[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit
бал 3 С м. неод. (предл. п. о бале, на балу) ball, (tantsu)pidu; новогодний бал nääriball, uusaastaball, школьный бал koolipidu, kooliball, выпускной бал lõpupidu, давать балы balle andma ~ korraldama;
◊ кончен бал kõnek. lõpp naljal; с корабля на бал pardalt peole (äkki uude olukorda sattuma)
◊ кончен бал kõnek. lõpp naljal; с корабля на бал pardalt peole (äkki uude olukorda sattuma)
вакханалия 89 С ж. неод.
‣ aj. bakhanaal (pidu Bakchose auks);
‣ ülek. joomapidu, prassing, bakhanaal, orgia
‣ aj. bakhanaal (pidu Bakchose auks);
‣ ülek. joomapidu, prassing, bakhanaal, orgia
вечеринка 72 С ж. неод. (pisike) pidu, peoõhtu, koosviibimine; студенческая вечеринка üliõpilaste (õhtune) koosviibimine, tudengipidu, -peoke
гора 57 С ж. неод. mägi (ka ülek.); снежная гора lumemägi, уроженец гор mägilane, вершина горы mäetipp, у подножия горы mäe jalamil, взбираться на гору mäkke ronima, идти в гору ülesmäge minema (ka ülek.), идти под гору allamäge minema, ülek. ka alla käima, кататься с горы mäest alla laskma, горы книг raamatukuhjad, -mäed, -virnad;
◊ как гора с плеч (свалилась) у кого nagu koorem vajus õlgadelt, nagu kivi langes ~ vajus südamelt; не за горами pole mägede taga; стоять горой за кого müürina seisma kelle eest; пир горой kõnek. priske pidu, pidu pilvedeni; воротить ~ своротить горы kõnek. mägesid paigast liigutama ~ nihutama; сулить ~ обещать золотые горы kõnek. piimajõgesid ja pudrumägesid tõotama
◊ как гора с плеч (свалилась) у кого nagu koorem vajus õlgadelt, nagu kivi langes ~ vajus südamelt; не за горами pole mägede taga; стоять горой за кого müürina seisma kelle eest; пир горой kõnek. priske pidu, pidu pilvedeni; воротить ~ своротить горы kõnek. mägesid paigast liigutama ~ nihutama; сулить ~ обещать золотые горы kõnek. piimajõgesid ja pudrumägesid tõotama
гулять 254b Г несов.
‣ с кем, без доп. jalutama, uitama; rändama (ka ülek.); гулять с детьми lastega jalutama, гулять по лесу metsas jalutama ~ uitama, книга гуляет по рукам raamat käib käest kätte;
‣ kõnek. pidu pidama, pidutsema; гулять на свадьбе pulmas pidutsema;
‣ kõnek. töölt vaba olema; logelema;
‣ с кем, без доп. kõnek. ringi ajama; ulaelu elama
‣ с кем, без доп. jalutama, uitama; rändama (ka ülek.); гулять с детьми lastega jalutama, гулять по лесу metsas jalutama ~ uitama, книга гуляет по рукам raamat käib käest kätte;
‣ kõnek. pidu pidama, pidutsema; гулять на свадьбе pulmas pidutsema;
‣ kõnek. töölt vaba olema; logelema;
‣ с кем, без доп. kõnek. ringi ajama; ulaelu elama
догулять Г сов. → несов. догуливать kõnek.
‣ 254b jalutamist lõpetama; до чего (mingi ajani) jalutama; догулять до вечера õhtuni jalutama;
‣ 254a что, без доп. pidu(tsemist) lõpetama; järelejäänud aega pidutsedes ~ lõbusalt veetma
‣ 254b jalutamist lõpetama; до чего (mingi ajani) jalutama; догулять до вечера õhtuni jalutama;
‣ 254a что, без доп. pidu(tsemist) lõpetama; järelejäänud aega pidutsedes ~ lõbusalt veetma
догуляться 254 Г сов. → несов. догуливаться до чего, без доп. kõnek.
‣ (mingi halva tagajärjeni) jalutama; догулялся до простуды kõndis, kuni sai külma;
‣ (halva tagajärjeni) pidutsema ~ pidu pidama
‣ (mingi halva tagajärjeni) jalutama; догулялся до простуды kõndis, kuni sai külma;
‣ (halva tagajärjeni) pidutsema ~ pidu pidama
задать 227 Г сов. → несов. задавать что, кому-чему, без доп.
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
зазвонистый 119 П (кр. ф. зазвонист, зазвониста, зазвонисто, зазвонисты) madalk. vali, kõva, kõlav, kõlisev, helisev; äge, kõva, jalustrabav; зазвонистая песня vali ~ kõva laul, зазвонистая монета kõlisev münt, зазвонистый пир uhke pidu(söök)
закатить Г сов. → несов. закатывать I
‣ 316a что, во что, на что veeretama; закатить бочку на машину vaati auto peale veeretama, закатить глаза silmi pahupidi pöörama;
‣ 316b куда madalk. minema sõitma ~ põrutama ~ kihutama;
‣ 316a что madalk. tegema, korraldama; закатить пир pidu püsti panema, закатить скандал skandaalitama, skandaali lahti lööma;
‣ 316a что, чем, по чему madalk. virutama; закатить кому в ухо kellele vastu kõrvu andma ~ lajatama, закатить двойку в дневник kahte päevikusse virutama
‣ 316a что, во что, на что veeretama; закатить бочку на машину vaati auto peale veeretama, закатить глаза silmi pahupidi pöörama;
‣ 316b куда madalk. minema sõitma ~ põrutama ~ kihutama;
‣ 316a что madalk. tegema, korraldama; закатить пир pidu püsti panema, закатить скандал skandaalitama, skandaali lahti lööma;
‣ 316a что, чем, по чему madalk. virutama; закатить кому в ухо kellele vastu kõrvu andma ~ lajatama, закатить двойку в дневник kahte päevikusse virutama
нарядный I 126 П (кр. ф. наряден, нарядна, нарядно, нарядны) peo-, pidu-, pidulik, peoriides; ehitud, ehtes; нарядное платье peokleit, pidulik ~ uhke kleit, нарядная девушка peoriides tütarlaps, нарядная ёлка ehitud ~ ehtes kuusk, нарядные улицы ehitud tänavad
отгулять Г сов. → несов. отгуливать
‣ 254b (без несов.) jalutuskäiku ~ jalutamist lõpetama; pidutsemist lõpetama;
‣ 254a что kõnek. (teatud aeg) jalutama; puhkama; отгулять день ühe (töö)päeva puhkama, отгулять отпуск puhkust ära kasutama, puhkusel olema, отгулять за дежурство valvesoleku eest vaba olema;
‣ 254a (без несов.) что (pidu vm.) maha pidama; отгулять свадьбу pulmi maha pidama
‣ 254b (без несов.) jalutuskäiku ~ jalutamist lõpetama; pidutsemist lõpetama;
‣ 254a что kõnek. (teatud aeg) jalutama; puhkama; отгулять день ühe (töö)päeva puhkama, отгулять отпуск puhkust ära kasutama, puhkusel olema, отгулять за дежурство valvesoleku eest vaba olema;
‣ 254a (без несов.) что (pidu vm.) maha pidama; отгулять свадьбу pulmi maha pidama
пир 3 (предл. п. ед. ч. о пире, в пиру, на пиру и на пире) С м. неод. pidu, söömapidu, pidusöök; свадебный пир pulmapidu, задать пир kõnek. pidu püsti lööma ~ panema;
◊ кровавый пир verepulm; пир во время чумы pidu katku ajal; пир горой, пир на весь мир kõnek. priske pidu, pidu missugune, pidu pilvedeni; в чужом пиру похмелье kõnek. kellele peatäis, kellele peavalu
◊ кровавый пир verepulm; пир во время чумы pidu katku ajal; пир горой, пир на весь мир kõnek. priske pidu, pidu missugune, pidu pilvedeni; в чужом пиру похмелье kõnek. kellele peatäis, kellele peavalu
потеха 69 С ж. неод.
‣ kõnek. lõbu, lust, nali; на потеху, для потехи кому kelle lõbuks, на потеху всем ilmarahvale naeruks, потехи ради lõbu ~ lusti pärast;
‣ van. (avalik) meelelahutus ~ lõbustus; птичья потеха linnujaht;
‣ в функции предик. (on) tore ~ lõbus lugu; вот потеха! vaat kus tore lugu! (no) on alles lugu!
◊ делу время, потехе час vanas. tee tööd töö ajal, pea pidu peo ajal; пошла потеха lõbu laialt, kus seda lusti ja nalja
‣ kõnek. lõbu, lust, nali; на потеху, для потехи кому kelle lõbuks, на потеху всем ilmarahvale naeruks, потехи ради lõbu ~ lusti pärast;
‣ van. (avalik) meelelahutus ~ lõbustus; птичья потеха linnujaht;
‣ в функции предик. (on) tore ~ lõbus lugu; вот потеха! vaat kus tore lugu! (no) on alles lugu!
◊ делу время, потехе час vanas. tee tööd töö ajal, pea pidu peo ajal; пошла потеха lõbu laialt, kus seda lusti ja nalja
празднество 94 С с. неод. pidustus(ed), pidu, pidutsemine; народное празднество rahvapidu, -pidustus(ed), первомайские празднества maipidustused
праздник 18 С м. неод.
‣ püha; государственный праздник riiklik püha, riigipüha, национальный праздник rahvuspüha, праздник Первого мая ~ Первомая maipühad, с праздником! häid pühi! в праздники pühade ajal;
‣ pidu, pidupäev, pidustus(ed); спортивный праздник spordipidu(stused), праздник урожая lõikuspidu, праздник песни laulupidu, семейный праздник perekonna pidupäev, perekondlik tähtpäev, perekonnapidu, на душе праздник ülek. südames on rõõm, süda laulab ~ hõiskab ~ juubeldab rõõmust;
◊ будет и на нашей улице праздник kõnekäänd ükskord on pidu ka meie tänavas, kord võidutseme ka meie ~ oleme ka meie võidumehed
‣ püha; государственный праздник riiklik püha, riigipüha, национальный праздник rahvuspüha, праздник Первого мая ~ Первомая maipühad, с праздником! häid pühi! в праздники pühade ajal;
‣ pidu, pidupäev, pidustus(ed); спортивный праздник spordipidu(stused), праздник урожая lõikuspidu, праздник песни laulupidu, семейный праздник perekonna pidupäev, perekondlik tähtpäev, perekonnapidu, на душе праздник ülek. südames on rõõm, süda laulab ~ hõiskab ~ juubeldab rõõmust;
◊ будет и на нашей улице праздник kõnekäänd ükskord on pidu ka meie tänavas, kord võidutseme ka meie ~ oleme ka meie võidumehed
праздничный 126 П
‣ pidu-, peo-, pühade-; праздничный день pidupäev, pidulik päev, праздничный наряд piduriietus, pidurüü, peoriie, peorõivad, праздничный концерт pidulik kontsert, pidupäevakontsert;
‣ (кр. ф. праздничен, празднична, празднично, праздничны) pidulik, pidupäevane; праздничное настроение pühadetuju, pidupäevameeleolu, праздничный час ülev tund
‣ pidu-, peo-, pühade-; праздничный день pidupäev, pidulik päev, праздничный наряд piduriietus, pidurüü, peoriie, peorõivad, праздничный концерт pidulik kontsert, pidupäevakontsert;
‣ (кр. ф. праздничен, празднична, празднично, праздничны) pidulik, pidupäevane; праздничное настроение pühadetuju, pidupäevameeleolu, праздничный час ülev tund
празднование 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) pühitsemine, tähistamine, pidutsemine, (püha)pidamine; празднование юбилея juubeli tähistamine ~ pühitsemine;
‣ pidu, pidustus(ed); юбилейные празднования juubelipidustused
‣ (без мн. ч.) pühitsemine, tähistamine, pidutsemine, (püha)pidamine; празднование юбилея juubeli tähistamine ~ pühitsemine;
‣ pidu, pidustus(ed); юбилейные празднования juubelipidustused
прогулять 254a Г сов. → несов. прогуливать
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
прокутить Г сов. → несов. прокучивать kõnek.
‣ 316a что maha pummeldama ~ prassima;
‣ 316b (без несов.) (teatud aeg v. ajani) pummeldama ~ prassima; прокутить до утра hommikuni pummeldama ~ prassima ~ prassingut ~ pidu pidama
‣ 316a что maha pummeldama ~ prassima;
‣ 316b (без несов.) (teatud aeg v. ajani) pummeldama ~ prassima; прокутить до утра hommikuni pummeldama ~ prassima ~ prassingut ~ pidu pidama
пропить 327 Г сов. → несов. пропивать
‣ кого-что maha ~ ära jooma; пропить деньги raha maha jooma, пропить голос kõnek. häält ära ~ kähedaks jooma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) pummeldama ~ pidu pidama;
‣ кого, за кого van. kosjaviina jooma; её пропили за старика ta on vanamehele naiseks ~ ära lubatud, juba kosjaviinadki joodud
‣ кого-что maha ~ ära jooma; пропить деньги raha maha jooma, пропить голос kõnek. häält ära ~ kähedaks jooma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) pummeldama ~ pidu pidama;
‣ кого, за кого van. kosjaviina jooma; её пропили за старика ta on vanamehele naiseks ~ ära lubatud, juba kosjaviinadki joodud
разливанный 127 П kõnek. nalj. väljendis разливанное море чего (1) mille uputus, üliküllus, (2) pidu, pummelung; разливанное море вина veiniuputus, началось разливанное море algas pidu ~ pummelung
расправа 51 С ж. неод.
‣ arveteõiendus, arveteõiendamine, (kätte)tasumine; кровавая расправа verine arveteõiendus, veresaun, tapatalgud, зверская расправа metsik ~ julm arveteõiendus, кулачная расправа rusikaõigus, omakohus, учинить расправу над кем kellega arveid õiendama;
‣ aj. alamkorrakohus, alamraspraava (maakondlik esimese astme erikohus Venemaal XVIII saj.);
◊ короткая ~ коротка расправа с кем kõnek. kellega pikka pidu ei peeta, kes saab oma koosa ~ oma jao kohe kätte, kellega tehakse sotid sirgeks jalapealt
‣ arveteõiendus, arveteõiendamine, (kätte)tasumine; кровавая расправа verine arveteõiendus, veresaun, tapatalgud, зверская расправа metsik ~ julm arveteõiendus, кулачная расправа rusikaõigus, omakohus, учинить расправу над кем kellega arveid õiendama;
‣ aj. alamkorrakohus, alamraspraava (maakondlik esimese astme erikohus Venemaal XVIII saj.);
◊ короткая ~ коротка расправа с кем kõnek. kellega pikka pidu ei peeta, kes saab oma koosa ~ oma jao kohe kätte, kellega tehakse sotid sirgeks jalapealt
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
сабантуй 41 С м. неод.
‣ sabantui (tatarlaste ja baškiiride rahvuspüha pärast kevadiste põllutööde lõppu);
‣ ülek. kõnek. möll;
‣ kõnek. humor. pidu, labrakas
‣ sabantui (tatarlaste ja baškiiride rahvuspüha pärast kevadiste põllutööde lõppu);
‣ ülek. kõnek. möll;
‣ kõnek. humor. pidu, labrakas
скорый 119 П (кр. ф. скор, скора, скоро, скоры; сравн. ст. скорее)
‣ kiir-, kiire, kärme, kärmas, nobe, väle; скорый поезд kiirrong, скорая помощь med. kiirabi, скорая езда kiire sõit, kiirsõit, скорый в работе kõnek. kiire ~ kärmas ~ nobe tööle, скорый на решения kõnek. kiire ~ kärme otsustama;
‣ varstine, peatne, peatselt saabuv; скорый приезд peatne saabumine, до скорого свидания peatse (jälle)nägemiseni, в скором времени varsti, lähemal ajal, peatselt, peagi;
‣ kõnek. iroon. kiirustav, kannatamatu, kärsitu, kärsimatu, läbematu;
‣ П → С скорая ж. неод. kõnek. (1) kiirabi, (2) kiirabiauto;
◊ на скорую руку (1) ülepeakaela, pilla-palla (tegema), nagu ratsahobuse seljast, ülejala, (2) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata; скор на ногу kõnek. kärme kõnniga, kergejalgne; скор на руку kõnek. (1) kärme, nobe (tööle), (2) kerge käega (löömavalmis)
‣ kiir-, kiire, kärme, kärmas, nobe, väle; скорый поезд kiirrong, скорая помощь med. kiirabi, скорая езда kiire sõit, kiirsõit, скорый в работе kõnek. kiire ~ kärmas ~ nobe tööle, скорый на решения kõnek. kiire ~ kärme otsustama;
‣ varstine, peatne, peatselt saabuv; скорый приезд peatne saabumine, до скорого свидания peatse (jälle)nägemiseni, в скором времени varsti, lähemal ajal, peatselt, peagi;
‣ kõnek. iroon. kiirustav, kannatamatu, kärsitu, kärsimatu, läbematu;
‣ П → С скорая ж. неод. kõnek. (1) kiirabi, (2) kiirabiauto;
◊ на скорую руку (1) ülepeakaela, pilla-palla (tegema), nagu ratsahobuse seljast, ülejala, (2) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata; скор на ногу kõnek. kärme kõnniga, kergejalgne; скор на руку kõnek. (1) kärme, nobe (tööle), (2) kerge käega (löömavalmis)
соорудить 289 Г сов. → несов. сооружать что püstitama, ehitama, rajama; kõnek. humor. tegema, meisterdama, valmistama; korraldama, organiseerima; соорудить здание hoonet püstitama, соорудить памятник mälestussammast ~ ausammast püstitama, соорудить мост silda rajama, соорудить яичницу kõnek. munarooga valmistama, соорудить пир kõnek. pidu korraldama ~ püsti ajama ~ püsti panema
торжественный 127 П (кр. ф. торжествен, торжественна, торжественно, торжественны)
‣ pidu-, pidulik; торжественный день pidulik päev, pidupäev, торжественное заседание aktus, pidulik koosolek, торжественная речь pidulik kõne ~ sõnavõtt, pidupäevakõne, торжественное шествие pidulik ~ pidupäeva rongkäik;
‣ pidulik, pühalik, ülev, majesteetlik; торжественный тон pidulik ~ pühalik hääl ~ toon, торжественная клятва pühalik ~ pidulik (vande)tõotus, торжественное обещание pühalik tõotus ~ lubadus, tõiv, торжественна минута ülev hetk, с торжественным видом pidulikult
‣ pidu-, pidulik; торжественный день pidulik päev, pidupäev, торжественное заседание aktus, pidulik koosolek, торжественная речь pidulik kõne ~ sõnavõtt, pidupäevakõne, торжественное шествие pidulik ~ pidupäeva rongkäik;
‣ pidulik, pühalik, ülev, majesteetlik; торжественный тон pidulik ~ pühalik hääl ~ toon, торжественная клятва pühalik ~ pidulik (vande)tõotus, торжественное обещание pühalik tõotus ~ lubadus, tõiv, торжественна минута ülev hetk, с торжественным видом pidulikult
торжество 95 С с. неод.
‣ pidustus, pidu, pidutsemine; свадебное торжество pulmapidu, семейное торжество perekonnapidu, юбилейное торжество juubelipidu(stus), национальные торжества rahvuspühad, rahvuslikud pidupäevad, религиозное торжество usupüha, kirikupüha, виновник торжества nalj. peosüüdlane;
‣ (без мн. ч.) pidulikkus;
‣ (без мн. ч.) кого-чего, над кем-чем võit, triumf, võidutsemine, võidukäik; торжество справедливости õigluse võit ~ võidulepääs ~ võidutsemine, торжество таланта ande võidukäik, торжество над врагом võit vaenlase üle;
‣ (без мн. ч.) võidurõõm; воскликнуть с торжеством võidurõõmsalt hüüatama
‣ pidustus, pidu, pidutsemine; свадебное торжество pulmapidu, семейное торжество perekonnapidu, юбилейное торжество juubelipidu(stus), национальные торжества rahvuspühad, rahvuslikud pidupäevad, религиозное торжество usupüha, kirikupüha, виновник торжества nalj. peosüüdlane;
‣ (без мн. ч.) pidulikkus;
‣ (без мн. ч.) кого-чего, над кем-чем võit, triumf, võidutsemine, võidukäik; торжество справедливости õigluse võit ~ võidulepääs ~ võidutsemine, торжество таланта ande võidukäik, торжество над врагом võit vaenlase üle;
‣ (без мн. ч.) võidurõõm; воскликнуть с торжеством võidurõõmsalt hüüatama
угарный I 126 П
‣ vingu-, karmu-; vingune, karmune; угарный газ vingugaas, süsinikoksiid, угарный воздух vingune õhk, угарная печь vingu ~ karmu ajav ahi;
‣ (кр. ф. угарен, угарна, угарно, угарны) ülek. meeletu, hullunud, pöörane, talitsematu, ohjeldamatu, arutu; угарная жизнь meeletu ~ pöörane elu, угарное веселье ohjeldamatu ~ meeletu lõbutsemine, äge pillerkaar ~ pidu
‣ vingu-, karmu-; vingune, karmune; угарный газ vingugaas, süsinikoksiid, угарный воздух vingune õhk, угарная печь vingu ~ karmu ajav ahi;
‣ (кр. ф. угарен, угарна, угарно, угарны) ülek. meeletu, hullunud, pöörane, talitsematu, ohjeldamatu, arutu; угарная жизнь meeletu ~ pöörane elu, угарное веселье ohjeldamatu ~ meeletu lõbutsemine, äge pillerkaar ~ pidu
улица 80 С ж. неод.
‣ tänav (ka ülek.), uulits (van.); главная улица города linna peatänav, улица местного значения kõrvaltänav, жить на улице Некрасова Nekrassovi tänavas ~ tänaval elama, перейти улицу üle tänava minema, дурное влияние улицы tänava halb mõju, человек с улицы tänavalt tulnu, juhuslik inimene;
‣ (без мн. ч.) kõnek. õu; на улице холодно õues ~ väljas on külm, выйти на улицу õue ~ välja minema, прийти с улицы õuest ~ väljast (tuppa) tulema;
◊ зелёная улица (1) кому-чему roheline tee, (2) van. kadalipp; остаться ~ очутиться ~ оказаться на улице tänavale jääma; выбросить ~ выкинуть кого на улицу kõnek. (1) keda tänavale ~ välja tõstma, (2) keda värava taha heitma; будет и на нашей улице праздник tuleb pidu ka meie tänaval
‣ tänav (ka ülek.), uulits (van.); главная улица города linna peatänav, улица местного значения kõrvaltänav, жить на улице Некрасова Nekrassovi tänavas ~ tänaval elama, перейти улицу üle tänava minema, дурное влияние улицы tänava halb mõju, человек с улицы tänavalt tulnu, juhuslik inimene;
‣ (без мн. ч.) kõnek. õu; на улице холодно õues ~ väljas on külm, выйти на улицу õue ~ välja minema, прийти с улицы õuest ~ väljast (tuppa) tulema;
◊ зелёная улица (1) кому-чему roheline tee, (2) van. kadalipp; остаться ~ очутиться ~ оказаться на улице tänavale jääma; выбросить ~ выкинуть кого на улицу kõnek. (1) keda tänavale ~ välja tõstma, (2) keda värava taha heitma; будет и на нашей улице праздник tuleb pidu ka meie tänaval
церемониться 269 Г несов. (обычно с отриц.) с кем-чем kõnek. tseremoonitsema (tarbetuid tseremooniaid v. kombeid rakendama; peenutsema); за столом он не церемонится söögilauas ta ei tseremoonitse, с негодяем нечего церемониться lurjusega ei maksa tseremoonitseda ~ pikka pidu pidada, прошу не церемониться tundke end vabalt, чего церемонишься mis sa peenutsed
