[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 136 artiklit

биться 325 Г несов.
с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
(без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
löödama, tapetama, purustatama;
биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
видать 166 Г несов. kõnek.
кого-что nägema; он многое видал на своём веку ta on oma elus palju näinud, видал? madalk. nägid ~ said nüüd? не видать ещё? ega (ei) ole veel näha? да я его в глаза не видал ma pole teda (oma ihu)silmagagi ~ üldse näinud, не видать тебе коня как своих ушей ratsust pühi igatahes suu puhtaks, ratsut näed sa sama palju kui oma kõrvu, конца-краю не видать pole äärt ega otsa;
в функции вводн. сл. nagu näha, vististi; он, видать, дома nagu näha, on ta kodus
видаться 166 Г несов. с кем, без доп. kõnek. (teineteist, üksteist) nägema, kohtuma kellega; мы вчера видались me nägime eile (teineteist), me kohtusime eile
видеть 230 Г несов. кого-что, в ком-чём кого-что, без доп. nägema (ka ülek.); дед ещё хорошо видит taat näeb veel hästi, taadil on veel hea nägemine, он видел много хорошего ta on palju head tunda saanud ~ näinud, рад вас видеть rõõm teid näha, видеть сон und nägema, теперь мы видим, что он прав nüüd me näeme, et tal on õigus, он видит в сыне преемника ta näeb pojas oma järeltulijat, как видишь, как видите nagu näed, nagu näete, видишь ли, видите ли vaata, vaadake;
видеть насквозь кого kõnek. läbi nägema keda; видеть в розовом свете läbi roosade prillide nägema; только (его, её...) и видели kõnek. ja (ta) oligi läinud; vrd. увидеть
видеться 230 Г несов.
с кем, без доп. (teineteist, üksteist) nägema, kohtuma kellega; мы уже вчера виделись me nägime (teineteist) ~ kohtusime juba eile, видеться с друзьями sõpradega kohtuma;
(без 1 и 2 л.) кому-чему, без доп. nähtav olema; ilmuma (unes, kujutlustes jm.); видеться во сне unenäos ilmuma
въявь Н van. ilmsi, tegelikult; увидеть въявь ilmsi nägema
выглядеть I 232* Г несов. välja nägema; кем-чем, каким paistma, näima; ты хорошо выглядишь sa näed hea välja, рядом с другом он выглядел подростком sõbra kõrval näis ~ paistis ta üsna nooruke
высмотреть 239* Г сов. несов. высматривать что (silmadega otsides) üles leidma, üles ~ välja otsima; ära nägema;
высмотреть (все) глаза kõnek. pikisilmi ootama
глаз 4 С м. неод. (род. п. ед. ч. глаза и глазу, предл. п. о глазе и в глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
глядеть 232a (дееприч. наст. вр. глядя и глядя) Г несов.
без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
(идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
голод 1 (род. п. голода и голоду) С м. неод. (без мн. ч.) nälg (ka ülek.), kõhutühjus; испытывать голод nälga tundma ~ nägema, морить голодом näljutama, он почувствовал голод tal läks kõht tühjaks, умирать с голоду kõnek. ~ от голода nälga surema, утолить голод nälga kustutama, земельный голод maanälg
горе 103 С с. неод. (без мн. ч.) kurvastus, mure; õnnetus; häda, nuhtlus; у него большое горе tal on suur mure, tal on juhtunud suur õnnetus, подавленный ~ объятый ~ убитый горем murest murtud, с горя kurvastusest, mure pärast, murest, на горе кому , на чьё горе kelle õnnetuseks, горе мыкать kõnek. näguripäevi nägema, горе мне с тобой kõnek. häda sinuga;
с горем пополам kõnek. läbi häda, suure surmaga; и горя мало кому kõnek. pole muretki, pole sooja ega külma kellel; горе луковое kõnek. nalj. hädavares, nannipunn, kobakäpp; испить (полную) чашу горя kõrgst. murekarikat põhjani jooma; хлебнуть горя kõnek. päevi nägema, vaeva ja viletsust näha saama
грезить 272b Г несов. о ком-чём, кем-чем kõrgst. unelema, unistlema; грезить наяву ilmsi und nägema, unistlema, unelema
ещё Н veel; alles; juba; он ещё не устал ta pole veel väsinud, дай мне ещё воды anna mulle veel vett, он ещё здесь ta on veel ~ alles siin, ещё раз veel kord, всё ещё ikka veel, aina, увидеть ещё издалека juba eemalt märkama ~ (ära) nägema;
это ещё ничего kõnek. see pole veel midagi; ещё бы kõnek. või veel, muidugi
жалко Н
haledalt, haledasti, viletsalt, armetult, näruselt, haletsusväärselt; жалко улыбаться haledalt ~ haledasti naeratama, жалко выглядеть haletsusväärne ~ armetu välja nägema;
предик. кому-чему, кого-что, чего, с инф., без доп. kõnek. (on) kahju; мне жалко уходить mul on kahju lahkuda, мне жалко денег ma ei taha raha raisata, mul on rahast kahju
завидеть 230 Г сов. кого-что kõnek. (kaugelt) märkama ~ nägema ~ silmama; завидеть издалека kaugelt ~ eemalt märkama ~ silmama
задвоиться 283 Г сов. kõnek. kahestuma; у него задвоилось в глазах ta hakkas kahekordselt nägema
здорово II Н tervislikult; terve; (on) tervislik ~ tervisele kasulik; здорово выглядеть terve välja nägema, спать на свежем воздухе здорово värskes õhus magada on tervisele kasulik
зреть II 231a Г несов. liter. van.
кого-что nägema;
на кого-что vaatama, vaatlema keda-mida; vrd. узреть
казаться 198 Г несов.
кем-чем, каким, кому (также безл.) paistma, näima, tunduma; казаться старше своих лет (oma ea kohta) vanem välja nägema, vanemana tunduma ~ paistma, утро казалось прохладным hommik tundus jahe (olevat), это только так кажется see ainult näib nii, мне кажется, что он прав mulle tundub ~ näib, et tal on õigus, tal näib õigus olevat;
(обычно безл.) кому viirastuma;
кажется, казалось в функции вводн. сл. ilmselt, näikse, näib; он, кажется, согласен ta on nähtavasti nõus, küllap ta on nõus, вы, кажется, хотели что-то спросить? te (justkui) tahtsite midagi küsida?
кому, без доп. madalk. end näitama; vrd. показаться
корень 16 (предл. п. ед. ч. на корне, на корню) С м. неод.
juur, mat. ka lahend, lgv. ka lihttüvi; пустить корни (ka ülek.) juurduma, juuri ajama, хлеб ещё на корню vili alles kasvab ~ on lõikamata, корень зуба hambajuur, квадратный корень mat. ruutjuur, кубический корень mat. kuupjuur, корень с избытком mat. liiaga juur ~ lahend, действительный корень mat. reaaljuur, -lahend, кратный корень mat. kordne lahend, корень многочлена mat. polünoomi nullkoht, извлечение корня mat. juurimine, juure leidmine, корень слова lgv. lihttüvi, sõna juur;
van. sugu, päritolu;
корень зла kurja juur; смотреть ~ глядеть в корень чего asja tuuma nägema ~ vaatama; подрубить ~ подкосить под корень кого jalgu alt ära lööma kellel; в корне täiesti, täielikult; вырывать ~ вырвать с корнем что mida välja juurima, (koos) juurtega välja kiskuma; краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni ~ kõrvuni punastama
корпеть 238 Г несов. над чем, без доп. kõnek. istuma mille kallal, vaeva nägema, pusima; корпеть над задачей ülesande kallal istuma
лихо I 104 С с. неод. (без мн. ч.) folkl., kõnek. häda, õnnetus, kurjus;
хватить ~ хлебнуть лиха kõnek. näguripäevi näha saama; не поминай ~ не поминайте лихом кого kõnek. tuleta ~ tuletage (vahel) hea sõnaga meelde keda; (узнать,) почём фунт лиха kõnek. muret ja vaeva tunda saama, näguripäevi nägema
лицезреть 231a Г несов. кого-что liter. van., iroon. (oma ihusilmaga) nägema
маяться 259 Г несов. чем, с чем, без доп. madalk. vaevlema, piinlema, vaeva nägema, virelema, rabelema, rassima; чем (haiguse all) kannatama; маяться животом kõhuvalus olema
мельком Н hetkeks, vilksamisi, kiiresti, rutuga, möödaminnes, põgusalt; мельком увидеть кого hetkeks ~ vilksamisi nägema keda, мельком взглянуть на часы vilksamisi ~ möödaminnes kella vaatama, kellale põgusalt pilku heitma
мрачный 126 П (кр. ф. мрачен, мрачна, мрачно, мрачны и мрачны) pime, tume, vidune; ülek. sünge, morn, tusane; мрачная ночь sünge ~ pime öö, мрачные краски sünged ~ tumedad värvid, мрачные времена sünged ajad, мрачный взгляд sünge ~ morn pilk, мрачный голос tusane hääl, мрачное настроение tusatuju, sünge ~ tusane meeleolu ~ tuju;
представлять ~ представить в мрачном свете что mida sünges valguses näitama, mida süngetes värvides maalima ~ kujutama; видеть в мрачном свете что süngetes ~ mustades värvides nägema mida
мучиться 271, наст. вр. также 164 Г несов.
чем, от чего, без доп. piinlema, vaevlema; мучиться ревностью armukadeduses piinlema, мучиться зубами madalk. hambavalus vaevlema, мучиться животом madalk. kõhuvalu (all) kannatama, kõhuvalu käes vaevlema, мучиться сомнениями kahtluste küüsis vaevlema ~ olema, мучиться от зноя kuumuse käes vaevlema, kuumust raskesti taluma, мучиться догадками oletustega pead vaevama;
над чем, с кем-чем vaeva nägema, hädas olema; мучиться с задачей ülesandega hädas olema, ülesande kallal pusima ~ vaeva nägema; vrd. измучиться
мыкать Г несов. madalk.
164b (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma;
164a кого vintsutama, hulgutama; мыкать кого по учреждениям keda ühest asutusest teise hulgutama, Pontsiuse juurest Pilaatuse juurde saatma;
горе мыкать kõnek. näguripäevi nägema; мыкать век ~ жизнь kõnek. virelema, kiratsema, vaevas ja viletsuses elama
мытариться 269 Г несов. madalk.
vaevlema, näguripäevi nägema ~ näha saama, vintsutusi läbi elama;
(hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma; vrd. измытариться
навидаться 165 Г сов. чего kõnek. palju ~ küllalt nägema ~ tunda saama; за долгую жизнь он всего навидался pika elu jooksul on ta nii mõndagi näinud, навидаться страху hirmu tunda saama
навозиться II 315 Г сов. с кем-чем, без доп. kõnek. kaua jändama ~ askeldama, palju vaeva nägema; askeldamisest ~ jändamisest väsima; навозиться с трудным заданием raske ülesande kallal palju vaeva nägema
наглядеться 232 Г сов.
на кого-что, без доп. külluseni ~ himu täis vaatama ~ imetlema; я не нагляжусь ~ не могу наглядеться на кого-что ma ei väsi imetlemast keda-mida, ma ei jõua keda-mida ära imetleda;
кого-чего (aja jooksul) palju nägema
нагореваться 174 Г сов. kõnek. küllalt kurvastama ~ nukrutsema, palju muret tunda saama, küllalt hädapäevi ~ näguripäevi nägema
намаяться 259 Г сов. madalk. vatti ~ vintsutada saama; näguripäevi nägema
намучиться 271, 164 (намучаюсь...) Г сов. с кем-чем, без доп. kõnek. häda ja viletsust tunda saama, palju kannatama ~ vaeva nägema; она намучилась с ребёнком ta on lapsega palju vaeva näinud
насквозь Н läbi, läbini, läbinisti, läbi ja lõhki, läbi ja läbi, täiesti; пробить доску насквозь lauast läbi lööma (näit. naela), промокнуть насквозь üdini märjaks ~ läbimärjaks saama, насквозь лживый läbinisti ~ läbi ja läbi valelik;
видеть кого насквозь kõnek. keda läbi nägema
насколько Н kuivõrd, sedavõrd kui, kuipalju, niipalju kui, mil määral; насколько это верно? kuivõrd see tõsi on? mil määral see tõele vastab? насколько я мог понять niipalju kui ma aru sain, он это делал насколько мог тихо ta tegi seda nii vaikselt, kui sai, насколько нам известно meile teadaolevalt;
насколько хватает глаз nii kaugele, kui silm ulatub (nägema)
насмотреться 239 Г сов.
на кого-что kaua ~ küllalt vaatama ~ imetlema; не могу насмотреться на эту картину ma võiksin seda pilti lõpmatuseni vaadata, мать не насмотрится на сына ema ei väsi poega imetlemast;
кого-чего, на кого-что palju nägema ~ näha saama; за свою жизнь он всего насмотрелся ta on oma elus mõndagi ~ kõike näha saanud
наяву Н ilmsi, tegelikkuses; не во сне, а наяву mitte unes, vaid ilmsi, видеть наяву ilmsi nägema, как наяву nagu päriselt ~ ilmsi
немало Н, Ч
üsna ~ küllalt palju, rohkesti; он немало прочёл ta on küllalt palju lugenud, положить немало труда на что palju tööd (ära) tegema ~ palju vaeva nägema mille kallal, прожить немало vanaks ~ kaua elama;
предик. on üsna ~ küllalt palju, pole vähe; этого немало seda pole sugugi ~ just vähe
неприглядно Н näotu(lt), inetu(lt), armetu(lt); on näotu ~ armetu; неприглядно выглядеть näotu ~ armetu välja nägema, очень там у них неприглядно neil on seal väga kehv ~ armetu olukord, nad on seal väga kehvas ~ armetus olukorras
нос 3 (род. п. ед. ч. носа и носу, предл. п. о носе и в ~ на носу) С м. неод.
nina; вздёрнутый нос püstnina, нос пуговкой nöbinina, нос с горбинкой kühmnina, kongnina, kongus nina, орлиный ~ ястребиный нос kullinina, прямой нос sirge nina, высморкать нос nina (puhtaks) nuuskama, говорить в нос läbi nina rääkima, у кого кровь идёт из носа ~ из носу kellel jookseb nina verd;
lennukinina; vöör, laevanina; käil, paadinina; (jalatsi)ninats; maanina, neem; нос корабля laevanina, vöör, нос лодки käil, paadinina, туфли с открытым носом lahtise ninaga kingad;
nokk;
водить за нос кого kõnek. keda ninapidi vedama; (говорить) под нос kõnek.habemesse pobisema ~ pomisema; (столкнуться ~ встретиться) нос к носу, носом к носу kõnek. ninapidi kokku sattuma; вешать ~ повесить нос (на квинту) kõnek. nalj. pead ~ nina norgu laskma; задирать ~ задрать ~ поднимать ~ поднять нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima; совать нос не в своё дело madalk. oma nina võõrastesse asjadesse toppima; утереть нос кому madalk. keda üle trumpama; с гулькин нос kõnek. kukenokatäis; у кого нос не дорос kõnek. kes on veel roheline, kelle kõrvatagused alles märjad; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; показывать ~ показать нос (1) kõnek. pikka nina näitama, (2) oma nina näitama kus, kuhu ilmuma; не видеть дальше своего носа kõnek. oma ninast ~ ninaotsast kaugemale mitte nägema; из-под (самого) носа kõnek. nina alt; комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni haarata ~ hakata; под самым носом, под носом kõnek. nina all; перед (самым) носом kõnek. nina all ~ alt; оставлять ~ оставить с носом кого kõnek. keda pika ninaga jätma; оставаться ~ остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma, pikka nina saama; клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma, peaga tonksima (tukkudes); (экзамен, весна...) на носу kõnek. (eksam, kevad...) on ukse ees ~ käega katsuda; не по носу кому madalk. kellele ei ole meeltmööda; зарубить (себе) на носу kõnek. endale kõrva taha kirjutama ~ otsa ette ~ pealuusse raiuma
обыкновенный 127 П (кр. ф. обыкновенен, обыкновенна, обыкновенно, обыкновенны)
tavaline, tavapärane, harilik (ka bot., zool.), loomulik; обыкновенное явление tavaline nähtus, обыкновенный человек tavaline ~ harilik inimene, обыкновенная история igapäevane asi ~ lugu, обыкновенная дробь mat. harilik murd;
П С обыкновенное с. неод. (без мн. ч.) (kõik) tavaline ~ tavapärane ~ harilik; видеть в обыкновенном необыкновенное tavalises ebatavalist märkama ~ nägema, больше обыкновенного rohkem ~ enam kui tavaliselt
оглядеться 232 Г сов. несов. оглядываться
(ringi) vaatama (сов. ka ülek.); оглядеться по сторонам ringi vaatama;
(без несов.) (pimedas) nägema hakkama, seletama hakkama (silmade kohta), kohanema, harjuma (ka ülek.); оглядеться в темноте pimedusega harjuma
отдуваться 169 Г несов. сов. отдуться
pungil ~ pungis olema;
(без сов.) hingeldama, lõõtsutama;
(без сов.) за кого madalk. vaeva nägema, rabelema; vastutama; отдуваться за всех kõigi eest väljas olema ~ vatti saama;
отдуваться своими боками madalk. oma nahaga vastutama
отражение 115 С с. неод.
(без мн. ч.) tagasilöömine, tagasitõrjumine, pareerimine (ka ülek.); отражение нападения kallaletungi tagasilöömine;
(без мн. ч.) peegeldamine, ülek. ka kajastamine, kujutamine; peegeldumine, peegeldus; отражение звука heli peegeldumine, отражение света valguse peegeldumine ~ peegeldamine, зеркальное отражение füüs. suundpeegeldus, коэффициент отражения füüs., raad. peegeldustegur, теория отражения filos. peegeldusteooria, угол отражения füüs. peegeldumisnurk, отражение жизни в искусстве elu kajastamine kunstis;
peegeldus, peegelpilt; увидеть своё отражение в зеркале (peeglis) oma peegelpilti nägema
оттрубить 303 Г сов.
что (signaali) puhuma;
kõnek. (pasuna)puhumist lõpetama;
madalk. (teatud aeg) üksluiselt tööd tampima, (raske v. tüütu) töö kallal vaeva nägema
перевидать 165a Г сов. кого-что kõnek. palju nägema ~ näha ~ tunda saama; перевидать много городов õige mitut linna näinud olema, много перевидать за свою жизнь oma elus nii mõndagi näinud olema
пересмотреть 239 Г сов. несов. пересматривать
что uuesti ~ taas läbi vaatama ~ kaaluma ~ vaagima, revideerima; пересмотреть план plaani uuesti läbi vaatama, пересмотреть дело kohtuasja uuesti läbi vaatama;
что (järgemööda kõike v. hulka) läbi vaatama ~ lappama ~ lehitsema;
кого-что (kõike, paljut, kõiki, paljusid) ära vaatama ~ nägema; пересмотреть все картины на выставке kõiki näitusepilte vaatama
пить 326 Г несов. что, без доп. jooma; за кого-что kelle-mille terviseks jooma; без доп. napsi ~ viina võtma, jooma ; пить за здоровье кого kelle terviseks jooma;
как пить дать madalk. ilmtingimata, kindlasti, kindel see, kindla peale, (selle peale) võib pea anda; дать пить кому madalk. (1) säru tegema, (2) palju paksu pahandust tegema; пить (на) брудершафт с кем sinasõprust jooma kellega; пить горькую ~ мёртвую kõnek. purjutama, selget päeva mitte nägema
побиться 325 Г сов.
muljuda ~ kloppida saama; яблоки побились õunad on kloppida saanud;
kõnek. (hulgaviisi) katki minema ~ purunema; посуда побилась palju nõusid on katki läinud;
над чем, с кем-чем, без доп. ülek. kõnek. (teatud aeg) vaeva nägema;
с кем van. võitlema, rammu katsuma;
(mõnda aega) visklema ~ pekslema;
побиться ~ биться об заклад kihla vedama
повидать 165a Г сов. kõnek.
что (palju) nägema, näha saama; он много повидал на своём веку ta on oma eluajal palju näinud ~ nii mõndagi näha saanud;
кого kokku saama, kohtuma kellega, nägema keda
повидаться 165 Г сов. с кем, без доп. kõnek. kokku saama, (üksteist) nägema, kohtuma
повозиться 315 Г сов.
(mõnda aega) vähkrema;
с кем-чем, без доп. (mõnda aega) askeldama ~ hullama;
с кем-чем kõnek. (pisut) jändama ~ vaeva nägema
подглядеть 232b Г сов. несов. подглядывать
за кем-чем, без доп. (salaja) piiluma;
(без несов) что (juhtumisi, kogemata, salaja) märkama ~ silmama ~ nägema
подозрительно Н kahtlaselt; kahtlevalt, kõhklevalt, ebalevalt, kahtlustavalt, umbusklikult; on kahtlane; подозрительно выглядеть kahtlane välja nägema, подозрительно посмотреть kahtlustavalt ~ umbusklikult (otsa) vaatama
подсмотреть 239 Г сов. несов. подсматривать . кого-что juhuslikult ~ kogemata nägema ~ märkama
положить Г сов. несов. класть 311a
кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
что, на что kõnek. kulutama;
(без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
(без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
поломать 165a Г сов.
что (ära) lõhkuma, katki murdma ~ tegema, purustama (ka ülek.); ветром поломало много деревьев tuul murdis palju puid, поломать все планы kõiki plaane segi lööma;
кого kõnek. vigastama, muljuma; медведь поломал охотника jahimees sai karu käes muljuda ~ vigastada;
кого-что ülek. muserdama;
что (mõnda aega) lõhkuma ~ purustama;
поломать голову над чем pead murdma mille üle; поломать зубы на ком-чём, об кого, обо что (1) hirmsat vaeva nägema, valu ja välku saama millega, (2) kaela murdma, kaotajaks ~ alla jääma
помаяться 259 Г сов. madalk. (mõnda aega) vaevlema, vaeva ~ näguripäevi nägema
помучиться 271, буд. вр. также 165 Г сов. с кем-чем, от чего, чем, над чем, без доп. (mõnda aega) piinlema ~ vaevlema, vaeva nägema, hädas olema; помучиться над трудной задачей raske ülesande kallal (mõnda aega) vaeva nägema ~ pusima
помытариться 269 Г сов. madalk. (mõnda aega) vaevlema, näguripäevi nägema ~ näha saama, vaeva ja viletsust tunda saama, vintsutusi läbi elama; (mõnda aega hädas, viletsuses) ringi rändama ~ ümber hulkuma
понавидаться 165 Г сов. кого-чего kõnek. (aja jooksul) palju ~ küllalt nägema ~ tunda saama
попотеть 229b Г сов. над чем, без доп. kõnek. (mõnda aega) higistama, ülek. ka vaeva nägema; попотеть над задачей ülesande kallal higistama ~ vaeva nägema
попыхтеть 234 Г сов. над чем, без доп. kõnek. (veidi) puhkima ~ ähkima (ka ülek.); попыхтеть над задачей ülesande kallal puhkima ~ vaeva nägema
порох 21 (род. п. ед. ч. пороха и пороху) С м. неод. püssirohi; ülek. kõnek. tulesäde; бездымный порох suitsuta püssirohi, дымный ~ чёрный порох suitsuga ~ must püssirohi, охотничий порох jahipüssirohi, эта девочка -- настоящий порох see tüdruk on nagu kadakapõõsas ~ püssipauk;
даром тратить порох kõnek. (1) asjata suud kulutama, (2) ilma soojaks kütta püüdma, tühja vaeva nägema ~ tööd tegema; держать порох сухим löögivalmis ~ lahinguvalmis olema; пахнет порохом kõnek. õhus on tunda püssirohulõhna; не хватает пороху у кого на что kelle jõud ei kanna, kellel jääb väest ~ julgusest vajaka, kellel on vähe jaksu; понюхать пороху kõnek. püssirohtu nuusutama; (ни) синь пороха van. mitte tuhkagi; пороха ~ пороху не выдумает imet ei tee, pole eriti nupukas
посмотреть 239 Г сов.
кого-что, во что, на кого-что, без доп. (üle, läbi) vaatama; nägema; посмотреть в окно aknast välja vaatama, посмотреть на сына pojale otsa vaatama, посмотреть в упор ainiti otsa vaatama, посмотреть мотор mootorit (üle) vaatama, посмотреть больного haiget läbi ~ üle vaatama, хочется посмотреть своими глазами oma silmaga tahaks näha, (это) мы ещё посмотрим kõnek. seda me veel vaatame ~ näeme, посмотрим kõnek. eks me näe, а вот посмотришь! kõnek. küll sa näed! я не посмотрю, что он бригадир kõnek. ega see mulle veel loe, et ta brigadir on;
(без страд. прич.) за кем-чем järele vaatama, valvama; посмотреть за порядком korra järele valvama;
посмотреть ~ смотреть правде в глаза tõele näkku ~ silma vaatama; посмотреть одним глазом на кого-что (ühest) silmanurgast jälgima keda-mida; vrd. смотреть
пред- I приставка väljendab
с Г ettesuundumist: ette; предвидеть ette nägema, ette aimama, предугадать ette ära arvama ~ tundma, предсказать ette kuulutama, ennustama, prognoosima;
с С eesolemist: ees-, esi-, eest-, eel-; предполье sõj. aj. eesväli, предгорье eelmäestik;
с П eelnevust: -eelne, enne-; предвоенный sõjaeelne, пред праздничный pühade-eelne, предрассветный koidueelne, предобеденный ennelõunane, lõunaeelne
предвидеть 230 Г несов. что ette nägema ~ aimama ~ arvama ~ tundma; предвидеть успех edu aimama, чтобы руководить, надо предвидеть et juhtida, tuleb ette näha
предугадать 165a Г сов. несов. предугадывать что ette aimama ~ nägema ~ arvama ~ tundma; предугадать развитие событий sündmuste kulgu ette nägema, предугадать намерения кого, чьи kelle kavatsusi läbi nägema
предусмотреть 239 Г сов. несов. предусматривать что ette nägema ~ arvama; предусмотреть расход kulusid ette nägema, предусмотренный срок ettenähtud tähtaeg
претерпеть 240 (страд. прич. прош. вр. претерпенный, кр. ф. претерпен, претерпена, претерпено, претерпены и претерпенный, кр. ф. претерпен, претерпена, претерпено, претерпены) Г сов. несов. претерпевать что liter.
välja kannatama, taluma, üle elama; претерпеть лишения näguripäevi nägema, puudust tunda saama;
läbi tegema; претерпеть изменения muutuma, muutusi läbi tegema, претерпеть деформацию deformeeruma
при- приставка I verbiliitena väljendab
eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
(ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
(ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
призма 51 С ж. неод. prisma; зеркальная призма füüs. peegelprisma, наклонная призма mat. kaldprisma, прямая призма mat. püstprisma, смотреть сквозь призму чего ülek. liter. vaatama ~ nägema millise prisma läbi, он изобразил это сквозь призму своего понимания ta kirjeldas seda oma arusaama järgi
прийтись 374 Г сов. несов. приходиться
(без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
приобрести 368 (действ. прич. прош. вр. приобретший, дееприч. прош. вр. приобретя и приобретши) Г сов. несов. приобретать кого-что omandama, soetama, hankima, muretsema, saama; приобрести опыт kogemusi omandama, приобрести влияние mõju omandama, приобрести друзей sõpru soetama ~ leidma, приобрести книгу raamatut hankima ~ saama, слово приобрело новое значение sõna sai ~ on saanud uue tähenduse, приобрести известность kuulsaks saama, приобрести авторитет autoriteetseks muutuma, lugupidamist saavutama, приобрести власть võimule saama ~ pääsema, приобрести здоровый вид (nüüd) terve välja nägema, дело приобрело скандальный оборот asi võttis skandaalse pöörde ~ läks suure kella külge
присмотреться 239 Г сов. несов. присматриваться к кому-чему, без доп.
tähelepanelikult vaatama ~ jälgima ~ uurima, tundma õppima keda-mida; присмотреться к новому работнику uut töötajat tundma õppima;
pimedusega harjuma (silmade kohta), (ära) harjuma; присмотревшись в темноте kui silmad olid pimedusega harjunud ~ hakkasid pimeduses nägema;
kõnek. tüdinema, (liiga) harilikuks ~ igapäevaseks pidama
присниться 285 Г сов. кому unes nägema, unenäos ilmuma; ему приснился плохой сон ta nägi halba und; vrd. сниться
пробиться 325 Г сов. несов. пробиваться
сквозь что, к кому-чему (läbi) tungima; отряд пробился к реке salk tungis jõeni välja, пробиться сквозь кольцо окружения piiramisrõngast läbi murdma, солнце пробилось сквозь облака päike tungis ~ tuli pilvede vahelt välja ~ hakkas pilvede vahelt paistma, пробиться сквозь толпу läbi rahvamurru ~ rahvamurrust läbi trügima;
(без несов.) над чем kõnek. (teatud aja jooksul, kindla ajani) vaeva nägema; пробиться целый день над задачей ülesande kallal päev otsa vaeva nägema;
чем, без доп. kõnek. (hädaga pooleks) läbi ajama, (vaevu) ots otsaga kokku ~ välja tulema;
(без несов.) (teatud aja jooksul) lööma, tuksuma, põksuma;
ilmuma, tärkama; пробились первые всходы хлебов oras on tärkama hakanud, пробились усы vurruudemed on juba näha;
пробиться ~ пробиваться ~ выйти ~ выходить в люди (teatud) positsiooni ~ midagi elus saavutama, haljale oksale jõudma
провидеть 230 Г несов. что liter. ette nägema ~ aimama ~ arvama ~ tundma
прозреть 231a Г сов. несов. прозревать liter.
nägijaks saama (ka ülek.), nägema hakkama, (silma)nägemist tagasi saama;
что, во что ülek. van. ette aimama ~ mõistma
прокорпеть 238 Г сов. над чем, без доп. madalk. (teatud aeg v. ajani) nokitsema ~ pusima mille kallal; прокорпеть над корректурой целый день kogu päeva korrektuuri kallal vaeva nägema, прокорпеть шесть лет в гимназии kuus aastat gümnaasiumipinki kulutama
промаяться 259 Г сов. madalk. (teatud aeg v. ajani) vaevlema ~ vaeva nägema ~ virelema ~ kannatama
промучиться 271 Г сов. (teatud aeg v. ajani) piinlema ~ vaevlema ~ end piinama ~ vaevama ~ vaeva nägema
проникнуть 343 Г сов. несов. проникать
во что, сквозь что läbi ~ sisse tungima, sisse pääsema; проникнуть в дом majja tungima, проникнуть в тыл врага vastase tagalasse tungima, туда очень трудно проникнуть sinna on väga raske pääseda, лучи солнца проникли в комнату päikesekiired tungisid tuppa;
ülek. во что süvenema; кого-что van. läbi nägema, ära aimama, mõistma; проникнуть в суть проблемы probleemi (olemusse) süvenema;
во что ülek. läbi imbuma, levima, (sisse) juurduma, omaseks saama; сведения проникли в печать andmed imbusid ajakirjandusse;
кого-что, чем van. haarama; он весь проникнут этой мыслью ta on üleni selle mõtte kütkeis, see mõte on teda jäägitult haaranud
пропотеть 229b Г сов.
от чего, без доп. higistama, higiseks minema; (без 1 и 2 л.) higiseks saama, higist märg olema (näit. särgi kohta) ; он пропотел от лекарства ravim pani ta higistama, рубаха пропотела särk on higist märg;
(teatud aeg) higistama;
над чем ülek. (teatud aeg) mille kallal higistama ~ vaeva nägema; пропотеть час над задачей tund aega ülesande kallal higistama
пропыхтеть 234 Г сов.
puhkima, ähkima; что ähkides ~ puhkides lausuma;
kõnek. puhkides ~ ähkides mööda minema;
над чем, без доп. ülek. madalk. mille kallal (teatud aeg v. ajani) ähkima ~ vaeva nägema
протектор I С м.
од. van. regent (asevalitseja);
од. van. protektor, eestkostja, kaitsja, soosija;
неод. pol. protektorriik (nõrgema riigi kaitsja)
протомиться 301 Г сов. kõnek.
где (teatud aeg v. ajani) vaevlema ~ vaeva nägema;
(teatud aeg) hauduma (toidu kohta);
hästi läbi hauduma, pehmeks hauduma
пыхтеть 234 Г несов. kõnek.
от чего, без доп. hingeldama, lõõtsutama, ähkima, puhkima (ka ülek.), ähklema, puhklema; чем pahvima; паровоз пыхтит vedur puhib sõita ~ sõidab puhkides, пыхтеть папироской suitsu pahvima;
над чем ülek. vaeva nägema, pead murdma; пыхтеть над задачей ülesande kallal pead murdma
радужный 126 П
vikerkaare-, vikerkaarevärvi, vikerkaarevärviline; радужный цвет vikerkaarevärv, радужный отблеск vikerkaarevärvi ~ vikerkaarevärviline helk, радужная оболочка anat. vikerkest, iiris, радужная печать trük. iiristrükk, радужная форель zool. vikerforell (Salmo irideus);
ülek. roosiline, roosa, rõõmus; радужное настроение roosiline meeleolu, радужные мечты roosilised unistused, видеть в радужном свете roosilises valguses ~ läbi roosade prillide nägema
разглядеть 232 (без страд. прич.) Г сов.
кого-что nägema, (silmadega) seletama; в темноте он разглядел ещё кого-то ta silm(ad) seletas(id) pimedas veel kedagi;
кого-что, в ком-чём ülek. kõnek. aru saama, taipama, ära nägema; наконец я разглядел, что он за человек lõpuks sain aru ~ nägin, mis inimene ta on
розовый 119 П (кр. ф. розов, розова, розово, розовы; сравн. ст. розовее)
(без кр. ф.) roosi-; ülek. roosiline; розовый куст roosipõõsas, розовая вода roosivesi, розовое масло roosiõli, розовые мечты roosilised unistused, розовое детство päik(e)seline lapsepõlv;
roosa (ka ülek.), roosat värvi; розовое платье roosa kleit, розовый скворец zool. roosa-kuldnokk (Sturnus roseus);
смотреть сквозь розовые очки läbi roosade prillide vaatama; видеть в розовом свете roosas valguses ~ läbi roosade prillide nägema; расписывать розовыми красками roosilises valguses kujutama
с II, со предлог I с род. п.
millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
свежо Н
värske (ka ülek.); выглядеть свежо värske ~ puhanud välja nägema;
предик. on jahe; по утрам свежо hommikuti on jahe, без пальто ещё свежо mantlita käia on veel jahe
свет II 1 С м. неод. (без мн. ч.)
maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu
свистеть 235 Г несов. что, без доп.
vilistama, vilet laskma; vinguma, vihisema, huilgama; паровоз свистит vedur annab vilet ~ vilistab;
madalk. luiskama, villast viskama, hambasse puhuma;
свистеть в кулак kõnek. (nälja)käppa imema, läbi viie vaatama, kellel on ~ oli nälg varaks, nälga nägema
скверно Н
vastikult, ilgelt, jälgilt, jäledalt, jõledalt, tülgastavalt, ropult; скверно пахнуть vastikult haisema, скверно выругаться ropult sõimama;
viletsasti, kehvasti, räbalasti, sandisti; on väga halb ~ paha ~ vilets ~ kehv ~ sant ~ räbal; скверно учиться võimatult halvasti õppima, скверно выглядеть väga halb ~ hull välja nägema, дела идут скверно asjad lähevad väga halvasti ~ ei lähe mitte üks põrm, он скверно кончит ta lõpetab väga halvasti ~ hullusti, мне скверно tunnen end räbalasti ~ sandisti ~ kehvasti, во рту скверно suus on paha ~ vastik maik, скверно было у него на душе tal oli meel päris mõru
складно Н kõnek. soravalt, ladusalt, sobedalt, sujuvalt; складно рассказывать ladusalt ~ sobedalt jutustama ~ rääkima, складно выглядеть kena välja nägema
сломать 165a Г сов.
lõhkuma (ka ülek.), katki tegema ~ murdma, purustama (ka ülek.); lammutama; сломать игрушку mänguasja ära lõhkuma ~ katki tegema, сломать палку keppi katki murdma, сломать руку käeluud murdma, сломать дверь ust maha lõhkuma ~ sisse murdma, сломать семью perekonda lõhkuma, сломать дом maja lammutama, сломать традиции traditsioone purustama, сломать карьеру кому kelle karjääri (ära) rikkuma, сломать жизнь кому kelle elu (ära) rikkuma, сломать план plaani (ära) rikkuma ~ nurja ajama;
кого-что jagu ~ võitu saama, vastupanu murdma; сломать сопротивление противника vastase vastupanu murdma;
сломать зубы на ком-чём, об кого-что kõnek. (1) kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, (2) millega kurja vaeva nägema, valu ja välku saama; сломать рога кому madalk. kellele rõngast ninna panema, keda põlvili suruma; сломать себе шею ~ голову kõnek. oma kaela murdma; язык сломаешь kõnek. keel läheb sõlme; vrd. ломать
смазливо Н kõnek. kenasti, nägusalt; смазливо выглядеть kena välja nägema
смотреть 239 Г несов.
что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
(без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
(без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
(без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
сниться 285 Г несов. кому und ~ unes nägema; мне снилось ~ снился сон nägin unes ~ und;
и во сне не снилось pole uneski näinud; vrd. присниться
соблазнительно Н ahvatlevalt, meelitavalt, peibutavalt, kiusatuslikult, võrgutavalt; on ahvatlev ~ meelitav ~ peibutav ~ kiusatuslik ~ võrgutav; соблазнительно выглядеть ahvatlev välja nägema, это соблазнительно see on ahvatlev ~ meelitav
собственный 127 П
isiklik, oma(-), enda, enese, omaenda, era-, päris(-); собственный автомобиль isiklik sõiduauto, собственный дом oma maja, eramaja, eramu, чувство собственного достоинства eneseväärikustunne, собственное движение füüs. omaliikumine, собственная масса füüs. omamass (omakaal), собственный делитель mat. pärisjagaja, имя собственное lgv. (päris)nimi, по собственному желанию omal soovil, по собственному вкусу oma maitse järgi, товары собственного производства omatoodetud kaubad, огурцы собственного засола omaenda ~ kodune hapukurk, это ваши собственные слова need on teie enda sõnad, не слышать собственного голоса oma häält mitte kuulma, бояться собственной тени oma varju kartma;
otsene; в собственном смысле слова sõna otseses mõttes;
доходить ~ дойти собственным умом до чего omaenese aruga ~ ise jagu saama, ise ~ oma peaga milleni jõudma; явиться собственной персоной nalj. täies hiilguses ~ omaenese isikus kohale ilmuma; называть ~ назвать вещи своими собственными именами asju nende õige nimega nimetama; не верить собственным глазам oma silmi mitte uskuma; не видеть дальше собственного носа kõnek. oma ninaotsast kaugemale mitte nägema; стать на собственные ноги jalgu alla saama; вариться в собственном соку kõnek. oma rasvas küpsema ~ praadima; стоять на собственных ногах omil jalgel seisma, kaelakandjaks saama, sulgi selga saama; жить на собственный счёт oma käe peal elama; на собственный страх и риск oma vastutusel; собственными глазами oma silmaga
сойти 374 Г сов. несов. сходить I
с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
сон 7 С м. неод. uni; unenägu; тяжёлый сон raske uni, глубокий сон sügav uni, лёгкий сон unekirme, kerge ~ põgus uni, uneviirastus, летаргический сон letargiline uni, varjusurm, непробудный сон ränkraske ~ rampraske uni, surmauni, дневной сон (1) päevauni, päevane uni, (2) päevane uneaeg, клонит ко сну uni tikub peale, спать сладким сном magusasti magama, спать крепким сном kõvasti magama, он потерял сон ta ei saa magada, ta ei maga enam, tal pole und, tal läks uni ära, и во сне не снилось pole aimugi, pole uneski näinud, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, погрузиться в сон sügavasse unne vajuma, sügavalt ~ nagu kott magama jääma, пробудиться ото сна virguma, unest ärkama, сквозь сон läbi une, видеть сон und nägema, видеть во сне unes nägema, приятного сна head und;
ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
спать 185b Г несов.
magama (kõnek. ka ülek.); спать крепким сном sügavasti magama, лечь спать magama minema ~ heitma, спать пора on aeg magama minna ~ heita, спать с кем kellega magama (madalk. ka ülek.);
ülek. mullas puhkama, mullas ~ mulla all olema;
спать и видеть что kõnek. mida isegi unes nägema, millest ööd kui päevad unistama, mida unes ja ilmsi tahtma; спать как убитый kõnek. nagu kott ~ nott ~ surnu magama, nagu surmaund magama; лавры кого не дают спать кому kelle loorberid ei anna rahu kellele; спать вечным сном igavest und magama
труд 2 С м. неод.
(без мн. ч.) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst. tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
трудиться 313 Г несов. на кого-что, где tööd tegema, töötama; над чем, с отриц. с инф. vaeva nägema ; трудиться на благо родины kodumaa hüvanguks töötama, трудиться над задачей ülesande kallal vaeva nägema, трудиться в поле põllul töötama, põllutööd tegema, не трудитесь разыскивать эту бумагу ärge nähke vaeva selle paberi otsimisega;
трудиться в поте лица palehigis töötama, vaeva nägema
туман I 1 (род. п. ед. ч. тумана и туману) С м. неод. udu (ka ülek.), hämu, tohu, sumu, hägu, vine, somp; густой туман tihe udu, somp, слабый туман hõre udu, лёгкий туман uduvine, kerge udu, сухой туман põuavine, põuaudu, пелена тумана uduloor, над рекой стелется туман jõe kohal hõljub udu, туман рассеялся udu haihtus ~ on haihtunud;
напускать ~ напустить туману kõnek. udu(juttu) ajama, suitsukatet tegema, vett segama ~ sogama; как в тумане идеть, помнить) nagu läbi udu (nägema, mäletama); туман в голове у кого kõnek. kelle pea on raske ~ paks ~ uimane
тяпнуть 335a Г сов. и однокр. к тяпать madalk.
что, чем täksama, toksama, (kirvega) ropsama;
кого, чем tonksama, koksama, äigama, virutama; тяпнуть кого по голове kellele vastu pead äigama ~ andma;
(без несов.) кого, за что naksama, näksama; собака тяпнула за ногу koer naksas jalast kinni;
(без несов.) что, у кого ära pätsama, ära virutama, ära hiivama, pihta panema; у неё тяпнули кошелёк ta rahakott pätsati ~ näpati ära;
(без несов.) что, чего, без доп. pitsi hinge alla panema ~ viskama, kurku loputama; тяпнем рюмочку viskame ühe pitsikese;
(без несов.) что kohmama, sahmama, partsama, lompsama; он такое может тяпнуть, что всем стыдно будет ta võib sahmata ~ partsatada midagi sellist, et lausa häbi;
тяпнуть горя madalk. päevi ~ näguripäevi ~ murepäevi nägema, vaeva ja viletsust näha saama
убиваться I 169 Г несов. kõnek.
о ком-чём, по кому-чему, по ком-чём (väga) muretsema, kannatama; убиваться о сыне poja pärast muretsema;
viimast ~ kõike välja panema, end tapma, kurja vaeva nägema; стоит ли убиваться ради денег kas tasub ~ kas on mõtet raha pärast endalt viimast võtta ~ end tappa
убого Н viletsalt, viletsasti, armetult, haledalt, halearmetult, purukehvalt, kerjuskehvalt, kerjuslikult, (puru)vaeselt (ka ülek.); hädiselt, väetilt; убого одетая viletsasti ~ kehvalt riides, убого выглядеть hale ~ armetu välja nägema
увидеть 230 Г сов. кого-что nägema, silmama, märkama; увидеть мельком vilksamisi nägema, увидеть из окна aknast ~ läbi akna nägema ~ silmama, увидеть своими глазами oma silmaga nägema, увидеть сон ~ во сне und ~ unes nägema, увидеть новые возможности uusi võimalusi nägema, увидеть по глазам näost nägema, он увидел, что ошибся ta nägi ~ märkas, et oli eksinud, вот увидишь küll sa näed, увидим eks me näe, saame näha, küll näeme;
поживём -- увидим kõnekäänd elame -- näeme, eks me näe; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; не увидеть как своих ушей кого-чего kõnek. niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama; vrd. видеть
увидеться 230 Г сов. с кем (üksteist, teineteist) nägema ~ kohtama, (üksteisega, teineteisega) kokku saama ~ kohtuma, (üksteist, teineteist) näha saama; увидимся не скоро ega me niipea (ei) kohtu; vrd. видеться
угадать Г сов. несов. угадывать
165a что, по чему, чем ära arvama, mõistatama, (õigesti) aimama, taipama, tabama, aru saama; угадать по глазам silmist nägema ~ lugema ~ aru saama, угадай, кто к нам пришёл arva ära, kes meile tuli, угадать чьи мысли kelle mõtteid lugema ~ aimama, угадать смысл чего mille mõtet taipama ~ tabama, угадать чью судьбу kelle saatust ette nägema, угадать чутьём vaistlikult ~ vaistuga tundma;
165a кого-что madalk. ära tundma; я угадал тебя по походке ma tundsin sinu kõnnakust ~ kõnnaku järgi ära;
165b куда, в кого-что madalk. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama; угадать камнем в окно kiviga aknasse trehvama ~ tabama, он угадал прямо в яму ta oskas otse auku kukkuda;
165b кому, с инф. madalk. kelle tahtmise ~ meele järele olema;
madalk. (korralikult, nagu kord ja kohus) teha oskama
углядеть 232a (без страд. прич.) Г сов. madalk.
кого-что (ära) nägema, märkama, silmama; углядеть кого в толпе keda rahvasummas märkama;
за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel-millel silma peal hoidma; за всем не углядишь kõige järele ei jõua valvata
узреть 231a (страд. прич. прош. вр. узренный) Г сов. кого-что liter.
van. nägema, näha saama;
äratundmisele jõudma, nägema; он узрел в этом обиду ta nägi selles solvamist, ta võttis seda solvamisena; vrd. зреть II
улицезреть 231a Г сов. van., nüüd iroon. кого näost näkku ~ palgest palgesse ~ oma ihusilmaga nägema
уморительно Н kõnek. pööraselt naljakalt ~ veidralt ~ koomiliselt; on pööraselt naljakas ~ veider ~ koomiline; уморительно выглядеть maruveider ~ ilmatu koomiline välja nägema, уморительно смешной pööraselt naljakas
упор 1 С м. неод.
(без мн. ч.) toetamine, surumine, naaldamine, nõjatamine, najatamine; toetumine, naaldumine, nõjatumine, najatumine; точка упора toetuspunkt;
tehn. tugi; (kande)alus; piirik, tõke, tõkis, põrk; боковой упор trük. külgtõkis, измерительный упор mõõtetugi, плечевой упор õlatugi (relval), завинтить до упора lõpuni kinni keerama ~ kruvima;
raudt. (umbtee) tõkkepukk;
sport toeng; упор лёжа toenglamang, упор стоя toengseis, упор на руках käsivarstoeng, упор на коленях toengpõlvitus, упор верхом käärtoeng, упор присев toengkägar;
делать упор на ком-чём, на кого-что mida rõhutama, millele (erilist) rõhku panema, kelle-mille tähtsust rõhutama; встать в упор otse kelle ette seisma (jääma); сказать в упор kõnek. otse ~ suisa näkku ~ suu sisse ütlema; смотреть в упор otse ~ ainiti ~ näkku ~ silma vaatama; столкнуться в упор silmast silma ~ palgest palgesse kokku ~ nägema sattuma; стрелять в упор lähedalt ~ läheda maa pealt (pihta) tulistama; огонь в упор lähituli; спросить в упор otse ~ keerutamata küsima
усмотреть 239 Г сов. несов. усматривать
кого-что, в ком-чём (ära) nägema, silmama, märkama, tähele panema; усмотреть в ком соперника kelles võistlejat nägema, усмотреть в чьих действиях оскорбление kelle tegudes solvangut nägema, как ты меня усмотрел в толпе? kõnek. kuidas sa mind rahvasummas märkasid ~ silmasid?;
за кем-чем kõnek. kelle ~ mille järele vaatama ~ valvama, keda-mida jälgima, silmas pidama; за всем не усмотреть kõige järele ei jõua valvata
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
(nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
франт 1 С м. од. keigar, moenarr, dändi; столичный франт pealinna keigar ~ dändi, большой франт igavene ~ suur keigar, выглядеть франтом nagu moenarr välja nägema
хватить I 316b Г сов.
madalk. vt. хватать I;
чего madalk. (kiiruga) ära jooma ~ sööma, alla kugistama;
madalk. nina täis tõmbama;
чего kõnek. tunda ~ näha saama; хватить горя muret tunda saama, хватить страху hirmu tunda saama;
(безл.) кого-что kõnek. kahju tegema ~ tooma, kahjustama; его хватил паралич ta halvati ära, ta sai halvatuse, teda tabas halvatus, ta on halvatud, морозом хватило посев külm on ~ oli orast näpistanud;
кого-что чем, что обо что, чем обо что madalk. äigama, virutama, lajatama; без доп. pihta põrutama (tabama); хватить по голове vastu pead äigama, хватить по спине võmmu ~ head ~ kõva müksu selga andma, хватить кулаком по столу rusikaga lauale põrutama, хватить стулом о пол tooli vastu maad põrutama;
kõnek. liialdama (plaanide, väidete kohta), üle pingutama ~ pakkuma ~ soolama, liiale minema;
что madalk. põrutama (ootamatult ütlema), ootamatult ~ äkki tegema; вот хватил kus nüüd alles põrutas ~ ütles, хватить плясовую tantsu vihtuma hakkama;
хватить горячего ~ горького до слёз kõnek. kibedat karikat maitsta saama, näguripäevi nägema; хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama; хватить греха на душу pattu oma hingele võtma
хлебнуть 338 Г сов. однокр. к хлебать чего kõnek. (ühte) sõõmu ~ lonksu võtma, rüüpama (ka alkoholi kohta); хорошо бы чайку хлебнуть kena oleks (praegu) lonksuke teed rüübata, хлебнуть воздуха täie rinnaga ~ täiel sõõmul värsket õhku hingama, он немного хлебнул ta on juba pisut rüübanud ~ nokastanud, хлебнуть лишнего kõnek. ülek. üle normi ~ piiri võtma, rohkem kui pea kannab võtma;
хлебнуть горя kõnek. päevi nägema, vaeva ja viletsust näha saama; хлебнуть через край kõnek. (1) vaeva ja viletsust ~ näguripäevi nägema, (2) nina täis tõmbama, liiga sügavale topsi ~ pudeli põhja vaatama
хлопотать 204b Г несов.
askeldama, toimetama, talitama, müttama; хлопотать по хозяйству kodus toimetama ~ talitama, koduseid töid tegema, хлопотать на кухне köögis talitama ~ askeldama ~ müttama, хлопотать у плиты pliidi juures toimetama;
о чём taotlema, (ametlikult) asja ajama; хлопотать о пенсии pensioniasja ajama, хлопотать о приёме на работу kelle töökoha asju ~ töölevõtmist ajama, keda tööle sokutama;
о ком, за кого muretsema, kelle-mille pärast vaeva nägema, kelle-mille eest hea seisma; хлопотать за друга sõbra eest kostma
ходить 313b Г несов.
käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
(sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
хороший 124 П (кр. ф. хорош, хороша, хорошо, хороши; сравн. ст. лучше, превосх. ст. лучший 124)
hea; хороший работник hea ~ tubli töötaja, хороший оклад hea ~ korralik palk, хорошая книга hea raamat, хорошее настроение hea tuju, хорошая улыбка lahke ~ aval ~ meeldiv naeratus, хорошая погода ilus ilm;
(без кр. ф.) hea, lähedane; хороший друг hea ~ lähedane sõber;
(без кр. ф.) hea, auväärne; хороший тон hea toon, девушка из хорошей семьи heast perekonnast neiu;
kõnek. kena, kenake, tubli, hea, paras, kõva; хорошие деньги kena kopikas, kenake raha, tubli summa raha, хороший рост hea kasv, это ему хорошая школа ~ хороший урок see on talle paras ~ hea õpetus ~ õppetund ~ kool, хороший насморк madalk. kõva ~ korralik ~ päris paras nohu;
(без полн. ф.) ilus, kaunis, kena; она хороша собой ta on ilus ~ kaunis ~ kena, она удивительно хороша ta näeb väga kena välja;
(обычно без полн. ф.) kõnek. kena ~ tore (küll); хорош, нечего сказать kena küll, pole midagi öelda, хорошее дело (1) hea ~ tore asi, (2) ülek. kena lugu küll, хорош гусь ülek. kõnek. oled ~ ta on ikka tore ~ kena küll;
(без кр. ф.) kõnek. armas, kallis; мой хороший mu armas ~ kallis;
П С хорошее с. неод. hea; хорошее в человеке (see) hea, mis on inimeses, всего хорошего kõike head, видеть только хорошее ainult ~ üksnes head nägema;
П С хороший м., хорошая ж. од. kõnek. armas, paikene, kallis, armsake, kallike
черпнуть 337 Г сов. и однокр. к черпать korra (hauskariga, kopsikuga, kopaga) tõstma; sisse võtma (näit. vett üle parda);
черпнуть горя ~ лиха kõnek. muret ~ murepäevi ~ vaeva ja viletsust näha saama, nägurit ~ näguripäevi nägema ~ näha saama; vrd. почерпнуть
читать 165a Г несов. что lugema; читать вслух valjusti ~ kõvasti lugema, читать про себя omaette ~ vaikselt lugema, читать наизусть peast lugema, читать по слогам veerima, silphaaval lugema, читать бегло soravalt lugema, читать запоем raamatuid neelama, читать ноты nooti lugema, читать географические карты (maa)kaarti lugema ~ tundma, читать на двух языках kahte keelt ~ kahes keeles lugema, читать стихи (с эстрады) (laval) luuletusi lugema ~ esitama, deklameerima, etlema, читать молитву palvet lugema, читать мысли ülek. mõtteid lugema, читать настроение по лицу ülek. meeleolu näost lugema, читать мораль ~ нравоучения ~ нотации kõnek. moraali lugema, читать лекции loenguid pidama, он читает в институте kõnek. ta peab instituudis loenguid, читающее устройство riider, lugemisseade;
читать в душе ~ в сердце у кого kõnek. näost nägema, kelle soove silmist lugema, keda mõistma, kellest aru saama; читать между строк ~ строчек ridade vahelt lugema; vrd. прочитать
чудесно Н imeliselt, imepäraselt, imeilusasti, imetabaselt, (ime)toredasti, imeväärselt; on imeline ~ imepärane ~ imeilus ~ imetabane ~ (ime)tore ~ imeväärne; чудесно звучать imeliselt kõlama, куст чудесно цветёт põõsas õitseb imeilusasti, чудесно себя чувствовать end imehästi tundma, чудесно провести время (ime)toredasti aega veetma, чудесно выглядеть imeilus välja nägema, в лесу было чудесно metsas oli imetore olla
явиться 321 Г сов. несов. являться
ilmuma, tulema kuhu; явиться домой koju tulema ~ ilmuma, явиться на собрание koosolekule tulema ~ ilmuma, явиться в суд kohtusse ilmuma ~ tulema, наконец ты явился lõpuks ometi ilmusid välja, явиться во сне unes nägema, явиться на свет ülek. ilmale tulema, sündima;
tärkama, tekkima; явилась мысль tärkas ~ tekkis mõte, явилась возможность поехать tekkis sõiduvõimalus;
кем-чем kelleks-milleks osutuma, olema; это известие явилось большой неожиданностью see teade oli ootamatu, явиться первым шагом к чему mille esimene samm olema, простуда явилась причиной болезни haiguse põhjustas külmetus;
явиться собственной персоной nalj. täies hiilguses ~ omaenese isikus kohale ilmuma
явственно Н
selgelt, selgesti; явственно видеть selgesti nägema, явственно слышать selgesti kuulma, мне явственно послышался шорох kuulsin selgesti krabinat ~ kahinat ~ sahinat;
ilmselt, silmanähtavalt, tajutavalt

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur