[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 223 artiklit, väljastan 200

ничто 150 М
ei miski, mitte miski; его ничто не интересует teda ei huvita miski, это ничего не значит see ei tähenda midagi, она нас ни во что не ставит ta ei pea meid millekski, ничего не скажешь pole midagi ütelda, ему ничего не стоит сделать это see ei maksa tema käes midagi, много шума из ничего palju kära ei millestki, ничего подобного kõnek. mitte midagi seesugust, он ничем не отличается от других ta ei erine teistest millegagi ~ millegi poolest, это ещё ни о чём не говорит see ei tähenda veel midagi;
М С нескл. с. eimiski; превратиться в ничто olematuks muutuma;
ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что mõttetult, põhjuseta, asja ees, teist taga; (это) ни на что не похоже (see) ületab (juba) kõik piirid, see paneb ainult käsi kokku lööma; ничего не попишешь kõnek. ~ не поделаешь pole midagi parata; как ни в чём не бывало nagu poleks tema asigi ~ midagi juhtunud(ki) ~ lahti
нечего (дат. п. нечему, не к чему, твор. п. нечем, не с чем, предл. п. не о чем, не в чем и др.) М
с инф. ei ole midagi; нечего делать pole midagi parata, тут нечему удивляться siin pole millegi üle ~ midagi imestada, не во что положить pole millessegi panna, ему нечего читать tal pole midagi lugeda, не о чем говорить pole millestki rääkida, нечего говорить, человек он хороший kõnek. loomulikult on ta hea inimene, нечего сказать iroon. pole midagi ütelda, от нечего делать igavusest, не за что pole tänu väärt;
предик. с инф. kõnek. pole mõtet, ei tasu; нечего зря говорить pole mõtet tühja targutada, нечего об этом думать ei tasu ~ ei maksa sellele mõtelda, нечего стыдиться pole põhjust ~ vaja häbeneda, asi ei anna häbeneda;
делить нечего кому, с кем kellel pole kellega teab mis puid ega maid jagada; нечего греха таить kõnek. mis seal ikka salata
что I 159 М
mis; kõnek. miski; что случилось? mis juhtus ~ on juhtunud ~ on lahti?, что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te ~ mis asja te räägite, что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu ~ tolku on, что пользы mis kasu sest on, что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, что делать ~ поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, что за ерунда mis jama see on, что он за человек mis inimene ta on, что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis ~ missugune tore asi, kui kena see on, что за погода küll on ~ kus on alles ilm, что дома? mis kodus uudist?, что новенького? kõnek. mis uudist?, mis kuulukse?, во что обойдётся поездка? mis sõit ~ reis maksma läheb?, что и говорить mis seal (üldse) rääkida, что надо? (1) mis ~ mida sa tahad (te tahate)?, mis ~ mida sul (teil) tarvis on?, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и что ja mis siis, а что, если я опоздаю? aga mis (oleks) siis, kui ma hiljaks jään?, чуть что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот что tee nõndaviisi ~ vaat mida, что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, что за человек пришёл? kes seal tuli?, что, он уже вернулся? mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi?, наказать его, что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, что ни говори kõigest hoolimata, на что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda ~ viga midagi;
в функции Н miks, milleks; что ты задумался? miks ~ mispärast sa mõttesse jäid?, что ты одна? miks sa üksi oled?, что плачешь? miks sa nutad?, к чему ты мне это говоришь? miks sa mulle seda räägid?, с чего бы он не согласился? miks ta ei peaks nõusse jääma?, на что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen ~ peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял? kust sa selle võtad ~ võtsid?, miks sa nii arvad?, что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest ~ mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks ~ millest see tuleb ~ millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так? miks nii?, почти что peaaegu;
в функции частицы; вот именно что дурак just nimelt loll, вот ~ вон оно что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё что ~ чего mis sa veel ei taha;
ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga; остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma; что душе угодно kõnek. mida hing ihkab ~ süda lustib; что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; что есть силы kõigest jõust ~ väest; что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist; во что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks; не за что kõnek. pole tänu ~ kõne väärt; что почём madalk. mis on midagi väärt; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi ~ selle asja meeski; ни за что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul; что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks; что ни на есть kõnek. (see) kõige...; что ни на есть лучший see on kõikse parem; ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama; ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt; чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et; дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ~ pidama ~ toppama jäi
нечто М (только в им. и вин. п. ед. ч.) miski; midagi; нечто новое miski uus, он увидел нечто странное ta nägi midagi imelikku, нечто вроде горы midagi mäetaolist
что-нибудь 159 М midagi, miski; нет ли чего-нибудь почитать? kas midagi lugeda anda pole?, покажи что-нибудь из своей коллекции näita midagi oma kogust
ничего I Н kõnek. üsna hästi, päris kenasti; pole viga, ei ole midagi; зарабатываем ничего teenistusel pole viga, teenime üsna hästi, saame päris kenasti palka, платье ничего sel kleidil pole (väga) vigagi, see on üsna kena kleit, извините за беспокойство! -- ничего! vabandage tülitamise pärast! -- ei tee ~ ei ole viga, ei ole ~ pole midagi! ничего, что ... (sellest) pole midagi, et..., все устали, а ему ничего kõik on väsinud, aga temal pole häda midagi, сделано ничего себе kenasti tehtud, она ничего ta on kenake(ne) ~ üsna nägus, tal pole vigagi, ничего себе порядочки! on alles kord! küll on ikka kord! on ikka kena kord küll!
подобие 115 С с. неод. (обычно ед. ч.)
mat., füüs., biol. sarnasus; теория подобия sarnasusteooria, обратное подобие pöördsarnasus;
midagi mille sarnast, mille võrdkuju; подобие улыбки midagi naeratusetaolist;
по образу и подобию чьему liter. kelle sarnasena ~ sarnaseks, kelle näo järgi
даром Н kõnek.
maksuta, tasuta, muidu; даром он ничего не даёт tasuta ei anna ta midagi, tasuta ei saa tema käest midagi, получить почти даром peaaegu eimillegi eest saama, poolmuidu saama, ему ничего не давалось даром ta ei saanud midagi kerge vaevaga;
ilmaaegu, asjatult, kasutult; тратить время даром ilmaaegu ~ asjatult aega raiskama, весь день пропал даром kogu päev läks tühja;
даром не пройдёт кому mida kellele ei kingita, kellel on karistus soolas mille eest
неладный 126 П (кр. ф. неладен, неладна, неладно, неладны) kõnek.
halb, vilets, kehv; начались неладные дела midagi (halba) oli teoksil, siin kisub midagi viltu;
kohmakas, rohmakas; неладная фигура rohmakas figuur;
П С неладное с. неод. (без мн. ч.) kehv lugu; происходит неладное lood on kuidagi kehvad, miski on viltu;
будь он (она, оно) неладен (неладна, неладно) madalk. võtku teda see ja teine
что-либо 159 М midagi, miski; не могу сказать чего-либо утешительного ei oska midagi lohutavat ~ lohutuseks öelda
что-то I 159 М miski; что-то приятное miski meeldiv, midagi meeldivat, чего-то не хватает midagi on puudu, что-то не так miski pole nii ~ korras, miski on viltu ~ valesti, пять рублей с чем-то viis rubla millegagi ~ kopikatega
нипочём Н kõnek.
poolmuidu, jumalamuidu; предик. ei maksa midagi; продал нипочём andsin (andsid, andis) jumalamuidu ~ võileivahinna eest ära, арбузы там нипочём arbuuse müüakse seal poolmuidu;
предик. кому-чему, для кого-чего ei tähenda ~ ei tee midagi, on naljaasi, on tühiasi; мороз ему нипочём pakane ei tähenda talle midagi, ему нипочём было пройти десять километров kümme kilomeetrit maha käia oli talle tühiasi;
madalk. ei mingil juhul, mitte mingi hinna eest; он нипочём не уступит ta ei anna mingil juhul järele, нипочём не соглашусь ma ei nõustu mingi ~ ühegi hinna eest
не частица
täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
подобный 126 П (кр. ф. подобен, подобна, подобно, подобны) кому-чему kelle-mille sarnane, taoline; sellesarnane, selletaoline, samalaadne, samasugune, seesugune, niisugune, selline; подобные треугольники mat. sarnased kolmnurgad, подобным образом sel(lisel) kombel, taoliselt, он ничего подобного не видел ta pole midagi selletaolist ~ sellesarnast näinud, нечто подобное midagi sellesarnast ~ selletaolist, ничего подобного kõnek. mitte sinnapoolegi, себе подобный omataoline, в подобном случае sellisel juhul, подобного рода факты seesugused ~ niisugused ~ sellised faktid, знаю подобную историю tean samasugust lugu ~ juhtumit, и тому подобное ja muud seesugust
сказать 198 Г сов.
что, кому, без доп. ütlema; сказать по секрету saladuskatte all ütlema, сказать со зла vihaga ~ südametäiega ütlema, легко сказать kerge ~ lihtne ütelda, нельзя сказать ei saa(ks) ütelda, трудно сказать, что из этого получится raske (ette) ütelda, mis sellest välja tuleb, чтобы не сказать больше et mitte rohkem ütelda, можно сказать, что это так võib ütelda, et see on nii, этого не скажешь seda nüüd (küll) ei ütleks;
скажем 1 л. мн. ч. буд. вр. в функции вводн. сл. näiteks, ütleme; поезжай, скажем, завтра sõida näiteks homme;
скажи(те) повел. накл. kõnek. ole lahke, no mis sa ütled, ütle siis; скажи, какой молодец vaat kui tubli;
скажешь, скажете 2 л. ед. и мн. ч. буд. вр. kõnek. küll (nüüd alles) ütles, kah mul;
ничего не скажешь kõnek. pole midagi ütelda, ei saa paha sõna ütelda; скажи на милость kõnek. ütle nüüd ometi(gi); скажи пожалуйста ole lahke, mis sa ütled; нечего сказать kõnek. pole midagi ütelda, ega midagi (heakskiidu, nõusoleku v. pahameele väljendamiseks); сказать своё слово oma sõna ütlema; словом сказать ühesõnaga; с позволения сказать teie lahkel loal; сказать в глаза suu sisse ütlema; сказать на ухо kõrva sosistama, kõrva sisse ütlema; так сказать nii-öelda, nii-ütelda; к примеру сказать näiteks; по правде ~ правду сказать tõtt öelda, ausalt öeldes; шутка сказать kõnek. ega see nali ~ naljaasi ole, kas see naljaasi on; сказать в один голос kooris ~ ühel häälel ~ nagu ühest suust ütlema
слово С с. неод.
sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
(без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
(без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
(без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
(без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
сообразить 293a Г сов. несов. соображать
что, без доп. kõnek. läbi mõtlema ~ kaaluma, aru saama, taipama, mõikama; сообразить, в чём дело taipama ~ mõikama, milles on asi, ты хоть это сообрази saa vähemalt ~ kas või sellestki aru;
(без несов.) что, с инф. без доп. madalk. organiseerima, kombineerima, kombiinima; сообразить что-нибудь позавтракать midagi hommikueineks organiseerima, сообразить насчёт работы töö asjus midagi kombineerima, сообразим на троих что klapime kolme peale mida
стоить 268 (без страд. прич.) Г несов.
что, чего, сколько maksma, maksma minema; это стоит больших денег see maksab palju raha, что тебе стоит kõnek. mis see sulle maksab, это стоит денег see maksab raha, это стоило ему жизни see maksis tal elu ~ läks tal elu maksma;
чего väärima, väärt olema; стоить внимания tähelepanu väärima ~ väärt olema, не стоит того pole seda väärt, такой работник трёх стоит selline töötaja on kolme väärt, он не стоит такой жены ta pole sellist naist väärt, его слова дёшево стоят tema sõnad ei maksa midagi, один другого стоит paras paar, не стоит (благодарности)! pole tänu väärt!;
чего (vaeva, tööd) nõudma; это стоило большого труда see nõudis suurt vaeva;
(безл.) с инф. tasuma, maksma, tulema, vaja olema; пьесу стоит посмотреть näidendit tasub vaadata, стоит туда съездить seal tasub ära käia, не стоит с ним спорить ei maksa ~ ei tasu temaga vaielda, ничего не стоит (1) ei maksa midagi (maksumuse kohta), (2) с инф. ülek. on tühiasi ~ kukepea ~ käkitegu, ei maksa midagi;
(безл.) с инф. tarvitsema; стоит задуматься, нахлынут воспоминания tarvitseb mõttesse jääda, kui tulevad mälestused;
выеденного яйца не стоит kõnek. pole tühja munakoortki väärt; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; игра не стоит свеч kõnek. asi ei tasu end ära ~ ei tasu vaeva ~ ei ole vaeva väärt; овчинка ~ шкурка выделки не стоит kõnek. asi ei tasu vaeva ~ ei ole seda vaeva väärt; мизинца чьего не стоит kõnek. kes pole kelle sõrmeotsagi ~ küünemustagi väärt; чего бы ни стоило maksku mis maksab
чуть
Н vaevalt, vaevu, hädavaevalt, hädavaevu; чуть тёплая вода vaevalt leige vesi, чуть живой vaevalt hing sees, hädavaevu hinges ~ elus;
Н pisut, veidi, natuke; чуть больше pisut ~ veidi rohkem, чуть левее pisut vasakule, чуть видно pisut on näha, vaevunähtav(alt), чуть слышно natuke on kuulda, vaevukuuldav(alt);
союз vaevalt, niipea kui, (otse)kohe kui; чуть утро, все на ногах varahommik ja kõik juba jalul, vaevalt koidab, kui kõik juba jalul, чуть кто войдёт, услышу kuulen kohe, (niipea) kui keegi sisse tuleb, чуть только стемнело, он вышел niipea kui ~ kohe kui pimenes, läks ta välja, чуть что, позови врача niipea kui ~ otsekohe kui midagi juhtub, kutsu arst;
частица peaaegu et; чуть (ли) не peaaegu et, чуть что kui vähegi midagi (on), я чуть было не упал palju ei puudunud, et oleksin kukkunud, oleksin peaaegu kukkunud, чуть что -- слёзы iga pisiasja ~ tühja asja peale silmad peos, kui vähegi midagi on, kohe pisarad ~ silmavesi platsis
замыслить 281 Г сов. несов. замышлять что, с инф. kavatsema, plaanitsema, mõttes hauduma, nõuks võtma; он что-то замыслил tal on midagi mõttes, ta on midagi nõuks võtnud, замыслить отъезд ärasõitu plaanitsema
кое-что 159 М miski, midagi; хочу тебе кое-что сообщить tahan sulle midagi rääkida, он кое-что записал ta kirjutas mõned asjad üles
так III частица
lihtsalt niisama, ei midagi; что с тобой? -- так, ничего mis sinuga lahti on? -- niisama, ei midagi;
kõnek. alles, vast; дождь так и лил no küll alles kallas, vihma lausa valas (alla), вот был плотник, так плотник vaat see oli alles ~ vast puusepp, oli see vast ~ alles puusepp, вот так игра küll see on ~ oli alles ~ vast mäng, вот так история no on ~ oli alles lugu, он так и обмер ta lausa tardus paigale;
siis; так ты не веришь sa siis ei usu, так о чём я говорил millest ma siis ~ nüüd rääkisingi, так вспомним свою юность meenutagem siis oma noorust;
nii, näiteks; климат там суровый, так, морозы доходят до 40° kliima on seal karm, näiteks külmakraade on mõnikord nelikümmend;
kõnek. jah, just, tõepoolest; так это он tõepoolest, see on tema, tema ise jah;
так нет kõnek. aga ei, kus sa sellega; так и знай(те) kõnek. pea ~ pidage meeles, võta ~ võtke arvesse ~ teadmiseks
взамен I Н vastu, asemele; он ничего не просит взамен vastu ei palu ta midagi
вроде I предлог с род. п. mille taoline, sarnane; нечто вроде пещеры midagi koopataolist, он вроде тебя ta on sinu sarnane
заладить Г сов. madalk.
270a что korrutama, ühte ja sama (visalt) kordama (hakkama); заладил одно и то же ta korrutab aina sama;
270b с инф., без доп. midagi (visalt, tihti) tegema hakkama; ветер заладил с севера tuul hakkas põhjast puhuma, он заладил к нам ходить ta hakkas tihti meil käima
зашептать II 210 (без страд. прич.) Г сов. что, без доп. sosistama ~ sosinal rääkima hakkama; зашептать что-то на ухо midagi kõrva sosistama
канителить 269b Г несов. kõnek. aeglaselt ~ viivitamisi tegema, venitama, jorutama, viivitama; нечего канителить pole siin venitada midagi
ляпнуть 335a Г сов. однокр. к ляпать madalk.
что, о чём midagi kohatut ~ inetut sähvama ~ kähvama;
кого, чем (üks kord) lajatama, virutama kellele
межеумок 23 С м. од. и неод. midagi vahepealset ~ ebamäärast, ei see ega teine, (keegi v. miski, mis) on ja ei ole kah, ristsugutis (kõnek.); põll. vahevorm, vahesort
наподобие предлог с род. п. justkui, nagu, sarnane, sarnaselt; скала наподобие стены kalju nagu müür, что-то наподобие лодки midagi paadi sarnast
отмочить 310 Г сов. несов. отмачивать что
(lahti) leotama; отмочить бинт sidet lahti leotama, отмочить рыбу kala leotama;
ülek. madalk. midagi ootamatut tegema ~ ütlema; отмочить глупость rumalusega hakkama saama, отмочить штуку vempu viskama
отчудить II 292 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. что, без доп. madalk. midagi imelikku ~ hämmastavat tegema, mingi veidrusega hakkama saama
пан 3 С м. од. pan (kõnetlussõnana Poolas vm.), härra, isand; mõisnik;
либо пан, либо пропал, пан или пропал kõnekäänd kas kõik või mitte midagi
примитив 1 С м. неод. primitiiv (liter. midagi primitiivset v. algelist; kunst primitiivses stiilis kunstiteos)
пробормотать 204a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. что, без доп. (habemesse) pomisema, (nina alla) pobisema; пробормотать что-то себе под нос midagi habemesse ~ enda ette pomisema ~ pobisema
сушь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek.
põud, põuaaeg, kuivus;
kuiv maastik, maismaa;
tühi kärg, tühjad kärjed;
miski kuivanu (maa, puud vm.); ülek. midagi krõbikuiva ~ surmigavat (raamatu, tegevuse vm. kohta)
твориться 285 Г несов. (без 1 и 2 л.) с кем-чем kõnek. sündima, toimuma, aset leidma, juhtuma; творится что-то странное sünnib ~ toimub midagi imelikku, с ним творится непонятное temaga sünnib midagi arusaamatut; vrd. сотвориться
бормотать 204a (без страд. прич.) Г несов. что, без доп. pomisema, porisema, podisema; бормотать молитву palvet pomisema, бормотать себе под нос omaette podisema, habemesse pomisema, бормотать что-то невнятное midagi arusaamatut pomisema
заморить 285a Г сов. kõnek.
кого ära ~ surnuks näljutama; заморить людей голодом inimesi ära näljutama;
кого, чем ülek. ära piinama ~ vaevama ~ kurnama ~ vintsutama; заморить лошадь в дороге hobust tee peal ära vaevama;
что, чем ülek. (maha) vaigistama ~ suruma; заморить голод nälga vaigistama;
что tõmbama panema (maitseainete kohta); заморить горчицу sinepit kanguda laskma;
заморить червячка kõnek. midagi hamba alla panema, hingepidet võtma; vrd. морить
иной 120 М, М С teine, teis(t)sugune, muu, mõni; иными словами teiste sõnadega, это совсем иное дело see on hoopis teine asi ~ lugu, тот или иной see või teine, в иных случаях (1) muudel juhtudel, (2) mõnikord, mõnel juhul, ничего иного ei midagi muud, иной раз kõnek. vahel, mõnikord, не что иное, как... ei midagi muud kui..., не кто иной, как... ei keegi muu kui..., как думают иные nagu mõned arvavad
мудрость 90 С ж. неод. tarkus, mõttetarkus, arukus; народная мудрость rahvatarkus, житейская ~ практическая мудрость elutarkus, древняя мудрость vanaaja (mõtte)tarkus, кладезь мудрости liter. tarkuse varaait (inimese kohta), зуб мудрости anat. tarkus(e)hammas, мудрость решения otsuse arukus, не велика мудрость pole siin suurt kunsti midagi
неведомо Н, предик. кому, без доп. kõnek. (on) teadmata, (on) tundmata; неведомо откуда ei tea kust, teadmata kust, неведомо зачем ei tea miks, teadmata miks, неведомо что kes teab mis, сие мне неведомо liter. nalj. sellest ei tea ma teps midagi
неизвестно Н, предик. кому, без доп. (on) teadmata, ei ole teada; неизвестно где teadmata kus, это ему неизвестно ta ei tea seda, ему об этом ничего неизвестно ta ei tea sellest midagi
отпустить 317 Г сов. несов. отпускать
кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
пере- приставка väljendab
tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
постный 126 П (кр. ф. постен, постна, постно, постны)
(без кр. ф.) paastu-; lihata (toit); постный день paastupäev, постная пища paastutoit, постное масло paastuõli (van.), söögiõli, постный сахар van. paastusuhkur (sort kompvekke), постный борщ lihata peedisupp;
kõnek. lahja; постное мясо lahja liha, tailiha;
ülek. kõnek. morn, pilves, mossis, pahur, igavlev; постное лицо morn ~ pilves ~ mossis ~ pahur nägu;
ülek. kõnek. nalj. vagatsev, teesklev; постный вид vagatsev nägu ~ ilme, pühakuilme;
чепуха ~ ерунда на постном масле madalk. selge jama ~ möga, asi või midagi
похожий 124 П (кр. ф. похож, похожа, похоже, похожи)
на кого-что kelle(ga) ~ mille(ga) sarnane, kelle ~ mille moodi ~ taoline, kelle nägu; он похож на отца ta on isa sarnane ~ isa nägu, как две капли воды похож ~ похожа на кого (ta) sarnaneb kellega nagu kaks tilka vett, (ta) on täiesti ühte nägu kellega ~ nagu kelle suust kukkunud, это на него не похоже see pole tema moodi, что-то похожее на грусть midagi nukruse taolist, на кого ты стал похож? kuidas sa küll välja näed?
похоже кр. ф. с. (в функции вводн. сл.) kõnek. tundub, näib, näikse, paistab;
ни на что не похоже kõnek. mis ei kõlba enam mitte kuhugi, paneb ainult käsi kokku lööma; на что это похоже? kõnek. kuhu see kõlbab?
путный I 126 П kõnek.
tubli, korralik, asjalik, mõistlik; путный человек tubli ~ asjalik ~ korralik inimene, путный совет asjalik ~ mõistlik nõuanne;
П С путное с. неод. (без мн. ч.) midagi mõistlikku ~ asjalikku; из него ничего путного не выйдет temast ei tule midagi mõistlikku, temast õiget meest ei tule ~ ei saa;
П С путный м., путная ж. од. korralik ~ asjalik inimene
род II 1 С м. неод. liik, sort, laad, viis; род работы töö liik, род войск sõj. väeliik, род оружия van. sõj. relvaliik, род сил sõj. jõuliik, jõudude liik, род службы teenistusliik, род почвы põll. mulla alltüübi variant ~ erim, род жизни elulaad, eluviis, род деятельности tegevuslaad, род занятий tegevusala, всякого рода товары igat sorti ~ igasugused kaubad, разного рода люди mitmesugused inimesed, такого рода kõnek. säärane, niisugune, seesugune, что-то в этом роде kõnek. midagi selletaolist ~ seesugust, в некотором роде kõnek. mõningal ~ teataval määral, своего рода kõnek. omalaadne, omamoodi, единственный в своём роде ainulaadne, в своём роде teatud seisukohalt ~ mõttes, oma moodi
склеиться 268 Г сов. несов. склеиваться
kokku liimuma ~ kleepuma; листы склеились (paberi)lehed on kokku kleepunud;
ülek. kõnek. laabuma, sujuma, libedasti minema, korda minema, asja saama millest; работа не склеилась töö ei laabunud, tööst ei tulnud midagi välja, разговор не склеился jutt ei sobinud, jutuajamine ei läinud korda, jutust ei saanud asja ~ ei tulnud midagi välja
скрыться 347 Г сов. несов. скрываться
peitu ~ pakku ~ rettu ~ varjule minema, varjuma; kõnek. (vaikselt) kaduma; скрыться за углом nurga taha kaduma, скрыться в лесу metsa kaduma ~ peitu minema, end metsas varjama, metsas redutama, скрыться в толпе rahvahulka kaduma, солнце скрылось за тучу päike kadus pilve taha, поплавок скрылся под водой õngekork kadus vee alla;
от кого-чего ülek. märkamatuks ~ varju jääma; от него ничего не скроется talle ei jää midagi märkamatuks, tema eest ei jää midagi varju
слыхать 165a Г несов. (без наст. вр.) kõnek.
кого-что, о ком-чём, про кого-что, без доп. kuulma; я не слыхал об этом ma pole sellest kuulnud, ничего не слыхать midagi pole kuulda;
что tundma, tajuma; слыхать запах lõhna tundma, слыхать зверя ulukit haistma;
в функции вводн. сл. madalk. on kuulda; kuuldavasti, nagu kuulukse; ты, слыхать, в город собираешься nagu kuulukse ~ kuulda sõidad sa linna;
слыханное ~ слыхано ли дело madalk. kes seda enne on kuulnud; слыхать краем ~ краешком уха ~ одним ухом kõnek. poole kõrvaga kuulma
средний 121 П
kesk-, keskmine; keskpärane; среднее течение реки jõe keskjooks, среднее образование keskharidus, средняя школа keskkool, неполная средняя школа põhikool, mittetäielik keskkool (van.), среднее профессионально-техническое училище kutsekeskkool, средние века keskaeg, средний вес sport keskkaal, бегун на средние дистанции keskmaajooksja, средний род lgv. kesksugu, neutrum, среднее значение mat. keskväärtus, среднее ухо anat. keskkõrv, среднее сословие aj. keskseisus, средняя волна raad. kesklaine, средние горы geogr. keskmäestik, среднее отклонение keskmine hälve, средняя высота keskmine kõrgus, средняя видимость keskmine nähtavus, средняя скорость keskmine kiirus, средний заработок keskmine palk ~ töötasu ~ teenistus, средний сын keskmine poeg, средний этаж keskmine korrus, средний палец keskmine ~ suur sõrm, kesksõrm, средние широты geogr. keskmised laiuskraadid, средний ученик keskmine ~ keskpärane õpilane, средний ум keskpärane mõistus, средние способности keskpärased võimed, среднего роста keskmist kasvu, среднего размера keskmise suurusega, средних лет keskeas, keskmises vanuses, keskealine, ниже среднего уровня allpool keskmist taset;
П С среднее с. неод. keskmine (keskväärtus); среднее арифметическое aritmeetiline keskmine, годовое среднее aasta keskmine, суточное среднее ööpäeva keskmine, многолетнее среднее paljude aastate keskmine, квадратическое среднее ruutkeskmine, статистическое среднее statistiline keskmine, в среднем keskmiselt, keskeltläbi, läbistikku, выше среднего üle keskmise, ниже среднего alla keskmise ~ keskmist, нечто среднее midagi keskmist ~ keskpärast;
средней руки kõnek. keskpärane, keskpäraste võimetega
суета 52 С ж. неод.
askeldus(ed), sekeldus(ed), askel, rahmeldus, sebimine, sigin-sagin; праздничная суета pühade-eelne askeldus ~ sagin, житейская суета igapäevategemised, argipäevatoimetused, мелочная ~ мирская суета ilmalikud ~ maised askeldused, argiaskel, весь дом в суетах kogu maja on kihevil ~ saginat täis, провести день в суете päev otsa askeldama, работать без суеты rahulikult ~ kiirustamata tööd tegema;
liter. midagi tühist ~ tarbetut ~ asjatut ~ väärtusetut; tühisus, tarbetus, asjatus, väärtusetus;
суета сует, мышиная суета tühi töö ja vaimunärimine, tühi-tähi, tühisuste tühisus
укрыться 347 Г сов. несов. укрываться
чем end (hoolikalt) kinni katma; kattuma; укрыться одеялом endale tekki peale võtma, end tekiga katma, укрыться с головой tekki üle pea tõmbama, земля укрылась снегом maa kattus lumega, lumevaip katab maad ~ kattis maad;
от кого-чего end varjama ~ peitma, varjule ~ peitu minema, varjuma (ka sõj.), peituma, varju leidma; укрыться от людей end inimeste eest varjama, укрыться от дождя vihma eest varju ~ vihmavarju minema, укрыться от ветра tuulevarju minema, укрыться в кустах põõsastesse peitu pugema, укрыться от чужих глаз võõra pilgu eest peitu pugema ~ varju leidma;
varju ~ märkamata ~ tähele panemata jääma; от меня ничто не укроется minu eest ei jää midagi varjule, mul ei jää midagi märkamata
ум 2 С м.
неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
упущение 115 С с. неод.
в чём eksimus, möödalaskmine, (hooletus)viga, vajakajäämine; серьёзное упущение tõsine eksimus ~ möödalaskmine, упущения в работе puudused ~ vajakajäämised töös;
vahelejätmine, väljajätmine; рассказывать без упущений midagi vahele jätmata rääkima;
ülek. käestlaskmine, möödalaskmine, kasutamata ~ arvestamata jätmine, minetamine, minetus; производственное упущение tootmisalane minetus, tootmisminetus, minetus tootmises
ухватить 316а Г сов. несов. ухватывать
кого-что kinni ~ kätte haarama ~ rabama ~ kahmama ~ krabama (ka ülek.); ухватить камень kivi kätte haarama ~ asima, ухватить за ногу jalast kinni haarama ~ rabama, ухватить под руку käe alt kinni võtma ~ haarama, он старается ухватить себе побольше ta püüab endale rohkem krabada ~ kahmata;
что ülek. kõnek. tabama, aru saama, taipama, ära jagama, sotti saama; ухватить мысль кого kelle mõtet tabama, читаю, но ничего ухватить не могу loen, kuid ei taba ~ ei taipa midagi
бездумье 113 С с. неод. (без мн. ч.) mõteteta olek, mõttetus; muretus; пребы вать в бездумье mitte midagi mõtlema
брезгать 164b Г несов. кем-чем vastumeelseks pidama, põlastama, põlgama; vastumeelsust tundma; он ничем не брезгает ta ei põlga midagi ~ ühtki vahendit; vrd. побрезгать
бухнуть I Г сов. однокр. к бухать
335b põmatama, kõma(h)tama;
335a что ülek. kõnek. (midagi kohatut) välja pahvatama ~ ütlema;
335a кого-что prantsatama, mürinaga maha paiskama ~ pillama;
335b что, куда plärtsatama, lartsatama, sumahtama; куда prantsatama
велеть 231b Г сов. и несов. кому с инф., с союзом чтобы
käskima, kõnek. paluma (midagi teha); он велел прийти через час ta käskis tulla tunni aja pärast, он велел, чтобы к утру всё было кончено ta käskis kõik hommikuks lõpetada, он велел кланяться ta palus (sind, teid) tervitada;
с отрицанием mitte lubama, keelama; долг мне не велит молчать об этом kohus keelab mul sellest vaikida ~ käsib mul sellest kõnelda
взгромождать 168a Г несов. сов. взгромоздить что на что kõnek. (ülestikku, kokku) kuhjama; üles vinnama, paigaldama (midagi rasket); взгромождать мебель на машину mööblit auto peale kuhjama
вознамериваться 168 Г несов. сов. вознамериться с инф. liter. nõuks võtma, kavatsema, (midagi teha) mõtlema; вознамериваться уехать ära sõita kavatsema ~ mõtlema
вызваться 215* Г сов. несов. вызываться ennast (midagi tegema) pakkuma, (vabatahtlikult) nõus olema; он вызвался помогать кому ta pakkus oma abi kellele, вызваться в разведку vabatahtlikult luurele minema
забормотать 204a (без страд. прич.) Г сов. что, без доп. pomisema ~ pobisema ~ mõmisema hakkama; он забормотал что-то непонятное ta pomises midagi segast ~ arusaamatut
зажарить II 269b Г сов.
kõnek. praadima ~ kõrvetama hakkama;
без доп., на чём, по чему madalk. ägedalt midagi tegema hakkama; он зажарил на гитаре ta pani kitarrile hääled peale, мальчик зажарил по дороге poiss pani mööda teed ajama
зубрить I 286 Г несов.
hammastama, hambaid tegema (saele vm.);
täkkima, hambuliseks ~ täkkeliseks tegema (midagi rikkudes); vrd. зазубрить I
известие 115 С с. неод.
teade, sõnum; известие о смерти surmasõnum, уже много лет я не имел о тебе известий juba aastaid ei ole ma sinust midagi kuulnud, последние известия päevauudised;
известия мн. ч. toimetised; Известия Академии наук Teaduste Akadeemia Toimetised
изобличить 287a Г сов. несов. изобличать кого-что, в чём liter. paljastama, päevavalgele tooma, (midagi varjatut) reetma; изобличить взяточника pistisevõtjat paljastama, его изобличили во лжи ta tabati valelt
инсценировать 171a Г сов. и несов. что instseneerima, dramatiseerima, lavale seadma (kirjandusteost); ülek. (midagi kunstlikult v. petteks) lavastama; инсценировать обморок minestust teesklema
каре нескл. С с. неод. karree (midagi nelinurkset v. ruutjat; sõj. lahingukorra liik); дивизионное каре diviisikarree
крадучись Н kõnek. vargsi, salaja, hiilides, viisamisi (murd.); крадучись от кого елать что) kelle eest varjates ~ salaja (midagi tegema)
кустарничать 168b Г несов. kõnek. kodutööndama; ülek. käsitöölislikult ~ antvärklikult midagi tegema
-либо частица liitsõnades; кто-либо keegi, что-либо miski, midagi, чей-либо kellegi oma, где-либо kuskil
липучка 73 С ж. неод.
bot. takelrohi (Lappula); обыкновенная ~ ежевидная липучка siil-takelrohi, tapurohi (Lappula echinata);
kõnek. kleebikas (midagi kleepuvat); kärbsepaber
навалить 306 Г сов. несов. наваливать
что, кого-чего, на кого-что (midagi rasket) peale veeretama ~ vinnama, peale ~ selga laduma (ka ülek.); навалить камень на машину kivi autole veeretama, навалить чёрную работу на кого kõnek. musta tööd kelle kaela ajama, навалить на себя мешок endale kotti selga vinnama;
что, чего kõnek. (sisse, peale, hooletult hunnikusse) loopima ~ pilduma, kokku kuhjama; безл. kuhjuma; навалить хлам на чердак pööningule koli kuhjama, навалило много снегу paks lumi on maha sadanud, on sadanud palju lund;
(без страд. прич.) куда, безл. также кого-чего madalk. (suurel hulgal, murruna) kokku voolama ~ voorima; навалило всякого народу igasugust rahvast on kokku voolanud;
что, чего (hulgaviisi) maha ~ ümber paiskama; навалило много деревьев tuul on palju puid maha murdnud
наверняка Н kõnek. kindlalt, kindlasti, täpselt, kahtlemata, vääramatult; kindla peale; наверняка никто ничего не знал täpselt ~ kindlalt ei teadnud keegi midagi, он придёт наверняка ta tuleb kindlasti, действовать наверняка kindla peale välja minema ~ tegutsema
належать 181 Г сов. несов. налёживать что kõnek.
ära lamama, lamamisest saama (midagi ebameeldivat); належать пролежни lamatisi saama;
väljendis належать место kohta (voodis, asemel) sisse magama
наспать 185a Г сов. несов. насыпать что kõnek. pikast magamisest (midagi halba) saama; он наспал мешки под глазами tal on silmad ~ silmaalused magamisest kottis
натворить I 285a Г сов. что, чего kõnek. (midagi taunitavat) tegema, (pahandusega) hakkama saama, (halba) korda saatma; натворить глупостей rumalusi tegema
нахлебаться 165 Г сов. чего, без доп. madalk.
küllalt helpima ~ larpima; нахлебаться щей kõhtu kapsasuppi täis helpima;
ülek. (midagi halba) näha ~ tunda saama; нахлебаться горя häda ja viletsust tunda saama
неудивительно предик. on loomulik, pole midagi imestada; это неудивительно see on loomulik, и неудивительно ja pole ka ime ~ imestada, pole sugugi imekspandav
-нибудь, -нибудь частица в сложных словах кто-нибудь keegi, что-нибудь miski, midagi, чей-нибудь kellegi oma, где-нибудь kuskil, сколько-нибудь kuigipalju
ничтоже Н väljendis ничтоже сумняся ~ сумняшеся liter. van., iroon. vähimagi kõhkluseta, põrmugi kahtlemata, ilma pikemata, kindlal meelel ja kõikumatu usuga (midagi tegema)
отчуждать 169a Г несов. сов. отчудить I
что jur. võõrandama, (midagi kellegi) omandusest ära võtma;
кого, от кого-чего võõraks ~ kaugeks tegema, võõritama; эгоизм отчуждал от него людей egoismi tõttu jäi ta teistele võõraks
переменить 308 Г сов. кого-что
muutma; переменить причёску soengut muutma, переменить образ жизни eluviisi muutma, это ничего не переменит see ei muuda midagi;
несов. переменять kõnek. (ümber) vahetama; переменить квартиру korterit vahetama;
переменить ~ менять декорации olukorda ~ asjade seisu muutma
переобучиться 311 Г сов. несов. переобучаться чему, с инф. ümber õppima, midagi muud selgeks ~ kätte õppima; переобучиться другой профессии teist elukutset selgeks ~ ära õppima
пока II Н praegu, esialgu, esiotsa, esiteks, seni(ni); он пока учится ta õpib praegu, пока ничего не известно esialgu pole veel midagi teada, об этом пока не говорят praegu ~ esialgu sellest veel ei räägita, пока всё seniks on kõik, пока что тепло seni oli soe, пока что доволен seni olen rahul olnud
показаться 198 Г сов.
кем-чем näima, paistma, tunduma; показаться весёлым rõõmus näima, мне показалось, будто я что-то забыл mulle näis ~ tundus, et unustasin midagi;
несов. показываться paistma hakkama, nähtavale tulema, ilmnema; слёзы показались на глазах pisarad tulid silma, из-за туч показалось солнце päike tuli pilve tagant välja;
несов. показываться кому (silma alla) tulema, end näitama; показаться на людях inimeste hulka tulema, показаться врачу end arstil läbi vaadata laskma;
madalk. meeldima; этот материал мне не показался see riie polnud mulle meele järele;
показаться ~ показываться ~ казаться на глаза кому-чему, чьи kõnek. ennast näole andma kellele, nägu näitama kuhu; vrd. казаться
полбеды нескл. С в функции предик. kõnek. pole veel suurt häda midagi, pole veel nii hull, pool häda; это ещё полбеды asi pole veel nii hull
пописать 202b Г сов. что, без доп. (mõnda aega) kirjutama ~ maalima;
ничего не попишешь kõnek. kus sa pääsed, pole midagi parata
пошамкать 164b Г сов. чем, без доп. kõnek. muigutama, (mõnda aega) pobisema, pudistades rääkima; старуха пошамкала беззубым ртом eit pobises midagi hambutu suuga
путём II Н madalk. korralikult, mõistlikult, nagu kord ja kohus, nagu peab, arusaadavalt; путём ничего не знает ei tea ~ ei oska korralikult ~ õieti midagi, объясни путём seleta mõistlikult ~ nagu kord ja kohus ~ nagu peab
сказануть 337 Г сов. что, без дoп. madalk. pahvama, prahvama, prahvatama, partsatama, järsku ütlema (midagi kohatut); тоже сказанул küll nüüd ~ alles ütles
стоящий 124
действ. прич. наст. вр. Г стоить;
прич. П kõnek. väärt, tasuv; стоящий человек väärt inimene, стоящее предложение ettepanek, mis midagi maksab, väärt ~ tähelepanuväärne ettepanek, стоящая работа väärt ~ sisukas töö, это стоящее дело seda asja tasub ette võtta
утайка 75 С ж. неод. kõnek.
varjamine, peitmine, salajashoidmine; утайка доходов tulude varjamine, без утайки varjamatult, midagi varjamata, утайкой salaja, salamisi, salamahti;
salaja omastamine; утайка денег raha salaja omastamine
фантастика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) fantastika, ulme (midagi fantastilist v. ulmelist; ulmekirjandus, ulmekunst); научная фантастика teaduslik fantastika ~ ulme, на грани фантастики fantastika ~ ulme piiril ~ piirimail
червячок 24 С м. од. dem. ussike, väike tõuk, vagel;
заморить червячка kõnek. hingepidet ~ linnupetet ~ einet võtma, midagi hamba alla panema, nälga ~ näljatunnet peletama, kergelt keha kinnitama
шире сравн. ст. П широкий, Н широко; шире шаг! pikem samm!;
держи карман шире kõnek. ära mitte loodagi, looda sa, mitte midagi taolist, võta näpust
эка частица vt. эк;
эка важность kõnek. õige ~ kah mul asi ~ asja, asi või midagi, mõtleks vaid
этак Н
kõnek. niiviisi, niimoodi, nõnda, sedamoodi, sedasi, sedaviisi; этак ничего не получится sedaviisi ei tule midagi välja;
в функции частицы nii (umbes); дня этак через два nii (umbes) kahe ~ paari päeva pärast;
(и) так и этак kõnek. (1) küll nii, küll teisiti, küll nii, küll naa, küll üht-, küll teistviisi, küll sedamoodi, küll teistmoodi, küll niimoodi ja naamoodi, (2) nii ja teisiti; ни так, ни этак ei seda- ega teistpidi, ei üht- ega teistviisi
бывало
ед. ч. прош. вр. Г бывать;
частица vahel, varem, mõnikord; в молодости, бывало, он охотно путешествовал noores eas reisis ta meeleldi, сядет, бывало, и начнёт рассказывать mõnikord ~ vahel istub ta maha ja hakkab pajatama;
как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, nagu poleks tema asigi; как не бывало nagu poleks olnudki; ничуть не бывало mitte sugugi, ei ühtigi
взятка 72 С ж. неод.
altkäemaks, pistis; брать взятку altkäemaksu võtma, давать взятку altkäemaksu andma;
tihi;
(с него) взятки гладки kõnek. (1) temale ei saa kuskilt külge hakata, tema on puhas poiss, (2) surmgi ei võta sealt, kust midagi võtta pole
внушать 169a Г несов. сов. внушить что кому
sisendama mida, kellesse ~ kellele; им внушали, что они будут великими людьми neile sisendati, et neist saavad suurmehed;
tekitama, äratama, esile kutsuma, (midagi tegema) panema; внушать страх кому hirmu peale ajama kellele, hirmu äratama ~ tekitama kelles, kartma panema keda, она умела внушать к себе любовь и уважение ta oskas end armastama ja austama panna ~ enese vastu armastust ja austust äratada
всё II Н kõnek.
ikka, aina, aiva, vaid; дождь всё ещё лил ikka veel valas vihma, он всё ещё здесь ta on ikka veel siin, как он ни старается, всё ничего не выходит kuidas ta ka ei püüa(ks), ikka ei tule midagi välja, он всё работает и работает ta aina töötab (ja töötab), это всё ты виноват see on kõik sinu süü, selles oled vaid sina süüdi;
в функции частицы ikka, aina, üha; больному всё хуже haigel läheb üha halvemaks, всё дальше aina kaugemale, всё же ikkagi, siiski
гладкий 122 П (кр. ф. гладок, гладка, гладко, гладки; сравн. ст. глаже, превосх. ст. гладчайший 124, самый гладкий) sile(-); ülek. ladus, sujuv, voolav; mat. pidevalt diferentseeruv; гладкая поверхность sile pind, гладкие мышцы anat. silelihased, гладкая речь ladus ~ lihvitud kõne, гладкое платье ülek. lihtsa tegumoega kleit;
взятки гладки с кого kõnek. surmgi ei võta sealt, kust midagi võtta pole
говорить 285a Г несов. что, кому, о ком-чём, с кем rääkima, kõnelema, ütlema; ребёнок ещё не говорит laps ei räägi veel, говорить по-русски vene keelt ~ vene keeli rääkima, говорить правду tõtt rääkima ~ ütlema, это ни о чём ещё не говорит see ei ütle veel midagi, говорить с самим собой iseendaga rääkima, говорит Таллинн siin Tallinn (ringhäälingus), говорят тебе! kõnek. sulle ju öeldi ~ öeldakse! цифры говорят сами за себя arvud räägivad ise ~ enda eest, говорят, это правда see pidavat tõsi olema, говорить сквозь зубы läbi hammaste rääkima, говорить на разных языках (1) mitut keelt kõnelema, (2) ülek. üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema, не говоря уже о том, что(бы)... rääkimata sellest, et..., между нами говоря omavahel öelda, говорить загадками mõistu kõnelema, собственно говоря õieti öelda, иначе говоря teiste sõnadega;
не говоря худого ~ дурного слова paha sõna ütlemata; и не говори(те)! kõnek. mis seda rääkida! aga loomulikult! jumala eest! что вы говорите? kõnek. kas tõesti? ärge rääkige! говорить ~ сказать в лицо что кому kellele mida näkku ~ suisa suhu ütlema; говорить на ветер tühje sõnu tegema, sõnu tuulde loopima; говорить начистoту suud puhtaks rääkima; говорить под руку без доп., кому jutuga keda eksitama
грамота 51 С ж. неод.
(без мн. ч.) kirjaoskus; algteadmised; учиться грамоте lugema ja kirjutama õppima, грамота давалась мне легко lugema ja kirjutama õppisin kiiresti;
(ametlik) kiri; ürik; верительная грамота pol. volituskiri, отзывная грамота pol. ärakutsekiri, rekreditiiv, ратификационная грамота pol. ratifitseerimiskiri, ratifikatsioonikiri, почётная грамота aukiri, охранная грамота turbekiri, kaitsekiri, древние грамоты vanad ürikud;
китайская грамота kõnek. hiina keel (midagi tundmatut v. arusaamatut); филькина грамота kõnek. tühine ~ (kirja)oskamatult koostatud paber
да I союз
ja, ning; ты да я sina ja mina;
aga, kuid, ent; пошёл бы в кино, да нет времени läheksin kinno, aga pole aega, маленький, да удаленький kõnek. väike, aga tubli;
да и kõnek. ja ...-gi; да и что он мог на это ответить ja mida ta saigi selle peale vastata ~ olekski selle peale vastanud, да и то вряд ли ja vaevalt sedagi, взял да и уехал võttis kätte ja sõitis(ki) minema; да и только kõnek. ja muud ei midagi; нет-нет да и kõnek. aeg-ajalt
деваться 169 Г kõnek.
несов. сов. деться (без прош. вр.) куда kaduma, jääma, minema; куда девается ваша энергия? kuhu kaob teie energia? не знает, куда деваться от стыда ta ei tea, kuhu häbi pärast pugeda, некуда деваться (1) pole kuhugi minna, (2) ülek. pole pääsu, pole midagi parata;
сов. (без буд. вр.) kaduma, jääma, minema; куда девались ~ делись остальные? kus teised on? kuhu teised jäid?
делать 164a Г несов. кого-что, кем-чем, из чего, кому-чему, для кого-чего, каким tegema; sooritama; valmistama; делать всё охотно kõike meelsasti tegema, что он делает? mida ta (ometi) teeb? делать ошибки vigu tegema, делать покупки sisseoste tegema, делать выбор valikut tegema, делать долги võlgu tegema, делать предложение кому kellele abieluettepanekut tegema, делать различие vahet tegema, делать упрёки etteheiteid tegema, делать обход med. visiite tegema, делать кого несчастным keda õnnetuks tegema, делать опыты katseid tegema ~ sooritama, делать поворот pööret tegema ~ sooritama, делать вывод järeldust tegema, järeldama, делать усилие jõudu pingutama, jõupingutusi tegema, делать уроки koolitükke õppima, (kodus) koolitööd tegema, делать бумагу paberit valmistama, делать стулья toole valmistama, делать гимнастику võimlema, делать наблюдения vaatlema, делать обобщения üldistama, делать взнос sisse maksma, делать упор на чём rõhutama mida, делать снимки pildistama, делать ссылку на что viitama millele, делать знаки märku andma, делать сцену stseeni korraldama, делать секретарём sekretäriks võtma ~ määrama, машина делает 100 км в час auto sõidab 100 kilomeetrit tunnis, что (ж, же) делать, нечего делать pole (midagi) parata, что мы ни делали mida me ka iganes ette võtsime;
делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema; делать глазки silma tegema; делать ~ сделать хорошую ~ весёлую мину при плохой игре halva mängu juures head nägu tegema; делать ~ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; делать ~ сделать ставку на кого-что kellele-millele lootma, panust tegema ~ asetama; делать ~ сделать вид ~ лицо , что... tegema näo, et...; от нечего делать igavusest; vrd. сделать
дело 96 С с. неод.
töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
(без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
(без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоегоашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
догадываться 168 Г несов. сов. догадаться о чём aimama, taipama, ära arvama mida; об этом можно было лишь догадываться seda võis vaid aimata ~ oletada, никто ни о чём не догадывался keegi ei aimanud midagi, kellelgi polnud asjast aimu(gi)
допускать 169a Г несов. сов. допустить
кого-что, к кому-чему, до кого-чего lubama, laskma; к нему никого не допускали tema juurde ei lastud kedagi, допускать к конкурсу võistlusele ~ konkursile lubama, допускать студентов к экзамену ~ до экзамена üliõpilasi eksamile lubama, нельзя допускать применение неповеренных измерительных приборов taatlemata mõõteriistu on keelatud kasutada;
что (midagi tavast hälbivat või lubamatut) tegema; допускать ошибку viga tegema, допускать бестактность taktitu olema;
что võimalikuks pidama, oletama; допускать возможность võimalikuks pidama, uskuma, oletama
достаться 223 Г сов. несов. доставаться
кому kellele jääma, saama; ему досталось от отца много книг isast jäi talle palju raamatuid, успех достался ему с большим трудом ta saavutas edu ränga tööga, нам ничего не досталось meie ei saanud midagi;
безл. кому, за что kõnek. (karistada) saama; ему достанется за его шалости küll ta oma üleannetuse eest saab;
(ему) досталось на орехи ta sai kõva nahatäie
ещё Н veel; alles; juba; он ещё не устал ta pole veel väsinud, дай мне ещё воды anna mulle veel vett, он ещё здесь ta on veel ~ alles siin, ещё раз veel kord, всё ещё ikka veel, aina, увидеть ещё издалека juba eemalt märkama ~ (ära) nägema;
это ещё ничего kõnek. see pole veel midagi; ещё бы kõnek. või veel, muidugi
задумать 164a Г сов. несов. задумывать
что, с инф. kavatsema, plaanitsema, kavandama; я задумал уехать ma mõtle(si)n ~ kavatse(si)n ära sõita, задумать роман romaani kavandama, задумано -- сделано mõeldud, tehtud;
что (endale midagi) mõtlema, mõttes valima; задумайте какую-нибудь карту valige mõttes ~ mõtelge üks kaart, задумайте число mõ(t)elge üks arv
заметить Г сов. несов. замечать
274a кого-что, что за кем märkama, tähele panema, täheldama, tähelepanu pöörama ~ osutama; заметить в толпе знакомого rahva seas tuttavat märkama, я заметил на его лице волнение märkasin ta näol erutust, знакомые не заметили в нём никаких перемен tuttavad ei märganud temas mingit muutust, мы не заметили за ним ничего странного me ei täheldanud temas midagi kummalist, дать заметить кому märgata laskma;
274b (без несов.) kõnek. märkima, nimetama, tähendama, ütlema; я заметил, что ребёнка не следовало пугать märkisin ~ nimetasin ~ tähendasin, et last ei oleks maksnud hirmutada;
274b кому van. märkust tegema;
274a что ära märkima, märget tegema; я заметил карандашом одно место в книге ma märkisin raamatus pliiatsiga ühe koha ära;
274a что meelde jätma, meeles pidama, (mõttes) märgistama; я хорошо заметил номер дома jätsin selle majanumbri hoolega meelde
занять II 263 Г сов. несов. занимать
что hõlmama, hõivama, täitma, enda alla ~ ära võtma; saama; что, для кого kellele kinni panema; книги заняли всю полку raamatud täitsid ~ võtsid enda alla kogu riiuli, дети заняли свои места lapsed asusid ~ istusid oma kohtadele, нижний этаж заняли молодожёны alumisele korrusele asus elama noorpaar, озеро заняло площадь в несколько гектаров järv võttis enda alla mitu hektarit maad, чемоданы заняли всю каюту kajut oli kohvreid täis, он занял призовое место ta tuli auhinnakohale, занять первое место esikohta võitma ~ saama, он занял высокую должность ta on kõrgel (ameti)kohal, занять место кому, для кого, kellele kohta kinni panema, он занял очередь ta asus järjekorda ~ võttis järjekorra ära, она заняла две грядки под огурцы ta võttis kaks peenart kurkide alla;
что vallutama, hõivama, okupeerima; занять крепость kindlust vallutama;
что täitma, (aega) võtma; он не знал, чем занять время ta ei teadnud, millega aega viita, эта работа заняла весь день see töö võttis kogu päeva ära, это заняло не больше трёх минут see ei võtnud üle kolme minuti (aega);
кого, чем hõivama, (tööd teha) andma, кого в чём rakendama; занять кого срочной работой kellele kiiret tööd andma, чем ты занят? millega sa tegeled? она всегда чем-то занята tal on alati midagi käsil ~ teoksil, на фабрике заняты тысячи рабочих vabrikus töötab tuhandeid töölisi, занять молодёжь в спектакле noori lavastuses rakendama;
кого huvitama, köitma; кого чем lõbustama; книга заняла его raamat köitis teda, занять детей играми lastega mängima, lapsi mänguga lõbustama, занять гостей külalisi lõbustama, это происшествие заняло все его мысли kõik tema mõtted olid selle juhtumi juures
запереться 244 (прош. вр. заперся и заперся, заперлось и заперлось, заперлись и заперлись, дееприч. прош. вр. запершись) Г сов. несов. запираться
end kuhu sulgema, end luku taha panema;
lukku minema, lukustuma, lukkuma, sulguma; дверь заперлась uks läks lukku;
kõnek. (midagi kangekaelselt) salgama ~ eitama
запищать 180 Г сов. kõnek. piuksuma ~ piiksuma ~ pirisema ~ vinguma ~ kiunuma hakkama; piiksuvalt ~ piuksuvalt ~ pirinal rääkima ~ laulma hakkama; комар запищал sääsk hakkas pirisema, ребёнок запищал laps hakkas virisema, она запищала что-то тоненьким голосом ta hakkas midagi piiksuma
заткнуть 336a Г сов. несов. затыкать
что, чем kinni toppima, sulgema; заткнуть дыру auku kinni toppima, он заткнул уши ватой ta toppis kõrvad vatti täis, ta pani vatitopid kõrva, заткнуть бутылку пробкой pudelit korkima, pudelile korki peale panema;
что, за что vahele pistma; он заткнул топор за пояс ta pistis kirve vöö vahele;
заткнуть ~ затыкать рот кому madalk. halv. kelle(l) suud kinni panema; заткнуть за пояс кого kõnek. üle trumpama keda, silmi ette andma kellele; заткнуть ~ затыкать дыры ~ прорехи kõnek. auke täis toppima, (midagi) augutäiteks tegema
значить 271a (без страд. прич.) Г несов. что, для кого, с инф., с союзом что tähendama; kaalu olema millel; что это значит? mida ~ mis see tähendab? его слова ничего не значат для кого tema sõna ei maksa midagi, tema sõnal ei ole kaalu kelle silmis
из-за предлог с род. п.
kelle-mille tagant, vahelt; выскочить из-за угла nurga tagant välja hüppama, встать из-за стола lauast tõusma, достать из-за пазухи põuest välja võtma, вынуть пистолет из-за пояса püstolit vöö vahelt välja tõmbama;
kelle-mille pärast, tõttu; из-за шума ничего не слышно suures lärmis ~ müra tõttu ei kuule midagi, из-за него мы опоздали tema pärast jäime hiljaks
иметь 229b Г несов. кого-что olema kellel-millel, evima, omama; он имеет на это право tal on selleks õigus, надо иметь терпение peab olema kannatust, он имеет большой опыт tal on suured kogemused, это имеет важное значение sel on suur tähtsus, see on väga tähtis, я против него ничего не имею mul pole tema vastu midagi, он имел смелость заявить, что... tal oli julgust ~ südant öelda, et..., иметь хорошую репутацию heas kuulsuses ~ hea mainega olema, иметь успех edukas olema, kellel edu olema, иметь целью sihiks olema, он имел всё под рукой ~ под руками tal oli kõik käepärast ~ käe-jala juures, он не имеет понятия об этом tal pole sellest aimu(gi), я имею на него влияние mul on tema üle mõjuvõimu, честь имею доложить mul on au teatada, иметь разрыв mat. katkema, иметь место toimuma, mat. kehtima, иметь запах lõhnama, иметь намерения kavatsema;
иметь в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida; иметь виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale; иметь голову на плечах kõnek. pead ~ nuppu olema kellel; иметь дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega; иметь зуб против кого kõnek. vimma ~ viha kandma kelle peale; иметь сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale
кабы, кабы madalk.
союз kui (tingimuslauses); кабы плавать умел, пошёл бы купаться kui oskaks ujuda, läheks suplema;
частица kui (soovlauses); кабы перекусить что-нибудь kui saaks midagi hamba alla;
если бы да кабы humor. oleks on hea mees ~ poiss
казаться 198 Г несов.
кем-чем, каким, кому (также безл.) paistma, näima, tunduma; казаться старше своих лет (oma ea kohta) vanem välja nägema, vanemana tunduma ~ paistma, утро казалось прохладным hommik tundus jahe (olevat), это только так кажется see ainult näib nii, мне кажется, что он прав mulle tundub ~ näib, et tal on õigus, tal näib õigus olevat;
(обычно безл.) кому viirastuma;
кажется, казалось в функции вводн. сл. ilmselt, näikse, näib; он, кажется, согласен ta on nähtavasti nõus, küllap ta on nõus, вы, кажется, хотели что-то спросить? te (justkui) tahtsite midagi küsida?
кому, без доп. madalk. end näitama; vrd. показаться
как II союз kui, nagu, just nagu (võrdluse puhul); он такой же, как прежде ta on samasugune kui ~ nagu ennegi, будьте как дома tundke end nagu kodus, как назло nagu kiuste, как будто justkui, just nagu, белый как снег lumivalge, напишу, как приеду nii(pea) kui kohale jõuan, kirjutan;
как один (человек) nagu üks mees; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud
касательство 94 С с. неод. (без мн. ч.) liter. kokkupuude, seos; косвенное касательство к чему kaudsed kokkupuuted millega, он не имеет к этому никакого касательства tal ei ole sellega mingit seost ~ midagi tegemist ~ pistmist
кормить 321 Г несов.
кого, чем, без доп. söötma, toitma; кормить больного с ложки haiget lusikaga söötma, кормить лошадей hobuseid söötma, кормить ребёнка грудью last imetama ~ rinnaga toitma, в этой столовой хорошо кормят selles sööklas saab hästi süüa, кормить как на убой nuumama (inimese kohta), кормить вкусными обедами maitsvat lõunat andma;
кого-что ülal pidama, toitma; кормить всю семью kogu perekonda ülal pidama ~ toitma, живопись кормила его ta elatas end maalimisest;
кормить завтраками кого kõnek. tühje lubadusi andma kellele; хлебом не корми кого kõnek. söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid (midagi ihust ja hingest teha); соловья баснями не кормят vanas. jutust ei saa kõhtu täis; vrd. накормить, прокормить
крыть 347a Г несов.
что, чем katma, peale panema, (rõivast) pealistama; крыть крышу дранкой laastkatust tegema;
кого-что, чем, без доп. tapma (kaardimängus); крыть короля козырем kuningat trumbiga tapma;
кого-что, без доп. madalk. sõimama;
крыть нечем madalk. кому kellel pole midagi vastu kosta ~ ühtki trumpi välja panna, kes jääb vastuse võlgu; vrd. покрыть
лишний 121 П
(üle)liigne, asjatu, tarbetu, ülearune; лишний расход liigne ~ ülearune kulutus ~ kulu, лишние люди kirj. liigsed ~ ülearused inimesed, лишний рот ülearune ~ liigne suu, лишний разговор asjatu ~ tarbetu ~ ülearune kõnelus ~ jutt, лишние деньги ülearune raha, raha ülejääk, мы ждали бы лишних два часа oleksime asjatult veel kaks tundi oodanud, лишний раз kõnek. veel (kord);
П С лишнее с. неод. (без мн. ч.) (üle)liigne, tarbetu; выбросить всё лишнее kõik tarbetu ~ liigne minema visata ~ kõrvale heita, позволить себе лишнее endale (liiga) palju lubama, сказать ~ сболтнуть лишнее ülearust ütlema, (midagi) välja lobisema, километр с лишним kõnek. üle kilomeetri;
без лишних слов liigseid sõnu tegemata, ülearu targutamata
масло 96 (род. п. мн. ч. масел) С с. неод.
või; õli; коровье ~ сливочное ~ животное масло või, топлёное масло sulatatud või, прогорклое масло kibe ~ rääsunud või, сбивать ~ бить масло võid tegema, жарить на масле võiga praadima, какаовое масло (1) kakaovõi, (2) kakaoõli, льняное масло lina(seemne)õli, оливковое масло oliiviõli, прованское масло provanksõli (eriti hea oliiviõli), подсолнечное масло päevalilleõli, розовое масло roosiõli, постное масло söögiõli, paastuõli (van.), растительное масло taimeõli, конопляное масло kanepiõli, гвоздичное масло nelgiõli, касторовое масло farm. kastoorõli, riitsinusõli, каменноугольное масло kivisöetõrv, -õli, сланцевое масло põlevkiviõli, купоросное масло keem. (suitsev) väävelhape, vitrioliõli (van.), машинное масло masinaõli, смазочное масло määrdeõli, лёгкое масло tehn. kergõli, тяжёлое масло tehn. raskõli, швейное масло õmblusmasinaõli, эфирное масло eeterlik õli;
kunst õlivärv(id); kõnek. õlimaal; писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima;
подливать ~ подлить масла в огонь õli tulle valama; как сыр в масле (катается) elab nagu kuninga kass; ерунда ~ чепуха на постном масле madalk. asi või midagi, möga; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga tee; кукиш ~ фига с маслом madalk. ei tuhkagi; (идёт) как по маслу (läheb) nagu lep(a)se reega ~ nagu õlitatud
на I предлог I с вин. п.
suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
надышаться 183 Г сов. чем küllalt (sisse) hingama mida; надышаться лесным воздухом külluseni metsaõhku hingama;
не надышаться на кого, кем hellasti hoidma, kätel kandma keda; перед смертью не надышишься kõnekäänd viimasel hetkel ei jõua enam midagi teha
наплавать 164a Г сов. что kõnek.
laeval sõites välja teenima ~ saama; он наплавал большой стаж ta on palju aastaid laeval sõitnud;
laevaga sõitmisest ~ ujumisest saama (midagi ebameeldivat);
maha ~ läbi sõitma (laevaga)
невозможный 126 П (кр. ф. невозможен, невозможна, невозможно, невозможны)
võimatu; сделать невозможным võimatuks tegema;
kõnek. talumatu, väljakannatamatu, võimatu; невозможные условия talumatud tingimused, невозможная жара võimatu ~ väljakannatamatu palavus, невозможный характер võimatu ~ talumatu iseloom;
kõnek. lubamatu; невозможная небрежность lubamatu lohakus, невозможный тон lubamatu hääletoon;
П С невозможное с. неод. (без мн. ч.) (miski) võimatu; требовать от кого невозможного võimatut nõudma kellelt, в этом нет ничего невозможного see on täiesti võimalik, selles pole midagi võimatut
недоразумение 115 С с. неод. arusaamatus, eksitus, eksimus; по недоразумению eksikombel, arusaamatuse tõttu, во избежание недоразумений arusaamatuste vältimiseks, это не шляпа, а одно недоразумение kõnek. see pole kübar ega midagi, see pole kübar, vaid ei tea mis ~ tont teab mis
недорогой 120 П (кр. ф. недорог, недорога, недорого, недороги) üsna ~ võrdlemisi ~ küllalt odav, mitte kallis; купить по недорогой цене üsna odavalt ostma, недорогая столовая kõnek. võrdlemisi odav söökla, ему, видно, жизнь недорога kõnek. tal on, nagu näha, eluisu otsas, ju pole elu talle armas ~ midagi väärt
неистощимый 119 П (кр. ф. неистощим, неистощима, неистощимо, неистощимы) ammendamatu; неистощимая энергия ammendamatu ~ põhjatu energia, неистощимый запас lõppematu ~ ammendamatu tagavara, он был неистощим на выдумки ta võis lõpmatult midagi välja mõtelda, он был неистощим на рассказы tema jutuvara oli ammendamatu ~ ilma otsata ja ääreta
некуда Н
с инф. ei ole kuhugi, ei ole kuskile, pole kusagile; ему некуда идти tal pole kuhugi minna, нам некуда спешить meil pole (kusagile) kiiret, некуда деваться (1) pole kuhugi minna ~ kusagil olla, (2) ülek. pole pääsu, pole midagi parata;
со сравн. ст. kõnek. äärmiselt; откровенней некуда avameelsemalt enam ei saagi, хуже некуда äärmiselt halb, halvem ei saa enam olla
неладно Н kõnek. halvasti, viletsalt, kehvalt, kehvasti; on halvasti ~ kehvasti ~ viltu; у него неладно сложилась жизнь ta elu ei laabunud, ta elu kiskus viltu, у него неладно с лёгкими tal on kopsudega kehvasti ~ kehvad lood, здесь что-то неладно siin on midagi viltu, в семье неладно perekonnas pole asjad korras
нет
частица ei; нет, я не согласен ei, ma pole nõus, идёшь или нет? (kas) tuled või ei (tule)? нет так нет kui ei, siis ei, никак нет van. ei, ülepea mitte, nalj. teps mitte, sõj. ei (ole);
предик. кого-чего ei ole, pole; нет свободного времени pole vaba aega, нет сомнений pole mingit kahtlust, его уже нет на свете teda pole enam, ta on surnud, нет сил встать pole jõudu tõusta, нет слов рассказать об этом pole sõnu, et seda edasi anda ~ sellest rääkida, нет ничего лучше pole midagi paremat, нет (того) чтобы помочь et appi tuldaks ~ mindaks, ei seda ole, тебе нет дела до этого pole sinu asi ~ mure, билетов больше нет piletid on otsas, его всё нет и нет ta ei tule ega tule, а то нет? kõnek. kas pole nii ~ õigus? чего только там нет mida seal kõike ei ole, ему цены нет ta on kuldaväärt;
частица kõnek. väljendeis да нет, (так) нет же, так нет aga ei, ei, mitte;
частица С 1 м. неод. nalj. väljendab puudumist; пирог с нетом täidiseta pirukas;
на нет и суда нет kõnekäänd (kui) ei, siis ei, surm ka ei võta sealt, kust võtta pole; нет как нет kadus nagu tina tuhka; и в помине нет кого-чего kõnek. ei ole olemaski keda-mida; лица нет на ком kes on näost ära; нет худа без добра vanas. pole halba ilma heata; сводить ~ свести на нет kõnek. nulliks tegema, hävitama, maha mängima; сходить ~ сойти ~ сводиться ~ свестись на нет kõnek. (1) tühja ~ luhta minema, tühja jooksma, tähtsust minetama, (2) hoopis kaduma (näit. heli kohta)
неувязка 72 С ж. неод. kõnek. ebakoht, sobimatus, viga, hälve; у них неувязка в работе nende töö ei klapi, здесь вышла небольшая неувязка siin miski ei klapi, здесь у вас неувязка siin on teil midagi korrast ära ~ viltu
неудивительный 126 П (кр. ф. неудивителен, неудивительна, неудивительно, неудивительны) loomulik, mitteimestusväärne; эта победа неудивительна see võit on loomulik, selle võidu üle pole midagi imestada
неудобный 126 П (кр. ф. неудобен, неудобна, неудобно, неудобны)
ebamugav, halb; неудобная квартира ebamugav korter, неудобное сообщение с городом halb linnaühendus;
ülek. piinlik; kohatu, ebasobiv, sobimatu, sündsusetu, tülikas; попасть в неудобное положение piinlikku olukorda sattuma, я не вижу тут ничего неудобного ma ei näe siin midagi kohatut ~ sündsusetut
нечисто Н
mustalt, määrdunult, mittepuhtalt; on must ~ räpane, ei ole puhas (kõnek. ka ülek.); нечисто вымытый пол halvasti ~ räpakalt pestud põrand, нечисто произносить ebaselgelt ~ mittepuhtalt hääldama;
ülek. ebaausalt; on ebaaus; играть нечисто ebaausalt mängima, здесь что-то нечисто siin on miski viltu, siin pole kõik puhas, siin on midagi kahtlast;
предик. madalk. van. kummitab; здесь нечисто siin kummitab
ни
частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
никакой 123 М (ei) mingi, (mitte) mingisugune, (ei) ükski; нет никакого сомнения pole mingit kahtlust, никаких книг нет ei ole mitte mingisuguseid raamatuid, никакой он мне не дядя kõnek. pole ta mulle mingi onu, шахматист он никакой kõnek. ta pole kellegi maletaja, ta pole suurem asi maletaja, никаким образом ei kuidagi, mitte mingil moel ~ viisil;
(и) никаких гвоздей! madalk. ja muud ei midagi, ja loril lõpp; и ~ без никаких madalk. ja punkt, ja ei mingit juttu ~ vastuvaidlemist
обещать 165a Г
сов. и несов. кого-что, чего, кому-чему, с инф. lubama, lubadust andma, tõotama; он обещал прийти вовремя ta lubas õigeks ajaks tulla, он обещал мне денег ta lubas mulle raha anda, ты обещал мне это sa lubasid mulle seda;
несов. с инф., что lootust andma, tõotama; день обещал быть ясным päev lubas ~ tõotas tulla selge, он обещает быть хорошим скрипачом on lootust ~ loota, et temast saab hea viiuldaja, рожь обещает богатый урожай rukis tõotab head saaki, это не обещает ничего доброго see ei tõota midagi head; vrd. пообещать
обиход 1 С м. неод. (без мн. ч.) elulaad, igapäevane elu; igapäevane kasutamine, käibelolek, pruuk; kõnek. majapidamine; в их обиходе ничего не изменилось nende elulaadis ei ole midagi muutunud, эти слова вышли из обихода need sõnad on kõnepruugist ~ käibelt kadunud, войти в обиход käibele ~ kasutusele tulema ~ minema, быть в обиходе käibel ~ kasutusel olema, пустить в обиход käibele laskma, предметы домашнего обихода majatarbed, kodused tarbeesemed
обычный 126 П (кр. ф. обычен, обычна, обычно, обычны)
harilik, tavaline, tava-; в обычное время harilikul ajal, на обычном месте tavalisel kohal, обычное право jur. tavaõigus;
П С обычное с. неод. (без мн. ч.) midagi tavalist ~ harjumuslikku; холоднее обычного tavalisest jahedam ~ külmem, позже обычного tavalisest hiljem, hiljem kui tavaliselt, hilinemisega
оказаться 198 Г сов. несов. оказываться
кем-чем, каким, с союзом что osutuma, selguma, olema; оказаться ошибкой ekslikuks ~ vääraks ~ veaks osutuma, задание оказалось довольно сложным ülesanne osutus küllaltki ~ üsna keeruliseks ~ keerukaks, оказалось, что они соседи selgus, et nad on naabrid, успехи оказались велики edusammud olid suured, в кошельке денег не оказалось kotis ei olnud(ki) raha, оказаться без работы tööta jääma, мест в гостинице не оказалось võõrastemajas ei olnud(ki) vabu kohti, оказаться вынужденным sunnitud olema, он оказался под угрозой чего teda ähvardas mis, оказаться в руках у кого kellel peos olema, оказаться в затруднении raskesse olukorda sattuma, raskustes olema, оказаться в глупом положении rumalas olukorras olema, rumalasse olukorda sattuma, оказаться лицом к лицу с кем kellega vastamisi ~ silm silma vastu sattuma ~ olema, kelle sülle jooksma;
где sattuma, olema; оказаться в незнакомом месте tundmatusse kohta sattuma;
оказалось в функции вводн. сл. selgus, ilmnes, tuli välja (et)...; он, оказалось, об этом ничего не знал selgus ~ tuli välja, et ta ei teadnud asjast midagi;
оказаться ~ оказываться ~ быть на высоте (положения) (olukorra) tasemel olema, oma ülesannete kõrgusel seisma
окормить 321 Г сов. несов. окармливать кого-что, чем
madalk. üle toitma ~ söötma; окормить ребёнка last üle toitma;
söödaga ~ toiduga mürgitama keda, kellele sisse söötma (midagi kahjulikku)
опасаться 165 Г несов. кого-чего, с инф. keda-mida kartma, pelgama, kelle-mille ees hirmu ~ rahutust ~ muret tundma, kellest-millest hoiduma; вам нечего опасаться teil pole midagi karta, опасаться сквозняков tõmbetuult kartma, я опасаюсь за ваше здоровье kardan teie tervise pärast, teie tervis teeb mind rahutuks ~ valmistab mulle muret, он опасается мыться холодной водой ta ei julge end külma veega pesta, ta hoidub külma veega pesemisest
определённо Н kindlalt, kindlasti; selgelt, selgesti; kõnek. ilmselt, kindla peale; определённо знать kindlalt ~ kindlasti teadma, определённо высказаться selget keelt rääkima, ühemõtteliselt väljenduma, из этого определённо ничего не выйдет kindlasti ei tule sellest midagi välja
особенный 127 П eriline, iseäralik, eripärane, isevärki, isesugune, erisugune, ebatavaline; особенная красота eriline ilu, особенный смех iseäralik ~ isesugune naer, особенный человек isevärki ~ erisugune ~ ebatavaline inimene, особенное явление ebatavaline nähtus, ничего особенного ei midagi iseäralikku ~ erilist
отказаться 198 Г сов. несов. отказываться
от кого-чего, с инф. keelduma, loobuma, mitte omaks tunnistama, lahti ütlema; отказаться петь laulmast keelduma, отказаться от борьбы võitlusest loobuma, отказаться от своих слов oma sõnu tagasi võtma ~ sööma ~ mitte omaks tunnistama, отказаться от родственников sugulastest lahti ütlema, не откажусь поехать sõidan hea meelega, не отказался бы от обеда hea meelega sööks lõunat, poleks midagi lõunasöögi vastu;
с инф. üles ütlema, rikki minema; замок отказался служить lukk läks rikki
отлёживаться 168 Г несов. сов. отлежаться kõnek.
(lamamisega) tervist taastama, toibuma;
(teatud aeg) seisma, (seismisega) valmima, laagerduma;
(без сов.) lesima (midagi oodates)
относительно II предлог с род. п. kelle-mille suhtes, üle, kohta; симметрия относительно оси sümmeetria telje suhtes, относительно его возвращения сведений нет tema tagasituleku kohta pole midagi teada
отпоить 305a, буд. вр. также 284 Г сов. несов. отпаивать кого-что, чем
(piimaga) üles kasvatama; отпоить телёнка молоком vasikat piimaga kasvatama;
kõnek. üles turgutama (midagi jootes); отпоить кумысом kumõssiga ravima
отроду Н с отриц. kõnek. iialgi, eal(es), ealeski, (elu)ilmaski, (mitte) kunagi; я его отроду не обманывал ma pole iialgi ~ ealeski teda petnud, отроду подобного не слышал pole kunagi midagi seesugust kuulnud, отроду не приходило в голову pole pähegi tulnud, pole ealeski pähe ~ mõttesse tulnud
отшибить 333 Г сов. несов. отшибать kõnek.
что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
перевалить 305a Г сов. несов. переваливать
что kõnek. ümber laadima;
кого-что, через что üle ~ teise kohta vinnama; он перевалил своё тело через подоконник ta vinnas enda üle aknalaua;
кого-что (midagi rasket) ümber pöörama;
что, через что üle minema ~ sõitma, ületama; перевалить горы üle mägede minema;
kõnek. (ajapiiri) ületama; перевалило за полночь kesköö on läbi, aeg on üle kesköö, август уже перевалил на вторую половину augusti teine pool on juba käes, ему перевалило за сорок лет ta on üle neljakümne aasta vana
плюнуть 335b (повел. накл. плюнь) Г сов. однокр. к плевать (korra) sülitama ~ sülgama (на что ka ülek. madalk.);
плюнуть и ~ да растереть vulg. mis ei maksa midagi, (on) tühiasi, millel pole mingit tähtsust; раз плюнуть кому madalk. kellel ainult korraks nuusata (olema), kellele kukepea (olema), kelle käes naljaasi (olema)
поделать 164a Г сов. что kõnek. (mõnda aega v. aeg-ajalt) tegema mida; надо поделать гимнастику peab veidi ~ aeg-ajalt võimlema, что я могу поделать? mida ma saan teha ~ parata?
ничего не поделаешь pole midagi teha ~ parata; что поделать ~ поделаешь mis sinna parata, mis seal ikka teha
пожевать 178 Г сов.
что, чего (mõnda aega) mäluma ~ närima; он пожевал корочку (чёрного) хлеба ta näris (rukki)leivakoorikut, пожевать губами muigutama;
что, чего, без доп. madalk. iva võtma, pisut sööma, midagi hamba alla pistma
положительно Н
jaatavalt, pooldavalt, positiivselt; положительно ответить jaatavalt vastama, положительно заряженный el. positiivselt laetud;
kõnek. lausa, sõna tõsises mõttes; лодку положительно метало из стороны в сторону paat oli lausa mängukanniks lainete käes;
в функции частицы kõnek. täiesti, päris, hoopis, sootuks; положительно ничего не понять on täiesti võimatu millestki aru saada, он положительно ничего не знает ta ei tea mitte midagi, он положительно стал не тот ta on päris ~ hoopis teistsuguseks muutunud
получиться 311 Г сов. несов. получаться (обычно без 1 и 2 л.) (välja) tulema; снимок получился плохой ülesvõte tuli halvasti välja, на этой фотографии я не получилась sellel pildil ma ei tulnud hästi välja, из этого ничего не получилось sellest ei tulnud midagi välja, из льна получилось хорошее полотно lina(de)st sai hea lõuend, из него критика не получится kõnek. temast kriitikut ei saa ~ ei tule, получился скандал tuli ~ tekkis skandaal, не получилось бы неприятности et ei juhtuks pahandust ~ ebameeldivusi
при- приставка I verbiliitena väljendab
eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
(ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
(ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
пробиться 325 Г сов. несов. пробиваться
сквозь что, к кому-чему (läbi) tungima; отряд пробился к реке salk tungis jõeni välja, пробиться сквозь кольцо окружения piiramisrõngast läbi murdma, солнце пробилось сквозь облака päike tungis ~ tuli pilvede vahelt välja ~ hakkas pilvede vahelt paistma, пробиться сквозь толпу läbi rahvamurru ~ rahvamurrust läbi trügima;
(без несов.) над чем kõnek. (teatud aja jooksul, kindla ajani) vaeva nägema; пробиться целый день над задачей ülesande kallal päev otsa vaeva nägema;
чем, без доп. kõnek. (hädaga pooleks) läbi ajama, (vaevu) ots otsaga kokku ~ välja tulema;
(без несов.) (teatud aja jooksul) lööma, tuksuma, põksuma;
ilmuma, tärkama; пробились первые всходы хлебов oras on tärkama hakanud, пробились усы vurruudemed on juba näha;
пробиться ~ пробиваться ~ выйти ~ выходить в люди (teatud) positsiooni ~ midagi elus saavutama, haljale oksale jõudma
пробрюзжать 180 Г сов. kõnek.
(teatud aeg v. ajani) virisema ~ irisema ~ porisema;
что viriseva häälega ~ virinal ~ porisedes ~ torisedes ütlema; пробрюзжать что-то себе под нос endale midagi nina alla porisema
прогулять 254a Г сов. несов. прогуливать
(без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
(без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
(без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
промычать 180 Г сов.
ammuma;
что, без доп. kõnek. rämeda häälega ~ mõminal ~ mörinal ütlema; он промычал в ответ что-то нечленораздельное ta vaid mõmises vastuseks midagi arusaamatut;
что, без доп. (teatud aeg v. ajani) ammuma
пропасть 356b Г сов. несов. пропадать
(ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
прореха 69 С ж. неод.
auk, katkine koht, rebend; sisselõige, pilu; lõhik; карман с прорехой katkine tasku;
kõnek. (nööbitav) püksiauk;
ülek. kõnek. puudus, lünk; vajakajäämine; прорехи в работе töölüngad;
затыкать ~ заткнуть прорехи kõnek. auke kinni toppima, puudujäävat kiiruga kompenseerima, (midagi) augutäiteks tegema
против предлог с род. п.
koha märkimisel vastas; против дома maja vastas, один против другого üksteise vastas, против памятника ausamba vastas, против его фамилии стояла галочка tema nime juures ~ kohal seisis linnuke, он сидит против света ta istub vastu valget ~ valgust;
vastassuuna märkimisel vastu(-); против течения vastuvoolu, против ветра vastutuult, против часовой стрелки vastupäeva, против солнца vastu päikest, носом против волны mer. vöör vastu lainet;
vastutoimimise v vastuseisu märkimisel vastu, vastaselt, -ga; против воли отца isa tahte vastu ~ vastaselt, vastu isa tahtmist, против моего желания minu soovi vastu, против ожидания vastu ootust, ootusvastaselt, против правил reegli(te)vastaselt, против совести südametunnistuse vastu ~ vastaselt, выступить против докладчика esineja vastu sõna võtma, голосовать против vastu hääletama, он имеет нечто против меня tal on midagi minu vastu, иметь зло против кого kelle peale ~ vastu viha kandma, гладить против шерсти vastukarva silitama, ülek. ka vastu tegutsema ~ kõnelema, борьба против врага võitlus vaenlase vastu ~ vaenlasega;
tõrjeobjekti märkimisel liitsõna; лекарство против кашля köharohi, таблетки против бессонницы unetabletid, очки против пыли kaitseprillid (tolmu vastu), tolmuprillid, средство против моли koitõrjevahend;
kõrvutuse märkimisel võrreldes; продукции вдвое больше против прошлого года möödunud aastaga võrreldes on toodang kahekordistunud;
в функции предик. vastu (olema); я против mina olen vastu;
предлог С нескл. неод.; взвесить все за и против kõiki poolt- ja vastuargumente arvestama
прочь
Н, междометие ära, eemale, maha, välja; уйти прочь ära ~ eemale minema, оттолкнуть прочь eemale tõukama, пошёл прочь (отсюда)! välja ~ minema siit! прочь с дороги! eest ~ alt ära! tee vabaks! руки прочь! käed eemale! прочь с глаз моих! kao mu silmist! прочь все сомнения maha ~ hajugu kõik kahtlused;
предик. on ära ~ läbi ~ läinud;
кто не прочь kõnek. kellel pole midagi selle vastu; день да ночь -- сутки прочь kõnekäänd pea see päev mööda ei lähe
пустяк 19 С м. неод. kõnek.
(обычно мн. ч.) pisiasi, tühine asjaolu ~ ese ~ asi, tühi-tähi; сущий пустяк pisiasi, köömes, заниматься пустяками tühja-tähjaga tegelema, из-за пустяков, по пустякам tühiste asjade pärast, ei millegi pärast, asja ees, teist taga, у тебя одни пустяки на уме sul on ikka pea tuult täis, болтать ~ говорить пустяки tühja lobisema ~ loba ajama;
пустяки мн. ч. в функции предик. on tühiasi, pole viga; (это) пустяки (see on) tühiasi, pole midagi, пустяки, пройдёт tühja kah ~ tühiasi, küll läheb mööda, пара пустяков tühiasi, naljaasi, käkitegu, kukepea, пустяки, всё уладится tühja kah, küll kõik läheb korda
разутый 119
страд. прич. прош. вр. Г разуть;
прич. П (кр. ф. разут, разута, разуто, разуты) lahtiste ~ kängitsemata jalgadega; разутая нога kängitsemata jalg;
прич. П (без полн. ф.) jalatsiteta, ülek. paljajalu; ребёнок совсем разут laps on päris paljajalu, lapsel pole midagi jalga panna
растереть 243 (буд. вр. разотру, разотрёшь, разотрёт; повел. накл. разотри) Г сов. несов. растирать что
peeneks ~ puruks ~ katki hõõruma ~ riivima; растереть табак tubakat peeneks hõõruma, растереть в порошок (1) pulbrit tegema, pulbriks hõõruma, (2) ülek. kõnek. pulbriks ~ pihuks ja põrmuks tegema, растереть ногу до крови jalga veriseks ~ verele hõõruma, растереть яйцо muna lahti kloppima;
kokku ~ laiali ~ sisse ~ üle hõõruma; растереть мазь salvi sisse hõõruma, растереть слёзы по лицу pisaraid näol laiali hõõruma, растереть тело полотенцем keha käterätikuga üle hõõruma, растереть ушибленное место haiget kohta masseerima;
плюнуть да растереть vulg. kes-mis ei maksa kellele ~ kelle silmis mitte midagi, kelle-mille peale vilistama ~ sülitama
решительно Н
otsustavalt, otsusekindlalt, kindlameelselt, meelekindlalt, resoluutselt, kategooriliselt; решительно сказать otsustavalt ~ resoluutselt ~ kategooriliselt ütlema, действовать решительно julgelt ~ mehiselt tegutsema;
üldse, täiesti, täitsa, puha, päris, sootuks; мне решительно всё равно mul on täiesti ~ päris ükskõik, он решительно ничего не понял ta ei saanud üldse ~ sootuks ~ mitte kui midagi aru;
viimseni, eranditult; решительно всё нравится eranditult kõik meeldib;
в функции вводн. сл. kahtlemata, kindlasti, mõistagi
ровный 126 П (кр. ф. ровен, ровна, ровно, ровны)
tasane, sile, sirge; ровная местность tasane maastik ~ ala, ровная дорога tasane ~ sile tee, ровный ряд sirge rida, ровная линия sirge joon;
ühtlane, ühetasane, ühesuurune, samasuurune, võrdne; ровный ветер ühtlane tuul, ровный загар ühtlane päevitus, ровные зубы ühtlased hambad, ровное дыхание ühtlane ~ ühetasane hingamine, ровный пульс ühtlane pulss, ровные доли ühesuurused ~ võrdsed ~ sama suured osad, говорить ровным голосом ühtlaselt (vaikse häälega) rääkima;
ülek. tasakaalukas; ровный характер tasakaalukas iseloom;
täpne; ровный вес täpne kaal, ровный счёт ümmargune arve;
ровным счётом ничего kõnek. mitte kõige vähematki, mitte kui midagi, mitte tuhkagi; не ровён час madalk. paljugi, mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea
рука 78 С ж. неод.
käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
(без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
себе I частица (tavaliselt koos pöörd- või asesõnaga nende rõhutamiseks) kõnek.; ступай себе домой mine nüüd ~ rahumeeli koju, hakka kodu poole astuma, вы себе сидите, отдыхайте teie aga istuge puhake, пусть себе сердится vihastagu, las vihastab, vihastagu pealegi;
ничего себе kõnek. (1) vaata aga vaata, ets kae, no mis sa ütled, pole midagi öelda, (2) pole vigagi, keskeltläbi, keskmist viisi, (3) keskmine, talutav
слух 18 С м. неод.
(без мн. ч.) kuulmine; музыкальный слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый слух terav ~ erk kuulmine, тонкий слух peen kõrv, peen ~ terav ~ erk kuulmine, органы слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по слуху ~ на слух kuulmise ~ kõrva järgi laulma, дойти до слуха кого kelle kõrvu jõudma ~ ulatuma, приём на слух raad. kuuldevastuvõtt;
kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить слухам kuulujutte ~ kuuldusi uskuma, пустить слух kuulujuttu lahti ~ lendu laskma, распространять слухи kuulujutte ~ kõmu levitama, знать по слухам что mida kuulduste ~ kuulu järgi teadma, пошли слухи levis kuuldus, läks lahti kõmu, о нём долго не было слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт слух, что... tema kohta käib jutt ~ temast räägitakse, et...;
обращаться ~ обратиться в слух kikikõrvu ~ kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise ~ üksainus suur tähelepanu olema; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole ~ ei olnud ~ pole kuulda ei kippu ega kõppu
смахивать II 168b Г несов. на кого-что, чем kõnek. kellega sarnanema, sarnane olema (välimuselt), meenutama keda-mida, kelle moodi olema; он смахивает на отца tal on midagi isast, ta on pisut isa moodi, она смахивает глазами на мать tal on üsna ema silmad
смешной 120 П (кр. ф. смешон, смешна, смешно, смешны)
naljakas, veider, naeruväärne, koomiline, pentsik; смешная история naljakas lugu, смешное имя naljakas ~ veider ~ pentsik nimi, смешные требования naeruväärsed nõudmised, играть смешную роль veidrat osa etendama, попасть в смешное положение veidrasse ~ naeruväärsesse ~ koomilisse olukorda sattuma;
П С смешное с. неод. miski naljakas; не вижу в этом смешного ma ei näe selles midagi naljakat, до смешного naeruväärsuseni, ülimalt, ebatavaliselt
смотреть 239 Г несов.
что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
(без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
(без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
(без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
спрос 1 (род. п. ед. ч. спроса и спросу) С м. неод. (без мн. ч.)
nõudlus, nõudmine; спрос и предложение nõudmine ja pakkumine, большой спрос на книги suur nõudmine raamatute järele, спрос на товар, покупательский спрос kaubanõudlus, товар массового спроса üldnõutav kaup, пользоваться большим спросом väga (taga)nõutav ~ minev olema, иметь спрос nõutav olema, какой с него спрос kõnek. mida temalt ikka tahta ~ nõuda, с тебя и спросу нет kõnek. sinu käest ei nõutagi midagi;
kõnek. küsimine; luba; уйти без спроса ~ спросу loata ~ luba küsimata ära minema
стыдный 126 П (кр. ф. стыден, стыдна, стыдно, стыдны) kõnek. häbi-, häbistav, häbiväärne, häbiline; стыдный поступок häbitegu, в этом нет ничего стыдного selles pole midagi häbiväärset
суд 2 С м. неод. kohus (riiklik v. ühiskondlik organ; kohtulik arutamine, kohtumõistmine; kohtumaja, kohtuhoone; kohtunikud); ülek. arvamus, otsustus, hinnang; верховный суд ülemkohus, народный суд rahvakohus, товарищеский суд seltsimehelik kohus, литературный суд kirjanduskohus, kirjanduslik kohus, военно-полевой суд välikohus, суд чести aukohus (aukohtu), суд высшей инстанции kõrgema astme kohus, суд присяжных vandekohus, vandemeestekohus, суд Линча lintšikohus, omakohus, божий суд (1) aj. jumalakohus, ordaal, (2) ülek. issanda karistus, заседание суда kohtuistung, суд общественности ülek. avalik ~ üldsuse ~ ühiskondlik arvamus, подавать в суд на кого keda kohtusse kaebama, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma, отдать под суд кого keda kohtu alla andma, предать суду kohtu kätte andma, быть под судом kohtu all olema, выступать в суде kohtus esinema, быть оправданным по суду kohtu poolt õigeks mõistetud olema, встать, суд идёт (tõuske) püsti, kohus tuleb, страшный суд kirikl. viimsepäevakohus;
шемякин суд ebaõiglane kohus; суды да ~ и пресуды kõnek. üks igavene arutamine ~ jahumine, mokalaat; пока суд да дело kõnek. kuni asjast asja saab; на нет и суда нет kõnekäänd surm ka ei võta sealt, kust midagi võtta pole, (kui) ei siis ei
сулить 285a Г несов. кого-что, кому-чему
с инф. madalk. lubama, lubadust andma; он сулил прийти вечером ta lubas õhtul tulla;
tõotama; ette kuulutama; сулить блестящее будущее hiilgavat tulevikku (ette) kuulutama, это не сулит ничего хорошего see ei tõota midagi head, закат сулит хорошую погоду loojang tõotab head ilma, дело сулит выгоду asi tõotab kasu tuua;
сулить золотые горы kullamägesid lubama ~ tõotama; vrd. посулить
счёт С м. неод.
1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
считать I 165a Г несов. сов. счесть
(без сов.) кого-что, без доп. (arve) lugema, loendama, arvutama, arvestama; считать до десяти kümneni lugema, считать деньги raha lugema, уметь считать arvutada oskama, считать на счётах arvelauaga arvutama, считать в уме peast arvutama, считать на пальцах sõrmedel arvutama, считая с осени sügisest peale ~ saadik, не считая чего välja arvatud, kaasa arvamata, arvesse võtmata;
кого-что, кем-чем, за кого-что pidama, arvama, lugema; считать своим долгом oma kohuseks pidama, считать нужным ~ за нужное vajalikuks pidama, считать возможным võimalikuks pidama, считать за честь auks pidama ~ lugema, считать погибшим langenuks pidama, считать за счастье vedamiseks pidama, он считает себя оскорблённым ta peab end solvatuks, жена его ни во что не считает naine ei pea temast midagi, ta on naise jaoks paljas õhk, считаю, что ты не прав arvan, et sul pole õigus;
считай(те) повел. накл. в функции вводн. сл. muide; он, считай, всю жизнь прожил в деревне ta on muide terve oma elu maal elanud;
считать ворон ~ галок ~ мух kõnek. ammuli sui ~ ringi vahtima, molutama, (2) muidu ~ niisama vahtima, laest kärbseid lugema, aega surnuks lööma; считать звёзды (1) pilvedes hõljuma, (2) lakke vahtima; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel; vrd. посчитать
таиться 283 Г несов.
от кого-чего, в ком-чём end varjama, varjul ~ peidus olema (ka ülek.), varjuma, peituma; ландыш таится под кустом piibeleht on põõsa all peidus, в нём таится злоба ta peab salaviha, temas on peidus ~ varjul salaviha, в сердце таится надежда südames on varjul ~ peidus lootus, südamesopis on veel lootust;
перед кем varjama, salajas hoidma, salatsema; перед вами нечего таиться teie ees pole mõtet salatseda, говорить на таясь puhtsüdamlikult ~ midagi varjamata rääkima
танцевальный 126 П
tantsu-; танцевальный ансамбль tantsuansambel, танцевальное искусство tantsukunst, танцевальная музыка tantsumuusika, танцевальный вечер tantsuõhtu, танцевальный зал tantsusaal, танцевальная площадка tantsupõrand (vabas õhus);
(кр. ф. танцевален, танцевальна, танцевально, танцевальны) tantsuline; эта музыка танцевальна see muusika on tantsuline, selles muusikas on midagi tantsulist
терять 254a Г несов. кого-что, в чём, из чего, на ком-чём, кому, чем kaotama (ka ülek.), kaotsi minna laskma, minetama, ilma jääma; терять ключи võtmeid kaotama, терять терпение kannatust kaotama, терять красоту ilu kaotama ~ minetama, терять зрение pimedaks jääma, nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, терять силы jõudu kaotama, терять здоровье tervisest ilma jääma, терять равновесие tasakaalu kaotama, терять высоту kõrgust kaotama, терять скорость vähenema, kahanema (kiiruse kohta), терять надежду usku kaotama, терять авторитет в глазах кого kelle silmis autoriteeti kaotama, терять сознание teadvust ~ meelemärkust kaotama, minestama, терять дар речи kõnevõimet kaotama, терять стыд häbitunnet kaotama ~ minetama, терять в весе kaalus maha võtma, терять перья sulgi ajama, sulgima, sulil olema, терять форму vormist välja minema (näit. kübar), терять силу за давностью jur. aeguma, не теряя времени otsekohe, aega viitmata, aegaviitmatult;
нечего терять кому kellel pole midagi kaotada; терять из виду кого-что silmist laskma ~ kaotama keda-mida; терять голову pead kaotama; терять почву под ногами pinda jalge alt ~ jalgealust kaotama; терять нить чего mõttelõnga ~ jutulõnga käest kaotama; терять рассудок mõistust ~ aru kaotama; терять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, kelle-mille arv on ~ oli juba ammu segi, keda-mida on ~ oli lugematul arvul; терять цену в чьих глазах (oma) väärtust ~ tähtsust kelle silmis kaotama; vrd. потерять
-то частица
rõhutamise ja esiletõstu märkimisel just, küll, ikka, -gi; в том-то и дело selles asi just ongi, этого-то я и желаю seda ~ sedap ma tahangi, учить-то я учил, но ничего не помню õppisin küll, aga midagi ei mäleta, книгу-то ты прочёл kas sa ikka lugesid raamatu läbi, не так-то просто polegi nii lihtne;
umbmääraste asesõnade ja määrsõnade moodustamisel -gi, -ki; кто-то keegi, что-то miski, какой-то mingi, mingisugune, где-то kuskil, kusagil, почему-то millegipärast, miskipärast;
asesõnadega такой, тот ja määrsõnadega там, тогда, туда märgib ebamäärast isikut, aega, omadust, kohta vm.; гражданин такой-то kodanik see ja see, такого-то числа sel ja sel kuupäeval, это было в таком-то году see oli sel ja sel aastal, такой-то высоты nii ja nii kõrge, это было тогда-то see oli sel ja sel ajal, живёт там-то elab kusagil seal ~ seal kuskil

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur