[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 59 artiklit
молодой 120 П (кр. ф. молод, молода, молодо, молоды; сравн. ст. моложе, превосх. ст. самый молодой)
‣ noor; молодая женщина noor naine, молодое лицо noor ~ nooruslik nägu, молод ты ещё мне указывать kõnek. oled veel liiga noor, et mind õpetama tulla;
‣ (без кр. ф.) noor-; noorusele omane, nooruslik; värske; молодой рабочий noortööline, молодое поколение noorpõlv, молодой человек noormees, молодые люди (1) noormehed, (2) noored, молодой месяц noorkuu, молодые годы noorusaastad, nooriga, молодой задор nooruslik trots, молодой картофель värske kartul, молодое вино värske vein;
‣ П → С молодой м. од. noormees; värske abielumees; с ловкостью молодого noore inimese osavusega; молодая ж. од. noor neiu ~ naine; noorik; молодые мн. ч. noorpaar; noored;
◊ из молодых да ранний iroon. varaküps
‣ noor; молодая женщина noor naine, молодое лицо noor ~ nooruslik nägu, молод ты ещё мне указывать kõnek. oled veel liiga noor, et mind õpetama tulla;
‣ (без кр. ф.) noor-; noorusele omane, nooruslik; värske; молодой рабочий noortööline, молодое поколение noorpõlv, молодой человек noormees, молодые люди (1) noormehed, (2) noored, молодой месяц noorkuu, молодые годы noorusaastad, nooriga, молодой задор nooruslik trots, молодой картофель värske kartul, молодое вино värske vein;
‣ П → С молодой м. од. noormees; värske abielumees; с ловкостью молодого noore inimese osavusega; молодая ж. од. noor neiu ~ naine; noorik; молодые мн. ч. noorpaar; noored;
◊ из молодых да ранний iroon. varaküps
юный 126 П (кр. ф. юн, юна, юно, юны) noor(-), nooreohtu, noorus-, noorte-, nooruslik; юний натуралист noor loodussõber ~ loodus(e)uurija ~ loodusevaatleja; юные музыканты noored muusikud, noormuusikud, юный возраст noorus, noorusiga, noorpõlv, varane iga, юные годы noorusaastad, noorusaeg, noorpõlveaastad, юные мечты noorusunistused, noorpõlveunistused, юные силы noorusjõud, nooruslik jõud, юное горение noorustulisus, nooruspalang, noorusägedus, nooruslik ~ nooruse tulisus ~ põlemine, с юных лет noorusest ~ noorpõlvest ~ noorusaastatest peale ~ saadik ~ alates, театр юного зрителя noorsooteater, noorteteater
юношество 94 С с. неод. (без мн. ч.) noorus (noorusaeg, noorpõlv; noored, noorsugu, noor põlvkond); пора юношества noorusaeg, noorusiga, noorpõlv, годы юношества noorusaastad, noorpõlveaastad, в юношестве nooruses, noorpõlves, журнал для юношества noorteajakiri, noorsooajakiri
юность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) noorus (noorusaeg, noorpõlv; noored, noorsugu, noor põlvkond); счастливая юность õnnelik noorus ~ noorusaeg ~ noorpõlv, годы юности noorusaastad, время ~ пора юности noorusaeg, в юности nooruses, noorpõlves, возрастная стадия юности geol. (reljeefi) noorusiga, юность мира maailma noorus ~ noored ~ noorsugu
молодняк 19 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ noorkari, noorloomad;
‣ noorendik, noor mets; сосновый молодняк männinoorendik, noor männik;
‣ madalk. noored, noorrahvas
‣ noorkari, noorloomad;
‣ noorendik, noor mets; сосновый молодняк männinoorendik, noor männik;
‣ madalk. noored, noorrahvas
юн- часть сложных слов noor(-), noorte(-), noorsoo-; юн-нат noor loodussõber ~ loodus(e)uurija, юн-секция noortesektsioon, юн-армеец van. noorarmeelane
молодость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) noorus; первая ~ ранняя молодость varane noorus(iga), в молодости noores eas, nooruses, дни молодости nooruspäevad;
◊ (она уже) не первой молодости ta pole enam noor; по молодости лет nooruse tõttu, noorusest
◊ (она уже) не первой молодости ta pole enam noor; по молодости лет nooruse tõttu, noorusest
моложавый 119 П (кр. ф. моложав, моложава, моложаво, моложавы) nooruslik (välimuselt); моложавое лицо nooruslik nägu, моложавый на вид noorusliku välimusega ~ väljanägemisega, näeb noor välja
нестарый 119 П (кр. ф. нестар, нестара, нестаро, нестары; без сравн. ст.) (üsna) noor, nooremapoolne, mitte vana; наш нестарый ещё дедушка meie veel üsnagi noor vanaisa, нестарая женщина nooremapoolne naine ~ naisterahvas, нестарые ели noored kuused
парень 16 С м. од. kõnek. noormees, poiss; молодой парень noormees, noor poiss, он свой парень ta on oma poiss
барчук 2 С м. од. madalk.
‣ noor mõisnik, mõisniku poeg, härraste poeg, noorsand, noorhärra;
‣ ülek. halv. siidikäsi
‣ noor mõisnik, mõisniku poeg, härraste poeg, noorsand, noorhärra;
‣ ülek. halv. siidikäsi
младой 120 П (кр. ф. млад, млада, младо, млады) luulek. van. noor;
◊ (и) стар и млад nii vana(d) kui ka noor(ed), viimane kui üks, kõik viimseni
◊ (и) стар и млад nii vana(d) kui ka noor(ed), viimane kui üks, kõik viimseni
молодо Н noorelt, värskelt; он выглядит молодо ta näeb noor välja, молодо зеленеет лес mets on kevadroheline
год 4, 5 (род. п. ед. ч. года и году, предл. п. в году и о годе) С м. неод.
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
‣ (род. п. мн. ч. лет и годов) aasta; високосный год lisapäeva-aasta, liigaasta, звёздный год astr. täheaasta, sideeriline aasta, солнечный год astr. päikeseaasta, бюджетный год eelarveaasta, учебный год (1) õpiaasta, (2) õppeaasta, финансовый год rahandusaasta, хозяйственный год majandusaasta, времена года aastaajad, новый год (1) uusaasta, (2) uus aasta, встречать Новый год uut aastat vastu võtma, с Новым годом! head uut aastat! каждый год iga(l) aasta(l), круглый год, весь год aasta ringi ~ läbi, kogu aasta, год (тому) назад aasta tagasi, aasta eest, год спустя aasta pärast ~ hiljem, год от года (год от году), с году (с года) на год iga aastaga, aasta-aastalt, в год aastas, aasta jooksul, за год aastaga, за год до чего aasta enne mida, на год aastaks, раз в год kord aastas, через год после чего aasta pärast ~ peale mida, в течение года aasta jooksul ~ kestel, из года в год aastast aastasse, годом позже aasta pärast ~ hiljem, в будущем году tuleval aastal, в минувшем году läinud aastal, mullu, в нынешнем году tänavu, käesoleval aastal, в прошлом ~ прошедшем ~ истекшем году möödunud ~ läinud aastal, mullu, в позапрошлом году ülemöödunud aastal, tunamullu, в текущем году käesoleval aastal, tänavu, ребёнку год laps on aastane;
‣ годы мн. ч. aastad (järgarvuga ühendeis); сороковые годы neljakümnendad aastad, люди тридцатых годов kolmekümnendate aastate inimesed, в двадцатые годы kahekümnendail aastail;
‣ годы и года мн. ч. vanus, iga; в мои годы minu aastates ~ vanuses ~ eas, человек в годах aastates ~ elatanud inimene, в преклонные годы kõrges eas, теперь уже годы не те ei ole enam nii noor ~ selles eas, мальчик был серьёзным не по годам poiss oli oma ea kohta liiga tõsine;
‣ годы и года мн. ч. aastad, aeg; годы войны sõja-aastad, молодые годы noorusaastad, долгие годы palju aastaid;
◊ год на год не приходится kõnekäänd aastad ei ole vennad; без году ~ без года неделя ~ неделю (1) hiljuti, nüüdsama, äsja, (2) väga lühikest aega
посадка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) istutamine, istutus, mahapanek, mahapanemine; посадка деревьев puude istutamine, посадка леса metsaistutus, посадка картофеля kartulipanek;
‣ (обычно мн. ч.) istutatud puu ~ taim; istandik; посадки принялись istutatud taimed on kasvama läinud ~ juured alla võtnud, молодые посадки noor istandik, noorendik;
‣ lenn. maandumine; мягкая посадка sujuv maandumine, внеочередная посадка eelismaandumine, вынужденная посадка hädamaandumine, принудительная посадка sundmaandumine;
‣ (без мн. ч.) pääs, minek (lennukisse, rongi jne.); началась посадка на самолёт on alanud lennukisse minek, посадка на судно laevaleminek, объявляется посадка на поезд on lubatud rongi minna ~ rongile asuda;
‣ (без мн. ч.) isteviis (ratsutamisel); hoiak, rüht; sport asend, kehahoid; горская посадка mägilase isteviis (ratsutamisel), величавая посадка головы uhke peahoiak ~ peahoid;
‣ (külge)kinnitamine; tehn. ist(-u); посадка движения liike-ist, тугая посадка kinnis-ist, посадка кровли mäend. lae varistamine
‣ (без мн. ч.) istutamine, istutus, mahapanek, mahapanemine; посадка деревьев puude istutamine, посадка леса metsaistutus, посадка картофеля kartulipanek;
‣ (обычно мн. ч.) istutatud puu ~ taim; istandik; посадки принялись istutatud taimed on kasvama läinud ~ juured alla võtnud, молодые посадки noor istandik, noorendik;
‣ lenn. maandumine; мягкая посадка sujuv maandumine, внеочередная посадка eelismaandumine, вынужденная посадка hädamaandumine, принудительная посадка sundmaandumine;
‣ (без мн. ч.) pääs, minek (lennukisse, rongi jne.); началась посадка на самолёт on alanud lennukisse minek, посадка на судно laevaleminek, объявляется посадка на поезд on lubatud rongi minna ~ rongile asuda;
‣ (без мн. ч.) isteviis (ratsutamisel); hoiak, rüht; sport asend, kehahoid; горская посадка mägilase isteviis (ratsutamisel), величавая посадка головы uhke peahoiak ~ peahoid;
‣ (külge)kinnitamine; tehn. ist(-u); посадка движения liike-ist, тугая посадка kinnis-ist, посадка кровли mäend. lae varistamine
женщина 51 С ж. од. naine, naisterahvas; молодая женщина noor naine, замужняя женщина abielunaine, волевая женщина tahtejõuline naine
младо- часть сложных слов noor-, uus-
петушок I 24 С м. од.
‣ noor kukk, dem. kukeke;
‣ в функции Н петушком kõnek. iroon., nalj. pugejalikult ~ lömitavalt külg ees (minema); kuke kombel nina püsti ja pea seljas (minema)
‣ noor kukk, dem. kukeke;
‣ в функции Н петушком kõnek. iroon., nalj. pugejalikult ~ lömitavalt külg ees (minema); kuke kombel nina püsti ja pea seljas (minema)
поколение 115 С с. неод. põlvkond, sugupõlv, generatsioon; второе поколение teine põlv(kond), молодое поколение noor põlvkond, подрастающее поколение sirguv põlvkond, смена поколений põlvkondade vahetus, из поколения в поколение põlvest põlve, поколение вычислительных машин arvutipõlvkond
соперник 18 С м. од. võistleja, reivik, rivaal, konkurent, vastane; молодой спортсмен -- достойный соперник чемпиона noor sportlane on meistrile vääriline vastane
лопатка 72 С ж. неод.
‣ dem. labidake, väike labidas; ehit. (krohvi)kellu; hüdr. laba; ковшовая лопатка kopplaba, лопатка турбины turbiinilaba;
‣ el. lapits (hõõglambis);
‣ anat. abaluu;
‣ noor kaun, lest;
‣ arhit. liseen;
◊ класть ~ положить ~ уложить на (обе) лопатки кого keda selili suruma ~ selja peale panema; (бежать ~ лететь ~ мчаться ...) во все лопатки tulistjalu ~ tulistvalu (jooksma jne.)
‣ dem. labidake, väike labidas; ehit. (krohvi)kellu; hüdr. laba; ковшовая лопатка kopplaba, лопатка турбины turbiinilaba;
‣ el. lapits (hõõglambis);
‣ anat. abaluu;
‣ noor kaun, lest;
‣ arhit. liseen;
◊ класть ~ положить ~ уложить на (обе) лопатки кого keda selili suruma ~ selja peale panema; (бежать ~ лететь ~ мчаться ...) во все лопатки tulistjalu ~ tulistvalu (jooksma jne.)
пополнение I 115 С с. неод. (без мн. ч.) täiendamine, suurendamine; suurenemine, täienemine; täiendus (ka sõj.); пополнение запасов топлива küttevarude täiendamine, пополнение библиотеки (1) raamatukogu täiendamine, (2) raamatukogu suurenemine ~ täienemine, пополнение недостатка оборотных средств maj. käibevahendite vajaku katmine, молодое пополнение noor kaader ~ täiendus, маршевое пополнение marsitäiendus, отправить на фронт пополнение rindele täiendust saatma
поросль 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ võsu; võsundid; пнёвая поросль mets. kännuvõsu, корневая поросль mets. juurevõsu;
‣ võsa, võsastik, võsik, võserik; padrik, tihnik, põõsastik;
‣ ülek. sugu, põlvkond; молодая поросль noor põlvkond
‣ võsu; võsundid; пнёвая поросль mets. kännuvõsu, корневая поросль mets. juurevõsu;
‣ võsa, võsastik, võsik, võserik; padrik, tihnik, põõsastik;
‣ ülek. sugu, põlvkond; молодая поросль noor põlvkond
разветвиться 300 Г сов. → несов. разветвляться (без 1 и 2 л.)
‣ harusid ~ oksi ajama, oksistuma, haraliseks ~ okslikuks kasvama; молодое дерево хорошо разветвилось noor puu on hästi oksi ajanud;
‣ hargnema, harguma, harunema, lahknema; дорога разветвилась надвое tee hargnes kaheks
‣ harusid ~ oksi ajama, oksistuma, haraliseks ~ okslikuks kasvama; молодое дерево хорошо разветвилось noor puu on hästi oksi ajanud;
‣ hargnema, harguma, harunema, lahknema; дорога разветвилась надвое tee hargnes kaheks
свежесть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) värskus (ka ülek.), kargus, jahedus; свежесть впечатлений muljete värskus, свежесть цветов lillede värskus, свежесть лица näo värskus, свежесть памяти mälu erksus, свежесть мысли mõttevärskus, mõttekargus, свежесть воздуха õhu värskus, свежесть утра hommikuvärskus, ночная свежесть ööjahedus; не первой свежести (1) mille puhtus ~ värskus jätab ~ jättis soovida, (2) ülek. iroon. mitte enam väga noor, mitte just kõige noorem, noorusvärskuse minetanud
смотреть 239 Г несов.
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
солдат 1 (род. п. мн. ч. солдат) С м. од. sõdur, sõdurpoiss, soldat (van.), kroonumees (van.); молодой солдат (1) noor sõdur, (2) noorsõdur, служить в солдатах kõnek. sõdur ~ sõduriks ~ kroonus olema, sõdurina teenima, взять ~ забрать в солдаты kõnek. soldatiks ~ kroonusse võtma, верный солдат революции ülek. ustav revolutsioonisõdur
кобылка 72 С ж.
‣ од. dem. (noor) mära, märatvarss, sälg;
‣ неод. muus. roop;
‣ неод. sikuti; ловля кобылками sikutipüük;
‣ од. (rohu)tirts (mitmesuguste tirtslaste nimetus);
‣ од. ülek. madalk. (vaikne) töörügaja, töörühmaja, tööloom
‣ од. dem. (noor) mära, märatvarss, sälg;
‣ неод. muus. roop;
‣ неод. sikuti; ловля кобылками sikutipüük;
‣ од. (rohu)tirts (mitmesuguste tirtslaste nimetus);
‣ од. ülek. madalk. (vaikne) töörügaja, töörühmaja, tööloom
липка 72 С ж. неод. dem. pärnake, noor pärn;
◊ обирать ~ обобрать ~ обдирать ~ ободрать ~ облупить как липку кого madalk. keda puupaljaks tegema, paljaks koorima
◊ обирать ~ обобрать ~ обдирать ~ ободрать ~ облупить как липку кого madalk. keda puupaljaks tegema, paljaks koorima
лисичка 73 С ж.
‣ од. dem. rebaseke; noor rebane;
‣ неод. kukeseen; настоящая лисичка bot. harilik kukeseen, kikkapüks (Cantharellus cibarius)
‣ од. dem. rebaseke; noor rebane;
‣ неод. kukeseen; настоящая лисичка bot. harilik kukeseen, kikkapüks (Cantharellus cibarius)
однако союз
‣ kuid, aga; уже старик, однако бодр душой ta on vana, kuid hingelt (veel täiesti) noor;
‣ в функции вводн. сл. siiski, ikkagi; вы, однако, не забудьте этого ärge siis seda unustage, pidage see ikka meeles;
‣ в функции межд. no on ikka küll, no kuulge, ohhoo; однако хороши и вы! olete teie ka ikka tore! однако, это уже слишком kuulge, see on juba liig (mis liig)
‣ kuid, aga; уже старик, однако бодр душой ta on vana, kuid hingelt (veel täiesti) noor;
‣ в функции вводн. сл. siiski, ikkagi; вы, однако, не забудьте этого ärge siis seda unustage, pidage see ikka meeles;
‣ в функции межд. no on ikka küll, no kuulge, ohhoo; однако хороши и вы! olete teie ka ikka tore! однако, это уже слишком kuulge, see on juba liig (mis liig)
тогда Н tollal, tol ajal, siis; он был тогда ещё молод ta oli tollal ~ tol ajal ~ siis veel noor, прочитаю книгу, тогда и скажу своё мнение loen raamatu läbi, küll siis ütlen oma arvamuse ~ siis ütlengi oma arvamuse, тогда и только тогда parajasti siis, siis ja ainult siis, тогда как союз (1) kuigi, ehkki, (2) samal ajal kui, sellal kui, kuna
испорченный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г испортить;
‣ прич. → П (кр. ф. испорчен, испорченна, испорченно, испорченны) rikutud, rikkis, korrast ära; riknenud, halvaks läinud; nurjunud; испорченное настроение rikutud tuju, halb meeleolu, испорченный замок rikkis lukk, испорченные пищевые продукты riknenud toiduained, испорченный вечер rikutud ~ nurjunud õhtu;
‣ прич. → П (кр. ф. испорчен, испорченна, испорченно, испорченны) hukas, hukkaläinud, rikutud, raiskuläinud, ülekäte läinud; испорченный молодой человек hukkaläinud ~ rikutud noor inimene
‣ страд. прич. прош. вр. Г испортить;
‣ прич. → П (кр. ф. испорчен, испорченна, испорченно, испорченны) rikutud, rikkis, korrast ära; riknenud, halvaks läinud; nurjunud; испорченное настроение rikutud tuju, halb meeleolu, испорченный замок rikkis lukk, испорченные пищевые продукты riknenud toiduained, испорченный вечер rikutud ~ nurjunud õhtu;
‣ прич. → П (кр. ф. испорчен, испорченна, испорченно, испорченны) hukas, hukkaläinud, rikutud, raiskuläinud, ülekäte läinud; испорченный молодой человек hukkaläinud ~ rikutud noor inimene
каша 76 С ж. неод.
‣ puder; гречневая каша tatrapuder, каша на молоке piimaga keedetud puder;
‣ ülek. lörts, (puderjas) segu, mass; снежная каша lumelörts;
‣ ülek. kõnek. segapuder, segadus, segadik, virvarr;
◊ каша в голове у кого kõnek. pea on segi, peas on kõik nagu puder ja kapsad segamini; берёзовая каша kõnek. urvaplaaster; (вот так) каша заварилась kõnek. kus keedeti supp kokku, on alles puder, (küll) läks alles mölluks; каши не сваришь с кем kõnek. ei saa kokkuleppele ~ toime kellega; расхлёбывать кашу kõnek. kokkukeedetud suppi (ära) sööma; сапоги (ботинки ...) каши просят kõnek. humor. saapad on katki, saapad naeravad ~ irvitavad; мало каши ел ~ ела kõnek. humor. (ta on, sa oled) vähe putru söönud, alles ~ veel noor ~ kogenematu, jõudu (tal, sul) vähevõitu
‣ puder; гречневая каша tatrapuder, каша на молоке piimaga keedetud puder;
‣ ülek. lörts, (puderjas) segu, mass; снежная каша lumelörts;
‣ ülek. kõnek. segapuder, segadus, segadik, virvarr;
◊ каша в голове у кого kõnek. pea on segi, peas on kõik nagu puder ja kapsad segamini; берёзовая каша kõnek. urvaplaaster; (вот так) каша заварилась kõnek. kus keedeti supp kokku, on alles puder, (küll) läks alles mölluks; каши не сваришь с кем kõnek. ei saa kokkuleppele ~ toime kellega; расхлёбывать кашу kõnek. kokkukeedetud suppi (ära) sööma; сапоги (ботинки ...) каши просят kõnek. humor. saapad on katki, saapad naeravad ~ irvitavad; мало каши ел ~ ела kõnek. humor. (ta on, sa oled) vähe putru söönud, alles ~ veel noor ~ kogenematu, jõudu (tal, sul) vähevõitu
первый 119 П
‣ esimene; первый этаж esimene korrus, первое марта esimene märts, первого марта esimesel märtsil, первая глава книги raamatu esimene peatükk, первый голос muus. esimene hääl, сейчас первый час kell on ühe peal, в первом часу kella kaheteistkümne ja ühe vahel, pärast kella kaht(e)teist;
‣ esi-, esma-, esmas-, esimene (kõige eesmine, eesotsas olev, esialgne, kõige varasem, alustav, lähim); первое место esikoht, на первом плане esiplaanil, первая (медицинская) помощь esmaabi, первое впечатление esimene mulje, первые шаги esimesed sammud, первые ягоды esimesed marjad, первый ученик esimene õpilane, (klassi) priimus, первый сорт esimene sort, первая скрипка esimene viiul (ka ülek.), первый встречный esimene vastutulija ~ ettejuhtunu, ükskõik kes, с первого раза esimese korraga, с первого взгляда esimesest pilgust, на первый взгляд esimesel pilgul, esialgu, при первой возможности, при первом случае esimesel võimalusel, в первых числах kuu alguses, kuu esimestel päevadel, с первых дней esimestest päevadest peale, с первыми петухами esimese kukelaulu ajal (tõusma), первое время esialgu, в первую очередь, первым делом kõigepealt, ennekõike, esmajärjekorras, предметы первой необходимости (1) tarbeesemed, (2) hädavajalikud esemed, не первой молодости mitte enam eriti noor;
◊ всыпать по первое число kõnek. pähe andma, nii et küll saab, uut ja vana tegema; не первой свежести (1) pole kuigi värske, (2) pole kuigi puhas; в первую голову, первым долгом kõigepealt, ennekõike, esmajoones, esmajärjekorras; первый блин комом kõnekäänd esimene vasikas läheb aia taha; (узнать) из первых рук ~ уст otsesest allikast ~ kelle enda käest (teada saama); на первых порах esialgu, hakatuseks
‣ esimene; первый этаж esimene korrus, первое марта esimene märts, первого марта esimesel märtsil, первая глава книги raamatu esimene peatükk, первый голос muus. esimene hääl, сейчас первый час kell on ühe peal, в первом часу kella kaheteistkümne ja ühe vahel, pärast kella kaht(e)teist;
‣ esi-, esma-, esmas-, esimene (kõige eesmine, eesotsas olev, esialgne, kõige varasem, alustav, lähim); первое место esikoht, на первом плане esiplaanil, первая (медицинская) помощь esmaabi, первое впечатление esimene mulje, первые шаги esimesed sammud, первые ягоды esimesed marjad, первый ученик esimene õpilane, (klassi) priimus, первый сорт esimene sort, первая скрипка esimene viiul (ka ülek.), первый встречный esimene vastutulija ~ ettejuhtunu, ükskõik kes, с первого раза esimese korraga, с первого взгляда esimesest pilgust, на первый взгляд esimesel pilgul, esialgu, при первой возможности, при первом случае esimesel võimalusel, в первых числах kuu alguses, kuu esimestel päevadel, с первых дней esimestest päevadest peale, с первыми петухами esimese kukelaulu ajal (tõusma), первое время esialgu, в первую очередь, первым делом kõigepealt, ennekõike, esmajärjekorras, предметы первой необходимости (1) tarbeesemed, (2) hädavajalikud esemed, не первой молодости mitte enam eriti noor;
◊ всыпать по первое число kõnek. pähe andma, nii et küll saab, uut ja vana tegema; не первой свежести (1) pole kuigi värske, (2) pole kuigi puhas; в первую голову, первым долгом kõigepealt, ennekõike, esmajoones, esmajärjekorras; первый блин комом kõnekäänd esimene vasikas läheb aia taha; (узнать) из первых рук ~ уст otsesest allikast ~ kelle enda käest (teada saama); на первых порах esialgu, hakatuseks
полнокровный 126 П (кр. ф. полнокровен, полнокровна, полнокровно, полнокровны)
‣ med. liigveresust põdev, liigveresushaige ~ hüpereemiahaige (inimene);
‣ ülek. täisvereline; полнокровная жизнь täisvereline elu, полнокровная поэзия elurõõmus ~ sisukas ~ elujaatav luule, полнокровная молодая женщина õitsva väljanägemisega noor naine, полнокровный коллектив täisvereline kollektiiv, kollektiiv täis loomejõudu
‣ med. liigveresust põdev, liigveresushaige ~ hüpereemiahaige (inimene);
‣ ülek. täisvereline; полнокровная жизнь täisvereline elu, полнокровная поэзия elurõõmus ~ sisukas ~ elujaatav luule, полнокровная молодая женщина õitsva väljanägemisega noor naine, полнокровный коллектив täisvereline kollektiiv, kollektiiv täis loomejõudu
