[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 60 artiklit
лесной 120 П
‣ mets-, metsa-; metsandus(e)-; лесная земляника bot. metsmaasikas (Fragaria vesca), лесная кошка zool. metskass (Felis silvestris), лесная куница zool. metsnugis (Martes martes), лесная птица metsalind, лесная охрана metsavalve, лесной пожар metsatulekahju, -põlemine, -palang, лесной плуг metsaader, лесная зона metsavöönd, лесная промышленность metsatööstus, лесное хозяйство metsamajandus;
‣ metsakas, metsane, metsarikas; metsaga kaetud; лесной край metsarikas maa
‣ mets-, metsa-; metsandus(e)-; лесная земляника bot. metsmaasikas (Fragaria vesca), лесная кошка zool. metskass (Felis silvestris), лесная куница zool. metsnugis (Martes martes), лесная птица metsalind, лесная охрана metsavalve, лесной пожар metsatulekahju, -põlemine, -palang, лесной плуг metsaader, лесная зона metsavöönd, лесная промышленность metsatööstus, лесное хозяйство metsamajandus;
‣ metsakas, metsane, metsarikas; metsaga kaetud; лесной край metsarikas maa
лес 4 (род. п. ед. ч. леса и лесу, предл. п. о лесе и в лесу) С м. неод.
‣ mets (ka ülek.); густой лес tihe mets, девственный лес põlismets, дремучий лес pime laas, tihe mets, лиственный лес leht(puu)mets, смешанный лес segamets, хвойный лес okas(puu)mets, вырубка леса metsaraie, валка леса puude langetamine, лес штыков täägimets;
‣ (предл. п. в лесе, о лесе, без мн. ч.) puit, puitmaterjal, metsamaterjal; деловой ~ поделочный лес tarbepuit, крепёжный лес toestuspuit, пилёный лес saepuit, -materjal, строевой ~ строительный лес ehituspuit, круглый лес ümarpuit, palgid, сплавлять лес metsa ~ palke parvetama;
◊ дремучий ~ тёмный лес для кого, без доп. tundmatu maa; глядеть ~ смотреть в лес metsa poole vaatama; лес рубят -- щепки летят vanas. kus metsa ~ maja raiutakse, seal laastud lendavad; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda segasem ~ keerulisem
‣ mets (ka ülek.); густой лес tihe mets, девственный лес põlismets, дремучий лес pime laas, tihe mets, лиственный лес leht(puu)mets, смешанный лес segamets, хвойный лес okas(puu)mets, вырубка леса metsaraie, валка леса puude langetamine, лес штыков täägimets;
‣ (предл. п. в лесе, о лесе, без мн. ч.) puit, puitmaterjal, metsamaterjal; деловой ~ поделочный лес tarbepuit, крепёжный лес toestuspuit, пилёный лес saepuit, -materjal, строевой ~ строительный лес ehituspuit, круглый лес ümarpuit, palgid, сплавлять лес metsa ~ palke parvetama;
◊ дремучий ~ тёмный лес для кого, без доп. tundmatu maa; глядеть ~ смотреть в лес metsa poole vaatama; лес рубят -- щепки летят vanas. kus metsa ~ maja raiutakse, seal laastud lendavad; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda segasem ~ keerulisem
дикий 122 П (кр. ф. дик, дика, дико, дики; сравн. ст. диче и дичее, превосх. ст. дичайший 124)
‣ mets-, uluk-, metsik; дикие звери metsloomad, ulukid, ulukloomad, дикая утка metspart, ulukpart, дикий виноград metsviinapuu, дикая яблоня metsõunapuu, дикие племена metsikud suguharud;
‣ asustamata; дикая местность asustamata maakoht;
‣ ülek. metsik, meeletu, ohjeldamatu; kummaline; дикий гнев meeletu ~ ohjeldamatu raev, дикий крик võigas karjatus ~ karjumine, дикая мысль meeletu mõte, дикий ужас kõnek. jõledus, дикий поступок kõnek. kummaline tegu ~ käitumine;
‣ ülek. kartlik, pelglik, arglik, uje; дикая девочка pelglik ~ arglik tüdruk;
‣ van. tumehall, hallikas;
◊ дикое мясо kõnek. liigliha
‣ mets-, uluk-, metsik; дикие звери metsloomad, ulukid, ulukloomad, дикая утка metspart, ulukpart, дикий виноград metsviinapuu, дикая яблоня metsõunapuu, дикие племена metsikud suguharud;
‣ asustamata; дикая местность asustamata maakoht;
‣ ülek. metsik, meeletu, ohjeldamatu; kummaline; дикий гнев meeletu ~ ohjeldamatu raev, дикий крик võigas karjatus ~ karjumine, дикая мысль meeletu mõte, дикий ужас kõnek. jõledus, дикий поступок kõnek. kummaline tegu ~ käitumine;
‣ ülek. kartlik, pelglik, arglik, uje; дикая девочка pelglik ~ arglik tüdruk;
‣ van. tumehall, hallikas;
◊ дикое мясо kõnek. liigliha
мелколиственный 127 П väike(se)leheline, väikeselehine; kitsalehine; мелколиственный лес mets. kitsalehine mets
зазвенеть 231b Г сов.
‣ от чего, без доп. helisema ~ kõlisema ~ tilisema ~ klirisema hakkama; лес зазвенел смехом mets lõi naerust helisema ~ helama, mets helatas naerust, колокольчик зазвенел kelluke hakkas tilisema, стёкла зазвенели aknaklaasid hakkasid klirisema, в ухе зазвенело безл. kõrv hakkas huugama ~ kumisema ~ pilli ajama;
‣ чем kõlistama ~ kolistama hakkama; зазвенеть шпорами kannuseid kõlistama hakkama, зазвенеть посудой nõudega kolistama hakkama
‣ от чего, без доп. helisema ~ kõlisema ~ tilisema ~ klirisema hakkama; лес зазвенел смехом mets lõi naerust helisema ~ helama, mets helatas naerust, колокольчик зазвенел kelluke hakkas tilisema, стёкла зазвенели aknaklaasid hakkasid klirisema, в ухе зазвенело безл. kõrv hakkas huugama ~ kumisema ~ pilli ajama;
‣ чем kõlistama ~ kolistama hakkama; зазвенеть шпорами kannuseid kõlistama hakkama, зазвенеть посудой nõudega kolistama hakkama
негустой 120 П (кр. ф. негуст, негуста, негусто, негусты; без сравн. ст.)
‣ üsna hõre, hõredavõitu, mitte tihe; лес был негустой mets ei olnud tihe, mets oli hõredavõitu, негустые волосы hõredavõitu juuksed, негустой туман hõre udu;
‣ vedelavõitu, vedel; негустой мёд vedelavõitu mesi
‣ üsna hõre, hõredavõitu, mitte tihe; лес был негустой mets ei olnud tihe, mets oli hõredavõitu, негустые волосы hõredavõitu juuksed, негустой туман hõre udu;
‣ vedelavõitu, vedel; негустой мёд vedelavõitu mesi
лесо- часть сложных слов mets-, metsa-; puit-, puidu-, puu-
широколиственный 127 П
‣ laialehine; широколиственные деревья laialehised (leht)puud, широколиственный лес laialehine mets, salu-lehtmets, hiismets;
‣ kahar, lopsaka lehestikuga; широколиственная пальма lopsakas palm
‣ laialehine; широколиственные деревья laialehised (leht)puud, широколиственный лес laialehine mets, salu-lehtmets, hiismets;
‣ kahar, lopsaka lehestikuga; широколиственная пальма lopsakas palm
шелохнуть Г сов.
‣ 336a что, чем (korraks kergelt) liigutama, kõigutama, hõljutama, heljutama, hällitama, (korraks, hetkeks) vabisema ~ värelema ~ hubisema panema; ветер шелохнул листву lehtedest käis läbi tuulesahin, ветер шелохнул занавески tuul hõljutas kardinaid;
‣ 336b liigatama, õõtsatama, korraks liikuma ~ õõtsuma; лес не шелохнёт mets on liikumatu, metsas ei liigu ükski oksaraag;
‣ 336b kergelt puhuma (tuule kohta)
‣ 336a что, чем (korraks kergelt) liigutama, kõigutama, hõljutama, heljutama, hällitama, (korraks, hetkeks) vabisema ~ värelema ~ hubisema panema; ветер шелохнул листву lehtedest käis läbi tuulesahin, ветер шелохнул занавески tuul hõljutas kardinaid;
‣ 336b liigatama, õõtsatama, korraks liikuma ~ õõtsuma; лес не шелохнёт mets on liikumatu, metsas ei liigu ükski oksaraag;
‣ 336b kergelt puhuma (tuule kohta)
багряный 126 П (кр. ф. багрян, багряна, багряно, багряны) liter. purpurpunane, purpurne; багряное небо purpurne taevas, багряный лес purpurne mets
безлиственный 127 П (кр. ф. безлиствен и безлиственен, безлиственна, безлиственно, безлиственны) lehitu, lehtedeta; безлиственный лес lehitu mets
густеть 229b Г несов. paksenema, paksemaks minema; tihenema; клей густеет liim läheb paksuks, лес густеет mets tiheneb, туман густеет udu tiheneb; vrd. загустеть, погустеть
зазвучать 180 Г сов. kõlama ~ helisema ~ kajama ~ kostma hakkama; лес зазвучал птичьими голосами mets hakkas linnulaulust kajama, в зале зазвучала музыка saalis hakkas mängima muusika, saalist hakkas kostma muusikat, в произведениях декабристов зазвучали гражданские мотивы dekabristide teostes hakkasid kostma kodanikumotiivid, художник заставил зазвучать краски kunstnik andis värvidele kõlajõu
изрежённый 128 П (кр. ф. изрежён, изрежённа, изрежённо, изрежённы) (liiga) hõre ~ harv; hõrendatud, harvendatud; изрежённый лес hõre ~ hõrendatud mets
мельчать 165b Г несов.
‣ väiksemaks ~ madalamaks ~ peenemaks jääma ~ minema; рыба мельчает kala jääb pisemaks ~ peenemaks, лес мельчает mets jääb kiduramaks, река мельчает jõgi läheb ~ jääb madalamaks;
‣ ülek. väiklaseks ~ tühiseks muutuma, känguma; vrd. измельчать I
‣ väiksemaks ~ madalamaks ~ peenemaks jääma ~ minema; рыба мельчает kala jääb pisemaks ~ peenemaks, лес мельчает mets jääb kiduramaks, река мельчает jõgi läheb ~ jääb madalamaks;
‣ ülek. väiklaseks ~ tühiseks muutuma, känguma; vrd. измельчать I
молодо Н noorelt, värskelt; он выглядит молодо ta näeb noor välja, молодо зеленеет лес mets on kevadroheline
обнажиться 287 Г сов. → несов. обнажаться
‣ end paljaks ~ alasti võtma;
‣ paljaks jääma ~ minema (ka ülek.); спина обнажилась selg on paljas, лес обнажился mets on raagus;
‣ nähtavale tulema, paljastuma (ka ülek.); нерв обнажился (hamba)närv on väljas, обнажились тайные замыслы salaplaanid tulid päevavalgele ~ ilmsiks, душа обнажилась hing on valla;
‣ ülek. (vaenlase vastu) kaitseta jääma; фронт обнажился rinne jäi kaitseta
‣ end paljaks ~ alasti võtma;
‣ paljaks jääma ~ minema (ka ülek.); спина обнажилась selg on paljas, лес обнажился mets on raagus;
‣ nähtavale tulema, paljastuma (ka ülek.); нерв обнажился (hamba)närv on väljas, обнажились тайные замыслы salaplaanid tulid päevavalgele ~ ilmsiks, душа обнажилась hing on valla;
‣ ülek. (vaenlase vastu) kaitseta jääma; фронт обнажился rinne jäi kaitseta
убор 1 С м. неод.
‣ rüü (ka ülek.); van. riietus, rõivastus; свадебный убор pulmarüü, головной убор peakate, лес в весеннем уборе mets on kevadehtes ~ kevadrüüs, в уборах инея härmaehtes, härmarüüs;
‣ van. ehe, kaunistus; золотой убор kuldehe
‣ rüü (ka ülek.); van. riietus, rõivastus; свадебный убор pulmarüü, головной убор peakate, лес в весеннем уборе mets on kevadehtes ~ kevadrüüs, в уборах инея härmaehtes, härmarüüs;
‣ van. ehe, kaunistus; золотой убор kuldehe
шуметь 236 Г несов.
‣ mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес шумит mets mühiseb ~ mühab ~ kohiseb ~ kohab, листья шумят lehed sahisevad, море шумит meri mühab, ветер шумит tuul mühiseb ~ tuhiseb, камыш шумит kõrkjad sahisevad, моторы шумят mootorid mürisevad, самовар шумит teemasin ~ samovar pahiseb ~ kahiseb, шумит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb ~ sumiseb, ladvas kohiseb kõnek., шумит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb ~ huugab, дети стали шуметь lapsed tõstsid kära ~ hakkasid sumisema ~ käratsema, здесь недавно шумел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra ~ lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;
‣ чем kolistama; kahistama, sahistama; шуметь посудой nõudega kolistama, шуметь платьем kleidiga kahistama ~ sahistama;
‣ kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; шуметь из-за пустяков tühiste asjade ~ tühja pärast tüli tõstma ~ lärmama ~ lärmi lööma ~ kisa tegema, успокойся, не шуми rahune (maha) ja ära käratse ~ lärma, об этом так много шумели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, шуметь о своих успехах oma edust kõigile kuulutama ~ pasundama
‣ mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес шумит mets mühiseb ~ mühab ~ kohiseb ~ kohab, листья шумят lehed sahisevad, море шумит meri mühab, ветер шумит tuul mühiseb ~ tuhiseb, камыш шумит kõrkjad sahisevad, моторы шумят mootorid mürisevad, самовар шумит teemasin ~ samovar pahiseb ~ kahiseb, шумит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb ~ sumiseb, ladvas kohiseb kõnek., шумит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb ~ huugab, дети стали шуметь lapsed tõstsid kära ~ hakkasid sumisema ~ käratsema, здесь недавно шумел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra ~ lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;
‣ чем kolistama; kahistama, sahistama; шуметь посудой nõudega kolistama, шуметь платьем kleidiga kahistama ~ sahistama;
‣ kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; шуметь из-за пустяков tühiste asjade ~ tühja pärast tüli tõstma ~ lärmama ~ lärmi lööma ~ kisa tegema, успокойся, не шуми rahune (maha) ja ära käratse ~ lärma, об этом так много шумели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, шуметь о своих успехах oma edust kõigile kuulutama ~ pasundama
измельчать I 165b Г сов. väikse(ma)ks ~ madala(ma)ks jääma, vähenema, madalduma, kidurduma, känguma; ülek. alla käima, kõduma, manduma; река измельчала jõgi on madalaks jäänud, лес измельчал mets on kiduraks ~ kängu jäänud, их интересы измельчали neil pole enam õigeid ~ tõsiseid huve; vrd. мельчать
наползти 363 Г сов. → несов. наползать на кого-что, куда
‣ (ronides v. roomates) otsa ~ peale sattuma, otsa ~ peale roomama; ülek. vajuma, libisema; наползти на колючую проволоку (roomates) okastraati minema ~ sattuma, туман наполз на лес mets mattus uttu, шапка наползла на глаза müts vajus silmadele;
‣ (hulgana) peale ~ sisse ronima; муравьи наползли в палатку sipelgad ronisid telki
‣ (ronides v. roomates) otsa ~ peale sattuma, otsa ~ peale roomama; ülek. vajuma, libisema; наползти на колючую проволоку (roomates) okastraati minema ~ sattuma, туман наполз на лес mets mattus uttu, шапка наползла на глаза müts vajus silmadele;
‣ (hulgana) peale ~ sisse ronima; муравьи наползли в палатку sipelgad ronisid telki
огласить 297a Г сов. → несов. оглашать
‣ кого-что, кем-чем (kõvasti) ette lugema, avalikult ~ kõigile kuulutama, avaldama, teatavaks tegema, teatama; огласить приказ käskkirja ette lugema, огласить приговор kohtuotsust (kriminaalasjas) teatavaks tegema, огласить показания свидетелей tunnistajate ütlusi ~ tunnistusi teatavaks tegema;
‣ что чем rõkkama ~ helama ~ helisema panema; птицы огласили лес звонким щебетанием mets helises linnulaulust
‣ кого-что, кем-чем (kõvasti) ette lugema, avalikult ~ kõigile kuulutama, avaldama, teatavaks tegema, teatama; огласить приказ käskkirja ette lugema, огласить приговор kohtuotsust (kriminaalasjas) teatavaks tegema, огласить показания свидетелей tunnistajate ütlusi ~ tunnistusi teatavaks tegema;
‣ что чем rõkkama ~ helama ~ helisema panema; птицы огласили лес звонким щебетанием mets helises linnulaulust
окутать 164a Г сов. → несов. окутывать кого-что, чем ümber ~ sisse mässima ~ mähkima (ka ülek.); окутать шею шарфом salli kaela ümber mässima, туман окутал лес mets on uttu mattunud, окутать тайной saladuskattega ümbritsema ~ varjama
опушиться 287 Г сов. → несов. опушаться чем, без доп.
‣ lume ~ härmaga kattuma;
‣ udusulgedega ~ pehme karvaga ~ ebemetega jne. kattuma; птенец опушился linnupoeg on udusulis, лес опушился mets on lehtinud
‣ lume ~ härmaga kattuma;
‣ udusulgedega ~ pehme karvaga ~ ebemetega jne. kattuma; птенец опушился linnupoeg on udusulis, лес опушился mets on lehtinud
подойти 374 Г сов. → несов. подходить к кому-чему, без доп.
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
раздвинуться 334 Г сов. → несов. раздвигаться laiali ~ eemale ~ kõrvale nihkuma ~ tõmbuma ~ minema, lahti käima; laienema, avarduma; толпа раздвинулась rahvahulk andis teed ~ taandus kahele poole, лицо раздвинулось в улыбку kõnek. nägu tõmbus ~ läks naerule, занавес раздвинулся eesriie avanes, лес раздвинулся mets taandus kahele poole, горизонт раздвинулся vaateväli ~ silmapiir avardus
редкостный 126 П (кр. ф. редкостен, редкостна, редкостно, редкостны) harvaesinev, harv, harva ettetulev, harukordne, haruldane; редкостная болезнь harvaesinev haigus, редкостный случай harv ~ harukordne juhtum, редкостный урожай harukordne ~ haruldane saak, редкостный лес haruldane mets
сказочно Н muinasjutuliselt, imeliselt; on imeline ~ muinasjutuline; сказочно богат muinasjutuliselt rikas, сказочно красива imeilus, fantastiliselt ilus, в лесу было сказочно mets oli nagu muinasjutt
сквозной 120 П
‣ läbi-, läbiv(-), läbis-, läbiulatuv, pidev; сквозное отверстие mulk, läbiauk, сквозное промачивание läbiligunemine, сквозная скважина mäend. läbispuurauk, сквозной подъезд mäend. läbisjuurdesõit; сквозной фронт работ карьера mäend. karjääri läbisrinne, сквозная коррозия keem. läbiskorrosioon, сквозная долина geol. puhandusorg, сквозная рана läbiulatuv ~ mulgustav haav, сквозной ток el. läbiv vool, сквозные профессии üldkutsealad, сквозной график pidev graafik, сквозная бригада ahelbrigaad, сквозной ветер tõmbetuul, сквозное сообщение otseühendus, transiitühendus, сквозной поезд otseühendusrong;
‣ läbipaistev, hõre; сквозная материя läbipaistev riie, сквозной лес hõre mets
‣ läbi-, läbiv(-), läbis-, läbiulatuv, pidev; сквозное отверстие mulk, läbiauk, сквозное промачивание läbiligunemine, сквозная скважина mäend. läbispuurauk, сквозной подъезд mäend. läbisjuurdesõit; сквозной фронт работ карьера mäend. karjääri läbisrinne, сквозная коррозия keem. läbiskorrosioon, сквозная долина geol. puhandusorg, сквозная рана läbiulatuv ~ mulgustav haav, сквозной ток el. läbiv vool, сквозные профессии üldkutsealad, сквозной график pidev graafik, сквозная бригада ahelbrigaad, сквозной ветер tõmbetuul, сквозное сообщение otseühendus, transiitühendus, сквозной поезд otseühendusrong;
‣ läbipaistev, hõre; сквозная материя läbipaistev riie, сквозной лес hõre mets
убраться 216 (прош. вр. убралось и убралось, убрались и убрались) Г сов. → несов. убираться
‣ kõnek. minema kasima ~ kebima ~ kobima ~ kerima; убраться восвояси koju kobima, oma koju minema, убраться подобру-поздорову heaga minema ~ end koristama;
‣ с чем, где kõnek. töödega ühele poole saama, töid lõpetama; korda tegema; убраться с посевом külvitöid lõpetama, külviga ühele poole saama, убраться с сенокосом heinategu lõpetama, убраться в комнатах tubade kraamimisega ~ kasimisega ühele poole saama, tubade kraamimist ~ kasimist lõpetama, она убралась рано ta sai oma talitustega varakult valmis, убраться к празднику pühadeks kõike korda tegema;
‣ rüütama (ka ülek.); van. end ehtima, ehtesse panema; убраться в праздничный наряд end pidurüüsse ehtima, end pidupäevaselt riidesse panema, девушки убрались в праздничный наряд neiud panid end pidulikult riidesse ~ piduriidesse, лес убрался инеем mets oli ~ on härmaehtes
‣ kõnek. minema kasima ~ kebima ~ kobima ~ kerima; убраться восвояси koju kobima, oma koju minema, убраться подобру-поздорову heaga minema ~ end koristama;
‣ с чем, где kõnek. töödega ühele poole saama, töid lõpetama; korda tegema; убраться с посевом külvitöid lõpetama, külviga ühele poole saama, убраться с сенокосом heinategu lõpetama, убраться в комнатах tubade kraamimisega ~ kasimisega ühele poole saama, tubade kraamimist ~ kasimist lõpetama, она убралась рано ta sai oma talitustega varakult valmis, убраться к празднику pühadeks kõike korda tegema;
‣ rüütama (ka ülek.); van. end ehtima, ehtesse panema; убраться в праздничный наряд end pidurüüsse ehtima, end pidupäevaselt riidesse panema, девушки убрались в праздничный наряд neiud panid end pidulikult riidesse ~ piduriidesse, лес убрался инеем mets oli ~ on härmaehtes
далеко I Н kaugel, kaugele, kaugelt(ki); eemal, eemale, eemalt; mis on kaugel, kuhu on pikk tee ~ palju maad (minna); далеко на горизонте виднелся лес eemal ~ kaugel silmapiiril paistis mets, далеко от города linnast kaugel ~ eemal, он убежал далеко в лес ta jooksis sügavale metsa, ему далеко за сорок ta on kaugelt üle neljakümne, это далеко не так see pole hoopiski ~ kaugeltki nii, далеко не все sugugi ~ kaugeltki mitte kõik, далеко не сразу sugugi mitte kohe, отсюда до дому очень далеко siit on koju väga palju maad, до обеда ещё далеко lõunani on veel (palju) aega, ему далеко до совершенства ta on täiuslikkusest kaugel, ta jääb täiuslikkusest kaugele;
◊ далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
◊ далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
вдали Н eemal(t), kaugel(t), kauguses, taamal; вдали виднелся лес taamal ~ eemalt paistis mets, исчезать вдали kaugusse kaduma
впереди I Н ees, eespool, eesotsas; мальчик шёл впереди poiss kõndis (teiste) ees, впереди показался лес eespool ilmus nähtavale mets, у него ещё вся жизнь впереди tal on veel kogu elu ees, об этом речь впереди sellest tuleb allpool ~ edaspidi juttu
горелый 119 П
‣ põlenud, kõrbenud; горелый лес põlenud mets, горелая корка kõrbenud koorik;
‣ pehkinud; горелые кожи pehkinud nahad
‣ põlenud, kõrbenud; горелый лес põlenud mets, горелая корка kõrbenud koorik;
‣ pehkinud; горелые кожи pehkinud nahad
загородный 126 П linnast väljas olev, linnalähedane, linnaäärne; maa-; загородная прогулка jalutuskäik linnast välja, загородный лес linnaäärne mets, загородный дом maamaja, загородная резиденция maaresidents
молодняк 19 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ noorkari, noorloomad;
‣ noorendik, noor mets; сосновый молодняк männinoorendik, noor männik;
‣ madalk. noored, noorrahvas
‣ noorkari, noorloomad;
‣ noorendik, noor mets; сосновый молодняк männinoorendik, noor männik;
‣ madalk. noored, noorrahvas
перестойный 126 П seiskunud, liisunud, jääbinud; vanaks kasvanud, üleküpsenud; перестойный лес üleküpsenud ~ ülekasvanud mets ~ puistu
погорелый 119 П kõnek. van. põlenud, tules hävinud, tulekahjus kannatada saanud; погорелый лес põlenud ~ tules hävinud mets, põlendik
прифронтовой 120 П rindelähedane, rinde lähedal asuv; прифронтовой лес rindelähedane mets, прифронтовая полоса rindelähedane vöönd
сумрачный 126 П (кр. ф. сумрачен, сумрачна, сумрачно, сумрачны)
‣ hämar, videv, vidune, sume, poolpime; сумрачный лес hämar ~ pime mets, сумрачная погода vidune ~ pilves ilm;
‣ ülek. sünge, tusane; сумрачное лицо sünge ~ tusane nägu, сумрачные мысли sünged mõtted
‣ hämar, videv, vidune, sume, poolpime; сумрачный лес hämar ~ pime mets, сумрачная погода vidune ~ pilves ilm;
‣ ülek. sünge, tusane; сумрачное лицо sünge ~ tusane nägu, сумрачные мысли sünged mõtted
частый 119 П (кр. ф. част, часта, часто, часты; сравн. ст. чаще)
‣ tihe, tihke; частый гребень tihe kamm, tihtkamm (kõnek.), частый лес tihe ~ paks mets, частый дождь tihe vihm, частый шаг tihe ~ kiire samm, частый пулемётный огонь tihe kuulipildujatuli;
‣ sage, sagedane; kiire; частый гость sage ~ sagedane külaline, частые встречи sageda(se)d kohtumised, частый пульс kiire ~ sage pulss, частый ритм kiire rütm
‣ tihe, tihke; частый гребень tihe kamm, tihtkamm (kõnek.), частый лес tihe ~ paks mets, частый дождь tihe vihm, частый шаг tihe ~ kiire samm, частый пулемётный огонь tihe kuulipildujatuli;
‣ sage, sagedane; kiire; частый гость sage ~ sagedane külaline, частые встречи sageda(se)d kohtumised, частый пульс kiire ~ sage pulss, частый ритм kiire rütm
червобойный 126 П ussirikutud, tõugurikutud, ussirikkega, tõugurikkega, ussitanud; червобойный лес tõugurikutud mets, червобойная груша ussitanud pirn
густой 120 П (кр. ф. густ, густа, густо, густы и густы; сравн. ст. гуще, превосх. ст. густейший 124) tihe, paks; konsistentne; plastne; густой лес paks ~ tihe mets, густой туман tihe udu, густая каша paks puder, густой слой paks kiht, густая смазка plastne ~ konsistentne määre, густой голос mahlakas hääl
зелёный 119 П (кр. ф. зелен, зелена, зелено, зелены) roheline (ka ülek.); toores; (без кр. ф.) haljas(-), haljendav; зелёная краска roheline värv, зелёное мыло roheline seep, зелёный чай roheline tee, зелёное яблоко roheline ~ toores õun, зелёный лес haljas ~ haljendav mets, зелёный корм haljassööt, зелёное удобрение haljasväetis, зелёные насаждения haljastus, зелёный стол kaardilaud, зелёный театр vabaõhuteater;
◊ зелёная скука ~ тоска kõnek. tappev igavus; дать кому-чему зелёную улицу kellele-millele rohelist teed avama ~ andma; зелёный юнец kõnek. kollanokk, piimahabe; зелёный змей ~ змий van. viinakurat
◊ зелёная скука ~ тоска kõnek. tappev igavus; дать кому-чему зелёную улицу kellele-millele rohelist teed avama ~ andma; зелёный юнец kõnek. kollanokk, piimahabe; зелёный змей ~ змий van. viinakurat
золото 94 С с. неод. (без мн. ч.) kuld (Au); kuldraha; ülek. kullake; самородное золото ehe kuld, листовое золото lehtkuld, сусальное золото (1) lehtkuld, (2) ülek. kassikuld, червонное золото tukatikuld, чистое золото puhas ~ ehe kuld, белое золото ülek. valge kuld (puuvill), зелёное золото ülek. roheline kuld (mets), чёрное золото ülek. must kuld (nafta), платить золотом kullaga ~ kullas maksma ~ tasuma, шить золотом kullaga tikkima, kuldtikandit tegema, пять рублей золотом viis rubla kullas, это не человек, а золото see inimene on kullatükk;
◊ на вес золота (быть ~ цениться) kõrges hinnas olema, kulla kaalu omama
◊ на вес золота (быть ~ цениться) kõrges hinnas olema, kulla kaalu omama
молчаливый 119 П (кр. ф. молчалив, молчалива, молчаливо, молчаливы) sõnaaher, jutukehv, vaikiv, sõnatu, kõnetu, hääletu; он очень молчалив ta on väga sõnaaher ~ jutukehv, молчаливое согласие vaikiv nõusolek ~ lepe, молчаливый лес hääletu ~ häälitu ~ vaikiv mets, молчаливые слёзы vaikne ~ hääletu nutt, tummad pisarad
недалёкий 122 П
‣ (кр. ф. недалёк, недалека, недалеко и недалёко, недалеки и недалёки; без сравн. ст.) lähedane, mittekauge; недалёкий лес lähedane ~ lähedal asuv mets, в недалёком будущем peatselt, lähemal ajal, в недалёком прошлом hiljuti, этот час уже недалёк see tund ei ole enam kaugel, он недалёк от истины ta on tõele üsna lähedal, недалёкая прогулка lühike jalutuskäik;
‣ (кр. ф. недалёк, недалёка, недалёко, недалёки; без сравн. ст.) rumalavõitu, piiratud, mitte eriti tark; недалёкий человек rumalavõitu ~ kohtlane inimene, недалёкого ума lühikese aruga, piiratud mõistusega
‣ (кр. ф. недалёк, недалека, недалеко и недалёко, недалеки и недалёки; без сравн. ст.) lähedane, mittekauge; недалёкий лес lähedane ~ lähedal asuv mets, в недалёком будущем peatselt, lähemal ajal, в недалёком прошлом hiljuti, этот час уже недалёк see tund ei ole enam kaugel, он недалёк от истины ta on tõele üsna lähedal, недалёкая прогулка lühike jalutuskäik;
‣ (кр. ф. недалёк, недалёка, недалёко, недалёки; без сравн. ст.) rumalavõitu, piiratud, mitte eriti tark; недалёкий человек rumalavõitu ~ kohtlane inimene, недалёкого ума lühikese aruga, piiratud mõistusega
раньше Н
‣ сравн. ст. Н рано;
‣ varem, varemalt, varemini, enne, ennemalt; он пришёл раньше всех ta tuli kõige varem, раньше здесь был лес varem ~ varemalt ~ ennemalt oli siin mets, раньше срока enne tähtaega, раньше времени enneaegu, enneaegselt, ennakult
‣ сравн. ст. Н рано;
‣ varem, varemalt, varemini, enne, ennemalt; он пришёл раньше всех ta tuli kõige varem, раньше здесь был лес varem ~ varemalt ~ ennemalt oli siin mets, раньше срока enne tähtaega, раньше времени enneaegu, enneaegselt, ennakult
редкий 122 П (кр. ф. редок, редка, редко, редки; сравн. ст. реже, превосх. ст. редчайший 124)
‣ hõre, harv, harvik (omds.); harev; редкий лес hõre mets, hõrendik, редкий посев hõre külv, редкая бородка hõre ~ harv habe, редкая ткань hõre riie, редкие волосы hõredad ~ õhukesed juuksed, редкое сито jäme ~ hõre sõel, редкие зубы harvad hambad, редкие выстрелы harvad lasud, в редких случаях harva, harukorral, harvadel juhtudel, редкий день, как не зaйдёт kõnek. harva küll, kui ta sisse ~ läbi ei astu;
‣ harvaesinev, harva ettetulev, harukordne, haruldane; редкое имя harvaesinev ~ haruldane nimi, редкий металл haruldane metall, редкие способности harukordsed võimed, редкая доброта harukordne headus, редкая книга haruldane raamat, rariteet, редкий гость haruldane külaline, реже шаг! harvem samm!
‣ hõre, harv, harvik (omds.); harev; редкий лес hõre mets, hõrendik, редкий посев hõre külv, редкая бородка hõre ~ harv habe, редкая ткань hõre riie, редкие волосы hõredad ~ õhukesed juuksed, редкое сито jäme ~ hõre sõel, редкие зубы harvad hambad, редкие выстрелы harvad lasud, в редких случаях harva, harukorral, harvadel juhtudel, редкий день, как не зaйдёт kõnek. harva küll, kui ta sisse ~ läbi ei astu;
‣ harvaesinev, harva ettetulev, harukordne, haruldane; редкое имя harvaesinev ~ haruldane nimi, редкий металл haruldane metall, редкие способности harukordsed võimed, редкая доброта harukordne headus, редкая книга haruldane raamat, rariteet, редкий гость haruldane külaline, реже шаг! harvem samm!
темнеть 229b Г несов.
‣ tumeda(ma)ks ~ mustaks minema, tumenema, tuhmuma; серебро темнеет hõbe läheb mustaks ~ tuhmub;
‣ mustendama, mustama, tumendama, tume(dana) paistma ~ näima; вдали темнеет лес eemal ~ kauguses mustendab mets;
‣ (безл.) pimenema, pimedaks minema, hämarduma; зимой рано темнеет talvel läheb vara pimedaks;
‣ süngestuma, mornistuma, süngeks ~ morniks minema ~ muutuma; лицо темнеет nägu läheb süngeks;
◊ в глазах темнеет silme ees läheb ~ lööb mustaks; vrd. потемнеть, стемнеть
‣ tumeda(ma)ks ~ mustaks minema, tumenema, tuhmuma; серебро темнеет hõbe läheb mustaks ~ tuhmub;
‣ mustendama, mustama, tumendama, tume(dana) paistma ~ näima; вдали темнеет лес eemal ~ kauguses mustendab mets;
‣ (безл.) pimenema, pimedaks minema, hämarduma; зимой рано темнеет talvel läheb vara pimedaks;
‣ süngestuma, mornistuma, süngeks ~ morniks minema ~ muutuma; лицо темнеет nägu läheb süngeks;
◊ в глазах темнеет silme ees läheb ~ lööb mustaks; vrd. потемнеть, стемнеть
угрюмый 119 П (кр. ф. угрюм, угрюма, угрюмо, угрюмы) sünge, sünk, morn, tusane (ka ülek.), torsakas; угрюмый старик sünge ~ torsakas ~ morn vanamees, угрюмый характер sünge iseloom, угрюмое лицо sünge ~ tusane nägu, угрюмый лес sünge ~ sünk mets, угрюмая тишина sünge vaikus, угрюмая осенняя погода morn sügisilm, угрюмые скалы mornid ~ tusased kaljud
чернеть 229b Г несов.
‣ must(em)aks ~ tuhmi(ma)ks muutuma ~ minema, mustenema, mustuma, tuhmuma, tumenema; серебро чернеет hõbe tuhmub ~ läheb mustaks ~ oksüdeerub, в глазах чернеет silmade ees läheb mustaks;
‣ mustendama, mustana paistma, mustama; чернеют фабричные трубы vabrikukorstnad mustendavad, вдали чернеет лес kaugel mustab mets; vrd. почернеть
‣ must(em)aks ~ tuhmi(ma)ks muutuma ~ minema, mustenema, mustuma, tuhmuma, tumenema; серебро чернеет hõbe tuhmub ~ läheb mustaks ~ oksüdeerub, в глазах чернеет silmade ees läheb mustaks;
‣ mustendama, mustana paistma, mustama; чернеют фабричные трубы vabrikukorstnad mustendavad, вдали чернеет лес kaugel mustab mets; vrd. почернеть
