[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 18 artiklit

Serveri koormus liiga suur, ei sordi.

бедствовать 171b Г несов. virelema, viletsuses elama; семья сильно бедствовала pere(kond) vaevles viletsuses
выносить 319a Г несов. сов. вынести
кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
что ette sirutama (jalga, kätt);
кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
двурушник 18 С м. од. halv. kahekeelne, silmakirjatseja, silmakirjateener, kahe pere koer
душа 70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.
(обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
ладный 126 П (кр. ф. ладен, ладна и ладна, ладно, ладны) madalk. osav, ladus; sihvakas, ilus; hea, tubli, korras; üksmeelne; ладные движения osavad liigutused, ладная походка ilus kõnnak, ладная фигура sihvakas ~ ilus figuur, ладный конь sihvakas ~ hoolitsetud hobune, ладная телега korras ~ korralik vanker, ладный хозяин tubli peremees, ладная семья üksmeelne pere, ладная девичья песня neidude kõlav laul
людской 123 П
inim-, rahva-, inimlik; людской род inimsugu, людской поток inimvool, rahvavool, людские страсти inimlikud kired;
aj. pere-, teenijate; людской стол perelaud;
П С людская ж. неод. aj. peretuba (talus, mõisas)
между предлог с твор. и van. с род. п.
vahel, vahele, vahelt; между деревьями puude vahel, прийти между двумя и тремя часами kella kahe ja kolme vahel tulema, между небом и землёй maa ja taeva vahel, они между собой большие приятели nad on omavahel suured sõbrad, поделить между собой omavahel jagama, за мир и дружбу между народами rahvastevahelise rahu ja sõpruse nimel ~ eest, сообщение между городами linnadevaheline liiklus ~ ühendus, в промежутках между боями lahingute vahepeal ~ vaheajal, время делилось между лекциями и сном ajast jätkus vaid loenguteks ja magamiseks, читать между строк ridade vahelt lugema, между гор mägede vahel, ударить между глаз silmade vahele lööma;
seas(t), keskel(t), hulgas(t); такие рассказчики часто встречаются между охотниками niisuguseid jutumehi leidub küttide hulgas tihti, между бумагами отца она нашла какие-то письма isa paberite hulgast leidis ta mingid kirjad;
между прочим (1) Н muu hulgas (2) в знач. вводн. сл. muuseas; между нами (говоря) omavahel öelda; между двух огней kahe tule vahel; между тем как... kuna, sellal kui; между тем sellal, samal ajal; между делом muu seas, muu töö vahel; между двух стульев (сидеть) kahe tooli vahel (istuma), kahe pere koer olema
обстирать 165a Г сов. несов. обстирывать кого-что kõnek. (kõikide) pesu puhtaks pesema; обстирать всю семью kogu pere pesu ~ rõivaid puhtaks pesema
община, община 51 С ж. неод.
aj. kogukond; родовая община sugukond, семейная община suurpere, территориальная община territoriaalkogukond, сельская община külakogukond, палата общин (Inglise) Alamkoda;
van. ühing, selts; община Красного Креста Punase Risti selts;
(mesilas)pere, (linnu- vm.) parv, (looma)kari; община шмелей kimalaspere
семейство 94 С с. неод.
perekond, pere; отец семейства perekonnaisa, pereisa, прибавление семейства pisipere juurdekasv, семейство почвы põll. mullaperekond, семейство вычислительных машин info arvutipere (ühtsetel põhimõtetel konstrueeritud eri võimsusega arvutimudelid), семейство патентов-аналогов patendipere, семейство актиноидов keem. aktinoidid;
bot., zool. sugukond; семейство злаковых kõrreliste sugukond, kõrrelised, семейство куньих kärplaste sugukond, kärplased;
sari, rida; parv; raad. tunnussari, karakteristikute ~ tunnusjoonte sari; радиоактивное семейство füüs. radioaktiivne rida, семейство кривых mat. joonte parv
семья 88 С ж. неод. perekond, pere (ka ülek.); из хорошей семьи heast ~ korralikust perekonnast, глава семьи perekonnapea, дружная семья üksmeelne pere(kond), семья языков lgv. keelkond, семья скворцов kuldnokapere, пчелиная семья, семья пчёл mesilaspere, волчья семья hundipesakond
сидеть 232b Г несов. где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.); сидеть за рулём roolis ~ rooli taga istuma ~ olema, сидеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, сидеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, сидеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, сидеть без дела tegevuseta ~ käed rüpes istuma, сидеть в тюрьме vangis ~ kinni istuma, сидеть под арестом vahistatud ~ vahi all olema, сидеть без денег kõnek. ilma rahata olema, сидеть на диете dieedil olema, сидеть на картошке kõnek. palja kartuli peal ~ ainult kartulist elama, сидеть на корточках kükitama, kükkima, сидеть на вёслах aerutama, сидеть на гребне волны mer. (1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, сидеть на мели (1) madalikule ~ karile jooksnud olema, (2) kõnek. ülek. näpud põhjas ~ peenike peos ~ kuival olema, omadega sees olema, глаза сидят глубоко silmad on sügaval ~ aukus, собака сидит на цепи koer on ~ istub ketis, лодка сидела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто сидело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней сидела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud;
сидеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk. vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek. siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
служить 310 Г несов.
кому-чему, кем, где teenima (ka ülek.); служить народу rahvast teenima, служить в армии (1) aega teenima, (2) sõjaväes teenima, служить сторожем valvurina töötama, сапоги служили три года saapad käisid kolm aastat, ноги не служат jalad ei kuula sõna, чем могу служить millega võin (teile) kasulik olla;
чем, kes-mis olema, kelle-mille aset täitma; служить доказательством asitõend olema, служить источником чего mille allikas olema, служить примером eeskuju ~ eeskujuks olema, служить приправой к чему mille maitsestamiseks olema, millele maitset andma, диван служил ему постелью diivan oli tal voodi eest ~ täitis voodi aset;
что, без доп. jumalateenistust pidama; служить обедню päevast jumalateenistust pidama;
без доп. sitsima; собака служит koer sitsib;
служить вашим и нашим kõnek. kahe pere koer olema; служить верой и правдой tões ja vaimus teenima; vrd. послужить
содержание 115 С с. неод.
(без мн. ч.) hoid, hoidmine, pidamine; korrashoid; содержание под стражей valve all hoidmine, содержание в тюрьме vangishoidmine, содержание в секрете ~ в тайне salajashoidmine, salajaspidamine, стойловое содержание скота loomade laudaspidamine, пастбищное содержание скота loomade karjatamine ~ karjamaal pidamine, содержание в порядке korrashoid, korraspidamine, содержание дома в чистоте kodu korrashoid, содержание зданий hoonete korrashoid, содержание путей ~ дорог teede korrashoid, зимнее содержание teed. talvine korrashoid, talihooldus, taliteenistus, надзор за содержанием памятников культуры kultuurimälestiste järelevalve ~ hoole;
(без мн. ч.) ülalpidamine, toitmine, elatamine; elatis, elatusvahend, elatusraha, sissetulek, teenistus, palk; содержание семьи pere ~ perekonna ülalpidamine ~ toitmine, годовое содержание aastapalk, aastateenistus, aastasissetulek, денежное содержание sõj. teenistusraha, отпуск без сохранения содержания palgata puhkus, расходы по содержанию elatuskulud, ülalpidamiskulud, жить на содержании кого kellelt ülalpidamist saama, kelle kulul elatuma ~ elama, kelle ülal pidada olema ~ ülalpidamisel elama, выделить средства на содержание кого kellele elatist ~ elatusraha ~ ülalpidamisraha andma;
sisu; форма и содержание vorm ja sisu, содержание понятия mõiste sisu, содержание письма kirja sisu, серьёзная по содержанию книга tuumakas ~ sisukas ~ sisutihe raamat, наполняться новым содержанием uut sisu saama, пересказать содержание фильма filmi sisu (ümber) jutustama;
sisukord; содержание журнала ajakirja sisukord;
(без мн. ч.) sisaldus, sisaldamine, sisaldumine, sisaldis; содержание сахара в свёкле peedi suhkrusisaldus, руда с богатым содержанием железа rauarikas maak, rikkaliku rauasisaldusega maak, содержание влаги niiskusesisaldus, niiskus, содержание воды в чём mille veesisaldus, содержание информации info(rmatsiooni)sisaldus
сор 1 (род. п. ед. ч. сора и сору) С м. неод. (без мн. ч.) pühkmed, prügi, praht, rämps (ka ülek.); вынести сор из комнаты tuba pühkima, toast prahti ~ prügi välja pühkima;
выносить сор из избы oma (pere) musta pesu (võõraste ees v. silme all) pesema
стул I ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. неод.
tool (ülek. ka ametikoht); мягкий стул pehme tool, жёсткий стул kõva tool, плетёный стул korvtool, складной стул klapptool, венский стул viini tool, электрический стул elektritool, предложить стул tooli ~ istet pakkuma;
jaland, tüvitulp; pukk, pakk; деревянный стул ehit. puitjaland, стул наковальни alasipakk;
сидеть между двух стульев ~ между двумя стульями kahe pere koer olema
умножиться 271 Г сов. несов. умножаться mitmekordistuma, suurenema, rohkenema, kasvama; семья умножилась pere suurenes ~ kasvas, число жертв умножилось ohvrite arv kasvas ~ on kasvanud; vrd. множиться
фамилия 89 С ж. неод.
perekonnanimi, liignimi, sugunimi (van.); девичья фамилия neiupõlvenimi, настоящая фамилия õige ~ tegelik (perekonna)nimi;
suguvõsa; старинная фамилия vana suguvõsa, происходить из дворянской фамилии aadlisoost pärinema;
kõnek. pere, perekond;
familia (perekond Vana-Roomas, hõlmas kõiki perekonnaisale alluvaid isikuid: abikaasat, lapsi, orje)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur