[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 22 artiklit

гнездо 98 С с. неод.
pesa (ka ülek.); птичье гнездо linnupesa, орлиное гнездо kotkapesa, осиное гнездо herilasepesa, змеиное гнездо maopesa, ussipesa, дворянское гнездо aadlipesa, родное гнездо kodu, isamaja, oma pesa, вить гнездо pesa punuma ~ ehitama ~ tegema, гнездо картофеля kartulipesa, гнездо камня kiviase, пулемётное гнездо kuulipildujapesa;
kurn, pesakond (ka ülek.); щенок из хорошего гнезда kutsikas on heast pesakonnast
гнездовой 120 П pesa-, pesiti(-); гнездовой сев aiand. pesakülv, гнездовая шпонка tehn. pesakiil, гнездовое месторождение mäend. pesamaardla, гнездовое расположение слов lgv. pesasüsteem (sõnastikus), гнездовой посев põll., mets. pesitikülv
ячейка 75 С ж. неод.
silm, auk; (mesilaste) kärjekann; mull; kastsektsioon; geol. soöötsium, hüdroteek; rakk; anat. kavern, korgas; ячейка сита sõelaava, sõelaauk, ячейка решётки võresilm, ячейка сети võrgusilm, сотовые ячейки kärjekannud, ячейки губчатого тела anat. käsnkehakavernid, käsnkehakorkad;
lüli, rakuke (van. ka pol.); семья -- ячейка общества perekond on ühiskonna algrakuke, партийная ячейка aj. parteirakuke;
info pesa (koht arvuti põhimälus); sõj. (laske)pesa; место в ячейке info pesik (koht arvuti mälupesas), стрелковая ячейка sõj. laskepesa, пулемётная ячейка sõj. kuulipildujapesa, ячейка в ходе сообщения sõj. ühenduskraavi laskepesa
патрон II 1 С м. неод.
sõj., tehn. padrun; боевой патрон lahingupadrun, mäend. löökpadrun, учебный патрон õppepadrun, холостой патрон paukpadrun, винтовочный патрон vintpüssipadrun;
el. (lambi)pesa; винтовой патрон keermepesa, keermega lambipesa, малый патрон, миньон minjoonipesa, потолочный патрон laepesa;
tekst. poolipõhi; бумажный патрон (1) paber-poolipõhi, (2) jah., sõj. papp-padrun;
trafarett (kangamustri mudel);
lõige, lõikemudel; патрон мехового воротника karuskraelõige;
kapsel
седло 99 С с. неод. sadul (ka tehn. pesa; geogr. mäerübi, kuru, hari); седло мотоцикла mootorrattasadul, лошадь под седлом saduldatud hobune, сидеть в седле sadulas istuma, ехать без седла (ilma) sadulata sõitma, седло бара tehn. baari sadul (soonimismasinal), седло клапана tehn. klapipesa, sulguripesa, изобарическое седло õhurõhusadul, isobaariline sadul, выбить из седла кого keda (1) sadulast maha paiskama, sadulast maha lööma, (2) ülek. tasakaalust välja viima;
как на корове седло kõnek. nagu sea seljas sadul (olema), kui sea selga sadul (sobima)
стреха 70 С ж. неод.
(katuse) räästas; гнездо под стрехой räästaalune ~ räästa all pesa, pesa räästa all;
murd. (talutare) katus
угнездиться 285 (без 1 л. буд. вр.) Г сов. где, в чём, на чём kõnek. endale sooja koha ~ pesa leidma, endale (mugava, mõnusa) pesa ~ aseme tegema, end mõnusasti sisse seadma
вить 326 Г несов. что
keerutama; keerama; kerima, poolima; вить верёвку nööri keerutama;
punuma; вить гнездо pesa punuma (ka ülek.);
вить верёвки из кого ümber sõrme keerama keda; vrd. свить
слепить II 321a Г сов. несов. слепливать, слеплять
кого-что (valmis) voolima; слепить фигурку из глины savikujukest voolima, слепить гнездо pesa mätsima ~ tegema;
что, чем kõnek. kokku kleepima ~ liimima; слепить листы бумаги paberilehti kokku kleepima, слепить чашку tassi kokku liimima;
kõnek. ülek. kokku klopsima; vrd. лепить
замаскировать 172a Г сов. несов. замаскировывать
кого-что, кем-чем, под кого-что maskeerima, kostüümima, kostümeerima, maskikostüümi ehtima; замаскировать лицо maski ette panema, nägu maski taha varjama, замаскировать дедом-морозом nääritaadiks rõivastama;
кого-что чем varjama, peitma, maskeerima (ka sõj.); замаскировать свои намерения oma kavatsusi varjama, замаскировать гнездо pesa varjama, замаскировать орудие suurtükki maskeerima ~ moondama; vrd. маскировать
лепить 320 Г несов.
что, из чего, без доп. voolima, modelleerima; лепить из глины статую savikuju voolima, лепить с натуры modelli järgi voolima, лепить снежную бабу lumememme tegema, лепить гнездо pesa ehitama;
что, на что kõnek. kleepima, liimima; лепить марки на конверты marke ümbrikele kleepima;
чем, во что kõnek. mätsima; ветер лепит снегом в окна tuul ajab lund aknaklaasile;
что, на что kõnek. lükkima, tihedasti ~ lähestikku paigutama; лепить одну строчку на другую ridu üksteise otsa ~ tihedasti kirjutama; vrd. вылепить, слепить II, налепить
свивать 169a Г несов. сов. свить
что kokku ~ valmis keerutama ~ keerama ~ punuma, põimima, korrutama, mähkima; свивать верёвку nööri korrutama, свивать венок pärga punuma, свивать гнездо pesa punuma;
что rulli keerama;
что maha kerima;
(без сов.) кого mähkmevööd ümber siduma ~ panema
смешинка 72 С ж. неод. kõnek. naerusäde; лукавая смешинка kelmikas naerusäde, глаза со смешинкой kelmikad silmad;
смешинка в рот попала кому kõnek. kes ei saa naeru pidama ~ pidada, kes leidis naerulinnu pesa
у- приставка I väljendab
eemaldumist, eemaldamist, kadumist; убежать ära ~ minema jooksma, põgenema, уезжать ära sõitma, улететь ära ~ minema lendama, унести ära ~ minema ~ eemale viima ~ kandma;
vähendamist, piiramist; убавить vähendama, kahandama, alandama, kärpima, ушить lühemaks ~ kitsamaks tegema (õmblemisel);
tegevuse tulemuslikkust v tagajärge; уговорить nõusse saama ~ meelitama ~ keelitama ~ veenma, enda poole võitma, убаюкать (magama) uinutama, suigutama, äiutama, hällitama, kussutama, упечься ära küpsema;
tegevuse kandumist kogu objektile; убелить üleni valgeks tegema, умазаться kõnek. end üleni ära määrima, устлать üleni katma, lauskatma, laiali ~ täis laotama;
tegevuse toimumist millegi kiuste, millelegi vaatamata, millestki hoolimata; ему трудно было усидеть на месте tal oli raske paigal istuda ~ püsida;
tegevuse püsivust v kestust; усесться end (pikemaks ajaks v. mugavalt) istuma seadma, угнездиться kõnek. endale sooja kohta ~ pesa leidma, endale (mugava, mõnusa) pesa ~ aseme tegema, end mõnusasti sisse seadma, kohta sisse võtma;
(tervenisti) paigutamist, mahutamist, paigutumist, mahtumist kuhugi; уместить все вещи в чемодан kõiki asju kohvrisse ära mahutama ~ paigutama, статья упечаталась на трёх страницах kõnek. kirjutis mahtus kolmele trükileheküljele;
oleku v kvaliteedi muutust; укрепить tugevdama, tugevamaks tegema, удорoжить hinda tõstma, kallimaks tegema, усмириться taltsaks ~ vagusaks muutuma, taltuma; II moodustab perfektiivse aspektipaariku; красть -- украсть varastama -- ära varastama
карман 1 С м. неод. tasku, tehn. ka salv, pesa; боковой карман küljetasku, нагрудный карман rinnatasku, внутренний карман sisetasku, накладной карман pealepandud tasku, вшивной карман sisseõmmeldud tasku, карман для часов kellatasku, смазочный карман määrdetasku, подающий карман söötesalv, приёмный карман väljesalv, смоляной карман vaigupesa;
у кого толстый ~ тугой карман kõnek. kellel on rahakott pungis ~ tüse rahakott; бить по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; не по карману кому kõnek. pole kellele taskukohane, kelle rahakott ei löö millele vastu; класть ~ положить (себе) в карман oma taskusse pistma, vahelt tegema; набивать ~ набить (себе) карман kõnek. oma punga ~ kukrut täitma; залезать ~ залезть в карман к кому, чей kõnek. kätt kelle taskusse pistma; за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud; держи карман (шире) kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks
раковина 51 С ж. неод.
(lubi)koda, karp (liistaklõpusestel); раковина улитки teokarp, морская раковина merikarp;
valamu, kraanikauss; кухонная раковина köögivalamu;
tühik, õnar, uure, lohk, süvend, pesa; усадочная раковина met. kahanemistühik, шлаковая раковина met. räbupesa, ушная раковина anat. kõrvalest, концертная раковина ehit. kõlakoda;
mer. ahtrinukk (-nuka); левая раковина vasak-ahtrinukk
дюбель 12 С м. неод. tüübel (puidukruvi pesa; nihketõkis)
кулик 19 С м. од. nepp, kurvits; кулики zool. kurvitsalised (Charadriiformes);
всяк кулик своё болото хвалит vanas. iga vares vaagub oma pesa juures
подкапывание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
(alt)kaevamine, õõnestamine, uuristamine;
kõnek. (kartulimugulate pesa alt) õngitsemine ~ koukimine ~ urgitsemine
налететь 234 Г сов. несов. налетать I
на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek. kõnek. trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek. kõnek. (ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek. kõnek. petisega kokku juhtuma;
на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
повредить 292 Г сов.
(без страд. прич.) кому-чему kahjustama keda-mida, kahju tegema ~ tekitama kellele-millele; повредить авторитету autoriteeti vähendama ~ kahjustama, мороз повредил посевам külm kahjustas külvi ~ tegi külvile ~ viljale liiga;
несов. повреждать что vigastama, viga tegema; повредить ногу jalga vigastama, jalale viga tegema, повредить корни juuri vigastama, повреждённое гнездо viga saanud ~ lõhutud pesa; vrd. вредить
подкопать 165a Г сов. несов. подкапывать что
(mille alt) läbi ~ lahti kaevama, õõnestama, uuristama; крот подкопал грядку mutt on peenra alla käigu uuristanud;
kõnek. (kartulimugulaid pesa alt) õngitsema ~ koukima ~ urgitsema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur