[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 7 artiklit

впрочем союз
aga, ent;
в функции вводн. сл. muide, muuseas; pealegi; впрочем, поступайте, как хотите muide, toimige ~ tehke, nagu soovite, Затопить печку? -- Не нужно... впрочем, затопи Kas panna ahi kütte? -- Pole vaja... või pane pealegi
кстати Н
õigel ~ parajal ajal ~ hetkel, ajaldi; parajasti; ваша помощь пришла как нельзя кстати teie abi tuli väga õigel ajal, это весьма кстати see kulub just ära, это сказано кстати see on õigel kohal öeldud, говорить кстати что mida õigel ~ parajal kohal ütlema;
ühtlasi (ka), üksiti; кстати зайди и за книгами ühtlasi vii ~ too raamatud ka ära;
в функции вводн. сл. muuseas, muide; кстати сказать muuseas öeldes ~ öelda, кстати, как вы себя чувствуете? muide, kuidas te end tunnete?
считать I 165a Г несов. сов. счесть
(без сов.) кого-что, без доп. (arve) lugema, loendama, arvutama, arvestama; считать до десяти kümneni lugema, считать деньги raha lugema, уметь считать arvutada oskama, считать на счётах arvelauaga arvutama, считать в уме peast arvutama, считать на пальцах sõrmedel arvutama, считая с осени sügisest peale ~ saadik, не считая чего välja arvatud, kaasa arvamata, arvesse võtmata;
кого-что, кем-чем, за кого-что pidama, arvama, lugema; считать своим долгом oma kohuseks pidama, считать нужным ~ за нужное vajalikuks pidama, считать возможным võimalikuks pidama, считать за честь auks pidama ~ lugema, считать погибшим langenuks pidama, считать за счастье vedamiseks pidama, он считает себя оскорблённым ta peab end solvatuks, жена его ни во что не считает naine ei pea temast midagi, ta on naise jaoks paljas õhk, считаю, что ты не прав arvan, et sul pole õigus;
считай(те) повел. накл. в функции вводн. сл. muide; он, считай, всю жизнь прожил в деревне ta on muide terve oma elu maal elanud;
считать ворон ~ галок ~ мух kõnek. ammuli sui ~ ringi vahtima, molutama, (2) muidu ~ niisama vahtima, laest kärbseid lugema, aega surnuks lööma; считать звёзды (1) pilvedes hõljuma, (2) lakke vahtima; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel; vrd. посчитать
часом Н kõnek.
mõnikord, vahel, aeg-ajalt;
в функции вводн. сл. muide, muuseas, juhtumisi, juhuslikult; ты, часом, не меня ищешь? ega sa juhuslikult ~ juhtumisi ~ äkki mind ei otsi?;
часом с квасом, порой с водой kõnekäänd peost suhu (elama)
к II предлог с дат. п.
suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
молвить 278a (повел. накл. молви) Г сов. что, без доп. van. lausuma, kostma, ütlema, sõnama; сидит, ни с кем слова не молвит istub ega räägi kellegagi sõnakestki, к слову молвить muuseas, muide
слово С с. неод.
sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
(без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
(без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
(без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
(без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur