[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 54 artiklit
освоить 268 Г сов. → несов. осваивать что
‣ omandama, ära ~ kätte õppima; освоить мастерство meisterlikkust omandama, освоить новые приёмы работы uusi töövõtteid omandama ~ kätte õppima, освоить новые машины uutel masinatel töötama õppima;
‣ üles harima, kasutusele võtma, rakendama; hõlvama; освоить залежные земли jäätmaid üles harima ~ kasutusele võtma, освоить строительную площадку ehitusplatsi ette valmistama, освоить космос kosmost hõlvama;
‣ evitama, omaseks tegema, omaks võtma; освоить производство чего mille tootmist evitama, освоить новую технологию uut tehnoloogiat evitama, освоить заимствование laensõna kohandama ~ omaseks tegema
‣ omandama, ära ~ kätte õppima; освоить мастерство meisterlikkust omandama, освоить новые приёмы работы uusi töövõtteid omandama ~ kätte õppima, освоить новые машины uutel masinatel töötama õppima;
‣ üles harima, kasutusele võtma, rakendama; hõlvama; освоить залежные земли jäätmaid üles harima ~ kasutusele võtma, освоить строительную площадку ehitusplatsi ette valmistama, освоить космос kosmost hõlvama;
‣ evitama, omaseks tegema, omaks võtma; освоить производство чего mille tootmist evitama, освоить новую технологию uut tehnoloogiat evitama, освоить заимствование laensõna kohandama ~ omaseks tegema
приобрести 368 (действ. прич. прош. вр. приобретший, дееприч. прош. вр. приобретя и приобретши) Г сов. → несов. приобретать кого-что omandama, soetama, hankima, muretsema, saama; приобрести опыт kogemusi omandama, приобрести влияние mõju omandama, приобрести друзей sõpru soetama ~ leidma, приобрести книгу raamatut hankima ~ saama, слово приобрело новое значение sõna sai ~ on saanud uue tähenduse, приобрести известность kuulsaks saama, приобрести авторитет autoriteetseks muutuma, lugupidamist saavutama, приобрести власть võimule saama ~ pääsema, приобрести здоровый вид (nüüd) terve välja nägema, дело приобрело скандальный оборот asi võttis skandaalse pöörde ~ läks suure kella külge
облечься 378 Г сов. → несов. облекаться
‣ во что liter. van. riietuma, rõivastuma;
‣ во что, чем mähkuma (ka ülek.);
‣ во что ülek. vormi ~ kuju saama ~ omandama, vormuma;
◊ облечься ~ облекаться в плоть (и кровь) ~ плотью (и кровью) liter. ilmet võtma, kindlat kuju omandama
‣ во что liter. van. riietuma, rõivastuma;
‣ во что, чем mähkuma (ka ülek.);
‣ во что ülek. vormi ~ kuju saama ~ omandama, vormuma;
◊ облечься ~ облекаться в плоть (и кровь) ~ плотью (и кровью) liter. ilmet võtma, kindlat kuju omandama
усвоить 268 Г сов. → несов. усваивать что
‣ omandama, omaks ~ üle võtma; selgeks ~ ära ~ kätte õppima; усвоить чьи взгляды kelle vaateid omaks võtma, усвоить себе привычку endale kommet külge harjutama, усвоить азбуку (1) tähti selgeks saama, (2) чего mille algteadmisi omandama ~ selgeks saama, усвоить правило reeglit selgeks saama;
‣ biol. omastama, assimileerima (ainet organismis) sarnastama, endasse liitma ~ sulatama; усвоить лекарство ravimit omastama
‣ omandama, omaks ~ üle võtma; selgeks ~ ära ~ kätte õppima; усвоить чьи взгляды kelle vaateid omaks võtma, усвоить себе привычку endale kommet külge harjutama, усвоить азбуку (1) tähti selgeks saama, (2) чего mille algteadmisi omandama ~ selgeks saama, усвоить правило reeglit selgeks saama;
‣ biol. omastama, assimileerima (ainet organismis) sarnastama, endasse liitma ~ sulatama; усвоить лекарство ravimit omastama
напрактиковаться 172 Г сов. kõnek. (praktikal) vilumust omandama, praktikat ~ kogemusi omandama, küllalt praktiseerima
овладеть 229b Г сов. → несов. овладевать кем-чем vallutama, oma valdusse ~ võimusesse võtma ~ haarama, ülek. valdama keda; omandama; овладеть городом linna vallutama, овладеть драгоценностями väärtasju oma valdusse saama, овладеть сердцем südant vallutama, овладеть вниманием kelle tähelepanu endale tõmbama, мной овладела радость mind valdas rõõm, овладеть новой профессией uut elukutset kätte õppima, овладеть иностранным языком võõrkeelt selgeks õppima, овладеть знаниями teadmisi omandama;
◊ овладеть ~ овладевать собой end talitsema, enesevalitsust tagasi saama
◊ овладеть ~ овладевать собой end talitsema, enesevalitsust tagasi saama
отчеканиться 269 Г сов. → несов. отчеканиваться
‣ vermimisel välja tulema;
‣ ülek. välja joonistuma, selgeid piirjooni omandama
‣ vermimisel välja tulema;
‣ ülek. välja joonistuma, selgeid piirjooni omandama
мастерство 95 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ van. amet, käsitöö; слесарное мастерство lukksepaamet, -töö;
‣ meisterlikkus, asjatundlikkus, kunstipärasus, oskus(likkus), osavus; актёрское мастерство näitlejameisterlikkus, педагогическое мастерство pedagoogimeisterlikkus, воинское мастерство sõjamehemeisterlikkus, роман написан с большим мастерством romaan on kirjutatud väga meisterlikult, овладеть мастерством стрельбы laskeosavust omandama
‣ van. amet, käsitöö; слесарное мастерство lukksepaamet, -töö;
‣ meisterlikkus, asjatundlikkus, kunstipärasus, oskus(likkus), osavus; актёрское мастерство näitlejameisterlikkus, педагогическое мастерство pedagoogimeisterlikkus, воинское мастерство sõjamehemeisterlikkus, роман написан с большим мастерством romaan on kirjutatud väga meisterlikult, овладеть мастерством стрельбы laskeosavust omandama
нахвататься 165 Г сов. → несов. нахватываться чего kõnek. (palju) kokku k(r)ahmima ~ ahmima; нахвататься знаний ~ сведений ohtrasti juhuteadmisi ~ teadmistepudemeid omandama
остепениться 285 Г сов. → несов. остепеняться
‣ tasakaalukaks ~ tõsiseks ~ mõõdukaks muutuma ~ minema, taltuma; с летами он остепенился vanemas eas ~ aastatega ta taltus;
‣ kõnek. nalj. (teaduslikku) kraadi omandama
‣ tasakaalukaks ~ tõsiseks ~ mõõdukaks muutuma ~ minema, taltuma; с летами он остепенился vanemas eas ~ aastatega ta taltus;
‣ kõnek. nalj. (teaduslikku) kraadi omandama
получить 311a Г сов. → несов. получать что (kätte) saama; получить посылку (posti)pakki (kätte) saama, получить наследство pärandust saama, получить приказ käsku saama, получить повышение ametikõrgendust saama, получить большинство голосов häälteenamust saama, получить удовольствие rahuldust saama, получить увечье viga saama, получить ранение haavata saama, получить известность tuntuks ~ kuulsaks saama, получить интересные результаты huvitavaid tulemusi saama, huvitavatele tulemustele jõudma, получить образование haridust saama ~ omandama, получить специальность eriala omandama, получить применение kasutust leidma, получить всеобщее признание üldist tunnustust leidma, получить дальнейшее развитие edasi arenema, получить ангину kõnek. angiini jääma, получить подзатыльник kõnek. vastu kaela ~ võmmu kuklasse saama, на, получи! madalk. säh sulle! said nüüd! (löömisel);
◊ получить ~ получать щелчок в нос от кого kõnek. kellelt ninanipsu ~ nina pihta saama; получить ~ получать по шапке madalk. hundipassi saama
◊ получить ~ получать щелчок в нос от кого kõnek. kellelt ninanipsu ~ nina pihta saama; получить ~ получать по шапке madalk. hundipassi saama
при- приставка I verbiliitena väljendab
‣ eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
‣ tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
‣ lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
‣ surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
‣ tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
‣ lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
‣ tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
‣ (ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
‣ (ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
‣ eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
‣ tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
‣ lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
‣ surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
‣ tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
‣ lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
‣ tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
‣ (ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
‣ (ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
собственность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) omand, omandus, vara; личная собственность isiklik omand, частная собственность eraomand, государственная собственность riiklik omand, кооперативно-колхозная собственность kooperatiiv-kolhooslik omand, национальная собственность rahva ~ rahvuslik omand, общенародная собственность rahva ~ üldrahvalik omand, общественная собственность ühiskondlik omand, ühiskonna omand ~ vara, общая ~ совместная собственность ühine omand, ühisomand, ühisomandus, собственность на средства производства tootmisvahendite omandus, частная собственность на землю maa eraomandus, право собственности jur. omandiõigus, omandusõigus, получить в собственность omandama, передать в собственность кого-чего kelle-mille kätte üle andma, kelle-mille omandiks tegema, переходить в собственность кого kelle kätte üle minema, kelle omandiks saama
яснеть 229b Г несов.
‣ selgima, selginema, selgenema, klaarima, klaaruma, selgemaks minema (ka ülek.); небо яснеет taevas selgineb ~ läheb selgemaks ~ hakkab klaarima, взгляд яснеет pilk selgineb ~ läheb selgemaks, мысли яснеют mõtted klaaruvad ~ saavad selgemaks;
‣ helenema, heleda(ma)ks minema, sirendama hakkama, särama lööma (ka ülek.); солнце яснеет päike lööb särama, луна яснеет kuu hakkab heledamalt paistma, лицо яснеет от радости nägu lööb rõõmust särama;
‣ valgenema, koitma, hahetama; яснеет восток idas hakkab selginema, idakaar lööb heledamaks;
‣ paistma hakkama, nähtavaks saama, selgeid piirjooni omandama
‣ selgima, selginema, selgenema, klaarima, klaaruma, selgemaks minema (ka ülek.); небо яснеет taevas selgineb ~ läheb selgemaks ~ hakkab klaarima, взгляд яснеет pilk selgineb ~ läheb selgemaks, мысли яснеют mõtted klaaruvad ~ saavad selgemaks;
‣ helenema, heleda(ma)ks minema, sirendama hakkama, särama lööma (ka ülek.); солнце яснеет päike lööb särama, луна яснеет kuu hakkab heledamalt paistma, лицо яснеет от радости nägu lööb rõõmust särama;
‣ valgenema, koitma, hahetama; яснеет восток idas hakkab selginema, idakaar lööb heledamaks;
‣ paistma hakkama, nähtavaks saama, selgeid piirjooni omandama
букварь 11 С м. неод. aabits; сесть за букварь aabitsat ~ lugemist õppima ~ aabitsatarkust omandama hakkama, посадить за букварь aabitsa taha sundima
возыметь 229b Г сов. что liter. (koos nimisõnaga märgib harilikult tegevuse või seisundi algust) omandama, saavutama, saama; он возымел желание погулять tal tekkis tahtmine ~ soov jalutama minna, его слова возымели ожидаемое действие tema sõnad hakkasid oodatud mõju avaldama, возыметь успех edu saavutama
воспринимать 169a Г несов. → сов. воспринять что vastu võtma, omandama; tajuma; käsitama; плохо воспринимать стихи на слух kuulates luuletustest halvasti aru saama
вырисоваться 172* Г сов. → несов. вырисовываться (välja) joonistuma, kuju ~ selgeid piirjooni omandama; selgelt paistma; вдали вырисовались горы kauguses paistsid selgesti mäed
доучиться 310 Г сов. → несов. доучиваться
‣ oma haridusteed lõpetama, end lõpuni koolitama, kooli lõpetama, haridust omandama; она решила, что доучится позже ta otsustas kooli hiljem lõpetada;
‣ до чего (mingi ajani v. piirini) õppima; доучиться до девятого класса kaheksat klassi lõpetama ~ läbi tegema;
‣ до чего, без доп. (mingi halva tagajärjeni) õppima, õppima, kuni...; он доучился до головной боли ta sai õppimisest peavalu
‣ oma haridusteed lõpetama, end lõpuni koolitama, kooli lõpetama, haridust omandama; она решила, что доучится позже ta otsustas kooli hiljem lõpetada;
‣ до чего (mingi ajani v. piirini) õppima; доучиться до девятого класса kaheksat klassi lõpetama ~ läbi tegema;
‣ до чего, без доп. (mingi halva tagajärjeni) õppima, õppima, kuni...; он доучился до головной боли ta sai õppimisest peavalu
заполучить 311a Г сов. → несов. заполучать кого-что kõnek. (enda kätte) saama, muretsema, hankima, omandama; заполучить деньги raha muretsema ~ hankima ~ endale saama, заполучить власть võimu enda kätte saama, võimule pääsema, заполучить насморк nalj. endale nohu hankima
изучить 310 Г сов. → несов. изучать
‣ что selgeks ~ kätte õppima; в совершенстве изучить французский язык prantsuse keelt täielikult omandama;
‣ кого-что tundma õppima, (läbi) uurima; изучить что до тонкостей mida peensusteni tundma õppima, изучить характер друга (oma) sõpra ~ sõbra iseloomu tundma õppima
‣ что selgeks ~ kätte õppima; в совершенстве изучить французский язык prantsuse keelt täielikult omandama;
‣ кого-что tundma õppima, (läbi) uurima; изучить что до тонкостей mida peensusteni tundma õppima, изучить характер друга (oma) sõpra ~ sõbra iseloomu tundma õppima
кристаллизоваться 172 Г сов. и несов. kristall(iseer)uma (min. kristallideks muutuma; ülek. kuju omandama, selguma); мысли кристаллизовались mõtted kristalliseerusid; vrd. закристаллизоваться
навостриться 285 Г сов. → несов. навастриваться с инф. madalk. osavust ~ vilumust omandama, taipu saama, selgeks ~ kätte õppima, käpa sisse saama
нажить 332 Г сов. → несов. наживать
‣ кого-чего, кого-что koguma, muretsema, soetama, hankima, omandama; saama; ülek. kaela tõmbama; нажитое годами добро aastatega kogutud vara, нажить богатство rikkaks minema, нажить детей lapsi soetama, нажить своим трудом oma tööga saama, нажить себе врага endale vaenlast saama, нажить кашель köha saama, нажить беду häda kaela tõmbama, нажить себе хлопот (endale) sekeldusi kaela tõmbama;
‣ что, на чём (vahelt)kasu saama, vahelt teenima; нажить капитал на продаже леса metsamüügist rikkaks saama;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. lühikest aega elama; недолго она после смерти мужа нажила pärast mehe surma ei elanud ta kaua
‣ кого-чего, кого-что koguma, muretsema, soetama, hankima, omandama; saama; ülek. kaela tõmbama; нажитое годами добро aastatega kogutud vara, нажить богатство rikkaks minema, нажить детей lapsi soetama, нажить своим трудом oma tööga saama, нажить себе врага endale vaenlast saama, нажить кашель köha saama, нажить беду häda kaela tõmbama, нажить себе хлопот (endale) sekeldusi kaela tõmbama;
‣ что, на чём (vahelt)kasu saama, vahelt teenima; нажить капитал на продаже леса metsamüügist rikkaks saama;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. lühikest aega elama; недолго она после смерти мужа нажила pärast mehe surma ei elanud ta kaua
наловчиться 287 Г сов. с инф., в чём, без доп. kõnek. osavust ~ vilumust omandama, osavaks minema, käe sisse ~ käppa saama; он быстро наловчился водить машину ta sai autojuhtimise kiiresti selgeks
национализироваться 171 Г сов. и несов.
‣ rahvuslikku iseloomu omandama;
‣ страд. к национализировать несов.
‣ rahvuslikku iseloomu omandama;
‣ страд. к национализировать несов.
обрисоваться 172 Г сов. → несов. обрисовываться välja joonistuma, nähtavale tulema, piirjooni omandama, ülek. ka ilmnema, välja kujunema, selgeks saama
осмыслиться 269 (без повел. накл.) Г сов. → несов. осмысливаться mõtestuma, mõtet omandama ~ väljendama; его лицо вдруг осмыслилось ta nägu muutus arukaks, ta nägu väljendas mõttetegevust, жизнь её осмыслилась ta elu omandas mõtte
поднабраться 216 (прош. вр. поднабралось и поднабралось, поднабрались и поднабрались) Г сов. → несов. поднабираться чего kõnek. (pisut) koguma ~ omandama ~ saama; (обычно безл.) kogunema; поднабраться опыта kogemusi saama, поднабралось порядочно народу kogunes ~ tuli kohale kenakesti ~ kena hulk rahvast
практиковаться 172 Г несов. в чём, без доп.
‣ praktiseerima, (töö)kogemusi omandama; практиковаться во французском языке prantsuse keelt praktiseerima, prantsuse keelt harjutama;
‣ страд. к практиковать
‣ praktiseerima, (töö)kogemusi omandama; практиковаться во французском языке prantsuse keelt praktiseerima, prantsuse keelt harjutama;
‣ страд. к практиковать
приловчиться 287 Г сов. к чему kõnek. oskust ~ vilumust omandama, kohanema, milles osavaks saama ~ minema
приноровиться 300 Г сов. → несов. приноравливаться, приноровляться к кому-чему, с инф. без доп. kohanema, muganema, muganduma, end kohandama; vilumust omandama; приноровиться к обстоятельствам olukorraga kohanema, приноровиться к людям inimestega kohanema ~ kontakti leidma
приучиться 311 Г сов. → несов. приучаться harjumust, kommet vm. omandama, mida tegema harjuma ~ õppima; он приучился долго спать tal tekkis harjumus kaua magada
революционизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ revolutsioneeruma, revolutsioonilistest ideedest haaratama, revolutsioonilisest meeleolust nakatuma, revolutsioonilist meelsust omandama;
‣ revolutsiooniliselt ~ põhjalikult muutuma ~ uuenema ~ ümber kujunema; наша техника революционизировалась meie tehnika on põhjalikult uuenenud ~ muutunud;
‣ (без сов) страд. к революционизировать
‣ revolutsioneeruma, revolutsioonilistest ideedest haaratama, revolutsioonilisest meeleolust nakatuma, revolutsioonilist meelsust omandama;
‣ revolutsiooniliselt ~ põhjalikult muutuma ~ uuenema ~ ümber kujunema; наша техника революционизировалась meie tehnika on põhjalikult uuenenud ~ muutunud;
‣ (без сов) страд. к революционизировать
слетаться I 165 Г сов. lenn. kooslennuvilumust saama ~ omandama; лётчики хорошо слетались lenduritel oli hea koostöö(vilumus)
сноровка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) oskus, vilumus; приобрести сноровку oskust ~ vilumust saama ~ omandama, это дело требует сноровки see asi tahab ~ nõuab vilumust
стяжать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. и несов. liter.
‣ что, без доп. kokku ajama, (kokku) kraapima, ahnitsema, ahmitsema, kahmitsema;
‣ что saama, omandama, taotlema, (ära) teenima; стяжать популярность populaarsust taotlema, стяжать славу kuulsust teenima
‣ что, без доп. kokku ajama, (kokku) kraapima, ahnitsema, ahmitsema, kahmitsema;
‣ что saama, omandama, taotlema, (ära) teenima; стяжать популярность populaarsust taotlema, стяжать славу kuulsust teenima
всасывать 168a Г несов. → сов. всосать что imama, imendama, sisse imema ~ tõmbama; почва всасывает влагу muld imab niiskust, губка всасывает воду käsn tõmbab vett sisse;
◊ всасывать ~ всосать с молоком матери что emapiimaga sisse imema mida, maast-madalast omandama ~ omaks võtma mida
◊ всасывать ~ всосать с молоком матери что emapiimaga sisse imema mida, maast-madalast omandama ~ omaks võtma mida
выносить 319a Г несов. → сов. вынести
‣ кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
‣ кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
‣ что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
‣ что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
‣ что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
‣ что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
‣ что ette sirutama (jalga, kätt);
‣ кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
◊ выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
‣ кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
‣ кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
‣ что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
‣ что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
‣ что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
‣ что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
‣ что ette sirutama (jalga, kätt);
‣ кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
◊ выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
молоко 105b С с. неод. (без мн. ч.) piim; коровье молоко lehmapiim, козье молоко kitsepiim, кобылье молоко märapiim, hobusepiim, овечье молоко lambapiim, цельное молоко täispiim, снятое ~ обезжиренное молоко lõss, kooritud piim, парное молоко lüpsisoe ~ vastlüpstud piim, сгущённое молоко kondenspiim, kondenseeritud piim, кислое молоко kõnek. hapupiim, скисшее(ся) ~ прокисшее молоко tilgastanud ~ müre piim, сухое молоко piimapulber, каша на молоке piimaga keedetud puder, бутылка молока pudel piima, бутылка из-под молока piimapudel (tühi), конопляное молоко kanepipiim, миндальное молоко mandlipiim, цементное молоко ehit. tsemendipiim;
◊ всасывать ~ всосать ~ впитывать ~ впитать что с молоком матери mida maast madalast omaks võtma ~ omandama, (juba) emapiimaga sisse imema; птичьего молока не хватает ~ нет ~ недостаёт piimajõed ~ pudrumäed on veel puudu; (материнское ~ материно) молоко на губах не обсохло у кого kõnekäänd kes on alles piimahabe, kellel on kõrvatagused veel märjad; как от козла молока kõnek. justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; кровь с молоком rõõsa näoga, õitsva jumega
◊ всасывать ~ всосать ~ впитывать ~ впитать что с молоком матери mida maast madalast omaks võtma ~ omandama, (juba) emapiimaga sisse imema; птичьего молока не хватает ~ нет ~ недостаёт piimajõed ~ pudrumäed on veel puudu; (материнское ~ материно) молоко на губах не обсохло у кого kõnekäänd kes on alles piimahabe, kellel on kõrvatagused veel märjad; как от козла молока kõnek. justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; кровь с молоком rõõsa näoga, õitsva jumega
набить 325 Г сов. → несов. набивать
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
набраться 216 (прош. вр. набралось и набралось, набрались и набрались) Г сов. → несов. набираться
‣ во что, без доп., безл. также кого-чего kogunema, korjuma; набралось много впечатлений kogunes palju muljeid, хорошо если наберётся 10 человек hea kui saame ~ tuleb 10 inimestki, у него и десяти рублей не наберётся tal ei tule kokku ~ tal pole ühtekokku kümmet rublagi;
‣ чего koguma, omandama; kõnek. saama; набраться смелости julgust koguma, набраться сил jõudu koguma, набраться страху hirmu tundma ~ täis minema;
‣ madalk. end purju jooma;
◊ набраться ~ набираться духу südant rindu võtma; набраться ~ набираться ума kõnek. mõistust koguma, aru pähe saama; с кем поведёшься, от того и наберёшься vanas. lind õpib laulu lepikust
‣ во что, без доп., безл. также кого-чего kogunema, korjuma; набралось много впечатлений kogunes palju muljeid, хорошо если наберётся 10 человек hea kui saame ~ tuleb 10 inimestki, у него и десяти рублей не наберётся tal ei tule kokku ~ tal pole ühtekokku kümmet rublagi;
‣ чего koguma, omandama; kõnek. saama; набраться смелости julgust koguma, набраться сил jõudu koguma, набраться страху hirmu tundma ~ täis minema;
‣ madalk. end purju jooma;
◊ набраться ~ набираться духу südant rindu võtma; набраться ~ набираться ума kõnek. mõistust koguma, aru pähe saama; с кем поведёшься, от того и наберёшься vanas. lind õpib laulu lepikust
навык 18 С м. неод. vilumus, oskus, osavus; трудовые навыки, навык в работе (töö)vilumus, tööoskus, tööosavus, двигательный навык liigutusvilumus, приобрести навык viluma, vilumust omandama, практические навыки tegelikud ~ praktilised oskused
накопить 323a Г сов. → несов. накапливать, накоплять что, чего (mingit hulka) korjama ~ koguma; накопить денег raha koguma ~ korjama, накопить силы jõudu koguma, накопить опыт kogemusi saama ~ omandama, накопить знания teadmisi hankima; vrd. копить
наметать II 210 Г сов. → несов. намётывать
‣ что, чего (mingit hulka) kokku viskama ~ panema ~ kuhjama; наметать стогов heinakuhje tegema, heina kuhjadesse panema, ветер наметал кучу песка tuul on liiva kokku ajanud ~ kuhjanud;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) ilmale tooma; kudema; наметать лисят poegima, poegi ilmale tooma (rebase kohta), наметать икры kudema;
‣ что (osavaks) harjutama, osavust ~ vilumust omandama; наметать руку kätt ~ käeosavust harjutama
‣ что, чего (mingit hulka) kokku viskama ~ panema ~ kuhjama; наметать стогов heinakuhje tegema, heina kuhjadesse panema, ветер наметал кучу песка tuul on liiva kokku ajanud ~ kuhjanud;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) ilmale tooma; kudema; наметать лисят poegima, poegi ilmale tooma (rebase kohta), наметать икры kudema;
‣ что (osavaks) harjutama, osavust ~ vilumust omandama; наметать руку kätt ~ käeosavust harjutama
понабраться 216 (прош. вр. понабралось и понабралось, понабрались и понабрались) Г сов. kõnek.
‣ кого-чего (järk-järgult) kogunema ~ korjuma;
‣ чего (järk-järgult) koguma ~ korjama ~ omandama ~ hankima; понабраться ума mõistust juurde koguma
‣ кого-чего (järk-järgult) kogunema ~ korjuma;
‣ чего (järk-järgult) koguma ~ korjama ~ omandama ~ hankima; понабраться ума mõistust juurde koguma
привиться 326 (прош. вр. привилось и привилось, ились и привились) Г сов. → несов. прививаться
‣ к чему aiand. alusega kokku kasvama (poogendi kohta), külge pookuma;
‣ aklimatiseeruma, kohanema;
‣ med. (vaktsiinile) reageerima; оспа хорошо привилась rõuged on hästi üles tulnud;
‣ ülek. juurduma, püsima jääma, elujõudu omandama; новая мода быстро привилась uus mood on kiiresti omaks võetud ~ juurdunud
‣ к чему aiand. alusega kokku kasvama (poogendi kohta), külge pookuma;
‣ aklimatiseeruma, kohanema;
‣ med. (vaktsiinile) reageerima; оспа хорошо привилась rõuged on hästi üles tulnud;
‣ ülek. juurduma, püsima jääma, elujõudu omandama; новая мода быстро привилась uus mood on kiiresti omaks võetud ~ juurdunud
профессия 89 С ж. неод. elukutse, kutse, amet, kutseala, professioon; выбор профессии (elu)kutsevalik, по профессии (elu)kutselt, ametilt, овладеть профессией elukutset omandama, близкие ~ родственные профессии lähikutsealad, совмещаемые профессии kaaskutsealad
специализироваться 171 Г
‣ сов. и несов. по чему, на чём, в чём spetsialiseeruma; специализироваться по хирургии kirurgiale spetsialiseeruma ~ keskenduma, kirurgiaeriala omandama, kirurgiaspetsialistiks saama;
‣ (без сов.) страд. к специализировать
‣ сов. и несов. по чему, на чём, в чём spetsialiseeruma; специализироваться по хирургии kirurgiale spetsialiseeruma ~ keskenduma, kirurgiaeriala omandama, kirurgiaspetsialistiks saama;
‣ (без сов.) страд. к специализировать
твёрдо Н (сравн. ст. твёрже)
‣ kõvasti, jäigalt;
‣ kindlalt, püsivalt, tugevalt, tugevasti; твёрдо верить kindlalt uskuma, твёрдо стоять на своём kindlalt oma seisukoha juurde jääma, твёрдо решить kindlalt otsustama, твёрдо усвоить püsivalt ~ kindlalt omandama, твёрдо стоять на ногах kindlalt ~ tugevalt jalul seisma (ka ülek.)
‣ kõvasti, jäigalt;
‣ kindlalt, püsivalt, tugevalt, tugevasti; твёрдо верить kindlalt uskuma, твёрдо стоять на своём kindlalt oma seisukoha juurde jääma, твёрдо решить kindlalt otsustama, твёрдо усвоить püsivalt ~ kindlalt omandama, твёрдо стоять на ногах kindlalt ~ tugevalt jalul seisma (ka ülek.)
умножить 271a Г сов. → несов. умножать кого-что
‣ mitmekordistama, suurendama, rohkendama; умножить поголовье скота kariloomade arvu ~ karja suurendama, умножить знания teadmisi suurendama, rohkem ~ suuremaid teadmisi omandama, умножить усилия jõupingutusi ~ ponnistusi mitmekordistama ~ suurendama;
‣ на что mat. korrutama; два умножить на три kahte kolmega korrutama; vrd. множить
‣ mitmekordistama, suurendama, rohkendama; умножить поголовье скота kariloomade arvu ~ karja suurendama, умножить знания teadmisi suurendama, rohkem ~ suuremaid teadmisi omandama, умножить усилия jõupingutusi ~ ponnistusi mitmekordistama ~ suurendama;
‣ на что mat. korrutama; два умножить на три kahte kolmega korrutama; vrd. множить
