[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit

выставить 278*a (повел. накл. выстави и выставь, выставьте) Г сов. несов. выставлять
что (välja) tõstma; мы выставили шкаф в переднюю me tõstsime kapi esikusse, выставить рамы aknaid eest ära tõstma ~ võtma, выставить на стол бутылки с молоком piimapudeleid lauale tõstma ~ panema;
кого madalk. välja viskama ~ ajama; выставить за дверь (toast) välja viskama;
кого-что välja panema; eksponeerima; näitama, demonstreerima; на выставке было выставлено много пейзажей näitusel oli (väljas) palju maastikumaale, на витрину выставили новый товар vaateaknale pandi uus kaup, выставить часовых tunnimehi paigutama ~ postile panema, выставить команду meeskonda välja panema;
кого esitama, üles seadma; выставить требование nõudmist esitama, выставить двух кандидатов kahte kandidaati üles seadma;
кого, кем kõnek. silma paista laskma, esile tõstma; он выставил себя в дурном свете ta näitas end halvast küljest, выставить как образец eeskujuks seadma, näidisena esitama;
что, кому välja panema (hindeid); ученикам выставили годовые отметки õpilastele pandi aastahinded välja;
что peale märkima ~ kirjutama; выставить дату kuupäeva peale märkima millele, dateerima mida;
что, чего, кому kõnek. välja tegema, kostitama; выставить вина кому veini välja tegema kellele, выставить угощение кому kostitama keda;
что välja sirutama, ette ajama, nähtavale sättima; выставить голову в окно pead aknast välja pistma, выставить подбородок lõuga ette ajama
вычертить 316*а Г сов. несов. вычерчивать что (valmis) joonestama ~ joonistama (ka ülek.); он вычертил план ta joonestas plaani, вычертить маршрут на карте marsruuti ~ matkateekonda kaardile märkima, тонко вычерченные брови kitsad kulmud, kriipskulmud
градуировать 171a Г сов. и несов. что füüs. gradueerima (skaalajaotisi märkima v. määrama); градуировать термометр termomeetrit gradueerima
дата 51 С ж. неод. kuupäev, daatum, päeve; (täht)päev; ставить дату kuupäeva panema ~ märkima, päevama, dateerima, знаменательная дата tähtis päev, suur (täht)päev
заметить Г сов. несов. замечать
274a кого-что, что за кем märkama, tähele panema, täheldama, tähelepanu pöörama ~ osutama; заметить в толпе знакомого rahva seas tuttavat märkama, я заметил на его лице волнение märkasin ta näol erutust, знакомые не заметили в нём никаких перемен tuttavad ei märganud temas mingit muutust, мы не заметили за ним ничего странного me ei täheldanud temas midagi kummalist, дать заметить кому märgata laskma;
274b (без несов.) kõnek. märkima, nimetama, tähendama, ütlema; я заметил, что ребёнка не следовало пугать märkisin ~ nimetasin ~ tähendasin, et last ei oleks maksnud hirmutada;
274b кому van. märkust tegema;
274a что ära märkima, märget tegema; я заметил карандашом одно место в книге ma märkisin raamatus pliiatsiga ühe koha ära;
274a что meelde jätma, meeles pidama, (mõttes) märgistama; я хорошо заметил номер дома jätsin selle majanumbri hoolega meelde
запечатлеть 229a Г сов. несов. запечатлевать liter.
что, чем van. kinnitama, tõendama;
что, чем, в чём jäädvustama, ülek. (mällu) suruma ~ vermima; tähistama, (ära) märkima; запечатлеть в мраморе marmoris jäädvustama, marmorisse raiuma, это событие запечатлено в романе see sündmus on romaanis jäädvustatud, запечатлеть в памяти mällu suruma
записывать 168a Г несов. сов. записать I
что kirja panema, üles kirjutama ~ märkima, märkmeid tegema, üles tähendama; студенты записывают лекцию üliõpilased märgivad loengut üles, он записывал всё в этой тетради ta märkis kõik sellesse vihikusse;
кого-что, кем, куда kirja panema, registreerima; записывать кого добровольцем keda vabatahtlikuna kirja panema;
кого ülek. kelle kilda ~ mesti arvama; записывать в женихи к кому kelle peigmeheks kuulutama ~ arvama;
что (heli) salvestama, lindistama, lindile võtma; записывать концерт на пластинку kontserti heliplaadistama, записывать звук heli salvestama;
что, на кого, кому van. kelle nimele kirjutama; записывать дом на зятя maja väimehe nimele kirjutama;
что, чем täis kirjutama
засекать 169a Г несов. сов. засечь
что (raidtõkkega) tõkestama, raidtõket tegema;
что sälku ~ märki tegema (lõigates, raiudes);
кого (näkanud kala õngekonksu) otsa tõmbama;
что riiveldes jalga vigastama (hobuse jalgade kohta);
что kindlaks tegema, avastama, (kaardile vm.) märkima, sõj. sälkima (tulepunkte jm.); засекать время aega võtma ~ mõõtma;
кого, чем vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ nüpeldama ~ rihmutama; засекать розгами vitstega surnuks peksma
застенографировать 171a Г сов. что stenografeerima, kiirkirjas üles märkima; она дословно застенографировала речь ta pani kõne sõna-sõnalt kirja; vrd. стенографировать
значок 24 С м. неод. (rinna)märk; (ting)märk; университетский значок ülikoolimärk (kõrghariduse tunnusena), поставить значок против чьей фамилии kelle nime ära märkima (näit. loendis)
карандаш 29 С м. неод.
pliiats; простой карандаш harilik pliiats, цветные карандаши värvipliiatsid, копировальный ~ химический карандаш keemiline pliiats, kopeerpliiats, tindipliiats (kõnek.), очиненный ~ отточенный карандаш teritatud pliiats;
(без мн. ч.) pliiatsijoonis(tus); рисунок в карандаше pliiatsijoonistus, чертёж в карандаше pliiatsijoonis, -joonestis;
брать ~ взять на карандаш кого-что kõnek. keda-mida kirja panema, üles märkima, kõrva taha panema
маркировать 172a Г сов. и несов. что markeerima, märgistama, ette märkima
метить II 274a Г несов. кого-что, чем märkima, märgistama, (eristus)märki ~ märgist peale panema; метить птиц linde märgistama
накрапать 164a, 195b (страд. прич. прош. вр. накрапленный, кр. ф. накраплен, накрапатьа, накрапатьо, накрапатьы) Г сов. несов. накрапывать II что täpistama, tähnistama, täpiliseks tegema; (ära) märgistama ~ märkima (mängukaarte)
наметить I 274a Г сов. несов. намечать
что, чем ära märkima, märgistama; наметить тропу флажками rada lipukestega tähistama;
что visandama, (üldjoontes) kavandama; наметить план работы tööplaani visandama, наметить пути подъёма сельского хозяйства põllumajanduse arengut kavandama
нанести I 365 Г сов. несов. наносить I
что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
нелишне предик. с инф. kõnek. ei ole ülearune ~ liigne; ei teeks paha; võiks, tuleks, oleks vaja ~ tarvis; нелишне предупредить его teda peaks hoiatama, нелишне сравнить kuluks võrrelda, нелишне отметить, что... peab märkima ~ tähendama, et...
обозначать 169a Г несов. сов. обозначить что
(ära) märkima, märgiga varustama, tähistama, välja joonistama; обозначать на карте kaardile märkima, обозначать словом sõnaga tähistama;
(без сов.) tähendama; что обозначает эта цифра? mis see number tähendab?
оговорить 285a Г сов. несов. оговаривать кого-что
(varem) kokku leppima, kindlaks määrama; (selgitavalt) ära märkima, klauslit ~ reservatsiooni tegema; оговорить срок работы töö tähtaega kindlaks määrama, так было у нас оговорено nii olime varem kokku leppinud, оговорить в предисловии eessõnas ära märkima;
kõnek. laimama, mustama; jur. rõõnama; оговорить кого на допросе ülekuulamisel laimama keda
оговориться 285 Г сов. несов. оговариваться
(ette v. ära) ütlema ~ märkima; я должен оговориться, что... ütlen ette ära, et...;
(kõnes) eksima; он оговорился ta keel komistas ~ vääratas
ознаменовать 172a Г сов. несов. ознаменовывать что чем liter.
(pidulikult) tähistama ~ ära märkima; ознаменовать годовщину революции трудовыми успехами revolutsiooni aastapäeva töösaavutustega tähistama;
(без несов.) endast kujutama, mille tunnistuseks olema; Октябрьская революция ознаменовала собой коренной поворот в истории человечества Oktoobrirevolutsioon tähendas põhjalikku pööret inimkonna ajaloos; vrd. знаменовать
означать 169a Г несов.
что tähendama; что это означает? mida see tähendab? это означало бы верную смерть see tähendanuks surmaminekut ~ kindlat surma;
сов. означить что, чем van. ära märkima, tähistama; означать кружочками ringikestega (ära) märkima ~ tähistama
особо Н
eriti; особо интересное явление eriti huvitav nähtus, особо подчеркнуть eriti rõhutama;
isepäinis, omaette, eraldi; говорить с каждым особо igaühega üksikult ~ eraldi rääkima, особо отметить eraldi ära märkima
отбить 325 (буд. вр. отобью, отобьёшь...) Г сов. несов. отбивать
что küljest ära lööma, maha ~ lahti taguma, lahti ~ välja lööma; tampima; kloppima; отбить штукатурку krohvi maha taguma;
кого-что tagasi lööma, tõrjuma, pareerima; отбить мяч palli tagasi lööma, отбить нападение kallaletungi tagasi lööma;
кого-что, у кого (jõuga) käest ära ~ tagasi võtma, vallutama; отбить пленных vange tagasi võtma, отбить город linna tagasi vallutama;
кого, у кого kõnek. üle lööma; отбить жениха peigmeest üle lööma;
что lööma, taguma (ka märguandmiseks); отбить такт takti lööma, отбить побудку äratussignaali andma, часы отбили десять kell lõi kümme;
что valusaks ~ haigeks ~ vigaseks ~ tuliseks taguma ~ peksma ~ põrutama; отбить ладони peopesi tuliseks taguma;
что, у кого-чего kõnek. hävitama, kaotama, ära võtma; отбить запах lõhna peletama, отбить охоту к чему mille tahtmist ära võtma;
что pinnima; отбить косу vikatit pinnima;
что maha märkima; van. välja mõõtma; отбить черту joont maha märkima
отграничить 271a Г сов. несов. отграничивать что, от чего piiristama, piiri(de)ga eraldama, piiri ära märkima; отграничить участки krunte piiristama ~ maha märkima, отграничить одно понятие от другого üht mõistet teisest eristama
отмежевать 173 Г сов. несов. отмежёвывать
что piiristama, piiri(de)ga eraldama, piiri ära märkima;
кого-что от кого-чего ülek. eraldama, lahutama, vahejoont tõmbama, piiri vahele tõmbama; отмежевать одну область знаний от другой teadmisalade vahele piiri tõmbama, отмежевать для себя круг проблем enesele käsitlemiseks teatud hulka probleeme valima
отметить 274a Г сов. несов. отмечать
кого-что (ära) märkima, märgistama, märki ~ märget tegema; отметить нужное место в книге vajalikku kohta raamatus ära märkima, отметить отсутствующих puudujaid üles märkima ~ kirja panema, отметить чьи достижения kelle saavutusi ära märkima ~ esile tõstma, отметить в памяти mälus fikseerima, meelde jätma, kõrva taha panema;
что kõnek. tähistama; отметить новоселье soolaleivapidu pidama;
кого-что van. märkama, silmama;
кого kõnek. välja registreerima ~ kirjutama (majaraamatust), maha möllima
отмечаться 169 Г несов. сов. отметиться
oma nime märkima ~ kirja panema, end registreerima ~ osavõtjaks teatama, registreeruma;
kõnek. end välja registreerima ~ kirjutama;
(без сов.) täheldatama, märgatama; ilmnema, märgatav olema; отмечаются успехи в чём on märgata mille edenemist ~ edu milles, отмечается понижение температуры täheldatakse temperatuuri langust
отчеркнуть 338 Г сов. несов. отчёркивать что, чем alla kriipsutama, joonega ära märkima; отчеркнуть карандашом нужное место pliiatsiga vajalikku kohta ära märkima
отчертить 316a Г сов. несов. отчерчивать kõnek.
что, чем kriipsu ~ joonega eraldama ~ ära märkima;
(без несов.) что, без доп. joonestamist lõpetama;
что, без доп. valmis joonestama; отчертить схему skeemi valmis tegema ~ joonestama ~ välja tõmbama
перемежевать 173 Г сов. несов. перемежёвывать что
uuesti piiristama, uusi piire tõmbama ~ märkima;
(kõike, palju) piiristama
переметить 274a Г сов. несов. перемечать, перемечивать кого-что
uuesti märkima ~ märgistama; переметить всё бельё kogu pesu uuesti märkima;
(järjest palju v. kõike v. kõiki) ära märkima ~ märgistama; переметить овец kõiki lambaid ära märgistama
пометить 274a Г сов. несов. помечать кого-что, чем märkima, märgistama, eristusmärki ~ märgist peale panema
премия 89 С ж. неод.
preemia, auhind, autasu; lisatasu, ergutusraha; государственная премия riiklik preemia, Ленинская премия Lenini preemia, Международная премия мира rahvusvaheline rahupreemia, премия Советской Эстонии Nõukogude Eesti preemia, месячная премия kuupreemia, квартальная премия kvartalipreemia, удостоить государственной премии riiklikku preemiat määrama ~ andma, отметить государственной премией riikliku preemiaga ära märkima;
van. (ajalehe, ajakirja) tasuta kaasanne;
maj. tulu (väärtpaberite kursivahest)
провешить 287a Г сов. несов. провешивать что (ära) tähistama, maha märkima; провешить дорогу teed maha märkima
произвести 367 Г сов. несов. производить
что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama
проложить 311a Г сов. несов. прокладывать что
несов. также пролагать rajama (ka ülek.), ehitama, tegema, paigaldama; проложить дорогу в степи steppi teed rajama, проложить новые пути в науке teaduses uusi suundi rajama, проложить трассу sihti (sisse) ajama, проложить трубы torusid paigaldama;
kaardile märkima ~ kandma; проложить курс корабля laevakurssi kaardile kandma ~ maha panema;
чем vahele ~ vahekihina asetama ~ panema mida (näit. pakkimisel); проложить посуду бумагой (pakkimisel) nõudele paberit vahele panema;
проложить ~ прокладывать путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama
пронумеровать 172a Г сов. несов. пронумеровывать что (ära) nummerdama, järjekorranumbritega märkima ~ varustama; vrd. нумеровать
проставить 278a Г сов. несов. проставлять что, в чём mida (sisse) märkima ~ kirjutama, millele panema; проставить дату в документе dokumenti kuupäevastama ~ dateerima, dokumendile kuupäeva kirjutama, проставить номер в справке tõendile numbrit panema ~ märkima
разбить 325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, разобьёт) Г сов. несов. разбивать
кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
разграничить 271a Г сов. несов. разграничивать
что, чем piirama, piiriga eraldama, piiristama; разграничить лесосеки raielanke piirama ~ piiridega eraldama, разграничить строительные участки ehituskrunte piiristama ~ piiridega eraldama, ehituskruntide piire ära märkima;
что ülek. piiritlema; разграничить понятия mõisteid piiritlema
разметить 274a Г сов. несов. размечать, размечивать что ära ~ ette märkima, märgistama (ka tehn.); разметить проезжую часть дороги ~ улицы sõiduteed märgistama, teekatet märgistama, разметить рукопись trük. käsikirja märgistama, разметить беговые дорожки jooksuradasid märgistama
саркастически Н sarkastiliselt, pilkavalt, teravalt, salvavalt; саркастически заметить salvavalt kommenteerima, salvavalt märkima ~ nimetama, саркастически смеяться sarkastiliselt naerma
стенографировать 171a Г несов. что, без доп. stenografeerima, kiirkirjutama, kiirkirjas üles märkima ~ kirjutama, stenogrammi tegema; vrd. застенографировать
столбить 302 Г несов. что tulpadega piiristama ~ märkima
удовлетворение 18 С с. неод. (без мн. ч.)
rahuldamine; удовлетворение требований nõudmiste rahuldamine, удовлетворение потребностей vajaduste rahuldamine, удовлетворение иска jur. hagi rahuldamine;
rahuldus(tunne), rahulolu; внутреннее удовлетворение seesmine ~ sisemine rahuldus ~ rahulolu, чувство удовлетворения rahuldus, rahuldustunne, получить удовлетворение rahuldust saama, находить удовлетворение в чём milles rahuldust leidma, испытывать удовлетворение rahuldust tundma, отметить с удовлетворением rahuldustundega märkima, к общему удовлетворению kõikide rahulduseks, он сказал это с удовлетворением ta ütles seda rahulolevalt ~ rahuldustundega;
van. tasumine, hüvitamine, hüvitus, heastamine, heastus, heakstegemine; tasu; rahulduse andmine (auhaavamise puhul), satisfaktsioon; требовать удовлетворения (1) hüvitust nõudma, (2) satisfaktsiooni nõudma, kahevõitlusele kutsuma
указать 198 Г сов. несов. указывать
на кого-что, чем näitama, osutama, viitama; указать рукой käega näitama ~ osutama ~ viitama, указать глазами ~ взглядом silmadega ~ pilguga näitama ~ osutama, указать пальцем на кого kelle peale näpuga näitama (kõnek. ka ülek.), указать автора autorit nimetama, autorile osutama, указать фирменное наименование (на товаре) firmamärgiga tähistama (kaupa), указать год рождения sünniaastat märkima;
что, на что, кому kätte näitama ~ juhatama; tähelepanu juhtima; указать на ошибку viga kätte näitama, указать на недостатки в работе töös esinevatele puudustele tähelepanu juhtima, как укажет сердце kõnek. nagu süda käsib;
что kindlaks määrama; указать срок оплаты maksetähtaega ~ maksetähtpäeva (kindlaks) määrama;
(без несов.) кому, за что, без доп. ette kirjutama, ettekirjutust tegema (laitusena); заведующему указали за беспорядки juhataja sai korralageduse eest hoiatada ~ hoiatuse, ему строго указано teda on valjult hoiatatud;
указать ~ указывать (на) дверь кому kõnek. kellele ust näitama, näitama, kuhu puusepp on augu teinud; указать ~ указывать (его) место кому kõnek. kellele tema kohta kätte näitama
упомянуть 339а Г сов. несов. упоминать кого-что, о ком-чём, про кого-что mainima, nimetama, tähendama, märkima; упомянуть имя друга sõbra nime mainima ~ nimetama, вскользь упомянуть о чём põgusalt mainima mida ~ peatuma millel, он ни словом не упомянул об этом ta ei öelnud selle kohta poolt sõnagi, ta ei maininud seda poole sõnagagi
фиксировать 171a Г сов. и несов. что fikseerima (jäädvustama, üles märkima, kirja panema; püsivaks tegema, kinnitama, kinnistama ka fot.; teraselt silmitsema; biol. fiksaatoriga töötlema); фиксировать каждое слово iga sõna üles märkima ~ kirja panema, фиксировать внимание tähelepanu keskendama, фиксировать плёнку filmi kinnistama, фиксировать взгляд на чём pilku naelutama millele, üksisilmi vaatama mida; vrd. зафиксировать
ядовито Н
mürgiselt;
ülek. sapiselt, salvavalt, torkavalt, teravalt, pilkavalt, mürgiselt, kihvtiselt; ядовито сказать sapiselt ~ mürgiselt ütlema, ядовито улыбнуться sapiselt ~ mürgiselt muigama, ядовито заметить pilkavalt ~ torkavalt tähendama ~ märkima ~ mainima;
kõnek. mürk-, mürkjalt, mürktugevalt, mürkvängelt, mürkkibedalt; ядовито пахнуть mürkvängelt lõhnama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur