[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 70 artiklit

белый 119 П (кр. ф. бел, бела, бело и бело, белы и белы)
valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol. aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn. valge hõõgus, белый шум tehn. valge müra, белый стих kirj. blankvärss, белое духовенство kirikl. valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med. joomahullus, белый медведь zool. jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot. valge klaar(õun), белый гриб bot. (harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
П С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
П С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
бесить 319a (без страд. прич.; действ. прич. наст. вр. бесящий и бесящий) Г несов. кого kõnek. raevu ~ marru ajama keda; её упрямство бесит меня tema kangekaelsus ajab mind marru; vrd. взбесить
беситься 319 Г несов.
raevutsema, marutsema, maruvihane olema, märatsema; ветер бесится за окном tuul möllab ~ lõhub ~ raevutseb akna taga;
kõnek. möllama, hullama; дети бесились весь вечер lapsed hullasid ~ möllasid kogu õhtu;
(без 1 и 2 л.) marutõppe jääma ~ haigestuma, marru minema (looma kohta);
с жиру бесится kõnek. hea elu peal lolliks ~ rikkusest ogaraks läinud; vrd. взбеситься
бешенство 94 С с. неод. (без мн. ч.)
med. marutõbi;
pöörasus, meeletus; довести до бешенства, привести в бешенство кого marru ajama keda, быть в бешенстве marus olema
буря 62 С ж. неод. torm, maru (ka ülek.); снежная буря lumetorm, поднялась буря tõusis torm, буря оваций kiiduavaldustorm, магнитная буря füüs. magnettorm;
буря в стакане воды iroon. torm veeklaasis
взбеленить 285a Г сов. кого madalk. raevu ~ marru ajama, vihastama
взбелениться 285 Г сов. madalk. raevuma, marru ~ pööraseks minema, maruvihaseks saama
взбесить 319a Г сов. кого kõnek. raevu ~ marru ajama
взбеситься 319 Г сов.
marutaudi haigestuma; madalk. hulluks minema (inimese kohta);
kõnek. raevu ~ marru minema
вприглядку Н kõnek. humor. väljendis пить чай вприглядку mõru ~ viha ~ suhkruta teed jooma (suhkrutükki vaadates); vrd. вприкуску
вскипятиться 294 Г сов. keema tõusma ~ minema (kõnek. ka ülek.); он ужасно вскипятился ta läks lausa marru ~ vihast keema
газон 1 С м. неод. muru; muruplats; парковый газон pargimuru, по газонам ходить воспрещается murul käimine on keelatud
горечь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) mõru maitse, kibe maik, mõrudus, kibedus (ka ülek.); горечь во рту mõru maik suus, горечь разлуки lahusoleku kibedus, сказать с горечью в голосе (meele)kibedusega ütlema
горький 122 П (кр. ф. горек, горька, горько, горьки и горьки; сравн. ст. горче, превосх. ст. горчайший 124)
mõru, kibe, viha; горькое лекарство mõru ~ kibe ravim, горький миндаль mõrumandel, горькая соль farm. mõrusool, inglissool, magneesiumsulfaat, горький пьяница kõnek. viinanina;
(сравн. ст. горше) ülek. kibe, kurb, valus; горькие слёзы kibedad pisarad, горькая участь vilets ~ kibe ~ kurb saatus, горький опыт valus kogemus, горький сирота õnnetu vaeslaps;
П С горькая ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. kibe (viin); пить горькую viina jooma;
горькая пилюля mõru pill; запить горькую kõnek. jooma kukkuma
горько Н kibedalt, kibedasti, mõrult; (on) kibe ~ valus; горько плакать kibedasti nutma, во рту горько suus on mõru (maitse), горько думать (on) valus mõtelda
довести 367 Г сов. несов. доводить I кого-что, до кого-чего milleni, kelleni (v. mingisse seisundisse) viima; довести до самого дома majani (välja) viima, majani talutama ~ saatma, довести до конца lõpule viima, довести до слёз pisarateni viima, nutma ajama, довести до отчаяния meeleheitele viima, довести урожай до 40 центнеров с гектара hektarisaaki 40 tsentnerile tõstma, это до добра не доведёт see ei lõpe heaga, see võib kurvalt lõppeda, довести до сознания selgeks tegema, mõistma sundima, довести до сведения чьего kellele teatavaks tegema, keda informeerima;
язык до Киева доведёт kõnekäänd kes teed küsib, see pärale jõuab; довести ~ доводить до белого каления кого marru ajama, vihastama keda
зареветь 250 Г сов.
möirgama hakkama, möiratama, röögatama; тигр заревел tiiger möiratas, шторм заревел maru hakkas möirgama;
от чего, без доп. kõnek. kisendama ~ karjuma ~ nutma hakkama; зареветь от жалости kaastundest nutma hakkama;
зареветь белугой madalk. nagu ratta peal ~ nagu metslane röökima ~ karjuma ~ kisendama (hakkama)
заядлый 119 П kõnek. kirglik, innukas, puru-, maru-, äge; заядлый охотник kirglik jahimees, заядлый реакционер purutagurlane
знатный 126 П (кр. ф. знатен, знатна, знатно, знатны и знатны)
suursugune, kõrgest soost, aristokraatlik; знатная дама suursugune ~ aristokraatlik daam;
(без кр. ф.) kuulus, nimekas, teenekas; знатный шахтёр kuulus ~ nimekas kaevur;
madalk. maru, käre, vahva, oivaline; знатный мороз kõva ~ käre pakane
каление 115 С с. неод. (без мн. ч.) hõõgus, hõõgumine; hõõgutus, hõõgutamine; kok. kuumkuivatus; белое каление valge hõõgus, красное каление punahõõgus;
доводить ~ довести до белого каления кого чем kõnek. keda marru ajama, kellel elu täis ajama; доходить ~ дойти до белого каления kõnek. endast välja ~ marru minema
карьерный I 126 П karjääri-, murru-; карьерные работы murrutöö, karjääritöö
лезть 354 Г несов.
на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
мурава I 52 С ж. неод. (без мн. ч.) folkl. (noor) rohi, muru
набедокурить 269b Г сов. kõnek. pahandust ~ kurja tegema, vallatuse ~ koerusega hakkama saama; ураган здорово набедокурил maru ~ raju tegi palju kurja
осатанеть 229b Г сов. kõnek.
от чего, без доп. tulivihaseks ~ maruvihaseks saama, vihast metsikuks muutuma, tigedaks ~ marru minema;
кому madalk. tülgastavaks ~ vastikuks ~ ilgeks muutuma kelle jaoks; vrd. сатанеть
перебеситься 319 Г сов.
(järgemööda) marutõppe jääma (paljude kohta); собаки перебесились kõik koerad on marutõves;
ülek. kõnek. (hulgaliselt) marru minema, hulluma, hulluks minema;
ülek. madalk. (pärast ohjeldamatut elu) taltuma; с годами перебесится aastatega rahuneb maha ~ jookseb sarved maha
пилюля 65 С ж. неод. farm. pill (ravimkuulike); пилюля от кашля köhapill;
горькая пилюля kibe ~ mõru suutäis; проглотить пилюлю kibedat ~ mõru pilli alla neelama; подносить ~ поднести пилюлю кому kõnek. solvama, haavama; отпустить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema; позолотить пилюлю kibedat pilli magusaks tegema
побесить 319a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что kõnek. (viivuks, korraks) vihale ~ marru ~ raevu ajama, (veidi) ärritama
повойничек 25 С м. неод.
bot. vesipipar (Elatine); согнутосемянный повойничек mõru vesipipar (Elatine hydropiper);
dem. vt. повойник 2.
подсластить 296a Г сов. несов. подслащивать что, чем magusa(ma)ks tegema; подсластить мёдом meega magusaks tegema;
подсластить пилюлю kõnek. mõru pilli magusamaks tegema
проглотить 316a Г сов. несов. проглатывать кого-что alla neelama (kõnek. ka ülek.); проглотить кусок хлеба leivatükki alla neelama, проглотить оскорбление solvangut alla neelama, проглотить конец фразы lause lõppu alla neelama;
проглотить язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama ~ lukus hoidma; язык проглотишь kõnek. keele viib alla (on väga maitsev); проглотить пилюлю kõnek. mõru pilli alla neelama; как ~ словно ~ будто аршин проглотил kõnek. nagu oleks küünarpuu ~ süllapuu alla neelanud
раж 28 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek. raev, ägedus, hullustus; войти в раж ägedaks minema, ägestuma, вводить в раж marru ajama
разбушеваться 172 Г сов.
tormitsema, tormlema ~ marutsema ~ marutama ~ mässama ~ möllama hakkama; море разбушевалось meri hakkas mässama, вьюга разбушевалась lumetorm hakkas möllama;
ülek. kõnek. märatsema ~ mürgeldama hakkama, marru ~ raevu minema
разбуяниться 269 Г сов. kõnek. märatsema, marru ~ raevu minema, mürgeldama ~ laamendama ~ lamenditama ~ lamenti lööma hakkama
развоеваться 174 Г сов. kõnek. sõjakaks minema; märatsema ~ marutsema ~ lärmama hakkama, marru ~ märatsemishoogu sattuma
разволноваться 172 Г сов. kõnek.
(tugevasti) lainetama ~ marutsema ~ mässama hakkama (veekogu kohta); море разволновалось merel tõusis maru, meri tormitseb;
ülek. (kõvasti) erutuma, rahutuks minema; (üles) ärrituma, vihale ~ vihaseks minema
разгуляться 254 Г сов. несов. разгуливаться kõnek.
(без несов.) lõbutsema ~ pummeldama ~ prassima hakkama ~ kukkuma;
tegevusvabadust ~ vaba voli saama; ülek. möllama, mässama, marutsema (loodusnähtuse kohta); фантазия разгулялась mõttelend sai vaba voli ~ piiramatu vabaduse, на улице разгулялась непогода väljas on maru, väljas möllab, ветер разгулялся tuul paisus ~ tugevnes, tõusis marutuul, волны разгулялись lained hakkasid mässama;
unest lahti saama; после кофе он разгулялся kohv tegi ta virgeks;
(без 1 и 2 л.) selginema, selgima, selgeks minema (ilma kohta); погода разгулялась läks selgeks ~ selgines ~ selgis ~ paranes
разъярить 285a Г сов. несов. разъярять кого raevu ~ vihale ~ marru ajama, raevustama; разъярить зверя metslooma raevu ~ vihale ajama
разъяриться 285 Г сов. несов. разъяряться raevu ~ vihale ~ marru minema, raevuma
расходиться I 313 Г сов. kõnek.
edasi-tagasi käima hakkama; он расходился по комнате ta hakkas mööda tuba edasi-tagasi käima;
(käimisega) hoogu sattuma; käimisega harjuma; расходишься и не замечаешь усталости hakkad kord astuma ega tunnegi väsimust, ноги расходились jalad hakkasid liikuma (pärast istumist);
ülek. hoogu sattuma, ägedaks minema, ägestuma, vihaseks minema, vihastuma; море расходилось meri hakkas mässama, буря расходилась torm tõusis maruks ~ hakkas marutsema, у неё нервы совсем расходились tal on närvid päris käest ära, головная боль расходилась peavalu läks järjest ägedamaks, всё было не по нему, вот и расходился miski polnud talle meeltmööda, seepärast läkski marru
сбеситься 319 Г сов. madalk.
marru minema, raevu sattuma;
ülek. ogaraks ~ arust ära minema
свирепость 90 С ж. неод.
raevukus, metsikus, pöörasus, meeletus, julmus, tapvus, verejanulisus, elajalikkus (ka ülek.); свирепость расправы arveteõienduse julmus ~ elajalikkus, свирепость шторма ~ бури tormi ~ maru ~ raju meeletus ~ metsikus;
свирепости мн. ч. metsikud ~ julmad teod, metsikused, julmused
свирепствовать 171b Г несов. без доп., над кем-чем julmusi ~ metsikusi tegema ~ toime panema, julmutsema, raevutsema, möllama, märatsema (ka ülek.); каратели свирепствовали karistussalklased tegid ~ panid toime julmi ~ metsikuid tegusid, буря свирепствовала maru möllas, torm märatses
сердечник I 18 С м. неод.
bot. jürilill (Cardamine); луговой сердечник aas-jürilill (Cardamine pratensis), горький сердечник mõru jürilill (Cardamine amara);
tehn. südamik; магнитный сердечник magnetsüdamik, трансформаторный сердечник trafosüdamik, сердечник каната ~ троса trossisüdamik
скверно Н
vastikult, ilgelt, jälgilt, jäledalt, jõledalt, tülgastavalt, ropult; скверно пахнуть vastikult haisema, скверно выругаться ropult sõimama;
viletsasti, kehvasti, räbalasti, sandisti; on väga halb ~ paha ~ vilets ~ kehv ~ sant ~ räbal; скверно учиться võimatult halvasti õppima, скверно выглядеть väga halb ~ hull välja nägema, дела идут скверно asjad lähevad väga halvasti ~ ei lähe mitte üks põrm, он скверно кончит ta lõpetab väga halvasti ~ hullusti, мне скверно tunnen end räbalasti ~ sandisti ~ kehvasti, во рту скверно suus on paha ~ vastik maik, скверно было у него на душе tal oli meel päris mõru
сокращение 115 С с. неод.
(без мн. ч.) lühendamine, vähendamine, kärpimine, kahandamine, koondamine, kitsendamine; lühenemine, vähenemine, kahanemine, koondumine, kitsenemine; сокращение рабочего дня tööpäeva lühendamine, сокращение штатов koosseisu vähendamine ~ koondamine, сокращение вооружённых сил relvajõudude vähendamine, сокращение пробы geol. proovi kahandamine, сокращение обьёма mahu vähendamine ~ kahandamine, сокращение добычи mäend. tootmise vähenemine ~ hääbumine, сокращение ледника geol. liustiku kahanemine;
füsiol. kokkutõmme, kontraktsioon; сокращения мышц lihaste kokkutõmbed, сокращение сердца südamekoone, süstol;
mat. taandamine, taandus; taandumine; сокращение дроби murru taandamine;
lühend, kärbe; список условных сокращений lühendinimestik, lühendiloend, издание с сокращениями kärbetega ~ kärbitud ~ lühendatud väljaanne
солоно
Н soolaselt; on soolane; во рту солоно suus on soolamaitse ~ soolane maik;
предик. кому ülek. kõnek. on mõru ~ kibe (meel); ему солоно пришлось tal tuli aina mõrusid pille neelata ~ meelekibedust ~ risti näha, этот парень нам солоно пришёлся see poiss on meile küllalt kibedat meelt ~ peavalu teinud
срезать 168 Г сов. несов. срезать, срезывать
что küljest ~ pealt ~ ära ~ maha ~ lahti lõikama; срезать под углом kaldu lõikama, срезать ветку oksa ära ~ maha lõikama, срезать дёрн mätast (lahti) lõikama, срезать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis randmega palli suunama), срезать угол kõnek. nurka sirgeks võtma, teed otseks tegema (näit. kui otse üle muru minnakse), срезать угол на повороте ~ кривую kurvi lõikama;
кого ülek. (poolelt sõnalt) katkestama, läbi lõikama; срезать кого обидным замечанием solvava märkusega keda poolelt sõnalt katkestama;
кого ülek. maha niitma;
что ülek. kõnek. kärpima, vähendama; срезать лимит limiiti kärpima;
кого kõnek. läbi kukutama ~ põrutama (eksamil)
стена 57 С ж. неод. sein; müür (ka ülek.); стены комнаты toaseinad, каменная стена (1) (kivi)müür, (2) kivisein, бревенчатая стена palksein, висячая ~ навесная стена rippsein, облегчённая стена kergsein, глухая стена umbsein, avadeta sein, звуконепроницаемая стена helipidav sein, засыпная стена täidissein, городская стена linnamüür, крепостная стена kindlusemüür, стена недоверия umbusaldusemüür, usaldamatusemüür, стена леса metsamüür, стена равнодушия ükskõiksusemüür, бой под стенами города lahing linnamüüride all, между нами выросла стена meie vahele on sein kasvanud, в стенах университета ülikooli seinte vahel;
(жить, сидеть) в четырёх стенах nelja seina vahel (istuma); лезть на стену kõnek. raevu ~ marru minema; хоть на стену лезь kõnek. roni või mööda seina üles; стоять стеной за кого-что nagu müür seisma kelle-mille eest; как за каменной стеной nagu vanajumala selja taga; как на каменную стену положиться на кого kaljukindel ~ surmkindel olema kelle peale; как об стену горох kõnek. nagu hane selga vesi; прижать к стене vastu seina ~ nurka suruma; дома и стены помогают kõnekäänd kodus aitavad seinadki, koduseinadki aitavad; биться головой ~ лбом об стену (oma) pead vastu seina taguma, (endal) juukseid katkuma; китайская стена Hiina müür; лбом стену не прошибёшь vanas. peaga ei või läbi seina joosta
стервенеть 229b Г несов. kõnek. raevu ~ marru minema, märatsushoogu sattuma, pööraselt vihaseks saama, raevuma, raevutsema, marutsema, märatsema; ветер стервенел всю ночь torm märatses kogu öö ~ öö läbi; vrd. остервенеть
стричь 376 Г несов. кого-что lõikama, pügama, kärpima; стричь волосы juukseid lõikama, стричь под машинку masinaga juukseid lõikama, стричь ногти küüsi lõikama, стричь картон pappi lõikama, стричь траву muru niitma, стричь овец lambaid pügama ~ niitma, стричь кусты põõsaid pügama, стричь бархат sametit pügama ~ säärima (van.);
стричь (всех) под одну гребёнку kõnek. ühe pulga peale seadma, kõiki ühte patta panema; стричь купоны kuponge lõikama, intressist elama; стричь ушами kõrvu liigutama ~ lingutama; vrd. остричь
топтать 204a Г несов. кого-что, чем tallama (madalk. ka isaslinnu kohta), tallerdama, sõtkuma; ülek. jalge alla tallama; топтать лошадьми hobustega tallama, hobustega otsa ajama, hobus(t)e alla ajama, топтать траву rohtu ~ muru tallama, топтать ногами jalgadega ~ jalge alla tallama, топтать пол kõnek. põrandat mustaks tallama, топтать глину jalgadega savi sõtkuma, топтать сапоги kõnek. (1) saapaid kulutama, (2) ülek. taldu kulutama;
топтать в грязь кого kõnek. keda porri tallama
трава 53 С ж. неод.
rohi, (roht)taim; ürt (rohttaime maapealne osa); сорная трава umbrohi, травы heintaimed, rohttaimed, heinakultuurid, лекарственные ~ лечебные ~ меди цинские травы ravimtaimed, много летние травы mitmeaastased heintaimed, трава ландыша maikellukeseürt, piibeleheürt, трава чабреца liivateeürt;
(без мн. ч.) rohi, muru; сидеть на траве rohu ~ muru peal istuma, зарасти травой rohtuma, rohtu kasvama, косить траву (1) heina ~ rohtu niitma, (2) muru niitma, хоккей на траве sport maahoki, как трава растёт ülek. kõnek. kasvab omapäi, ilma hooleks jäetud, трава травой, как трава kõnek. täiesti maitsetu, rohu maitsega ~ maiguga;
хоть трава не расти kõnek. mingu või maailma hukka, tulgu või veeuputus; тише воды, ниже травы vaiksem kui vesi, madalam kui rohi, maast madalam, vagur kui talleke
травка I 72 С ж. неод. dem. (madal) rohi, muru; молодая травка noor rohi, noor ~ värske muru
трезвенник 18 С м. од. kõnek. (täis-, maru-, puru)karsklane
укатка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) siledaks sõitmine ~ rullimine; укатка газона muru rullimine
ураган 1 С м. неод.
maru, raju, torm, orkaan; снежный ураган lumetorm, lumemöll, песчаный ураган liivatorm, liivatuisk, ураган негодования ülek. pahameeletorm, в урагане событий ülek. sündmuste keerises;
С Н ураганом maruna, rajuna, maruhool, nagu maruhoog ~ rajuhoog ~ tuulispask; промчаться ураганом maruhool ~ nagu tuulispask mööda tormama
ураганный 127 П maru-, raju-, tormi-, orkaani-, marune, rajune, orkaaniline (ka ülek.); ураганный огонь marutuli, ураганный ветер rajutuul, ураганная сила tormijõud, orkaanijõud
фартовый 119 П madalk.
õnnelik, edukas; фартовый парень õnneseen, фартовые дни vedamispäevad;
tore, kihvt, mehka, maru; фартовая девочка kihvt plika, фартовые ребята täitsapoisid
числитель 10 С м. неод. mat. (murru) lugeja
шёлк 21 (предл. п. ед. ч. в шёлке, на шелку) С м. неод. siid (ka ülek.; ka vagura, tasase, pehme inimese kohta); дикий шёлк tussasiid, metsik siid, вискозный шёлк viskoossiid, искусственный шёлк tehissiid, kunstsiid, натуральный шёлк looduslik siid, naturaalsiid, северный шёлк ülek. lina, linane riie, ацетатный шёлк atsetaatsiid, платье из шёлка siidkleit, одеваться в шелка kõnek. siidi riietuma, siidis käima, шёлк травы ülek. siidine muru ~ rohuvaip, шёлк волос ülek. juustesiid;
в долгу как в шелку üle pea ~ silmini võlgades
шелковистый 119 П (кр. ф. шелковист, шелковиста, шелковисто, шелковисты) siid-, siidjas, siidine, siidpehme; шелковистые волосы siidjuuksed, siidpehmed ~ siidjad ~ siidised juuksed, шелковистая бумага siidpaber, siidjas paber, шелковистая трава siidpehme muru ~ rohuvaip, шелковистое волокно siidjas kiud
шёлковый, шелковый folkl. 119 П
siid-, siidi-, siidist, siidne; шёлковая пряжа siidlõng, шёлковая нить siidniit, шёлковые чулки siidsukad, шёлковое платье siidkleit, шёлковая промышленность siiditööstus;
siidine, (kõnek. ka ülek.), siidjas, siidpehme; (inimese kohta) vagur, tasane, pehme; шёлковые волосы siidjuuksed, siidpehmed juuksed, шёлковая трава siidine ~ siidpehme muru
шквал 1 С м. неод. pagi, pugi (äkiline tuule- v. vihmahoog), iil, iiling, torm, maru (ka ülek.); шквал с градом rahepagi, шквал с дождём vihmapagi, грозовой шквал äik(e)sepagi, шквал ветра tuuleiil, tuulesööst, tuulepuhang, снежный шквал lumemöll, lumetorm, налетел шквал äkki tuli marutuul ~ tormipuhang, hakkas tormama ~ marutama, огневой шквал, шквал огня ülek. tulemöll, marutuli (laskmisel), шквал аплодисментов ülek. tormilised kiiduavaldused, шквал возмущения ülek. pahameeletorm
шквалистый 119 П pagi-, pugi-, iili-, iilingu-; tormi-, maru-; tormine, marune, iilinguline, iililine; шквалистая погода pagi-ilm, hoogtuuline ilm, шквалистый ветер marutuul, iilinguline ~ iililine ~ puhanguline tuul, шквалистое облако tormipilv
шквальный 126 П pagi-, pugi-, tormi-, maru-; tormine, marune, iilinguline, iililine; шквальный ветер marutuul, шквальный огонь ülek. marutuli
шторм 1 С м. неод. torm, raju, maru; сильный шторм tugev torm, жестокий шторм maru, raju, tugev torm, шторм с дождём vihmatorm, область штормов tormipiirkond, выдержать шторм tormi taluma, tormile vastu pidama, попасть в шторм tormi kätte jääma ~ sattuma, задержанный штормом tormivangis
штормовой 120 П tormi-, raju-, maru-, tormide, rajude, marude, tormine, rajune, marune; штормовые порывы tormipuhangud, rajuiilid, штормовое предупреждение tormihoiatus, штормовой парус tormipuri, штормовая погода rajuilm, rajune ~ tormine ~ kõva ilm, штормовая пора tormide ~ rajude ~ marude aeg, штормовое море mässav ~ tormine meri
яриться 285 Г несов. raevuma, maruvihaseks ~ tulivihaseks ~ raevu minema; marus ~ raevus ~ maruvihane ~ tulivihane olema, vihast keema ~ vahutama, raevutsema (ka ülek.); ülek. rajutsema, tormama, marutsema, maruma, möllama, mässama, keema, rajuma, tormitsema, tormlema, märatsema, hullama; море ярится meri mässab, merel möllab maru
ярость 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
raev, ägedus, meeletus, pöörasus; порыв ~ припадок ~ приступ ярости raevuhoog, vihapuhang, vihavahk, raevusööst, входить ~ приходить в ярость raevu sattuma, pööraseks minema, märatsema hakkama, дрожать от ярости vihast värisema, приводить в ярость märatsema ~ vihast vahutama panema, raevu ~ marru ajama, hirmsat ~ pöörast viha tegema, быть вне себя от ярости marus ~ raevus ~ tulivihane ~ vihast pime olema, ярость ветра tuule ägedus ~ raevukus, ярость огня tule raevukus ~ ägedus;
kirglikkus, ägedus, tulisus, tulihingelisus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur