[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 102 artiklit
незачем предик. kõnek. pole vaja, pole mõtet, pole põhjust; незачем тебе туда идти sul pole vaja ~ pole põhjust ~ on asjata sinna minna, mis mõtet on sul sinna minna
отпустить 317 Г сов. → несов. отпускать
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
лень 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ laiskus; его обуяла лень laiskus on tast võitu saanud, laiskus ei lase teda lahti, на него нашла ~ напала лень kõnek. tal(le) on laiskus peale tulnud, побороть в себе лень laiskusest võitu saama, из-за ~ из лени laiskusest;
‣ в функции предик. кому, с инф., без доп. kõnek. kes ei viitsi, kellel pole tahtmist ~ viitsimist; мне лень идти ma ei viitsi minna, и не лень тебе идти? ja sul on tahtmist minna? ja sa viitsid minna?
◊ (все) кому (только) не лень kõik, kes tahavad ~ viitsivad
‣ laiskus; его обуяла лень laiskus on tast võitu saanud, laiskus ei lase teda lahti, на него нашла ~ напала лень kõnek. tal(le) on laiskus peale tulnud, побороть в себе лень laiskusest võitu saama, из-за ~ из лени laiskusest;
‣ в функции предик. кому, с инф., без доп. kõnek. kes ei viitsi, kellel pole tahtmist ~ viitsimist; мне лень идти ma ei viitsi minna, и не лень тебе идти? ja sul on tahtmist minna? ja sa viitsid minna?
◊ (все) кому (только) не лень kõik, kes tahavad ~ viitsivad
подступиться 323 Г сов. → несов. подступаться к кому-чему juurde ~ ligidale ~ lähedale tulema ~ astuma, lähenema (ka ülek.); lähedale tungima; к дому не подступиться ei pääse maja juurde ~ ligidalegi, к нему страшно подступиться hirm on tema jutule ~ lähedalegi minna, talle ei julge ligigi minna
пора 57 С ж. неод.
‣ aeg; рабочая пора tööaeg, счастливая пора õnnelik aeg, õnneaeg, грибная пора seeneaeg, страдная пора lõikusaeg, (saagi)koristusaeg, зимняя пора talveaeg, talv, горячая пора kiire aeg, пора дождей vihmaperiood, в самой поре kõnek. paremas eas, parimais aastais, в мою пору minu ajal, вечерней порой õhtusel ajal, õhtul, той порой ~ порою, в ту пору tol ajal, tollal, до сих пор seniajani, siiamaani, siiani, до каких пор mis ajani, kui kaua (veel), до тех пор, пока seni(kaua) kui, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ saadik, на первых порах esialgu, algul, alguses, в самую пору õigel ~ parajal ajal, без поры без времени folkl. enneaegselt, enneaegu, до поры до времени seni(ks) kuni;
‣ в функции предик. кому, без доп. on aeg; пора ехать on aeg teele asuda, пора спать on aeg magama heita, пора домой on aeg koju minna;
◊ пора и честь знать kõnek. (1) on aeg ära minna, hea külaline on see, kes oskab õigel ajal lahkuda, (2) aitab naljast, igal asjal olgu ikka lõpp ka; пора на боковую kõnek. on aeg koti peale minna ~ põhku pugeda
‣ aeg; рабочая пора tööaeg, счастливая пора õnnelik aeg, õnneaeg, грибная пора seeneaeg, страдная пора lõikusaeg, (saagi)koristusaeg, зимняя пора talveaeg, talv, горячая пора kiire aeg, пора дождей vihmaperiood, в самой поре kõnek. paremas eas, parimais aastais, в мою пору minu ajal, вечерней порой õhtusel ajal, õhtul, той порой ~ порою, в ту пору tol ajal, tollal, до сих пор seniajani, siiamaani, siiani, до каких пор mis ajani, kui kaua (veel), до тех пор, пока seni(kaua) kui, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ saadik, на первых порах esialgu, algul, alguses, в самую пору õigel ~ parajal ajal, без поры без времени folkl. enneaegselt, enneaegu, до поры до времени seni(ks) kuni;
‣ в функции предик. кому, без доп. on aeg; пора ехать on aeg teele asuda, пора спать on aeg magama heita, пора домой on aeg koju minna;
◊ пора и честь знать kõnek. (1) on aeg ära minna, hea külaline on see, kes oskab õigel ajal lahkuda, (2) aitab naljast, igal asjal olgu ikka lõpp ka; пора на боковую kõnek. on aeg koti peale minna ~ põhku pugeda
боязно предик. kõnek. (on) hirm; мне боязно mul on hirm, мне боязно одному идти kardan üksi minna
домой Н koju; мне пора домой mul on aeg koju minna
мавр 1 С м. од. maur; moorlane, moora(maa)mees (van.);
◊ мавр сделал своё дело, мавр может уйти liter. mooramaamees on oma töö teinud, mooramaamees võib minna
◊ мавр сделал своё дело, мавр может уйти liter. mooramaamees on oma töö teinud, mooramaamees võib minna
надоумить 277 Г сов. → несов. надоумливать кого с инф. kõnek. mõttele viima, nõu andma; я надоумил его пойти на курсы andsin talle nõu kursustele minna
некуда Н
‣ с инф. ei ole kuhugi, ei ole kuskile, pole kusagile; ему некуда идти tal pole kuhugi minna, нам некуда спешить meil pole (kusagile) kiiret, некуда деваться (1) pole kuhugi minna ~ kusagil olla, (2) ülek. pole pääsu, pole midagi parata;
‣ со сравн. ст. kõnek. äärmiselt; откровенней некуда avameelsemalt enam ei saagi, хуже некуда äärmiselt halb, halvem ei saa enam olla
‣ с инф. ei ole kuhugi, ei ole kuskile, pole kusagile; ему некуда идти tal pole kuhugi minna, нам некуда спешить meil pole (kusagile) kiiret, некуда деваться (1) pole kuhugi minna ~ kusagil olla, (2) ülek. pole pääsu, pole midagi parata;
‣ со сравн. ст. kõnek. äärmiselt; откровенней некуда avameelsemalt enam ei saagi, хуже некуда äärmiselt halb, halvem ei saa enam olla
проквасить 273a Г сов. → несов. проквашивать что
‣ hapendama, hapneda laskma; проквасить молоко piima hapendama;
‣ kõnek. hapuks minna laskma; проквасить суп suppi hapuks minna laskma
‣ hapendama, hapneda laskma; проквасить молоко piima hapendama;
‣ kõnek. hapuks minna laskma; проквасить суп suppi hapuks minna laskma
спарить II 269a (без кр. ф. страд. прич.) Г сов. → несов. спаривать II что madalk. ära määndama ~ mädandama, pehkima ~ pehastama ~ pendima ~ kopitama (minna) laskma; спарить сено heina kopitama (minna) laskma
добро I 95 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ hea, headus; добро и зло hea ja kuri, желаю вам только добра soovin teile ainult head, делать добро кому head tegema, из этого добра не выйдет sellest ei tule head (nahka);
‣ kõnek. vara(ndus), hüvis; народное добро rahvavara, такого добра нам не надо madalk. sellist rämpsu pole meil vaja;
◊ не к добру ei see head tähenda; нет худа без добра vanas. ei ole halba ilma heata; поминать ~ помянуть добром кого kõnek. hea sõnaga meenutama keda; от добра добра не ищут kõnekäänd ei maksa hea otsast paremat otsima minna
‣ hea, headus; добро и зло hea ja kuri, желаю вам только добра soovin teile ainult head, делать добро кому head tegema, из этого добра не выйдет sellest ei tule head (nahka);
‣ kõnek. vara(ndus), hüvis; народное добро rahvavara, такого добра нам не надо madalk. sellist rämpsu pole meil vaja;
◊ не к добру ei see head tähenda; нет худа без добра vanas. ei ole halba ilma heata; поминать ~ помянуть добром кого kõnek. hea sõnaga meenutama keda; от добра добра не ищут kõnekäänd ei maksa hea otsast paremat otsima minna
дошагать 165b Г сов. → несов. дошагивать до чего, без доп. sammumist ~ astumist lõpetama, viimaseid samme tegema; sammuma ~ astuma milleni; kõnek. kohale kõmpima ~ astuma; лучше дошагать пешком parem läheme jala, parem juba jala minna
захотеться 242 Г сов. безл. кому, чего, с инф. tahtma hakkama; мне захотелось пить mul tuli joogijanu, моей дочери захотелось иметь такую же куклу minu tütar hakkas samasugust nukku tahtma, мне не захотелось идти в кино mul ei olnud tahtmist kinno minna
нажиться 332 (прош. вр. нажился, нажилась, нажилось и нажилось, нажились и нажились) Г сов. → несов. наживаться
‣ на чём, без доп. rikastuma, rikkaks minema, suurt kasu saama;
‣ kõnek. kaua ~ küllalt elama; нажился у вас, пора домой olen teie pool küllalt olnud, on aeg koju minna
‣ на чём, без доп. rikastuma, rikkaks minema, suurt kasu saama;
‣ kõnek. kaua ~ küllalt elama; нажился у вас, пора домой olen teie pool küllalt olnud, on aeg koju minna
опасно Н ohtlikult, kardetavalt; on ohtlik ~ kardetav ~ kahjulik; опасно заболеть kardetavalt ~ eluohtlikult haigestuma, это опасно для здоровья see ohustab tervist, see on tervisele kahjulik, туда опасно ходить sinna on ohtlik minna
отчаяться 259 Г сов. → несов. отчаиваться
‣ meelt heitma, ahastama;
‣ в чём, с инф. lootust kaotama; отчаяться в успехе kaotama lootust edule, отчаяться найти выход väljapääsulootust kaotama ~ minetama;
‣ на что kõnek. van. mille peale välja minna julgema; как ты отчаялся на это? kuidas sa julgesid ~ söandasid selle peale välja minna?
‣ meelt heitma, ahastama;
‣ в чём, с инф. lootust kaotama; отчаяться в успехе kaotama lootust edule, отчаяться найти выход väljapääsulootust kaotama ~ minetama;
‣ на что kõnek. van. mille peale välja minna julgema; как ты отчаялся на это? kuidas sa julgesid ~ söandasid selle peale välja minna?
предпочесть 358 Г сов. → несов. предпочитать кого-что, кому-чему, с инф. eelistama, paremaks pidama; предпочесть оперу оперетте ooperit operetile eelistama, он предпочёл смолчать ta eelistas ~ pidas targemaks vaikida, он предпочёл идти пешком ta eelistas jalgsi minna
проронить 305a Г сов. что (обычно с отриц.)
‣ lausuma, ütlema, (sõna) poetama ~ pillama; он не проронил ни слова ta ei lausunud sõnakestki;
‣ (öeldut) tähele panemata jätma, kaotsi minna laskma; она старалась не проронить ни одного слова оратора ta ei tahtnud lasta kaotsi minna ühelgi esineja sõnal;
◊ не проронить слезы ~ (ни) слезинки mitte pisaratki poetama
‣ lausuma, ütlema, (sõna) poetama ~ pillama; он не проронил ни слова ta ei lausunud sõnakestki;
‣ (öeldut) tähele panemata jätma, kaotsi minna laskma; она старалась не проронить ни одного слова оратора ta ei tahtnud lasta kaotsi minna ühelgi esineja sõnal;
◊ не проронить слезы ~ (ни) слезинки mitte pisaratki poetama
разминуться 336 Г сов. kõnek.
‣ с кем (teel kohtumata) teineteisest ~ üksteisest mööda minema ~ sõitma; мы с ним разминулись me ei saanud teel kokku, наши письма разминулись meie kirjad läksid ristamisi ~ teineteisest mööda;
‣ с кем-чем (vastuteel) teineteist ~ üksteist riivamata mööduma; на узкой лестнице было трудно разминуться со встречным kitsal trepil oli raske vastutulijat riivamata mööda minna
‣ с кем (teel kohtumata) teineteisest ~ üksteisest mööda minema ~ sõitma; мы с ним разминулись me ei saanud teel kokku, наши письма разминулись meie kirjad läksid ristamisi ~ teineteisest mööda;
‣ с кем-чем (vastuteel) teineteist ~ üksteist riivamata mööduma; на узкой лестнице было трудно разминуться со встречным kitsal trepil oli raske vastutulijat riivamata mööda minna
рановато Н kõnek. varavõitu, üsna ~ liiga vara; on varavõitu ~ liiga vara; он рановато лёг спать ta läks magama varavõitu, ещё рановато ложиться спать magamaminekuks on veel varavõitu, on veel liiga vara magama minna
распустить 317 Г сов. → несов. распускать
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
резон 1 С м. неод. kõnek. mõte, põhjus, põhjendus, argument, õigustus; в этом есть свой резон sellel on mõte sees, приводить резоны põhjendusi ~ argumente esitama, не резон туда идти sinna pole mõtet ~ mõistlik ~ mõttekas minna
вздуматься 164 Г сов. безл. кому (обычно с инф.) kõnek. pähe ~ mõttesse tulema; мне вздумалось пойти в гости mul tuli mõte külla minna, делать всё, что вздумается kõike tegema, mis pähe tuleb
выкупаться 165* Г сов.
‣ ujuma, suplema; не мешало бы выкупаться poleks paha suplema minna, suplus kuluks marjaks ära;
‣ vannis käima; vrd. купаться
‣ ujuma, suplema; не мешало бы выкупаться poleks paha suplema minna, suplus kuluks marjaks ära;
‣ vannis käima; vrd. купаться
выморозить 272*a Г сов. → несов. вымораживать
‣ что külmaks (minna) laskma, jahutama; выморозить комнату tuba külmaks laskma, выморозить бельё pesu külma käes kuivatama;
‣ кого külmaga hävitama, ära külmutama
‣ что külmaks (minna) laskma, jahutama; выморозить комнату tuba külmaks laskma, выморозить бельё pesu külma käes kuivatama;
‣ кого külmaga hävitama, ära külmutama
высадить 313*a Г сов. → несов. высаживать
‣ кого-что välja ~ maha tõstma ~ (minna) aitama; (kuivale) maale saatma; maandama; высадить детей из вагона lapsi vagunist maha aitama, высадить безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, высадить на острове десант saarele dessanti saatma ~ maandama;
‣ что, во что, из чего välja ~ maha istutama; высадить рассаду в грунт taimi avamaale istutama;
‣ что, чем madalk. sisse ~ välja lööma; высадить дверь ust sisse lööma
‣ кого-что välja ~ maha tõstma ~ (minna) aitama; (kuivale) maale saatma; maandama; высадить детей из вагона lapsi vagunist maha aitama, высадить безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, высадить на острове десант saarele dessanti saatma ~ maandama;
‣ что, во что, из чего välja ~ maha istutama; высадить рассаду в грунт taimi avamaale istutama;
‣ что, чем madalk. sisse ~ välja lööma; высадить дверь ust sisse lööma
далеко I Н kaugel, kaugele, kaugelt(ki); eemal, eemale, eemalt; mis on kaugel, kuhu on pikk tee ~ palju maad (minna); далеко на горизонте виднелся лес eemal ~ kaugel silmapiiril paistis mets, далеко от города linnast kaugel ~ eemal, он убежал далеко в лес ta jooksis sügavale metsa, ему далеко за сорок ta on kaugelt üle neljakümne, это далеко не так see pole hoopiski ~ kaugeltki nii, далеко не все sugugi ~ kaugeltki mitte kõik, далеко не сразу sugugi mitte kohe, отсюда до дому очень далеко siit on koju väga palju maad, до обеда ещё далеко lõunani on veel (palju) aega, ему далеко до совершенства ta on täiuslikkusest kaugel, ta jääb täiuslikkusest kaugele;
◊ далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
◊ далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
допуск 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) juurdepääs, luba; lubamine; он имеет допуск к больному tal on luba haige juurde minna, к арестованным нет допуска vahialuste juurde ei pääse, допуск к экзаменам eksamitele lubamine;
‣ tehn. tolerants, lubatav hälbimus
‣ (без мн. ч.) juurdepääs, luba; lubamine; он имеет допуск к больному tal on luba haige juurde minna, к арестованным нет допуска vahialuste juurde ei pääse, допуск к экзаменам eksamitele lubamine;
‣ tehn. tolerants, lubatav hälbimus
забыть 351 Г сов. → несов. забывать
‣ кого-что, о ком-чём, про кого-что (kõnek.), с инф. unustama, meelest (minna) laskma; забудем прошлoе unustagem möödunu, он забыл о сне ta unustas magamise sootuks, да, чтобы не забыть et ma ei unustaks, я совсем забыл о вашей просьбе mul läks teie palve täiesti meelest, и думать забудь kõnek. ära kohe loodagi, я тебе этого не забуду kõnek. seda ma sulle ei kingi, peame meeles, что я там забыл madalk. mis mul sinna asja, он нас совсем забыл kõnek. ta ei tee meist enam välja, ta ei hooli meist enam;
‣ что, где jätma, unustama mida, kuhu; забыть зонтик в такси vihmavarju taksosse unustama;
◊ забыть ~ забывать дорогу к кому teed unustama kelle juurde; забыть ~ забывать хлеб-соль чью tänamatu olema kelle vastu, kelle heategusid unustama; себя не забыть ennastki meeles pidama
‣ кого-что, о ком-чём, про кого-что (kõnek.), с инф. unustama, meelest (minna) laskma; забудем прошлoе unustagem möödunu, он забыл о сне ta unustas magamise sootuks, да, чтобы не забыть et ma ei unustaks, я совсем забыл о вашей просьбе mul läks teie palve täiesti meelest, и думать забудь kõnek. ära kohe loodagi, я тебе этого не забуду kõnek. seda ma sulle ei kingi, peame meeles, что я там забыл madalk. mis mul sinna asja, он нас совсем забыл kõnek. ta ei tee meist enam välja, ta ei hooli meist enam;
‣ что, где jätma, unustama mida, kuhu; забыть зонтик в такси vihmavarju taksosse unustama;
◊ забыть ~ забывать дорогу к кому teed unustama kelle juurde; забыть ~ забывать хлеб-соль чью tänamatu olema kelle vastu, kelle heategusid unustama; себя не забыть ennastki meeles pidama
застудить 313a Г сов. → несов. застуживать что kõnek. külmaks minna laskma; ära külmetama; застудить комнату tuba külmaks laskma, я застудил горло mu kurk on külmetanud ~ külma saanud
куда Н
‣ kuhu; куда вы идёте? kuhu te lähete? куда бы нам сегодня пойти? kuhu me täna läheme? kuhu täna minna võiks? куда тебя несёт? madalk. kus sa (ometi) tormad? куда он ни пойдёт kuhu ta ka (iganes) läheb ~ läheks;
‣ kõnek. milleks, misjaoks, mistarvis; куда тебе столько денег milleks sulle nii palju raha;
‣ kõnek. kuhugi, kuskile; если куда пойдёте, скажите kui te kuhugi lähete, siis ütelge;
‣ в функции частицы kõnek. palju, hoopis; куда лучше palju ~ kaugelt parem;
‣ в функции частицы kõnek. kus, mis; куда уж мне, старику, плясать kus nüüd mina, vana mees, veel tantsima lähen, куда там kus nüüd seda, kus sa sellega, куда тебе kus nüüd sina, куда тут спать magamisest ei saa juttugi olla, kus sa siin (veel) magad;
◊ (ещё) куда ни шло kõnek. see ehk veel tuleb kuidagi kõne alla ~ kuidagi kõlbab, olgu pealegi; куда ни кинь, всё клин vanas. igal teel tõke eel; хоть куда kõnek. täitsa tore ~ vahva ~ toredalt ~ vahvasti; куда попало kõnek. kuhu juhtub; куда глаза глядят kuhu jalad viivad, kuhu nina näitab
‣ kuhu; куда вы идёте? kuhu te lähete? куда бы нам сегодня пойти? kuhu me täna läheme? kuhu täna minna võiks? куда тебя несёт? madalk. kus sa (ometi) tormad? куда он ни пойдёт kuhu ta ka (iganes) läheb ~ läheks;
‣ kõnek. milleks, misjaoks, mistarvis; куда тебе столько денег milleks sulle nii palju raha;
‣ kõnek. kuhugi, kuskile; если куда пойдёте, скажите kui te kuhugi lähete, siis ütelge;
‣ в функции частицы kõnek. palju, hoopis; куда лучше palju ~ kaugelt parem;
‣ в функции частицы kõnek. kus, mis; куда уж мне, старику, плясать kus nüüd mina, vana mees, veel tantsima lähen, куда там kus nüüd seda, kus sa sellega, куда тебе kus nüüd sina, куда тут спать magamisest ei saa juttugi olla, kus sa siin (veel) magad;
◊ (ещё) куда ни шло kõnek. see ehk veel tuleb kuidagi kõne alla ~ kuidagi kõlbab, olgu pealegi; куда ни кинь, всё клин vanas. igal teel tõke eel; хоть куда kõnek. täitsa tore ~ vahva ~ toredalt ~ vahvasti; куда попало kõnek. kuhu juhtub; куда глаза глядят kuhu jalad viivad, kuhu nina näitab
невмоготу предик. кому, с инф. kõnek. käib üle jõu; on väljakannatamatu ~ talumatu ~ võimatu; дальше идти невмоготу кому kes ei jõua enam edasi minna, невмоготу ждать ootamine on talumatuks läinud
недалеко Н lähedal, mitte kaugel; ei ole kaugel, on lähedal; жить недалеко lähedal elama, ему недалеко идти tal pole palju maad ~ kaugele minna, до дому уже недалеко kodu on juba lähedal, koduni pole enam palju maad, недалеко то время, когда... pole enam kaugel see aeg, kui...
◊ недалеко идти за примером näidet pole vaja kaugelt otsida
◊ недалеко идти за примером näidet pole vaja kaugelt otsida
остудить 313a Г сов. → несов. остужать кого-что (maha) jahutama (ka ülek.), jahendama, jahedaks tegema, külmaks minna laskma; остудить молоко piima maha jahutama, остудить сердце tulisust ~ südant maha jahutama; vrd. студить
перегноить 283 Г сов. → несов. перегнаивать кого-что kõnek. (hulgaviisi) ära määndama ~ mädandama, (hulgaviisi) mädanema ~ roiskuma minna laskma; перегноить сено hulga heina ära määndama ~ määnduda laskma
перегреть 247 Г сов. → несов. перегревать что üle kuumutama ~ kuumendama; перегреть молоко piima üle kuumutama ~ liiga kuumaks minna laskma, перегреть мотор mootorit üle kuumendama
передом Н madalk. ees, ette; идти передом kelle ees minema ~ käima, пустить передом ette laskma, ees sõita ~ minna laskma
переохладить 292 Г сов. → несов. переохлаждать что liialt ~ üle jahutama, liiga jahedaks ~ külmaks tegema ~ minna laskma
погноить 283 Г сов. что kõnek. (ajapikku kõike v. palju) ära mädandama ~ määndama ~ roiskuda laskma; погноить мясо liha roiskuma minna laskma
подзабыть 351 Г сов. → несов. подзабывать кого-что kõnek. (osalt) ära unustama, mitte kindlalt mäletama, meelest minna laskma; я подзабыл стихотворение ma ei mäleta enam luuletust hästi, olen luuletuse juba osalt unustanud, luuletus ei ole enam hästi meeles
позабыть 351 Г сов. → несов. madalk. позабывать I kõnek. кого-что, о ком-чём, с инф. (täiesti) unustama, meelest minna laskma; позабыть друзей sõpru unustama, позабыть об обещании lubadust (ära) unustama, позабыть стыд häbituks muutuma, он позабыл покой ta ei leidnud enam rahu
припечь 378a Г сов. → несов. припекать
‣ что kõnek. kõrbema minna laskma;
‣ кого-что, без доп. kõrvetama hakkama (päikese kohta)
‣ что kõnek. kõrbema minna laskma;
‣ кого-что, без доп. kõrvetama hakkama (päikese kohta)
проехаться 224 Г сов. → несов. проезжаться куда, на чём kõnek. (endale lõbu)sõitu tegema, sõitma; хорошо бы проехаться на машине oleks tore autoga sõitma minna;
◊ проехаться на чей счёт ~ по чьему адресу kõnek. kelle kulul ~ arvel (õelavõitu) nalja heitma ~ viskama, kelle kohta suud pruukima
◊ проехаться на чей счёт ~ по чьему адресу kõnek. kelle kulul ~ arvel (õelavõitu) nalja heitma ~ viskama, kelle kohta suud pruukima
просторожить 287a Г сов. кого-что, без доп.
‣ (teatud aeg v. ajani) valvama ~ valves olema;
‣ kõnek. (valvates) maha magama ~ ära minna laskma
‣ (teatud aeg v. ajani) valvama ~ valves olema;
‣ kõnek. (valvates) maha magama ~ ära minna laskma
прохлопать Г сов. → несов. прохлопывать
‣ 164a что madalk. maha magama, mööda minna laskma; прохлопать удобный случай head juhust maha magama;
‣ 164b (без несов.) (teatud aeg) plaksutama ~ aplodeerima
‣ 164a что madalk. maha magama, mööda minna laskma; прохлопать удобный случай head juhust maha magama;
‣ 164b (без несов.) (teatud aeg) plaksutama ~ aplodeerima
прохолодить 289 Г сов. → несов. прохолаживать что
‣ kõnek. van. jahutama, jahedaks minna laskma;
‣ põll. jahendama, jaheda(ma)ks tegema (seemneid idanevuse tõstmiseks)
‣ kõnek. van. jahutama, jahedaks minna laskma;
‣ põll. jahendama, jaheda(ma)ks tegema (seemneid idanevuse tõstmiseks)
самотёк 18 С м. неод. (без мн. ч.) isevool (ka ülek.); в порядке самотёка isevoolu teel, isevoolselt, пустить на самотёк isevoolu teed minna laskma, допустить самотёк omapead minekut ~ korraldamatust sallima
скатерть 90 С ж. неод. laudlina; узорчатая скатерть mustriga ~ mustriline laudlina;
◊ скатертью дорога кому kõnek. head teed sul minna, mine jumala rahus, hakka astuma
◊ скатертью дорога кому kõnek. head teed sul minna, mine jumala rahus, hakka astuma
сквасить 273a Г сов. → несов. сквашивать что hapendama, hapnema panema, hapneda ~ hapenduda ~ hapuks minna laskma; сквасить капусту kapsaid hapendama, сквасить молоко piima hapendama ~ hapnema panema
след II предик. madalk. väljendis не след ei maksa, ei tohi, pole vaja; не след туда идти ei maksa sinna minna, не след молчать ei tohi vait olla
спать 185b Г несов.
‣ magama (kõnek. ka ülek.); спать крепким сном sügavasti magama, лечь спать magama minema ~ heitma, спать пора on aeg magama minna ~ heita, спать с кем kellega magama (madalk. ka ülek.);
‣ ülek. mullas puhkama, mullas ~ mulla all olema;
◊ спать и видеть что kõnek. mida isegi unes nägema, millest ööd kui päevad unistama, mida unes ja ilmsi tahtma; спать как убитый kõnek. nagu kott ~ nott ~ surnu magama, nagu surmaund magama; лавры кого не дают спать кому kelle loorberid ei anna rahu kellele; спать вечным сном igavest und magama
‣ magama (kõnek. ka ülek.); спать крепким сном sügavasti magama, лечь спать magama minema ~ heitma, спать пора on aeg magama minna ~ heita, спать с кем kellega magama (madalk. ka ülek.);
‣ ülek. mullas puhkama, mullas ~ mulla all olema;
◊ спать и видеть что kõnek. mida isegi unes nägema, millest ööd kui päevad unistama, mida unes ja ilmsi tahtma; спать как убитый kõnek. nagu kott ~ nott ~ surnu magama, nagu surmaund magama; лавры кого не дают спать кому kelle loorberid ei anna rahu kellele; спать вечным сном igavest und magama
студить 313a Г несов. kõnek.
‣ что jahutama, külmaks ~ jahedaks tegema; студить чай teed jahutama, студить помещение ruumi külmaks minna laskma;
‣ кого-что külmetama panema; вода студит зубы külm vesi võtab hambad hellaks ~ valusaks; vrd. остудить
‣ что jahutama, külmaks ~ jahedaks tegema; студить чай teed jahutama, студить помещение ruumi külmaks minna laskma;
‣ кого-что külmetama panema; вода студит зубы külm vesi võtab hambad hellaks ~ valusaks; vrd. остудить
терпеться 240 Г несов.
‣ (безл.) с инф. с отриц., кому kõnek. maldama, kannatama, läbema, kärsima; ему не терпится пойти туда tal on kange valu sinna minna, tal on suur sinnamineku kihk ~ valu, не терпится сказать ei malda vaiki olla;
‣ страд. к терпеть
‣ (безл.) с инф. с отриц., кому kõnek. maldama, kannatama, läbema, kärsima; ему не терпится пойти туда tal on kange valu sinna minna, tal on suur sinnamineku kihk ~ valu, не терпится сказать ei malda vaiki olla;
‣ страд. к терпеть
терять 254a Г несов. кого-что, в чём, из чего, на ком-чём, кому, чем kaotama (ka ülek.), kaotsi minna laskma, minetama, ilma jääma; терять ключи võtmeid kaotama, терять терпение kannatust kaotama, терять красоту ilu kaotama ~ minetama, терять зрение pimedaks jääma, nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, терять силы jõudu kaotama, терять здоровье tervisest ilma jääma, терять равновесие tasakaalu kaotama, терять высоту kõrgust kaotama, терять скорость vähenema, kahanema (kiiruse kohta), терять надежду usku kaotama, терять авторитет в глазах кого kelle silmis autoriteeti kaotama, терять сознание teadvust ~ meelemärkust kaotama, minestama, терять дар речи kõnevõimet kaotama, терять стыд häbitunnet kaotama ~ minetama, терять в весе kaalus maha võtma, терять перья sulgi ajama, sulgima, sulil olema, терять форму vormist välja minema (näit. kübar), терять силу за давностью jur. aeguma, не теряя времени otsekohe, aega viitmata, aegaviitmatult;
◊ нечего терять кому kellel pole midagi kaotada; терять из виду кого-что silmist laskma ~ kaotama keda-mida; терять голову pead kaotama; терять почву под ногами pinda jalge alt ~ jalgealust kaotama; терять нить чего mõttelõnga ~ jutulõnga käest kaotama; терять рассудок mõistust ~ aru kaotama; терять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, kelle-mille arv on ~ oli juba ammu segi, keda-mida on ~ oli lugematul arvul; терять цену в чьих глазах (oma) väärtust ~ tähtsust kelle silmis kaotama; vrd. потерять
◊ нечего терять кому kellel pole midagi kaotada; терять из виду кого-что silmist laskma ~ kaotama keda-mida; терять голову pead kaotama; терять почву под ногами pinda jalge alt ~ jalgealust kaotama; терять нить чего mõttelõnga ~ jutulõnga käest kaotama; терять рассудок mõistust ~ aru kaotama; терять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, kelle-mille arv on ~ oli juba ammu segi, keda-mida on ~ oli lugematul arvul; терять цену в чьих глазах (oma) väärtust ~ tähtsust kelle silmis kaotama; vrd. потерять
уквасить 273a Г сов. → несов. уквашивать что kõnek. (hästi, korralikult) hapneda ~ hapuks minna laskma, hapendama
упустить 317 Г сов. → несов. упускать
‣ кого-что käest ~ maha pillama, kukkuda laskma; упустить весло из рук aeru käest kukkuda laskma;
‣ кого-что käest (lahti v. minna) laskma; он упустил птицу tal pääses lind käest lahti, упустить зверя ulukit käest laskma;
‣ что ülek. käest ~ mööda laskma, minetama, kasutamata ~ vahele jätma; упустить возможность võimalust minetama ~ mööda laskma ~ käest laskma ~ kasutamata jätma, упустить случай juhust kasutamata jätma ~ mööda laskma, упустить время parajat ~ sobivat aega mööda laskma, упустить из внимания tähele panemata ~ vahele jätma, упустить победу võitu käest laskma, не упускай своего счастья ära oma õnne käest lase;
‣ что madalk. hooletusse jätma, käest ära laskma; упустить порядок korda käest ära laskma, упустить костёр lõkkel kustuda laskma;
◊ упустить ~ упускать из виду ~ из вида кого-что (1) keda-mida silmist laskma, (2) mida kahe silma vahele jätma; не упустить ~ упускать из глаз ~ из виду кого-что keda-mida silmist mitte laskma
‣ кого-что käest ~ maha pillama, kukkuda laskma; упустить весло из рук aeru käest kukkuda laskma;
‣ кого-что käest (lahti v. minna) laskma; он упустил птицу tal pääses lind käest lahti, упустить зверя ulukit käest laskma;
‣ что ülek. käest ~ mööda laskma, minetama, kasutamata ~ vahele jätma; упустить возможность võimalust minetama ~ mööda laskma ~ käest laskma ~ kasutamata jätma, упустить случай juhust kasutamata jätma ~ mööda laskma, упустить время parajat ~ sobivat aega mööda laskma, упустить из внимания tähele panemata ~ vahele jätma, упустить победу võitu käest laskma, не упускай своего счастья ära oma õnne käest lase;
‣ что madalk. hooletusse jätma, käest ära laskma; упустить порядок korda käest ära laskma, упустить костёр lõkkel kustuda laskma;
◊ упустить ~ упускать из виду ~ из вида кого-что (1) keda-mida silmist laskma, (2) mida kahe silma vahele jätma; не упустить ~ упускать из глаз ~ из виду кого-что keda-mida silmist mitte laskma
утерять 254a Г сов. что
‣ (ära) kaotama, kaotsi minna laskma; утерять деньги raha (ära) kaotama;
‣ kaotama, minetama; утерять первоначальную остроту esialgset teravust kaotama ~ minetama; vrd. терять
‣ (ära) kaotama, kaotsi minna laskma; утерять деньги raha (ära) kaotama;
‣ kaotama, minetama; утерять первоначальную остроту esialgset teravust kaotama ~ minetama; vrd. терять
холодить 289 Г несов. что, без доп.
‣ kõnek. jahutama, külmendama, külmaks laskma ~ tegema; холодить молоко piima jahutama, холодить комнату tuba külmaks minna laskma, мята ~ от мяты холодит во рту piparmünt teeb suu külmaks;
‣ ülek. tarduma panema, kangestama
‣ kõnek. jahutama, külmendama, külmaks laskma ~ tegema; холодить молоко piima jahutama, холодить комнату tuba külmaks minna laskma, мята ~ от мяты холодит во рту piparmünt teeb suu külmaks;
‣ ülek. tarduma panema, kangestama
хотеться 242 Г несов. безл. tahtma, soovima; хочется спать tahaks magada, хочется погулять tahaks jalutama minna, мне пить хочется tahan juua, mul on janu, ей хотелось, чтобы... ta tahtis ~ tal oli tahtmine ~ soov, et...
бы, б частица
‣ väljendab oletatavat võimalust; я пришёл бы, если бы смог ma tuleksin, kui saaksin, ma oleksin tulnud, kui saanuksin, я бы очень хотел пойти ma tahaksin väga ~ oleksin väga tahtnud minna;
‣ väljendab soovi, soovitust v tagasihoidlikku palvet; ты поговорил бы с ним по-хорошему kui katsuksid temaga veel heaga rääkida, сходил бы ты к врачу kui sa käiksid siiski arsti juures ära, ehk läheksid siiski arsti juurde, водички бы kui saaks tilgakese vett, окно бы открыть kui saaks akna lahti teha, (kui) teeks õige akna lahti;
◊ кто бы он ни был kes ta ka iganes oleks; что бы ни случилось mis ka ei juhtuks; как бы то ~ там ни было olgu sellega kuidas tahes ~ on; ещё бы! või veel! muidugi!
‣ väljendab oletatavat võimalust; я пришёл бы, если бы смог ma tuleksin, kui saaksin, ma oleksin tulnud, kui saanuksin, я бы очень хотел пойти ma tahaksin väga ~ oleksin väga tahtnud minna;
‣ väljendab soovi, soovitust v tagasihoidlikku palvet; ты поговорил бы с ним по-хорошему kui katsuksid temaga veel heaga rääkida, сходил бы ты к врачу kui sa käiksid siiski arsti juures ära, ehk läheksid siiski arsti juurde, водички бы kui saaks tilgakese vett, окно бы открыть kui saaks akna lahti teha, (kui) teeks õige akna lahti;
◊ кто бы он ни был kes ta ka iganes oleks; что бы ни случилось mis ka ei juhtuks; как бы то ~ там ни было olgu sellega kuidas tahes ~ on; ещё бы! või veel! muidugi!
возыметь 229b Г сов. что liter. (koos nimisõnaga märgib harilikult tegevuse või seisundi algust) omandama, saavutama, saama; он возымел желание погулять tal tekkis tahtmine ~ soov jalutama minna, его слова возымели ожидаемое действие tema sõnad hakkasid oodatud mõju avaldama, возыметь успех edu saavutama
деваться 169 Г kõnek.
‣ несов. → сов. деться (без прош. вр.) куда kaduma, jääma, minema; куда девается ваша энергия? kuhu kaob teie energia? не знает, куда деваться от стыда ta ei tea, kuhu häbi pärast pugeda, некуда деваться (1) pole kuhugi minna, (2) ülek. pole pääsu, pole midagi parata;
‣ сов. (без буд. вр.) kaduma, jääma, minema; куда девались ~ делись остальные? kus teised on? kuhu teised jäid?
‣ несов. → сов. деться (без прош. вр.) куда kaduma, jääma, minema; куда девается ваша энергия? kuhu kaob teie energia? не знает, куда деваться от стыда ta ei tea, kuhu häbi pärast pugeda, некуда деваться (1) pole kuhugi minna, (2) ülek. pole pääsu, pole midagi parata;
‣ сов. (без буд. вр.) kaduma, jääma, minema; куда девались ~ делись остальные? kus teised on? kuhu teised jäid?
дорога 69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная дорога autotee, maantee, главная дорога peatee, шоссейная дорога maantee, скоростная дорога kiirtee, autotee, проезжая дорога sõidutee, подвесная дорога ripptee, канатная дорога köistee, железная дорога raudtee, просёлочная дорога külavahetee, полевая дорога põllutee, väljavahetee, отправиться в дорогу teele asuma ~ minema, сбиться с дороги teelt eksima ~ hälbima, устать с дороги sõidust väsima, уступить ~ дать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на дорогу tee peale jõudma, по дороге домой teel koju, пробивать ~ прокладывать дорогу teed rajama (ka ülek.), собраться в дорогу end teele asutama, поесть на дорогу enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с дороги reisiväsimusest puhkama, мне с вами по дороге mul on teiega sama ~ üks tee, зайти по дороге в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя дорога tal on pikk tee ees, дорога меня измучила reis ~ pikk tee väsitas mu ära, дорогой ~ по дороге teed käies, teel olles;
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
закатиться 316 Г сов. → несов. закатываться
‣ во что, за что, подо что veerema; мяч закатился за диван pall veeres sohva taha;
‣ loojuma, looja minema, ülek. ka kustuma; солнце закатилось päike loojus ~ läks looja, слава его закатилась tema kuulsussära kustus, сердце закатилось ülek. süda jäi seisma, hing jäi kinni;
‣ куда madalk. (minna) põrutama; закатиться в трактир kõrtsi põrutama;
‣ чем, без доп. kõnek. (naerma, nutma jne.) plahvatama ~ purskama; она закатилась рёвом ta pistis röökima, девочка закатилась от смеха tüdruk naeris, nii et silmad vees, закатиться кашлем (köhida) läkastama;
‣ madalk. pummeldama ~ priiskama hakkama ~ kukkuma
‣ во что, за что, подо что veerema; мяч закатился за диван pall veeres sohva taha;
‣ loojuma, looja minema, ülek. ka kustuma; солнце закатилось päike loojus ~ läks looja, слава его закатилась tema kuulsussära kustus, сердце закатилось ülek. süda jäi seisma, hing jäi kinni;
‣ куда madalk. (minna) põrutama; закатиться в трактир kõrtsi põrutama;
‣ чем, без доп. kõnek. (naerma, nutma jne.) plahvatama ~ purskama; она закатилась рёвом ta pistis röökima, девочка закатилась от смеха tüdruk naeris, nii et silmad vees, закатиться кашлем (köhida) läkastama;
‣ madalk. pummeldama ~ priiskama hakkama ~ kukkuma
запустить II 317 Г сов. → несов. запускать
‣ что lohakile ~ laokile ~ hooletusse jätma; сад был совсем запущен aed oli täiesti hooletusse jäetud, он запустил работу ta on töö lohakile jätnud, он запустил болезнь ta on lasknud haigusel kaugele minna;
‣ кого kinni jätma (lehma enne lüpsmatulekut)
‣ что lohakile ~ laokile ~ hooletusse jätma; сад был совсем запущен aed oli täiesti hooletusse jäetud, он запустил работу ta on töö lohakile jätnud, он запустил болезнь ta on lasknud haigusel kaugele minna;
‣ кого kinni jätma (lehma enne lüpsmatulekut)
изволить 269b Г несов.
‣ чего, с инф. van. soovima; suvatsema, vaevaks võtma; чего изволите teie soov palun, mida soovite, куда изволите (ехать)? kuhu soovite sõita? извольте выйти palun ~ suvatsege lahkuda ~ välja minna, что же ты не изволил явиться? miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda?
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. hea küll, hästi, nõus; изволь, я поеду hästi, ma sõidan;
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. palun, ol(g)e lahke(d); eks proovi(ge), eks katsu(ge); вот бумага, извольте palun, paber on siin
‣ чего, с инф. van. soovima; suvatsema, vaevaks võtma; чего изволите teie soov palun, mida soovite, куда изволите (ехать)? kuhu soovite sõita? извольте выйти palun ~ suvatsege lahkuda ~ välja minna, что же ты не изволил явиться? miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda?
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. hea küll, hästi, nõus; изволь, я поеду hästi, ma sõidan;
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. palun, ol(g)e lahke(d); eks proovi(ge), eks katsu(ge); вот бумага, извольте palun, paber on siin
отставка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) eru, erruminek (ka sõj.), tagasiastumine, ametist lahkumine; быть в отставке erus olema, выйти в отставку erru minema, уволить в отставку sõj. erru arvama, отставка правительства valitsuse lahkumine ~ erruminek, подать в отставку erruminekuavaldust esitama, правительство подало в отставку valitsus esitas tagasiastumisavalduse ~ lahkumispalve, получить отставку erruminekuluba saama, дать отставку erru minna lubama, erru laskma (ka ülek.)
податься 227 (прош. вр. подался, подалась, подалось и подалось, подались и подались) Г сов. → несов. подаваться
‣ (survele) järele andma (kõnek. ka ülek.); ворота подались от напора värav andis survele järele;
‣ куда nihkuma, liikuma, siirduma; толпа подалась в сторону rahvahulk nihkus kõrvale, податься назад taanduma, tagasi tõmbuma ~ liikuma;
‣ куда kõnek. sõitma, minema; податься на стройку ehitusele sõitma, некуда податься pole kuhugi minna ~ oma pead pista ~ panna
‣ (survele) järele andma (kõnek. ka ülek.); ворота подались от напора värav andis survele järele;
‣ куда nihkuma, liikuma, siirduma; толпа подалась в сторону rahvahulk nihkus kõrvale, податься назад taanduma, tagasi tõmbuma ~ liikuma;
‣ куда kõnek. sõitma, minema; податься на стройку ehitusele sõitma, некуда податься pole kuhugi minna ~ oma pead pista ~ panna
подступить 323b Г сов. → несов. подступать
‣ к кому-чему juurde ~ ligidale ~ lähedale tulema ~ astuma, lähenema; lähedale tungima; сегодня к нему и подступить нельзя täna ei või talle ligilähedalegi minna, вода подступила под мост vesi tõusis silla alla;
‣ к чему, подо что ilmuma, tekkima (tunnete vms. kohta); слёзы подступили к горлу nutt oli varuks ~ kurgus, слёзы подступили к глазам pisarad tulid silma, к горлу подступил комок klimp tõusis kurku
‣ к кому-чему juurde ~ ligidale ~ lähedale tulema ~ astuma, lähenema; lähedale tungima; сегодня к нему и подступить нельзя täna ei või talle ligilähedalegi minna, вода подступила под мост vesi tõusis silla alla;
‣ к чему, подо что ilmuma, tekkima (tunnete vms. kohta); слёзы подступили к горлу nutt oli varuks ~ kurgus, слёзы подступили к глазам pisarad tulid silma, к горлу подступил комок klimp tõusis kurku
порываться II 169 Г несов.
‣ kõnek. rabelema, rapsima, siplema; порываться вперёд ettepoole kippuma ~ rabelema;
‣ с инф., без доп. mida teha proovima ~ ärgitama, püüdlema; порываться уходить ärgitama ära minna, порываться встать tormakalt tõusta püüdma
‣ kõnek. rabelema, rapsima, siplema; порываться вперёд ettepoole kippuma ~ rabelema;
‣ с инф., без доп. mida teha proovima ~ ärgitama, püüdlema; порываться уходить ärgitama ära minna, порываться встать tormakalt tõusta püüdma
посадка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) istutamine, istutus, mahapanek, mahapanemine; посадка деревьев puude istutamine, посадка леса metsaistutus, посадка картофеля kartulipanek;
‣ (обычно мн. ч.) istutatud puu ~ taim; istandik; посадки принялись istutatud taimed on kasvama läinud ~ juured alla võtnud, молодые посадки noor istandik, noorendik;
‣ lenn. maandumine; мягкая посадка sujuv maandumine, внеочередная посадка eelismaandumine, вынужденная посадка hädamaandumine, принудительная посадка sundmaandumine;
‣ (без мн. ч.) pääs, minek (lennukisse, rongi jne.); началась посадка на самолёт on alanud lennukisse minek, посадка на судно laevaleminek, объявляется посадка на поезд on lubatud rongi minna ~ rongile asuda;
‣ (без мн. ч.) isteviis (ratsutamisel); hoiak, rüht; sport asend, kehahoid; горская посадка mägilase isteviis (ratsutamisel), величавая посадка головы uhke peahoiak ~ peahoid;
‣ (külge)kinnitamine; tehn. ist(-u); посадка движения liike-ist, тугая посадка kinnis-ist, посадка кровли mäend. lae varistamine
‣ (без мн. ч.) istutamine, istutus, mahapanek, mahapanemine; посадка деревьев puude istutamine, посадка леса metsaistutus, посадка картофеля kartulipanek;
‣ (обычно мн. ч.) istutatud puu ~ taim; istandik; посадки принялись istutatud taimed on kasvama läinud ~ juured alla võtnud, молодые посадки noor istandik, noorendik;
‣ lenn. maandumine; мягкая посадка sujuv maandumine, внеочередная посадка eelismaandumine, вынужденная посадка hädamaandumine, принудительная посадка sundmaandumine;
‣ (без мн. ч.) pääs, minek (lennukisse, rongi jne.); началась посадка на самолёт on alanud lennukisse minek, посадка на судно laevaleminek, объявляется посадка на поезд on lubatud rongi minna ~ rongile asuda;
‣ (без мн. ч.) isteviis (ratsutamisel); hoiak, rüht; sport asend, kehahoid; горская посадка mägilase isteviis (ratsutamisel), величавая посадка головы uhke peahoiak ~ peahoid;
‣ (külge)kinnitamine; tehn. ist(-u); посадка движения liike-ist, тугая посадка kinnis-ist, посадка кровли mäend. lae varistamine
потерять 254a Г сов. кого-что (ära) kaotama, minetama, käest laskma, millest ilma jääma; потерять ключи võtmeid kaotama, потерять адрес aadressi ära kaotama, потерять отца isa kaotama, потерять зрение nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, потерять всё состояние (kogu) varandusest ilma jääma, потерять дорогу teed kaotama, teelt eksima, потерять след чей (1) kelle jälgi kaotama, (2) ülek. keda silmapiirilt kaotama, потерять терпение kannatust kaotama, потерять интерес huvi kaotama ~ minetama, потерять надежду lootust kaotama, потерять уважение к кому lugupidamist kaotama kelle vastu, потерять трудоспособность töövõimet kaotama, потерять чувство меры mõõdutunnet kaotama, потерять равновесие tasakaalu kaotama, tasakaalust välja minema, потерять сознание teadvust kaotama, minestama, потерянная в горах деревенька ülek. mägede vahele äraeksinud küla, потерять высоту lenn. kõrgust kaotama, вы многое потеряли, что не пришли te jäite paljust ilma, et ei tulnud, ветер потерял силу tuul nõrgenes, потерять в весе kaalus maha võtma, потерять даром время aega (jõude) raiskama ~ kaotsi minna laskma, потерять в чьём мнении kelle silmis langema, всё потеряно kõik on kadunud ~ läbi;
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd. терять
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd. терять
прижечь 377 Г сов. → несов. прижигать
‣ что, чем kõnek. (kergelt, pealt) ära põletama ~ kõrvetama; прижечь палец утюгом sõrme triikrauaga kõrvetama ~ põletama;
‣ что madalk. (veidi) kõrbema ~ põhja kõrbeda laskma; прижечь пироги pirukaid kõrbema (minna) laskma;
‣ что, чем (sööbiva rohuga) määrima, desinfitseerima, kõrvetama; прижечь рану йодом haava joodiga määrima
‣ что, чем kõnek. (kergelt, pealt) ära põletama ~ kõrvetama; прижечь палец утюгом sõrme triikrauaga kõrvetama ~ põletama;
‣ что madalk. (veidi) kõrbema ~ põhja kõrbeda laskma; прижечь пироги pirukaid kõrbema (minna) laskma;
‣ что, чем (sööbiva rohuga) määrima, desinfitseerima, kõrvetama; прижечь рану йодом haava joodiga määrima
призвать 215 Г сов. → несов. призывать
‣ кого-что, к чему, с инф. kutsuma, üles kutsuma; призвать на помощь appi kutsuma, призвать в свидетели tunnistajaks kutsuma, призвать кого на действительную военную службу sõj. keda sõjaväeteenistusse kutsuma, призвать в армию sõjaväkke kutsuma, призвать к порядку korrale kutsuma, призвать к оружию liter. relvile kutsuma, призвать под ружьё püssi(de) alla kutsuma, призвать кого к спокойствию keda rahule manitsema, rahustama, призвать разойтись laiali minna paluma;
‣ что, на кого-что van., iroon. manama; призвать проклятия на чью голову keda needma
‣ кого-что, к чему, с инф. kutsuma, üles kutsuma; призвать на помощь appi kutsuma, призвать в свидетели tunnistajaks kutsuma, призвать кого на действительную военную службу sõj. keda sõjaväeteenistusse kutsuma, призвать в армию sõjaväkke kutsuma, призвать к порядку korrale kutsuma, призвать к оружию liter. relvile kutsuma, призвать под ружьё püssi(de) alla kutsuma, призвать кого к спокойствию keda rahule manitsema, rahustama, призвать разойтись laiali minna paluma;
‣ что, на кого-что van., iroon. manama; призвать проклятия на чью голову keda needma
приличный 126 П (кр. ф. приличен, прилична, прилично, приличны)
‣ viisakas, kombekas, sünnis, siivus, korralik, kena; приличный вид korralik ~ viisakas välimus, приличные манеры viisakad ~ head kombed, приличный человек korralik ~ kena inimene, приличный заработок kõnek. hea palk, korralik teenistus, приличный урожай kõnek. kena ~ korralik (vilja)saak, приличная квартира kõnek. kena korter, получать приличные деньги kõnek. head raha saama, до работы приличное расстояние kõnek. tööle on hea ~ tubli tükk maad minna;
‣ кому-чему van. sobiv, kohane
‣ viisakas, kombekas, sünnis, siivus, korralik, kena; приличный вид korralik ~ viisakas välimus, приличные манеры viisakad ~ head kombed, приличный человек korralik ~ kena inimene, приличный заработок kõnek. hea palk, korralik teenistus, приличный урожай kõnek. kena ~ korralik (vilja)saak, приличная квартира kõnek. kena korter, получать приличные деньги kõnek. head raha saama, до работы приличное расстояние kõnek. tööle on hea ~ tubli tükk maad minna;
‣ кому-чему van. sobiv, kohane
проморозить 272a Г сов. → несов. промораживать
‣ кого-что läbi ~ ära külmutama; за ночь ручей проморозило безл. öö jooksul läks oja jäässe;
‣ что kõnek. külmaks minna laskma (ruumi);
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (teatud aeg v. ajani) külma käes hoidma ~ külmetada laskma; целый час проморозили нас на улице terve tund lasti meid väljas külmetada, meid jäeti terveks tunniks külma kätte
‣ кого-что läbi ~ ära külmutama; за ночь ручей проморозило безл. öö jooksul läks oja jäässe;
‣ что kõnek. külmaks minna laskma (ruumi);
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (teatud aeg v. ajani) külma käes hoidma ~ külmetada laskma; целый час проморозили нас на улице terve tund lasti meid väljas külmetada, meid jäeti terveks tunniks külma kätte
проситься 319 Г сов.
‣ endale (luba) küsima ~ paluma; проситься в отпуск puhkuseluba ~ puhkust paluma, проситься на ночлег öömaja paluma, проситься на работу tööd küsima, проситься в учителя kõnek. õpetajakohta küsima, проситься (на горшок) potile küsima, ребёнок просится гулять laps palub luba õue ~ jalutama minna;
‣ ülek. kippuma; слово так и просится на язык sõna kipub vägisi keelele, этот пейзаж просится на картину see maastik kohe kipub lõuendile ~ sunnib pintslit haarama; vrd. попроситься
‣ endale (luba) küsima ~ paluma; проситься в отпуск puhkuseluba ~ puhkust paluma, проситься на ночлег öömaja paluma, проситься на работу tööd küsima, проситься в учителя kõnek. õpetajakohta küsima, проситься (на горшок) potile küsima, ребёнок просится гулять laps palub luba õue ~ jalutama minna;
‣ ülek. kippuma; слово так и просится на язык sõna kipub vägisi keelele, этот пейзаж просится на картину see maastik kohe kipub lõuendile ~ sunnib pintslit haarama; vrd. попроситься
простудить 313a Г сов. → несов. простужать
‣ кого-что ära külmetama; простудить ребёнка last ära külmetama ~ külmetada laskma, я простудил горло mu kurk on külma saanud;
‣ что madalk. van. ära jahtuda ~ külmaks minna laskma; простудить избу taret külmaks laskma
‣ кого-что ära külmetama; простудить ребёнка last ära külmetama ~ külmetada laskma, я простудил горло mu kurk on külma saanud;
‣ что madalk. van. ära jahtuda ~ külmaks minna laskma; простудить избу taret külmaks laskma
протравить 321 Г сов. → несов. протравливать, протравлять
‣ что, чем tehn., tekst. (sisse) söövitama, peitsima, peitsiga immutama;
‣ что, чем põll. puhtima (vilja);
‣ (без несов.) кого kõnek. (ajujahil looma) käest ära minna laskma;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) söövitama ~ peitsima ~ puhtima
‣ что, чем tehn., tekst. (sisse) söövitama, peitsima, peitsiga immutama;
‣ что, чем põll. puhtima (vilja);
‣ (без несов.) кого kõnek. (ajujahil looma) käest ära minna laskma;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) söövitama ~ peitsima ~ puhtima
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
ради предлог с род. п. kelle-mille pärast ~ nimel ~ jaoks; ради друзей sõprade pärast, ради дружбы sõpruse nimel, ради общего дела ühise ürituse nimel, смеха ради kõnek. naljaviluks, naljapärast, naljaks, чего ради туда ходить kõnek. mis hea pärast ~ misjaoks sinna minna;
◊ ради бога jumala pärast; ради прекрасных глаз чьих kõnek. kelle ilusate silmade pärast
◊ ради бога jumala pärast; ради прекрасных глаз чьих kõnek. kelle ilusate silmade pärast
рано Н (сравн. ст. раньше) vara, varakult; on vara; рано утром hommikul vara, varahommikul, встать рано vara tõusma, он научился рано читать ta õppis vara ~ varakult lugema, ещё рано on veel vara, рано нам думать об отпуске meil on veel vara puhkusele mõelda, ему ещё рано в школу tal on veel vara kooli minna;
◊ рано или поздно varem või hiljem, ükskord ikkagi
◊ рано или поздно varem või hiljem, ükskord ikkagi
сжигать 169a Г несов. → сов. сжечь
‣ кого-что ära ~ maha põletama; сжигать на костре tuleriidal põletama, сжигать письмо kirja ära põletama;
‣ что ära kõrvetama; сжигать пирог pirukat ära kõrvetama ~ kõrbema minna laskma, сжигать руку kätt (ära) kõrvetama, сжигать спину на солнце selga päikese käes (pruuniks) kõrvetama;
‣ (без сов.) кого-что ülek. põletama; нетерпение сжигало её ta põles kannatamatusest ~ maldamatusest;
◊ сжигать ~ сжечь (свои) корабли ~ мосты (oma) sildu põletama
‣ кого-что ära ~ maha põletama; сжигать на костре tuleriidal põletama, сжигать письмо kirja ära põletama;
‣ что ära kõrvetama; сжигать пирог pirukat ära kõrvetama ~ kõrbema minna laskma, сжигать руку kätt (ära) kõrvetama, сжигать спину на солнце selga päikese käes (pruuniks) kõrvetama;
‣ (без сов.) кого-что ülek. põletama; нетерпение сжигало её ta põles kannatamatusest ~ maldamatusest;
◊ сжигать ~ сжечь (свои) корабли ~ мосты (oma) sildu põletama
сомневаться 165 Г несов. в ком-чём kahtlema; kahevahel olema, kõhklema, ebalema; сомневаться в успехе дела asja edus kahtlema, мы не сомневаемся в своих силах me usume oma jõusse, сомневаться в истинности kahtlustama, kahtlaseks pidama, tõesuses ~ ehtsuses kahtlema, он сомневался, идти или нет ta kõhkles, kas minna või mitte
страх II Н madalk. hirmsasti, jubedasti, jubetult, koledasti, koletu(ma)lt, õudselt; on hirmus ~ kole ~ õudne; страх подумать õudne ~ hirmus mõeldagi, мне страх хотелось пойти oleksin hirmsasti ~ jubedalt tahtnud minna, я страх как любопытна olen kole ~ õudselt ~ jubedalt uudishimulik
сходить II 313b Г сов. ära käima, käiku tegema; kõnek. asjal käima; сходить в гости külas ära käima, сходить за хлебом leivapoes (ära) käima, leiba tooma, ей надо ещё сходить в магазин tal on vaja veel poes käia ~ poodi minna, она сходила к врачу ta käis arsti juures
тащиться 310 (действ. прич. наст. вр. тащащийся и тащащийся) Г несов. kõnek.
‣ komberdama, vaevaliselt liikuma, venima; тащиться в хвосте sabas sörkima (ka ülek.);
‣ lohisema; тащиться по земле mööda maad lohisema;
‣ ringi kolama, kolistama; охота тебе тащиться так далеко on sul aga tahtmist nii kaugele minna ~ kolistada
‣ komberdama, vaevaliselt liikuma, venima; тащиться в хвосте sabas sörkima (ka ülek.);
‣ lohisema; тащиться по земле mööda maad lohisema;
‣ ringi kolama, kolistama; охота тебе тащиться так далеко on sul aga tahtmist nii kaugele minna ~ kolistada
точка I 73 С ж. неод. punkt, täpp; кульминационная точка kulminatsioonipunkt, узловая точка sõlmpunkt, торговая точка müükla, müügipunkt, müügikoht, мёртвая точка surnud punkt ~ seis, точка опоры tugipunkt, toetuspunkt, точка соприкосновения puutepunkt, kontaktpunkt, точка с запятой semikoolon, punktkoma, точка отправления liter. lähtepunkt, исходная точка lähtepunkt (ka mat., ka ülek.), точка отчёта lähtepunkt (ka ülek.), ülek. lähtealus, точка пересечения lõikepunkt, lõikumispunkt, точка плавления füüs. sulamispunkt, точка замерзания füüs. külmumispunkt, точка кипения füüs. keemispunkt, точка весеннего равноденствия astr. kevadpunkt, точка летнего солнцестояния astr. suvepunkt, точка осеннего равноденствия astr. sügispunkt, точка зимнего солнцестояния astr. talvepunkt, точка встречи sõj. pihtamispunkt, точка попадания sõj. tabamispunkt, точка прицеливания sõj. sihtpunkt, долговременная огневая точка sõj. püsitulepunkt, dott, огневая точка tulepunkt, точка своего стояния sõj. oma asukoht, точка зрения arvamus, seisukoht, vaatekoht, vaatevinkel, с точки зрения кого kelle arvates ~ arvamuse järgi ~ vaatevinklist, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama, в небе видна светлая точка taevas paistab ~ on näha hele täpp, надо -- и точка kõnek. on vaja ja punkt, больше я к нему не пойду -- точка kõnek. enam ma tema poole ~ juurde ei lähe -- punkt, точка -- пора спать kõnek. aitab, on aeg magama minna, ставить точку punkti panema (ka ülek.);
◊ бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima, kõiki jõupingutusi millele suunama; знать до точки viimse peensuseni ~ üksikasjani teadma; дойти до точки madalk. ummikusse ~ omadega puntrasse minema; доводить ~ довести до точки кого madalk. keda ummikusse ajama; в (самую) точку попасть ~ угодить kõnek. naela pea pihta ~ märki tabama; märki ~ täppi minema; точка в точку kõnek. täpipealt, täpselt; täpp-täpilt; ставить ~ поставить точки ~ точку над и i-le punkti (peale) panema
◊ бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima, kõiki jõupingutusi millele suunama; знать до точки viimse peensuseni ~ üksikasjani teadma; дойти до точки madalk. ummikusse ~ omadega puntrasse minema; доводить ~ довести до точки кого madalk. keda ummikusse ajama; в (самую) точку попасть ~ угодить kõnek. naela pea pihta ~ märki tabama; märki ~ täppi minema; точка в точку kõnek. täpipealt, täpselt; täpp-täpilt; ставить ~ поставить точки ~ точку над и i-le punkti (peale) panema
туда Н sinna; пойти туда sinna minema, билет туда и обратно edasi-tagasi pilet, то туда, то сюда kord siia, kord sinna, edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna, сам молокосос, а туда же учить kõnek. endal alles kõrvatagused märjad, aga juba kipub ~ tükib õpetama;
◊ ни туда, ни сюда kõnek. ei edasi ega tagasi, mitte paigastki (liikuma, nihkuma); туда и дорога kõnek. (1) кому see on kellele (täitsa) paras, (2) чему head teed tal minna, ja polegi tast kahju, ja mis tast taga nutta
◊ ни туда, ни сюда kõnek. ei edasi ega tagasi, mitte paigastki (liikuma, nihkuma); туда и дорога kõnek. (1) кому see on kellele (täitsa) paras, (2) чему head teed tal minna, ja polegi tast kahju, ja mis tast taga nutta
удалиться 285 Г сов. → несов. удаляться
‣ от кого-чего, откуда eemalduma, eralduma, kõrvalduma, irduma, kaugenema; kõrvale ~ tagasi tõmbuma, taanduma; удалиться от берега kaldast eemalduma, удалиться от друзей sõpradest eemale jääma ~ irduma, sõpradele kaugeks jääma, удалиться от дел asjaajamisest ~ asjatoimetustest kõrvale ~ tagasi tõmbuma ~ kõrvale jääma, удалиться к себе в комнату oma tuppa tõmbuma, удалиться из города linnast lahkuma, могу я удалиться? kas ma võin ~ tohin lahkuda ~ ära minna?, суд удалился на совещание kohus läks nõu pidama, шаги удалились sammud eemaldusid ~ kaugenesid;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma, hälbima; удалиться от темы teemast kõrvale kalduma
‣ от кого-чего, откуда eemalduma, eralduma, kõrvalduma, irduma, kaugenema; kõrvale ~ tagasi tõmbuma, taanduma; удалиться от берега kaldast eemalduma, удалиться от друзей sõpradest eemale jääma ~ irduma, sõpradele kaugeks jääma, удалиться от дел asjaajamisest ~ asjatoimetustest kõrvale ~ tagasi tõmbuma ~ kõrvale jääma, удалиться к себе в комнату oma tuppa tõmbuma, удалиться из города linnast lahkuma, могу я удалиться? kas ma võin ~ tohin lahkuda ~ ära minna?, суд удалился на совещание kohus läks nõu pidama, шаги удалились sammud eemaldusid ~ kaugenesid;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma, hälbima; удалиться от темы teemast kõrvale kalduma
ум 2 С м.
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
умопомрачение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) van. hullus, hullumeelsus; meeletus, meeltesegadus; на него нашло умопомрачение ta läks nagu arust ära;
‣ в функции предик. kõnek. mine või hulluks, hulluks võib minna;
◊ до умопомрачения kõnek. kohutavalt, meeletult, hullupööra, õudselt, arutult, nii et mine või hulluks
‣ (без мн. ч.) van. hullus, hullumeelsus; meeletus, meeltesegadus; на него нашло умопомрачение ta läks nagu arust ära;
‣ в функции предик. kõnek. mine või hulluks, hulluks võib minna;
◊ до умопомрачения kõnek. kohutavalt, meeletult, hullupööra, õudselt, arutult, nii et mine või hulluks
успеть 229b Г сов. → несов. успевать
‣ к чему, на что, с инф., без доп. jõudma (ajaliselt); успеть на поезд rongile ~ rongi peale jõudma, успеть вовремя прийти õigeks ajaks kohale jõudma, он успел сходить в магазин ta jõudis poes ära käia ~ poest läbi minna, я не успел оглянуться, как он уже ушёл ma ei jõudnud ringigi ~ ümbergi vaadata, kui ta oli juba kadunud ~ läinud;
‣ в чём van. edusamme tegema, edu saavutama, edukas olema; успеть в своём предприятии oma ettevõtmises edukas olema;
◊ не успеть и глазом моргнуть kõnek. mitte (õieti) ümbergi vaadata ~ nohki öelda jõudma
‣ к чему, на что, с инф., без доп. jõudma (ajaliselt); успеть на поезд rongile ~ rongi peale jõudma, успеть вовремя прийти õigeks ajaks kohale jõudma, он успел сходить в магазин ta jõudis poes ära käia ~ poest läbi minna, я не успел оглянуться, как он уже ушёл ma ei jõudnud ringigi ~ ümbergi vaadata, kui ta oli juba kadunud ~ läinud;
‣ в чём van. edusamme tegema, edu saavutama, edukas olema; успеть в своём предприятии oma ettevõtmises edukas olema;
◊ не успеть и глазом моргнуть kõnek. mitte (õieti) ümbergi vaadata ~ nohki öelda jõudma
устеречь 379 Г сов. → несов. устерегать кого-что
‣ kõnek. kelle-mille järele valvama ~ vaatama, kellel-millel silma peal hoidma; не устерегли беглеца põgenik lasti käest minema ~ käest minna, устеречь ребёнка от простуды last külmetuse eest ~ külmetamast hoidma;
‣ van. madalk. valvates ~ varitsedes tabama, jälile ~ kätte saama; устеречь вора varast tabama ~ kätte saama
‣ kõnek. kelle-mille järele valvama ~ vaatama, kellel-millel silma peal hoidma; не устерегли беглеца põgenik lasti käest minema ~ käest minna, устеречь ребёнка от простуды last külmetuse eest ~ külmetamast hoidma;
‣ van. madalk. valvates ~ varitsedes tabama, jälile ~ kätte saama; устеречь вора varast tabama ~ kätte saama
ухитриться 285 Г сов. → несов. ухитряться с инф. kõnek. (osavasti) hakkama saama ~ toime tulema, mida teha oskama, (head) nõu leidma, osavasti toimima; он ухитрился уйти незаметно tal läks korda ~ ta oskas märkamatult ära minna ~ lahkuda
честный 126 П
‣ (кр. ф. честен, честна, честно, честны и честны) aus, ausameelne, ausa meelega, õiglane; честный человек aus ~ õiglane inimene, честный взгляд aus pilk, честные намерения ausad kavatsused, честный труд aus töö, честная девушка kõnek. süütu neiu, neitsi;
‣ aus, auväärne; честная семья aus ~ auväärne perekond, честная смерть auväärne surm, честная жизнь ausalt elatud elu, честный заработок ausalt teenitud palk, честное имя aus nimi;
◊ честное слово ausõna; держаться на честном слове kõnek. ausõna peal (üleval) püsima ~ seisma; отпустить на честное слово kõnek. ausõna peale minema ~ minna ~ vabaks laskma
‣ (кр. ф. честен, честна, честно, честны и честны) aus, ausameelne, ausa meelega, õiglane; честный человек aus ~ õiglane inimene, честный взгляд aus pilk, честные намерения ausad kavatsused, честный труд aus töö, честная девушка kõnek. süütu neiu, neitsi;
‣ aus, auväärne; честная семья aus ~ auväärne perekond, честная смерть auväärne surm, честная жизнь ausalt elatud elu, честный заработок ausalt teenitud palk, честное имя aus nimi;
◊ честное слово ausõna; держаться на честном слове kõnek. ausõna peal (üleval) püsima ~ seisma; отпустить на честное слово kõnek. ausõna peale minema ~ minna ~ vabaks laskma
