[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 68 artiklit

поместить 296a Г сов. несов. помещать
кого-что, куда paigutama, asetama, panema; поместить книги на полку raamatuid riiulile paigutama, поместить в отдельную каюту omaette kajutisse paigutama, поместить ребёнка в детсад last lasteaeda panema;
что, где (trükis) avaldama; поместить статью в журнале artiklit ajakirjas avaldama
расставить 278a Г сов. несов. расставлять
кого-что kohale ~ laiali asetama ~ panema ~ paigutama ~ seadma; järjestama; расставить книги на полки raamatuid riiulitele asetama ~ paigutama, расставить шахматы на доске malendeid ~ malenuppe (malelaua) peale panema, расставить в алфавитном порядке tähestikuliselt järjestama ~ paigutama, расставить сети võrke ~ püüniseid välja panema ~ üles seadma (ka ülek.), расставить ударения (sõnadele) rõhumärke panema, правильно расставить рабочую силу tööjõudu õigesti paigutama, расставить пальцы sõrmi laiali ~ harali ajama, расставить ноги jalgu harki ajama;
что kõnek. laiemaks laskma ~ tegema; järele laskma; расставить платье kleiti õmblustest järele laskma
водворять 255 Г несов. сов. водворить
кого куда paigutama, majutama; водворять преступников в тюрьму kurjategijaid vangi viima ~ panema ~ vanglasse paigutama;
что куда panema, asetama; водворять на место paigaldama, paigale ~ paika ~ kohale panema;
что ülek. jalule seadma; водворять порядок korda jalule seadma
перебазировать 171a Г сов. и несов. кого-что ümber paigutama, üle viima (uue baasi loomiseks); перебазировать завод в Сибирь tehast Siberisse ümber paigutama
перетасовать 172a Г сов. несов. перетасовывать
что (mängukaarte) läbi ~ uuesti segama;
кого-что ülek. kõnek. ümber paigutama, segi ajama ~ paiskama ~ lööma; перетасовать гостей külalisi ümber paigutama
разместить 296a Г сов. несов. размещать кого-что laiali ~ kohtadele paigutama ~ seadma ~ asetama; (laiali) majutama; mahutama (ka maj.); разместить товары по полкам kaupa riiulitele paigutama, разместить пассажиров по местам reisijaid kohtadele paigutama ~ mahutama, разместить всех гостей kõiki külalisi ära mahutama, разместить по квартирам korteritesse majutama, разместить заём maj. (riigi)laenu mahutama, разместить средства maj. raha ~ summasid mahutama, разместить груз mer. lastima, peale laadima
растасовать 172a Г сов. несов. растасовывать
что (mängukaarte ära) segama;
кого-что ülek. kõnek. laiali paigutama; растасовать рабочих по бригадам töölisi brigaadidesse (laiali) paigutama
реализовать 172a Г сов. и несов. что realiseerima (teostama, ellu v. täide viima, teoks tegema, täide saatma, ära kasutama, ellu rakendama; maj. ära müüma, rahaks tegema, ära paigutama); реализовать намерения kavatsusi ellu viima, реализовать рационализаторское предложение ratsionaliseerimisettepanekut ~ ratsi juurutama; реализовать изобретение leiutist rakendama ~ juurutama, реализовать права õigusi ära kasutama, реализовать штрафной удар sport trahvilöögist väravat lööma, реализовать продукцию toodangut müüma ~ realiseerima, реализовать товар на рынке kaupa turul müüma, реализовать государственный заём riigilaenu ära paigutama
передвинуть 334 Г сов. несов. передвигать кого-что, куда
ümber paigutama ~ asetama, teisaldama; передвинуть мебель mööblit ümber paigutama;
edasi lükkama ~ nihutama; передвинуть часовую стрелку kellaosutit edasi lükkama, передвинуть срок tähtaega edasi lükkama;
(teise kohta, teisele kohale) üle viima, siirma; передвинуть войска к границе vägesid piirile viima
переместить 296a Г сов. несов. перемещать кого-что, куда ümber ~ teisale paigutama ~ asetama ~ nihutama, teisaldama; переместить мебель mööblit ümber paigutama, переместить на другую должность teisele tööle üle viima
переставлять 255 Г несов. сов. переставить
что, куда ümber paigutama ~ asetama ~ tõstma, teisaldama; ümber järjestama; переставлять мебель mööblit ümber paigutama, переставлять часы kella ette ~ taha lükkama, kella õigeks panema, переставлять слова в предложении (lauses) sõnajärge muutma;
(без сов) edasi tõstma, liigutama; еле ~ едва переставлять ноги vaevu jalga jala ette tõstma, vaevaliselt liikuma
поселить 285a, буд. вр. также 308 Г сов. несов. поселять
кого-что куда elama paigutama ~ panema; поселить в новую квартиру uude korterisse paigutama;
что, в ком-чём ülek. sisendama, tekitama; поселить страх в ком kelles hirmu tekitama; vrd. селить
разложить I 311a Г сов. несов. раскладывать
что laiali asetama ~ panema ~ paigutama ~ laduma ~ laotama; разложить книги по полкам raamatuid riiulitele paigutama, разложить карту на полу kaarti põrandale laiali laotama, разложить пасьянс pasjanssi laduma, разложить карты kaarte (välja) panema, разложить товар kaupa välja panema, разложить складную кровать välivoodit lahti tegema ~ tõmbama;
что (tuld) üles tegema; разложить костёр lõket üles tegema;
что, между кем-чем, на кого-что jaotama, ositama; разложить расходы между участниками kulusid osavõtjate vahel jaotama, разложить груз на пять подвод koormat viiele vankrile jaotama, разложить всё по полочкам (1) kõike korralikult riiulitele asetama, (2) kõnek. ülek. kõiki asju peas sahteldama ~ lahterdama ~ lahtritesse panema;
разложить что по полочкам kõnek. kellele üksipulgi selgeks tegema mida
расположить I 311a Г сов. несов. располагать I кого-что (laiali) asetama, paigutama; kohale panema; järjestama; расположить войска vägesid paigutama, расположить слова по алфавиту sõnu tähestikuliselt järjestama ~ tähestikjärjestusse seadma ~ panema, расположить в ряд reastama, rivistama
рассадить 313a Г сов. несов. рассаживать
кого (eraldi, lahku, oma kohale) istuma panema ~ paigutama; рассадить гостей за столом külalisi laua taha istuma panema ~ lauda paigutama, рассадить шалунов võrukaelu lahku istuma panema;
что istutama; laiali ~ lahku istutama; рассадить смородину sõstrapõõsaid laiali istutama, рассадить клубнику maasikaid (ümber istutades) harvendama;
что madalk. katki ~ lõhki ~ puruks lööma ~ virutama; рассадить колено põlve katki lööma, рассадить полено puuhalgu lõhki lööma ~ pooleks virutama
уложить 311a Г сов. несов. укладывать
что, во что, куда (kohale) paigutama, asetama, panema, paigaldama; уложить книги на полку raamatuid riiulisse paigutama ~ panema, уложить бельё в шкаф pesu kappi panema, уложить дрова в поленницу puid riita laduma, уложить рельсы rööpaid paigaldama, уложить волосы soengut tegema;
что, во что pakkima, kokku panema; уложить чемодан kohvrit pakkima, уложить в тюки pallima, palli panema;
кого-что, куда (voodisse) pikali ~ magama panema; уложить в постель voodisse panema, уложить спать magama panema, уложить детей kõnek. lapsi magama panema;
кого-что selili ~ selja peale ~ maha ~ pikali panema, jalust maha lööma; уложить противника vastast pikali panema;
(без несов.) кого-что madalk. tapma, siruli ~ pikali tõmbama, vagaseks ~ otsa peale tegema, mättasse lööma, magama panema; уложить наповал otsekohe ~ silmapilkselt sirevile ~ siruli tõmbama, уложить на месте kohapeal vagaseks tegema, уложить из револьвера revolvrist maha kõmmutama;
что, чем katma; уложить пол плитками põrandat plaatidega katma;
уложить в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; уложить ~ укладывать на обе лопатки кого kõnek. keda selja peale panema, kelle(l) selga prügiseks tegema
уставить 278a Г сов. несов. уставлять
кого-что (kohale) paigutama, asetama, paigale ~ kohale asetama ~ panema; уставить все книги на полку kõiki raamatuid riiulisse paigutama ~ mahutama, уставить детей по росту lapsi pikkuse järgi ritta seadma;
кого-что чем täis panema ~ asetama; уставить полку книгами riiulit raamatuid täis panema, комната уставлена мебелью tuba on mööblit täis;
что на кого-что, в кого-что ülek. kõnek. sihtima, suunama; уставить палец на кого kelle peale sõrmega sihtima ~ näitama, уставить взгляд на кого-что kellele-millele oma pilku suunama ~ naelutama, уставить глаза на кого-что keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima
дислоцировать 171a Г сов. и несов. кого-что, где sõj. dislotseerima, paigutama
отсадить 313a Г сов. несов. отсаживать
кого, от кого teisale ~ mujale istuma panema ~ paigutama; отсадить шалуна за отдельную парту võrukaela eraldi pinki istuma panema, отсадить крольчат küülikupoegi mujale ~ emast eraldi paigutama;
что ümber ~ teisale istutama; отсадить кусты малины vaarikapõõsaid ümber istutama;
что mäend. setitama;
что madalk. (järsu löögiga) otsast ära raiuma ~ lööma
перекладывать 168a Г несов. сов. переложить
кого-что, на кого-что, куда ümber ~ teise kohta panema ~ paigutama ~ tõstma; перекладывать книги из шкафа на полку raamatuid kapist riiulile paigutama, перекладывать раненого на носилки haavatut kanderaamile (ümber) tõstma, перекладывать вину на другого süüd teise kaela ajama ~ veeretama, перекладывать ответственность на другого vastutust teisele panema ~ veeretama;
что, чем vahele panema (pakkimisel); перекладывать яблоки стружкой õuntele laaste vahele panema, õunu laastudega kihitama;
что uuesti tegema ~ laduma ~ panema; перекладывать печь ahju uuesti ~ ümber laduma;
что, чего kõnek. üleliia panema; перекладывать перцу в суп suppi üle pipardama;
что, на что, во что ümber panema ~ seadma; перекладывать прозу в стихи proosat värsistama ~ värsivormi seadma, перекладывать на музыку viisistama (luuletust), muusikasse seadma, helindama;
кого kõnek. van. ümber ~ uuesti rakendama
положить Г сов. несов. класть 311a
кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
что, на что kõnek. kulutama;
(без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
(без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
приблизить 272a Г сов. несов. приближать
кого-что, к чему lähendama, lähedale tooma ~ viima ~ paigutama ~ tõstma; приблизить книгу к глазам raamatut silmadele lähemale tõstma ~ tooma, приблизить промышленное предприятие к источникам сырья tööstusettevõtet toorainele lähemale ~ tooraine asukoha lähedale paigutama, приблизить литературу к жизни ülek. kirjandust elulähedasemaks muutma ~ tegema;
кого-что, к кому-чему kellele lähedasemaks tegema; van. kelle lähikonda arvama; приблизить к себе endale lähedaseks tegema, приблизить к царю keisri lähikonda arvama;
что, к чему kiirendama, lähemale tooma, lähendama, ligendama; приблизить решительный момент otsustava hetke saabumist kiirendama, приблизить срок отъезда ärasõitu kiirendama, приблизить к идеалу ideaalile lähendama, ideaalilähedaseks tegema
рассредоточить 271a Г сов. несов. рассредоточивать кого-что detsentraliseerima, laiali paigutama (ka sõj.); рассредоточить промышленность tööstust hajutama ~ detsentraliseerima, рассредоточить войска vägesid laiali paigutama ~ hajutama
сселить 285a Г сов. несов. сселять кого-что asundama, kokku asuma panema, ühte elupaika koondama ~ paigutama
умостить 296a Г сов. несов. умащивать что kõnek.
(üleni) ära sillutama;
ära mahutama ~ paigutama
штивать 165a Г несов. что mer. stoovima, (merekindlalt) paigutama
отселить 285a, буд. вр. также 308 Г сов. несов. отселять кого kõnek. ümber asustama, teise kohta elama panema; отселить кого в другое место keda teise kohta elama panema ~ paigutama
перебросить 273a Г сов. несов. перебрасывать
кого-что, через что, за что üle ~ teisale ~ kaugemale viskama; перебросить шаль через плечо salliotsi üle õla viskama, перебросить плащ через руку vihmakuube käe peale võtma, перебросить ружьё за плечо püssi üle õla viskama;
что, через что (silda vms.) ehitama; перебросить мост через реку jõele silda ehitama;
кого-что, куда ümber paigutama, teise kohta saatma, üle viima, siirma; kõnek. kohale ~ pärale viima ~ toimetama ~ vedama, kohale ~ edasi transportima; перебросить войска на южный фронт vägesid lõunarindele ümber paigutama ~ paiskama, перебросить кого на другую работу keda teisele tööle üle viima
по предлог I с дат. п.
koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
вмещать 169a Г несов. сов. вместить кого-что, во что mahutama keda-mida; paigutama mida millesse; зал вмещает много зрителей saali mahub palju vaatajaid, вмещать вещи в шкаф asju kappi (ära) mahutama
госпитализировать 171a Г сов. и несов. кого med. hospitaliseerima (haiglaravile paigutama)
интернировать 171a Г сов. и несов. кого-что pol. interneerima (valve alla eraldi elama paigutama)
насажать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. несов. насаживать
что, чего (palju puid vm.) istutama;
кого-чего, что, куда kõnek. (hulgaliselt) paigutama ~ (istuma) panema;
чего madalk. taguma, kolkima; насажать синяков siniseks peksma
передислоцировать 171a Г сов. и несов. что sõj. ümber dislotseerima, teisiti asetama, ümber paigutama ~ jaotama
пересадить 313a Г сов. несов. пересаживать
кого-что, куда teisale istuma panema ~ viima ~ tooma; teisale ümber paigutama; пересадить гостя в кресло külalist tugitooli ümber istuda paluma, пересадить ученика за другую парту õpilast teise pinki istuma panema, пересадить кого в другой вагон keda teise vagunisse viima, пересади его к нам too ta siia meie juurde istuma, пересадить пуговицы nööpe ettepoole ~ lähemale ~ kaugemale ~ teise kohta ümber õmblema;
кого, на что ülek. kõnek. (teisele toidule) üle viima; пересадить кого на диету keda dieedile panema, пересадить кого на молочную пищу keda piimatoidule üle viima;
что, куда ümber istutama; пересадить огурцы из парника на грядки kurke lavast peenrale istutama;
что med. siirdama, siirdistutama, transplanteerima; пересадить кожу nahka siirdama;
что, на что (teisale) otsa panema; пересадить топор на другое топорище kirvele teist vart (taha) panema;
кого-что, через что kõnek. üle tõstma ~ aitama; пересадить кого через забор keda üle aia tõstma ~ aitama
подселить 285a, буд. вр. также 308 Г сов. несов. подселять кого, к кому, куда kõnek. juurde (elama) panema ~ paigutama; подселить в квартиру новых жильцов elanikke korterisse juurde panema
прилепить 323a Г сов. несов. прилепливать, прилеплять kõnek.
что, на что, к чему peale ~ külge kleepima;
что, к чему ülek. tihedalt ~ ligistikku paigutama, (kokku) lükkima;
что, к чему kõnek. (külge) kinnitama
пристроить 268 Г сов. несов. пристраивать
что, к чему juurde ehitama;
кого-что куда kõnek. sättima, paigutama; пристроить корзину на коленях korvi sülle võtma;
кого, кем, куда kõnek. (kellele töökohta) muretsema ~ vaatama, (keda töökohale) aitama ~ sokutama ~ sobitama; пристроить за хорошего человека ülek. heale inimesele mehele sokutama;
кого-что, к чему mille kõrvale (üles) rivistama
расквартировать 172a Г сов. несов. расквартировывать кого-что (ära) majutama, korterisse paigutama (ka sõj.); расквартировать полк polku (ära) majutama
расселить 285a, 308 Г сов. несов. расселять кого-что majutama; (lahku) elama paigutama; расселить по квартирам korteritesse majutama, расселить неуживчивых соседей riiakaid naabreid lahku elama panema
расстановить 320 Г сов. несов. расстанавливать кого-что madalk. kohale ~ laiali asetama ~ panema ~ paigutama ~ seadma
садить 313a Г несов. madalk.
что istutama, maha panema; садить лес metsa istutama, садить картофель kartuleid maha panema;
кого-что panema, paigutama, asetama, istuma seadma ~ panema; садить хлебы в печь leiba ~ leibasid ahju panema, садить птицу в клетку lindu puuri panema, садить собаку на цепь koera ketti panema, садить на скамью подсудимых kohtupinki ~ süüpinki panema, садить в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, садить кого за работу keda tööle panema, садить ребёнка за стол last laua taha (istuma) panema, садить кого на диван keda diivanile istuma seadma ~ sättima, садить курицу на яйца kana hauduma panema, садить самолёт lennukit maandama, садить судно на мель laeva madalikule ajama;
что, без доп. hooga, jõuliselt, kiiresti, hasardiga tegema; мальчик так и садит по дороге poiss silkab ~ sibab ~ leegib mööda teed, садить пулю за пулей kuuli kuuli järel laskma ~ saatma;
кого-что, без доп. hoope (paremale ja vasakule) jagama, peksma
сажать 165a Г несов.
что istutama, maha panema; сажать цветы lilli istutama, сажать картофель kartuleid (maha) panema;
кого-что, на что panema, paigutama, asetama, istuma panema ~ seadma; сажать гостя возле себя külalist enda kõrvale istuma panema, сажать на поезд rongile panema, сажать самолёт lennukit maandama, сажать на мель madalikule ajama, сажать курицу на яйца kana hauduma panema, сажать хлебы leiba ~ leibasid ahju panema, сажать наживку на крючок kõnek. sööta konksu otsa panema, сажать на диету dieedile panema, сажать в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, сажать под арест aresti panema, сажать пятна kõnek. plekke peale ajama, сажать на экзамене madalk. eksamil vahele võtma;
что kõnek. (kuul kuuli v. mürsk mürsu järel) laskma, saatma, põrutama; сажать пулю в пулю куда kuuli kuuli järel saatma kuhu;
сажать на царство troonile panema; vrd. посадить
селить 285a, 305a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. кого-что asustama, elama paigutama; vrd. поселить
сместить 296a Г сов. несов. смещать
что ümber paigutama ~ teisaldama, paigalt ~ teisale nihutama (ka ülek.); сместить понятия о добре и зле hea ja kurja mõisteid nihutama ~ segi ajama;
кого-что, с чего (kohalt) tagandama, lahti laskma; сместить с должности ametikohalt tagandama ~ maha võtma, ametist lahti laskma
ставить 277 Г несов.
кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
транспонировать 171a Г сов. и несов. что ümber paigutama ~ asetama, transponeerima, kohta vahetama
уместить 296a Г сов. несов. умещать кого-что, где ära mahutama ~ paigutama; уместить книги в шкаф raamatuid kappi ära mahutama
установить 321 Г сов. несов. устанавливать что
(kohale) paigutama, paigaldama, paigale ~ kohale asetama, üles ~ paigale ~ paika seadma ~ panema, rakestama, installeerima; установить станок tööpinki üles seadma ~ monteerima, установить антенну antenni paigaldama ~ üles seadma, установить телефон telefoni sisse panema ~ üles panema ~ üles seadma, установить пулемёт kuulipildujat paigale ~ üles seadma, установить памятник mälestussammast ~ ausammast püstitama, установить прицел sihikut paigale seadma;
korraldama, teostama, jalule ~ sisse seadma; установить мир rahu jalule seadma, установить отношения suhteid sisse seadma ~ sõlmima, установить стипендию stipendiumi sisse seadma, установить связь с кем kellega sidet looma, установить тишину vaikust looma, за ним установлена слежка teda jälitatakse;
kindlaks määrama, kehtestama, fikseerima, kehtima ~ maksma panema; jur. sätestama; установить срок tähtaega ~ tähtpäeva kindlaks määrama, установить норму normi kindlaks määrama, установить цену hinda kindlaks määrama ~ fikseerima, установить размеры mõõtmeid kindlaks määrama ~ tegema, dimensioonima, установить время aega määrama, установить власть võimu kehtestama, установить порядок korda kehtestama ~ maksma panema, установить рекорд rekordit püstitama;
kindlaks tegema, tõestama; jur. tuvastama; установить личность isikut kindlaks tegema, установить истину tõde jalule seadma, установить факт fakti tuvastama, установить виновность süüd tuvastama, установить отцовство isadust tuvastama
эшелонировать 171a Г сов. и несов. что sõj. ešeloneerima (vägesid sügavuti järgustama, ešelonidena paigutama)
больница 80 С ж. неод. haigla, haigemaja, kliinik; детская больница lastehaigla, клиническая больница kliiniline haigla, kliinik, поместить в больницу haiglasse viima ~ paigutama, положить в больницу haiglasse panema
выставить 278*a (повел. накл. выстави и выставь, выставьте) Г сов. несов. выставлять
что (välja) tõstma; мы выставили шкаф в переднюю me tõstsime kapi esikusse, выставить рамы aknaid eest ära tõstma ~ võtma, выставить на стол бутылки с молоком piimapudeleid lauale tõstma ~ panema;
кого madalk. välja viskama ~ ajama; выставить за дверь (toast) välja viskama;
кого-что välja panema; eksponeerima; näitama, demonstreerima; на выставке было выставлено много пейзажей näitusel oli (väljas) palju maastikumaale, на витрину выставили новый товар vaateaknale pandi uus kaup, выставить часовых tunnimehi paigutama ~ postile panema, выставить команду meeskonda välja panema;
кого esitama, üles seadma; выставить требование nõudmist esitama, выставить двух кандидатов kahte kandidaati üles seadma;
кого, кем kõnek. silma paista laskma, esile tõstma; он выставил себя в дурном свете ta näitas end halvast küljest, выставить как образец eeskujuks seadma, näidisena esitama;
что, кому välja panema (hindeid); ученикам выставили годовые отметки õpilastele pandi aastahinded välja;
что peale märkima ~ kirjutama; выставить дату kuupäeva peale märkima millele, dateerima mida;
что, чего, кому kõnek. välja tegema, kostitama; выставить вина кому veini välja tegema kellele, выставить угощение кому kostitama keda;
что välja sirutama, ette ajama, nähtavale sättima; выставить голову в окно pead aknast välja pistma, выставить подбородок lõuga ette ajama
заставить I 278a Г сов. несов. заставлять I
что, чем täis laduma ~ kuhjama ~ panema; заставить всю комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama, заставить полку книгами riiulit raamatuid täis laduma;
что, чем (katteks v. varjuks) ette panema ~ asetama; katma; заставить дверь шкафом kappi ukse(le) ette lükkama;
что kõnek. väärasse kohta ~ valesti (tagasi) paigutama; заставить книгу raamatut valesse kohta panema (riiulil)
лепить 320 Г несов.
что, из чего, без доп. voolima, modelleerima; лепить из глины статую savikuju voolima, лепить с натуры modelli järgi voolima, лепить снежную бабу lumememme tegema, лепить гнездо pesa ehitama;
что, на что kõnek. kleepima, liimima; лепить марки на конверты marke ümbrikele kleepima;
чем, во что kõnek. mätsima; ветер лепит снегом в окна tuul ajab lund aknaklaasile;
что, на что kõnek. lükkima, tihedasti ~ lähestikku paigutama; лепить одну строчку на другую ridu üksteise otsa ~ tihedasti kirjutama; vrd. вылепить, слепить II, налепить
насадить I 313a Г сов. несов. насаживать
что, чего (palju puid vm.) istutama; насадить лес metsa istutama, насадить аллею puiesteed rajama;
кого-что, на что otsa panema ~ lööma; насадить червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, насадить топор на топорище kirvele vart taha panema ~ lööma;
кого-что, во что, куда madalk. (hulgaliselt) paigutama ~ panema; насадить кроликов в клетку puuri küülikuid täis toppima
населить 285a, буд. вр. также 308 Г сов. несов. населять 1. что, кем asustama, rahvastama, elutama; населить пустынный край tühja ala asustama, населить новый дом жильцами elanikke uude majja paigutama ~ sisse laskma ~ elama panema
перекинуть 334 Г сов. несов. перекидывать
кого-что, через что, за что üle viskama; перекинуть полотенце через плечо käterätikut üle õla viskama, перекинуть словечко с кем kõnek. kellega paari sõna vahetama;
что ülek. liiga kaugele viskama;
что, через что (silda, purret) ehitama; перекинуть мост через реку jõele silda ehitama, перекинуть бревно через ручей palki ojale sillaks panema;
кого-что kõnek. ümber paigutama; üle viima; kohale ~ pärale toimetama; перекинуть рабочих с завода на строительство töölisi tehasest ehitusele üle viima
перераспределить 285a Г сов. несов. перераспределять кого-что, между кем-чем ümber jaotama ~ jagama; ümber suunama; перераспределить землю maad ümber jaotama, перераспределить учеников по классам õpilasi teistesse klassidesse ümber paigutama, перераспределить обязанности kohustusi ümber ~ teisiti jagama
подсадить 313a Г сов. несов. подсаживать
кого, куда peale istuda aitama, peale upitama; подсадить кого в вагон keda vagunisse aitama, подсадить на лошадь hobuse selga aitama;
кого, на что, без доп. kõnek. (juhusõiduki) peale panema ~ võtma;
кого к кому, куда (kõrvale, juurde) istuma panema; juurde (elama) paigutama (näit. kalu tiiki vm.); подсадить мальчика к кому poissi kelle kõrvale istuma panema;
что, чего põll. järelistutust tegema, järelistutama, juurde istutama; подсадить цветы lilli juurde istutama
равнять 255 Г несов.
кого-что kõnek. võrdsustama, võrdseks ~ üheväärseks tegema; с кем-чем võrdseks ~ ühesuguseks ~ ühetaoliseks pidama; нас с тобой нельзя равнять meid ei saa võrdse(i)ks pidada;
joondama, sirgjoonele rivistama ~ paigutama; vrd. сравнять
развернуть 338 Г сов. несов. развёртывать, разворачивать I что
lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
(õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama
развести 367 Г сов. несов. разводить
кого-что laiali viima; развести учеников по классам õpilasi klassidesse viima, развести часовых tunnimehi postidele viima ~ paigutama;
кого-что laiali ~ lahti lükkama, lahku viima, lahutama, lahti võtma, avama; развести ветки oksi laiali ~ eemale lükkama, развести руки käsi kõrvale ~ laiali sirutama, развести друзей sõpru lahutama ~ lahku viima, развести супругов abikaasasid lahutama, развести мост silda lahti tegema ~ võtma ~ avama ~ üles tõstma;
что kõnek. (laineid) üles ajama, lainetama panema; ветер может развести волны tuul võib lained üles ajada;
что, чем, в чём lahjendama, lahustama; развести сок mahla lahjendama, развести спирт водой piiritust veega lahjendama, развести порошок в воде ~ водой pulbrit vees lahustama;
кого-что kasvatama, aretama; kultiveerima, rajama; sigineda laskma; sigitama; развести кроликов jäneseid kasvatama, развести пчёл mesilasi pidama, развести фруктовый сад puuviljaaeda rajama, развести клопов lutikatel sigineda laskma;
что ülek. tegema, tekitama; развести панику paanikat tegema ~ tekitama, развести скуку igavust peale ajama;
что (tuld) tegema; развести костёр lõket tegema, развести плиту pliidi alla tuld tegema, развести самовар teemasinat üles panema, развести пары auru tegema ~ tekitama (aurukatlas);
что tehn. (saehambaid) räsama; развести пилу saagi räsama, saehambaid murdma;
развести ~ разводить руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развести ~ разводить нюни kõnek. tönnima, pillima, pilli ~ tönni laskma
разомкнуть 337 Г сов. несов. размыкать
что avama (ka el.), lahti tegema; el. lahutama, katkestama; разомкнуть ворота шлюза lüüsiväravaid avama ~ lahti tegema, разомкнуть веки laugusid avama, разомкнуть цепь vooluahelat katkestama ~ lahutama;
что sõj., sport harvrivi moodustama, harvrivisse paigutama;
кого jah. rihma ~ keti otsast vabastama; разомкнуть гончих hagijaid lahti laskma
рассеять I 259a Г сов. несов. рассеивать
(без несов) что (maha) külvama; ровно рассеять семена ühtlast külvi tegema, ühtlaselt külvama;
кого-что laiali ajama; hajutama (ka ülek.); рассеять дым suitsu laiali ajama, рассеять толпу rahvahulka laiali ajama, рассеять лучи света valguskiiri hajutama, рассеять сомнения kahtlusi hajutama, рассеять скуку igavust peletama, рассеять горе muret leevendama, рассеять ложные слухи valekuuldusi ümber lükkama ~ kummutama;
что hajali paigutama, laiali pillutama ~ paiskama;
кого ülek. kelle meelt lahutama
столбик 18 С м. неод.
dem. (väike) post, tulp, sammas, vai, postike, sambake; ртутный столбик elavhõbedasammas, столбики цифр arvutulbad;
столбиком С Н tulpa; tulbas; расположить столбиком tulbaviisi paigutama, tulpa panema ~ asetama;
bot. emakakael
у- приставка I väljendab
eemaldumist, eemaldamist, kadumist; убежать ära ~ minema jooksma, põgenema, уезжать ära sõitma, улететь ära ~ minema lendama, унести ära ~ minema ~ eemale viima ~ kandma;
vähendamist, piiramist; убавить vähendama, kahandama, alandama, kärpima, ушить lühemaks ~ kitsamaks tegema (õmblemisel);
tegevuse tulemuslikkust v tagajärge; уговорить nõusse saama ~ meelitama ~ keelitama ~ veenma, enda poole võitma, убаюкать (magama) uinutama, suigutama, äiutama, hällitama, kussutama, упечься ära küpsema;
tegevuse kandumist kogu objektile; убелить üleni valgeks tegema, умазаться kõnek. end üleni ära määrima, устлать üleni katma, lauskatma, laiali ~ täis laotama;
tegevuse toimumist millegi kiuste, millelegi vaatamata, millestki hoolimata; ему трудно было усидеть на месте tal oli raske paigal istuda ~ püsida;
tegevuse püsivust v kestust; усесться end (pikemaks ajaks v. mugavalt) istuma seadma, угнездиться kõnek. endale sooja kohta ~ pesa leidma, endale (mugava, mõnusa) pesa ~ aseme tegema, end mõnusasti sisse seadma, kohta sisse võtma;
(tervenisti) paigutamist, mahutamist, paigutumist, mahtumist kuhugi; уместить все вещи в чемодан kõiki asju kohvrisse ära mahutama ~ paigutama, статья упечаталась на трёх страницах kõnek. kirjutis mahtus kolmele trükileheküljele;
oleku v kvaliteedi muutust; укрепить tugevdama, tugevamaks tegema, удорoжить hinda tõstma, kallimaks tegema, усмириться taltsaks ~ vagusaks muutuma, taltuma; II moodustab perfektiivse aspektipaariku; красть -- украсть varastama -- ära varastama
углубить 302 Г сов. несов. углублять что
süvendama (ka ülek.), sügavdama, sügavamaks ~ süvemaks tegema ~ muutma; углубить канал kanalit süvendama, углубить колодец kaevu sügavamaks tegema, углубить знания teadmisi süvendama, углубить конфликт konflikti süvendama ~ teravdama;
во что sügavamale laskma ~ paigutama ~ lööma; ehit., tehn. süvistama; углубить сваю vaia süvistama ~ pinnasesse suruma ~ rammima
уплотнить 285a Г сов. несов. уплотнять кого-что tihendama (ka ülek.), tihedamaks ~ tihkemaks tegema, tihkestama, tihkendama, tihestama; ülek. kokku suruma, lühendama; kõnek. tihedamini ~ tihedasti asustama; уплотнить грунт pinnast tihendama, уплотнить рабочий день tööpäeva tihendama, уплотнить программу вечера (peo)õhtu kava tihedamaks tegema, уплотнить сроки tähtaegu lühendama, уплотнить квартиру korterit tihedamini asustama, korterisse rohkem inimesi paigutama ~ mahutama, его уплотнили talle pandi üürnikke juurde

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur