[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 108 artiklit

в, во предлог I с вин. п.
sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
-st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
-line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
взгляд 1 С м. неод. pilk, vaade (ka ülek.); мимолётный взгляд põgus pilk, пристальный взгляд terav pilk, бросить взгляд pilku heitma, обменяться взглядом ~ взглядами pilke vahetama, приковать взглядом к месту pilguga paigale naelutama, обвести взглядом комнату toas ringi vaatama, философские взгляды filosoofilised vaated, изменить свои взгляды oma vaateid muutma, разделять чьи взгляды kelle vaateid jagama;
на взгляд välimuselt; на мой взгляд minu meelest ~ arvates; на первый взгляд esimesel pilgul; с первого взгляда esimesest pilgust; мерить ~ измерить взглядом pilguga mõõtma
видоизменять 255 Г несов. сов. видоизменить что teisendama, (osaliselt) muutma, modifitseerima, ümber tegema mida; видоизменять план работы tööplaani osaliselt muutma, видоизменять музыкальную тему helitöö teemat teisendama
возводить 313a Г несов. сов. возвести
что püstitama, üles lööma; возводить здание hoonet püstitama;
кого-что во что v на что (üles) tõstma (ka ülek.), van. ülendama; возводить очи к небу pilku ~ silmi taeva poole tõstma, возводить что на высшую ступень kõrgemale astmele tõstma mida, возводить на престол кого keda troonile panema ~ tõstma, возводить в графское достоинство krahviseisusse tõstma, krahviks ülendama, возводить в степень mat. astendama, возводить в принцип põhimõtteks ~ printsiibiks tegema, возводить в систему süsteemiks muutma;
что на кого-что kelle peale panema ~ ajama mida; возводить обвинение на кого süüdistama keda;
что к чему tagasi viima, lätet kätte näitama; некоторые обычаи возводят к древности mõned kombed arvatakse pärinevat muinasajast
воплощать 169a Г несов. сов. воплотить кого-что, в ком-чём, во что kehastama; teoks tegema, realiseerima; (kunstiteoses) kujutama; воплощать в жизнь ellu viima, воплощать в действительность teoks tegema, tegelikkuseks muutma, воплощать в себе endasse koondama, endas ühendama
газифицировать 171a Г сов. и несов. что
gasifitseerima, gaasiga varustama; газифицировать город linna gasifitseerima;
gaasistama, gaasiks muutma; газифицировать уголь sütt gaasistama
галс 1 С м. неод. halss (laeva kurss tuules; üksikkurss loovimisel; üks purjekinnitusotsi); длинный галс pikk üksikkurss ~ halss, правый галс paremhalss, tüürpoordihalss, переменить галс halssima, halssi muutma, üle halsi minema, ложиться на другой галс halssima, teisele halsile ~ üle halsi minema, tuule suhtes pööret sooritama, старт левым галсом vasakhalsistart
денатурировать 171a Г сов. и несов. что keem. denatureerima (aine omadusi muutma)
деформировать 171a Г сов. и несов. что moonutama, kuju muutma, deformeerima
заболачивать 169a Г несов. сов. заболотить что soostama, soiseks muutma; rabastama; здесь река заболачивает почву siin teeb jõgi maapinna soiseks
загустить 296a Г сов. несов. загущать что paksendama; tihestama, (liiga) tihedaks ~ tihedamaks muutma; загустить раствор segu paksendama, загущённые всходы liiga tihedad tõusmed
закристаллизовать 172a Г сов. что min. kristalliseerima, kristallideks muutma; vrd. кристаллизовать
изменение 115 С с. неод.
muutus, muutumine, mat. ka muut; произошли коренные изменения в чём on toimunud põhjalikud muutused milles, количественные изменения kvantitatiivsed muutused, полное изменение mat. täismuut;
muudatus, muutmine, muude; вносить изменения во что muutma mida, muudatusi tegema milles, впредь до изменения muutmiseni, изменение имени существительного по падежам nimisõna käänamine, изменение глагола по лицам verbi pööramine
изменить I 308 Г сов. несов. изменять кого-что muutma; изменить свою жизнь oma eluviisi muutma, годы изменили его ta on aastatega muutunud, изменить решение otsust muutma, изменить тему разговора kõneainet vahetama, изменить к лучшему paremaks tegema
испарить 285a Г сов. несов. испарять что aurustama, auruks muutma
капитализировать 171a Г сов. и несов. что maj. kapitaliseerima (kapitaliks muutma; omandit tulu alusel hindama)
коксовать 172a Г несов. что tehn. koksistama, koksiks muutma
консолидировать 171a Г сов. и несов. что liter. konsolideerima (püsistama; tihedalt liitma; maj. lühiajalist võlakohustust pikaajaliseks muutma)
кристаллизовать 172a Г сов. и несов. что min. kristall(iseer)ima (kristallideks muutma); vrd. закристаллизовать
ломать 165a Г несов.
что, чем murdma, murima, katki tegema, purustama, lõhkuma, lammutama; ломать деревья puid murdma, ломать хлеб leiba murdma, ломать лёд jääd murdma ~ lõhkuma ~ raiuma, ломать руки ülek. käsi murdma, ломать язык ülek. keelt murdma, purssima, ломать дверь ust maha murdma ~ lõhkuma, ломать мебель mööblit lõhkuma, ломать семью ülek. perekonda lõhkuma, ломать старый дом vana maja lammutama, ломать старый порядок ülek. vana korda lammutama, ломать традицию ülek. traditsiooni murdma ~ väärama;
кого-что ülek. (järsult) muutma; ломать себя end muutma;
(обычно безл.) кого-что ülek. kõnek. luid-konte valutama panema; меня всего ломало kõik mu luud valutasid;
ломать ~ поломать голову над чем pead murdma mille kallal; ломать ~ играть ~ разыгрывать комедию kõnek. kometit tegema ~ mängima; ломать ~ поломать копья из-за чего mille pärast piike murdma; ломать ~ гнуть спину ~ горб kõnek. selga küürutama; ломать ~ ломить шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees; vrd. сломать
менять 255 Г несов.
кого-что, на что vahetama; менять квартиру на дачу korterit suvila vastu vahetama, менять деньги raha (lahti) vahetama, менять работу töökohta vahetama, менять бельё pesu vahetama;
что muutma; менять политику poliitikat muutma, менять голос häält moonutama ~ muutma, менять решение otsust muutma, это меняет дело see muudab asja;
менять ~ променять кукушку на ястреба kõnek. valikuga alt minema, vale võimalust valima
модифицировать 171a Г сов. и несов. что modifitseerima, teisendama, muutma
направление 115 С с. неод.
(без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle
обернуть 338 Г сов. несов. обёртывать, оборачивать
что, чем, во что, вокруг чего ümber panema ~ keerama mida millele, pakkima ~ mähkima ~ keerama mida millesse; обернуть книгу бумагой ~ книгу в бумагу raamatule paberit ümber panema, обернуть платок вокруг головы rätikut ümber pea mässima;
что к кому-чему, куда (ümber) pöörama; обернуть лицо к окну nägu akna poole pöörama, näoga akna poole pöörduma, обернуть дело в свою пользу asja oma kasuks pöörama, обернуть разговор в другую сторону kõnek. juttu teisale pöörama;
несов. оборачивать что kõnek. kummuli keerama, ümber ajama;
несов. оборачивать что kõnek. van. käibele ~ ringlusse laskma;
несов. оборачивать что kõnek. ära ~ korda tegema, joonde ajama, hakkama saama; быстро обернуть дело asja kiiresti joonde ajama;
кого-что, в кого-что, кем muutma, moondama; обернуть кого волком ~ в волка hundiks moondama keda, обернуть кого в камень kiviks moondama keda;
обернуть ~ обводить ~ обвести вокруг пальца кого kõnek. keda haneks püüdma ~ tõmbama, alt tõmbama
обесцветить 274a Г сов. несов. обесцвечивать
что värvusetustama, dekoloreerima, valastama (lahust), värvusetuks tegema ~ muutma, (ära) pleegitama, tuhmiks tegema;
кого-что ülek. ilmetuks tegema, mille omapära ~ värvust kaotama
обесценить 269a Г сов. несов. обесценивать кого-что mille väärtust kaotama ~ vähendama, mida väärtusetustama, väärtusetuks ~ tähtsusetuks ~ alaväärseks tegema; обесценить вещь eset väärtusetuks tegema ~ muutma, обесценить личность ülek. isikut alaväärseks ~ väärtusetuks tegema ~ muutma
облик 18 С м. неод. kuju, välimus, pale, ilme; внешний облик välisilme, -kuju, välimus, духовный облик vaimne pale, нравственный ~ моральный облик moraalne pale, облик кристалла min. kristalli kuju, облик города linna ilme ~ nägu ~ pale, облик страны maa ilme, менять облик ilmet ~ kuju muutma
обмелить II 285a Г сов. несов. обмелять что veeseisu ~ vee taset alandama ~ kahandama (näit. jões), madalaveeliseks muutma
обмылить 269a Г сов. несов. обмыливать
кого-что kõnek. (sisse) seebitama, seepi peale määrima ~ panema;
что van. seebistama (rasvu seebiks muutma)
обогатить 296a Г сов. несов. обогащать кого-что, чем rikka(ma)ks tegema, rikastama (ka mäend.), hüvendama (ka tekst.), vääristama; обогатить словарный запас sõnavara rikastama, обогатить руду maaki rikastama, обогатить страну maad ~ riiki rikastama ~ rikkamaks muutma, обогатить почву азотом mulda lämmastikuga rikastama, обогатить изделия tooteid hüvendama (keemiliselt), обогатить жизненный опыт elukogemusi juurde saama, обогатить свой ум знаниями tarkust koguma
обращать 169a Г несов. сов. обратить
кого-что, на кого-что, во что, к кому-чему pöörama, suunama, juhtima; обращать взгляд на что pilku pöörama ~ suunama millele (ka ülek.), обращать внимание на что tähelepanu pöörama millele, обращать оружие против противника relva vastasele suunama, обращать в шутку naljaks ajama ~ pöörama, обращать в другую веру teise usku pöörama, обращать в свою веру oma usku pöörama (ka ülek.), обращать доходы на модернизацию оборудования sissetulekuid seadmete ajakohastamiseks ~ moderniseerimiseks kasutama, обращать стопы куда samme seadma kuhu, обращать в бегство põgenema sundima;
кого-что во что muutma; mat. teisendama; обращать воду в пар vett aurustama ~ auruks muutma, обращать в рабство orjastama, обращать город в пепел linna tuhaks tegema;
кого-что в кого-что moondama kelleks-milleks
обсахарить 269a (повел. накл. обсахари) Г сов. несов. обсахаривать что kõnek.
suhkurdama, suhkruga üle puistama, suhkrut peale riputama, suhkrukorraga katma;
suhkrustama, suhkruks ~ suhkrutaoliseks muutma
обуглить 269a (повел. накл. обугли) Г сов. несов. обугливать что (pealtpoolt, äärtest) söestama ~ söeks muutma
объективировать 171a Г сов. и несов. что liter. objektiveerima, esendama, esemestama, objektiivset kuju andma, objektiks muutma, objektina käsitama
одуматься 164 Г сов. несов. одумываться meelt muutma, aru pähe võtma, järele mõtlema; одумайтесь! võtke aru pähe! возможно, он одумается и вернётся ta ehk mõtleb järele ja tuleb tagasi
ожесточить 287a Г сов. несов. ожесточать кого-что, чем
kalgiks ~ halastamatuks ~ südametuks ~ tigedaks ~ julmaks tegema, kalestama, kalgistama, tigestama; ожесточить сердце südant kalestama, kalgiks ~ südametuks muutma ~ tegema;
ägestama, ägedaks tegema ~ ajama, raevu ajama
оживить 300a Г сов. несов. оживлять кого-что, чем ellu äratama, elustama (ka ülek.); elavdama, elava(ma)ks muutma ~ tegema, virgutama; оживить пустыню kõrbet elustama, kõrbesse elu tooma, оживить воспоминания mälestusi elustama, оживить работу tööd elavamaks muutma, радость оживила лицо nägu läks rõõmust elevile
окультурить 269a Г сов. несов. окультуривать что kultuuristama, kultiveerima, kultuurseks ~ kultiveerituks muutma; окультурить почву mulda kultuuristama, maad harima ~ kultiveerima, окультурить лесную яблоню metsõunapuud kultuurliigiks muutma
опошлить 269a (повел. накл. опошли) Г сов. несов. опошливать, опошлять кого-что (ära) labastama, labaseks tegema; banaalseks muutma, vulgariseerima; опошлить высокое чувство üllast tundmust labastama, опошлить идею mõtet ära leierdama ~ kulutama
отменить 308 Г сов. несов. отменять что ära muutma ~ jätma, kaotama; kehtetuks tunnistama, tühistama, annulleerima, likvideerima; отменить наказание karistust ära muutma, отменить соревнование võistlust ära jätma, отменить телесные наказания ihunuhtlust kaotama, отменить решение суда kohtuotsust tühistama, отменить приказ käsku ~ käskkirja annulleerima ~ tühistama
отравить 321 Г сов. несов. отравлять кого-что, чем mürgitama (ka ülek.), mürgistama; отравить воду vett mürgitama, отравить организм алкоголем organismi alkoholiga mürgitama, отравить душу hinge mürgitama, отравить жизнь кому kelle elu mürgitama, отравить удовольствие кому kelle mõnusat olemist ~ mõnu ~ lõbu ära rikkuma, отравить обстановку ~ атмосферу õhkkonda talumatuks muutma
отяжелить 285a Г сов. несов. отяжелять кого-что, чем raske(ma)ks tegema (ka ülek.); отяжелить конструкцию konstruktsiooni raskemaks tegema ~ muutma, konstruktsiooni kaalu suurendama, отяжелить слог väljenduslaadi ~ stiili raskepärastama
ошлаковать 172a Г сов. что tehn. räbustama, räbuks muutma, šlakistama
перевернуть 338 Г сов. несов. переворачивать, перевёртывать
кого-что ümber keerama ~ pöörama; kõnek. ümber ~ kummuli ajama ~ keerama, kaadama; перевернуть страницу lehte keerama ~ pöörama, перевернуть раненого haavatut ümber keerama, перевернуть пальто kõnek. mantlit ümber pöörama, перевернуть лодку paati ümber ajama, перевернуть бочку вверх дном tünni kummuli keerama;
что ülek. kõnek. segi paiskama, pahupidi ~ pea peale pöörama; põhjalikult muutma (ka välimuselt); teist otsa ~ lehekülge pöörama; перевернуть весь дом kogu maja pahupidi pöörama, эта новость перевернула мои планы see uudis ajas mu plaanid segi, перевернуть всю жизнь elule teist lehekülge pöörama, перевернуть понятия arusaamu kummutama, эх, как тебя перевернуло! madalk. sa oled ju näost päris ära langenud;
кого-что vapustama; от моих слов его перевернуло minu sõnad vapustasid teda ~ panid ta võpatama;
перевернуть весь мир kogu maailma pea peale pöörama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать (всю) душу кому, чью kõnek. läbi raputama, vapustama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать вверх ~ кверху дном что kõnek. kõike pea peale pöörama
переделать 164a Г сов. несов. переделывать
кого-что, во что ümber tegema ~ kujundama ~ muutma; переделать платье kleiti ümber tegema, переделать свой характер oma iseloomu muutma, переделать роман в пьесу romaani näidendiks ümber töötama;
что kõnek. kõike ~ palju (ära) tegema; переделать все дела kõik tööd ära tegema, kõigega toime tulema ~ hakkama saama, переделать всю работу kogu tööga toime tulema
переиначить 271a Г сов. несов. переиначивать что kõnek. muutma, teisendama; moonutama; переиначить имена nimesid teisendama, переиначить на свой лад oma maitsele vastavaks tegema
переключить 287a Г сов. несов. переключать
что, на что ümber lülitama (ka ülek.); переключить антенну antenni ümber lülitama, переключить внимание на что tähelepanu millele ümber lülitama;
кого-что, на что üle viima; переключить завод на производство запасных частей tehast varuosade tootmisele üle viima, переключить разговор на другую тему jutuainet vahetama ~ muutma, teist juttu tegema, juttu teisale viima, переключить скорость kõnek. käiku vahetama
перекраситься 273 Г сов. несов. перекрашиваться
во что (teiseks) värvuma, (teist) värvi peale võtma; юбка хорошо перекрасилась в коричневый цвет ülevärvimisel sai seelik ilusat pruuni värvi;
во что, без доп. (oma juukseid) teiseks värvima;
в кого, без доп. ülek. kõnek. oma värvi muutma, end teise sildi all näitama
перекроить 284 Г сов. несов. перекраивать что
uuesti ~ uutmoodi (juurde) lõikama;
kõnek. (ajapikku palju v. kõike) juurde lõikama;
ülek. kõnek. põhjalikult muutma, ümber tegema; перекроить пьесу näidendit põhjalikult ümber tegema ~ ümber töötama, перекроить жизнь elule uut pööret andma
переломать 165a Г сов. несов. переламывать
что (järgemööda kõike v. hulka) ära lõhkuma ~ katki murdma ~ purustama; ребёнок переломал все свои игрушки laps lõhkus kõik oma mänguasjad ära, он переломал ноги ta murdis mõlemad jalad ~ mõlema jala luud;
кого-что ülek. kõnek. muutma, murdma; его трудно переломать teda juba ei murra
переломить 321 Г сов. несов. переламывать
что pooleks ~ katki murdma; переломить палку keppi pooleks murdma, он переломил себе ногу ta murdis jala(luu);
кого-что ülek. murdma, muutma (tahet, iseloomu vm.), kõnek. jagu ~ võitu saama; переломить упрямство kangekaelsust murdma, переломить сон unest võitu saama, переломить себя (1) endast jagu saama, (2) end muutma ~ ümber tegema
переменить 308 Г сов. кого-что
muutma; переменить причёску soengut muutma, переменить образ жизни eluviisi muutma, это ничего не переменит see ei muuda midagi;
несов. переменять kõnek. (ümber) vahetama; переменить квартиру korterit vahetama;
переменить ~ менять декорации olukorda ~ asjade seisu muutma
переродить 292 Г сов. несов. перерождать кого-что täiesti teiseks tegema, põhjalikult muutma, ümber looma ~ kujundama; отдых переродил его puhkuse ajal on temast teine inimene saanud
перерыть 347a Г сов. несов. перерывать
что täielikult ümber ~ läbi kaevama ~ sonkima; перерыть весь сад kogu aeda ümber kaevama ~ songermaaks muutma, перерытая снарядами земля mürskudest ülesküntud maa;
что, чем risti üle mille kaevama; перерыть дорогу канавой risti üle tee kraavi kaevama;
что kõnek. (üksteise järel kõike) läbi tuhnima ~ tuustima; перерыть все ящики kõiki sahtleid läbi tuustima
переставлять 255 Г несов. сов. переставить
что, куда ümber paigutama ~ asetama ~ tõstma, teisaldama; ümber järjestama; переставлять мебель mööblit ümber paigutama, переставлять часы kella ette ~ taha lükkama, kella õigeks panema, переставлять слова в предложении (lauses) sõnajärge muutma;
(без сов) edasi tõstma, liigutama; еле ~ едва переставлять ноги vaevu jalga jala ette tõstma, vaevaliselt liikuma
перестроить 268 Г сов. несов. перестраивать
что ümber ehitama ~ kujundama, rekonstrueerima;
кого-что ümber korraldama ~ seadma, reorganiseerima, ümber organiseerima, uutma; ümber rivistama; перестроить расписание поездов rongide sõiduplaani ümber korraldama, перестроить работу tööd ümber korraldama, перестроить ряды ridu ümber korraldama, перестроить роту roodu ümber rivistama, перестроить предложение lauses sõnajärge muutma;
что ümber ~ uuesti häälestama (ka ülek.); перестроить рояль klaverit uuesti häälestama, перестроить приёмник на другую волну raadiot teisele lainele keerama ~ ümber lülitama
перестроиться 268 Г сов. несов. перестраиваться
ümber rivistuma; перестроиться в одну шеренгу ühte viirgu ümber rivistuma;
ülek. end ümber seadma, oma elulaadi muutma ~ ümber korraldama;
ülek. ümber häälestuma
переубедиться 292 (без 1 л.) Г сов. несов. переубеждаться teisele arvamusele ~ veendumusele jõudma, oma arvamust ~ veendumust muutma
повернуть 338 Г сов. несов. повёртывать, поворачивать кого-что, без доп., куда keerama, pöörama (ka ülek.); повернуть кран kraani keerama, повернуть больного на другой бок haiget teisele küljele keerama, повернуть лицо к свету nägu valguse poole pöörama, повернуть направо paremale pöörama, повернуть назад tagasi pöörduma, повернуть разговор juttu teisale keerama ~ pöörama, jutuainet ~ jututeemat muutma, повернуть дело по-своему asja oma tahte järgi pöörama;
повернуть ~ поворачивать оглобли madalk. (1) otsa ringi ~ ümber pöörama, (2) oma sõnu sööma, (hoopis) teist laulu laulma (hakkama)
пойти 374 Г сов.
куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
попятный 126 П van. tagurpidi-, tagurpidine, äraspidine, äraspidi-, tagasisuunas;
идти на попятный ~ на попятную kõnek. oma sõnu sööma, meelt muutma
поток 18 С м. неод.
vool (ka ülek.), voolus, voog; поток воды veevool, воздушный поток õhuvool, -voog, грунтовой поток põhjaveevool, селевой поток rusuvool (mäestikujõgedes), поток данных info andmevoog, поток излучения, лучистый поток füüs. kiirgusvoog, магнитный поток el. magnetvoog, световой поток füüs. valgusvoog, поток слёз pisarate vool ~ uputus, поток слов sõnatulv, -valing, -vool, людской поток inimvool, поток речей kõnede laviin, поток приветствий tervituste vool, поток лжи üks vale teise otsa, горный поток mäestikujõgi, mägioja, литься потоком ~ потоками ojadena voolama, слушатели первого потока esimese rühma kuulajad;
voolumeetod, vooltootmismeetod; перевести производство на поток tootmist voolumeetodile üle viima;
( отдавать, отдать что ) на поток и разграбление кому liter. kellel lasta mida ära rüüstata ~ maatasa ~ pihuks ja põrmuks teha ~ varemeiks ~ tuhaks muuta; ( предавать, предать что ) потоку и разграблению liter. mida täielikult maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema ~ varemeiks muutma, paljaks rüüstama
поэтизировать 171a Г сов. и несов. кого-что poetiseerima, poeetiliseks muutma ~ tegema, ilustama, luulendama, luulelist värvingut andma, luuleliselt kujutama; поэтизировать действительность tegelikkust poeetiliselt kujutama
превратить 296a Г сов. несов. превращать кого-что, в кого-что muutma, muundama; превратить воду в пар vett aurustama, превратить пустыню в сад kõrbet (õitsvaks) aiaks muutma, превратить дробь в целое число murdu täisarvuks muundama, превратить дело в шутку asja naljaks pöörama
преломлять 255 Г несов. сов. преломить что
liter. van. pooleks ~ katki murdma;
ülek. muutma, moonutama, teisiti tõlgendama ~ mõtestama;
füüs. murdma
преобразить 293a Г сов. несов. преображать кого-что ümber kujundama, (teistsuguseks) muutma; зима преобразила поля и леса talv on põldudele ja metsale teise näo andnud
преобразовать 172a Г сов. несов. преобразовывать что, во что ümber kujundama ~ korraldama, teiseks ~ teistsuguseks muutma, transformeerima, muundama; mat. teisendama; преобразовать природу loodust ümber kujundama, преобразовать переменный ток в постоянный el. vahelduvvoolu alalisvooluks muundama, преобразовать алгебраическое выражение mat. avaldist teisendama, преобразовать уравнение mat. võrrandit teisendama
претворить 285a Г сов. несов. претворять
что, во что kõrgst. teoks tegema, teostama, ellu viima ~ rakendama; претворить в жизнь ellu viima ~ rakendama, претворить в действительность teoks tegema;
кого-что, во что van. muutma
приблизить 272a Г сов. несов. приближать
кого-что, к чему lähendama, lähedale tooma ~ viima ~ paigutama ~ tõstma; приблизить книгу к глазам raamatut silmadele lähemale tõstma ~ tooma, приблизить промышленное предприятие к источникам сырья tööstusettevõtet toorainele lähemale ~ tooraine asukoha lähedale paigutama, приблизить литературу к жизни ülek. kirjandust elulähedasemaks muutma ~ tegema;
кого-что, к кому-чему kellele lähedasemaks tegema; van. kelle lähikonda arvama; приблизить к себе endale lähedaseks tegema, приблизить к царю keisri lähikonda arvama;
что, к чему kiirendama, lähemale tooma, lähendama, ligendama; приблизить решительный момент otsustava hetke saabumist kiirendama, приблизить срок отъезда ärasõitu kiirendama, приблизить к идеалу ideaalile lähendama, ideaalilähedaseks tegema
пролетаризировать 171a Г сов. и несов. кого pol. proletariseerima, proletaarlaseks muutma
раз-, разо-, разъ-, рас- приставка I verbiliitena väljendab
purustamist, lõhkumist katki, lõhki, puruks, peeneks, pihuks; разбить katki ~ puruks tegema, ära lõhkuma, lõhki lööma, разгрызть katki närima, разорвать lõhki rebima ~ käristama, раскрошить peeneks ~ tükkideks ~ pihuks tegema, pudiks poetama, raasutama;
laialipaigutamist, laialijaotamist, laialisuundumist laiali; разбросать laiali loopima ~ pilduma ~ laotama, раздать laiali jagama, разлить laiali kallama ~ valama, villima, рассылать laiali saatma, разбежаться laiali jooksma;
meelemuutust, tegevuse lakkamist ümber, üles; раздумать ümber mõtlema, meelt muutma, раззнакомиться tutvust üles ütlema ~ lõpetama, разлюбить armastamast lakkama;
kõrvaldamist, eraldamist, lahtivõtmist de-, des-, lahti; разминировать demineerima, miine kõrvaldama miinidest puhastama, размагнитить demagneetima, magneetumusest vabastama, разоружить desarmeerima, relvitustama, relvi ära võtma, разбинтовать sidet lahti võtma, lahti siduma, раздеваться lahti riietuma, распрягать rakkest lahti võtma, lahti rakendama, расстегнуть lahti nööpima, разъединить koost ~ ühendusest lahti võtma ~ lahutama;
muutumist saama, minema; разбогатеть rikkaks saama ~ minema, rikastuma, размягчиться pehmenema, pehmuma, pehmeks minema;
tegevuse intensiivsust; разглядывать pingsalt uurima, разобидеть rängalt solvama, расцеловать tugevasti suudlema, разукрасить ilustama, расхвалить üles kiitma;
(ся -verbidega) liialeminekut; разбаловаться ülemeelikuks minema (laste kohta), разовраться valetamisega liiale minema ~ mõõtu kaotama, разолгаться hullupööra valetama hakkama, расплясаться tantsuhoogu sattuma; II adjektiiviliitena väljendab omaduse kõrgeimat astet üli-, hull-, väga, ülimalt jt.; развесёлый ülilõbus, разудалый hulljulge, разлюбезный väga ~ ülimalt armastusväärne
разговор 1 С м. неод.
jutuajamine, kõnelus, vestlus, keskustelu, jutt, kõne; крупный разговор tõsine jutuajamine, предстоящий разговор eelseisev jutuajamine, разговор по душам avameelne jutuajamine, оживлённый разговор elav vestlus ~ keskustelu, непринуждённый разговор sundimatu vestlus, бесполезный разговор kasutu jutt, телефонный разговор telefonikõne, завести разговор juttu alustama ~ sobitama, подслушать разговор kõnelust pealt kuulama, разговор шёл о друге jutt oli ~ käis sõbrast, разговор зашёл о политике jutt kaldus poliitikale, прервать разговор jutuajamist katkestama, переменить разговор kõneainet vahetama ~ muutma, прекратите разговоры jätke jutud, включиться в разговор kõnelusse sekkuma, разговор не клеится kõnek. jutt ei laabu, втянуть в разговор кого keda vestlusse tõmbama, об этом не может быть и разговору kõnek. sellest ei saa juttugi olla, без разговоров kõnek. ilma mingi jututa, vastu vaidlemata, вот и весь разговор kõnek. ja ongi kogu lugu, ja lool ~ jutul lõpp;
разговоры мн. ч. kõnek. kuulujutud, kuuldused, keelepeks; теперь пойдут разговоры nüüd hakkavad levima ~ lähevad lahti kuulujutud, nüüd läheb jutt lahti;
без лишних разговоров ilma pikema jututa
раздумать 164b Г сов. с инф., без доп. ümber mõtlema, meelt muutma, teisele mõttele tulema, kavatsusest loobuma; он раздумал идти в гости ta mõtles ümber ega läinud külla ~ ja jättis külla minemata
разнообразить 272a Г несов. что mitmekesise(ma)ks ~ vaheldusrikka(ma)ks tegema ~ muutma, mitmekesistama, vaheldama; разнообразить меню menüüd mitmekesise(ma)ks tegema ~ mitmekesistama
разрушить 271a Г сов. несов. разрушать что ära lõhkuma, purustama, rusustama, rusudeks muutma ~ tegema, hävitama (ka ülek.); разрушить мост silda ära lõhkuma, разрушить семью perekonda lõhkuma, разрушить здоровье tervist rikkuma ~ hävitama ~ laastama, разрушить тишину vaikust rikkuma ~ segama, разрушить иллюзию illusiooni hävitama, разрушить планы plaane purustama ~ nurja ajama ~ nurjama, разрушить хозяйство majandust ~ majapidamist laostama
разрядить II 289, 313a Г сов. несов. разряжать II что
laengust vabastama, tühjaks laadima ~ laskma, (laengust v. lõhkemoonast) tühjendama; lahendama (pinge kohta), purgima; разрядить оружие relva tühjaks laadima, разрядить аккумулятор akut tühjendama;
ülek. (pinevust v. pinget) lõdvendama; разрядить обстановку olukorda lahedamaks ~ rahulikumaks ~ pingevabaks tegema ~ muutma;
trük. sõrendama (tähevahesid suurendama)
распылить 285a Г сов. несов. распылять что
pihustama; tolmustama, tolmuks muutma; распылить нефть naftat pihustama;
ülek. hajutama, laiali pillama, killustama; распылить внимание tähelepanu hajutama ~ killustama, распылить силы противника vastase jõudu killustama, нас много, но мы распылены meid on palju, kuid me oleme laiali pillatud
революционизировать 171a Г сов. и несов. кого-что
revolutsioneerima, revolutsioonilisi ideid levitama, revolutsioonile õhutama, revolutsioonilist meelsust tekitama, revolutsiooniliseks muutma; революционизировать массы rahvahulki revolutsioneerima ~ revolutsioonile õhutama;
revolutsiooniliselt ~ põhjalikult uuendama ~ ümber kujundama; революционизировать искусство театра teatrikunsti põhjalikult ümber kujundama
ретушировать 171a Г сов. и несов. что fot., trük. retuššima, retušeerima (fotonegatiivi, reprot vm. kergelt muutma pliiatsi, värvi v. tuši abil); vrd. отретушировать
реформировать 171a Г сов. и несов. что reformima, (reformi teel) muutma ~ uuendama, ümber korraldama; реформировать управление juhtimist reformima ~ ümber korraldama
романизировать 171a Г сов. и несов. кого-что romaniseerima (roomapäraseks muutma)
синхронизировать 171a Г сов. и несов. что tehn. sünkroniseerima, sünkroonseks ~ sünkrooniliseks muutma
сообщить 287a Г сов. несов. сообщать
что, кому, о ком-чём, без доп teatama, teatavaks tegema, teada andma; сообщить новость uudist teatama, сообщить по радио raadios teatama, сообщить по телефону telefoni teel ~ telefonitsi teatama ~ teada andma;
что кому-чему van. (edasi) andma; сообщить детям любовь к музыке lastele muusikaarmastust edasi andma;
что чему milliseks tegema ~ muutma; сообщить ткани водонепроницаемость riiet vettpidavaks tegema
сплавить I 278a Г сов. несов. сплавлять I
что, с чем sulandama, sulamiks muutma; keem. loistma, lahustuvaks muutma;
когочто, с чем ülek. ühte sulatama ~ kokku liitma, ühendama
суспензировать 171a Г сов. и несов. что keem. heljundama, suspendeerima (tahke aine osakesi vedelikus heljuvaks muutma)
тон С м. неод.
5, 1 (heli)toon (ka füüs., muus.), helikõrgus; высокий тон kõrge toon, низкий тон madal toon, задать тон (1) häält andma, (2) ülek. kõnek. tooni andma, mõõduandev olema, петь не в тон vale viisi ~ valel viisil laulma, тоны сердца med. südametoonid;
1 (без мн. ч.) hääl, hääletoon, kõnetoon (ka ülek.), häälevarjund; властный тон võimukas ~ käskiv (hääle)toon, деловой тон asjalik toon, иронический тон irooniline toon, pilketoon, мажорный тон ülek. rõõmsameelne hääl(etoon), минор ный тон ülek. kurvameelne hääl(etoon), тон статьи kirjutise ~ artikli toon, повысить тон häält kõrgendama ~ tõstma, изменить тон hääletooni muutma, настроить себя на грустный тон ülek. end nukrale lainele häälestama;
1 (без мн. ч.) toon, käitumisviis, maneer; правила хорошего тона hea tooni ~ kombeka käitumise reeglid, дурной тон halb komme ~ maneer;
4 (värvi)toon, värvus; светлые тона heledad (värvi)toonid, пастельные тона pastelltoonid, яркие тона eredad (värvi)toonid, спокойные тона rahulikud (värvi)toonid, тёплые тона soojad (värvi)toonid, тон цвета, цветовой тон värvitoon, värving, тон в тон (1) toon toonis, (2) ülek. samas laadis, изображать в светлых тонах heledates (värvi)toonides kujutama ~ kirjeldama;
попадать ~ попасть в тон кому kelle tooni tabama, end kelle lainele häälestama
трансформировать 171a Г сов. и несов. что, во что transformeerima, muundama, muutma, teisendama
увалить Г сов. несов. уваливать I
305a кого-что, чем kõnek. täis kuhjama; ülek. kelle selga laduma ~ kaela veeretama;
305b что madalk. viltu ~ küljeli kallutama ~ vajutama, längu ~ küllakile kallutama; viltu laduma; увалить стену seina viltu laduma;
305a что mer. vallama (kurssi v. suunda muutma, rohkem pärituult pöörama); увалить под ветер vallama
углубить 302 Г сов. несов. углублять что
süvendama (ka ülek.), sügavdama, sügavamaks ~ süvemaks tegema ~ muutma; углубить канал kanalit süvendama, углубить колодец kaevu sügavamaks tegema, углубить знания teadmisi süvendama, углубить конфликт konflikti süvendama ~ teravdama;
во что sügavamale laskma ~ paigutama ~ lööma; ehit., tehn. süvistama; углубить сваю vaia süvistama ~ pinnasesse suruma ~ rammima
удесятерить 285a Г сов. несов. удесятерять что kümnekordistama, kümnekordseks muutma ~ tegema; удесятерить своё богатство oma vara ~ rikkust kümnekordistama, удесятерить усилия kümme korda rohkem ~ kümnekordselt pingutama
умедлить 269a (повел. накл. умедли, умедлите) Г сов. несов. умедлять что kõnek. aeglustama, aeglasemaks seadma ~ tegema ~ muutma; умедлить шаги sammu aeglustama
упростить 296а Г сов. несов. упрощать что lihtsustama (ka ülek.), lihtsamaks ~ primitiivsemaks muutma ~ tegema; упростить конструкцию машины masina konstruktsiooni lihtsustama, упростить орфографию õigekirja ~ ortograafiat lihtsustama, упростить свою жизнь oma elu lihtsamaks tegema
упрочить 271а Г сов. несов. упрочивать
что kindlustama (ka ülek.), tugevdama, kindlamaks ~ tugevamaks tegema ~ muutma; упрочить мир rahu kindlustama, упрочить своё положение oma positsiooni kindlustama;
что за кем-чем ülek. tagama; он упрочил за собой право на что ta tagas enesele õiguse, исследование упрочило за ним славу талантливого учёного uurimus tagas talle andeka teadlase maine ~ kuulsuse
усилить 269a Г сов. несов. усиливать что tugevdama, kõvendama, võimendama, tugevamaks ~ kõvemaks ~ võimsamaks tegema ~ muutma, intensiivistama, tõhustama, kiirendama; усилить охрану valvet tugevdama, усилить медицинское наблюдение arstlikku järelevalvet tugevdama ~ rangemaks muutma, усилить звук heli võimendama, усилить впечатление muljet süvendama, усилить внимание rohkem ~ suuremat tähelepanu pöörama, усилить гонку вооружений võidurelvastumist hoogustama ~ intensiivistama
усовершенствовать 171a Г сов. что täiustama, täielikumaks ~ täiuslikumaks tegema ~ muutma, täiendama, viimistlema; усовершенствовать машину masinat täiustama, усовершенствовать свои знания oma teadmisi täiendama; vrd. совершенствовать
утонить 285a Г сов. несов. утонять что peenendama, õhendama, peenemaks ~ õhemaks tegema ~ muutma, ahendama
утончить 287a Г сов. несов. утончать
что peenendama, õhendama, peenemaks ~ õhemaks tegema ~ muutma, ahendama; утончить нитку niiti peenemaks tegema, утончить кожу nahka õhendama ~ õhemaks lõikama ~ hööveldama, утончить роговицу med. (silma) sarvkesta õhendama (sarvkesta paksendit eemaldama);
кого-что ülek. rafineerima, rafineerituks ~ subtiilseks tegema; утончить вкус maitset rafineerima
утруднить 285a Г сов. несов. утруднять
что raskendama, raskemaks ~ keerukamaks muutma ~ tegema; утруднить задачу ülesannet raskendama ~ raskemaks tegema ~ keerukamaks muutma;
кого-что kõnek. tülitama, tüli tegema, raskusi valmistama, vaevama; если вас не утруднит kui see teile tüli ei tee, kui teil ei ole raske
утучнить 285a Г сов. несов. утучнять кого-что
paksuks ~ rammusaks ~ lihavaks tegema ~ muutma;
van. rammutama, väetama; утучнить землю maad rammutama
ухудшить 271a (повел. накл. ухудши, ухудшите) Г сов. несов. ухудшать что halvendama, pahendama, kehvenema, halvemaks ~ pahemaks tegema ~ muutma; ухудшить чьё положение kelle olukorda halvendama, ухудшить состояние здоровья tervislikku seisundit halvendama ~ halvemaks ~ pahemaks tegema, ухудшить отношения suhteid halvendama
участить 296а Г сов. несов. учащать что sagedamaks ~ tihedamaks ~ kiiremaks muutma, sagendama, tihendama, kiirendama; участить посещения külastusi sagedamaks muutma, sagedamini külastama, участить обороты колеса ratta pöörlemist kiirendama, участить шаг tihedama sammuga astuma hakkama, sammu lisama ~ kiirendama, kiiremat sammu võtma
фашизировать 171a Г сов. и несов. что fašiseerima, fašistlikuks muutma ~ tegema
феминизировать 171a Г сов. и несов. кого-что femineerima (naiselikuks muutma, naisestama; naiste mõjule v. ülekaalule allutama)
фетишизировать 171a Г несов. что fetišeerima (fetišiks tegema v. muutma v. pidama)
флектировать 171b Г несов. lgv flekteerima, (sõna) muutma
флюсовать 172a Г несов. что räbustama (räbuks muutma), räbuga katma
формализовать 172а Г сов. и несов. что formaliseerima (formaalseks muutma; rangesse vormi suruma, mudelite v. valemitena esitama)
шлаковать 172a Г несов. что met.
räbustama (räbuks muutma);
räbutama (räbuga katma)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur