[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 49 artiklit
безопасность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) ohutus, julgeolek, turvalisus; техника безопасности ohutustehnika, безопасность дорожного движения liiklusohutus, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, быть в безопасности väljaspool (häda)ohtu olema, обеспечить безопасность julgeolekut ~ ohutust tagama, turva ~ turvet pakkuma
взаимно Н vastastikku; взаимно интересовать кого kellele ühist huvi pakkuma
взаимный 126 П (кр. ф. взаимен, взаимна, взаимно, взаимны) vastastikune; взаимное доверие vastastikune usaldus, взаимная помощь vastastikune abi, представлять взаимный интерес ühist huvi pakkuma
возможность 90 С ж. неод.
‣ võimalus, võimalikkus; упущенная возможность möödalastud võimalus, он имеет возможность помочь мне tal on võimalik ~ ta saab (küll) mind aidata, лишить возможности кого võimalust kellelt võtma, упустить возможность võimalust käest laskma, дать ~ предоставить возможность võimalust pakkuma ~ andma, võimaldama, мне представилась возможность поехать на юг mul avanes võimalus lõunasse sõita, по возможности, по мере возможности võimalust mööda, võimaluse korral, при первой возможности esimesel võimalusel;
‣ возможности мн. ч. võimalused; võimed; производственные возможности tootmisvõimalused, он располагает большими возможностями tal on suured ~ head võimalused käes
‣ võimalus, võimalikkus; упущенная возможность möödalastud võimalus, он имеет возможность помочь мне tal on võimalik ~ ta saab (küll) mind aidata, лишить возможности кого võimalust kellelt võtma, упустить возможность võimalust käest laskma, дать ~ предоставить возможность võimalust pakkuma ~ andma, võimaldama, мне представилась возможность поехать на юг mul avanes võimalus lõunasse sõita, по возможности, по мере возможности võimalust mööda, võimaluse korral, при первой возможности esimesel võimalusel;
‣ возможности мн. ч. võimalused; võimed; производственные возможности tootmisvõimalused, он располагает большими возможностями tal on suured ~ head võimalused käes
вызваться 215* Г сов. → несов. вызываться ennast (midagi tegema) pakkuma, (vabatahtlikult) nõus olema; он вызвался помогать кому ta pakkus oma abi kellele, вызваться в разведку vabatahtlikult luurele minema
доставить 278a Г сов. → несов. доставлять
‣ кого-что (kohale) viima, (kätte) toimetama; доставить товар на дом кому kellele kaupa koju viima, доставить самолётом õhuteel ~ lennukiga kohale viima ~ toimetama, доставить посылку в срок saadetist õigeks ajaks kätte toimetama;
‣ что pakkuma, võimaldama, andma, tegema; доставить удовольствие rahuldust pakkuma, доставить много забот ~ хлопот palju tüli tegema, доставить возможность võimaldama, võimalust andma
‣ кого-что (kohale) viima, (kätte) toimetama; доставить товар на дом кому kellele kaupa koju viima, доставить самолётом õhuteel ~ lennukiga kohale viima ~ toimetama, доставить посылку в срок saadetist õigeks ajaks kätte toimetama;
‣ что pakkuma, võimaldama, andma, tegema; доставить удовольствие rahuldust pakkuma, доставить много забот ~ хлопот palju tüli tegema, доставить возможность võimaldama, võimalust andma
заговариваться 168 Г несов. → сов. заговориться
‣ с кем, без доп. jutuhoogu sattuma; kõnek. liigset kõnelema, (jutus) üle pakkuma; заговариваться допоздна hilise tunnini jutuhoos olema;
‣ (без сов.) kõnek. segast juttu ajama, seosetult kõnelema; jutuga segi minema; говори, да не заговаривайся ära oma jutuga liiale ~ metsa ~ rappa mine;
‣ страд. к заговаривать II
‣ с кем, без доп. jutuhoogu sattuma; kõnek. liigset kõnelema, (jutus) üle pakkuma; заговариваться допоздна hilise tunnini jutuhoos olema;
‣ (без сов.) kõnek. segast juttu ajama, seosetult kõnelema; jutuga segi minema; говори, да не заговаривайся ära oma jutuga liiale ~ metsa ~ rappa mine;
‣ страд. к заговаривать II
закусить I Г сов. → несов. закусывать
‣ 319b чего, чем, без доп. (kiiruga, kergelt) eine(s)tama, suupistet võtma; закусить в буфете einelauas einestama, подать закусить einet ~ suupistet pakkuma;
‣ 319a что, чем peale ~ kõrvale sööma ~ hammustama ~ võtma (söögi kohta)
‣ 319b чего, чем, без доп. (kiiruga, kergelt) eine(s)tama, suupistet võtma; закусить в буфете einelauas einestama, подать закусить einet ~ suupistet pakkuma;
‣ 319a что, чем peale ~ kõrvale sööma ~ hammustama ~ võtma (söögi kohta)
заноситься I 319 Г несов. → сов. занестись I
‣ (kõrgele) lendama ~ tõusma; жаворонки заносились под облака lõokesed tõusid pilvedeni ~ pilvede alla;
‣ (ette) tormama ~ kihutama; всадник заносился далеко вперёд ratsur kihutas kaugele ette;
‣ ülek. kaugele kanduma; заноситься мечтами unistustele anduma, куда мы только не заносились в мечтах kuhu unistused meid küll kõik ei viinud;
‣ kõnek. uhkustama, ennast täis minema, nina püsti ajama, end tähtsaks tegema; не с чего тебе заноситься sul pole põhjust nina püsti ajada;
‣ kõnek. üle pakkuma, (liiga) kaugele minema;
‣ страд. к заносить I
‣ (kõrgele) lendama ~ tõusma; жаворонки заносились под облака lõokesed tõusid pilvedeni ~ pilvede alla;
‣ (ette) tormama ~ kihutama; всадник заносился далеко вперёд ratsur kihutas kaugele ette;
‣ ülek. kaugele kanduma; заноситься мечтами unistustele anduma, куда мы только не заносились в мечтах kuhu unistused meid küll kõik ei viinud;
‣ kõnek. uhkustama, ennast täis minema, nina püsti ajama, end tähtsaks tegema; не с чего тебе заноситься sul pole põhjust nina püsti ajada;
‣ kõnek. üle pakkuma, (liiga) kaugele minema;
‣ страд. к заносить I
излишествовать 171b Г несов. в чём liter. liialdama, liiale minema, üle pakkuma; излишествовать в еде söögiga liialdama
интересовать 172a Г несов. кого huvitama, huvi pakkuma; его интересует техника teda huvitab tehnika, tehnika pakub talle huvi, ta huvitub tehnikast
напроситься 319 Г сов. → несов. напрашиваться 1. kõnek.
‣ куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
‣ на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
‣ (без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
‣ куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
‣ на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
‣ (без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
наслаждение 115 С с. неод. nauding, nautimine, mõnu; предаваться наслаждениям naudinguile anduma, nautima, слушать с наслаждением mõnuga kuulama, доставлять наслаждение mõnu pakkuma, какое наслаждение! milline õndsus ~ mõnu! испытать наслаждение творчеством loomisrõõmu tundma, наслаждение музыкой rõõm muusikast
об- приставка
‣ vt. о-;
‣ väljendab kellegi ignoreerimist v. mittearvestamist v. ilmajätmist millestki; обнести кого (roogade, jookide pakkumisel) kellest mööda minema, kellele mitte pakkuma, обделить (1) (jagamisel) ilma jätma, (2) kõnek. kõigile jagama;
‣ väljendab ettejõudmist, eelise v. edumaa saavutamist; обскакать (1) (ratsutamisel) ette jõudma, ette kappama, (2) ülek. kõnek. kellest ette tormama, keda kaugele maha jätma
‣ vt. о-;
‣ väljendab kellegi ignoreerimist v. mittearvestamist v. ilmajätmist millestki; обнести кого (roogade, jookide pakkumisel) kellest mööda minema, kellele mitte pakkuma, обделить (1) (jagamisel) ilma jätma, (2) kõnek. kõigile jagama;
‣ väljendab ettejõudmist, eelise v. edumaa saavutamist; обскакать (1) (ratsutamisel) ette jõudma, ette kappama, (2) ülek. kõnek. kellest ette tormama, keda kaugele maha jätma
обнести 365 Г сов. → несов. обносить II
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
переборщить 287b Г сов. → несов. перебарщивать без доп., в чём kõnek. liiale minema, üle pakkuma, üle soolama; переборщить в похвалах kiitmisega ~ kiitus(t)ega liiale minema ~ üle pakkuma
перегнуть 336a (страд. прич. прош. вр. перегнутый, кр. ф. перегнут, перегнутьа, перегнутьо, перегнутьы) Г сов. → несов. перегибать
‣ что pooleks ~ kahekorra ~ kokku murdma; перегнуть лист бумаги пополам paberilehte pooleks murdma;
‣ что kallutama, painutama, kõverdama;
‣ (без страд. прич.) без доп., в чём ülek. kõnek. liialdama, liiale minema, üle pakkuma; перегнуть в своих требованиях nõudmistega liiale minema;
◊ перегнуть ~ перегибать палку kõnek. pilli lõhki ajama
‣ что pooleks ~ kahekorra ~ kokku murdma; перегнуть лист бумаги пополам paberilehte pooleks murdma;
‣ что kallutama, painutama, kõverdama;
‣ (без страд. прич.) без доп., в чём ülek. kõnek. liialdama, liiale minema, üle pakkuma; перегнуть в своих требованиях nõudmistega liiale minema;
◊ перегнуть ~ перегибать палку kõnek. pilli lõhki ajama
переиграть 165a Г сов. → несов. переигрывать
‣ что mängu kordama, kordusmängu tegema, ümber ~ uuesti mängima; ülek. kõnek. teisiti tegema ~ asja korraldama; переиграть партию в шахматы uut malepartiid tegema ~ mängima, malepartiid kordama;
‣ что (järjest kõike) läbi mängima; без доп. kõnek. üleliia kaua mängima; переиграть весь репертуар kogu repertuaari läbi mängima;
‣ кого-что kõnek. teistest paremini mängima, mängimises üle olema; переиграть всех пианистов kõigist pianistidest paremini mängima;
‣ что, без доп. kõnek. üle mängima, mänguga üle pakkuma (näit. teatris)
‣ что mängu kordama, kordusmängu tegema, ümber ~ uuesti mängima; ülek. kõnek. teisiti tegema ~ asja korraldama; переиграть партию в шахматы uut malepartiid tegema ~ mängima, malepartiid kordama;
‣ что (järjest kõike) läbi mängima; без доп. kõnek. üleliia kaua mängima; переиграть весь репертуар kogu repertuaari läbi mängima;
‣ кого-что kõnek. teistest paremini mängima, mängimises üle olema; переиграть всех пианистов kõigist pianistidest paremini mängima;
‣ что, без доп. kõnek. üle mängima, mänguga üle pakkuma (näit. teatris)
перелицевать 175 Г сов. → несов. перелицовывать что
‣ ümber pöörama; перелицевать пальто palitut ümber pöörama;
‣ ülek. kõnek. vana uue pähe pakkuma, teist külge ~ poolt ette keerama; это старая идея, перелицованная на новый лад see idee on vana vein uues astjas
‣ ümber pöörama; перелицевать пальто palitut ümber pöörama;
‣ ülek. kõnek. vana uue pähe pakkuma, teist külge ~ poolt ette keerama; это старая идея, перелицованная на новый лад see idee on vana vein uues astjas
перехватить 316a Г сов. → несов. перехватывать
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
подать 227 Г сов. → несов. подавать
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
поднести 365 Г сов. → несов. подносить
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale tooma ~ tõstma, kohale kandma; поднести ложку ко рту lusikat suu juurde tõstma, поднести вещи к вагону pakke vaguni juurde viima, поднести руку к глазам kätt silmade ette panema, лодку поднесло к берегу vool kandis paadi kaldale;
‣ что, чего, кому kõnek. pakkuma mida, kostitama millega (jookide kohta); поднести гостям чаю külalistele teed pakkuma, поднести вина veini pakkuma ~ ulatama, veiniga kostitama;
‣ что, кому kinkima; поднести цветы lilli kinkima;
◊ поднести ~ подносить ~ преподнести ~ преподносить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema, keda kibedat pilli alla neelama sundima
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale tooma ~ tõstma, kohale kandma; поднести ложку ко рту lusikat suu juurde tõstma, поднести вещи к вагону pakke vaguni juurde viima, поднести руку к глазам kätt silmade ette panema, лодку поднесло к берегу vool kandis paadi kaldale;
‣ что, чего, кому kõnek. pakkuma mida, kostitama millega (jookide kohta); поднести гостям чаю külalistele teed pakkuma, поднести вина veini pakkuma ~ ulatama, veiniga kostitama;
‣ что, кому kinkima; поднести цветы lilli kinkima;
◊ поднести ~ подносить ~ преподнести ~ преподносить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema, keda kibedat pilli alla neelama sundima
пододвинуть 334 Г сов. → несов. пододвигать кого-что, кому-чему, к кому-чему lähemale ~ juurde nihutama ~ lükkama; пододвинуть гостю стул külalisele tooli pakkuma
позабавить 278a Г сов. кого-что, чем (kergelt) lõbustama keda, kelle meelt lahutama; kellele (mõningat) lõbu pakkuma
поить 305a, наст. вр. также 284 Г несов. кого-что, чем jootma, juua andma (ka alkoholi kohta); поить кого малиной kellele vaarikateed juua andma, поить и кормить семью peret toitma, поить чаем teega kostitama, teed pakkuma; vrd. напоить
послать 196a Г сов. → несов. посылать кого-что, с инф., без доп. saatma, läkitama; послать телеграмму telegrammi saatma, послать деньги по почте postiga raha saatma, послать за врачом arsti järele saatma, послать учиться õppima saatma, послать мяч через сетку palli üle võrgu saatma ~ lennutama, послать воздушный поцелуй õhusuudlust saatma, послать привет tervitusi ~ tervisi saatma ~ läkitama, послать в эфир eetrisse andma;
◊ послать подальше кого madalk. seenele ~ kuu peale saatma keda; послать ко всем чертям кого-что madalk. kuradile saatma keda-mida; чем бог послал (угостить, покормить) van. (süüa andma v. pakkuma) mida majas parasjagu leidub
◊ послать подальше кого madalk. seenele ~ kuu peale saatma keda; послать ко всем чертям кого-что madalk. kuradile saatma keda-mida; чем бог послал (угостить, покормить) van. (süüa andma v. pakkuma) mida majas parasjagu leidub
посредничество 94 С с. неод. (без мн. ч.) vahendamine, vahendus, vahetalitus (ka jur., maj.); при посредничестве кого kelle vahendusel, предлагать своё посредничество end vahetalitajaks pakkuma
потчевать 171a Г несов. кого-что, чем kõnek. kostitama (ka ülek.), võõrustama, (süüa-juua) pakkuma; потчевать гостей чаем külalistele teed pakkuma, потчевать кулаками rusikavõmmudega kostitama, rusikatega kolkima; vrd. попотчевать
предлагаться 169 Г несов.
‣ esitatama, ette pandama, pakutama; предлагается закончить собрание on ettepanek koosolek lõpetada;
‣ vulg. end pakkuma;
‣ страд. к предлагать
‣ esitatama, ette pandama, pakutama; предлагается закончить собрание on ettepanek koosolek lõpetada;
‣ vulg. end pakkuma;
‣ страд. к предлагать
предложить 311a Г сов. → несов. предлагать
‣ кому-чему, кого-что, с инф. (välja) pakkuma, ettepanekut tegema; предложить свои услуги oma teeneid pakkuma, предложить тост за кого-что kelle-mille terviseks toosti ütlema, tegema ettepaneku tõsta klaas kelle-mille terviseks ~ auks, предложить ужин õhtusööki pakkuma, предложить новый проект uut projekti välja pakkuma, предложить кого в председатели kõnek. ettepanekut tegema keda esimeheks valida;
‣ что esitama, andma; предложить вопрос küsimust esitama, предложить задачу ülesannet lahendamiseks esitama;
◊ предложить ~ предлагать руку и сердце кому kellele oma kätt ja südant pakkuma
‣ кому-чему, кого-что, с инф. (välja) pakkuma, ettepanekut tegema; предложить свои услуги oma teeneid pakkuma, предложить тост за кого-что kelle-mille terviseks toosti ütlema, tegema ettepaneku tõsta klaas kelle-mille terviseks ~ auks, предложить ужин õhtusööki pakkuma, предложить новый проект uut projekti välja pakkuma, предложить кого в председатели kõnek. ettepanekut tegema keda esimeheks valida;
‣ что esitama, andma; предложить вопрос küsimust esitama, предложить задачу ülesannet lahendamiseks esitama;
◊ предложить ~ предлагать руку и сердце кому kellele oma kätt ja südant pakkuma
представлять 255 Г несов. → сов. представить
‣ кого-что, к чему esitama; представлять отчёт aruannet esitama, представлять список nimekirja esitama, представлять к награде autasustamiseks esitama;
‣ кого-что, кому-чему esitlema;
‣ кого-что kujutama, näitama; верно представлять положение olukorda õigesti kujutama, представлять в невыгодном свете halvas valguses näitama, представлять факты в ложном свете fakte valesti valgustama ~ esitama, представлять в смешном виде naeruväärsena kujutama;
‣ что tekitama, pakkuma; представлять большие затруднения suuri raskusi tekitama ~ tegema, представлять интерес huvi pakkuma;
‣ (без сов) обычно со словами собой, kõnek. из себя (endast) kujutama; фильм ничего собой не представляет film pole suurem asi, что представляет собой этот человек? mis inimene see on?
‣ (без сов) кого-что esindama
‣ кого-что, к чему esitama; представлять отчёт aruannet esitama, представлять список nimekirja esitama, представлять к награде autasustamiseks esitama;
‣ кого-что, кому-чему esitlema;
‣ кого-что kujutama, näitama; верно представлять положение olukorda õigesti kujutama, представлять в невыгодном свете halvas valguses näitama, представлять факты в ложном свете fakte valesti valgustama ~ esitama, представлять в смешном виде naeruväärsena kujutama;
‣ что tekitama, pakkuma; представлять большие затруднения suuri raskusi tekitama ~ tegema, представлять интерес huvi pakkuma;
‣ (без сов) обычно со словами собой, kõnek. из себя (endast) kujutama; фильм ничего собой не представляет film pole suurem asi, что представляет собой этот человек? mis inimene see on?
‣ (без сов) кого-что esindama
развлечь 378a Г сов. → несов. развлекать кого-что, чем meelt lahutama, lõbustama, ajaviidet pakkuma; развлечь публику publikut lõbustama, развлечь детей сказкой lapsi muinasjutuga lõbustama
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
сгустить 296a Г сов. → несов. сгущать что paksemaks ~ tihedamaks ~ sitkemaks ~ tihkemaks tegema, paksendama, tihendama, tihnama, sitkestama, tihkendama, tihkestama, tahkendama, kondenseerima, koondama; сгустить раствор lahust paksendama, ветер сгустил тучи tuul ajas pilved kokku;
◊ сгустить ~ сгущать краски (1) üle pakkuma, liiga paksult värvi panema, (2) mida liiga mustades ~ paksudes värvides kujutama
◊ сгустить ~ сгущать краски (1) üle pakkuma, liiga paksult värvi panema, (2) mida liiga mustades ~ paksudes värvides kujutama
сигарета 51 С ж. неод. sigaret; крепкие сигареты kanged sigaretid, сигареты с фильтром filtriga sigaretid, пачка сигарет pakk sigarette, sigaretipakk, предложить сигарету кому kellele suitsu ~ sigaretti pakkuma, окурок сигареты sigaretiots, sigaretikoni
соваться 176 Г несов. → сов. сунуться
‣ kõnek. ronima, oma nina pistma ~ toppima, end toppima; tikkuma; соваться под ноги jalus keerlema ~ olema (ka ülek.), соваться во все дела igale poole oma nina toppima, соваться не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, соваться со своими советами oma nõuandeid vägisi pakkuma, соваться вперёд ette tikkuma;
‣ (без сов.) madalk. sahmerdama, sagima;
◊ соваться ~ сунуться со своим носом куда, во что kõnek. oma nina igale poole toppima; соваться ~ сунуться в петлю silmusesse tikkuma
‣ kõnek. ronima, oma nina pistma ~ toppima, end toppima; tikkuma; соваться под ноги jalus keerlema ~ olema (ka ülek.), соваться во все дела igale poole oma nina toppima, соваться не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, соваться со своими советами oma nõuandeid vägisi pakkuma, соваться вперёд ette tikkuma;
‣ (без сов.) madalk. sahmerdama, sagima;
◊ соваться ~ сунуться со своим носом куда, во что kõnek. oma nina igale poole toppima; соваться ~ сунуться в петлю silmusesse tikkuma
соперничать 168b Г несов. с кем-чем, в чём võistlema, reivlema, konkureerima (ka ülek.), konkurentsi pakkuma, reivik ~ rivaal olema; они соперничают между собой в знаниях nad püüavad teadmiste poolest teineteisest üle olla, соперничать на ринге poksiringis vastased olema, немногие реки могут соперничать по длине с сибирскими vähe on neid jõgesid, mis oma pikkuselt võivad ~ suudavad Siberi omadega võistelda
составить 278a Г сов. → несов. составлять что
‣ koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
‣ kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
‣ soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
‣ tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
‣ tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
‣ (kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
‣ с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
◊ составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
‣ koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
‣ kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
‣ soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
‣ tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
‣ tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
‣ (kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
‣ с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
◊ составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
стул I ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. неод.
‣ tool (ülek. ka ametikoht); мягкий стул pehme tool, жёсткий стул kõva tool, плетёный стул korvtool, складной стул klapptool, венский стул viini tool, электрический стул elektritool, предложить стул tooli ~ istet pakkuma;
‣ jaland, tüvitulp; pukk, pakk; деревянный стул ehit. puitjaland, стул наковальни alasipakk;
◊ сидеть между двух стульев ~ между двумя стульями kahe pere koer olema
‣ tool (ülek. ka ametikoht); мягкий стул pehme tool, жёсткий стул kõva tool, плетёный стул korvtool, складной стул klapptool, венский стул viini tool, электрический стул elektritool, предложить стул tooli ~ istet pakkuma;
‣ jaland, tüvitulp; pukk, pakk; деревянный стул ehit. puitjaland, стул наковальни alasipakk;
◊ сидеть между двух стульев ~ между двумя стульями kahe pere koer olema
увеселять 255 Г несов. → сов. увеселить кого-что, чем lõbustama, lõbusat tuju tegema, meelelahutust pakkuma, meelt lahutama, naerutama; увеселять публику publikut ~ rahvast naerutama
угостить 296a Г сов. → несов. угощать кого-что, чем kostitama (kõnek. ka ülek.), pakkuma, võõrustama, välja tegema (kõnek.); угостить обедом lõunasööki pakkuma, он угостил всю компанию ta tegi kogu seltskonnale välja, угостить врага пулей vaenlast kuuliga kostitama, угостить коня плёткой hobusele piitsaga nähvama, угостить палкой kepiga äigama
удовольствие 115 С с. неод. mõnu, lõbu, nauding; rahuldus(tunne), rahulolu, heameel; испытывать ~ ощущать удовольствие mõnu ~ lõbu ~ rahuldust tundma, находить удовольствие в чём milles lõbu ~ rahuldust leidma, доставить детям много удовольствий lastele suurt lõbu tegema ~ pakkuma, портить удовольствие кому kelle mõnu ~ lõbu rikkuma, получать удовольствие rahuldust ~ naudingut saama, улыбаться от удовольствия heameelest ~ rahuldustundest muhelema, для собственного удовольствия iseenese lõbuks, к чьему удовольствию kelle heameeleks ~ rõõmuks, с удовольствием hea meelega, meeleldi, meelsasti;
◊ жить в своё удовольствие elust mõnu tundma, enda lõbuks elama; срывать цветы удовольствия elu nautima, elumõnusid maitsma
◊ жить в своё удовольствие elust mõnu tundma, enda lõbuks elama; срывать цветы удовольствия elu nautima, elumõnusid maitsma
ужин 1 С м. неод. õhtusöök, õhtueine, õhtuline, õhtusöömaaeg; питательный ужин toitev õhtusöök, холодный ужин külm õhtueine, званый ужин õhtusöök kutsutud külalistele, прощальный ужин lahkumis(õhtu)eine, lahkumissöömaaeg, за ужином õhtulauas, пригласить на ужин õhtusöögile ~ õhtueinele kutsuma, накрывать ужин õhtusöögiks lauda katma, подать на ужин ~ к ужину õhtusöögiks pakkuma ~ (lauale) andma
усладить 292 Г сов. → несов. услаждать van. liter.
‣ кого-что чем kellele naudingut ~ mõnu ~ kosutust ~ rahuldust pakkuma, rõõmu tegema, südant ~ hinge kosutama; усладить чей слух kelle kõrva hellitama, усладить чей взор kellele silmailu ~ silmarõõmu pakkuma, усладить сердце südamele rõõmu ~ headmeelt tegema, südant rõõmustama, hinge kosutama, усладить себя воспоминаниями mälestustest kosutust saama;
‣ что кому-чему mõnusamaks ~ meeldivamaks tegema, kergendama, kaunistama; усладить кому страдания kelle kannatusi kergendama
‣ кого-что чем kellele naudingut ~ mõnu ~ kosutust ~ rahuldust pakkuma, rõõmu tegema, südant ~ hinge kosutama; усладить чей слух kelle kõrva hellitama, усладить чей взор kellele silmailu ~ silmarõõmu pakkuma, усладить сердце südamele rõõmu ~ headmeelt tegema, südant rõõmustama, hinge kosutama, усладить себя воспоминаниями mälestustest kosutust saama;
‣ что кому-чему mõnusamaks ~ meeldivamaks tegema, kergendama, kaunistama; усладить кому страдания kelle kannatusi kergendama
услуга 69 С ж. неод.
‣ teene; дружеская услуга sõbralik teene, sõbrateene, оказать услугу teenet osutama, предлагать свои услуги oma teeneid pakkuma, к вашим услугам teie teenistuses ~ käsutuses ~ kasutada ~ käsutada, услуга за услугу teene teene vastu;
‣ услуги мн. ч. teenused; коммунальные услуги kommunaalteenused, почтовые услуги postiteenused, справочно-информационные услуги teatmeteenused, сфера услуг teenindus(sfäär), бюро добрых услуг (pisi)teenustebüroo;
◊ медвежья услуга kõnek. karuteene
‣ teene; дружеская услуга sõbralik teene, sõbrateene, оказать услугу teenet osutama, предлагать свои услуги oma teeneid pakkuma, к вашим услугам teie teenistuses ~ käsutuses ~ kasutada ~ käsutada, услуга за услугу teene teene vastu;
‣ услуги мн. ч. teenused; коммунальные услуги kommunaalteenused, почтовые услуги postiteenused, справочно-информационные услуги teatmeteenused, сфера услуг teenindus(sfäär), бюро добрых услуг (pisi)teenustebüroo;
◊ медвежья услуга kõnek. karuteene
утрировать 171a Г сов. и несов. что, без доп. liter. liialdama, äärmustama, äärmuseni viima, utreerima; утрировать чьи слова kelle sõnu utreerima ~ liialdatult rõhutama, утрировать, исполняя роль üle mängima, (rollis v. osas) üle pakkuma
хватить I 316b Г сов.
‣ madalk. vt. хватать I;
‣ чего madalk. (kiiruga) ära jooma ~ sööma, alla kugistama;
‣ madalk. nina täis tõmbama;
‣ чего kõnek. tunda ~ näha saama; хватить горя muret tunda saama, хватить страху hirmu tunda saama;
‣ (безл.) кого-что kõnek. kahju tegema ~ tooma, kahjustama; его хватил паралич ta halvati ära, ta sai halvatuse, teda tabas halvatus, ta on halvatud, морозом хватило посев külm on ~ oli orast näpistanud;
‣ кого-что чем, что обо что, чем обо что madalk. äigama, virutama, lajatama; без доп. pihta põrutama (tabama); хватить по голове vastu pead äigama, хватить по спине võmmu ~ head ~ kõva müksu selga andma, хватить кулаком по столу rusikaga lauale põrutama, хватить стулом о пол tooli vastu maad põrutama;
‣ kõnek. liialdama (plaanide, väidete kohta), üle pingutama ~ pakkuma ~ soolama, liiale minema;
‣ что madalk. põrutama (ootamatult ütlema), ootamatult ~ äkki tegema; вот хватил kus nüüd alles põrutas ~ ütles, хватить плясовую tantsu vihtuma hakkama;
◊ хватить горячего ~ горького до слёз kõnek. kibedat karikat maitsta saama, näguripäevi nägema; хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama; хватить греха на душу pattu oma hingele võtma
‣ madalk. vt. хватать I;
‣ чего madalk. (kiiruga) ära jooma ~ sööma, alla kugistama;
‣ madalk. nina täis tõmbama;
‣ чего kõnek. tunda ~ näha saama; хватить горя muret tunda saama, хватить страху hirmu tunda saama;
‣ (безл.) кого-что kõnek. kahju tegema ~ tooma, kahjustama; его хватил паралич ta halvati ära, ta sai halvatuse, teda tabas halvatus, ta on halvatud, морозом хватило посев külm on ~ oli orast näpistanud;
‣ кого-что чем, что обо что, чем обо что madalk. äigama, virutama, lajatama; без доп. pihta põrutama (tabama); хватить по голове vastu pead äigama, хватить по спине võmmu ~ head ~ kõva müksu selga andma, хватить кулаком по столу rusikaga lauale põrutama, хватить стулом о пол tooli vastu maad põrutama;
‣ kõnek. liialdama (plaanide, väidete kohta), üle pingutama ~ pakkuma ~ soolama, liiale minema;
‣ что madalk. põrutama (ootamatult ütlema), ootamatult ~ äkki tegema; вот хватил kus nüüd alles põrutas ~ ütles, хватить плясовую tantsu vihtuma hakkama;
◊ хватить горячего ~ горького до слёз kõnek. kibedat karikat maitsta saama, näguripäevi nägema; хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama; хватить греха на душу pattu oma hingele võtma
