[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 61 artiklit
исправить 278a Г сов. → несов. исправлять кого-что parandama, korda tegema; исправить ошибку viga parandama, исправить телефон telefoni parandama, исправить характер iseloomu parandama, исправить рукопись käsikirja parandama;
◊ горбатого могила исправит vanas. küürakat parandab alles ~ ainult haud
◊ горбатого могила исправит vanas. küürakat parandab alles ~ ainult haud
поправить I 278a Г сов. → несов. поправлять
‣ кого-что, без доп. parandama; поправить ошибку viga parandama, поправить ученика õpilast parandama, поправить здоровье tervist parandama ~ kosutama;
‣ что kohendama, korda seadma ~ tegema; поправить подушку patja kohendama, поправить причёску soengut korda seadma, kohendama
‣ кого-что, без доп. parandama; поправить ошибку viga parandama, поправить ученика õpilast parandama, поправить здоровье tervist parandama ~ kosutama;
‣ что kohendama, korda seadma ~ tegema; поправить подушку patja kohendama, поправить причёску soengut korda seadma, kohendama
чинить I 305a (действ. прич. наст. вр. чинящий) Г несов. что
‣ parandama, paikama, lappima, kohendama; чинить обувь jalatseid parandama, чинить часы kella parandama, чинить платье kleiti paikama ~ parandama;
‣ teritama, teravaks tegema; чинить карандаши pliiatseid teritama; vrd. починить, зачинить
‣ parandama, paikama, lappima, kohendama; чинить обувь jalatseid parandama, чинить часы kella parandama, чинить платье kleiti paikama ~ parandama;
‣ teritama, teravaks tegema; чинить карандаши pliiatseid teritama; vrd. починить, зачинить
улучшить 271a (повел. накл. улучши, улучшите) Г сов. → несов. улучшать что parendama, parandama, paremaks tegema; улучшить работу tööd parendama, улучшить жилищные условия korteriolusid parandama, улучшить мировой рекорд maailmarekordit parandama, улучшить качество продукции toodangu kvaliteeti tõstma ~ parandama, улучшить настроение tuju tõstma ~ paremaks tegema
починить 305a Г сов. → несов. починять что (ära) parandama; починить одежду rõivaid ära parandama ~ paikama ~ lappima ~ nõeluma, починить ведро ämbrit parandama ~ lappima; vrd. чинить
подштукатурить 269a Г сов. → несов. подштукатуривать что mõnest kohast ~ üle krohvima, krohvi parandama; подштукатурить стену seina krohviga parandama
править II 278a Г несов. что
‣ parandama; править гранки veerge parandama, править корректуру korrektuuri tegema ~ lugema;
‣ õgvendama, rihtima; teritama; править косу vikatit teritama
‣ parandama; править гранки veerge parandama, править корректуру korrektuuri tegema ~ lugema;
‣ õgvendama, rihtima; teritama; править косу vikatit teritama
оздоровить 300a Г сов. → несов. оздоровлять кого-что tervistama, tervendama, ülek. ka parandama; maj. saneerima; оздоровить обстановку в коллективе kollektiivis valitsevat õhkkonda tervendama, оздоровить отношения suhteid parandama, оздоровить финансы rahandust saneerima
проштопать 164a Г сов. → несов. проштопывать kõnek.
‣ что kinni ~ ära nõeluma, ära parandama (rõivaste kohta);
‣ (без несов.) что, без доп., (teatud aeg v. ajani) nõeluma ~ parandama
‣ что kinni ~ ära nõeluma, ära parandama (rõivaste kohta);
‣ (без несов.) что, без доп., (teatud aeg v. ajani) nõeluma ~ parandama
выверить 269*a Г сов. → несов. выверять что mille õigsust kontrollima, (õigeks) parandama; reguleerima; выверить рукопись käsikirja parandama, выверить весы kaalu(sid) reguleerima, выверить часы kella õigeks panema ~ seadma
залатать 165a Г сов. что, чем madalk. terveks tegema, paikama, lappima, parandama; залатать рубашку särki paikama, залатать крышу katust parandama; vrd. латать
зачинить 305a Г сов. → несов. зачинивать что kõnek.
‣ ära parandama, paikama; зачинить рукав käist parandama;
‣ teritama, teravaks tegema; зачинить карандаш pliiatsit teritama; vrd. чинить
‣ ära parandama, paikama; зачинить рукав käist parandama;
‣ teritama, teravaks tegema; зачинить карандаш pliiatsit teritama; vrd. чинить
исправиться 278 Г сов. → несов. исправляться paranema, paremaks minema ~ muutuma; end parandama; meelt parandama; я постараюсь исправиться püüan end parandada
прокорректировать 171a Г сов. что korrigeerima, vigu parandama, korrektuuri ~ korrektiive tegema, täpsustama; прокорректировать статью kirjutises vigu parandama, прокорректировать огонь sõj. kõnek. tuld korrigeerima
развеселить 285a Г сов. → несов. развеселять кого, чем lõbustama, tuju parandama ~ heaks tegema; развеселить приятеля sõbra tuju parandama, развеселить публику publikut naerma panema ~ naerutama; vrd. веселить
штопать 164a Г несов. что, чем nõeluma, parandama; штопать носки sokke nõeluma, штопать сети võrke parandama; vrd. заштопать
корректив 1 С м. неод. liter. korrektiiv, parandus, täpsustus, õiendus; внести в план коррективы plaani korrigeerima ~ täpsustama ~ parandama
облагородить 270a Г сов. → несов. облагораживать кого-что
‣ õilistama, üllaks ~ õilsaks tegema;
‣ vääristama (ka ülek.), (sorti, tõugu) parandama
‣ õilistama, üllaks ~ õilsaks tegema;
‣ vääristama (ka ülek.), (sorti, tõugu) parandama
повысить 273a Г сов. → несов. повышать
‣ что tõstma; повысить уровень воды veetaset tõstma;
‣ что tõstma, suurendama, parandama; повысить производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, повысить требовательность nõudlikkust tõstma, повысить интерес huvi suurendama, повысить требования nõudmisi suurendama, повысить дисциплину distsipliini tugevdama, korda parandama;
‣ кого ametikõrgendust andma, edutama, kõrgendama, ülendama; повысить в звании auastet tõstma, его повысили по службе ~ в должности talle anti ametikõrgendust;
‣ что (tooni) kõrgendama; повысить ноту nooti kõrgendama;
◊ повысить ~ повышать голос на кого häält tõstma ~ kõrgendama kelle peale
‣ что tõstma; повысить уровень воды veetaset tõstma;
‣ что tõstma, suurendama, parandama; повысить производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, повысить требовательность nõudlikkust tõstma, повысить интерес huvi suurendama, повысить требования nõudmisi suurendama, повысить дисциплину distsipliini tugevdama, korda parandama;
‣ кого ametikõrgendust andma, edutama, kõrgendama, ülendama; повысить в звании auastet tõstma, его повысили по службе ~ в должности talle anti ametikõrgendust;
‣ что (tooni) kõrgendama; повысить ноту nooti kõrgendama;
◊ повысить ~ повышать голос на кого häält tõstma ~ kõrgendama kelle peale
подлечить 310 Г сов. → несов. подлечивать кого-что kõnek. keda veidi ravi(tse)ma, kelle tervist parandama
подпаять 256a Г сов. → несов. подпаивать что (alla) külge jootma, (mõnest kohast) kinni jootma, (jootmisega pisut) parandama
полечиться 311 Г сов. у кого, чем, от чего end (pisut, mõnda aega) ravima ~ arstima ~ tohterdama (kõnek.), (veidi) tervist parandama
редактировать 171a Г несов. что
‣ toimetama (käsikirja korda seadma; toimetaja olema), redigeerima (ka info), (teksti) sõnastust parandama ~ viimistlema ~ kohendama; редактировать журнал ajakirja toimetama, ajakirja toimetaja olema, редактировать рукопись käsikirja redigeerima ~ parandama;
‣ van. sõnastama, formuleerima; редактировать свою мысль oma mõtet sõnastama ~ formuleerima; vrd. отредактировать
‣ toimetama (käsikirja korda seadma; toimetaja olema), redigeerima (ka info), (teksti) sõnastust parandama ~ viimistlema ~ kohendama; редактировать журнал ajakirja toimetama, ajakirja toimetaja olema, редактировать рукопись käsikirja redigeerima ~ parandama;
‣ van. sõnastama, formuleerima; редактировать свою мысль oma mõtet sõnastama ~ formuleerima; vrd. отредактировать
ремонтировать 171a Г сов. и несов. кого-что remontima (ka põll., sõj.), parandama; korrastama, korda tegema; ремонтировать трактор traktorit remontima, ремонтировать часы kella parandama; vrd. отремонтировать
благосостояние 115 С с. неод. (без мн. ч.) heaolu, hüvang; материальное благосостояние aineline ~ materiaalne heaolu, повышать благосостояние трудящихся töötajate heaolu parendama ~ parandama
выправить 278*a (повел. накл. выправь ~ выправи, выправьте) Г сов. → несов. выправлять что
‣ sirgeks painutama ~ ajama; он выправил гвоздь ta painutas naela sirgeks, выправить спину selga sirgeks ajama, выправить грудь rinda ette ajama;
‣ korda seadma; parandama (ka inimest); он быстро выправил работу цеха ta seadis tsehhi töö kiiresti korda, выправить рукопись käsikirja parandama, выправить воротник kraed nähtavale kohendama;
‣ kõnek. korda ajama, välja nõutama (dokumentide kohta)
‣ sirgeks painutama ~ ajama; он выправил гвоздь ta painutas naela sirgeks, выправить спину selga sirgeks ajama, выправить грудь rinda ette ajama;
‣ korda seadma; parandama (ka inimest); он быстро выправил работу цеха ta seadis tsehhi töö kiiresti korda, выправить рукопись käsikirja parandama, выправить воротник kraed nähtavale kohendama;
‣ kõnek. korda ajama, välja nõutama (dokumentide kohta)
наладить 270a Г сов. → несов. налаживать
‣ что korraldama, organiseerima, looma, sisse seadma; наладить жизнь elu korraldama, наладить производство tootmist korraldama, наладить сотрудничество koostööd organiseerima, наладить связи sidemeid looma, наладить контроль kontrolli sisse seadma, наладить отношения häid suhteid sisse ~ jalule seadma;
‣ что seadistama, välja reguleerima; kõnek. parandama, (töö)korda seadma; наладить мотор mootorit töökorda seadma;
‣ что kõnek. häälestama (muusikariista); кого, на что ülek. madalk. häälestama, meelestama;
‣ что, без доп. madalk. ühte ning sama korrutama hakkama
‣ что korraldama, organiseerima, looma, sisse seadma; наладить жизнь elu korraldama, наладить производство tootmist korraldama, наладить сотрудничество koostööd organiseerima, наладить связи sidemeid looma, наладить контроль kontrolli sisse seadma, наладить отношения häid suhteid sisse ~ jalule seadma;
‣ что seadistama, välja reguleerima; kõnek. parandama, (töö)korda seadma; наладить мотор mootorit töökorda seadma;
‣ что kõnek. häälestama (muusikariista); кого, на что ülek. madalk. häälestama, meelestama;
‣ что, без доп. madalk. ühte ning sama korrutama hakkama
справить 278a Г сов. → несов. справлять
‣ что kõnek. tähistama, pühitsema, pidama; справить свадьбу pulmi pidama, справить день рождения sünnipäeva pidama ~ tähistama;
‣ что madalk. (tööd) tegema, täitma; справить домашние дела koduste töödega ühele poole saama;
‣ что madalk. muretsema, hankima, soetama; справить пальто mantlit muretsema;
‣ кого-что madalk. kõige vajalikuga varustama; справить в дорогу teele kõike vajalikku kaasa andma;
‣ что madalk. parandama, korda tegema;
‣ что van. madalk. (dokumenti) hankima
‣ что kõnek. tähistama, pühitsema, pidama; справить свадьбу pulmi pidama, справить день рождения sünnipäeva pidama ~ tähistama;
‣ что madalk. (tööd) tegema, täitma; справить домашние дела koduste töödega ühele poole saama;
‣ что madalk. muretsema, hankima, soetama; справить пальто mantlit muretsema;
‣ кого-что madalk. kõige vajalikuga varustama; справить в дорогу teele kõike vajalikku kaasa andma;
‣ что madalk. parandama, korda tegema;
‣ что van. madalk. (dokumenti) hankima
течь II 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) lekkimine, leke; med. voolus; корабль дал течь laev hakkas lekkima, течь из носа med. ninavoolus;
‣ lekkekoht, lekk; заделать течь lekkekohta parandama
‣ (без мн. ч.) lekkimine, leke; med. voolus; корабль дал течь laev hakkas lekkima, течь из носа med. ninavoolus;
‣ lekkekoht, lekk; заделать течь lekkekohta parandama
заштопать 164a Г сов. → несов. заштопывать что kinni nõeluma, ära parandama; заштопать чулок sukka nõeluma; vrd. штопать
значительно Н
‣ tunduvalt, tõhusalt, märgatavalt, märksa; значительно проще tunduvalt ~ märksa lihtsam, значительно улучшить tunduvalt ~ märksa parendama ~ parandama;
‣ paljutähendavalt; он значительно посмотрел на друга ta vaatas sõbrale paljutähendavalt otsa
‣ tunduvalt, tõhusalt, märgatavalt, märksa; значительно проще tunduvalt ~ märksa lihtsam, значительно улучшить tunduvalt ~ märksa parendama ~ parandama;
‣ paljutähendavalt; он значительно посмотрел на друга ta vaatas sõbrale paljutähendavalt otsa
корректировать 171a Г несов. что korrigeerima, (vigu) parandama, täpsustama, korrektuuri ~ korrektiive tegema; vrd. откорректировать
корригировать 171a Г несов. что liter. korrigeerima (ka tehn.), (vigu) parandama, täpsustama, korrektiive tegema
курорт 1 С м. неод. suvituskoht, kuurort, tervistu; водолечебный курорт vesiravikuurort, лечиться на курорте suvituskohas ~ kuurordis tervist parandama, kuurordiravil olema
начинить II 305a Г сов. → несов. начинивать что, чего, kõnek.
‣ (mingit hulka) parandama ~ paikama ~ lappima;
‣ (mingit hulka) ära teritama ~ teravaks tegema (pliiatsi vm. kohta)
‣ (mingit hulka) parandama ~ paikama ~ lappima;
‣ (mingit hulka) ära teritama ~ teravaks tegema (pliiatsi vm. kohta)
обновить 300a Г сов. → несов. обновлять что
‣ uuendama, renoveerima; ülek. värskendama, uuesti esile kutsuma, taaselustama; обновить крышу katust parandama, uut katust panema, обновить сведения uusi andmeid hankima, обновить впечатления muljeid värskendama;
‣ kõnek. (uut asja) esimest korda selga ~ jalga ~ pähe panema ~ kasutusele võtma; обновить платье uhiuut kleiti selga panema, обновить лыжи uusi suuski (esimest korda) alla panema
‣ uuendama, renoveerima; ülek. värskendama, uuesti esile kutsuma, taaselustama; обновить крышу katust parandama, uut katust panema, обновить сведения uusi andmeid hankima, обновить впечатления muljeid värskendama;
‣ kõnek. (uut asja) esimest korda selga ~ jalga ~ pähe panema ~ kasutusele võtma; обновить платье uhiuut kleiti selga panema, обновить лыжи uusi suuski (esimest korda) alla panema
отремонтировать 171a Г сов. что (ära) parandama ~ remontima, remonti tegema; отремонтировать квартиру korterit ära remontima, отремонтировать станок tööpinki remontima ~ töökorda tegema; vrd. ремонтировать
отретушировать 171a Г сов. что trük., fot. retuššima, retušeerima (pilti v. negatiivi ülejoonistamise v. kraapimise teel parandama); vrd. ретушировать
перечинить 305a Г сов. → несов. перечинивать что
‣ (järgemööda palju v. kõike) ära parandama, terveks tegema; перечинить всё бельё kogu pesu ära nõeluma ~ paikama;
‣ uuesti ~ üle teritama; перечинить карандаши pliiatseid üle teritama;
‣ (hulka) ära teritama
‣ (järgemööda palju v. kõike) ära parandama, terveks tegema; перечинить всё бельё kogu pesu ära nõeluma ~ paikama;
‣ uuesti ~ üle teritama; перечинить карандаши pliiatseid üle teritama;
‣ (hulka) ära teritama
подправить 278a Г сов. → несов. подправлять
‣ что pisut parandama, viimistlema, järele aitama, kohendama;
‣ кого-что kõnek. turgutama, kosutama (tervist)
‣ что pisut parandama, viimistlema, järele aitama, kohendama;
‣ кого-что kõnek. turgutama, kosutama (tervist)
поправиться 278 Г сов. → несов. поправляться
‣ end ~ oma viga parandama; kõnek. end sättima ~ kohendama;
‣ (без 1 и 2 л.) paranema ~ paremaks minema; здоровье поправилось tervis läks paremaks;
‣ kõnek. kosuma, juurde võtma; поправиться на два килограмма kaks kilo (kaalus) juurde võtma
‣ end ~ oma viga parandama; kõnek. end sättima ~ kohendama;
‣ (без 1 и 2 л.) paranema ~ paremaks minema; здоровье поправилось tervis läks paremaks;
‣ kõnek. kosuma, juurde võtma; поправиться на два килограмма kaks kilo (kaalus) juurde võtma
санировать 171a Г сов. и несов. что saneerima (med. tervistama, terveks v. välja ravima; maj. majanduslikku seisundit parandama); санировать полость рта suuõõnt saneerima, suuõõne haigusi ravima, санировать предприятие ettevõtet saneerima, ettevõtte pankrotistumist ära hoidma
хозяйствование 115 С с. неод. (без мн. ч.) majandamine, majapidamine; улучшить экономические методы хозяйствования majandamist parandama, paremaid majandamismeetodeid kasutama ~ rakendama
восстанавливать 168a Г несов. → сов. восстановить
‣ что, в чём taastama (ka ülek.), кого в чём jur. ennistama, restitueerima; восстанавливать разрушенный город purustatud linna taastama, восстанавливать дипломатические отношения с кем kellega diplomaatilisi suhteid taastama, восстанавливать происшествие в памяти juhtunut meenutama ~ mälus taastama, восстанавливать кого в должности ametikohale ennistama, восстанавливать здоровье tervist parandama, восстанавливать порядок korda jalule seadma;
‣ кого против кого-чего kelle-mille vastu meelestama, ässitama
‣ что, в чём taastama (ka ülek.), кого в чём jur. ennistama, restitueerima; восстанавливать разрушенный город purustatud linna taastama, восстанавливать дипломатические отношения с кем kellega diplomaatilisi suhteid taastama, восстанавливать происшествие в памяти juhtunut meenutama ~ mälus taastama, восстанавливать кого в должности ametikohale ennistama, восстанавливать здоровье tervist parandama, восстанавливать порядок korda jalule seadma;
‣ кого против кого-чего kelle-mille vastu meelestama, ässitama
здоровье 113 С с. неод. (без мн. ч.) tervis; крепкое здоровье tugev tervis, у него хорошее здоровье tal on hea tervis, у него плохо со здоровьем tal on tervis korrast ära, состояние здоровья tervislik seisund, он слаб здоровьем, у него слабое здоровье tal on nõrk tervis, ta on nõrga tervisega, укреплять здоровье tervist tugevdama, вредно для здоровья tervisele kahjulik, поправить здоровье tervist parandama, подорвать здоровье tervisele põntsu panema, как ваше здоровье? kuidas teie tervis on?
◊ (пить) за здоровье кого kelle terviseks jooma; (кушайте) на здоровье! laske söögil hea maitsta; на здоровье! (1)võtke heaks! (2) (söögu, sõitku jne.) terviseks! ваше (твоё) здоровье! teie (sinu) terviseks!
◊ (пить) за здоровье кого kelle terviseks jooma; (кушайте) на здоровье! laske söögil hea maitsta; на здоровье! (1)võtke heaks! (2) (söögu, sõitku jne.) terviseks! ваше (твоё) здоровье! teie (sinu) terviseks!
исправность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ korrasolek; техническая исправность tehniline korrasolek, в полной исправности täiesti korras, приводить в исправность korda ~ terveks tegema, parandama;
‣ van. hool, usinus
‣ korrasolek; техническая исправность tehniline korrasolek, в полной исправности täiesti korras, приводить в исправность korda ~ terveks tegema, parandama;
‣ van. hool, usinus
культура 51 С ж. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) kultuur; духовная культура vaimukultuur, vaimne kultuur, материальная культура aineline kultuur, древняя культура vana ~ iidne ~ vanaaegne kultuur, история культуры kultuuri(aja)lugu, культура труда töökultuur, человек высокой культуры kultuurne inimene, расцвет культуры kultuuri õitseng, памятник культуры kultuurimälestis, страна передовой культуры kultuuri esimaa, сотрудничество в области культуры kultuurikoostöö, повышение культуры обслуживания teeninduskultuuri parandamine ~ parendamine, поднять культуру производства töökultuuri ~ tootmiskultuuri parandama ~ parendama, высокая культура мышления kõrge mõtlemiskultuur, mõtteilu, культура речи (1) kõnekultuur, (2) õigekeelsus, keelehoole, keelekultuur, физическая культура (1) kehakultuur, (2) võimlemine, дом культуры kultuurihoone, парк культуры и отдыха puhkepark;
‣ (без мн. ч.) kultiveerimine, harimine; kasvatus, kasvatamine; культура почвы mullaharimine, культура картофеля kartulikasvatus;
‣ kultuur (põll. kultuurtaim; biol. söötmel kasvatatud mikroobid); пищевые культуры toidutaimed, зерновые культуры teraviljakultuurid, teraviljad, эта культура не переносит холода see taim ei talu külma
‣ (обычно без мн. ч.) kultuur; духовная культура vaimukultuur, vaimne kultuur, материальная культура aineline kultuur, древняя культура vana ~ iidne ~ vanaaegne kultuur, история культуры kultuuri(aja)lugu, культура труда töökultuur, человек высокой культуры kultuurne inimene, расцвет культуры kultuuri õitseng, памятник культуры kultuurimälestis, страна передовой культуры kultuuri esimaa, сотрудничество в области культуры kultuurikoostöö, повышение культуры обслуживания teeninduskultuuri parandamine ~ parendamine, поднять культуру производства töökultuuri ~ tootmiskultuuri parandama ~ parendama, высокая культура мышления kõrge mõtlemiskultuur, mõtteilu, культура речи (1) kõnekultuur, (2) õigekeelsus, keelehoole, keelekultuur, физическая культура (1) kehakultuur, (2) võimlemine, дом культуры kultuurihoone, парк культуры и отдыха puhkepark;
‣ (без мн. ч.) kultiveerimine, harimine; kasvatus, kasvatamine; культура почвы mullaharimine, культура картофеля kartulikasvatus;
‣ kultuur (põll. kultuurtaim; biol. söötmel kasvatatud mikroobid); пищевые культуры toidutaimed, зерновые культуры teraviljakultuurid, teraviljad, эта культура не переносит холода see taim ei talu külma
направить 278a Г сов. → несов. направлять
‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
облегчить 287a Г сов. → несов. облегчать кого-что
‣ kergendama, hõlbustama, kergemaks tegema; облегчить сани kelku kergendama, kelgult ülearust maha võtma, облегчить ношу kandamit ~ koormat vähendama, облегчить труд tööd kergemaks tegema ~ hõlbustama, это облегчило её душу see tegi ta südame kergemaks, sellest läks tal süda kergemaks, облегчить путь teekonda kergendama, облегчить страдания kannatusi kergendama ~ leevendama, облегчить боль valu leevendama, облегчить условия труда töötingimusi parandama;
‣ lihtsustama, lihtsamaks tegema; облегчить конструкцию самолёта lennuki ehitust lihtsamaks tegema
‣ kergendama, hõlbustama, kergemaks tegema; облегчить сани kelku kergendama, kelgult ülearust maha võtma, облегчить ношу kandamit ~ koormat vähendama, облегчить труд tööd kergemaks tegema ~ hõlbustama, это облегчило её душу see tegi ta südame kergemaks, sellest läks tal süda kergemaks, облегчить путь teekonda kergendama, облегчить страдания kannatusi kergendama ~ leevendama, облегчить боль valu leevendama, облегчить условия труда töötingimusi parandama;
‣ lihtsustama, lihtsamaks tegema; облегчить конструкцию самолёта lennuki ehitust lihtsamaks tegema
ошибка 72 С ж. неод. viga, ekse; eksitus, eksimus, eksisamm, vääratus; грубая ошибка jäme viga, грамматическая ошибка grammatikaviga, по ошибке eksikombel, делать ~ допускать ошибки vigu tegema, исправить ошибку viga (ära) parandama, ошибка округления mat. ümardusviga
перепаять 256a Г сов. → несов. перепаивать что
‣ uuesti jootma ~ tinutama; перепаять кастрюлю kastrulit uuesti tinutama;
‣ (kõike, palju järjest) kinni jootma ~ ära tinutama ~ (jootes) parandama; он перепаял все кастрюли в доме ta tinutas kõik kastrulid majas terveks ~ ära
‣ uuesti jootma ~ tinutama; перепаять кастрюлю kastrulit uuesti tinutama;
‣ (kõike, palju järjest) kinni jootma ~ ära tinutama ~ (jootes) parandama; он перепаял все кастрюли в доме ta tinutas kõik kastrulid majas terveks ~ ära
переправить 278a Г сов. → несов. переправлять
‣ кого-что, куда, на чём üle vedama ~ viima ~ tooma ~ toimetama, edasi toimetama ~ saatma; переправить кого на плоту на другой берег keda parvel teisele kaldale toimetama;
‣ что kõnek. (järjest kõike v. paljut) ära parandama ~ kohendama ~ praavitama (kõnek.); переправить статью kirjutist kohendama, переправить точку на запятую punktist koma tegema
‣ кого-что, куда, на чём üle vedama ~ viima ~ tooma ~ toimetama, edasi toimetama ~ saatma; переправить кого на плоту на другой берег keda parvel teisele kaldale toimetama;
‣ что kõnek. (järjest kõike v. paljut) ära parandama ~ kohendama ~ praavitama (kõnek.); переправить статью kirjutist kohendama, переправить точку на запятую punktist koma tegema
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
рывок 24 С м. неод.
‣ (järsk) tõmme, tõmmak, nõksak, nõksatus; jõnks(atus), jonks, rops(ak), raps(ak); sööst, hoog; броситься вперёд сильным рывком järsku paigalt sööstma, сделать рывок (1) paigalt sööstma, (2) sport vahespurti tegema, рывок ветра tuulepuhang, iil, tuulesööst, работать рывками hooti tööd tegema, он рывком распахнул дверь ta lõi ukse prauhti lahti;
‣ kõnek. sikutus, sakutus, rebimine (ka sport); улучшить результат в рывке rebimistulemust parandama (tõstmises)
‣ (järsk) tõmme, tõmmak, nõksak, nõksatus; jõnks(atus), jonks, rops(ak), raps(ak); sööst, hoog; броситься вперёд сильным рывком järsku paigalt sööstma, сделать рывок (1) paigalt sööstma, (2) sport vahespurti tegema, рывок ветра tuulepuhang, iil, tuulesööst, работать рывками hooti tööd tegema, он рывком распахнул дверь ta lõi ukse prauhti lahti;
‣ kõnek. sikutus, sakutus, rebimine (ka sport); улучшить результат в рывке rebimistulemust parandama (tõstmises)
уладить 270a Г сов. → несов. улаживать что
‣ (ära) korraldama, korda ~ joonde ~ jutti ajama, (kokkuleppega) lahendama, klapitama; уладить дело asja korda ~ joonde ajama, уладить недоразумение arusaamatust lahendama, уладить спор tüli ~ vaidlust lahendama, между нами всё улажено meie vahel on kõik korras ~ joones ~ ära klaaritud;
‣ madalk. korda tegema, parandama, (üles) putitama, kõbima
‣ (ära) korraldama, korda ~ joonde ~ jutti ajama, (kokkuleppega) lahendama, klapitama; уладить дело asja korda ~ joonde ajama, уладить недоразумение arusaamatust lahendama, уладить спор tüli ~ vaidlust lahendama, между нами всё улажено meie vahel on kõik korras ~ joones ~ ära klaaritud;
‣ madalk. korda tegema, parandama, (üles) putitama, kõbima
устранить 285a Г сов. → несов. устранять кого-что kõrvaldama, eemaldama, likvideerima, eemale ~ kõrvale heitma; info siluma; устранить недостатки puudusi kõrvaldama, устранить препятствия takistusi ~ tõkkeid kõrvaldama, устранить причину болезни haiguse põhjust kõrvaldama ~ kaotama, устранить от должности ametist kõrvaldama ~ tagandama, устранить неисправность viga parandama, riket kõrvaldama, устранить угрозу ohtu likvideerima, старые привычки трудно устранить vanadest harjumustest on raske lahti saada
экономический 129 П
‣ majandus-, ökonoomika-, majanduslik, ökonoomiline, majandusalane, majandusteaduslik; экономическая политика majanduspoliitika, экономический закон majandusseadus, экономическая география majandusgeograafia, экономический кризис majanduskriis, экономический анализ majandusanalüüs, экономическая информация majandusinfo(rmatsioon), экономический журнал majandusajakiri, экономическое сотрудничество majanduskoostöö, majandusalane ~ majanduslik koostöö, экономическая депрессия majanduslik surutis ~ depressioon, новая экономическая политика aj. uus majanduspoliitika, nepp, улучшить экономические методы хозяйствования majandamismeetodeid parandama;
‣ van. ökonoomne, kokkuhoidlik, säästlik;
‣ van. mõisa-;
‣ aj. ökonoomia-, riigi-, kroonu-; экономические крестьяне ökonoomiatalupojad (kloostritalupojad Venemaal XVIII saj.)
‣ majandus-, ökonoomika-, majanduslik, ökonoomiline, majandusalane, majandusteaduslik; экономическая политика majanduspoliitika, экономический закон majandusseadus, экономическая география majandusgeograafia, экономический кризис majanduskriis, экономический анализ majandusanalüüs, экономическая информация majandusinfo(rmatsioon), экономический журнал majandusajakiri, экономическое сотрудничество majanduskoostöö, majandusalane ~ majanduslik koostöö, экономическая депрессия majanduslik surutis ~ depressioon, новая экономическая политика aj. uus majanduspoliitika, nepp, улучшить экономические методы хозяйствования majandamismeetodeid parandama;
‣ van. ökonoomne, kokkuhoidlik, säästlik;
‣ van. mõisa-;
‣ aj. ökonoomia-, riigi-, kroonu-; экономические крестьяне ökonoomiatalupojad (kloostritalupojad Venemaal XVIII saj.)
