[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
битый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г бить;
‣ прич. → П katkine, purustatud; битая посуда katkised nõud, битое стекло purustatud klaas;
◊ битый час kõnek. terve tund
‣ страд. прич. прош. вр. Г бить;
‣ прич. → П katkine, purustatud; битая посуда katkised nõud, битое стекло purustatud klaas;
◊ битый час kõnek. terve tund
ёмкость 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) maht, mahutavus, el. ka mahtuvus; mahukus, ruumikus; мера ёмкости mahumõõt, ёмкость лёгких med. kopsumaht, измеритель ёмкости el. mahtuvusmõõtur, комната поразила меня своей ёмкостью tuba üllatas mind oma ruumikusega ~ avarusega, сосуд ёмкостью в десять литров kümneliitrine anum;
‣ mahuti; ёмкости с водой veemahutid, -anumad, -nõud
‣ (без мн. ч.) maht, mahutavus, el. ka mahtuvus; mahukus, ruumikus; мера ёмкости mahumõõt, ёмкость лёгких med. kopsumaht, измеритель ёмкости el. mahtuvusmõõtur, комната поразила меня своей ёмкостью tuba üllatas mind oma ruumikusega ~ avarusega, сосуд ёмкостью в десять литров kümneliitrine anum;
‣ mahuti; ёмкости с водой veemahutid, -anumad, -nõud
лужёный 126 П tinatatud; лужёная посуда tinatatud nõu(d), лужёная жесть valgeplekk;
◊ лужёная глотка у кого madalk. kellel on kõva kõri
◊ лужёная глотка у кого madalk. kellel on kõva kõri
опоганить 269a Г сов. → несов. опоганивать что kõnek. reostama, roojastama, ülek. ka rüvetama, teotama; опоганить посуду nõusid ~ nõud ~ anumat roojastama ~ rüvetama, опоганить душу hinge rüvetama; vrd. поганить
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перебиться 325 Г сов. → несов. перебиваться
‣ (hulgaviisi) katki minema, purunema; вся посуда перебилась kõik nõud on katki (läinud);
‣ без доп., чем kõnek. hinge sees hoidma, (vaevaliselt, kuidagimoodi) läbi ajama; им удалось кое-как перебиться уроками nad said ~ neil õnnestus tunde andes (hädapärast) hinge sees hoida;
‣ katkema; мысль перебилась mõte katkes ~ läks segi
‣ (hulgaviisi) katki minema, purunema; вся посуда перебилась kõik nõud on katki (läinud);
‣ без доп., чем kõnek. hinge sees hoidma, (vaevaliselt, kuidagimoodi) läbi ajama; им удалось кое-как перебиться уроками nad said ~ neil õnnestus tunde andes (hädapärast) hinge sees hoida;
‣ katkema; мысль перебилась mõte katkes ~ läks segi
посуда 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) nõud, sööginõud, riistad, anumad; kõnek. (söögi)nõu, anum; taara; глиняная посуда savinõu(d), кухонная посуда kööginõu(d), столовая посуда lauanõu(d);
‣ madalk. küna, (kehv) alus ~ laev
‣ (без мн. ч.) nõud, sööginõud, riistad, anumad; kõnek. (söögi)nõu, anum; taara; глиняная посуда savinõu(d), кухонная посуда kööginõu(d), столовая посуда lauanõu(d);
‣ madalk. küna, (kehv) alus ~ laev
расхожий 124 П madalk.
‣ argi-, argipäeva-, igapäeva-, argine, argipäevane, igapäevane, pidevalt kasutatav; расхожее платье argikleit, argipäevakleit, igapäevane kleit, расхожая посуда igapäevased ~ alati ~ pidevalt kasutatavad (toidu)nõud;
‣ hästi ~ kergesti minev ~ müübiv, hea minekuga; расхожий товар minev ~ müübiv kaup
‣ argi-, argipäeva-, igapäeva-, argine, argipäevane, igapäevane, pidevalt kasutatav; расхожее платье argikleit, argipäevakleit, igapäevane kleit, расхожая посуда igapäevased ~ alati ~ pidevalt kasutatavad (toidu)nõud;
‣ hästi ~ kergesti minev ~ müübiv, hea minekuga; расхожий товар minev ~ müübiv kaup
сервировка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ serveerimine, lauakatmine; serveering; сервировка стола к обеду lõunalaua katmine;
‣ lauakate (nõud, lauapesu jm.)
‣ serveerimine, lauakatmine; serveering; сервировка стола к обеду lõunalaua katmine;
‣ lauakate (nõud, lauapesu jm.)
тонкий 122 П (кр. ф. тонок, тонка, тонко, тонки и тонки; сравн. ст. тоньше, превосх. ст. тончайший 124)
‣ peen(-), peenike(ne) (ka ülek.); тонкое сукно peenvillane riie, тонкая верёвка peenike nöör, тонкая ветка peenike oks, тонкая талия peenike ~ sale ~ kitsas piht, тонкая кишка anat. peensool, тонкие пальцы peened ~ peenikesed sõrmed, тонкие ноги peened ~ peenikesed jalad, тонкий голос peenike ~ kõrge hääl, тонкий аромат peen aroom ~ lõhn, тонкий вкус peen ~ rafineeritud maitse, тонкие черты лица peened näojooned, тонкая пища peen ~ hõrk toit, тонкий юмор peen huumor, тонкий намёк peen vihje, тонкая керамика peenkeraamika (nõud, kunstiesemed), тонкая работа peen ~ filigraanne töö, тонкий слух peen ~ terav ~ erk kuulmine, тонкий ум terav ~ vahe mõistus, hästi lõikav pea, тонкий наблюдатель terane vaatleja, тонкий психолог peen psühholoog, это дело тонкое kõnek. see on peen asi ~ peenike värk;
‣ õhuke, õhe; тонкая бумага õhuke paber, тонкий лёд õhuke jää, тонкие чулки õhukesed sukad, тонкая материя õhuke riie, тонкий ломтик хлеба õhuke leivaviil, тонкая тетрадь õhuke vihik;
‣ delikaatne, taktitundeline, peenetundeline; он чрезвычайно тонкий человек ta on ülidelikaatne inimene;
◊ кишка тонка у кого madalk. kes on ~ oli vilets vend, kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, kelle jõud ei kanna ~ ei kandnud välja
‣ peen(-), peenike(ne) (ka ülek.); тонкое сукно peenvillane riie, тонкая верёвка peenike nöör, тонкая ветка peenike oks, тонкая талия peenike ~ sale ~ kitsas piht, тонкая кишка anat. peensool, тонкие пальцы peened ~ peenikesed sõrmed, тонкие ноги peened ~ peenikesed jalad, тонкий голос peenike ~ kõrge hääl, тонкий аромат peen aroom ~ lõhn, тонкий вкус peen ~ rafineeritud maitse, тонкие черты лица peened näojooned, тонкая пища peen ~ hõrk toit, тонкий юмор peen huumor, тонкий намёк peen vihje, тонкая керамика peenkeraamika (nõud, kunstiesemed), тонкая работа peen ~ filigraanne töö, тонкий слух peen ~ terav ~ erk kuulmine, тонкий ум terav ~ vahe mõistus, hästi lõikav pea, тонкий наблюдатель terane vaatleja, тонкий психолог peen psühholoog, это дело тонкое kõnek. see on peen asi ~ peenike värk;
‣ õhuke, õhe; тонкая бумага õhuke paber, тонкий лёд õhuke jää, тонкие чулки õhukesed sukad, тонкая материя õhuke riie, тонкий ломтик хлеба õhuke leivaviil, тонкая тетрадь õhuke vihik;
‣ delikaatne, taktitundeline, peenetundeline; он чрезвычайно тонкий человек ta on ülidelikaatne inimene;
◊ кишка тонка у кого madalk. kes on ~ oli vilets vend, kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, kelle jõud ei kanna ~ ei kandnud välja
фаянсовый 119 П fajanss-, fajansi-, fajansist; фаянсовая посуда fajanssnõu(d), fajansist nõud, фаянсовый завод fajansitehas
щепной 120 П
‣ laast-, pilbas-, peerg-, pird-, laastu-, pilpa-, peeru-, pirru-; щепная крыша laastukatus, pilpakatus, laastkatus, pilbaskatus;
‣ van. puu-, puust; puunõude(-); щепная посуда puust nõud, puunõud
‣ laast-, pilbas-, peerg-, pird-, laastu-, pilpa-, peeru-, pirru-; щепная крыша laastukatus, pilpakatus, laastkatus, pilbaskatus;
‣ van. puu-, puust; puunõude(-); щепная посуда puust nõud, puunõud
эмаль 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) email (vaap, glasuur, emailkate; kõnek. lakkvärv); зубная эмаль hambavaap, hambaemail, стекловидная эмаль klaasemail, эмаль озера ülek. järvepeegel, покрывать эмалью emailima, emailiga katma;
‣ (обычно мн. ч.) emailese(med), emailitud kunstitoode; грузинские эмали gruusia emaildekooriga ehted ~ nõud, коллекция эмалей emailikogu, emaildekooriga ~ emailkaunistusega esemete kollektsioon
‣ (без мн. ч.) email (vaap, glasuur, emailkate; kõnek. lakkvärv); зубная эмаль hambavaap, hambaemail, стекловидная эмаль klaasemail, эмаль озера ülek. järvepeegel, покрывать эмалью emailima, emailiga katma;
‣ (обычно мн. ч.) emailese(med), emailitud kunstitoode; грузинские эмали gruusia emaildekooriga ehted ~ nõud, коллекция эмалей emailikogu, emaildekooriga ~ emailkaunistusega esemete kollektsioon
