изводиться313Гнесов. → сов. известисьkõnek. ‣kuluma, otsasaama; ‣hävi(ne)ma, välja surema; hukka ~ otsasaama, lõppema; ‣от чего, без доп. end ära kurnama ~ vaevama ~ piinama; otsa jääma; ‣страд. кизводить
иссякнуть343(без страд. прич. прош. вр.) Гсов. → несов. иссякать ‣ära kuivama, kuivaks jääma; источник иссякallikas on kuivanud; ‣ülek. otsasaama ~ lõppema; запас дров иссякpuud on otsas ~ said otsa, силы иссяклиjõud on otsas ~ otsakorral, разговор иссякjutt vaibus ~ sai otsa
выходить383bГнесов. → сов. выйти ‣väljuma, lahkuma, välja minema ~ tulema; выходить из комнатыtoast välja minema, выходить из вагонаvagunist väljuma, выходить в полеpõllule minema, выходить в мореmerele minema, он не выходил из домуta ei tõstnud kodunt jalga, больной ещё не выходитhaige ei käi veel õues, он скоро выходит из больницыta saab varsti haiglast välja, выходить на работуtööle tulema, солнце выходит из-за тучиpäike tuleb pilve tagant välja, выходить в отставкуerru minema, выходить на пенсиюpensionile minema ~ jääma, выходить на охоту(saagi)jahile minema (looma kohta), выходить из игры(ka ülek.) mängust lahkuma; ‣välja jõudma ~ minema; выходить на дорогуteele (välja) jõudma, фронт уже выходил к морюrinne jõudis juba mereni, выходить один на один с вратарёмväravavahiga vastamisi ~ mees mehe vastu minema; ‣(trükist) ilmuma; выходило новое издание книгиoli ilmumas raamatu uustrükk, выходить из печатиtrükist ilmuma; ‣из чегоkaduma, (olemast) lakkama; выходить из модыmoest minema, выходить из употребленияkäibelt kaduma; ‣kõnek. otsasaama ~ lõppema; kuluma, minema; срок выходитtähtaeg on lähedal; ‣за кого(mehele) minema kellele, abielluma kellega; выходить замужmehele minema, abielluma, выходить за врачаkõnek. arstile mehele minema, arstiga abielluma; ‣из кого-чего, кем-чемvälja tulema, saama; выходить победителемvõitjaks tulema; ‣(без сов.) (vaatega mille poole) olema; окно выходит на улицуaken on tänava poole, комната выходит окнами в садtoa aknad avanevad aeda; ‣из чегоvälja astuma; выходить из кооперативаkooperatiivist välja astuma; ‣из кого-чегоpärinema; выходить из крестьянmaalt ~ talupoegadest pärinema; ◊ выходить~ выйти сухим из водыkõnek. terve nahaga pääsema, supist puhtalt välja tulema; выходить~ выйти из себяendast välja minema, enesevalitsust kaotama; выходить~ выйти из терпенияkannatust kaotama; выходить~ выйти из пелёнокkõnek. lapsekingadest välja kasvama; выходить~ выйти из повиновенияsõna kuulmast lakkama; не выходит из головыei lähe meelest; выходить~ выйти в людиhaljale oksale jõudma, hea järje peale saama; выходить~ выйти в светilmuma; выходить~ выйти на первое местоesikohale tulema; выходить~ выйти из доверияusaldust kaotama; выходить~ выйти из строяrivist välja langema; из ряда вон выходящийerakordne
подобраться216(прош. вр. подобралосьиподобралось, подобралисьиподобрались)Гсов. → несов. подбираться ‣kujunema, kogunema; компания подобралась неплохаяkokku sai päris tore seltskond, со временем подобралась целая коллекцияajapikku kogunes ~ sai kokku kollektsioon; ‣к кому-чемуjuurde hiilima, (vargsi, ettevaatlikult, hiilides) lähenema; кошка подобралась к птицеkass hiilis linnule lähedale; ‣к комуülek. kõnek. külje alla pugema kellele; ‣подо чтоkõnek. millealla pugema; ‣kõnek. kerra ~ pingule tõmbuma; ‣kõnek. end kohendama ~ korda seadma; ‣madalk. otsasaama ~ lõppema, lõpukorrale jõudma (toidu vms. kohta)
издохнуть342Гсов. → несов. издыхатьmaha surema, kärvama, kõngema, otsasaama, koolma, lõp(pe)ma (vulg. ka inimese kohta)
износиться319Гсов. → несов. изнашиваться(kandmise v. tööga) ära ~ läbi kuluma; ülek. lõppema, otsasaama; шестерня износиласьhammasratas on kulunud
израсходоваться171Гсов. ‣kuluma, otsasaama, lõppema; горючее израсходовалосьkütus on otsas ~ kulutatud; ‣на что, без доп. kõnek. suuri kulutusi tegema; израсходоваться на ремонтremondile palju raha kulutama, он совсем израсходовалсяta on enese täiesti (rahast) lagedaks teinud; vrd. расходоваться
исписаться202Гсов. → несов. исписываться ‣(kirjutamisega) otsasaama ~ lõppema; чернила исписалисьtint on otsas, тетрадь исписаласьvihik on täis; ‣ülek. end tühjaks kirjutama (näit. kirjaniku kohta)
исчерпываться168Гнесов. → сов. исчерпатьсяliter. ‣ammenduma, lõppema, otsasaama; ‣(без сов.) чемpiirduma; наши сведенияо чёмисчерпывались несколькими незначительными фактамиmeie teadmised mille kohtapiirdusid mõnede vähetähtsate faktidega; ‣страд. кисчерпывать
кончиться271Гсов. → несов. кончаться ‣без доп., чем, на ком-чёмlõppema, otsasaama; наконец война кончиласьviimaks oli sõda lõppenud, на этом разговор и кончилсяsellega jutuajamine lõppeski, нитки кончилисьniit sai otsa, дождь кончилсяvihmasadu läks üle ~ lakkas; ‣kõnek. van. surema
околеть229bГсов. → несов. околеватьlõpma, kärvama, otsasaama, kõngema (loomade kohta, vulg. ka inimeste kohta)
поистратиться274Гсов. на что, без доп. kõnek. (mingit osa, palju) ära kulutama ~ raiskama; (без 1 и 2 л.)ära kuluma, otsasaama, lõppema; поистратиться на подаркиkingituste peale palju ~ hulka raha raiskama, запасы муки поистратилисьjahutagavara on otsas
сгинуть335b(повел. накл. сгинь)Гсов. ‣kõnek. kaduma, hävima; сгинуть бесследноjäljetult kaduma, сгинь с глазkao mu silmist; ‣madalk. kõngema, kärvama, otsasaama, surema
копейка75Сж. неод. kopikas; ülek. kõnek. raha; пять рублей с копейкамиviis rubla millegagi ~ kopikatega, купить на десять копеекkümne kopika eest ostma, марка в четыре копейкиneljakopikane mark, жадность к копейкеrahaahnus, сколотить копейку(head) kopikat koguma, kopikat kõrvale panema; ◊ копейка в копейкуkõnek. kopika pealt; дрожать~ трястись над (каждой) копейкойhalv. kopikakoi olema; копейки нет за душойkõnek. pole kopikatki ~ pennigi hinge taga; перебиваться с гроша на копейкуkõnek. peost suhu elama, kopikaid lugema; (пользы)ни на копейкуkõnek. pole kopika eestki kasu; стать~ влететь~ вскочить в копейкукомуkõnek. kelleleränka raha maksma minema; пропадать~ пропасть~ погибать~ погибнуть ни за копейкуkõnek. mõttetult ~ asja ees, teist taga hukkuma ~ otsasaama ~ raisku minema
падать164bГнесов. ‣сов. упасть, пасть(tavaliseltvan.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на травуõunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землюlehed langevad maha, снег падал большими хлопьямиsadas ~ tuli laia lund, забор падаетtara on ümber kukkumas, падать на колениpõlvili langema ~ laskuma, падать в объятиякомуkellelekaela langema, падать навзничьsilmili maha langema, падать замертвоsurnult maha langema, давление падаетrõhk langeb, настроение падаетtuju langeb, тень падала на дорожкуvari langes teele, выбор падает на васvalik langeb teie peale, подозрение падает на негоkahtlus langeb temale, все заботы падали на негоkõik mured langesid tema õlule, туман падаетudu laskub ~ vajub alla ~ maha; ‣на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слогrõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечиjuuksed langevad õlgadele, цены падаютhinnad langevad ~ alanevad, ветер падаетtuul nõrgeneb, зрение падаетnägemine halveneb, интерес падаетhuvi kaob ~ on kadumas; ‣сов. пасть, упастьalla käima; langema; падать в глазах~ во мнении публикиpubliku silmis langema; ‣сов. пастьlõpma, otsasaama, surema (looma kohta); ◊ падать~ валиться с ног(от усталости)väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать~ упасть~ пасть духомmeelt heitma, meelekindlust kaotama; падать~ упасть в обморок(ära) minestama; падать~ упасть~ пасть в ногикомуkelle ettepõlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху~ от смехаnaerust nõrkema; сердце падает~ упалоу когоsüda võpatab ~ võpatas
пасть II356bГсов. → несов. падать ‣van. langema, kukkuma, laskuma; конь пал на землюhobune langes ~ kukkus maha, они пали на колениnad vajusid ~ langesid ~ laskusid põlvili, настроение палоtuju langes, подозрение пало на негоkahtlus langes tema peale; ‣(без несов.) ülek. langema, alla käima; пасть низкоmadalale langema, alla käima; ‣lõpma, otsasaama (loomade kohta); корова палаlehm lõppes ~ lõppis; ‣(без несов.) liter. hukkuma, langema (lahingus); пасть в боюlahingus langema, пасть смертью храбрыхkangelassurma surema, sangarina langema, пасть от рукикогоkellekäe läbi hukkuma ~ surma saama, пасть жертвойкогоülek. kelleohvriks langema; ‣(без несов.) kukutatud olema; царское самодержавие палоtsaari isevalitsus ~ tsaarivõim on kukutatud; ‣(без несов.) alla andma; крепость палаkindlus andis alla ~ langes ~ vallutati
пропасть356bГсов. → несов. пропадать ‣(ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из видуsilmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глазsilmist kaduma, пропасть без вестиteadmata kadunuks jääma, пропасть бесследноjäljetult kaduma, письмо пропалоkiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделюta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропалpäev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропалаtee kadus käest, страх к нему у всех пропалteda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёрsinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропалisu on kadunud, сон пропалund ei ole; ‣hätta jääma; otsasaama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшьtemaga juba hätta ei jää, ни за грош пропалsai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скукиigavuse kätte surema; ‣kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даромkõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даромkõik vaev läks tühja; ◊ пан или пропалkõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропалоkõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадомmadalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропалоvanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадётega tema (mina, sina...) võlgu jää
смерть91Сж. неод. ‣surm; естественная смертьloomulik surm, клиническая смертьmed. kliiniline surm, скоропостижная смертьäkiline ~ ootamatu surm, äkksurm, смерть от задушенияlämbumissurm, насильственная смертьvägivaldne surm, преждевременная смертьenneaegne ~ varajane surm, мучительная смертьpiinarikas ~ vaevarikas surm, голодная смертьnäljasurm, пасть смертью храбрыхkangelasena langema, kangelassurma surema, приговорить к смертиsurma mõistma, спасти от смертиsurmast ~ surmasuust päästma, умереть своей смертьюloomulikku surma surema, идти на верную смертьkindlasse surma minema, устать до смертиkõnek. surmväsinud olema, избить до смертиsurnuks peksma, лежать~ быть при смертиsuremas olema, бледный как смертьsurnukahvatu, koolnukahvatu, kaame, kalbe, под страхом смертиsurmaähvardusel, найти смертьülek. surma leidma, otsasaama; ‣в функции Нkõnek. hirmsasti, tapvalt, meeletult, pööraselt, õudselt; on tappev ~ hirmus ~ õudne; смерть не люблю глупыхjube, kuidas ma lolle ei salli, смерть как пить хочетсяon tappev janu, pööraselt tahaks juua, смерть как скучно ты рассказываешьsa räägid surmigavalt; ◊ на волосок~ на волоске от смертиelu ripub ~ rippus juuksekarva otsas, surmasuus; смотреть~ глядеть смерти в глазаsurmaga silmitsi olema, surmale silma vaatama, surmasuus olema; не на жизнь, а на смертьelu ja surma peale; только за смертью посылатькогоkõnek. kedaon paras surma järele saata (väga aeglase kohta); вопрос жизни или смертиelu ja surma küsimus; быть между жизнью и смертьюelu ja surma piiril olema ~ vahel vaakuma; двум смертям не бывать, а одной не миноватьvanas. ei keegi kahte surma sure; на миру и смерть краснаkõnekäändkoos surragi on ilusam, üheskoos saab kõigest üle, (teistega) jagatud mure on pool muret
упасть356bГсов. ‣maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошадиhobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувствmeelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморокminestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничьselili kukkuma, упасть ничкомninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на полraamat kukkus põrandale, упали первые капли дождяlangesid esimesed vihmapiisad, занавес упалeesriie langes, упасть в постельvoodisse vajuma, упасть на грудькомуkellerinnale langema, голова упала на грудьpea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечиjuuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицоvalgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомцаpilk langes tundmatule, настроение упалоtuju ~ meeleolu langes, роса упалаkaste tuli maha; ‣saabuma, laskuma; ночь упалаsaabus öö, сумерки упалиsaabus videvik; ‣alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упалbaromeeter langes, температура упалаpalavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упалаkiirus vähenes ~ langes, цены упалиhinnad on alanenud ~ langenud, интереск кому-чемуупалhuvi kelle-millevastu on vähenenud ~ langenud, вода упалаvesi on alanenud, рубль упалkõnek. rubla (väärtus) on langenud; ‣nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упалtuul nõrgenes ~ vaibus, голос упалhääl nõrgenes, жара упалаkuumus andis järele, силы упалиjõud nõrkes ~ ütles üles; ‣alla käima, allamäge minema; дисциплина упалаkord on alla käinud ~ käis alla, искусство упалоkunst on alla käinud ~ mandunud; ‣madalk. lõpma, otsasaama; ◊ упасть духомmeelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ногикому~ к ногамкого~ на колениперед кемkelleette põlvili langema, kedapõlvili paluma; упасть с неба на землюtaevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упалоу когоkõnek. kellelläks südame alt külmaks, kellesüda vajus saapasäärde; упасть вчьихглазахkellesilmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упастьkõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как~ точно с луны упастьkõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно~ как с неба упастьkõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
уснуть336bГсов. ‣uinuma (ka ülek.), suikuma, magama ~ unele jääma; уснуть крепким снoмsügavalt magama jääma, sügavasse unne vajuma, уснуть за столомlaua taha magama jääma, ребёнок уснул на руках материlaps jäi ema süles magama, природа уснулаloodus on unne suikunud; ‣lõpma, otsasaama, surema (kalade kohta); ◊ уснуть вечным сномliter. igavesele unele suikuma; уснуть навеки~ навсегдаigaveseks uinuma; уснуть мёртвым сномsurmaunne vajuma, nagu surnu ~ nott ~ kott magama jääma; уснуть сном праведникаõndsa ~ õiglase unne vajuma
конец35См. неод. ‣ots, lõpp (kõnek. kaülek.); конец палкиkepi ots, конец дорогиtee(konna) lõpp, к концу летаsuve lõpuks, довести до концаlõpule viima, день близится к концуpäev hakkab lõppema ~ veereb õhtule, подходить к концуlõpukorral olema, из конца в конецotsast lõpuni, в конце концовlõppude lõpuks, без концаlõputa, alalõpmata, lõputult, до концаlõpuni, lõplikult, под конецlõpu poole, билет в оба концаkõnek. edasi-tagasi-pilet, со всех концов светаigast kandist, igast ilmakaarest, бесславный конецkuulsusetu lõpp ~ surm, швартов(н)ый конецmer. kinnitustross, ots, зарядный конецfot. laadimisots (filmil); ‣концымн. ч. tekst. narmasnuust, (pühkimis)narmad, lõngajäätmed; прядильные концыketrusotsad; ‣van. tükk, rest; конец сукнаkalevirest; ◊ конец -- (всему) делу венецvanas. lõpp hea, kõik hea; один конецkõnek. olgu (juba) üks lühike lõpp, ots käes nii või teisiti; на худой конецkõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; класть~ положить конецчемуmillelelõppu tegema, kriipsu peale tõmbama; ни конца ни краю нетчемуmillelpole otsa ega äärt ~ aru ega otsa; палка о двух концахkahe teraga mõõk; и дело с концомkõnek. ja asi vask ~ tahe; отдавать~ отдать концыmadalk. (1) hinge heitma, (2) jalga laskma, vehkat ~ putket tegema; сводить~ свести концы с концамиotsa otsaga kokku saama; хоронить~ схоронить концы в водуmadalk. jälgi kaotama ~ hävitama
набить325Гсов. → несов. набивать ‣что, чего, чем, во чтоtäis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухомpatja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубкуpiipu (tubakat täis) toppima, набить желудокmadalk. kõhtu täis puukima, зал набит народомkõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis; ‣что, на чтоpeale lööma ~ ajama; набить обруч на бочкуtünnile vitsa peale lööma ~ ajama; ‣что, чего, во что(teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стенуseina naelu täis lööma, набить свай в землюvaiu maasse rammima; ‣что, кого-чего(teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить утокparte laskma; ‣что, чегоkõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посудыnõusid lõhkuma; ‣что, чегоkõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблокtuul on õunu maha raputanud; ‣чтоkõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозолиrakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишкуmuhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскоминукомучемkõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta); ‣чтоtekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситецsitsi trükkima; ‣чтоkõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропуteerada sisse tallama ~ sõtkuma; ‣когоmadalk. läbi peksma; ◊ набить~ набивать глазна чём, в чёмkõnek. oma pilku teritama mille suhtes; чтонабило оскоминукомуkellelon ~ sai villand millest; набить~ набивать рукуна чём, в чёмkõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить~ набивать себе ценуkõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить~ набивать карман~ мошнуkõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
наспаться185(прош. вр. наспалосьинаспалось, наспалисьинаспались)Гсов. kõnek. küllalt ~ isu täis magama; наспаться за дорогуtee peal (sõites) ~ teel olles isu otsa ~ und ära magama, teel küllalt magada saama
перевестись367Гсов. → несов. переводиться ‣кудаüle minema, siirduma; перевестись в другой институтteise instituuti üle minema, перевестись на работу в другой городteise linna tööle siirduma ~ asuma; ‣kõnek. otsa lõppema ~ saama, ära kuluma; välja surema; деньги у него почти совсем перевелисьraha on tal peaaegu otsas ~ otsa lõppenud, щуки в этой реке ещё не перевелисьsiin jões leidub veel hauge ~ havisid
табак19(род. п. табакаитабаку)См. неод. (без мн. ч.) tubakas (ka bot. Nicotiana); жевательный табакnärimistubakas, трубочный табакpiibutubakas, нюхательный табакnuusktubakas, ninatubakas, папиросный табакpaberossitubakas, культурный~ курительный табакbot. vääristubakas, türgi ~ virgiinia tubakas (Nicotiana tabacum), крылатый табакbot. lilltubakas (Nicotiana alata); ◊ стереть в табаккогоkõnek. kedapihuks ja põrmuks tegema; дело табакmadalk. asi on räbal ~ sant ~ täbar ~ niru; ни за понюшку~ понюх табаку(пропасть, погибнуть, погубить)kõnek. asja eest, teist taga (otsa v. hukka saama, hukutama, hukka saatma)