[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 26 artiklit
взойти 374 Г сов. → несов. всходить на что
‣ (üles) tulema ~ minema ~ astuma; madalk. van. mahtuma; взойти на трибуну tribüünile tõusma, kõnetooli astuma;
‣ (üles) tõusma, tärkama; kõnek. kerkima; месяц взошёл kuu on tõusnud, огурцы взошли kurgid tõusid üles ~ tärkasid, тесто уже взошло taigen on juba kerkinud;
◊ взойти на престол ~ на трон troonile astuma
‣ (üles) tulema ~ minema ~ astuma; madalk. van. mahtuma; взойти на трибуну tribüünile tõusma, kõnetooli astuma;
‣ (üles) tõusma, tärkama; kõnek. kerkima; месяц взошёл kuu on tõusnud, огурцы взошли kurgid tõusid üles ~ tärkasid, тесто уже взошло taigen on juba kerkinud;
◊ взойти на престол ~ на трон troonile astuma
вмещаться 165 Г несов. → сов. вместиться
‣ во что mahtuma; вещи не вмещаются в шкаф asjad ei mahu kappi;
‣ страд. к вмещать
‣ во что mahtuma; вещи не вмещаются в шкаф asjad ei mahu kappi;
‣ страд. к вмещать
помещаться 169 Г несов. → сов. поместиться где
‣ mahtuma;
‣ elama (asuma); aset ~ istet võtma;
‣ (без сов) asetsema, asuma, paiknema; библиотека помещается на втором этаже raamatukogu asub teisel korrusel;
‣ paigutatama, pandama; (trükis) avaldatama;
‣ страд. к помещать
‣ mahtuma;
‣ elama (asuma); aset ~ istet võtma;
‣ (без сов) asetsema, asuma, paiknema; библиотека помещается на втором этаже raamatukogu asub teisel korrusel;
‣ paigutatama, pandama; (trükis) avaldatama;
‣ страд. к помещать
увиться 326 Г сов. → несов. увиваться kõnek.
‣ вокруг кого-чего kelle-mille ümber põimuma, keerduma, väänlema;
‣ (poolile, rullile) kerides ~ mähkides ära mahtuma
‣ вокруг кого-чего kelle-mille ümber põimuma, keerduma, väänlema;
‣ (poolile, rullile) kerides ~ mähkides ära mahtuma
укладываться II 168 Г несов. → сов. уложиться;
◊ не укладываться в голове у кого kellele üle mõistuse käima, pähe mitte mahtuma
◊ не укладываться в голове у кого kellele üle mõistuse käima, pähe mitte mahtuma
упаковаться 172 Г сов. → несов. упаковываться
‣ oma asju (sisse, kokku) pakkima; он спешно упаковался ta pakkis kiiruga oma asjad kokku;
‣ (pakkidesse) ära mahtuma
‣ oma asju (sisse, kokku) pakkima; он спешно упаковался ta pakkis kiiruga oma asjad kokku;
‣ (pakkidesse) ära mahtuma
встать 223 Г сов. → несов. вставать
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
входить 313b Г несов. → сов. войти во что
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
рамка 72 С ж. неод.
‣ (väike) raam; rant, serv, äär; фотокарточка в рамке raamitud ~ raamistatud foto, траурная рамка leinaraam, сотовая рамка kärjeraam, kärg, рамка с мёдом meekärg, кормовая рамка, рамка с кормом mes. söödakärg;
‣ el. pöördpool; raad. raam(antenn); бескаркасная рамка raamita pöördpool, подвижная рамка pöördraam;
‣ рамки мн. ч. ülek. piirid, raamid; в рамках закона seaduse piires ~ piirides, в рамках приличия viisakuse piires, в рамках конференции konverentsi raames, выходить за рамки чего mille piirest ~ raamest väljuma, укладываться в рамки mille piiridesse ~ raamidesse mahtuma
‣ (väike) raam; rant, serv, äär; фотокарточка в рамке raamitud ~ raamistatud foto, траурная рамка leinaraam, сотовая рамка kärjeraam, kärg, рамка с мёдом meekärg, кормовая рамка, рамка с кормом mes. söödakärg;
‣ el. pöördpool; raad. raam(antenn); бескаркасная рамка raamita pöördpool, подвижная рамка pöördraam;
‣ рамки мн. ч. ülek. piirid, raamid; в рамках закона seaduse piires ~ piirides, в рамках приличия viisakuse piires, в рамках конференции konverentsi raames, выходить за рамки чего mille piirest ~ raamest väljuma, укладываться в рамки mille piiridesse ~ raamidesse mahtuma
уложиться 311 Г сов. → несов. укладываться II
‣ pakkima, asju kokku panema; наскоро уложиться kiiruga (asju) pakkima, он быстро уложился ta pani asjad kiiresti kokku;
‣ во что ära ~ sisse mahtuma (liter. ka ülek.); все вещи уложились в чемодан kõik asjad mahtusid kohvrisse, тезисы уложились на двух страницах teesid mahtusid kahele leheküljele ~ kahe lehekülje peale;
‣ во что ülek. (ajaliselt) toime tulema, hakkama saama; докладчик уложился в час aruandja ~ esineja tuli toime ~ sai hakkama tunni ajaga, он не уложился в сроки ta ei suutnud tähtajast kinni pidada, ta ei tulnud tähtajaks toime, уложиться в график graafikus püsima;
◊ уложиться в голове ~ в сознании kõnek. pähe mahtuma, mõistusesse ~ ajudeni jõudma
‣ pakkima, asju kokku panema; наскоро уложиться kiiruga (asju) pakkima, он быстро уложился ta pani asjad kiiresti kokku;
‣ во что ära ~ sisse mahtuma (liter. ka ülek.); все вещи уложились в чемодан kõik asjad mahtusid kohvrisse, тезисы уложились на двух страницах teesid mahtusid kahele leheküljele ~ kahe lehekülje peale;
‣ во что ülek. (ajaliselt) toime tulema, hakkama saama; докладчик уложился в час aruandja ~ esineja tuli toime ~ sai hakkama tunni ajaga, он не уложился в сроки ta ei suutnud tähtajast kinni pidada, ta ei tulnud tähtajaks toime, уложиться в график graafikus püsima;
◊ уложиться в голове ~ в сознании kõnek. pähe mahtuma, mõistusesse ~ ajudeni jõudma
вставляться 255 Г несов. → сов. вставиться
‣ во что (sisse, vahele) mahtuma ~ kinnituma;
‣ страд. к вставлять
‣ во что (sisse, vahele) mahtuma ~ kinnituma;
‣ страд. к вставлять
втиснуться 335 Г сов. → несов. втискиваться во что kõnek.
‣ sisse mahtuma ~ minema; книга еле втиснулась в портфель raamat mahtus vaevalt portfelli;
‣ ennast sisse suruma, sisse trügima ~ pugema; втиснуться в вагон vagunisse trügima
‣ sisse mahtuma ~ minema; книга еле втиснулась в портфель raamat mahtus vaevalt portfelli;
‣ ennast sisse suruma, sisse trügima ~ pugema; втиснуться в вагон vagunisse trügima
еле-еле Н vaevu, hädavaevalt, hädavaevu; еле-еле уместиться hädavaevu ära mahtuma;
◊ еле-еле душа в теле у кого kõnekäänd hing niidiga ~ paelaga kaelas
◊ еле-еле душа в теле у кого kõnekäänd hing niidiga ~ paelaga kaelas
продвинуться 334 Г сов. → несов. продвигаться
‣ edasi nihkuma ~ minema ~ liikuma (kõnek. ka ülek.); läbi mahtuma; продвинуться к выходу väljapääsu poole liikuma ~ nihkuma, дело продвинулось asi on edenenud ~ paigast nihkunud, продвинуться вперёд в области науки teaduses edusamme tegema, стол продвинулся в дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ ülek. (ametiredelil) tõusma; продвинуться по службе ametikõrgendust saama
‣ edasi nihkuma ~ minema ~ liikuma (kõnek. ka ülek.); läbi mahtuma; продвинуться к выходу väljapääsu poole liikuma ~ nihkuma, дело продвинулось asi on edenenud ~ paigast nihkunud, продвинуться вперёд в области науки teaduses edusamme tegema, стол продвинулся в дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ ülek. (ametiredelil) tõusma; продвинуться по службе ametikõrgendust saama
пролезть 354 Г сов. → несов. пролезать во что läbi ~ sisse ronima ~ pugema ~ tungima (kõnek. ka ülek.); läbi mahtuma; пролезть в окно aknast sisse pugema, пролезть в члены правления juhatusse pugema
уместиться 296 Г сов. → несов. умещаться где
‣ kuhu (ära) mahtuma, ruumima; всем не уместиться на скамейке kõik ei mahu pingile (istuma), вещи уместились в одном чемодане asjad mahtusid ühte kohvrisse;
‣ end sisse seadma; уместиться на диване end diivanil sisse seadma ~ diivanile istuma sättima
‣ kuhu (ära) mahtuma, ruumima; всем не уместиться на скамейке kõik ei mahu pingile (istuma), вещи уместились в одном чемодане asjad mahtusid ühte kohvrisse;
‣ end sisse seadma; уместиться на диване end diivanil sisse seadma ~ diivanile istuma sättima
уписаться 202 Г сов. → несов. уписываться kõnek. (kirjutamisel) ära mahtuma; на одной странице не упишется ühele leheküljele ei mahu ära
уставиться 278 Г сов. → несов. уставляться kõnek.
‣ paigutuma, asetuma, (ära) mahtuma; все книги уставились на полке kõik raamatud mahtusid riiulile;
‣ чем kattuma, täituma millega, kaetud ~ täis pandud olema; поле уставилось скирдами ржи põld on rukkihakke täis;
‣ на кого-что, в кого-что ülek. keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima; уставиться глазами на кого keda üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima, уставиться в одну точку ühte punkti vahtima, что ты на меня уставился? mis sa mind vahid?, mis sa vahid mind?
‣ paigutuma, asetuma, (ära) mahtuma; все книги уставились на полке kõik raamatud mahtusid riiulile;
‣ чем kattuma, täituma millega, kaetud ~ täis pandud olema; поле уставилось скирдами ржи põld on rukkihakke täis;
‣ на кого-что, в кого-что ülek. keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima; уставиться глазами на кого keda üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima, уставиться в одну точку ühte punkti vahtima, что ты на меня уставился? mis sa mind vahid?, mis sa vahid mind?
утискаться 164 Г сов. → несов. утискиваться madalk. pressimisel ~ toppimisel ~ litsumisel ära mahtuma ~ sisse minema
влезать 165b Г несов. → сов. влезть
‣ на что, во что (üles, peale, otsa, sisse) ronima; влезать на дерево puu otsa ronima, влезать в окно aknast sisse ronima, влезать в чужой карман võõrasse taskusse ronima;
‣ во что kõnek. (sisse, peale) trügima; влезать в трамвай trammi trügima;
‣ во что kõnek. sisse mahtuma kuhu; всё это в чемодан не влезает kõik see ei mahu kohvrisse, нога не влезает в сапог saabas ei lähe jalga, jalg ei mahu saapasse;
◊ влезать ~ влезть в долги kõnek. võlgadesse sattuma; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma
‣ на что, во что (üles, peale, otsa, sisse) ronima; влезать на дерево puu otsa ronima, влезать в окно aknast sisse ronima, влезать в чужой карман võõrasse taskusse ronima;
‣ во что kõnek. (sisse, peale) trügima; влезать в трамвай trammi trügima;
‣ во что kõnek. sisse mahtuma kuhu; всё это в чемодан не влезает kõik see ei mahu kohvrisse, нога не влезает в сапог saabas ei lähe jalga, jalg ei mahu saapasse;
◊ влезать ~ влезть в долги kõnek. võlgadesse sattuma; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma
лезть 354 Г несов.
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
‣ во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
‣ на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
‣ куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
‣ на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
‣ kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
◊ лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
‣ во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
‣ на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
‣ куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
‣ на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
‣ kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
◊ лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
налезть 354 Г сов. → несов. налезать (без 1 и 2 л.) kõnek.
‣ на что, во что, без доп. (hulgaviisi) peale ~ otsa ~ sisse ronima ~ minema;
‣ на что, без доп. jalga, selga, pähe vm. mahtuma ~ minema; кольцо еле налезло на палец sõrmus läks vaevu sõrme;
‣ на кого-что peale nihkuma ~ suruma; льдины налезли друг на друга jääpangad kuhjusid üksteise otsa, шапка налезла на глаза müts vajus silmadele
‣ на что, во что, без доп. (hulgaviisi) peale ~ otsa ~ sisse ronima ~ minema;
‣ на что, без доп. jalga, selga, pähe vm. mahtuma ~ minema; кольцо еле налезло на палец sõrmus läks vaevu sõrme;
‣ на кого-что peale nihkuma ~ suruma; льдины налезли друг на друга jääpangad kuhjusid üksteise otsa, шапка налезла на глаза müts vajus silmadele
пройти Г сов. → несов. проходить I
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
улечься 375 Г сов. → несов. укладываться I
‣ pikali ~ magama heitma; улечься на диван(е) diivanile pikali heitma ~ viskama, улечься спать magama heitma, улечься на бок külje peale ~ küljeli heitma, в доме все улеглись majas on kõik magama heitnud;
‣ (pikali v. magama) mahtuma; в этой кроватке ребёнок не уляжется (1) sellesse voodisse laps ei mahu (magama), see voodi on lapse jaoks väike, (2) selles voodis laps magama ei jää;
‣ (без несов.) paika minema, kohale ~ oma õigesse kohta vajuma;
‣ (без несов.) alla ~ maha langema, laskuma; пыль улеглась tolm vajus alla;
‣ (без несов.) ülek. rahunema, raugema, vaibuma, vaikima; страсти улеглись kired on vaibunud, волны улеглись lainetus on raugenud, метель улеглась tuisk on järele andnud
‣ pikali ~ magama heitma; улечься на диван(е) diivanile pikali heitma ~ viskama, улечься спать magama heitma, улечься на бок külje peale ~ küljeli heitma, в доме все улеглись majas on kõik magama heitnud;
‣ (pikali v. magama) mahtuma; в этой кроватке ребёнок не уляжется (1) sellesse voodisse laps ei mahu (magama), see voodi on lapse jaoks väike, (2) selles voodis laps magama ei jää;
‣ (без несов.) paika minema, kohale ~ oma õigesse kohta vajuma;
‣ (без несов.) alla ~ maha langema, laskuma; пыль улеглась tolm vajus alla;
‣ (без несов.) ülek. rahunema, raugema, vaibuma, vaikima; страсти улеглись kired on vaibunud, волны улеглись lainetus on raugenud, метель улеглась tuisk on järele andnud
умотаться 165 Г сов. → несов. уматываться
‣ чем kõnek. end millesse mässima, mida endale ümber mässima; умотаться шарфом end salli sisse mässima;
‣ kerimisel ära mahtuma;
‣ madalk. (surmani) ära väsima;
‣ madalk. minema kerima, sääred ~ vehkat tegema, varvast viskama ~ vajutama
‣ чем kõnek. end millesse mässima, mida endale ümber mässima; умотаться шарфом end salli sisse mässima;
‣ kerimisel ära mahtuma;
‣ madalk. (surmani) ära väsima;
‣ madalk. minema kerima, sääred ~ vehkat tegema, varvast viskama ~ vajutama
