruma, ahistama, ängistama; грудь стеснило rinnus pigistas, грусть стеснила сердце kurbus ängistas südant;
‣ кого häbenema ~ kohmetuma ~ piinlikkust tundma panema
‣ кого-что kokku suruma ~ pressima, kitsa(ma)ks tegema; takistama, pigistama; деревья совсем стеснили тропинку puud olid teeraja päris kitsukeseks ~ ahtakeseks surunud, их стеснили в узком коридоре nad suruti kitsasse koridori kokku;
‣ кого-что, в чём ülek. kitsendama, kitsendusi tegema, piirama; стеснить себя в расходах oma väljaminekuid piirama, стеснить свободу кого kelle vabadust piirama;
‣ кого-что pitsitama, pigistama, suruma, ahistama, ängistama; грудь стеснило rinnus pigistas, грусть стеснила сердце kurbus ängistas südant;
‣ кого häbenema ~ kohmetuma ~ piinlikkust tundma panema
урезать 186 Г сов. → несов. урезать, урезывать
‣ что kõnek. lühemaks ~ ära ~ maha lõikama; урезать рукава käiseid ~ varrukaid lühemaks lõikama;
‣ ülek. kärpima, vähendama, piirama; урезать чьи права kelle õigusi kärpima , урезать статью artiklit ~ kirjutist kärpima, урезать расходы väljaminekuid kärpima ~ piirama, урезать себя в чём oma vajadusi piirama, урезать штаты koosseisu kärpima
‣ что kõnek. lühemaks ~ ära ~ maha lõikama; урезать рукава käiseid ~ varrukaid lühemaks lõikama;
‣ ülek. kärpima, vähendama, piirama; урезать чьи права kelle õigusi kärpima , урезать статью artiklit ~ kirjutist kärpima, урезать расходы väljaminekuid kärpima ~ piirama, урезать себя в чём oma vajadusi piirama, урезать штаты koosseisu kärpima
ущемить 301 Г сов. → несов. ущемлять
‣ что, за что, чем kinni ~ vahele pigistama ~ pitsitama ~ muljuma; ущемить руку дверью kätt ukse vahele jätma;
‣ кого-что kõnek. ülek. valusalt puudutama, riivama, haiget tegema, haavama; ущемить чьё самолюбие kelle enesearmastust valusalt riivama, ущемить чьё достоинство kelle väärikust riivama ~ puudutama;
‣ кого-что ülek. kitsendama, ahistama, pitsitama, õigusi piirama; ущемить интересы кого kelle huve ~ huvisid piirama, ущемить чьи права kelle õigusi piirama ~ kitsendama, он чувствует себя ущемлённым ta tunneb, et tema õigusi on piiratud
‣ что, за что, чем kinni ~ vahele pigistama ~ pitsitama ~ muljuma; ущемить руку дверью kätt ukse vahele jätma;
‣ кого-что kõnek. ülek. valusalt puudutama, riivama, haiget tegema, haavama; ущемить чьё самолюбие kelle enesearmastust valusalt riivama, ущемить чьё достоинство kelle väärikust riivama ~ puudutama;
‣ кого-что ülek. kitsendama, ahistama, pitsitama, õigusi piirama; ущемить интересы кого kelle huve ~ huvisid piirama, ущемить чьи права kelle õigusi piirama ~ kitsendama, он чувствует себя ущемлённым ta tunneb, et tema õigusi on piiratud
осаждать I 169a Г несов. → сов. осадить I
‣ кого-что sisse ~ ümber piirama; осаждать город linna (ümber) piirama;
‣ кого-что чем ülek. kõnek. (liiga) koormama ~ tülitama; осаждать вопросами küsimustega üle külvama ~ puistama, осаждать просьбами о помощи кого alatasa ~ ühtelugu ~ aina abi paluma kellelt
‣ кого-что sisse ~ ümber piirama; осаждать город linna (ümber) piirama;
‣ кого-что чем ülek. kõnek. (liiga) koormama ~ tülitama; осаждать вопросами küsimustega üle külvama ~ puistama, осаждать просьбами о помощи кого alatasa ~ ühtelugu ~ aina abi paluma kellelt
оцепить 323a Г сов. → несов. оцеплять кого-что ümber ~ sisse piirama; оцепить дом maja ümber piirama, дети оцепили машину lapsed olid auto ümber kobaras koos
окружить 287a Г сов. → несов. окружать кого-что, кем-чем keda-mida ümbritsema (ka ülek.), ümber ~ sisse piirama, kelle-mille ümber koguma; окружить сад забором aiale tara ümber tegema, aeda taraga ümbritsema, окружить вниманием кого keda tähelepanuga ümbritsema, kelle vastu väga tähelepanelik olema, окружить ребёнка заботой lapse eest igati hoolitsema ~ hoolt kandma, окружить город linna ümber piirama, тесно окружить рассказчика jutuvestja ümber kobaras koos olema, окружить себя единомышленниками enda ümber mõttekaaslasi koondama
притеснить 285a Г сов. → несов. притеснять кого keda rõhuma, alla suruma, taga kiusama, ahistama, kellele survet avaldama; kelle (vabadust, õigusi) kitsendama ~ piirama
ущербить 302 Г сов. → несов. ущерблять кого-что liter. piirama, kitsendama, ahistama; его жизнь ущерблена ta elu on piiratud ~ kitsastesse raamidesse surutud
обойти 372 Г сов. → несов. обходить кого-что
‣ вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
‣ läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
‣ sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
‣ ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
‣ kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
‣ ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
‣ вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
‣ läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
‣ sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
‣ ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
‣ kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
‣ ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
окопать 165a Г сов. → несов. окапывать что, чем
‣ ümbert (lahti) kaevama; (ümbert) kobestama, muldama; окопать кусты põõsaste ümbert mulda kobestama;
‣ kraavi ümber mille kaevama, kraaviga ~ muldvalliga ümbritsema ~ piirama
‣ ümbert (lahti) kaevama; (ümbert) kobestama, muldama; окопать кусты põõsaste ümbert mulda kobestama;
‣ kraavi ümber mille kaevama, kraaviga ~ muldvalliga ümbritsema ~ piirama
ужаться 220 Г сов. → несов. ужиматься
‣ kõnek. (pressides) koomale ~ üksteise vastu ~ kokku minema;
‣ kõnek. end üksteise vastu suruma ~ pressima; птенцы ужались в гнезде linnupojad olid end pesas üksteise vastu surunud;
‣ ülek. madalk. end ~ oma vajadusi ~ tarvidusi piirama
‣ kõnek. (pressides) koomale ~ üksteise vastu ~ kokku minema;
‣ kõnek. end üksteise vastu suruma ~ pressima; птенцы ужались в гнезде linnupojad olid end pesas üksteise vastu surunud;
‣ ülek. madalk. end ~ oma vajadusi ~ tarvidusi piirama
выгородить 313*a Г сов. → несов. выгораживать
‣ что (aiaga) piirama ~ ümbritsema, tarastama;
‣ кого kõnek. õigustama keda; пытаться выгородить друга sõpra õigustada ~ välja rääkida püüdma
‣ что (aiaga) piirama ~ ümbritsema, tarastama;
‣ кого kõnek. õigustama keda; пытаться выгородить друга sõpra õigustada ~ välja rääkida püüdma
выстричь 376* Г сов. → несов. выстригать что (juukseid) maha ~ lühemaks lõikama, maha ajama, (ära) pügama; piirama; kõnek. välja lõikama; niitma (lambaid); выстричь пряди волос juuksesalku maha ~ välja lõikama
городить 313a, наст. вр. также 289 Г несов. что
‣ tarastama, aiaga piirama;
‣ madalk. lobisema, lorama; городить чепуху ~ вздор ~ чушь lora ajama;
◊ (не стоило) огород городить kõnek. ei tasunud ette võttagi
‣ tarastama, aiaga piirama;
‣ madalk. lobisema, lorama; городить чепуху ~ вздор ~ чушь lora ajama;
◊ (не стоило) огород городить kõnek. ei tasunud ette võttagi
загородить I 313a, 290 Г сов. → несов. загораживать
‣ что, чем tarastama, (aiaga) piirama; загородить участок maatükile tara ~ aeda ümber ehitama;
‣ что, чем mida tõkestama, barrikaadima, barrikadeerima millega; täis kuhjama mida; загородить дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ tõkestama, каменная глыба загородила путь реке rahn tõkestas jõevoolu, загородить комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama;
‣ кого-что, кем-чем varjama; деревья загороди ли дом от любопытных взглядов puud varjasid maja uudishimulike pilkude eest, загородить собой кого keda oma kehaga varjama
‣ что, чем tarastama, (aiaga) piirama; загородить участок maatükile tara ~ aeda ümber ehitama;
‣ что, чем mida tõkestama, barrikaadima, barrikadeerima millega; täis kuhjama mida; загородить дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ tõkestama, каменная глыба загородила путь реке rahn tõkestas jõevoolu, загородить комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama;
‣ кого-что, кем-чем varjama; деревья загороди ли дом от любопытных взглядов puud varjasid maja uudishimulike pilkude eest, загородить собой кого keda oma kehaga varjama
лимитировать 171a Г сов. и несов. что limiteerima, piirama, piirnormima, piiristama; piirhinda määrama; лимитировать импорт sissevedu piirnormima ~ limiteerima
обгородить 313a, 290 Г сов. → несов. обгораживать что, чем madalk. aia ~ taraga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama, tarastama, kopeldama
обгородиться 313, 290 Г сов. → несов. обгораживаться чем, без доп. madalk. oma valdusi tarastama ~ taraga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama, end (teistest) taraga eraldama
облечь II 375 Г сов. → несов. облегать что
‣ ümbritsema, piirama, katma; тучи облегли небо pilved katsid taeva;
‣ liibuma mille ümber; платье облегло фигуру kleit liibus keha ümber
‣ ümbritsema, piirama, katma; тучи облегли небо pilved katsid taeva;
‣ liibuma mille ümber; платье облегло фигуру kleit liibus keha ümber
обступить 323a Г сов. → несов. обступать кого-что (ringina) ümbritsema, kelle-mille ümber kogunema, ümber ~ sisse piirama; ülek. valdama, haarama; обступить со всех сторон ümbritsema, дети обступили учителя lapsed olid kobaras õpetaja ümber, все обступили гостя kõik kogunesid külalise ümber, его обступили воспоминания о прошедшем teda haarasid mälestused möödunust
обусловить 278a Г сов. → несов. обусловливать, обуславливать что
‣ tingimus(t)ega piirama, tingimuseks seadma; обусловить в договоре lepingus tingimuseks seadma;
‣ tingima, põhjustama, põhjuseks olema, esile kutsuma, ära määrama; обусловить успех edu tagama
‣ tingimus(t)ega piirama, tingimuseks seadma; обусловить в договоре lepingus tingimuseks seadma;
‣ tingima, põhjustama, põhjuseks olema, esile kutsuma, ära määrama; обусловить успех edu tagama
огородиться 313, буд. вр. также 290 Г сов. → несов. огораживаться чем, без доп. oma valdusi tarastama ~ taraga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama, end (teistest) taraga eraldama
ограда 51 С ж. неод. aed, (piirde)tara; müür; (piirde)võre; van. kirikaed; каменная ограда kiviaed, обнести оградой что mida taraga ~ aiaga piirama, millele aeda ümber tegema
оградить 292 Г сов. → несов. ограждать
‣ что, чем tara ~ aiaga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama;
‣ кого-что, от кого-чего ülek. kaitsma; оградить от хлопот sekelduste eest kaitsma
‣ что, чем tara ~ aiaga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama;
‣ кого-что, от кого-чего ülek. kaitsma; оградить от хлопот sekelduste eest kaitsma
окружать 169a Г несов. → сов. окружить кого-что ümbritsema, ümber olema, piirama; парк окружал дом со всех сторон maja oli keset parki ~ pargi keskel, его окружают друзья tema ümber on sõbrad, окружать кого вниманием kelle vastu tähelepanelik olema
отгородить 313a, буд. вр. также 290 Г сов. → несов. отгораживать кого-что, чем, от кого-чего (taraga vm.) piirama, eraldama (ka ülek.); отгородить ширмой sirmi ette panema
прудить 313a, 289 Г несов. что paisu ~ tammiga tõkestama ~ piirama, tammistama;
◊ хоть пруд пруди кого-чего kõnek. keda-mida on jalaga segada ~ ilmatu palju ~ määratu hulk
◊ хоть пруд пруди кого-чего kõnek. keda-mida on jalaga segada ~ ilmatu palju ~ määratu hulk
фланкировать 171a Г сов. и несов. кого-что flankeerima (aj., sõj. küljelt, piki rinnet tulistama; tiibu katma; tehn. külgedelt piirama)
замкнуть 336a Г сов. → несов. замыкать
‣ kõnek. кого-что luku(s)tama, lukku panema ~ keerama, luku taha panema; он замкнул дверь изнутри ta keeras ukse seestpoolt lukku, замкнуть дверь на ключ ust lukku keerama;
‣ что kokku pigistama ~ suruma, sulgema; замкнуть круг ringi kokku tõmbama, замкнуть кольцо окружения piiramisrõngast sulgema;
‣ что ümbritsema, piirama; озеро замкнуто со всех сторон горами mäed ümbritsevad järve igast küljest;
‣ что lõpus marssima ~ astuma; замкнуть шествие rongkäiku lõpetama (viimasena sammuma)
‣ kõnek. кого-что luku(s)tama, lukku panema ~ keerama, luku taha panema; он замкнул дверь изнутри ta keeras ukse seestpoolt lukku, замкнуть дверь на ключ ust lukku keerama;
‣ что kokku pigistama ~ suruma, sulgema; замкнуть круг ringi kokku tõmbama, замкнуть кольцо окружения piiramisrõngast sulgema;
‣ что ümbritsema, piirama; озеро замкнуто со всех сторон горами mäed ümbritsevad järve igast küljest;
‣ что lõpus marssima ~ astuma; замкнуть шествие rongkäiku lõpetama (viimasena sammuma)
обвести 367 Г сов. → несов. обводить
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊ обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
облепить 323a Г сов. → несов. облеплять, облепливать
‣ кого-что, чем külge ~ üle ~ täis kleepima; külge kleepuma; грязь облепила колёса pori kleepus rataste külge, rattad olid üleni poris, меня облепило снегом lumi kleepus mu riiete külge;
‣ кого-что ülek. kõnek. (tihedalt) ümbritsema ~ piirama; дети облепили её lapsed olid tihedalt tema ümber, lapsed hakkasid nagu takjad temast kinni, мухи облепили стол laud mustab kärbestest, kärbsed on parves laual
‣ кого-что, чем külge ~ üle ~ täis kleepima; külge kleepuma; грязь облепила колёса pori kleepus rataste külge, rattad olid üleni poris, меня облепило снегом lumi kleepus mu riiete külge;
‣ кого-что ülek. kõnek. (tihedalt) ümbritsema ~ piirama; дети облепили её lapsed olid tihedalt tema ümber, lapsed hakkasid nagu takjad temast kinni, мухи облепили стол laud mustab kärbestest, kärbsed on parves laual
обрезать 186 Г сов. → несов. обрезать, обрезывать
‣ что, чем (ära, maha, lühemaks, sisse) lõikama (ka ülek.), pügama, kärpima; обрезать ногти küüsi lõikama, обрезать волосы juukseid maha lõikama ~ kärpima ~ piirama, обрезать платье kleiti lühemaks tegema, обрезать крылья tiibu kärpima (ka ülek.), обрезать палец sõrme lõikama;
‣ что ülek. kõnek. (järsult) katkestama; обрезать на первом слове esimeselt sõnalt katkestama;
‣ кого-что ümber lõikama, ümberlõikamist tegema
‣ что, чем (ära, maha, lühemaks, sisse) lõikama (ka ülek.), pügama, kärpima; обрезать ногти küüsi lõikama, обрезать волосы juukseid maha lõikama ~ kärpima ~ piirama, обрезать платье kleiti lühemaks tegema, обрезать крылья tiibu kärpima (ka ülek.), обрезать палец sõrme lõikama;
‣ что ülek. kõnek. (järsult) katkestama; обрезать на первом слове esimeselt sõnalt katkestama;
‣ кого-что ümber lõikama, ümberlõikamist tegema
опоясать 188 Г сов. → несов. опоясывать
‣ кого-что, чем vöötama, vööd peale ~ ümber panema; van. vööle panema (relva kohta); опоясать пальто mantlile vööd peale panema, опоясать меч ~ мечом mõõka vööle panema;
‣ что ülek. (vööna) ümbritsema ~ piirama; опоясать дом деревьями maja ümber puid istutama;
‣ кого, чем madalk. üle kere tõmbama, sirakat andma, nähvama, peksma; опоясать кнутом nuutima, nuudiga lööma, piitsaga ~ vemblaga üle kere tõmbama, опоясать ремнём rihma andma
‣ кого-что, чем vöötama, vööd peale ~ ümber panema; van. vööle panema (relva kohta); опоясать пальто mantlile vööd peale panema, опоясать меч ~ мечом mõõka vööle panema;
‣ что ülek. (vööna) ümbritsema ~ piirama; опоясать дом деревьями maja ümber puid istutama;
‣ кого, чем madalk. üle kere tõmbama, sirakat andma, nähvama, peksma; опоясать кнутом nuutima, nuudiga lööma, piitsaga ~ vemblaga üle kere tõmbama, опоясать ремнём rihma andma
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
связать 198 Г сов. → несов. связывать
‣ кого-что, чем kokku ~ ühte ~ kinni siduma ~ sõlmima ~ köitma; raad. sidestama; связать концы верёвок nööriotsi kokku siduma ~ sõlmima, связать вещи в узелок asju kompsu siduma ~ panema, связать руки кому (1) käsi kinni siduma ~ köidikusse panema, (2) ülek. käsist ~ käsist-jalust siduma;
‣ кого-что, с кем-чем liitma, ühendama, siduma (ka keem.; ka ülek.), niduma (seesmiselt siduma); связать электрический провод elektrijuhet ühendama, связать себя обещанием end lubadusega siduma, связать свою судьбу со школой oma saatust kooliga siduma, одно явление связано с другим üks nähtus on seotud teisega, это дело связано с риском see asi on riskiga seotud ~ on riskantne, поездка связана с большими расходами sõit on kulukas ~ seotud suurte kuludega, друзья связаны на всю жизнь sõbrad on kogu eluks ühte liidetud, sõprus seob neid kogu eluks, связать чью волю kelle tahet aheldama, связать инициативу algatust ~ initsiatiivi ~ ettevõtlikkust piirama ~ kitsendama;
‣ (без несов) что (valmis) kuduma ~ heegeldama; связать чулок sukka valmis kuduma;
◊ связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; связать ~ связывать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist-jalust ~ käsist ja jalust siduma; не уметь ~ не мочь двух слов связать kahte sõnagi ritta panna ~ seada mitte oskama; vrd. вязать
‣ кого-что, чем kokku ~ ühte ~ kinni siduma ~ sõlmima ~ köitma; raad. sidestama; связать концы верёвок nööriotsi kokku siduma ~ sõlmima, связать вещи в узелок asju kompsu siduma ~ panema, связать руки кому (1) käsi kinni siduma ~ köidikusse panema, (2) ülek. käsist ~ käsist-jalust siduma;
‣ кого-что, с кем-чем liitma, ühendama, siduma (ka keem.; ka ülek.), niduma (seesmiselt siduma); связать электрический провод elektrijuhet ühendama, связать себя обещанием end lubadusega siduma, связать свою судьбу со школой oma saatust kooliga siduma, одно явление связано с другим üks nähtus on seotud teisega, это дело связано с риском see asi on riskiga seotud ~ on riskantne, поездка связана с большими расходами sõit on kulukas ~ seotud suurte kuludega, друзья связаны на всю жизнь sõbrad on kogu eluks ühte liidetud, sõprus seob neid kogu eluks, связать чью волю kelle tahet aheldama, связать инициативу algatust ~ initsiatiivi ~ ettevõtlikkust piirama ~ kitsendama;
‣ (без несов) что (valmis) kuduma ~ heegeldama; связать чулок sukka valmis kuduma;
◊ связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; связать ~ связывать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist-jalust ~ käsist ja jalust siduma; не уметь ~ не мочь двух слов связать kahte sõnagi ritta panna ~ seada mitte oskama; vrd. вязать
стесниться 285 Г сов. → несов. стесняться
‣ kobaras koos olema, kelle ümber olema; tunglema (ka ülek.); стесниться у входа sissepääsu ees tunglema, мысли стеснились в голове mõtted tunglesid peas;
‣ kõnek. end kitsendama ~ piirama;
‣ raskeks minema, raskenema (hingamise kohta); дыхание стеснилось hingamine läks raskeks;
‣ ülek. ängistust ~ pitsitust ~ ahistust tundma; у меня стеснилось сердце tundsin ängistust, miski ahistas mu südant
‣ kobaras koos olema, kelle ümber olema; tunglema (ka ülek.); стесниться у входа sissepääsu ees tunglema, мысли стеснились в голове mõtted tunglesid peas;
‣ kõnek. end kitsendama ~ piirama;
‣ raskeks minema, raskenema (hingamise kohta); дыхание стеснилось hingamine läks raskeks;
‣ ülek. ängistust ~ pitsitust ~ ahistust tundma; у меня стеснилось сердце tundsin ängistust, miski ahistas mu südant
