[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 56 artiklit
выискать 199* Г сов. → несов. выискивать кого-что kõnek. välja otsima ~ tuhnima ~ koukima; (pika otsimise järel) leidma; где ты выискал такую редкую книжку? kust sa sellise haruldase raamatu välja tuhnisid? наконец орёл выискал добычу kotkas leidis lõpuks saagi
высматривать Г несов. → сов. высмотреть
‣ 168a кого-что silmadega ~ pilguga otsima ~ uurima; silmitsema, (teraselt) vaatama ~ vaatlema; valmis vaatama; он высматривал картину ta otsis (silmadega) maali ~ pilti, высматривать добычу saaki luurama;
‣ 168b (без сов.) kõnek. välja vaatama ~ piiluma; высматривать из-за угла nurga tagant piiluma
‣ 168a кого-что silmadega ~ pilguga otsima ~ uurima; silmitsema, (teraselt) vaatama ~ vaatlema; valmis vaatama; он высматривал картину ta otsis (silmadega) maali ~ pilti, высматривать добычу saaki luurama;
‣ 168b (без сов.) kõnek. välja vaatama ~ piiluma; высматривать из-за угла nurga tagant piiluma
высмотреть 239* Г сов. → несов. высматривать что (silmadega otsides) üles leidma, üles ~ välja otsima; ära nägema;
◊ высмотреть (все) глаза kõnek. pikisilmi ootama
◊ высмотреть (все) глаза kõnek. pikisilmi ootama
добро I 95 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ hea, headus; добро и зло hea ja kuri, желаю вам только добра soovin teile ainult head, делать добро кому head tegema, из этого добра не выйдет sellest ei tule head (nahka);
‣ kõnek. vara(ndus), hüvis; народное добро rahvavara, такого добра нам не надо madalk. sellist rämpsu pole meil vaja;
◊ не к добру ei see head tähenda; нет худа без добра vanas. ei ole halba ilma heata; поминать ~ помянуть добром кого kõnek. hea sõnaga meenutama keda; от добра добра не ищут kõnekäänd ei maksa hea otsast paremat otsima minna
‣ hea, headus; добро и зло hea ja kuri, желаю вам только добра soovin teile ainult head, делать добро кому head tegema, из этого добра не выйдет sellest ei tule head (nahka);
‣ kõnek. vara(ndus), hüvis; народное добро rahvavara, такого добра нам не надо madalk. sellist rämpsu pole meil vaja;
◊ не к добру ei see head tähenda; нет худа без добра vanas. ei ole halba ilma heata; поминать ~ помянуть добром кого kõnek. hea sõnaga meenutama keda; от добра добра не ищут kõnekäänd ei maksa hea otsast paremat otsima minna
доискиваться 168 Г несов. → сов. доискаться кого-чего kõnek. üles ~ välja otsima; (välja) selgitama; доискиваться истины tõtt välja selgitada püüdma, tõeni jõuda püüdma
докапываться 168 Г несов. → сов. докопаться до чего
‣ kaevama milleni; докапываться до воды veeni välja kaevama;
‣ kõnek. välja otsima ~ tuhnima mida; докапываться до причины põhjuseni tungima;
‣ страд. к докапывать
‣ kaevama milleni; докапываться до воды veeni välja kaevama;
‣ kõnek. välja otsima ~ tuhnima mida; докапываться до причины põhjuseni tungima;
‣ страд. к докапывать
забвение 115 С с. неод. (без мн. ч.) liter. unustus, unustamine; unarus; предать забвению unarusse jätma, unu(stuse) hõlma jätma, unustama, искать забвения в чём unustust ~ lohutust otsima milles, река забвения luulek. unustusjõgi
закоулок 23 С м. неод.
‣ umbtänav, ummiktänav;
‣ nurk, sopp; обыскать все закоулки в доме kõiki nurki ja soppe majas läbi otsima
‣ umbtänav, ummiktänav;
‣ nurk, sopp; обыскать все закоулки в доме kõiki nurki ja soppe majas läbi otsima
заработок 23 С м. неод.
‣ töötasu, palk; годовой заработок aastapalk, aasta(töö)tasu, большой заработок suur palk, жить на заработок от уроков tundidest saadud tasust elama;
‣ заработки мн. ч. teenistus, (hooaja)töö; крестьяне уходили в город на заработки talupojad läksid linna hooajatööle ~ teenistust otsima
‣ töötasu, palk; годовой заработок aastapalk, aasta(töö)tasu, большой заработок suur palk, жить на заработок от уроков tundidest saadud tasust elama;
‣ заработки мн. ч. teenistus, (hooaja)töö; крестьяне уходили в город на заработки talupojad läksid linna hooajatööle ~ teenistust otsima
защита 51 С ж. неод. (без мн. ч.) kaitse (ka jur., sport), kaitsmine; tõrje; защита диссертации väitekirja kaitsmine, защита авторства autorikaitse, защита окружающей среды (1) ümbrus(konna)kaitse, (2) keskkonnakaitse, защита от оружия массового поражения massihävitusrelvavastane kaitse, взять под свою защиту oma kaitse alla võtma, выступить в защиту кого kelle kaitseks välja astuma, День защиты детей lastekaitsepäev, под защитой ночи öö varjus, искать защиты от дождя vihma eest varju otsima, превосходная игра защиты sport kaitsjate (eriti) hea mäng, защита от сорняков umbrohutõrje
иголка 72 С ж. неод.
‣ nõel; штопальная иголка sukanõel, швейная иголка õmblusnõel, вдеть ~ продеть нитку в иголку niiti nõela taha panema ~ ajama, иголки инея härmanõelad;
‣ okas, oga;
◊ (сидеть) как на иголках nagu tulistel sütel ~ nõeltel (istuma); искать иголку в стоге сена nõela heinakuhjast otsima; как нитка с иголкой ~ за иголкой nagu sukk ja saabas
‣ nõel; штопальная иголка sukanõel, швейная иголка õmblusnõel, вдеть ~ продеть нитку в иголку niiti nõela taha panema ~ ajama, иголки инея härmanõelad;
‣ okas, oga;
◊ (сидеть) как на иголках nagu tulistel sütel ~ nõeltel (istuma); искать иголку в стоге сена nõela heinakuhjast otsima; как нитка с иголкой ~ за иголкой nagu sukk ja saabas
изыскивать 168a Г несов. → сов. изыскать что liter. (pingsalt) otsima, hagema, hankima, leidma; изыскивать себе занятие endale tegevust otsima, изыскивать новые источники дохода uusi tuluallikaid hankima ~ otsima, изыскивать новые методы uusi meetodeid otsima
искать 199 Г несов.
‣ кого-что, чего, чем otsima; искать предлог ettekäänet otsima, искать приключений seiklusi otsima, искать ссоры с кем tüli norima kellega, искать глазами silmadega ~ pilguga otsima;
‣ что, с кого-чего jur. hagema;
◊ ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest-millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
‣ кого-что, чего, чем otsima; искать предлог ettekäänet otsima, искать приключений seiklusi otsima, искать ссоры с кем tüli norima kellega, искать глазами silmadega ~ pilguga otsima;
‣ что, с кого-чего jur. hagema;
◊ ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest-millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
ловить 321 Г несов. → сов. поймать кого-что, чем püüdma (ka ülek.); на чём ülek. tabama; ловить мяч palli püüdma, ловить птиц сетями võrguga linde püüdma, он любит ловить рыбу talle meeldib kala püüda, ловить жениха kõnek. meest püüdma, ловить чей взгляд kelle pilku püüdma, ловить каждое слово оратора kõnelejat pingsalt kuulama, ловить вора varast taga ajama, ловить случай (sobivat) juhust otsima ~ ootama, ловить себя на чём end millelt tabama, ловить кого на лжи keda valetamiselt tabama;
◊ ловить на лету что (1) lennult tabama, õhust haarama; (2) ahnelt kuulama; ловить ~ поймать на слове кого (1) sõnast püüdma keda, (2) sõna sabast kinni haarama kellel, ловлю на слове meest sõnast, härga sarvest; ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma
◊ ловить на лету что (1) lennult tabama, õhust haarama; (2) ahnelt kuulama; ловить ~ поймать на слове кого (1) sõnast püüdma keda, (2) sõna sabast kinni haarama kellel, ловлю на слове meest sõnast, härga sarvest; ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma
мировой II 120 П
‣ leppe-, rahu-; мировая сделка lepe, poolte kokkulepe, мировой суд rahukohus, мировой судья rahukohtunik;
‣ П → С м. од. kõnek. van. rahukohtunik;
‣ П → С мировая ж. неод. kõnek. (rahumeelne) kokkulepe;
◊ идти ~ пойти на мировую kõnek. lepitust tegema, rahu tegema, lepitust otsima
‣ leppe-, rahu-; мировая сделка lepe, poolte kokkulepe, мировой суд rahukohus, мировой судья rahukohtunik;
‣ П → С м. од. kõnek. van. rahukohtunik;
‣ П → С мировая ж. неод. kõnek. (rahumeelne) kokkulepe;
◊ идти ~ пойти на мировую kõnek. lepitust tegema, rahu tegema, lepitust otsima
обыск 18 С м. неод. läbiotsimine; повальный ~ поголовный обыск üldine läbiotsimine, делать ~ производить обыск у кого, где läbi otsima, läbiotsimist tegema kus, подвергнуть обыску кого keda läbi otsima, найти при обыске läbiotsimisel leidma
опора 51 С ж. неод.
‣ (alus)tugi, tugialus, tugisõlm; sammas; turv, laager; mast; точка опоры toetuspunkt, tugipunkt, опора свода ehit. võlvi tugi, мёртвая опора tehn. kinnistugi, опора моста sillasammas, свайная опора vaisammas, башенная опора ehit. tornsammas, опора путепровода ehit. viaduktisammas, воздушная опора tehn. õhklaager, опора на камнях tehn. kivilaager, плавучая опора ehit. ujukkandur, одностоечная опора el. post(mast);
‣ (без мн. ч.) ülek. tugi, toetus, abi; опора семьи pere(konna)tugi, искать опоры у кого kellelt tuge ~ toetust ~ abi otsima, быть опорой для кого kellele toeks olema
‣ (alus)tugi, tugialus, tugisõlm; sammas; turv, laager; mast; точка опоры toetuspunkt, tugipunkt, опора свода ehit. võlvi tugi, мёртвая опора tehn. kinnistugi, опора моста sillasammas, свайная опора vaisammas, башенная опора ehit. tornsammas, опора путепровода ehit. viaduktisammas, воздушная опора tehn. õhklaager, опора на камнях tehn. kivilaager, плавучая опора ehit. ujukkandur, одностоечная опора el. post(mast);
‣ (без мн. ч.) ülek. tugi, toetus, abi; опора семьи pere(konna)tugi, искать опоры у кого kellelt tuge ~ toetust ~ abi otsima, быть опорой для кого kellele toeks olema
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
отрыть 347a Г сов. → несов. отрывать кого-что
‣ välja ~ lahti kaevama; отрыть клад peitvara ~ peidetud varandust välja kaevama ~ leidma, отрыть окопы sõj. kaevikuid kaevama;
‣ ülek. kõnek. üles otsima, välja tuhnima ~ koukima; отрыть в бумагах нужный документ vajalikku dokumenti üles otsima ~ välja tuhnima
‣ välja ~ lahti kaevama; отрыть клад peitvara ~ peidetud varandust välja kaevama ~ leidma, отрыть окопы sõj. kaevikuid kaevama;
‣ ülek. kõnek. üles otsima, välja tuhnima ~ koukima; отрыть в бумагах нужный документ vajalikku dokumenti üles otsima ~ välja tuhnima
отыскать 200 Г сов. → несов. отыскивать кого-что, где (üles) otsima ~ leidma kust; отыскать нужную книгу vajalikku raamatut üles otsima ~ leidma
подсматривать 168a, b Г несов. → сов. подсмотреть
‣ за кем, без доп. keda (salaja) vaatama, piiluma, hiilima; подсматривать в щёлку prao vahelt piiluma; подсматривать на экзамене eksamil (raamatust vm.) piiluma ~ kiikama;
‣ otsima, (otsides, valides) ringi vaatama; подсматривать дачу suvila otsinguil ringi vaatama
‣ за кем, без доп. keda (salaja) vaatama, piiluma, hiilima; подсматривать в щёлку prao vahelt piiluma; подсматривать на экзамене eksamil (raamatust vm.) piiluma ~ kiikama;
‣ otsima, (otsides, valides) ringi vaatama; подсматривать дачу suvila otsinguil ringi vaatama
пожива 51 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ kasulik ~ kerge teenistus ~ lõikus; искать поживы kerget teenistust otsima, вот это пожива! see on alles noos ~ lõikus!
‣ van. toidupoolis, saak
‣ kasulik ~ kerge teenistus ~ lõikus; искать поживы kerget teenistust otsima, вот это пожива! see on alles noos ~ lõikus!
‣ van. toidupoolis, saak
поиск 18 С м. неод. otsing(ud), uuring(ud), otsimine; информационный поиск, поиск информации info infootsing, машина для поиска info otsiseade, ночной поиск sõj. öine luure, поиски полезных ископаемых maavarade otsimine ~ otsingud, геологические поиски geoloogilised uuringud, творческие поиски loomingulised otsingud, в поисках счастья õnneotsingul, õnne otsides, õnne taga ajades, идти ~ отправиться на поиск ~ на поиски кого-чего keda-mida otsima minema, поиски редкой книги haruldase raamatu otsimine ~ otsingud ~ jahtimine
поискать 199 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что (mõnda aega) otsima; поищи себе помощника otsi endale abiline, поискать кого глазами keda silmadega otsima
полезть 354 (повел. накл. полезь и полезай) Г сов.
‣ на что, во что, куда ronima, trügima, kippuma, tikkuma (hakkama); полезть на дерево puu otsa ronima, полезть в яму auku ronima, полезть в драку kallale tikkuma, полезть в спор vaidlusse sekkuma;
‣ куда, за чем kõnek. (kätt) kuhu, mille järele pistma; kust mida otsima ~ võtma minema; он полез в карман за кошельком ta pistis käe taskusse, et rahakotti võtta, полезть в шкаф за книгой kapist raamatut võtma minema;
‣ välja langema ~ maha tulema (hakkama); волосы полезли juuksed tulevad maha;
‣ koost lagunema ~ rebenema (hakkama); пальто полезло по швам mantel hakkas õmblustest rebenema;
◊ глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad ~ ajab ~ ajas imestusest silmad pärani, kellel lähevad ~ läksid silmad peas pahupidi; за словом в карман не полезет kõnek. pole suu peale kukkunud
‣ на что, во что, куда ronima, trügima, kippuma, tikkuma (hakkama); полезть на дерево puu otsa ronima, полезть в яму auku ronima, полезть в драку kallale tikkuma, полезть в спор vaidlusse sekkuma;
‣ куда, за чем kõnek. (kätt) kuhu, mille järele pistma; kust mida otsima ~ võtma minema; он полез в карман за кошельком ta pistis käe taskusse, et rahakotti võtta, полезть в шкаф за книгой kapist raamatut võtma minema;
‣ välja langema ~ maha tulema (hakkama); волосы полезли juuksed tulevad maha;
‣ koost lagunema ~ rebenema (hakkama); пальто полезло по швам mantel hakkas õmblustest rebenema;
◊ глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad ~ ajab ~ ajas imestusest silmad pärani, kellel lähevad ~ läksid silmad peas pahupidi; за словом в карман не полезет kõnek. pole suu peale kukkunud
помощь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) abi; неотложная (медицинская) помощь med. vältimatu abi, первая (медицинская) помощь med. esmaabi, скорая помощь med. kiirabi, медицинская помощь arstiabi, юридическая помощь jur. juriidiline abi, õigusabi, техническая помощь tehnoabi, tehniline abi, с помощью ~ при помощи кого-чего kelle-mille abil ~ abiga, не в помощь кому kõnek. on asjatu, ei tule kasuks kellele, звать на помощь кого keda appi kutsuma, оказать помощь кому kellele abi osutama, abi andma, keda abistama, отказать кому в помощи keda abistamast keelduma, обойтись без посторонней помощи ilma kõrvalise abita ~ omal jõul toime tulema, обратиться за помощью к кому kellelt abi otsima, abi saamiseks kelle poole pöörduma, прийти на помощь кому kellele appi tulema, просить о помощи abi paluma, на помощь! appi!;
◊ бог помощь, бог на помощь ~ в помощь van. jõudu (tööle); протягивать ~ протянуть руку помощи кому (oma) abistavat kätt ulatama ~ sirutama kellele
◊ бог помощь, бог на помощь ~ в помощь van. jõudu (tööle); протягивать ~ протянуть руку помощи кому (oma) abistavat kätt ulatama ~ sirutama kellele
понапрасну Н kõnek. asjatult, asjata, ilmaaegu, tulutult; понапрасну искать asjatult ~ ilmaaegu otsima, понапрасну тратить время asjatult aega raiskama
правда 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ tõde, õigus, õiglus, kõnek. õigsus; правда жизни elutõde, истинная ~ сущая правда sulatõsi, puhas tõde, говорить правду tõtt rääkima, искать правду tõde otsima, поиски правды tõeotsimine, правда на нашей стороне meil on õigus, стоять за правду tõe ja õiguse eest seisma ~ võitlema, в этом есть большая доля правды selles on suur osa ~ suuresti tõtt, «Русская Правда» aj. «Vene õigus» (vanavene õigusnormide kogumik), поступать по правде õiglaselt toimima;
‣ в функции предик. tõepoolest, tõesti; (on) tõsi ~ õigus; твоя правда kõnek. sul on õigus, что правда, то правда kõnek. mis tõsi, see tõsi, не правда ли kas pole ~ eks ole tõsi, здесь уютно, не правда ли? siin on mugav, eks ole?
‣ в функции вводн. сл. tõsi küll; правда, он уезжает tõsi küll, ta sõidab ära, я, правда, не знал этого ma, tõsi küll, ei teadnud seda;
‣ в функции союза kuigi, tõsi küll; дом хороший, правда от станции далеко maja on hea, kuigi ~ tõsi küll jaamast jääb kaugele;
‣ в функции Н tõesti; ты правда его видел? kas sa tõesti nägid teda?
◊ по правде ~ правду сказать ~ говоря tõtt ~ ausalt öeldes; смотреть правде в глаза ~ в лицо tõele näkku vaatama; служить верой и правдой кому-чему tões ja vaimus teenima keda-mida; (всеми) правдами и неправдами vahendeid valimata, hea ja kurjaga, küll tõtt, küll valet appi võttes; в ногах правды нет kõnekäänd istu(ge) nüüd ometi, ega sul (teil) kroonu jalad ole; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
‣ tõde, õigus, õiglus, kõnek. õigsus; правда жизни elutõde, истинная ~ сущая правда sulatõsi, puhas tõde, говорить правду tõtt rääkima, искать правду tõde otsima, поиски правды tõeotsimine, правда на нашей стороне meil on õigus, стоять за правду tõe ja õiguse eest seisma ~ võitlema, в этом есть большая доля правды selles on suur osa ~ suuresti tõtt, «Русская Правда» aj. «Vene õigus» (vanavene õigusnormide kogumik), поступать по правде õiglaselt toimima;
‣ в функции предик. tõepoolest, tõesti; (on) tõsi ~ õigus; твоя правда kõnek. sul on õigus, что правда, то правда kõnek. mis tõsi, see tõsi, не правда ли kas pole ~ eks ole tõsi, здесь уютно, не правда ли? siin on mugav, eks ole?
‣ в функции вводн. сл. tõsi küll; правда, он уезжает tõsi küll, ta sõidab ära, я, правда, не знал этого ma, tõsi küll, ei teadnud seda;
‣ в функции союза kuigi, tõsi küll; дом хороший, правда от станции далеко maja on hea, kuigi ~ tõsi küll jaamast jääb kaugele;
‣ в функции Н tõesti; ты правда его видел? kas sa tõesti nägid teda?
◊ по правде ~ правду сказать ~ говоря tõtt ~ ausalt öeldes; смотреть правде в глаза ~ в лицо tõele näkku vaatama; служить верой и правдой кому-чему tões ja vaimus teenima keda-mida; (всеми) правдами и неправдами vahendeid valimata, hea ja kurjaga, küll tõtt, küll valet appi võttes; в ногах правды нет kõnekäänd istu(ge) nüüd ometi, ega sul (teil) kroonu jalad ole; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
преследовать 171a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов.
‣ кого-что jälitama, taga ajama, kannul käima (ka ülek.); преследовать отступающего врага taganevat vaenlast jälitama, преследовать зверя ulukit jälitama, преследовать по пятам jälgi mööda järele minema, преследовать в судебном порядке jur. kohtukorras taga otsima;
‣ кого-что, чем taga kiusama; ülek. piinama; его преследовала одна мысль üks mõte piinas teda, преследовать упрёками кого keda etteheidetega ära vaevama;
‣ что taotlema, järgima, silmas pidama; преследовать цель eesmärki taotlema, преследовать задачу ülesannet silmas pidama, преследовать свои интересы oma huve silmas pidama, преследовать корыстные цели omakasupüüdlikke eesmärke ~ omakasu silmas pidama
‣ кого-что jälitama, taga ajama, kannul käima (ka ülek.); преследовать отступающего врага taganevat vaenlast jälitama, преследовать зверя ulukit jälitama, преследовать по пятам jälgi mööda järele minema, преследовать в судебном порядке jur. kohtukorras taga otsima;
‣ кого-что, чем taga kiusama; ülek. piinama; его преследовала одна мысль üks mõte piinas teda, преследовать упрёками кого keda etteheidetega ära vaevama;
‣ что taotlema, järgima, silmas pidama; преследовать цель eesmärki taotlema, преследовать задачу ülesannet silmas pidama, преследовать свои интересы oma huve silmas pidama, преследовать корыстные цели omakasupüüdlikke eesmärke ~ omakasu silmas pidama
прибегнуть 344a (без страд. прич.) Г сов. → несов. прибегать II к кому-чему kasutama, rakendama, abiks ~ appi ~ tarvitusele võtma; abi ~ tuge otsima; прибегнуть к хитрости kavalust kasutama ~ appi võtma, прибегнуть к оружию relvajõudu kasutama, прибегнуть к силе vägivalda ~ jõudu kasutama, прибегнуть к санкциям sanktsioone rakendama, прибегнуть к решительным мерам otsustavaid meetmeid rakendama, resoluutseid abinõusid tarvitusele võtma, прибегнуть к чьей помощи kelle poole abi saamiseks pöörduma
приискать 199 Г сов. → несов. приискивать кого-что kõnek. (sobivat) otsima ~ leidma ~ välja vaatama; приискать себе работу endale sobivat tööd leidma
произвести 367 Г сов. → несов. производить
‣ что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
‣ что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
‣ что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
‣ кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
‣ кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama
‣ что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
‣ что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
‣ что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
‣ кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
‣ кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama
проискать 199 Г сов. кого-что (teatud aeg v. ajani) keda-mida otsima ~ kelle-mille otsimisega ametis olema
разыскать 200 Г сов. → несов. разыскивать кого-что üles otsima ~ leidma; разыскать пропавшую книгу kadunud raamatut üles leidma, разыскать пропавших без вести teadmata kadunuid üles leidma
разыскивать 168a Г несов. → сов. разыскать кого-что (taga) otsima; разыскивать нужную улицу vajalikku tänavat otsima
рифма 51 С ж. неод. kirj. riim; женская рифма naisriim, мужская рифма meesriim, охватная ~ опоясывающая рифма süliriim, смежная рифма paarisriim, неточная рифма irdriim, точная рифма täisriim, говорить в рифму ~ рифмами riimis rääkima, подбирать рифмы riime otsima ~ valima
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
служба 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) teenimine; служба науке teaduse teenimine, служба правде tõe teenimine, служба народу rahva teenimine;
‣ teenistus, töö, amet, ametikoht, teenistuskoht; teenindus; государственная служба riigiteenistus, срочная военная служба sõjaväe ajateenistus, сверхсрочная служба üleajateenistus, флотская служба mereväeteenistus, военная служба sõjaväeteenistus, väeteenistus, действительная военная служба sõj. (sõjaväe) tegevteenistus, строевая служба van. riviteenistus, гарнизонная служба sõj. garnisoniteenistus, караульная служба sõj. vahiteenistus, консультативная служба nõuandeteenistus, ледовая служба mer. jääteenistus, береговая служба mer. kaldateenistus, служба спасания, спасательная служба mer. päästeteenistus, служба погоды, метеорологическая служба ilmateenistus, служба связи sideteenistus, служба безопасности julgeolekuteenistus, служба тыла sõj. tagalateenistus, великопостная служба kirikl. suure paastu jumalateenistus, библиографическая служба bibliograafiateadistus, teatmebibliograafiateenindus, служба быта (olme)teenindus, искать службу tööd ~ teenistust otsima, идти на службу tööle ~ teenistusse ~ ametisse minema, нести службу teenima, быть на службе у кого kelle teenistuses olema, поставить что на службу кому-чему mida kelle-mille teenistusse panema, товарищи по службе teenistuskaaslased, ametikaaslased, майор медицинской службы sõj. meditsiiniteenistuse major, повышение по службе ametikõrgendus, teenistuskõrgendus;
‣ talitus, amet (ametkonna struktuuriüksus); справочная ~ справочно-информационная ~ информационная служба teatmetalitus, infotalitus, техническая ~ инженерная служба tehnotalitus, диспетчерская служба dispetšitalitus, гидрометеорологическая служба hüdrometeo(roloogia)talitus, юридическая служба õigusteenindus, õigustalitus, спасательная служба päästetalitus, служба погоды, метеорологическая служба ilmateenistus, служба движения liiklusamet;
‣ службы van. мн. ч. kõrvalehitised, kõrvalhooned, abihooned;
◊ не в службу, а в дружбу kõnekäänd sõbramehe poolest; сослужить службу кому teenet tegema ~ osutama
‣ (без мн. ч.) teenimine; служба науке teaduse teenimine, служба правде tõe teenimine, служба народу rahva teenimine;
‣ teenistus, töö, amet, ametikoht, teenistuskoht; teenindus; государственная служба riigiteenistus, срочная военная служба sõjaväe ajateenistus, сверхсрочная служба üleajateenistus, флотская служба mereväeteenistus, военная служба sõjaväeteenistus, väeteenistus, действительная военная служба sõj. (sõjaväe) tegevteenistus, строевая служба van. riviteenistus, гарнизонная служба sõj. garnisoniteenistus, караульная служба sõj. vahiteenistus, консультативная служба nõuandeteenistus, ледовая служба mer. jääteenistus, береговая служба mer. kaldateenistus, служба спасания, спасательная служба mer. päästeteenistus, служба погоды, метеорологическая служба ilmateenistus, служба связи sideteenistus, служба безопасности julgeolekuteenistus, служба тыла sõj. tagalateenistus, великопостная служба kirikl. suure paastu jumalateenistus, библиографическая служба bibliograafiateadistus, teatmebibliograafiateenindus, служба быта (olme)teenindus, искать службу tööd ~ teenistust otsima, идти на службу tööle ~ teenistusse ~ ametisse minema, нести службу teenima, быть на службе у кого kelle teenistuses olema, поставить что на службу кому-чему mida kelle-mille teenistusse panema, товарищи по службе teenistuskaaslased, ametikaaslased, майор медицинской службы sõj. meditsiiniteenistuse major, повышение по службе ametikõrgendus, teenistuskõrgendus;
‣ talitus, amet (ametkonna struktuuriüksus); справочная ~ справочно-информационная ~ информационная служба teatmetalitus, infotalitus, техническая ~ инженерная служба tehnotalitus, диспетчерская служба dispetšitalitus, гидрометеорологическая служба hüdrometeo(roloogia)talitus, юридическая служба õigusteenindus, õigustalitus, спасательная служба päästetalitus, служба погоды, метеорологическая служба ilmateenistus, служба движения liiklusamet;
‣ службы van. мн. ч. kõrvalehitised, kõrvalhooned, abihooned;
◊ не в службу, а в дружбу kõnekäänd sõbramehe poolest; сослужить службу кому teenet tegema ~ osutama
сочувствие 115 С с. неод.
‣ kaastunne, kaastundmus, kaasatundmine; выражать своё сочувствие kaastunnet avaldama, искать сочувствия kaastunnet otsima, проявить сочувствие kaastunnet ilmutama, из сочувствия к кому kaastundest ~ haletsusest kelle vastu;
‣ poolehoid; проект встретил всеобщее сочувствие projekt leidis üldist poolehoidu ~ sai üldise poolehoiu osaliseks, относиться к кому с большим сочувствием suure poolehoiuga suhtuma kellesse, вызвать сочувствие poolehoidu äratama
‣ kaastunne, kaastundmus, kaasatundmine; выражать своё сочувствие kaastunnet avaldama, искать сочувствия kaastunnet otsima, проявить сочувствие kaastunnet ilmutama, из сочувствия к кому kaastundest ~ haletsusest kelle vastu;
‣ poolehoid; проект встретил всеобщее сочувствие projekt leidis üldist poolehoidu ~ sai üldise poolehoiu osaliseks, относиться к кому с большим сочувствием suure poolehoiuga suhtuma kellesse, вызвать сочувствие poolehoidu äratama
ссора 51 С ж. неод. riid, tüli, tülitsus, tülitsemine; быть в ссоре tülis ~ pahuksis olema, затеять ссору tüli norima ~ otsima
сыскать 199 Г сов. → несов. сыскивать
‣ (без несов.) кого-что kõnek. üles otsima, üles ~ kätte leidma; сыскать очки prille üles otsima;
‣ кого van. (jälitades) kätte saama; нигде его не сыщешь teda ei leia kusagilt;
◊ днём с огнём не сыщешь кого-чего kõnek. keda-mida ei leia tikutulegagi üles; с собаками не сыщешь кого madalk. kes on kadunud nagu tina tuhka ~ vits vette
‣ (без несов.) кого-что kõnek. üles otsima, üles ~ kätte leidma; сыскать очки prille üles otsima;
‣ кого van. (jälitades) kätte saama; нигде его не сыщешь teda ei leia kusagilt;
◊ днём с огнём не сыщешь кого-чего kõnek. keda-mida ei leia tikutulegagi üles; с собаками не сыщешь кого madalk. kes on kadunud nagu tina tuhka ~ vits vette
туда-сюда Н kõnek.
‣ edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna; бегать туда-сюда edasi-tagasi jooksma, sõeluma, sagima;
‣ в функции предик. käib kah, ajab asja ära, on üsna talutav; костюм ещё туда-сюда kostüüm ~ ülikond käib kah ~ veel kuidagi käib;
‣ в функции предик. küll nii, küll teisiti; kui mitte ühtmoodi, siis teistmoodi, põiklema (rääkides);
‣ в функции предик. siia-sinna vaatama, siit-sealt otsima; он туда-сюда, нигде никого нет ta otsis siit ja sealt, kuid kedagi ei olnud
‣ edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna; бегать туда-сюда edasi-tagasi jooksma, sõeluma, sagima;
‣ в функции предик. käib kah, ajab asja ära, on üsna talutav; костюм ещё туда-сюда kostüüm ~ ülikond käib kah ~ veel kuidagi käib;
‣ в функции предик. küll nii, küll teisiti; kui mitte ühtmoodi, siis teistmoodi, põiklema (rääkides);
‣ в функции предик. siia-sinna vaatama, siit-sealt otsima; он туда-сюда, нигде никого нет ta otsis siit ja sealt, kuid kedagi ei olnud
убежище 108 С с. неод.
‣ varjupaik, pelgupaik, peidukoht, peidupaik, redupaik, pagula; peavari, ulualune; jur. asüül; политическое убежище poliitiline varjupaik, право убежища jur. asüüliõigus, varjupaigaõigus, убежище для прокажённых pidalitõbila, pidalitõbiste ravila ~ varjupaik, искать убежищa varjupaika ~ pelgupaika otsima, служить убежищем pelgupaigaks olema;
‣ sõj. varjend; убежище гражданской обороны tsiviilkaitsevarjend, встроенное убежище keldervarjend
‣ varjupaik, pelgupaik, peidukoht, peidupaik, redupaik, pagula; peavari, ulualune; jur. asüül; политическое убежище poliitiline varjupaik, право убежища jur. asüüliõigus, varjupaigaõigus, убежище для прокажённых pidalitõbila, pidalitõbiste ravila ~ varjupaik, искать убежищa varjupaika ~ pelgupaika otsima, служить убежищем pelgupaigaks olema;
‣ sõj. varjend; убежище гражданской обороны tsiviilkaitsevarjend, встроенное убежище keldervarjend
угол 7 (предл. п. ед. ч. об угле и в углу, mat. в угле) С м. неод.
‣ nurk (ka mat.; ka ülek.), nukk (nuka), sopp; угол стола lauanurk, lauanukk, угол комнаты toanurk, угол двора õuenurk, õuesopp, угол рта suunurk, угол в тридцать градусов kolmekümnekraadine nurk, угол откоса nõlvanurk, угол снижения laskumisnurk, угол падения lange(mis)nurk, угол отражения peegeldumisnurk, угол зрения vaatenurk, vaatevinkel, vaatekoht, seisukoht, острый угол mat. teravnurk, прямой угол mat. täisnurk, тупой угол mat. nürinurk, вертикальные углы mat. tippnurgad, смежные углы mat. kõrvunurgad, односторонние углы mat. lähisnurgad, вершина угла mat. nurga tipp, угол грудины anat. rinnakunurk, рёберный угол anat. roidenurk, угол прицеливания sõj. sihtnurk, угол дрейфа mer. triivinurk, красный ~ передний угол etn. pühasenurk (ikooninurk vene tares), углы установки колёс aut. rataste suunang, углами nurgeti, nurgi, nurga all, nurkselt, на углу улицы tänavanurgal, из-за угла nurga tagant (ka ülek.), ждать за углом nurga taga ootama, завернуть за угол nurga taha keerama ~ pöörama, наткнуться на угол шкафа vastu kapinurka põrkama ~ jooksma, забиться в угол nurka pugema, end nurka suruma, ставить в угол nurka panema (last), искать по всем углам igast nurgast otsima, kõiki nurki läbi otsima;
‣ (toa)nurk, eluase, peavari, oma kodu ~ kotus; они имеют свой угол neil on oma nurk ~ nurgake, своего угла нет pole oma toanurkagi, снимать угол (endale) toanurka üürima, разойтись по своим углам laiali minema, igaüks oma koju ~ nurka minema;
‣ ülek. maanurk, metsanurk, kolgas; глухой угол (kauge) kolgas ~ metsanurk;
◊ из угла в угол (ходить, шагать) nurgast nurka ~ edasi-tagasi (käima, sammuma); прижать ~ загнать в угол кого keda nurka ~ vastu seina suruma, kitsikusse ajama, täbarasse olukorda panema; сгладить ~ сглаживать ~ стереть ~ стирать острые углы teravaid nurki siluma ~ tasandama; как из-за угла мешком прибитый kõnek. nagu sooja sepikuga ~ pätsiga pähe saanud; медвежий угол karukolgas, pärapõrgu; ставить ~ поставить во главу угла что mida kilbile tõstma, mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks ~ eriti oluliseks pidama; шептаться по углам nurgataguseid pidi sosistama
‣ nurk (ka mat.; ka ülek.), nukk (nuka), sopp; угол стола lauanurk, lauanukk, угол комнаты toanurk, угол двора õuenurk, õuesopp, угол рта suunurk, угол в тридцать градусов kolmekümnekraadine nurk, угол откоса nõlvanurk, угол снижения laskumisnurk, угол падения lange(mis)nurk, угол отражения peegeldumisnurk, угол зрения vaatenurk, vaatevinkel, vaatekoht, seisukoht, острый угол mat. teravnurk, прямой угол mat. täisnurk, тупой угол mat. nürinurk, вертикальные углы mat. tippnurgad, смежные углы mat. kõrvunurgad, односторонние углы mat. lähisnurgad, вершина угла mat. nurga tipp, угол грудины anat. rinnakunurk, рёберный угол anat. roidenurk, угол прицеливания sõj. sihtnurk, угол дрейфа mer. triivinurk, красный ~ передний угол etn. pühasenurk (ikooninurk vene tares), углы установки колёс aut. rataste suunang, углами nurgeti, nurgi, nurga all, nurkselt, на углу улицы tänavanurgal, из-за угла nurga tagant (ka ülek.), ждать за углом nurga taga ootama, завернуть за угол nurga taha keerama ~ pöörama, наткнуться на угол шкафа vastu kapinurka põrkama ~ jooksma, забиться в угол nurka pugema, end nurka suruma, ставить в угол nurka panema (last), искать по всем углам igast nurgast otsima, kõiki nurki läbi otsima;
‣ (toa)nurk, eluase, peavari, oma kodu ~ kotus; они имеют свой угол neil on oma nurk ~ nurgake, своего угла нет pole oma toanurkagi, снимать угол (endale) toanurka üürima, разойтись по своим углам laiali minema, igaüks oma koju ~ nurka minema;
‣ ülek. maanurk, metsanurk, kolgas; глухой угол (kauge) kolgas ~ metsanurk;
◊ из угла в угол (ходить, шагать) nurgast nurka ~ edasi-tagasi (käima, sammuma); прижать ~ загнать в угол кого keda nurka ~ vastu seina suruma, kitsikusse ajama, täbarasse olukorda panema; сгладить ~ сглаживать ~ стереть ~ стирать острые углы teravaid nurki siluma ~ tasandama; как из-за угла мешком прибитый kõnek. nagu sooja sepikuga ~ pätsiga pähe saanud; медвежий угол karukolgas, pärapõrgu; ставить ~ поставить во главу угла что mida kilbile tõstma, mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks ~ eriti oluliseks pidama; шептаться по углам nurgataguseid pidi sosistama
укрытие 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) (kinni)katmine;
‣ (без мн. ч.) varjamine, peitmine; varjumine, peitumine;
‣ kate, vari, varjualune; sõj. varje; естественное укрытие looduslik varje, противорадиационное укрытие kiirgusvarje, radiatsioonivarje, искать укрытия varju ~ varjualust otsima, под укрытием ночи ülek. öö katte all ~ varjus
‣ (без мн. ч.) (kinni)katmine;
‣ (без мн. ч.) varjamine, peitmine; varjumine, peitumine;
‣ kate, vari, varjualune; sõj. varje; естественное укрытие looduslik varje, противорадиационное укрытие kiirgusvarje, radiatsioonivarje, искать укрытия varju ~ varjualust otsima, под укрытием ночи ülek. öö katte all ~ varjus
управа 51 С ж. неод.
‣ kõnek. võim, jagusaamine, toimetulek; есть и на тебя управа küll sinustki ~ sinust ka jagu saadakse, küll sinule ~ sinu vastu ka rohtu leitakse, на него нет управы temast ei saa keegi jagu ~ võitu, temaga ei tule keegi toime, temast ei käi kellegi võim üle;
‣ aj. valitsus; губернская управа kubermanguvalitsus, городская управа linnavalitsus, земская управа semstvovalitsus;
‣ van. õigus; искать управы õigust otsima
‣ kõnek. võim, jagusaamine, toimetulek; есть и на тебя управа küll sinustki ~ sinust ka jagu saadakse, küll sinule ~ sinu vastu ka rohtu leitakse, на него нет управы temast ei saa keegi jagu ~ võitu, temaga ei tule keegi toime, temast ei käi kellegi võim üle;
‣ aj. valitsus; губернская управа kubermanguvalitsus, городская управа linnavalitsus, земская управа semstvovalitsus;
‣ van. õigus; искать управы õigust otsima
хватиться 316 Г сов. кого-чего kõnek. (mille puudumist) äkki märkama ~ taipama; (mille puudumist märgates) äkki otsima hakkama; хватиться ключа võtme puudumist äkki märkama, хватятся, а нас нет kui märgatakse, oleme (juba) läinud
цапаться 164 Г несов. madalk.
‣ kribima, kriipima, kriipsima, kraapima, kriimustama;
‣ за что millest kinni haarama ~ krahmama ~ krabama; цапаться руками за стену kätega seinalt tuge otsima;
‣ ülek. nägelema, nääklema, kraaklema, kraaplema, jagelema, naaklema; цапаться из-за пустяков tühja asja ~ tühja-tähja pärast jagelema
‣ kribima, kriipima, kriipsima, kraapima, kriimustama;
‣ за что millest kinni haarama ~ krahmama ~ krabama; цапаться руками за стену kätega seinalt tuge otsima;
‣ ülek. nägelema, nääklema, kraaklema, kraaplema, jagelema, naaklema; цапаться из-за пустяков tühja asja ~ tühja-tähja pärast jagelema
шарить 269b Г несов.
‣ kobama, sobrama, sorima, tuhnima; шарить руками в темноте pimeduses käsikaudu kobama, шарить в траве rohu seest kobades otsima, шарить за дверью ukse taga kobistama, käsikaudu ust kobama ~ otsima;
‣ kõnek. otsima, nuhkima, sorima; шарить по чужим карманам võõrastes taskutes tuhnima, võõraste taskute kallal käima, шарить по домам maju läbi otsima, majades nuhkima;
◊ шарить глазами ~ взглядом kõnek. silmi ringi käia laskma, pilguga otsima
‣ kobama, sobrama, sorima, tuhnima; шарить руками в темноте pimeduses käsikaudu kobama, шарить в траве rohu seest kobades otsima, шарить за дверью ukse taga kobistama, käsikaudu ust kobama ~ otsima;
‣ kõnek. otsima, nuhkima, sorima; шарить по чужим карманам võõrastes taskutes tuhnima, võõraste taskute kallal käima, шарить по домам maju läbi otsima, majades nuhkima;
◊ шарить глазами ~ взглядом kõnek. silmi ringi käia laskma, pilguga otsima
