[VES] Vene-eesti sõnaraamat

судить (действ. прич. наст. вр. судящий и судящий) Г сов. и несов.
‣ 313b несов. о ком-чём, по кому-чему, без доп. otsustama, arvama; судить о книге raamatu üle otsustama, судить по собственному опыту oma kogemuse järgi otsustama, судить по себе enda ~ enese järgi otsustama, судить по внешности ~ по внешнему виду välimuse järgi otsustama ~ otsust langetama, суди сам, что нужно делать otsusta ise, mida tuleb teha, я сужу так: надо немедленно ехать arvan nii, et tuleb otsekohe sõita ~ peab otsekohe sõitma, судите сами, как он рад arvake ise, kui rõõmus ta on;
‣ 313a несов. кого, за что kohut mõistma (ka ülek.), süüdistama; судить преступника kurjategija üle kohut mõistma, судить за кражу varguse pärast kohut mõistma, не судите его слишком строго ülek. ärge tema üle liiga karmilt kohut mõistke;
‣ 313a несов. что, без доп. sport kohtunikuks olema, vilistama; судить на соревнованиях võistlustel kohtunikuks olema, судить игру (korvralli-, võrkpalli- vm.)mängus kohtunik olema, mängu vilistama, судить футбольный матч jalgpallimatši vilistama;
‣ 314 сов. кому-чему, с инф. ette määrama (saatuse kohta); суждено судьбой saatusest määratud;
◊ судить и ~ да рядить kõnek. mida edasi-tagasi veeretama, pikalt arutlema ~ aru pidama; победителей ~ победителя не судят lendväljend võitja(te) üle kohut ei mõisteta

наскок 18 С м. неод. kõnek. kallalekargamine, ründamine, ülek. ka pealehüppamine (madalk.); (äkk)rünnak (ka ülek.); sport pealehüpe; наскок на кого kelle ründamine, pealehüppamine kellele, кавалерийские наскоки ratsaväerünnakud, провокационный наскок provokatsioon, наскок на мостик eelhüpe (võimlemises), со всего наскока ~ наскоку täie hoo pealt, судить о чём с наскока ~ с наскоку ülepeakaela mille üle otsustama

рассудить 313a Г сов. кого-что kohut ~ õigust mõistma kellele, otsustama kelle-mille üle; рассудить спорящих vaidlejatele õigust mõistma, рассудить, как быть otsustama, mida teha

решить 287a Г сов. → несов. решать
‣ что, с инф. otsustama; решить чью участь ~ судьбу kelle saatust otsustama, он решил остаться дома ta otsustas koju jääda, решили созвать съезд otsustati kongress kokku kutsuda;
‣ что lahendama; решить задачу ülesannet lahendama, решить вопрос küsimust lahendama, решить кроссворд ristsõnamõistatust lahendama;
‣ кого, чего madalk. ära võtma, ilma jätma; решить всех прав kõikidest õigustest ilma jätma, решить хлеба и жилья leivast ja eluasemest ilma jätma, söögi ja peavarjuta jätma;
‣ кого madalk. maha koksama ~ nottima, otsa peale tegema;
◊ решить ~ решать жизни кого madalk. kellele lõppu ~ otsa peale tegema, kellelt elu võtma; решено и подписано lõplikult otsustatud, otsus tehtud, käsi all

перерешить Г сов. → несов. перерешать I kõnek.
‣ 287a что teisiti ~ uuesti lahendama; перерешить задачу ülesannet teisiti lahendama;
‣ 287b с инф., с кем-чем, без доп. ümber otsustama; перерешить с поездкой sõidu asjus ümber otsustama

собраться 216 (прош. вр. собралось и собралось, собрались и собрались) Г сов. → несов. собираться
‣ kogunema, korjuma; собраться вместе kokku kogunema, собраться в кучу parve ~ kobarasse kogunema, kobarduma, собраться на совещание nõupidamiseks kokku tulema, собраться в кружок sõõri ~ ringi võtma, собраться в комок kerra tõmbuma, все участники собрались kõik osalejad ~ osavõtjad on koos ~ kohal, собралась гроза äike oli ~ on puhkemas, тучи собрались (1) pilved ajasid üles, (2) над кем ülek. äikesepilved kogunesid kelle pea kohale;
‣ end teele ~ valmis seadma ~ sättima; собраться в дорогу end teele sättima, собраться в далёкий путь kaugeks teekonnaks valmistuma, end kaugele teele asutama, собраться на охоту jahileminekuks valmistuma, собраться в гости end külla ~ küllaminekule asutama, собраться идти minekul olema, она немедленно собралась ta seadis end otsemaid minekuvalmis;
‣ с инф. otsustama; kavatsema; собраться жениться abielluda otsustama, собраться уехать ära sõita ~ ärasõitu kavatsema;
‣ с чем koguma (ka ülek.), kokku võtma, keskenduma; собраться с деньгами raha kokku saama, собраться для прыжка hüppeks valmistuma ~ keskenduma;
◊ собраться с мыслями mõtteid koguma, mõistust kokku võtma; собраться с силами (1) jõudu kokku võtma, (2) end kokku võtma; собраться ~ собираться с духом ennast koguma, südant rindu võtma, julgust kokku võtma

бесповоротно Н pöördumatult, lõplikult, muutmatult; решить бесповоротно lõplikult otsustama

заглазно Н kõnek. tagaselja, seljataga; pimesi; заглазно решить tagaselja otsust tegema ~ otsustama

закаяться 259 Г сов. → несов. закаиваться с инф. kõnek. otsustama ~ tõotama millest loobuda; я закаялся к ним ходить otsustasin, et enam nende poole ei lähe, после этого он закаялся курить pärast seda ta lubas suitsetamise maha jätta

заранее Н aegsasti, ette, varakult; заранее решить (juba) ette ~ aegsasti otsustama

надуматься 164 Г сов.
‣ kõnek. küllalt ~ palju mõtlema; надуматься потом успеешь pärast jõuad küllalt mõelda;
‣ несов. надумываться с инф. madalk. van. otsustama, nõuks võtma

окончательно Н lõplikult, täielikult; окончательно решить lõplikult otsustama

опрометчиво Н järelemõtlematult, uisapäisa, tuisakalt, ülepeakaela, ennatlikult, ennatult; опрометчиво решить järelemõtlematult ~ uisapäisa otsustama

постановить 323a Г сов. → несов. постанавливать, постановлять с союзом что, с инф. без доп. otsustama, otsust tegema, otsust vastu võtma; jur. määrama; sätestama

предрешить 287a Г сов. → несов. предрешать что liter. ette otsustama ~ määrama; предрешить исход дела mille kulgu ette ära määrama, предрешить результаты tulemusi ette ära määrama, предрешить вопрос küsimust ette ära otsustama, его судьба предрешена ta saatus on ette ära otsustatud

совместно Н koos, üheskoos, ühiselt; совместно решить koos ~ ühiselt otsustama

полномочный 126 П (кр. ф. полномочен, полномочна, полномочно, полномочны) täievoliline; чрезвычайный и полномочный посол pol. erakorraline ja täievoliline saadik, полномочный представитель pol. aj. täievoliline esindaja, собрание полномочно решить этот вопрос koosolek on pädev ~ küllalt esinduslik seda küsimust lahendama ~ otsustama

положить Г сов. → несов. класть 311a
‣ кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama;
‣ (без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
‣ 311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
‣ (без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
‣ положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
‣ положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
◊ положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt

решение 115 С с. неод.
‣ otsustamine, otsus; окончательное решение lõplik otsus, предварительное решение esialgne otsus, eelotsus, решение суда jur. kohtuotsus tsiviilasjas, конструктивное решение (1) konstruktiivne otsus, (2) tehn. konstruktsioonilahendus, неопределённое решение (1) ebamäärane otsus, (2) mat. analüütiline lahend, прийти к решению otsusele jõudma, выносить решение otsust tegema, otsustama, принять решение otsust vastu võtma, otsustama, по решению собрания vastavalt koosoleku otsusele, koosoleku otsuse kohaselt, решение на бой sõj. lahinguotsus, решение на наступление sõj. pealetungiotsus, решение о созыве совещания otsus kokku kutsuda nõupidamine, nõupidamise kokkukutsumise otsus;
‣ lahendamine, lahendus, lahend (ka mat.); решение проблемы probleemi lahendamine ~ lahendus, объёмное решение ehit. mahulahendus, плановое ~ планировочное решение ehit. plaanilahend(us), plaaning, planeering, судебное решение jur. kohtulahend, техническое решение tehniline lahend, аналитическое решение mat. analüütiline lahend, особое решение mat. iseärane ~ singulaarne lahend, нулевое решение mat. null-lahend

сплеча Н
‣ jõuga, hooga, hoogsa käeliigutusega, tagantkätt; ударить сплеча tagantkätt lööma ~ lajatama ~ virutama;
‣ ülek. kõnek. uisapäisa, rutuga, ülepeakaela, umbropsu; решать сплеча uisapäisa ~ umbropsu otsustama

вотировать 171a Г сов. и несов. что, за кого-что, против кого-чего liter. hääletama, hääletamise teel otsustama; вотировать кредиты laenu andmise ~ krediteerimise poolt hääletama

заочно Н
‣ tagaselja; решить заочно tagaselja otsustama;
‣ mittestatsionaarselt, kaugõppe teel, kaugõppes; он окончил школу заочно ta lõpetas kooli kaugõppe teel

надумать Г сов. → несов. надумывать kõnek.
‣ 164a что, чего välja mõtlema;
‣ 164b с инф. (pärast põhjalikku järelemõtlemist) otsustama, nõuks võtma; он надумал уехать ta otsustas ära sõita

порешить 287a Г сов. madalk.
‣ на чём, с инф. (lõplikult) otsustama mida, otsust tegema mille kohta, otsusele ~ kokkuleppele jõudma milles; на том и порешим nii siis jääbki, olgu siis nii;
‣ кого-что lõppu ~ otsa peale tegema kellele-millele

предопределить 285a Г сов. → несов. предопределять что ette määrama, otsustama, tingima; удачное начало предопределило успех edu oli tingitud heast algusest, предопределить чью судьбу kelle saatust ette määrama

прочить 271a Г несов. кого-что, кому, за кого, куда kõnek. ette otsustama ~ määrama, ette ennustama; кого прочили в заведующие arvati, et juhatajaks saab kes, ему прочили блестящее будущее talle ennustati hiilgavat tulevikku, прочить кого сыну в невесты keda juba ette (oma) poja pruudiks pidama, прочить кого себе в зятья keda endale väimeheks (välja) valima, oma tulevaseks väimeheks pidama

решиться 287 Г сов. → несов. решаться
‣ на что, с инф. julgema, söandama, tihkama, illama; (lõpuks) otsustama; не решиться kõhklema, kahevahel olema, mitte julgema ~ söandama ~ illama, решиться на отчаянный поступок söandama hulljulget tegu ~ julgustükki teha, решился ехать lõpuks otsustas sõita;
‣ lahenema, lõppema; спор решился в нашу пользу vaidlus lõppes meie võiduga ~ meie kasuks;
‣ чего madalk. kaotama, ilma jääma; решиться ума aru kaotama, peast segaseks minema;
‣ madalk. omadega läbi ~ põhjas olema; хозяйство решилось majapidamine on omadega läbi ~ täiesti põhjas;
‣ madalk. vedru välja viskama;
◊ решиться жизни madalk. oma elu andma ~ jätma, eluga maksma

впечатление 115 С с. неод.
‣ mulje, impressioon, mõju; зрительное впечатление nägemismulje, делиться ~ обмениваться впечатлениями muljeid vahetama, судить по первому впечатлению esimese mulje põhjal otsustama, произвести хорошее впечатление на кого kellele head muljet jätma, находиться под впечатлением mõju all olema;
‣ чего van. mille jälg

место 96 С с. неод.
‣ koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое место asulakoht, asustatud koht ~ paik, место действия tegevuskoht, -paik, место заключения ~ задержания kinnipidamiskoht, место назначения sihtkoht, место рождения sünnikoht, рабочее место töökoht (vahetu töötamispaik), спальное место voodikoht, слабое ~ узкое место ülek. nõrk koht ~ külg, больное место valus koht (ka ülek.), место стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, место старта lenn. stardiplats, местo боёв lahingupaigad, место катастрофы õnnetuspaik, место ответвления дорог teelahkmik, место пересечения дорог ristmik, teerist, место разветвления дорог teehargmik, место причала sildumiskoht, в наших местах meie kandis, бег на месте paigaljooks, откидное место lisaiste, klapptool, место водителя juhiiste, глухое место kolgas, отхожее место kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два места ta andis kaks pakki pagasisse, белые места на карте ülek. valged laigud kaardil, детское место anat. emakook, platsenta, лобное место aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное место Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное место van. asutus, все на месте kõik on kohal, всё на (своём) месте (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем месте я бы ... teie asemel oleksin..., на месте кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с места! seis, mitte liikuda! по местам! kohtadele! быть на месте kohal olema, занять первое место esikohale tulema, занять видное место tähtsale kohale ~ positsioonile asuma, занять места (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет места ruumi ei ole, уступить место кому kellele kohta loovutama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, места общего пользования üldkasutusruumid, доходное место tulus amet, быть без места tööta ~ kohata olema;
‣ места мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria ~ allasutus(t)e ~ rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на места kohtadele ~ perifeeriasse ~ allasutus(t)ele ~ rajoonidesse teatama, решать на местах kohapeal otsustama;
◊ глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad vesise ~ märja koha peal; душа ~ сердце не на месте у кого kellel on süda rahutu; к месту on asjakohane; не к месту, не у места ei ole asjakohane, on sobimatu; места не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad; быть для кого пустым местом kelle jaoks tühi koht ~ paljas õhk ~ ümmargune null olema; иметь место toimuma, aset leidma; уступать ~ уступить место чему vahetuma ~ asenduma millega; мокрое место останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он) не находит (себе) места (ta) ei leia endale asu; нет места кому-чему, не должно быть места кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu ~ kohta kus; уложить ~ убить на месте kõnek. kohe samas maha koksama ~ lööma; общее место sõnakõlks, kulunud tõde; с места в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta; ставить ~ поставить на место кого kellele kohta kätte näitama

остановиться 321 Г сов. → несов. останавливаться где, на ком-чём, без доп. peatuma (jääma), seisma ~ pidama jääma, seiskuma, seisatama; машина остановилась auto peatus, остановиться на полпути poolel teel peatuma jääma (ka ülek.), мотор остановился mootor jäi seisma, остановиться в дверях lävel seisma jääma ~ seisatama, остановиться на ночлег öömajale jääma, остановиться в гостинице võõrastemajas ööbima, на чём мы остановились? kus me pooleli ~ pidama jäime? остановиться на последнем варианте viimase variandi juurde jääma ~ kasuks otsustama, остановиться на полуслове poole sõna pealt (juttu) katkestama ~ lõpetama, остановиться на недостатках puudustest ~ vajakajäämistest rääkima, остановиться на достигнутом saavutatuga piirduma ~ rahulduma

по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel

принять 265 Г сов. → несов. принимать
‣ кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; принять подарок kinki vastu võtma, принять заказ tellimust vastu võtma, принять телеграмму telegrammi vastu võtma, принять дела asju ~ asjaajamist vastu ~ üle võtma, принять в университет ülikooli vastu võtma, принять на курсы kursustele võtma, принять экзамен eksamit vastu võtma, принять предложение ettepanekut vastu võtma, принять пост директора direktoriametit vastu võtma, принять закон seadust vastu võtma ~ andma, принять решение otsust tegema ~ vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud ~ heaks kiidetud, принять бой lahingut vastu võtma, принять дивизию diviisi juhtimist üle ~ vastu võtma, принять гостей külalisi vastu võtma, принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
‣ что, без доп. võtma; принять лекарство rohtu võtma, принять ванну vanni võtma, vannis käima, принять к сведению teadmiseks võtma, принять во внимание arvesse võtma, arvestama, принять к руководству juhendiks ~ juhtnööriks võtma, принять на себя enda peale võtma, принять участие в чём osa võtma, osalema milles, принять обязательство kohustust võtma, принять гражданство kodakondsust ~ riikkondsust võtma, принять меры meetmeid võtma ~ rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, принять позу hoiakut võtma, принять другой вид teist ilmet võtma, принять важный вид tähtsat nägu tegema, принять всерьёз tõsiselt võtma, принять вправо paremale võtma ~ hoiduma, принять сторону кого kelle poolele asuma, принять на веру uskuma, usaldama, принять смерть van. surma minema, принять христианство ristiusku minema, принять монашество mungaks ~ nunnaks minema, принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
‣ кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama;
◊ принять ~ принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks ~ esmatähtsaks pidama; принять ~ принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema ~ okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult ~ sõjakalt vastu võtma; принять ~ принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma; принять ~ принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma; принять ~ принимать на свой счёт что enda arvele panema ~ kirjutama

скорый 119 П (кр. ф. скор, скора, скоро, скоры; сравн. ст. скорее)
‣ kiir-, kiire, kärme, kärmas, nobe, väle; скорый поезд kiirrong, скорая помощь med. kiirabi, скорая езда kiire sõit, kiirsõit, скорый в работе kõnek. kiire ~ kärmas ~ nobe tööle, скорый на решения kõnek. kiire ~ kärme otsustama;
‣ varstine, peatne, peatselt saabuv; скорый приезд peatne saabumine, до скорого свидания peatse (jälle)nägemiseni, в скором времени varsti, lähemal ajal, peatselt, peagi;
‣ kõnek. iroon. kiirustav, kannatamatu, kärsitu, kärsimatu, läbematu;
‣ П → С скорая ж. неод. kõnek. (1) kiirabi, (2) kiirabiauto;
◊ на скорую руку (1) ülepeakaela, pilla-palla (tegema), nagu ratsahobuse seljast, ülejala, (2) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata; скор на ногу kõnek. kärme kõnniga, kergejalgne; скор на руку kõnek. (1) kärme, nobe (tööle), (2) kerge käega (löömavalmis)

твёрдо Н (сравн. ст. твёрже)
‣ kõvasti, jäigalt;
‣ kindlalt, püsivalt, tugevalt, tugevasti; твёрдо верить kindlalt uskuma, твёрдо стоять на своём kindlalt oma seisukoha juurde jääma, твёрдо решить kindlalt otsustama, твёрдо усвоить püsivalt ~ kindlalt omandama, твёрдо стоять на ногах kindlalt ~ tugevalt jalul seisma (ka ülek.)

тугой 123 П (кр. ф. туг, туга, туго, туги; сравн. ст. туже)
‣ ping-, pingulolev, prink, kange, jäik, kõva, paindumatu, raskesti painutatav; тугая струна pingul ~ pingulolev keel, тугой воротник pingul ~ kitsas krae, тугие мускулы pingul lihased, тугая вязка kõva ~ jäik kude (kudumil), тугая пружина kõva ~ kange vedru, тугие щёки pringid põsed, тугая коса kõvasti punutud ~ kõva pats, тугой завод kõva ~ raske üleskeeramine (kellal), тугой чемодан pungil kohver;
‣ ülek. kõnek. visa, vaevaline, kehv; тугой рост visa ~ kehv kasv, тугое развитие visa areng, тугой на уплату visa maksma, туг на решения visa otsustama, на работу он туг ta pole suurem asi töömees, ta ei viitsi suurt liigutada;
‣ ülek. kõnek. raske, kitsik; тугие времена rasked ~ kitsikud ajad;
◊ тугой на деньги kõnek. kitsi, ihne, ihnus, kitsipung, kooner, kopikakoi (olema); тугой на ухо kõnek. kõva ~ kehva ~ nüri kuulmisega, kelle kõrv on tönts ~ töntsiks jäänud; тугая мошна, тугой кошелёк kõnek. priske pung, kõva ~ pungil kukkur