[VES] Vene-eesti sõnaraamat

смалу Н madalk. maast madalast, lapsepõlvest ~ varasest noorusest peale; смалу привыкнуть к чему maast madalast harjuma millega

обезземеливание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kellelt maa äravõtmine, kelle maata jätmine, maast ilmajätmine; maata jäämine, maast ilmajäämine; обезземеливание крестьян (1) talupoegade maatustamine, (2) talupoegade maast ilmajäämine

пол I 3 (род. п. ед. ч. пола и полу) С м. неод. põrand; по полу mööda põrandat, на пол põrandale, maha, на полу põrandal, maas, до полу maani, брусчатый пол kantkivipõrand, глинобитный ~ глиняный пол (tamp)savipõrand, деревянный пол puitpõrand, puupõrand, земляной пол muldpõrand, плиточный пол plaatpõrand, ударить о(б) пол vastu põrandat lööma, от пола до потолка maast laeni;
◊ на полу ~ на дороге ~ на улице не валяется что mis ei vedele maas, mida pole just maast võtta ~ leida

колыбель 90 С ж. неод. häll (kõrgst. ka ülek.), kätki; от колыбели до могилы kõrgst. hällist hauani, kätkist kalmuni, с колыбели maast madalast, Ленинград -- колыбель революции kõrgst. Leningrad on revolutsiooni häll, этот вид спорта у нас ещё в колыбели see spordiala on meil veel lapsekingades

купель 90 С ж. неод. kirikl. ristimisnõu, ristimisvaagen; от купели ülek. maast madalast

обезземелить 269a Г сов. → несов. обезземеливать кого maast ilma ~ maata jätma keda, maad ära võtma kellelt, maaomandiõigust ära võtma kellelt

сызмала Н madalk. maast madalast, lapsepõlvest peale, lapsest saadik; он сызмала пристрастился к книгам ta on lapsest saadik raamatuisse kiindunud

короб 4, 1 С м. неод.
‣ märss(korv), (punutud) paun, seljakorv; платье стоит коробом kleit on seljas kange nagu kosk ~ (kuuse)koor;
‣ (sõiduki) kere ~ kast;
‣ el. kaablirenn; juhtmestikukast;
◊ (наговорить) с три короба kõnek. maast ja ilmast ~ maad ja ilma kokku rääkima ~ jahvatama; целый короб (новостей) kõnek. kuhjaga (uudiseid)

малый I 119 П (кр. ф. мал, мала, мало, малы; сравн. ст. меньше, меньший 124, van. менее, превосх. ст. малейший 124, меньший 124)
‣ väike(-), kasin, vähene, napp; малый круг кровообращения anat. väike vereringe, малое напряжение el. väikepinge, малая механизация väikemehhaniseerimine, -mehhanismid, малые формы arhit., kunst väikevormid, с малых лет maast madalast, малая калория (gramm)kalor, малый ход mer. tasane käik;
‣ (без полн. ф.) кому, для кого on väike ~ napp; пальто ему мало mantel on talle väike;
◊ мал мала меньше kõnek. üks väiksem kui teine, nagu oreliviled; от мала до велика, стар и мал kõnek. nii vanad kui noored, nii vanadusest väetid kui noorusest nõdrukesed; куча мала! kõnek. teeme kuhja ~ külakuhja! (mängus); без малого (сто) kõnek. pisut vähem kui sada, ligi sada, sadakond; малую толику kõnek. õige pisut; за малым дело стало ka iroon. õige pisut jäi puudu

мать 118 С ж. од. ema (ka ülek.); van. papiemand, preestrinaine; многодетная мать lasterikas ~ lasterohke ema, приёмная мать kasuema, родная мать pärisema, lihane ema, крёстная мать ristiema, стать матерью emaks saama, ребёнок весь в мать laps on täiesti emasse läinud;
◊ в чём ~ как мать родила kõnek. paljas kui porgand, aadamaülikonnas, eevaülikonnas; всасывать ~ всосать ~ впитывать ~ впитать с молоком матери что mida maast madalast omaks võtma, mida juba emapiimaga sisse imema; мать честная! kõnek. heldeke! püha taevas ~ müristus! tule taevas appi!

молоко 105b С с. неод. (без мн. ч.) piim; коровье молоко lehmapiim, козье молоко kitsepiim, кобылье молоко märapiim, hobusepiim, овечье молоко lambapiim, цельное молоко täispiim, снятое ~ обезжиренное молоко lõss, kooritud piim, парное молоко lüpsisoe ~ vastlüpstud piim, сгущённое молоко kondenspiim, kondenseeritud piim, кислое молоко kõnek. hapupiim, скисшее(ся) ~ прокисшее молоко tilgastanud ~ müre piim, сухое молоко piimapulber, каша на молоке piimaga keedetud puder, бутылка молока pudel piima, бутылка из-под молока piimapudel (tühi), конопляное молоко kanepipiim, миндальное молоко mandlipiim, цементное молоко ehit. tsemendipiim;
◊ всасывать ~ всосать ~ впитывать ~ впитать что с молоком матери mida maast madalast omaks võtma ~ omandama, (juba) emapiimaga sisse imema; птичьего молока не хватает ~ нет ~ недостаёт piimajõed ~ pudrumäed on veel puudu; (материнское ~ материно) молоко на губах не обсохло у кого kõnekäänd kes on alles piimahabe, kellel on kõrvatagused veel märjad; как от козла молока kõnek. justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; кровь с молоком rõõsa näoga, õitsva jumega

поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma

семь 136 Ч seitse; семь рублей seitse rubla, семь девочек seitse tüdrukut;
◊ семь раз отмерь, один раз отрежь vanas. üheksa korda mõõda, üks kord lõika; за семью замками seitsme luku taga; за семь вёрст киселя хлебать kõnek. iroon. üle vee vett tooma (minema), tühja käiku ette võtma; семи пядей во лбу ilmatark (olema); семь вёрст до небес kõnek. humor. maast ja ilmast (kokku rääkima); семь пятниц на неделе у кого kõnek. kellel on kust tuul, sealt meel, kes on tuulepea

три 134b Ч kolm; трижды три -- девять kolm korda kolm on üheksa, три с половиной kolm ja pool, часы пробили три kell lõi kolm, делить на три kolmeks jagama ~ jaotama, сдать экзамен на три eksamil kolme saama, eksamit kolme peale tegema, в трёх шагах (1) kolme sammu kaugusel, (2) ülek. paari sammu kaugusel, дом в три этажа kolmekorruseline maja;
◊ плакать в три ручья kõnek. pisaraid valama, pisaraist nõretama; наговорить с три короба kõnek. maast ja ilmast ~ maad ja ilma kokku rääkima ~ jahvatama; гнуть ~ согнуть в три дуги ~ погибели кого kõnek. seitset imet tegema kellega, seitset nahka võtma kellelt, keda oinasarveks ~ sõlme keerama, liistule tõmbama, kellele vett ja vilet peale panema; выгонять ~ гнать ~ прогнать в три шеи кого madalk. keda käkaskaela välja lööma ~ kihutama, nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, kellele sulge sappa panema; заблудиться в трёх соснах iroon. kolme puu vahel ära eksima, küpse kallal külmetama, kõige lihtsamatki asja mitte jagama; от горшка три вершка kõnek. põlvepikkune, alla arssina (olema); три раза «ха-ха-ха» kõnek. naerulugu, naerukoht, naeruasi

добудиться 313 Г сов. кого kõnek. vaevaga äratama; тебя ведь не добудишься sind ei saa ju kuidagi maast lahti

малолетство 94 С с. неод. (без мн. ч.) kõnek. lapseiga, alaealisus; он уже с малолетства привык к работе juba maast madalast ~ lapseeast oli ta harjunud tööd tegema

поднимание 115 С с. неод. (без мн. ч.) (üles)tõstmine, hoobamine; (maast) (üles)võtmine; поднимание тяжестей raskuste ~ kangi tõstmine

подобрать 216 (страд. прич. прош. вр. подобранный, кр. ф. подобран, подобратьа, подобратьо, подобратьы) Г сов. → несов. подбирать
‣ кого-что (maast) üles korjama ~ võtma ~ tõstma; подобрать вещи с полу asju põrandalt üles korjama;
‣ кого kõnek. (teel) kaasa ~ peale võtma; его подобрал грузовик veoauto võttis ta peale;
‣ что üles kergitama ~ kerima ~ tõmbama ~ panema; что, подо что alla toppima ~ panema; подобрать подол платья kleidisaba üles tõstma, подобрать волосы под платок juukseid räti alla toppima, подобрать ноги под себя jalgu enda alla kerima, jalgu kerra tõmbama, подобрать вожжи ohje kergitama ~ pingutama;
‣ что sisse tõmbama, kokku suruma ~ pigistama; подобрать губы huuli kokku pigistama, подобрать живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, кому, к чему valima; подобрать себе костюм endale ülikonda valima, подобрать ключ к замку võtmeid proovima, lukule võtit valima, подобрать кадры kaadrit valima, подобрать подходящие слова õigeid sõnu valima, подобрать галстук под цвет рубашки särgi värvi järgi lipsu valima

размусолить 269a Г сов. → несов. размусоливать madalk.
‣ что ära ilastama;
‣ что, без доп. ülek. pikalt-laialt latrama ~ laterdama ~ patrama ~ jahvatama, maast ja ilmast kokku rääkima

смолоду Н kõnek. noores(t) eas(t), nooruses, noorusest peale, maast madalast, noorpõlves, noorest peast, noorpõlves(t)

тише сравн. ст. П тихий, Н тихо;
◊ тише воды, ниже травы vaiksem kui vesi, madalam kui rohi, maast madalam; тише едешь, дальше будешь vanas. tasa sõidad, kaugemale jõuad, tasa sõuad, kaugemale jõuad

валяться 254 Г несов.
‣ в чём püherdama; валяться в снегу lumes püherdama, лошадь валяется по траве hobune püherdab rohu peal;
‣ на чём kõnek. vedelema, losutama; бумага валяется на полу paber vedeleb põrandal, он целый день валялся на диване ta vedeles ~ losutas kogu päeva sohva peal;
‣ страд. к валять;
◊ валяться в ногах у кого põlvili roomama kelle ees; на дороге ~ на полу ~ на улице не валяется ei ole maast võtta; валяться со смеху naerust kõver(as) olema ~ väänlema

отделиться 308 Г сов. → несов. отделяться от кого-чего
‣ eralduma, irduma; кора отделилась от ствола koor on tüve küljest lahti tulnud, баржа отделилась от берега praam eemaldus kaldast, самолёт отделился от земли lennuk rebis end maast lahti;
‣ van. lahku lööma; отделиться от родителей vanematest lahku lööma;
‣ nõristuma, nõrguma

пелена 52 (род. п. мн. ч. пелён) С ж. неод. van. kate, loor (ka ülek.), lina, linik; kirikl. altarivaip, altaritekk; густая пелена облаков tihe pilvevaip, пелена тумана uduloor;
◊ с пелён, от пелён van. hällist ~ lapsepõlvest peale, lapsest saati, maast madalast; словно ~ точно пелена с глаз спала ~ упала nagu kae ~ kate oleks silmadelt langenud

пелёнка 72 С ж. неод. mähe; в пелёнках mähkmeis (ka ülek.), завернуть ребёнка в пелёнки last mähkima;
◊ выходить ~ выйти из пелёнок kõnek. lapsekingadest välja kasvama, sulgi selga saama; с (самых) пелёнок, от (самых) пелёнок lapsest saati, hällist ~ lapsepõlvest peale, maast madalast

растрясти 364 Г сов. → несов. растрясать, растрясывать
‣ что laiali ~ maha raputama ~ ajama ~ varistama; laiali ~ maha loopima (kõnek. ka ülek.); растрясти солому õlgi maha ajama, растрясти деньги ülek. kõnek. raha läbi lööma ~ maha viskama;
‣ кого-что madalk. (magajat) maast lahti ~ unest üles raputama;
‣ (безл.) кого-что kõvasti läbi raputama ~ kloppima; в телеге его растрясло ta oli vankris kõvasti rappuda saanud;
◊ растрясти ~ растрясать жирок kõnek. nalj. rasvu ~ rasva(sid) maha võtma

трава 53 С ж. неод.
‣ rohi, (roht)taim; ürt (rohttaime maapealne osa); сорная трава umbrohi, травы heintaimed, rohttaimed, heinakultuurid, лекарственные ~ лечебные ~ меди цинские травы ravimtaimed, много летние травы mitmeaastased heintaimed, трава ландыша maikellukeseürt, piibeleheürt, трава чабреца liivateeürt;
‣ (без мн. ч.) rohi, muru; сидеть на траве rohu ~ muru peal istuma, зарасти травой rohtuma, rohtu kasvama, косить траву (1) heina ~ rohtu niitma, (2) muru niitma, хоккей на траве sport maahoki, как трава растёт ülek. kõnek. kasvab omapäi, ilma hooleks jäetud, трава травой, как трава kõnek. täiesti maitsetu, rohu maitsega ~ maiguga;
◊ хоть трава не расти kõnek. mingu või maailma hukka, tulgu või veeuputus; тише воды, ниже травы vaiksem kui vesi, madalam kui rohi, maast madalam, vagur kui talleke