[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 17 artiklit

попадя väljendeis чем попадя, чем ни попадя madalk. millega juhtub; бить чем попадя lööma, millega juhtub
занять II 263 Г сов. несов. занимать
что hõlmama, hõivama, täitma, enda alla ~ ära võtma; saama; что, для кого kellele kinni panema; книги заняли всю полку raamatud täitsid ~ võtsid enda alla kogu riiuli, дети заняли свои места lapsed asusid ~ istusid oma kohtadele, нижний этаж заняли молодожёны alumisele korrusele asus elama noorpaar, озеро заняло площадь в несколько гектаров järv võttis enda alla mitu hektarit maad, чемоданы заняли всю каюту kajut oli kohvreid täis, он занял призовое место ta tuli auhinnakohale, занять первое место esikohta võitma ~ saama, он занял высокую должность ta on kõrgel (ameti)kohal, занять место кому, для кого, kellele kohta kinni panema, он занял очередь ta asus järjekorda ~ võttis järjekorra ära, она заняла две грядки под огурцы ta võttis kaks peenart kurkide alla;
что vallutama, hõivama, okupeerima; занять крепость kindlust vallutama;
что täitma, (aega) võtma; он не знал, чем занять время ta ei teadnud, millega aega viita, эта работа заняла весь день see töö võttis kogu päeva ära, это заняло не больше трёх минут see ei võtnud üle kolme minuti (aega);
кого, чем hõivama, (tööd teha) andma, кого в чём rakendama; занять кого срочной работой kellele kiiret tööd andma, чем ты занят? millega sa tegeled? она всегда чем-то занята tal on alati midagi käsil ~ teoksil, на фабрике заняты тысячи рабочих vabrikus töötab tuhandeid töölisi, занять молодёжь в спектакле noori lavastuses rakendama;
кого huvitama, köitma; кого чем lõbustama; книга заняла его raamat köitis teda, занять детей играми lastega mängima, lapsi mänguga lõbustama, занять гостей külalisi lõbustama, это происшествие заняло все его мысли kõik tema mõtted olid selle juhtumi juures
поделывать 168a (без 1 л. наст. вр., без прич.) Г несов. что kõnek. tegelema, tegema; что поделываешь? millega sa tegeled? mida sa teed? mis sul käsil on?
полезный 126 П (кр. ф. полезен, полезна, полезно, полезны) kasulik; полезная книга kasulik raamat, чем могу быть полезен? millega võin kasulik olla? mida võin teie heaks teha? полезная площадь kasulik pind, коэффициент полезного действия kasutegur, полезные ископаемые maa(põue)vara(d)
попасть 356b Г сов. несов. попадать
в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
служить 310 Г несов.
кому-чему, кем, где teenima (ka ülek.); служить народу rahvast teenima, служить в армии (1) aega teenima, (2) sõjaväes teenima, служить сторожем valvurina töötama, сапоги служили три года saapad käisid kolm aastat, ноги не служат jalad ei kuula sõna, чем могу служить millega võin (teile) kasulik olla;
чем, kes-mis olema, kelle-mille aset täitma; служить доказательством asitõend olema, служить источником чего mille allikas olema, служить примером eeskuju ~ eeskujuks olema, служить приправой к чему mille maitsestamiseks olema, millele maitset andma, диван служил ему постелью diivan oli tal voodi eest ~ täitis voodi aset;
что, без доп. jumalateenistust pidama; служить обедню päevast jumalateenistust pidama;
без доп. sitsima; собака служит koer sitsib;
служить вашим и нашим kõnek. kahe pere koer olema; служить верой и правдой tões ja vaimus teenima; vrd. послужить
истопить I 323a Г сов. несов. истапливать что
(kuumaks) kütma; нечем истопить печь pole, millega ahju kütta;
kõnek. ära põletama ~ kütma, kütmiseks kulutama ~ ära tarvitama; vrd. топить I
полюбоваться 172 Г сов. кем-чем, на кого-что (mõnda aega) imetlema ~ vaimustatult vaatama; полюбуйся, что он натворил kõnek. halv. ole nii lahke, vaata, millega ta hakkama on saanud
свисток 24 С м. неод. vile (ese, millega vilistatakse; selle heli; vilesignaal); свистеть в свисток vilet puhuma, vilega vilistama, свисток паровоза vedurivile, туманный свисток mer. udusireen, пароход дал свисток aurik andis vilet ~ vilistas
тархан 1 С м. aj. tarhaan (од. eriliste privileegidega maksuvaba pärusmõisa omanik; неод. ürik, millega saadi sellised õigused)
цоколь 10 С м. неод. sokkel (ehit. samba alusplaat; vundamendi maapealne osa; el. lambi metallosa, millega ta kinnitatakse pesasse); цоколь колонны samba sokkel, цоколь здания hoone sokkel, мраморный цоколь marmorsokkel, ламповый цоколь lambisokkel, резьбовой цоколь el. keermessokkel, цоколь террассы geol. terrassi tuumik
чур межд. kõnek.
tsurr (lastemängus puudutamise keeluna);
pea, kuss, stopp (hüüatus, millega nõutakse kokkulepitust kinnipidamist); чур, это секрет pea, see on saladus, только чур, я остаюсь pea, mina jään siia, чур, я пойду первым pea, mina lähen esimesena, в лесу, чур, не бояться metsas, pidage ~ pea meeles, ära ~ ärge araks löö(ge), чур, я первый stopp, mina olen esimene, только, чур, играть честно ainult pidage ~ pea silmas, mäng olgu aus
электротяга 69 С ж. неод. (без мн. ч.) elektervedu, elektriveojõud (elektrimootori jõud, millega ta mõjutab temaga ühendatud veeremit v. masinat)
найти I 373 Г сов. несов. находить кого-что, где, каким, с союзом что leidma, avastama, eest leidma kust; найти монету на дороге tee pealt raha ~ kopikat leidma, найти глазами silmadega ~ pilguga leidma, найти своё место в жизни oma kohta elus leidma, найти ответ на вопрос küsimusele vastust leidma, найти решение lahendust leidma, найти новый метод uut meetodit avastama ~ leidma, нашёл чем хвастаться leidis ka, millega kiidelda ~ hoobelda, нашёл чему радоваться leidis ka, mille üle rõõmustada, найти время aega leidma, найти утешение lohutust saama ~ leidma, найти удовольствие rahuldust saama, найти применение kasutamist ~ rakendust leidma, kasutatav olema, найти отражение kajastuma, врач нашёл его здоровым arst leidis ta terve olevat ~ leidis, et ta on terve, найти нужным vajalikuks pidama;
найти ~ находить общий язык с кем ühist keelt leidma kellega; найти ~ находить себя ennast leidma, oma kohta leidma; не найти ~ не находить (себе) места (endale) asu mitte leidma; найти ~ находить себе могилу ~ смерть ~ конец liter. endale hauda leidma, oma lõppu ~ otsa leidma
прийтись 374 Г сов. несов. приходиться
(без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
тут I Н kõnek.
siin; тут темно siin on pime, то тут, то там kord siin, kord seal, тут и там siin ja seal, siin-seal;
samas, kohe; siis; снег тут же растаял lumi sulas samas ~ kohe, он тут же вернулся ta tuli kohe ~ samas tagasi, кто тут нам помог kes meid siis aitas, как тут быть? mida siis teha?, kuidas toimida?;
Н частица siin; чем тут поможешь? kuidas siin aidata?, mis siin aitab?, millega siin aidata saab?, нечего тут спорить pole siin midagi vaielda, какое тут любит mis armastusest siin saab juttu olla, я тут ни при чём mina ei puutu asjasse, mul pole selle asjaga mingit pistmist;
и всё тут kõnek. ja ongi kõik ~ kogu lugu; тут как тут kõnek. kohal nagu vana viieline ~ viis kopikat
швырять 254a Г несов. сов. швырнуть кого-что, чем kõnek. loopima, pilduma, paiskama, pillutama (ka ülek.); швырять камнями в окно kive aknasse loopima, швырять чем попало loopima, millega juhtub ~ mis kätte juhtub, лодку швыряло на волнах lained pillutasid paati, куда меня только судьба не швыряла kuhu saatus mind küll pole pillutanud ~ viinud ~ paisanud, куда меня только не швыряло kus ma küll (saatuse tahtel) olnud ei ole, швырять деньги ~ деньгами kõnek. raha loopima ~ pilduma;
швырять еньги) на ветер kõnek. raha tuulde loopima ~ pilduma, tuulde laskma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur