[VES] Vene-eesti sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

блик 18 С м. неод. (обычно мн. ч.) läik, helk; füüs. valgusrefleks; блики солнечного света päikesehelk, блики от костра lõkke helk

вокруг II предлог с род. п. kelle-mille ümber; вокруг дома ümber maja, вокруг нас meie ümber, путешествие вокруг света reis ümber maailma, сидеть вокруг костра lõkke ümber istuma

греть 247 Г несов. кого-что, на чём, без доп. soojendama, soojaks tegema, sooja andma; солнце греет päike soojendab ~ annab sooja, шуба хорошо греет kasukas on hästi soe, греть руки на костре ~ над костром lõkke kohal käsi soojendama;
◊ греть ~ нагреть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama

греться 247 Г несов.
‣ end soojendama; греться у костра end lõkke ääres soojendama, греться на солнце end päikesepaistel soojendama;
‣ soojenema; вода греется vesi soojeneb ~ läheb soojaks

для предлог с род. п.
‣ (otstarbe märkimiseks) kelle-mille jaoks, heaks, tarvis, pärast, milleks, kellele-millele; собирать хворост для костра lõkke jaoks hagu korjama, сделать всё для победы tegema kõik võidu heaks, для приличия viisakuse mõttes ~ pärast, вредно для здоровья tervisele kahjulik, это для меня не новость see pole mulle uudis, ваза для цветов lillevaas, ящик для писем kirjakast, спектакль для детей lasteetendus, -lavastus, не для чего kõnek. pole mõtet;
‣ mille kohta; ребёнок хорошо развит для своих лет laps on oma vanuse kohta hästi arenenud

запретить 296a Г сов. → несов. запрещать кому-чему, что, с инф. ära keelama, mitte lubama, keelustama; врач запретил больному курить arst keelas haigel suitsetamise, запретить продажу алкогольных напитков alkoholjookide müüki keelama, разведение костра в лесу запрещено metsas pole lubatud lõket teha ~ on lõkke tegemine keelatud, запретить атомное оружие aatomirelva keelustama

затухание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kustumine; vaibumine, hääbumine; füüs. sumbumine, summe, sumbumus; затухание костра lõkke kustumine, затухание ссоры riiu vaibumine, затухание вулканизма geol. vulkanismi hääbumine, затухание волны geol. laine raugemine, затухание колебаний võnkumise ~ võngete sumbumine

костровый I 119 П lõkke-; riit-; костровые дрова lõkkepuud, костровая крепь mäend. riittoestik

кругом II предлог с род. п. kõnek. mille ümber; все уселись кругом костра kõik istusid lõkke ümber, мы обошли кругом сада tegime aiale ringi ümber, käisime ringi ümber aia

можно предик. с инф. võib, tohib, saab; можно сделать в два дня kahe päevaga võib ~ on võimalik valmis teha, можно открыть окно? kas võib akna lahti teha? можно войти? kas tohib tulla ~ sisse astuda? как можно (лучше) võimalikult (hästi), как (это) можно, разве можно! kuidas nii võib ~ saab! у костра можно согреться lõkke juures saab sooja

потухание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kustumine (ka ülek.); потухание костра lõkke kustumine, потухание чувств tunnete jahtumine ~ hääbumine

просушить 310 Г сов. → несов. просушивать что
‣ (ära) kuivatama, kuivaks tegema; просушить одежду у костра riideid lõkke ääres (ära) kuivatama ~ kuivaks saama, просушить сено heina ära kuivatama ~ kuivaks saama;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kuivatama ~ kuivatamisega ametis olema

протаять Г сов. → несов. протаивать
‣ 259b ära ~ üles sulama; у костра протаяло lõkke ümbert oli lumi ~ maa sulanud, в некоторых местах снег протаял до земли kohati oli maa lumest paljaks sulanud, земля протаяла maa on kostunud ~ üles sulanud;
‣ 259a что ära ~ üles sulatama;
‣ 259b (без несов.) (teatud aeg) sulama; снег протаял с месяц lumesulamine kestis umbes kuu aega

раскладка 72 С ж. неод.
‣ laialiasetamine, laialiasetus, laialipaigutamine, laialipaigutus, laialiladumine, laialilaotamine, koost lahtivõtmine ~ lahutamine; раскладка кирпича telliste väljaladumine, раскладка полотнища на плазе mer. purjepaani mahapanek;
‣ jagamine, jaotus, ositamine; раскладка продуктов toiduainete jaotamine;
‣ tuletegemine; раскладка костра lõkke tegemine;
‣ trük. väljalükkamine, järjestamine;
‣ puidut., ehit. katteliist, piirdeliist, hoideliist, kinnitusliist, vaheliist, kreppliist, klaasiliist; закладная раскладка peitliist

согреться 247 Г сов. → несов. согреваться
‣ soojaks ~ kuumaks minema, soojenema, kuumenema; вода согрелась vesi on (juba) soe ~ soojaks läinud;
‣ чем sooja saama; согреться чаем tee(joomise)ga sooja saama, согреться у костра lõkke ääres sooja saama

сушиться 310 Г несов.
‣ kuivama, tahenema; на верёвке сушилось бельё nööril kuivas pesu;
‣ end kuivatama; сушиться у костра end lõkke ääres kuivatama;
‣ страд. к сушить; vrd. высушиться

угасание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kustumine (ka ülek.); ülek. tuhmumine, kuhtumine, raugemine, hääbumine, kokkukuivamine, kahanemine; угасание костра lõkke kustumine, угасание рефлекса füsiol. refleksi kustumine, угасание рассудка mõistuse tuhmumine, угасание сил jõu raugemine ~ kokkukuivamine ~ kahanemine, угасание рода soo hääbumine

ютиться 294 Г несов.
‣ kobaras ~ tihedasti koos olema, kuhu surutud olema; на пригорке ютились дома mäekünkal kükitasid kobaras majad, старый дом ютился в саду vana maja oli aias koha leidnud, ютиться у костра lõkke ümber koonduma ~ kobaras koos olema,
‣ ulualust ~ peavarju saama, varjupaika leidma; ютиться в углу kellegi toanurgas olema ~ peavarju leidma, ютиться в маленькой комнате väik(e)ses toas pead-jalad koos olema; в горах ютились разбойничьи шайки mägedes pesitsesid ~ varjasid end röövlijõugud, ютиться у знакомых tuttavate juures peavarju saama