[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 130 artiklit
поколотить 316a Г сов.
‣ кого-что, по чему, во что, чем, без доп. kõnek. (mõnda aega) taguma ~ kloppima ~ kolkima; поколотить по воротам värava pihta prõmmima;
‣ кого kõnek. keda läbi kolkima ~ peksma, kellele kolki ~ naha peale andma;
‣ кого-что madalk. (kõike, kõiki) puruks peksma ~ lööma (ka ülek.); поколотить стёкла klaase puruks peksma, поколотить врага vaenlast peksma
‣ кого-что, по чему, во что, чем, без доп. kõnek. (mõnda aega) taguma ~ kloppima ~ kolkima; поколотить по воротам värava pihta prõmmima;
‣ кого kõnek. keda läbi kolkima ~ peksma, kellele kolki ~ naha peale andma;
‣ кого-что madalk. (kõike, kõiki) puruks peksma ~ lööma (ka ülek.); поколотить стёкла klaase puruks peksma, поколотить врага vaenlast peksma
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
молотить Г несов.
‣ 316a что (reht, vilja) peksma; молотить хлеб vilja peksma;
‣ 316b чем, по чему, во что, кого ülek. kõnek. taguma, peksma, prõmmima; молотить в дверь ~ по двери кулаком rusikaga vastu ust prõmmima; vrd. смолотить
‣ 316a что (reht, vilja) peksma; молотить хлеб vilja peksma;
‣ 316b чем, по чему, во что, кого ülek. kõnek. taguma, peksma, prõmmima; молотить в дверь ~ по двери кулаком rusikaga vastu ust prõmmima; vrd. смолотить
помолотить 316a Г сов.
‣ что, без доп. (mõnda aega) vilja ~ reht peksma;
‣ что kõnek. viljapeksu ~ rehepeksu lõpetama, (kogu) vilja ~ reht ära peksma
‣ что, без доп. (mõnda aega) vilja ~ reht peksma;
‣ что kõnek. viljapeksu ~ rehepeksu lõpetama, (kogu) vilja ~ reht ära peksma
промолотить 316a Г сов. → несов. промолачивать
‣ что reht(e) ära peksma;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) reht(e) peksma
‣ что reht(e) ära peksma;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) reht(e) peksma
расхлестать 211 Г сов. → несов. расхлёстывать кого-что madalk. (piitsa, nuuti vms.) katki ~ puruks ~ narmasteks ~ ribadeks peksma; расхлестать кнут piitsa ribadeks peksma
околотить 316a Г сов. → несов. околачивать madalk.
‣ что, с чего maha taguma ~ peksma ~ raputama ~ rapsima; околотить снег с валенок lund viltidelt maha rapsima;
‣ что, обо что ära ~ valusaks ~ katki ~ puruks taguma ~ peksma; околотить руки обо что käsi mille vastu valusaks taguma ~ peksma, tagumise ~ peksmisega kätele haiget tegema
‣ что, с чего maha taguma ~ peksma ~ raputama ~ rapsima; околотить снег с валенок lund viltidelt maha rapsima;
‣ что, обо что ära ~ valusaks ~ katki ~ puruks taguma ~ peksma; околотить руки обо что käsi mille vastu valusaks taguma ~ peksma, tagumise ~ peksmisega kätele haiget tegema
хлестать 211 Г несов.
‣ кого-что, чем, по кому-чему, во что nüpeldama, piitsutama, nuutima, (vitsa, piitsa, nuudiga) peksma, vitsutama; хлестать лошадь кнутом hobusele piitsa andma, ветки хлестали его по лицу ~ в лицо oksad peksid talle vastu nägu, дождь хлестал в окно vihm peksis vastu akent;
‣ кого, чем, по чему kõnek. plaksti lööma ~ virutama (mitu korda); хлестать по щекам kõrvakiile jagama, vastu nägu peksma, хлестать себя веником (end) vihtlema;
‣ pekslema, peksma, mässama (jõe, järve, mere kohta); волны хлещут о берег lained peksavad vastu kallast;
‣ purskama, purskuma; ülek. pulbitsema; дождь хлещет vihma lausa kallab, вода хлещет vesi voolab pahinal, purskub vett, vesi purskub, кровь хлещет из носу ninast purskab verd, veri purskub ninast;
‣ что madalk. läigatama, (maha) ajama;
‣ что madalk. halv. kaanima; хлестать чай teed kaanima, хлестать пиво õlut ~ kesvamärga kaanima;
‣ kõnek. (pidevalt, lakkamatult) tulistama, tuld andma; хлестать свинцом tinarahet kaela kupatama, ühtevalu tina andma
‣ кого-что, чем, по кому-чему, во что nüpeldama, piitsutama, nuutima, (vitsa, piitsa, nuudiga) peksma, vitsutama; хлестать лошадь кнутом hobusele piitsa andma, ветки хлестали его по лицу ~ в лицо oksad peksid talle vastu nägu, дождь хлестал в окно vihm peksis vastu akent;
‣ кого, чем, по чему kõnek. plaksti lööma ~ virutama (mitu korda); хлестать по щекам kõrvakiile jagama, vastu nägu peksma, хлестать себя веником (end) vihtlema;
‣ pekslema, peksma, mässama (jõe, järve, mere kohta); волны хлещут о берег lained peksavad vastu kallast;
‣ purskama, purskuma; ülek. pulbitsema; дождь хлещет vihma lausa kallab, вода хлещет vesi voolab pahinal, purskub vett, vesi purskub, кровь хлещет из носу ninast purskab verd, veri purskub ninast;
‣ что madalk. läigatama, (maha) ajama;
‣ что madalk. halv. kaanima; хлестать чай teed kaanima, хлестать пиво õlut ~ kesvamärga kaanima;
‣ kõnek. (pidevalt, lakkamatult) tulistama, tuld andma; хлестать свинцом tinarahet kaela kupatama, ühtevalu tina andma
драть 216 Г несов.
‣ кого-что (katki, lõhki) rebima ~ käristama ~ kiskuma; драть в клочья ~ на куски kõnek. tükkideks rebima, драть обувь madalk. jalanõusid lõhkuma, драть лыко niint kiskuma, драть кору с дерева (puu)koort kiskuma, драть уши ~ за уши kõnek. kõrvustama, kõrvust kiskuma ~ sakutama, драть за волосы kõnek. juustest sakutama, tutistama, karvustama;
‣ кого murdma; волк дерёт овец hunt murrab lambaid;
‣ кого, чем kõnek. peksma, nüpeldama; драть ремнём rihma andma, драть розгами vitsu andma, peksma, rooskama;
‣ что, без доп. kõnek. kratsima, kipitama; ülek. riivama; в горле дерёт kurgus kratsib ~ kipitab, бритва дерёт habemenuga kratsib, горчичник дерёт спину sinepiplaaster paneb selja kipitama;
‣ что, без доп. madalk. nöörima, hingehinda nõudma; драть проценты liigkasu ~ kõrget intressi võtma;
‣ что kõnek. kraapima, nühkima; драть пол голиком luuakontsuga põrandat küürima;
◊ драть глотку ~ горло madalk. röökima; чёрт его (вас, их...) дери madalk. kurat ~ tont teda (teid, neid...) võtku ~ võtaks; мороз (по коже) дерёт ~ продрал kõnek. judin ~ külmavärin käib ~ käis läbi; драть шкуру ~ по две шкуры madalk. (kelle seljast) mitut nahka võtma ~ koorima; vrd. выдрать
‣ кого-что (katki, lõhki) rebima ~ käristama ~ kiskuma; драть в клочья ~ на куски kõnek. tükkideks rebima, драть обувь madalk. jalanõusid lõhkuma, драть лыко niint kiskuma, драть кору с дерева (puu)koort kiskuma, драть уши ~ за уши kõnek. kõrvustama, kõrvust kiskuma ~ sakutama, драть за волосы kõnek. juustest sakutama, tutistama, karvustama;
‣ кого murdma; волк дерёт овец hunt murrab lambaid;
‣ кого, чем kõnek. peksma, nüpeldama; драть ремнём rihma andma, драть розгами vitsu andma, peksma, rooskama;
‣ что, без доп. kõnek. kratsima, kipitama; ülek. riivama; в горле дерёт kurgus kratsib ~ kipitab, бритва дерёт habemenuga kratsib, горчичник дерёт спину sinepiplaaster paneb selja kipitama;
‣ что, без доп. madalk. nöörima, hingehinda nõudma; драть проценты liigkasu ~ kõrget intressi võtma;
‣ что kõnek. kraapima, nühkima; драть пол голиком luuakontsuga põrandat küürima;
◊ драть глотку ~ горло madalk. röökima; чёрт его (вас, их...) дери madalk. kurat ~ tont teda (teid, neid...) võtku ~ võtaks; мороз (по коже) дерёт ~ продрал kõnek. judin ~ külmavärin käib ~ käis läbi; драть шкуру ~ по две шкуры madalk. (kelle seljast) mitut nahka võtma ~ koorima; vrd. выдрать
засекать 169a Г несов. → сов. засечь
‣ что (raidtõkkega) tõkestama, raidtõket tegema;
‣ что sälku ~ märki tegema (lõigates, raiudes);
‣ кого (näkanud kala õngekonksu) otsa tõmbama;
‣ что riiveldes jalga vigastama (hobuse jalgade kohta);
‣ что kindlaks tegema, avastama, (kaardile vm.) märkima, sõj. sälkima (tulepunkte jm.); засекать время aega võtma ~ mõõtma;
‣ кого, чем vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ nüpeldama ~ rihmutama; засекать розгами vitstega surnuks peksma
‣ что (raidtõkkega) tõkestama, raidtõket tegema;
‣ что sälku ~ märki tegema (lõigates, raiudes);
‣ кого (näkanud kala õngekonksu) otsa tõmbama;
‣ что riiveldes jalga vigastama (hobuse jalgade kohta);
‣ что kindlaks tegema, avastama, (kaardile vm.) märkima, sõj. sälkima (tulepunkte jm.); засекать время aega võtma ~ mõõtma;
‣ кого, чем vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ nüpeldama ~ rihmutama; засекать розгами vitstega surnuks peksma
обить 325 (буд. вр. обобью, обобьёшь...) Г сов. → несов. обивать
‣ что, чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma; обить диван diivanit polsterdama, обить жестью plekiga üle lööma, обить дверь войлоком ust vildiga üle lööma;
‣ что, с чего maha lööma ~ peksma ~ raputama; обить с валенок снег viltidelt lund maha rapsima, обить штукатурку с потолка laest krohvi maha lööma;
‣ что kõnek. narmale ~ hatule kulutama; обить рукава varrukaotsi ~ käisesuid ära kulutama;
‣ что, обо что kõnek. valusaks taguma ~ peksma; обить руки обо что käsi valusaks peksma ~ taguma mille vastu;
◊ обить ~ обивать (все) пороги у кого, где, чьи kõnek. kelle uksi kulutama
‣ что, чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma; обить диван diivanit polsterdama, обить жестью plekiga üle lööma, обить дверь войлоком ust vildiga üle lööma;
‣ что, с чего maha lööma ~ peksma ~ raputama; обить с валенок снег viltidelt lund maha rapsima, обить штукатурку с потолка laest krohvi maha lööma;
‣ что kõnek. narmale ~ hatule kulutama; обить рукава varrukaotsi ~ käisesuid ära kulutama;
‣ что, обо что kõnek. valusaks taguma ~ peksma; обить руки обо что käsi valusaks peksma ~ taguma mille vastu;
◊ обить ~ обивать (все) пороги у кого, где, чьи kõnek. kelle uksi kulutama
чесать 202a (страд. прич. прош. вр. чёсанный) Г несов.
‣ кого-что kratsima, sügama, kõhvitsema; чесать спину selga sügama;
‣ кого-что kraasima, sugema, kammima; чесать шерсть villa kraasima, чесать лён lina sugema, чесать голову pead kammima ~ sugema;
‣ без доп. madalk. põrutama (kiiresti hasardiga tegema); чесать по дороге mööda teed leekima ~ kaapima ~ liduma ~ silkama, чесать из пулемёта kuulipildujast täristama;
◊ чесать затылок ~ в затылке kõnek. kukalt sügama ~ kratsima, nõutu olema; чесать зубы kõnek. suud pruukima, keelt peksma, tühja jahvatama; чесать язык ~ языком kõnek. laterdama, tühja lobisema; чесать языки ~ языками о ком, про кого kõnek. taga rääkima, keelt peksma
‣ кого-что kratsima, sügama, kõhvitsema; чесать спину selga sügama;
‣ кого-что kraasima, sugema, kammima; чесать шерсть villa kraasima, чесать лён lina sugema, чесать голову pead kammima ~ sugema;
‣ без доп. madalk. põrutama (kiiresti hasardiga tegema); чесать по дороге mööda teed leekima ~ kaapima ~ liduma ~ silkama, чесать из пулемёта kuulipildujast täristama;
◊ чесать затылок ~ в затылке kõnek. kukalt sügama ~ kratsima, nõutu olema; чесать зубы kõnek. suud pruukima, keelt peksma, tühja jahvatama; чесать язык ~ языком kõnek. laterdama, tühja lobisema; чесать языки ~ языками о ком, про кого kõnek. taga rääkima, keelt peksma
обколотить 316a Г сов. → несов. обколачивать madalk.
‣ что, с чего maha peksma ~ lööma ~ taguma;
‣ что, обо что ära ~ valusaks ~ katki lööma ~ taguma ~ peksma mida mille vastu
‣ что, с чего maha peksma ~ lööma ~ taguma;
‣ что, обо что ära ~ valusaks ~ katki lööma ~ taguma ~ peksma mida mille vastu
перемолотить 316a Г сов. → несов. перемолачивать что
‣ (vilja, reht) üle peksma;
‣ (suurt hulka vilja) peksma ~ peksta jõudma; к вечеру перемолотили всю рожь õhtuks saadi rukis pekstud ~ lõpetati rukkipeks
‣ (vilja, reht) üle peksma;
‣ (suurt hulka vilja) peksma ~ peksta jõudma; к вечеру перемолотили всю рожь õhtuks saadi rukis pekstud ~ lõpetati rukkipeks
хлестаться 211 Г несов.
‣ end piitsutama ~ nüpeldama ~ nuutima, vitsutama;
‣ madalk. üksteist peksma ~ klobima ~ nüpeldama;
‣ madalk. чем nüpeldama, (vitsa, piitsa, nuudiga) peksma; хлестаться веником vihtlema, vihaga valu andma
‣ end piitsutama ~ nüpeldama ~ nuutima, vitsutama;
‣ madalk. üksteist peksma ~ klobima ~ nüpeldama;
‣ madalk. чем nüpeldama, (vitsa, piitsa, nuudiga) peksma; хлестаться веником vihtlema, vihaga valu andma
драться I 216 Г несов.
‣ с кем kaklema, kisklema; без доп. kõnek. peksma;
‣ с кем, за что võitlema (ka ülek.); драться с врагом vaenlasega võitlema, драться на дуэли kahevõitlust pidama, драться на кулачках rusikavõitlust pidama; vrd. подраться
‣ с кем kaklema, kisklema; без доп. kõnek. peksma;
‣ с кем, за что võitlema (ka ülek.); драться с врагом vaenlasega võitlema, драться на дуэли kahevõitlust pidama, драться на кулачках rusikavõitlust pidama; vrd. подраться
заколотить II 316b Г сов. kõnek.
‣ во что, по чему taguma ~ peksma hakkama vastu mida; заколотить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma ~ prõmmima (hakkama), дождь с силой заколотил в окна vihm hakkas tugevasti vastu aknaid peksma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого raputama hakkama; его заколотила лихорадка palavik pani ta vappuma, ta vappus palavikus
‣ во что, по чему taguma ~ peksma hakkama vastu mida; заколотить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma ~ prõmmima (hakkama), дождь с силой заколотил в окна vihm hakkas tugevasti vastu aknaid peksma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого raputama hakkama; его заколотила лихорадка palavik pani ta vappuma, ta vappus palavikus
запороть 252 Г сов. → несов. запарывать
‣ кого, до чего kõnek. (vitstega, kepiga vm. vaeseomaks v. surnuks) peksma ~ nuhtlema, rooskama; запороть кого до смерти keda surnuks peksma;
‣ кого madalk. läbi torkama, surnuks pistma;
‣ что madalk. ära rikkuma, kihva keerama; запороть станок tööpinki mokka ~ nahka panema ~ kihva keerama
‣ кого, до чего kõnek. (vitstega, kepiga vm. vaeseomaks v. surnuks) peksma ~ nuhtlema, rooskama; запороть кого до смерти keda surnuks peksma;
‣ кого madalk. läbi torkama, surnuks pistma;
‣ что madalk. ära rikkuma, kihva keerama; запороть станок tööpinki mokka ~ nahka panema ~ kihva keerama
избить 325 (буд. вр. изобью, изобьёшь...) Г сов. → несов. избивать
‣ кого, чем läbi ~ vaeseomaks peksma; его избили до полусмерти ta peksti poolsurnuks, избить в кровь veriseks peksma;
‣ что, чем kõnek. (auklikuks) sõitma ~ lõhkuma (teed);
‣ (без несов.) что kõnek. mõlki ~ plekiliseks kloppima, ära taguma;
‣ что kõnek. ära ~ katki kulutama (jalatseid);
‣ кого liter. van. hävitama, hukkama
‣ кого, чем läbi ~ vaeseomaks peksma; его избили до полусмерти ta peksti poolsurnuks, избить в кровь veriseks peksma;
‣ что, чем kõnek. (auklikuks) sõitma ~ lõhkuma (teed);
‣ (без несов.) что kõnek. mõlki ~ plekiliseks kloppima, ära taguma;
‣ что kõnek. ära ~ katki kulutama (jalatseid);
‣ кого liter. van. hävitama, hukkama
исстегать 166 Г сов. → несов. исстёгивать kõnek.
‣ кого-что, чем läbi piitsutama ~ nüpeldama;
‣ что, обо что (piitsa vm.) puruks peksma
‣ кого-что, чем läbi piitsutama ~ nüpeldama;
‣ что, обо что (piitsa vm.) puruks peksma
исхлестать 211 Г сов. → несов. исхлёстывать kõnek.
‣ кого-что, чем (piitsaga, roosaga vm.) läbi peksma, piitsutama, nüpeldama, rooskama, nahutama;
‣ что, обо что katki ~ puruks peksma (näit. piitsa)
‣ кого-что, чем (piitsaga, roosaga vm.) läbi peksma, piitsutama, nüpeldama, rooskama, nahutama;
‣ что, обо что katki ~ puruks peksma (näit. piitsa)
колотиться 316 Г несов.
‣ чем, обо что, без доп. kõnek. pekslema, end mille vastu peksma ~ taguma; зубы колотились от холода hambad lõgisesid külmast, сердце колотилось в груди süda tagus rinnus, колотиться в дверь madalk. vastu ust taguma ~ prõmmima;
‣ kõnek. vappuma, rappuma; колотиться в лихорадке palavikus vappuma;
‣ страд. к колотить
‣ чем, обо что, без доп. kõnek. pekslema, end mille vastu peksma ~ taguma; зубы колотились от холода hambad lõgisesid külmast, сердце колотилось в груди süda tagus rinnus, колотиться в дверь madalk. vastu ust taguma ~ prõmmima;
‣ kõnek. vappuma, rappuma; колотиться в лихорадке palavikus vappuma;
‣ страд. к колотить
костылять Г несов. madalk.
‣ 254a (без страд. прич. прош. вр.) кого peksma, nahutama, kolki andma, kolkima;
‣ 254b (karkudel) komberdama; vrd. накостылять
‣ 254a (без страд. прич. прош. вр.) кого peksma, nahutama, kolki andma, kolkima;
‣ 254b (karkudel) komberdama; vrd. накостылять
оббивать 169a Г несов. → сов. оббить что kõnek.
‣ чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma;
‣ maha lööma ~ peksma ~ raputama;
‣ narmale ~ hatule kulutama;
‣ valusaks peksma ~ taguma
‣ чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma;
‣ maha lööma ~ peksma ~ raputama;
‣ narmale ~ hatule kulutama;
‣ valusaks peksma ~ taguma
отполосовать 172a Г сов.
‣ что kõnek. ribastama, ribadeks lõikama ~ tõmbama;
‣ кого ülek. madalk. (nuudi v. piitsa v. rihmaga) jutiliseks ~ vorbiliseks peksma
‣ что kõnek. ribastama, ribadeks lõikama ~ tõmbama;
‣ кого ülek. madalk. (nuudi v. piitsa v. rihmaga) jutiliseks ~ vorbiliseks peksma
отхлестать 211 Г сов. → несов. отхлёстывать kõnek.
‣ кого, чем piitsutama, vemmeldama, nuutima, piitsa ~ vemmalt ~ nuuti andma, vitstega peksma, vitsu andma; отхлестать по щекам vastu nägu peksma;
‣ кого-что ülek. nahutama, teravalt kritiseerima ~ arvustama
‣ кого, чем piitsutama, vemmeldama, nuutima, piitsa ~ vemmalt ~ nuuti andma, vitstega peksma, vitsu andma; отхлестать по щекам vastu nägu peksma;
‣ кого-что ülek. nahutama, teravalt kritiseerima ~ arvustama
побои 41 С неод. (без ед. ч.) peks, peksmine; hoobid; наносить побои peksma, hoope jagama, следы побоев peksujäljed, терпеть побои peksu kannatama, нанесение побоев jur. peksmine
пороть II 252 Г несов. кого, чем kõnek. keda peksma, rooskama, kellele ihunuhtlust andma, kere peale andma; vrd. выпороть II
потрепаться 212 Г сов.
‣ räbalduma, (ära) kuluma, katki ~ räbalaks minema;
‣ madalk. (veidi) lobisema ~ laterdama ~ keelt peksma
‣ räbalduma, (ära) kuluma, katki ~ räbalaks minema;
‣ madalk. (veidi) lobisema ~ laterdama ~ keelt peksma
приколотить 316a Г сов. → несов. приколачивать
‣ что, к чему kõnek. (naeltega) külge ~ kinni lööma, külge ~ kinni naelutama;
‣ кого madalk. läbi peksma
‣ что, к чему kõnek. (naeltega) külge ~ kinni lööma, külge ~ kinni naelutama;
‣ кого madalk. läbi peksma
чихвостить 276a Г несов. кого-что, без доп. madalk.
‣ sõimama, kiruma, siunama, sarjama;
‣ peksma, nüpeldama, vemmeldama, (h)utjama
‣ sõimama, kiruma, siunama, sarjama;
‣ peksma, nüpeldama, vemmeldama, (h)utjama
шибать Г несов. → сов. шибануть madalk.
‣ 165a что, чем loopima, pilduma; шибать камнями kividega loopima;
‣ 165a кого, чем peksma, kolkima;
‣ 165b (ninna, pähe) hakkama ~ lööma; винный запах шибает в нос viinalehk hakkab ~ lööb ninasse ~ ninna
‣ 165a что, чем loopima, pilduma; шибать камнями kividega loopima;
‣ 165a кого, чем peksma, kolkima;
‣ 165b (ninna, pähe) hakkama ~ lööma; винный запах шибает в нос viinalehk hakkab ~ lööb ninasse ~ ninna
биться 325 Г несов.
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
дуть 346 Г несов.
‣ без доп., во что, на кого-что, что puhuma, lõõtsuma; ветер дует tuul puhub, дуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma, здесь дует siin tuul tõmbab;
‣ кого, по чему madalk. peksma, kolkima, taguma;
‣ madalk. jooksma, lippama; дуй отсюда lase jalga, kao siit;
‣ что madalk. jooma, trimpama;
◊ и в ус не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi
‣ без доп., во что, на кого-что, что puhuma, lõõtsuma; ветер дует tuul puhub, дуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma, здесь дует siin tuul tõmbab;
‣ кого, по чему madalk. peksma, kolkima, taguma;
‣ madalk. jooksma, lippama; дуй отсюда lase jalga, kao siit;
‣ что madalk. jooma, trimpama;
◊ и в ус не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi
забить I 325 Г сов. → несов. забивать
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
‣ что, чем (sisse, kinni, täis) lööma ~ taguma ~ rammima ~ naelutama ~ toppima ~ ajama; kõnek. täis tuupima; забить гвоздь в стену naela seina lööma, забить клин kiilu ~ talba sisse lööma ~ taguma ~ ajama, забить сваю vaia sisse lööma ~ rammima, забить мяч в ворота sport palli väravasse lööma, забить гол sport väravat lööma, окна забиты досками aknad on laudadega kinni löödud, забить отверстие паклей ava ~ auku kinni takutama, палатку забило дымом telgi lõi suitsu täis, трубу забило песком toru on liiva täis läinud, liiv ummistas toru, магазин забит людьми pood on rahvast puupüsti täis, забить шкаф книгами kappi raamatuid täis toppima ~ tuupima;
‣ кого kõnek. vaeseomaks peksma; (loomade kohta) tapma, maha lööma; забить насмерть surnuks peksma;
‣ кого rõhuma, muserdama; heidutama;
‣ кого kõnek. üle olema kellest-millest, kitsikusse ~ ummikusse ajama keda; что lämmatama mida; забить в споре vaidluses peale jääma, сорняки забили пшеницу umbrohi lämmatas nisu;
◊ забить ~ забивать голову чем kõnek. oma pead vaevama millega, oma mälu koormama millega; забить ~ забивать себе в голову ~ в башку что kõnek. endale pähe võtma mida
захлестать II 211 (без страд. прич.) Г сов. кого-что, чем kõnek. piitsutama hakkama (ka ülek.); ветер захлестал в лицо tuul lõi näkku, дождь захлестал по крыше vihm hakkas vastu katust peksma
лупить 323 Г несов.
‣ что, с чего kõnek. (maha) koorima, (koort) maha võtma; лупить яйцо muna koorima;
‣ с кого, что, без доп. ülek. madalk. nöörima, koorima, nülgima keda; лупить с кого втридорога kellelt hingehinda võtma;
‣ кого, чем madalk. nüpeldama, peksma, kolkima;
‣ madalk. mida panema, (teha) vihtuma, vinnima (intensiivse tegevuse kohta); испуганный заяц лупил по лесу hirmunud jänes punus mööda metsa, дождь лупил вовсю vihma kallas nagu oavarrest;
◊ лупить глаза madalk. silmi pungitama, jõllitama; лупить ~ драть как сидорову козу кого madalk. kõvasti kolki andma, vaeseomaks peksma; vrd. облупить, слупить, отлупить
‣ что, с чего kõnek. (maha) koorima, (koort) maha võtma; лупить яйцо muna koorima;
‣ с кого, что, без доп. ülek. madalk. nöörima, koorima, nülgima keda; лупить с кого втридорога kellelt hingehinda võtma;
‣ кого, чем madalk. nüpeldama, peksma, kolkima;
‣ madalk. mida panema, (teha) vihtuma, vinnima (intensiivse tegevuse kohta); испуганный заяц лупил по лесу hirmunud jänes punus mööda metsa, дождь лупил вовсю vihma kallas nagu oavarrest;
◊ лупить глаза madalk. silmi pungitama, jõllitama; лупить ~ драть как сидорову козу кого madalk. kõvasti kolki andma, vaeseomaks peksma; vrd. облупить, слупить, отлупить
набить 325 Г сов. → несов. набивать
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
наколотить 316a Г сов. → несов. наколачивать
‣ что, на что peale ~ külge ~ alla lööma ~ taguma; наколотить обручи на кадку tünni vitsutama, tünnile vitsu peale lööma, наколотить каблук kontsa alla lööma;
‣ что, чего, во что kõnek. (teatud hulka) külge ~ sisse lööma ~ taguma; наколотить в стену гвоздей seina naelu täis taguma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) puruks taguma ~ peksma; наколотить посуды (hulka) nõusid puruks peksma;
‣ что, чего ülek. madalk. kokku lööma; наколотить денег raha kokku lööma ~ ajama;
‣ кого-что madalk. kolki andma, tuupi tegema; наколотить шею кому madalk. kolki andma, läbi kolkima
‣ что, на что peale ~ külge ~ alla lööma ~ taguma; наколотить обручи на кадку tünni vitsutama, tünnile vitsu peale lööma, наколотить каблук kontsa alla lööma;
‣ что, чего, во что kõnek. (teatud hulka) külge ~ sisse lööma ~ taguma; наколотить в стену гвоздей seina naelu täis taguma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) puruks taguma ~ peksma; наколотить посуды (hulka) nõusid puruks peksma;
‣ что, чего ülek. madalk. kokku lööma; наколотить денег raha kokku lööma ~ ajama;
‣ кого-что madalk. kolki andma, tuupi tegema; наколотить шею кому madalk. kolki andma, läbi kolkima
насажать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. → несов. насаживать
‣ что, чего (palju puid vm.) istutama;
‣ кого-чего, что, куда kõnek. (hulgaliselt) paigutama ~ (istuma) panema;
‣ чего madalk. taguma, kolkima; насажать синяков siniseks peksma
‣ что, чего (palju puid vm.) istutama;
‣ кого-чего, что, куда kõnek. (hulgaliselt) paigutama ~ (istuma) panema;
‣ чего madalk. taguma, kolkima; насажать синяков siniseks peksma
печёнка 72 С ж. неод. maks (без мн. ч. toit; madalk. elund); жареная печёнка praetud maks;
◊ всеми печёнками (ненавидеть) madalk. kõigest hingest ~ ihust ja hingest (vihkama); сидеть в печёнках у кого madalk. kellele närvidele käima, kellel kopsu üle maksa ajama; отбить печёнки madalk. sisikonda ~ kopsud-maksad segamini peksma
◊ всеми печёнками (ненавидеть) madalk. kõigest hingest ~ ihust ja hingest (vihkama); сидеть в печёнках у кого madalk. kellele närvidele käima, kellel kopsu üle maksa ajama; отбить печёнки madalk. sisikonda ~ kopsud-maksad segamini peksma
потрепать 212 Г сов. kõnek.
‣ что räbalaks ~ katki kandma, ära trööpama; kapsaks ~ räbalaks lugema; потрепать одежду riideid räbalaks kandma, потрепать книгу raamatut kapsaks lugema;
‣ кого-что (veidi) patsutama; sasima, sakutama, räsima (ka ülek.); потрепать по щеке põske ~ põsele patsutama, потрепать по плечу õlale patsutama, потрепать нервы кому kelle närve kulutama, потрепать дивизию противника vastase diviisi räsima ~ läbi tuuseldama, жизнь потрепала его elu on teda räsinud, шторм здорово потрепал нас saime tormi käest kõvasti räsida ~ sakutada;
◊ потрепать языком madalk. (veidi) lobisema ~ vatrama ~ keelt peksma
‣ что räbalaks ~ katki kandma, ära trööpama; kapsaks ~ räbalaks lugema; потрепать одежду riideid räbalaks kandma, потрепать книгу raamatut kapsaks lugema;
‣ кого-что (veidi) patsutama; sasima, sakutama, räsima (ka ülek.); потрепать по щеке põske ~ põsele patsutama, потрепать по плечу õlale patsutama, потрепать нервы кому kelle närve kulutama, потрепать дивизию противника vastase diviisi räsima ~ läbi tuuseldama, жизнь потрепала его elu on teda räsinud, шторм здорово потрепал нас saime tormi käest kõvasti räsida ~ sakutada;
◊ потрепать языком madalk. (veidi) lobisema ~ vatrama ~ keelt peksma
разметать II 210 Г сов. → несов. размётывать
‣ кого-что laiali pilduma ~ paiskama ~ heitma; ветер разметал бумаги по комнате tuul ajas paberid mööda tuba laiali, разметать волосы по подушке juukseid padjale laiali heitma, больной разметал руки haige oli käed laiali heitnud ~ välja sirutanud;
‣ что laiali ~ ära lahutama, ära lõhkuma ~ lammutama; разметать старый забор vana aeda ~ tara ära lahutama ~ lõhkuma;
‣ кого ülek. madalk. laiali ajama; разметать драчунов kaklejaid laiali ajama ~ peksma
‣ кого-что laiali pilduma ~ paiskama ~ heitma; ветер разметал бумаги по комнате tuul ajas paberid mööda tuba laiali, разметать волосы по подушке juukseid padjale laiali heitma, больной разметал руки haige oli käed laiali heitnud ~ välja sirutanud;
‣ что laiali ~ ära lahutama, ära lõhkuma ~ lammutama; разметать старый забор vana aeda ~ tara ära lahutama ~ lõhkuma;
‣ кого ülek. madalk. laiali ajama; разметать драчунов kaklejaid laiali ajama ~ peksma
расколотить 316a Г сов. → несов. расколачивать
‣ что kõnek. naeltest ~ naelutusest lahti võtma; расколотить ящик kasti lammutama;
‣ кого-что madalk. puruks lööma (ka ülek.), puruks ~ lõhki ~ katki lööma ~ peksma; расколотить посуду nõusid puruks peksma;
‣ что õhemaks taguma; (jalatsit) liistul venitama; расколотить подошву tallanahka õhemaks taguma
‣ что kõnek. naeltest ~ naelutusest lahti võtma; расколотить ящик kasti lammutama;
‣ кого-что madalk. puruks lööma (ka ülek.), puruks ~ lõhki ~ katki lööma ~ peksma; расколотить посуду nõusid puruks peksma;
‣ что õhemaks taguma; (jalatsit) liistul venitama; расколотить подошву tallanahka õhemaks taguma
садить 313a Г несов. madalk.
‣ что istutama, maha panema; садить лес metsa istutama, садить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что panema, paigutama, asetama, istuma seadma ~ panema; садить хлебы в печь leiba ~ leibasid ahju panema, садить птицу в клетку lindu puuri panema, садить собаку на цепь koera ketti panema, садить на скамью подсудимых kohtupinki ~ süüpinki panema, садить в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, садить кого за работу keda tööle panema, садить ребёнка за стол last laua taha (istuma) panema, садить кого на диван keda diivanile istuma seadma ~ sättima, садить курицу на яйца kana hauduma panema, садить самолёт lennukit maandama, садить судно на мель laeva madalikule ajama;
‣ что, без доп. hooga, jõuliselt, kiiresti, hasardiga tegema; мальчик так и садит по дороге poiss silkab ~ sibab ~ leegib mööda teed, садить пулю за пулей kuuli kuuli järel laskma ~ saatma;
‣ кого-что, без доп. hoope (paremale ja vasakule) jagama, peksma
‣ что istutama, maha panema; садить лес metsa istutama, садить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что panema, paigutama, asetama, istuma seadma ~ panema; садить хлебы в печь leiba ~ leibasid ahju panema, садить птицу в клетку lindu puuri panema, садить собаку на цепь koera ketti panema, садить на скамью подсудимых kohtupinki ~ süüpinki panema, садить в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, садить кого за работу keda tööle panema, садить ребёнка за стол last laua taha (istuma) panema, садить кого на диван keda diivanile istuma seadma ~ sättima, садить курицу на яйца kana hauduma panema, садить самолёт lennukit maandama, садить судно на мель laeva madalikule ajama;
‣ что, без доп. hooga, jõuliselt, kiiresti, hasardiga tegema; мальчик так и садит по дороге poiss silkab ~ sibab ~ leegib mööda teed, садить пулю за пулей kuuli kuuli järel laskma ~ saatma;
‣ кого-что, без доп. hoope (paremale ja vasakule) jagama, peksma
сечь 378a (действ. прич. прош. вр. секший, дееприч. прош. вр. секши) Г несов.
‣ кого-что, чем peeneks ~ maha raiuma, hakkima, lõikama; сечь капусту kapsast raiuma, сечь саблей mõõgaga raiuma, сечь крыльями воздух tiibadega õhku lõikama;
‣ что tahuma; сечь камень kivi tahuma;
‣ кого-что, чем peksma, piitsutama (ka ülek.); сечь кнутом piitsa andma, сечь розгами vitsu andma, vitstega nuhtlema, vitsanuhtlust andma, дождь сечёт в окно vihm peksab vastu akent, дождь сечёт по лицу vihm peksab näkku ~ piitsutab nägu; vrd. высечь II
‣ кого-что, чем peeneks ~ maha raiuma, hakkima, lõikama; сечь капусту kapsast raiuma, сечь саблей mõõgaga raiuma, сечь крыльями воздух tiibadega õhku lõikama;
‣ что tahuma; сечь камень kivi tahuma;
‣ кого-что, чем peksma, piitsutama (ka ülek.); сечь кнутом piitsa andma, сечь розгами vitsu andma, vitstega nuhtlema, vitsanuhtlust andma, дождь сечёт в окно vihm peksab vastu akent, дождь сечёт по лицу vihm peksab näkku ~ piitsutab nägu; vrd. высечь II
брыкаться 165 Г несов. kõnek.
‣ takka üles lööma (loomade kohta); jalgadega peksma (inimese kohta);
‣ ülek. vastu punnima
‣ takka üles lööma (loomade kohta); jalgadega peksma (inimese kohta);
‣ ülek. vastu punnima
высечь II 378*a Г сов. кого ihunuhtlust andma, vitsu ~ peksa andma, läbi peksma; высечь розгами rooskama, rooska andma; vrd. сечь
громить 303 Г несов. кого-что purustama, puruks lööma ~ peksma; ülek. kõnek. materdama; громить своих противников vastaseid materdama; vrd. разгромить
добивать 169a Г несов. → сов. добить кого-что, до чего (surnuks, puruks) peksma ~ lööma, tapma; добивать зверя (juba haavatud) metslooma tapma, добивать вражескую армию vaenlasarmee riismeid purustama ~ hävitama
забиться II 325 Г сов. обо что, от чего, без доп. pekslema ~ tõmblema ~ rabelema ~ põksuma ~ kloppima ~ tuikama hakkama; сердце забилось от страха süda hakkas hirmust peksma, рыба забилась об лёд kala hakkas vastu jääd pekslema, забиться в истерике hüsteerilisi krampe saama
задрать 216 Г сов. → несов. задирать I
‣ кого maha murdma; медведь задрал корову karu murdis lehma ära;
‣ (без несов.) кого vaeseomaks peksma;
‣ что kõnek. (üles, lahti) kiskuma, üles tõstma ~ käärima, püsti ajama; задрать кору на дереве puukoort lahti kiskuma, задрать кожу на пальце sõrme marraskile tõmbama, задрать рубашку särki ~ särgi äärt üles tõstma, кот задрал хвост kass ajas saba püsti, задрать голову pead selga ajama;
◊ чёрт бы его задрал madalk. kurat ~ tont teda võtku, susi teda söögu; задрать ~ задирать нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima
‣ кого maha murdma; медведь задрал корову karu murdis lehma ära;
‣ (без несов.) кого vaeseomaks peksma;
‣ что kõnek. (üles, lahti) kiskuma, üles tõstma ~ käärima, püsti ajama; задрать кору на дереве puukoort lahti kiskuma, задрать кожу на пальце sõrme marraskile tõmbama, задрать рубашку särki ~ särgi äärt üles tõstma, кот задрал хвост kass ajas saba püsti, задрать голову pead selga ajama;
◊ чёрт бы его задрал madalk. kurat ~ tont teda võtku, susi teda söögu; задрать ~ задирать нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima
запинать 165b Г сов. кого-что kõnek.
‣ jalaga peksma ~ togima ~ lükkama ~ lööma hakkama;
‣ (jalaga) vaeseomaks ~ surnuks taguma
‣ jalaga peksma ~ togima ~ lükkama ~ lööma hakkama;
‣ (jalaga) vaeseomaks ~ surnuks taguma
застегать 166 Г сов. → несов. застёгивать кого surnuks peksma ~ piitsutama; застегать плетью до смерти surnuks nuutima
из-, изо-, ис- приставка, märgib:
‣ tegevuse ammendatust; износить ära ~ vanaks kandma, ära kulutama, иссушить ära kuivatama;
‣ totaalsust; избить läbi peksma, изъездить risti ja põiki läbi sõitma;
‣ tegevuse tulemust; испечь valmis küpsetama;
‣ väljapoole liikumise suunda; излучать kiirgama;
‣ eraldamist, tervikust eemaldamist; изгнать välja ajama, исключить välja heitma, kõrvaldama
‣ tegevuse ammendatust; износить ära ~ vanaks kandma, ära kulutama, иссушить ära kuivatama;
‣ totaalsust; избить läbi peksma, изъездить risti ja põiki läbi sõitma;
‣ tegevuse tulemust; испечь valmis küpsetama;
‣ väljapoole liikumise suunda; излучать kiirgama;
‣ eraldamist, tervikust eemaldamist; изгнать välja ajama, исключить välja heitma, kõrvaldama
измолотить 316a Г сов. → несов. измолачивать
‣ что (mingit kogust vilja, rehte) peksma;
‣ (без несов.) кого ülek. madalk. läbi kolkima ~ klobima
‣ что (mingit kogust vilja, rehte) peksma;
‣ (без несов.) кого ülek. madalk. läbi kolkima ~ klobima
колотить Г несов.
‣ 316a кого-что, чем, по чему, во что, без доп. taguma, peksma, kolkima, lõhkuma, kloppima; колотить бельё вальком pesu kurikaga taguma ~ kolkima, колотить в дверь vastu ust taguma ~ prõmmima, колотить себя в грудь kõnek. endale vastu rindu lööma ~ taguma, колотить посуду kõnek. nõusid lõhkuma;
‣ 316a (без страд. прич.; без 1 и 2 л.) kõnek. raputama, väristama; озноб колотил его ta vappus külmavärinaist, меня колотило от страха ma värisesin ~ lõdisesin hirmust
‣ 316a кого-что, чем, по чему, во что, без доп. taguma, peksma, kolkima, lõhkuma, kloppima; колотить бельё вальком pesu kurikaga taguma ~ kolkima, колотить в дверь vastu ust taguma ~ prõmmima, колотить себя в грудь kõnek. endale vastu rindu lööma ~ taguma, колотить посуду kõnek. nõusid lõhkuma;
‣ 316a (без страд. прич.; без 1 и 2 л.) kõnek. raputama, väristama; озноб колотил его ta vappus külmavärinaist, меня колотило от страха ma värisesin ~ lõdisesin hirmust
намолотить 316a Г сов. → несов. намолачивать что, чего reht ~ vilja pekstes saama, (mingis koguses) vilja peksma; с одного гектара намолотили по сорок центнеров ржи hektarilt saadi nelikümmend tsentnerit rukist
наябедничать 164b Г сов. на кого-что, кому, без доп. kõnek. (peale) kaebama, keelt peksma ~ kandma, laimujuttu ajama
отмолотить 316a Г сов. → несов. отмолачивать
‣ (teatud aeg) rehte ~ vilja peksma;
‣ (без несов.) что, без доп. rehepeksu ~ viljapeksu lõpetama
‣ (teatud aeg) rehte ~ vilja peksma;
‣ (без несов.) что, без доп. rehepeksu ~ viljapeksu lõpetama
отшибить 333 Г сов. → несов. отшибать kõnek.
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
перепороть II 252 Г сов. кого, чем madalk. (kõiki v. paljusid üksteise järel) läbi peksma ~ sugema ~ nuhtlema ~ rooskama, (üksteise järel kõigile v. paljudele) vitsu andma
пересечь II 378a (действ. прич. прош. вр. пересекший, дееприч. прош. вр. пересекши) Г сов. кого-что kõnek. (kõiki v. paljusid üksteise järel) läbi peksma ~ nüpeldama, (üksteise järel kõigile v. paljudele) naha peale andma
побить 325 Г сов. → несов. побивать
‣ (без несов) кого-что läbi kolkima ~ peksma, peksa ~ kolki andma;
‣ кого-что kõnek. võitma; побить рекорд rekordit purustama ~ põrmustama;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) tapma ~ maha lööma; что hävitama; град побил рожь rahe hävitas rukki ~ tegi rukkile kahju;
‣ (без несов) что kõnek. (kõike, palju) katki tegema, puruks lööma;
‣ (без несов) что (läbi) sööma ~ purema; ära rikkuma; моль побила воротник koid on krae auklikuks söönud ~ ära rikkunud, крыша побита ржавчиной katus on läbi roostetanud;
◊ побей ~ убей меня бог madalk. karistagu mind jumal
‣ (без несов) кого-что läbi kolkima ~ peksma, peksa ~ kolki andma;
‣ кого-что kõnek. võitma; побить рекорд rekordit purustama ~ põrmustama;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) tapma ~ maha lööma; что hävitama; град побил рожь rahe hävitas rukki ~ tegi rukkile kahju;
‣ (без несов) что kõnek. (kõike, palju) katki tegema, puruks lööma;
‣ (без несов) что (läbi) sööma ~ purema; ära rikkuma; моль побила воротник koid on krae auklikuks söönud ~ ära rikkunud, крыша побита ржавчиной katus on läbi roostetanud;
◊ побей ~ убей меня бог madalk. karistagu mind jumal
погром 1 С м. неод.
‣ purukslöömine, purustamine, hävitamine, laastamine, rüüstamine; устроить погром kõike segi ~ puruks peksma;
‣ pogromm (šovinistlik rüüsterünnak)
‣ purukslöömine, purustamine, hävitamine, laastamine, rüüstamine; устроить погром kõike segi ~ puruks peksma;
‣ pogromm (šovinistlik rüüsterünnak)
полосовать 172a Г несов.
‣ кого-что, чем madalk. triibuliseks ~ vorbiliseks peksma ~ piitsutama;
‣ что, чем ribastama, ribadeks lõikama ~ lõikuma;
‣ ülek. что lõikuma, läbi lõikama; луч прожектора полосовал тьму prožektorikiir rebestas pimedust ~ lõikus läbi pimeduse; vrd. исполосовать
‣ кого-что, чем madalk. triibuliseks ~ vorbiliseks peksma ~ piitsutama;
‣ что, чем ribastama, ribadeks lõikama ~ lõikuma;
‣ ülek. что lõikuma, läbi lõikama; луч прожектора полосовал тьму prožektorikiir rebestas pimedust ~ lõikus läbi pimeduse; vrd. исполосовать
полусмерть 90 С ж. неод. väljendis до полусмерти kõnek. poolsurnuks, surmani; избить до полусмерти poolsurnuks ~ vaeseomaks peksma, мы устали до полусмерти oleme ~ olime surmani väsinud
посбивать 169b Г сов. kõnek. (järgemööda kõike, paljut) maha peksma ~ raputama ~ taguma; ночью в саду ветром посбивало все яблоки tuul oli hommikuks kõik õunad puudelt maha peksnud
посечь II 378a (действ. прич. прош. вр. посекший, дееприч. прош. вр. посекши) Г сов. кого-что, чем kõnek. (mõnda aega, kergelt) peksma, nüpeldama, nuhtlema (vitstega, piitsaga vm.)
посплетничать 164b Г сов. о ком-чём, без доп. kõnek. (veidi) keelt peksma ~ taga rääkima ~ klatšima keda
посудачить 271b Г сов. о ком-чём, с кем, без доп. kõnek. (veidi) keelt peksma ~ klatšima ~ taga rääkima
похлестать 211 Г сов. кого-что, чем, без доп. kõnek. (vitsaga, piitsaga vm.) lööma ~ peksma, (pisut) piitsutama (ka ülek.) ~ nuutima ~ vitsutama ~ hutjama; похлестать спину веником selga vihtlema, дождь похлестал в окно и перестал vihm põristas ~ rabistas ~ peksis vastu akent ja möödus
разгромить 301 (страд. прич. прош. вр. разгромленный и разгромлённый) Г сов. hävitama, purustama, puruks peksma ~ lööma; laastama, rüüstama; разгромить противника vastast hävitama ~ purustama (ka ülek.), разгромить город linna laastama ~ rüüstama; vrd. громить
сидоров 132 П madalk. väljendis драть ~ лупить как сидорову козу nahka kuumaks kütma ~ läbi parkima, vaeseomaks peksma, läbi nüpeldama
сплетничать 164b Г несов. keelt peksma, klatšima, taga ~ tagaselja rääkima, lõksutama (kõnek.), keel käsivarre peal käima (kõnek.), jutte keerutama, keelt kandma
сплетня 66 С ж. неод. keelepeks, klatš, kuulujutt, ilmajutt; пустить сплетню juttu ~ kumu lahti laskma, заниматься сплетнями jutte keerutama, keelt peksma, распускать сплетни kuulujutte levitama, пошли сплетни jutt ~ kõlakas on lahti läinud, kumu on valla pääsenud
стегать I 166 Г несов. кого-что, чем, по чему, без доп. (piitsaga, rihmaga vm.) lööma ~ peksma, piitsa ~ rihma andma, nuutima, rihmutama, piitsutama (ka ülek.); стегать кнутом piitsa andma, стегать ремнём rihma andma, стегать по спине selga kirjuks tegema (nuhtlema), дождь стегает в лицо vihm peksab näkku ~ piitsutab nägu; vrd. выстегать
стучать 180 Г несов.
‣ чем, во что koputama, koppima, kopsima, taguma, peksma; стучать в дверь uksele koputama, стучать ногами jalgadega trampima, стучать кулаком по столу rusikaga vastu lauda taguma, стучать молотком vasaraga ~ haamriga kopsima, зубы стучат hambad plagisevad, эта мысль всё время стучит в голове see mõte vasardab kogu aeg peas;
‣ (без 1 и 2 л.) tuksuma, põksuma; сердце стучит süda tuksub ~ lööb, стучит в висках meelekohad tuksuvad, мотор стучит mootor põksub;
‣ чем, без доп. kolistama, klõbistama, kobistama, täristama; стучать посудой nõudega kolistama, стучать на машинке kirjutusmasinal klõbistama, стучать ногами (jalgadega) kobistama, пулемёты стучат kuulipildujad täristavad, дождь стучал в окно vihm rabistas vastu akent
‣ чем, во что koputama, koppima, kopsima, taguma, peksma; стучать в дверь uksele koputama, стучать ногами jalgadega trampima, стучать кулаком по столу rusikaga vastu lauda taguma, стучать молотком vasaraga ~ haamriga kopsima, зубы стучат hambad plagisevad, эта мысль всё время стучит в голове see mõte vasardab kogu aeg peas;
‣ (без 1 и 2 л.) tuksuma, põksuma; сердце стучит süda tuksub ~ lööb, стучит в висках meelekohad tuksuvad, мотор стучит mootor põksub;
‣ чем, без доп. kolistama, klõbistama, kobistama, täristama; стучать посудой nõudega kolistama, стучать на машинке kirjutusmasinal klõbistama, стучать ногами (jalgadega) kobistama, пулемёты стучат kuulipildujad täristavad, дождь стучал в окно vihm rabistas vastu akent
хвостать 211 Г несов. кого-что, чем madalk. vemmeldama, piitsutama, vembla ~ piitsa ~ vihaga peksma ~ vehkima, nüpeldama
хлобыстать 211 (без страд. прич.) Г несов. madalk.
‣ кого-что nüpeldama, (vitsa, piitsa, nuudiga) peksma, vemmeldama (ka ülek.);
‣ purskama; purskuma
‣ кого-что nüpeldama, (vitsa, piitsa, nuudiga) peksma, vemmeldama (ka ülek.);
‣ purskama; purskuma
бесчувствие 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ meelemärkusetus, teadvusetus; в бесчувствии meelemärkuseta, пьян до бесчувствия maani purjus ~ täis, бить до бесчувствия oimetuks peksma;
‣ tundetus, osavõtmatus, tuimus
‣ meelemärkusetus, teadvusetus; в бесчувствии meelemärkuseta, пьян до бесчувствия maani purjus ~ täis, бить до бесчувствия oimetuks peksma;
‣ tundetus, osavõtmatus, tuimus
бой 44 С м. неод.
‣ (род. п. ед. ч. без боя, с бою, предл. п. ед. ч. о бое, в бою) lahing, võitlus, heitlus, taplus; воздушный бой õhulahing, рукопашный бой käsivõitlus, käsikähmlus, оборонительный бой kaitselahing, встречный бой kohtumislahing, решительный бой otsustav lahing, ожесточённые бои ägedad lahingud, бой быков härjavõitlus, петушиный бой kukevõitlus, кулачный бой rusikavõitlus, смертный бой surmalahing, surmavõitlus, поле боя lahinguväli, võitlusväli, принять бой lahingut vastu võtma, вести бой lahingut pidama, вступать в бой võitlusse astuma, завязать бой lahingut ~ võitlust alustama, отдать без боя võitluseta loovutama (ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) (klaasi)puru, killud;
‣ (без мн. ч.) löögid; бой часов kellalöögid, барабанный бой trummipõrin, часы с боем mänguga kell;
‣ (без мн. ч.) peks, peksmine; бить смертным боем vaeseomaks peksma;
‣ (без мн. ч.) (loomade) tapmine, loomatapp, mahalöömine; бой скота kariloomade tapmine;
◊ брать ~ взять с бою lahinguga vallutama, tormijooksuga võtma
‣ (род. п. ед. ч. без боя, с бою, предл. п. ед. ч. о бое, в бою) lahing, võitlus, heitlus, taplus; воздушный бой õhulahing, рукопашный бой käsivõitlus, käsikähmlus, оборонительный бой kaitselahing, встречный бой kohtumislahing, решительный бой otsustav lahing, ожесточённые бои ägedad lahingud, бой быков härjavõitlus, петушиный бой kukevõitlus, кулачный бой rusikavõitlus, смертный бой surmalahing, surmavõitlus, поле боя lahinguväli, võitlusväli, принять бой lahingut vastu võtma, вести бой lahingut pidama, вступать в бой võitlusse astuma, завязать бой lahingut ~ võitlust alustama, отдать без боя võitluseta loovutama (ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) (klaasi)puru, killud;
‣ (без мн. ч.) löögid; бой часов kellalöögid, барабанный бой trummipõrin, часы с боем mänguga kell;
‣ (без мн. ч.) peks, peksmine; бить смертным боем vaeseomaks peksma;
‣ (без мн. ч.) (loomade) tapmine, loomatapp, mahalöömine; бой скота kariloomade tapmine;
◊ брать ~ взять с бою lahinguga vallutama, tormijooksuga võtma
выбить 324* Г сов. → несов. выбивать
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
вышибить 333* Г сов. → несов. вышибать kõnek. кого-что, из чего
‣ sisse ~ maha ~ välja lööma ~ paiskama; вышибить из рук käest maha lööma ~ virutama, вышибить окно akent sisse lööma, вышибить всадника из седла ratsurit sadulast (maha) paiskama;
‣ ülek. madalk. välja ~ minema ajama ~ kihutama; вышибить белых из деревни valgeid külast välja peksma ~ kihutama;
◊ вышибить ~ вышибать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel; вышибить ~ вышибать дух ~ душу из кого kõnek. maha koksama keda, kabelimatsu andma kellele
‣ sisse ~ maha ~ välja lööma ~ paiskama; вышибить из рук käest maha lööma ~ virutama, вышибить окно akent sisse lööma, вышибить всадника из седла ratsurit sadulast (maha) paiskama;
‣ ülek. madalk. välja ~ minema ajama ~ kihutama; вышибить белых из деревни valgeid külast välja peksma ~ kihutama;
◊ вышибить ~ вышибать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel; вышибить ~ вышибать дух ~ душу из кого kõnek. maha koksama keda, kabelimatsu andma kellele
забить II 325 (без страд. прич.) Г сов.
‣ во что, чем, без доп. lööma ~ taguma hakkama; забить в колокола kella lööma hakkama, забили барабаны trummid hakkasid põrisema, птица забила крыльями lind hakkas tiibadega peksma;
‣ кого (без 1 и 2 л.) raputama hakkama; его забил озноб tal hakkasid külmavärinad;
‣ purskama (hakkama), purskuma; из раны забила кровь haavast purskus veri;
◊ забить ключом pulbitsema hakkama; забить тревогу hädakella ~ häirekella lööma hakkama
‣ во что, чем, без доп. lööma ~ taguma hakkama; забить в колокола kella lööma hakkama, забили барабаны trummid hakkasid põrisema, птица забила крыльями lind hakkas tiibadega peksma;
‣ кого (без 1 и 2 л.) raputama hakkama; его забил озноб tal hakkasid külmavärinad;
‣ purskama (hakkama), purskuma; из раны забила кровь haavast purskus veri;
◊ забить ключом pulbitsema hakkama; забить тревогу hädakella ~ häirekella lööma hakkama
заколотить I 316a Г сов. → несов. заколачивать kõnek.
‣ что, чем kinni naelutama ~ lööma; sisse lööma ~ taguma; заколотить ящик kasti kinni naelutama, заколотить окна досками aknaid laudadega kinni lööma, заколотить кол в землю vaia maasse lööma ~ taguma;
‣ кого vagaseks ~ vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ kolkima
‣ что, чем kinni naelutama ~ lööma; sisse lööma ~ taguma; заколотить ящик kasti kinni naelutama, заколотить окна досками aknaid laudadega kinni lööma, заколотить кол в землю vaia maasse lööma ~ taguma;
‣ кого vagaseks ~ vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ kolkima
замахать 205b, 165b Г сов.
‣ чем vehkima ~ vehklema ~ vibutama hakkama; он замахал руками ta hakkas kätega vehkima, замахать на кого руками (tõrjudes) kätega vehkima, птица замахала крыльями lind hakkas tiibadega peksma;
‣ madalk. tormama; он замахал напрямик домой ta pani otsemat teed koju ~ kodu poole vehkima
‣ чем vehkima ~ vehklema ~ vibutama hakkama; он замахал руками ta hakkas kätega vehkima, замахать на кого руками (tõrjudes) kätega vehkima, птица замахала крыльями lind hakkas tiibadega peksma;
‣ madalk. tormama; он замахал напрямик домой ta pani otsemat teed koju ~ kodu poole vehkima
изодрать 216 (буд. вр. издеру, издерёшь...; страд. прич. прош. вр. изодранный) Г сов. → несов. издирать что, о(бо) что kõnek.
‣ lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama ~ käristama; изодрать в клочья tükkideks rebima, он изодрал брюки о гвоздь ta tõmbas püksid naela otsa lõhki;
‣ katki kriimustama; я изодрал руку о колючую проволоку okastraat tõmbas mul käe katki;
‣ (без несов.) madalk. läbi peksma ~ nüpeldama
‣ lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama ~ käristama; изодрать в клочья tükkideks rebima, он изодрал брюки о гвоздь ta tõmbas püksid naela otsa lõhki;
‣ katki kriimustama; я изодрал руку о колючую проволоку okastraat tõmbas mul käe katki;
‣ (без несов.) madalk. läbi peksma ~ nüpeldama
изувечить 271a Г сов. → несов. изувечивать кого-что, чем vigastama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama; ülek. purustama, katki tegema, rikkuma, lõhkuma; muserdama; изувечить побоями sandiks peksma, изувечить душу кого kelle hingeelu moonutama, meelt muserdama; vrd. увечить
исполосовать 172a Г сов. kõnek.
‣ что ribadeks lõikama ~ rebima ~ tõmbama; jutte ~ jooni ~ triipe täis vedama, triibuliseks tegema, triibu(s)tama;
‣ что (teed) rööplikuks sõitma;
‣ кого-что vorbiliseks ~ vöödiliseks peksma; vrd. полосовать
‣ что ribadeks lõikama ~ rebima ~ tõmbama; jutte ~ jooni ~ triipe täis vedama, triibuliseks tegema, triibu(s)tama;
‣ что (teed) rööplikuks sõitma;
‣ кого-что vorbiliseks ~ vöödiliseks peksma; vrd. полосовать
иссечь 378a (действ. прич. прош. вр. иссекший, дееприч. прош. вр. иссекши) Г сов. → несов. иссекать
‣ кого-что, чем tükkideks ~ puruks raiuma ~ lõikama; täksima, tükeldama; иссечённые градом листья rahest purustatud lehed, иссечённое саблей лицо mõõgahaavu täis nägu;
‣ что med. välja lõikama, eemaldama (operatsiooni teel);
‣ (без несов.) кого, чем van. läbi peksma ~ nüpeldama ~ vemmeldama;
‣ что, из чего van. kõrgst. (välja, sisse) raiuma ~ tahuma
‣ кого-что, чем tükkideks ~ puruks raiuma ~ lõikama; täksima, tükeldama; иссечённые градом листья rahest purustatud lehed, иссечённое саблей лицо mõõgahaavu täis nägu;
‣ что med. välja lõikama, eemaldama (operatsiooni teel);
‣ (без несов.) кого, чем van. läbi peksma ~ nüpeldama ~ vemmeldama;
‣ что, из чего van. kõrgst. (välja, sisse) raiuma ~ tahuma
коза 53 С ж.
‣ од. zool. (kodu)kits (Capra hircus); дикая коза zool. metskits (Capreolus capreolus);
‣ неод. tehn. kits (seljakanderaam); puiduvagonett;
‣ од. ülek. metskits, kitsetall, kitseke (kergejalgse tüdruku kohta);
◊ драть ~ лупить как сидорову козу кого madalk. keda vaeseomaks peksma; на козе не объедешь кого madalk. keda (juba) haneks ei püüa ~ ei võta; на козе не подъедешь к кому kõnek. kellega on raske jutuotsale saada, kes ei lase endale ligi; отставной козы барабанщик humor. pajukile lastud pudelipaikaja
‣ од. zool. (kodu)kits (Capra hircus); дикая коза zool. metskits (Capreolus capreolus);
‣ неод. tehn. kits (seljakanderaam); puiduvagonett;
‣ од. ülek. metskits, kitsetall, kitseke (kergejalgse tüdruku kohta);
◊ драть ~ лупить как сидорову козу кого madalk. keda vaeseomaks peksma; на козе не объедешь кого madalk. keda (juba) haneks ei püüa ~ ei võta; на козе не подъедешь к кому kõnek. kellega on raske jutuotsale saada, kes ei lase endale ligi; отставной козы барабанщик humor. pajukile lastud pudelipaikaja
наговорить Г сов. → несов. наговаривать
‣ 285a что, чего, кому kokku rääkima ~ jahvatama; наговорить любезностей (kõiksuguseid) meelitusi ütlema, наговорить всякой всячины ~ с три короба kõnek. maad ja ilma ~ tühja-tähja kokku rääkima;
‣ 285b на кого-что kõnek. laimama keda, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma kelle peale;
‣ 285a что, на что, на чём ära lausuma ~ sõnuma ~ nõiduma;
‣ 285a что, на что (lindile v. plaadile) lugema ~ rääkima, (linti) täis rääkima
‣ 285a что, чего, кому kokku rääkima ~ jahvatama; наговорить любезностей (kõiksuguseid) meelitusi ütlema, наговорить всякой всячины ~ с три короба kõnek. maad ja ilma ~ tühja-tähja kokku rääkima;
‣ 285b на кого-что kõnek. laimama keda, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma kelle peale;
‣ 285a что, на что, на чём ära lausuma ~ sõnuma ~ nõiduma;
‣ 285a что, на что (lindile v. plaadile) lugema ~ rääkima, (linti) täis rääkima
наложить 311a Г сов. → несов. накладывать
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
наплести 368 Г сов. → несов. наплетать
‣ что, чего (mingit hulka) valmis punuma ~ palmitsema ~ plettima; наплести кружев pitsi punuma ~ põimima, наплести корзин korve tegema ~ punuma;
‣ (без несов) что, чего, на кого-что, без доп. ülek. madalk. kokku jahvatama ~ lobisema, keelt peksma, laimujuttu ajama; наплести вздору ~ чепуху ~ чепухи jama ajama
‣ что, чего (mingit hulka) valmis punuma ~ palmitsema ~ plettima; наплести кружев pitsi punuma ~ põimima, наплести корзин korve tegema ~ punuma;
‣ (без несов) что, чего, на кого-что, без доп. ülek. madalk. kokku jahvatama ~ lobisema, keelt peksma, laimujuttu ajama; наплести вздору ~ чепуху ~ чепухи jama ajama
насказать 198 Г сов. → несов. насказывать kõnek.
‣ что, чего paljust rääkima ~ jutustama, pikalt-laialt rääkima ~ pajatama; насказать глупостей rumalusi kokku rääkima, она насказала массу новостей tal oli palju uut rääkida, ta rääkis hulga uudiseid;
‣ (без страд. прич.) на кого, про кого van. laimama, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma, tagaselja siunama ~ kiruma
‣ что, чего paljust rääkima ~ jutustama, pikalt-laialt rääkima ~ pajatama; насказать глупостей rumalusi kokku rääkima, она насказала массу новостей tal oli palju uut rääkida, ta rääkis hulga uudiseid;
‣ (без страд. прич.) на кого, про кого van. laimama, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma, tagaselja siunama ~ kiruma
наставить I 278a Г сов. → несов. наставлять
‣ что, кого-чего kõnek. (suurel hulgal) panema; наставить книг на полку raamatuid riiulile panema, наставить стульев toole ritta panema ~ seadma, наставить двоек palju kahtesid panema, наставить синяков siniseks peksma;
‣ что, к чему jätkama, jätku otsa panema, jätkuga pikemaks tegema; наставить рукава käiseid pikemaks tegema;
‣ что, на кого-что sihtima, suunama; наставить ружьё püssiga sihtima keda-mida;
◊ наставить ~ натянуть нос кому-чему madalk. pika ninaga jätma keda; наставить ~ наставлять рога кому kõnek. sarvekandjaks tegema keda, sarvi tegema kellele; наставить уши ~ ухо kõrvu kikitama
‣ что, кого-чего kõnek. (suurel hulgal) panema; наставить книг на полку raamatuid riiulile panema, наставить стульев toole ritta panema ~ seadma, наставить двоек palju kahtesid panema, наставить синяков siniseks peksma;
‣ что, к чему jätkama, jätku otsa panema, jätkuga pikemaks tegema; наставить рукава käiseid pikemaks tegema;
‣ что, на кого-что sihtima, suunama; наставить ружьё püssiga sihtima keda-mida;
◊ наставить ~ натянуть нос кому-чему madalk. pika ninaga jätma keda; наставить ~ наставлять рога кому kõnek. sarvekandjaks tegema keda, sarvi tegema kellele; наставить уши ~ ухо kõrvu kikitama
опоясать 188 Г сов. → несов. опоясывать
‣ кого-что, чем vöötama, vööd peale ~ ümber panema; van. vööle panema (relva kohta); опоясать пальто mantlile vööd peale panema, опоясать меч ~ мечом mõõka vööle panema;
‣ что ülek. (vööna) ümbritsema ~ piirama; опоясать дом деревьями maja ümber puid istutama;
‣ кого, чем madalk. üle kere tõmbama, sirakat andma, nähvama, peksma; опоясать кнутом nuutima, nuudiga lööma, piitsaga ~ vemblaga üle kere tõmbama, опоясать ремнём rihma andma
‣ кого-что, чем vöötama, vööd peale ~ ümber panema; van. vööle panema (relva kohta); опоясать пальто mantlile vööd peale panema, опоясать меч ~ мечом mõõka vööle panema;
‣ что ülek. (vööna) ümbritsema ~ piirama; опоясать дом деревьями maja ümber puid istutama;
‣ кого, чем madalk. üle kere tõmbama, sirakat andma, nähvama, peksma; опоясать кнутом nuutima, nuudiga lööma, piitsaga ~ vemblaga üle kere tõmbama, опоясать ремнём rihma andma
отбить 325 (буд. вр. отобью, отобьёшь...) Г сов. → несов. отбивать
‣ что küljest ära lööma, maha ~ lahti taguma, lahti ~ välja lööma; tampima; kloppima; отбить штукатурку krohvi maha taguma;
‣ кого-что tagasi lööma, tõrjuma, pareerima; отбить мяч palli tagasi lööma, отбить нападение kallaletungi tagasi lööma;
‣ кого-что, у кого (jõuga) käest ära ~ tagasi võtma, vallutama; отбить пленных vange tagasi võtma, отбить город linna tagasi vallutama;
‣ кого, у кого kõnek. üle lööma; отбить жениха peigmeest üle lööma;
‣ что lööma, taguma (ka märguandmiseks); отбить такт takti lööma, отбить побудку äratussignaali andma, часы отбили десять kell lõi kümme;
‣ что valusaks ~ haigeks ~ vigaseks ~ tuliseks taguma ~ peksma ~ põrutama; отбить ладони peopesi tuliseks taguma;
‣ что, у кого-чего kõnek. hävitama, kaotama, ära võtma; отбить запах lõhna peletama, отбить охоту к чему mille tahtmist ära võtma;
‣ что pinnima; отбить косу vikatit pinnima;
‣ что maha märkima; van. välja mõõtma; отбить черту joont maha märkima
‣ что küljest ära lööma, maha ~ lahti taguma, lahti ~ välja lööma; tampima; kloppima; отбить штукатурку krohvi maha taguma;
‣ кого-что tagasi lööma, tõrjuma, pareerima; отбить мяч palli tagasi lööma, отбить нападение kallaletungi tagasi lööma;
‣ кого-что, у кого (jõuga) käest ära ~ tagasi võtma, vallutama; отбить пленных vange tagasi võtma, отбить город linna tagasi vallutama;
‣ кого, у кого kõnek. üle lööma; отбить жениха peigmeest üle lööma;
‣ что lööma, taguma (ka märguandmiseks); отбить такт takti lööma, отбить побудку äratussignaali andma, часы отбили десять kell lõi kümme;
‣ что valusaks ~ haigeks ~ vigaseks ~ tuliseks taguma ~ peksma ~ põrutama; отбить ладони peopesi tuliseks taguma;
‣ что, у кого-чего kõnek. hävitama, kaotama, ära võtma; отбить запах lõhna peletama, отбить охоту к чему mille tahtmist ära võtma;
‣ что pinnima; отбить косу vikatit pinnima;
‣ что maha märkima; van. välja mõõtma; отбить черту joont maha märkima
отодрать 216 (буд. вр. отдеру, отдерёшь...; повел. накл. отдери) Г сов. → несов. отдирать kõnek.
‣ что, от чего küljest ~ ära ~ lahti rebima ~ kiskuma;
‣ (без несов.) кого, чем, за что läbi peksma ~ kolkima, nahutama; отодрать розгами vitsa andma, отодрать за уши kõrvu tuliseks tegema, отодрать за волосы tutistama, karvustama
‣ что, от чего küljest ~ ära ~ lahti rebima ~ kiskuma;
‣ (без несов.) кого, чем, за что läbi peksma ~ kolkima, nahutama; отодрать розгами vitsa andma, отодрать за уши kõrvu tuliseks tegema, отодрать за волосы tutistama, karvustama
отходить III 313a Г сов. kõnek.
‣ 313b kõndimist ~ käimist lõpetama;
‣ (teatud aeg) käima (näit. koolis, ametis), (teatud aeg) mingi ameti peal ~ mingis ametis olema;
‣ несов. отхаживать что kõnek. (jalgu) valusaks käima ~ ära väsitama;
‣ несов. отхаживать кого, чем madalk. läbi peksma, naha peale andma
‣ 313b kõndimist ~ käimist lõpetama;
‣ (teatud aeg) käima (näit. koolis, ametis), (teatud aeg) mingi ameti peal ~ mingis ametis olema;
‣ несов. отхаживать что kõnek. (jalgu) valusaks käima ~ ära väsitama;
‣ несов. отхаживать кого, чем madalk. läbi peksma, naha peale andma
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
передрать 216 (страд. прич. прош. вр. передранный, кр. ф. передран, передратьа, передратьо, передратьы) Г сов. kõnek.
‣ что (järjest kõike v. palju) puruks rebima; madalk. (järjest kõike v. palju) räbalaiks kandma;
‣ кого (järjest kõiki v. paljusid) läbi peksma ~ kolkima ~ maha murdma
‣ что (järjest kõike v. palju) puruks rebima; madalk. (järjest kõike v. palju) räbalaiks kandma;
‣ кого (järjest kõiki v. paljusid) läbi peksma ~ kolkima ~ maha murdma
почесать 202a (страд. прич. прош. вр. почёсанный, кр. ф. почесатьн, почесатьна, почесатьно, почесатьны) Г сов.
‣ что, без доп. (mõnda aega) sügama ~ kratsima; почесать затылок kukalt kratsima;
‣ кого-что kõnek. (mõnda aega) kammima ~ sugema; почесать лён linu sugema;
◊ почесать зубы ~ язык ~ языком madalk. mokalaata pidama, tühja loba ajama, keelt peksma, jahvatama
‣ что, без доп. (mõnda aega) sügama ~ kratsima; почесать затылок kukalt kratsima;
‣ кого-что kõnek. (mõnda aega) kammima ~ sugema; почесать лён linu sugema;
◊ почесать зубы ~ язык ~ языком madalk. mokalaata pidama, tühja loba ajama, keelt peksma, jahvatama
прибить 325 Г сов. → несов. прибивать
‣ что, чем, к чему külge ~ kinni lööma ~ naelutama; прибить крышку гвоздями kaant kinni naelutama ~ naeltega kinni lööma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kinni lööma; maha peksma; пыль прибило дождём vihm lõi tolmu kinni, град прибил рожь rahe on rukki maha peksnud;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, к чему (jõuga) heitma, uhtuma; волной лодку прибило к берегу laine heitis paadi kaldasse ~ kaldale;
‣ (без несов.) кого-что madalk. läbi kolkima
‣ что, чем, к чему külge ~ kinni lööma ~ naelutama; прибить крышку гвоздями kaant kinni naelutama ~ naeltega kinni lööma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kinni lööma; maha peksma; пыль прибило дождём vihm lõi tolmu kinni, град прибил рожь rahe on rukki maha peksnud;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, к чему (jõuga) heitma, uhtuma; волной лодку прибило к берегу laine heitis paadi kaldasse ~ kaldale;
‣ (без несов.) кого-что madalk. läbi kolkima
разворотить 316a Г сов. → несов. разворачивать II что
‣ kõnek. (paigalt) pöörama ~ kangutama ~ keerama; разворотить груду камней kivihunnikut laiali kangutama;
‣ kõnek. puruks ~ segamini lööma ~ peksma, segamini pöörama; снаряды разворотили окоп mürsud purustasid kaeviku ~ lõid kaeviku segi;
‣ madalk. lömastama, sodiks ~ lömaks tegema
‣ kõnek. (paigalt) pöörama ~ kangutama ~ keerama; разворотить груду камней kivihunnikut laiali kangutama;
‣ kõnek. puruks ~ segamini lööma ~ peksma, segamini pöörama; снаряды разворотили окоп mürsud purustasid kaeviku ~ lõid kaeviku segi;
‣ madalk. lömastama, sodiks ~ lömaks tegema
раскипеться 238 Г сов. → несов. раскипаться kõnek. (kõvasti) keema hakkama ~ minema (ka ülek.); вода раскипелась vesi hakkas vulinal keema, сердце раскипелось ülek. (1) süda hakkas ärevalt peksma ~ taguma, (2) sees läks kõik keema
ребро 99 С с. неод.
‣ anat. roie, küljeluu, ribi(kont) (kõnek.), küljekont (kõnek.);
‣ ribi, serv; боковое ребро mat. külgserv, ребро доски laua serv, ребро линейки joonlaua serv, ребро жёсткости tehn. jäikusribi, ребро руля mer. rooliribi, укрепляющее ребро tugevdusribi, направляющее ребро juhtribi, ребро крыши ehit. katuse rood, поставить ящик на ребро kasti serviti panema;
◊ ставить ~ поставить вопрос ребром ~ на ребро küsimust täie teravusega tõstatama; ставить ~ поставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimse kopikani läbi lööma; пересчитать рёбра кому madalk. keda vaeseomaks peksma, kellele opmanikeretäit andma; адамово ребро kõnek. nalj. küljeluu (naise kohta)
‣ anat. roie, küljeluu, ribi(kont) (kõnek.), küljekont (kõnek.);
‣ ribi, serv; боковое ребро mat. külgserv, ребро доски laua serv, ребро линейки joonlaua serv, ребро жёсткости tehn. jäikusribi, ребро руля mer. rooliribi, укрепляющее ребро tugevdusribi, направляющее ребро juhtribi, ребро крыши ehit. katuse rood, поставить ящик на ребро kasti serviti panema;
◊ ставить ~ поставить вопрос ребром ~ на ребро küsimust täie teravusega tõstatama; ставить ~ поставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimse kopikani läbi lööma; пересчитать рёбра кому madalk. keda vaeseomaks peksma, kellele opmanikeretäit andma; адамово ребро kõnek. nalj. küljeluu (naise kohta)
синяк 19 С м. неод.
‣ sinine laik ~ plekk ~ muhk ~ vorp; med. sinilaik; поставить синяк под глазом кому kellel silma siniseks lööma, избить до синяков siniseks peksma, синяки под глазами sinised silmaalused, silmaalused on sinised;
‣ bot. ussikeel (rohttaim Echium);
‣ sinipäkk (söögiseen Gyroporus cyanescens);
‣ trük. sinikoopia
‣ sinine laik ~ plekk ~ muhk ~ vorp; med. sinilaik; поставить синяк под глазом кому kellel silma siniseks lööma, избить до синяков siniseks peksma, синяки под глазами sinised silmaalused, silmaalused on sinised;
‣ bot. ussikeel (rohttaim Echium);
‣ sinipäkk (söögiseen Gyroporus cyanescens);
‣ trük. sinikoopia
смерть 91 С ж. неод.
‣ surm; естественная смерть loomulik surm, клиническая смерть med. kliiniline surm, скоропостижная смерть äkiline ~ ootamatu surm, äkksurm, смерть от задушения lämbumissurm, насильственная смерть vägivaldne surm, преждевременная смерть enneaegne ~ varajane surm, мучительная смерть piinarikas ~ vaevarikas surm, голодная смерть näljasurm, пасть смертью храбрых kangelasena langema, kangelassurma surema, приговорить к смерти surma mõistma, спасти от смерти surmast ~ surmasuust päästma, умереть своей смертью loomulikku surma surema, идти на верную смерть kindlasse surma minema, устать до смерти kõnek. surmväsinud olema, избить до смерти surnuks peksma, лежать ~ быть при смерти suremas olema, бледный как смерть surnukahvatu, koolnukahvatu, kaame, kalbe, под страхом смерти surmaähvardusel, найти смерть ülek. surma leidma, otsa saama;
‣ в функции Н kõnek. hirmsasti, tapvalt, meeletult, pööraselt, õudselt; on tappev ~ hirmus ~ õudne; смерть не люблю глупых jube, kuidas ma lolle ei salli, смерть как пить хочется on tappev janu, pööraselt tahaks juua, смерть как скучно ты рассказываешь sa räägid surmigavalt;
◊ на волосок ~ на волоске от смерти elu ripub ~ rippus juuksekarva otsas, surmasuus; смотреть ~ глядеть смерти в глаза surmaga silmitsi olema, surmale silma vaatama, surmasuus olema; не на жизнь, а на смерть elu ja surma peale; только за смертью посылать кого kõnek. keda on paras surma järele saata (väga aeglase kohta); вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; быть между жизнью и смертью elu ja surma piiril olema ~ vahel vaakuma; двум смертям не бывать, а одной не миновать vanas. ei keegi kahte surma sure; на миру и смерть красна kõnekäänd koos surragi on ilusam, üheskoos saab kõigest üle, (teistega) jagatud mure on pool muret
‣ surm; естественная смерть loomulik surm, клиническая смерть med. kliiniline surm, скоропостижная смерть äkiline ~ ootamatu surm, äkksurm, смерть от задушения lämbumissurm, насильственная смерть vägivaldne surm, преждевременная смерть enneaegne ~ varajane surm, мучительная смерть piinarikas ~ vaevarikas surm, голодная смерть näljasurm, пасть смертью храбрых kangelasena langema, kangelassurma surema, приговорить к смерти surma mõistma, спасти от смерти surmast ~ surmasuust päästma, умереть своей смертью loomulikku surma surema, идти на верную смерть kindlasse surma minema, устать до смерти kõnek. surmväsinud olema, избить до смерти surnuks peksma, лежать ~ быть при смерти suremas olema, бледный как смерть surnukahvatu, koolnukahvatu, kaame, kalbe, под страхом смерти surmaähvardusel, найти смерть ülek. surma leidma, otsa saama;
‣ в функции Н kõnek. hirmsasti, tapvalt, meeletult, pööraselt, õudselt; on tappev ~ hirmus ~ õudne; смерть не люблю глупых jube, kuidas ma lolle ei salli, смерть как пить хочется on tappev janu, pööraselt tahaks juua, смерть как скучно ты рассказываешь sa räägid surmigavalt;
◊ на волосок ~ на волоске от смерти elu ripub ~ rippus juuksekarva otsas, surmasuus; смотреть ~ глядеть смерти в глаза surmaga silmitsi olema, surmale silma vaatama, surmasuus olema; не на жизнь, а на смерть elu ja surma peale; только за смертью посылать кого kõnek. keda on paras surma järele saata (väga aeglase kohta); вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; быть между жизнью и смертью elu ja surma piiril olema ~ vahel vaakuma; двум смертям не бывать, а одной не миновать vanas. ei keegi kahte surma sure; на миру и смерть красна kõnekäänd koos surragi on ilusam, üheskoos saab kõigest üle, (teistega) jagatud mure on pool muret
тиранить 269a Г несов. кого-что
‣ türanniseerima, türannina valitsema ~ kohtlema, hirmu(valitsuse) all hoidma; тиранить семью peret hirmuvalitsuse all hoidma;
‣ madalk. (julmalt, metsikult) peksma, nüpeldama
‣ türanniseerima, türannina valitsema ~ kohtlema, hirmu(valitsuse) all hoidma; тиранить семью peret hirmuvalitsuse all hoidma;
‣ madalk. (julmalt, metsikult) peksma, nüpeldama
трепать 212 Г несов.
‣ кого-что, за что rebima, kiskuma, tirima, sakutama; ветер трепал флаги tuul rebis lippe, трепать за уши kõnek. kõrvust kiskuma, трепать кого за волосы kõnek. tutistama keda;
‣ кого, по чему чем kõnek. patsutama; трепать по плечу õlale patsutama;
‣ кого-что kõnek. vappuma ~ vabisema panema; его трепала лихорадка ta vappus palavikus, волны трепали лодку lained pillutasid paati;
‣ кого kõnek. nahutama, tuuseldama, säru tegema;
‣ что kõnek. (näruks, räbalaks) kulutama ~ kandma; трепать туфли kingi näruks kandma, трепать книгу raamatut kapsaks kulutama;
‣ что, о ком-чём, про кого-что, без доп. ülek. madalk. lõksutama, lõugutama, vatrama, vahutama, jahvatama; его имя постоянно треплют tema nimi on pidevalt hammaste vahel ~ nagu kont suus;
‣ что (lina) ropsima;
◊ трепать нервы kõnek. (1) кому kellele närvidele käima, kelle närve sööma, (2) без доп. närve rikkuma ~ kulutama; трепать языком kõnek. lõugu lõksutama, lõugutama, keelt peksma; vrd. истрепать
‣ кого-что, за что rebima, kiskuma, tirima, sakutama; ветер трепал флаги tuul rebis lippe, трепать за уши kõnek. kõrvust kiskuma, трепать кого за волосы kõnek. tutistama keda;
‣ кого, по чему чем kõnek. patsutama; трепать по плечу õlale patsutama;
‣ кого-что kõnek. vappuma ~ vabisema panema; его трепала лихорадка ta vappus palavikus, волны трепали лодку lained pillutasid paati;
‣ кого kõnek. nahutama, tuuseldama, säru tegema;
‣ что kõnek. (näruks, räbalaks) kulutama ~ kandma; трепать туфли kingi näruks kandma, трепать книгу raamatut kapsaks kulutama;
‣ что, о ком-чём, про кого-что, без доп. ülek. madalk. lõksutama, lõugutama, vatrama, vahutama, jahvatama; его имя постоянно треплют tema nimi on pidevalt hammaste vahel ~ nagu kont suus;
‣ что (lina) ropsima;
◊ трепать нервы kõnek. (1) кому kellele närvidele käima, kelle närve sööma, (2) без доп. närve rikkuma ~ kulutama; трепать языком kõnek. lõugu lõksutama, lõugutama, keelt peksma; vrd. истрепать
чистить 276a Г несов. кого-что
‣ чем puhastama, puhtaks ~ korda tegema, kasima; чистить обувь jalatseid puhastama, чистить ногти küüsi puhastama, чистить зубы hambaid pesema, чистить грибы seeni puhastama, чистить рыбу kala puhastama ~ rappima ~ rookima, чистить картофель kartuleid koorima, чистить щёткой harjama, чистить пылесосом ковёр tolmuimejaga vaipa puhastama, чистить лес metsa puhastama, puhastusraiet tegema, чистить дно реки jõepõhja puhastama, jõge süvendama, чистить коня hobust puhastama ~ harjama;
‣ ülek. kõnek. puhastustööd tegema (näit. organisatsioonis);
‣ ülek. madalk. puhast tööd tegema, puhtaks ~ tühjaks tegema (röövima); чистить карманы taskuid tühjendama (ka ülek.);
‣ ülek. madalk. kelle kallal võtma, keda sõimama;
‣ madalk. lahmima, peksma; vrd. вычистить, очистить
‣ чем puhastama, puhtaks ~ korda tegema, kasima; чистить обувь jalatseid puhastama, чистить ногти küüsi puhastama, чистить зубы hambaid pesema, чистить грибы seeni puhastama, чистить рыбу kala puhastama ~ rappima ~ rookima, чистить картофель kartuleid koorima, чистить щёткой harjama, чистить пылесосом ковёр tolmuimejaga vaipa puhastama, чистить лес metsa puhastama, puhastusraiet tegema, чистить дно реки jõepõhja puhastama, jõge süvendama, чистить коня hobust puhastama ~ harjama;
‣ ülek. kõnek. puhastustööd tegema (näit. organisatsioonis);
‣ ülek. madalk. puhast tööd tegema, puhtaks ~ tühjaks tegema (röövima); чистить карманы taskuid tühjendama (ka ülek.);
‣ ülek. madalk. kelle kallal võtma, keda sõimama;
‣ madalk. lahmima, peksma; vrd. вычистить, очистить
язык С м.
‣ 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
‣ 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
‣ 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
‣ 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
‣ ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
◊ злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud
‣ 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
‣ 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
‣ 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
‣ 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
‣ ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
◊ злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud
