[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 161 artiklit
бобрик 18 С м. неод.
‣ tekst. bobrik (püstkarvaga kalev);
‣ siilisoeng; стричь бобриком ~ под бобрика siilisoengut tegema, juukseid siilisoengusse lõikama
‣ tekst. bobrik (püstkarvaga kalev);
‣ siilisoeng; стричь бобриком ~ под бобрика siilisoengut tegema, juukseid siilisoengusse lõikama
брить 328 Г несов.
‣ кого-что habet ajama kellel, raseerima; брить бороду habet ajama;
‣ ülek. kõnek. lõikama (tabavalt vastama);
◊ брить лоб van. nekrutiks võtma; vrd. побрить
‣ кого-что habet ajama kellel, raseerima; брить бороду habet ajama;
‣ ülek. kõnek. lõikama (tabavalt vastama);
◊ брить лоб van. nekrutiks võtma; vrd. побрить
вдоль I Н pikuti, piki; разрезать вдоль pikuti ~ lõhki lõikama, вдоль по улице mööda tänavat;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; вдоль и поперёк изъездить страну maad risti ja põigiti läbi sõitma, знать это дело вдоль и поперёк seda asja läbi ja lõhki tundma
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; вдоль и поперёк изъездить страну maad risti ja põigiti läbi sõitma, знать это дело вдоль и поперёк seda asja läbi ja lõhki tundma
взрезать 165a Г несов. → сов. взрезать кого-что lahti lõikama (ka ülek.); взрезать арбуз arbuusi lahti lõikama, взрезать рыбе брюхо kala kõhtu lahti lõikama, плуг взрезал землю ader lõikas maad
вкушать 165a Г несов. → сов. вкусить что, чего
‣ kõrgst. van. sööma, jooma;
‣ ülek. liter. maitsma, tunda saama; вкушать любовь armastust tunda saama;
◊ вкушать ~ вкусить плоды чего mille vilja ~ vilju lõikama
‣ kõrgst. van. sööma, jooma;
‣ ülek. liter. maitsma, tunda saama; вкушать любовь armastust tunda saama;
◊ вкушать ~ вкусить плоды чего mille vilja ~ vilju lõikama
врезать 186 Г сов. → несов. врезать, врезывать
‣ что во что sisse lõikama; врезать лопату в землю labidat (hooga) maasse suruma ~ vajutama, врезать замок в дверь uksele lukku (sisse) panema;
‣ (без несов) кому vulg. lajatama, virutama kellele
‣ что во что sisse lõikama; врезать лопату в землю labidat (hooga) maasse suruma ~ vajutama, врезать замок в дверь uksele lukku (sisse) panema;
‣ (без несов) кому vulg. lajatama, virutama kellele
врываться I 169 Г несов. → сов. ворваться во что sisse tungima ~ tormama kuhu; врываться в город linna tungima, врываться в комнату tuppa tormama, врываться в чей разговор järsult jutusse sekkuma, kelle juttu läbi lõikama
выжать II 221* Г сов. → несов. выжинать что (teatud maa-alalt vilja) koristama ~ lõikama; выжать гектар пшеницы nisu ühelt hektarilt koristama
выкраивать 168a Г несов. → сов. выкроить что, из чего
‣ juurde ~ välja lõikama; выкраивать платье kleiti juurde lõikama, выкраивать из бумаги куклу paberist nukku välja lõikama;
‣ ülek. kõnek. välja pigistama, leidma, võtma; выкраивать время aega võtma ~ näpistama milleks, выкраивать суммы raha ~ summasid leidma ~ välja pigistama
‣ juurde ~ välja lõikama; выкраивать платье kleiti juurde lõikama, выкраивать из бумаги куклу paberist nukku välja lõikama;
‣ ülek. kõnek. välja pigistama, leidma, võtma; выкраивать время aega võtma ~ näpistama milleks, выкраивать суммы raha ~ summasid leidma ~ välja pigistama
вырезать 186* Г сов. → несов. вырезать, вырезывать
‣ что, из чего ära ~ välja lõikama; вырезать опухоль kasvajat välja lõikama, девочка вырезала картинку из книги tüdruk lõikas raamatust pildi välja;
‣ что, на чём (sisse) lõikama, graveerima; вырезать инициалы nimetähti (sisse) graveerima ~ lõikama;
‣ что, из чего (valmis) nikerdama, välja lõikuma ~ vestma, voolima;
‣ что välja mõõtma (maad);
‣ кого-что kõnek. maha nottima ~ tapma, kõri läbi lõikama ~ purema; волк вырезал полстада hunt hammustas ~ pures poolel karjal kõrid läbi, hunt murdis pool karja maha
‣ что, из чего ära ~ välja lõikama; вырезать опухоль kasvajat välja lõikama, девочка вырезала картинку из книги tüdruk lõikas raamatust pildi välja;
‣ что, на чём (sisse) lõikama, graveerima; вырезать инициалы nimetähti (sisse) graveerima ~ lõikama;
‣ что, из чего (valmis) nikerdama, välja lõikuma ~ vestma, voolima;
‣ что välja mõõtma (maad);
‣ кого-что kõnek. maha nottima ~ tapma, kõri läbi lõikama ~ purema; волк вырезал полстада hunt hammustas ~ pures poolel karjal kõrid läbi, hunt murdis pool karja maha
вырубить 320* Г сов. → несов. вырубать
‣ что, из чего maha ~ välja ~ sisse raiuma; langetama; вырубить рощу metsatukka maha raiuma, вырубить паз soont sisse raiuma, вырубить из дерева фигуру человека puust inimkuju raiuma ~ tahuma, вырубить уголь sütt lahti raiuma;
‣ что tehn. välja lõikama ~ raiuma
‣ что, из чего maha ~ välja ~ sisse raiuma; langetama; вырубить рощу metsatukka maha raiuma, вырубить паз soont sisse raiuma, вырубить из дерева фигуру человека puust inimkuju raiuma ~ tahuma, вырубить уголь sütt lahti raiuma;
‣ что tehn. välja lõikama ~ raiuma
выстричь 376* Г сов. → несов. выстригать что (juukseid) maha ~ lühemaks lõikama, maha ajama, (ära) pügama; piirama; kõnek. välja lõikama; niitma (lambaid); выстричь пряди волос juuksesalku maha ~ välja lõikama
выстрогать 165*a Г сов. → несов. выстрагивать
‣ что siledaks hööveldama; выстрогать доску lauda siledaks hööveldama;
‣ что, чем (siledaks) tahuma ~ lõikama ~ voolima; выстрогать палочку pulka tegema ~ voolima (noaga)
‣ что siledaks hööveldama; выстрогать доску lauda siledaks hööveldama;
‣ что, чем (siledaks) tahuma ~ lõikama ~ voolima; выстрогать палочку pulka tegema ~ voolima (noaga)
выхватить 316*a Г сов. → несов. выхватывать
‣ что, у кого, из чего (välja, ära) kahmama ~ tõmbama ~ krapsama ~ napsama (ka ülek.); tõmbama, haarama; выхватить книгу из рук raamatut käest (ära) kahmama, выхватить из-под носа kõnek. nina alt ära napsama, выхватить кусок изо рта kõnek. palukest käest võtma, он выхватил из-за пояса кинжал ta tõmbas vöö vahelt pistoda välja, выхваченная из жизни картинка elust võetud ~ elutruu pilt;
‣ kõnek. что liiga sügavalt välja lõikama (juurdelõikusel)
‣ что, у кого, из чего (välja, ära) kahmama ~ tõmbama ~ krapsama ~ napsama (ka ülek.); tõmbama, haarama; выхватить книгу из рук raamatut käest (ära) kahmama, выхватить из-под носа kõnek. nina alt ära napsama, выхватить кусок изо рта kõnek. palukest käest võtma, он выхватил из-за пояса кинжал ta tõmbas vöö vahelt pistoda välja, выхваченная из жизни картинка elust võetud ~ elutruu pilt;
‣ kõnek. что liiga sügavalt välja lõikama (juurdelõikusel)
гравировать 172a Г несов. что, на чём graveerima, uurendama, (sisse) lõikama; гравировать на меди vaske graveerima, vaske ~ vasesse lõikama; vrd. выгравировать
гребёнка 72 С ж. неод.
‣ kamm, tekst. ka suga; raats; расчесать волосы гребёнкой juukseid (lahti) kammima, стричь под гребёнку juukseid lühikeseks lõikama, верстачная гребёнка tehn. hargiga pingipulk, винторезная гребёнка tehn. keermekamm;
‣ trepp, trepik (laineline teepind);
◊ стричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) samale liistule tõmbama, samale õrrele ~ pulgale asetama
‣ kamm, tekst. ka suga; raats; расчесать волосы гребёнкой juukseid (lahti) kammima, стричь под гребёнку juukseid lühikeseks lõikama, верстачная гребёнка tehn. hargiga pingipulk, винторезная гребёнка tehn. keermekamm;
‣ trepp, trepik (laineline teepind);
◊ стричь (всех) под одну гребёнку (kõiki) samale liistule tõmbama, samale õrrele ~ pulgale asetama
греть 247 Г несов. кого-что, на чём, без доп. soojendama, soojaks tegema, sooja andma; солнце греет päike soojendab ~ annab sooja, шуба хорошо греет kasukas on hästi soe, греть руки на костре ~ над костром lõkke kohal käsi soojendama;
◊ греть ~ нагреть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama
◊ греть ~ нагреть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama
дожинать 169a Г несов. → сов. дожать I что (vilja)lõikust lõpetama; до чего (vilja) lõikama (näit. mingi ajani); дожинать рожь rukkilõikust lõpetama
дорога 69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная дорога autotee, maantee, главная дорога peatee, шоссейная дорога maantee, скоростная дорога kiirtee, autotee, проезжая дорога sõidutee, подвесная дорога ripptee, канатная дорога köistee, железная дорога raudtee, просёлочная дорога külavahetee, полевая дорога põllutee, väljavahetee, отправиться в дорогу teele asuma ~ minema, сбиться с дороги teelt eksima ~ hälbima, устать с дороги sõidust väsima, уступить ~ дать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на дорогу tee peale jõudma, по дороге домой teel koju, пробивать ~ прокладывать дорогу teed rajama (ka ülek.), собраться в дорогу end teele asutama, поесть на дорогу enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с дороги reisiväsimusest puhkama, мне с вами по дороге mul on teiega sama ~ üks tee, зайти по дороге в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя дорога tal on pikk tee ees, дорога меня измучила reis ~ pikk tee väsitas mu ära, дорогой ~ по дороге teed käies, teel olles;
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
живой 120 П (кр. ф. жив, жива, живо, живы)
‣ elus; ülek. elav; поймать кого живым keda elusalt kinni võtma ~ püüdma, она ещё жива ta elab veel, жив надеждой elab lootusest;
‣ (без кр. ф.) elus-, elav(-) (ka ülek.); eluline, tõeline, tegelik; живая рыба eluskala, живые ресурсы elusressursid, bioressursid, живой вес elusmass, -kaal, живое существо elusolend, живая природа elusloodus, живой уголок elavnurk, живая сила sõj. elavjõud, живая изгородь aiand. hekk, elavtara, живая очередь elav järjekord, живой ребёнок elav ~ vilgas laps, живой интерес elav huvi, живая речь elav sõna, ilmekas kõne, живая вода folkl. eluvesi, живая рана värske haav;
‣ П → С живой м. од, живое с. неод. (без мн. ч.) elav; живые и мёртвые elavad ja surnud, остаться в живых ellu jääma;
◊ живая летопись чего elav ajalugu (inimese kohta); живой рукой kõnek. kärmel käel, imekiiresti, kibekähku; брать ~ взять ~ задевать ~ задеть ~ затрагивать ~ затронуть за живое кого kõnek. (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, kellele hinge minema, kelle südant liigutama, (2) kelle meeli köitma; на живую нитку kõnek. ülepeakaela, kuidagimoodi, pilla-palla; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt; ни жив ни мёртв (hirmust) poolsurnud; живого места нет ~ не осталось на ком kellel ei jäänud tervet kohta ~ laiku ihule
‣ elus; ülek. elav; поймать кого живым keda elusalt kinni võtma ~ püüdma, она ещё жива ta elab veel, жив надеждой elab lootusest;
‣ (без кр. ф.) elus-, elav(-) (ka ülek.); eluline, tõeline, tegelik; живая рыба eluskala, живые ресурсы elusressursid, bioressursid, живой вес elusmass, -kaal, живое существо elusolend, живая природа elusloodus, живой уголок elavnurk, живая сила sõj. elavjõud, живая изгородь aiand. hekk, elavtara, живая очередь elav järjekord, живой ребёнок elav ~ vilgas laps, живой интерес elav huvi, живая речь elav sõna, ilmekas kõne, живая вода folkl. eluvesi, живая рана värske haav;
‣ П → С живой м. од, живое с. неод. (без мн. ч.) elav; живые и мёртвые elavad ja surnud, остаться в живых ellu jääma;
◊ живая летопись чего elav ajalugu (inimese kohta); живой рукой kõnek. kärmel käel, imekiiresti, kibekähku; брать ~ взять ~ задевать ~ задеть ~ затрагивать ~ затронуть за живое кого kõnek. (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, kellele hinge minema, kelle südant liigutama, (2) kelle meeli köitma; на живую нитку kõnek. ülepeakaela, kuidagimoodi, pilla-palla; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt; ни жив ни мёртв (hirmust) poolsurnud; живого места нет ~ не осталось на ком kellel ei jäänud tervet kohta ~ laiku ihule
задеть 249 Г сов. → несов. задевать I кого-что, чем, за что keda-mida riivama, puudutama (ka ülek.); kuhu kinni jääma; пуля задела ногу kuul riivas jalga, задеть чьи интересы kelle huvisid puudutama ~ riivama, задеть чьё самолюбие kelle enesearmastust puudutama, задеть локтем стекло küünarnukiga vastu klaasi puutuma ~ lööma, пальто задело за гвоздь mantel jäi naela taha kinni;
◊ задеть ~ задевать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, (2) kelle meeli köitma
◊ задеть ~ задевать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, (2) kelle meeli köitma
затронуть 334 Г сов. → несов. затрагивать
‣ кого-что puudutama, riivama (ka ülek.); пуля затронула кость kuul riivas luud, затронуть самолюбие enesearmastust ~ -uhkust riivama, затронуть больное место hella kohta puudutama, haiget kohta osatama;
‣ кого ülek. haarama, erutama; затронуть душу ~ сердце hinge ~ südant liigutama;
◊ затронуть ~ затрагивать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle(le) südamesse lõikama, kelle enesearmastust ~ uhkust riivama, (2) kelle südant liigutama, keda sügavalt erutama, kellele hinge minema
‣ кого-что puudutama, riivama (ka ülek.); пуля затронула кость kuul riivas luud, затронуть самолюбие enesearmastust ~ -uhkust riivama, затронуть больное место hella kohta puudutama, haiget kohta osatama;
‣ кого ülek. haarama, erutama; затронуть душу ~ сердце hinge ~ südant liigutama;
◊ затронуть ~ затрагивать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle(le) südamesse lõikama, kelle enesearmastust ~ uhkust riivama, (2) kelle südant liigutama, keda sügavalt erutama, kellele hinge minema
изрезать 186 Г сов. → несов. изрезывать, kõnek. изрезать кого-что, чем
‣ katki lõikama ~ lõikuma, sisse lõikama; изрезать в куски ~ на куски tükkideks lõikama, tükeldama, изрезать скамейку pinki sälkima;
‣ ülek. (mitmest kohast) läbima; поле изрезано оврагами põldu lõhestavad jäärakud
‣ katki lõikama ~ lõikuma, sisse lõikama; изрезать в куски ~ на куски tükkideks lõikama, tükeldama, изрезать скамейку pinki sälkima;
‣ ülek. (mitmest kohast) läbima; поле изрезано оврагами põldu lõhestavad jäärakud
исполосовать 172a Г сов. kõnek.
‣ что ribadeks lõikama ~ rebima ~ tõmbama; jutte ~ jooni ~ triipe täis vedama, triibuliseks tegema, triibu(s)tama;
‣ что (teed) rööplikuks sõitma;
‣ кого-что vorbiliseks ~ vöödiliseks peksma; vrd. полосовать
‣ что ribadeks lõikama ~ rebima ~ tõmbama; jutte ~ jooni ~ triipe täis vedama, triibuliseks tegema, triibu(s)tama;
‣ что (teed) rööplikuks sõitma;
‣ кого-что vorbiliseks ~ vöödiliseks peksma; vrd. полосовать
иссечь 378a (действ. прич. прош. вр. иссекший, дееприч. прош. вр. иссекши) Г сов. → несов. иссекать
‣ кого-что, чем tükkideks ~ puruks raiuma ~ lõikama; täksima, tükeldama; иссечённые градом листья rahest purustatud lehed, иссечённое саблей лицо mõõgahaavu täis nägu;
‣ что med. välja lõikama, eemaldama (operatsiooni teel);
‣ (без несов.) кого, чем van. läbi peksma ~ nüpeldama ~ vemmeldama;
‣ что, из чего van. kõrgst. (välja, sisse) raiuma ~ tahuma
‣ кого-что, чем tükkideks ~ puruks raiuma ~ lõikama; täksima, tükeldama; иссечённые градом листья rahest purustatud lehed, иссечённое саблей лицо mõõgahaavu täis nägu;
‣ что med. välja lõikama, eemaldama (operatsiooni teel);
‣ (без несов.) кого, чем van. läbi peksma ~ nüpeldama ~ vemmeldama;
‣ что, из чего van. kõrgst. (välja, sisse) raiuma ~ tahuma
клеймить 301 (страд. прич. прош. вр. клеймённый) Г несов.
‣ кого-что märgistama, markeerima, tembeldama, templit peale lööma, märki ~ märgist sisse põletama ~ lõikama; клеймить товар kaupa markeerima, клеймить скот karja märgistama, клеймить каторжника sunnitöölisele märki põletama;
‣ кого-что, чем ülek. liter. häbimärgistama, häbivääristama, häbiposti panema; клеймить предательство reetlikkust häbimärgistama, клеймить позором häbistama, клеймить презрением ложь valet põlgama; vrd. заклеймить
‣ кого-что märgistama, markeerima, tembeldama, templit peale lööma, märki ~ märgist sisse põletama ~ lõikama; клеймить товар kaupa markeerima, клеймить скот karja märgistama, клеймить каторжника sunnitöölisele märki põletama;
‣ кого-что, чем ülek. liter. häbimärgistama, häbivääristama, häbiposti panema; клеймить предательство reetlikkust häbimärgistama, клеймить позором häbistama, клеймить презрением ложь valet põlgama; vrd. заклеймить
коммуникация 89 С ж. неод. kommunikatsioon (suhtlus, infovahetus; ühendus, ühendustee, ühendusliin); средство массовой коммуникации massisuhtlusvahend, massilõit, massimeedium, подземная коммуникация allmaakommunikatsioon, перерезать коммуникации противника vastase ühendusteid ära lõikama, морская коммуникация mere(ühendus)tee
косить I 319a Г несов. кого-что, без доп. niitma (ka ülek.), vilja lõikama; косить овёс kaera niitma, косить сено ~ траву на сено heina niitma, война косила людей миллионами sõda niitis maha miljoneid inimesi; vrd. скосить
кроить 284 Г несов. что juurde ~ välja lõikama; кроить платье kleiti juurde lõikama, кроить шёлк siidriiet juurde lõikama, siidriidest rõivaosi (välja) lõikama; vrd. скроить
купон 1 С м. неод.
‣ kupong (maj. väärtpaberi äralõigatav osa; rõivajagu riiet);
‣ teater van. loožipilet;
◊ стричь купоны kuponge lõikama, dividendidest elama
‣ kupong (maj. väärtpaberi äralõigatav osa; rõivajagu riiet);
‣ teater van. loožipilet;
◊ стричь купоны kuponge lõikama, dividendidest elama
кусать 165a Г несов.
‣ кого-что, без доп. hammustama, haukama, purema, närima; кусать за ногу jalga ~ jalast hammustama, комары кусают sääsed söövad, кусать губы huuli närima;
‣ (без 1 и 2 л.) что, без доп. kõnek. kõrvetama, näpistama, torkima; крапива кусает ноги nõgesed kõrvetavad jalgu, мороз кусает за щёки külm näpistab põski;
‣ что (tangidega) läbi lõikama ~ naksama (traati vm.);
◊ кусать (себе) локти juukseid peas katkuma (kahetsusest)
‣ кого-что, без доп. hammustama, haukama, purema, närima; кусать за ногу jalga ~ jalast hammustama, комары кусают sääsed söövad, кусать губы huuli närima;
‣ (без 1 и 2 л.) что, без доп. kõnek. kõrvetama, näpistama, torkima; крапива кусает ноги nõgesed kõrvetavad jalgu, мороз кусает за щёки külm näpistab põski;
‣ что (tangidega) läbi lõikama ~ naksama (traati vm.);
◊ кусать (себе) локти juukseid peas katkuma (kahetsusest)
кусок 24 С м. неод. tükk; pala; osa; кусок хлеба leivakäär, -tükk, кусок мыла seebitükk, tükk seepi, кусок шёлка (1) tükk siidriiet, (2) siidikangas, в одном куске ühes tükis, tervikuna, разбиться на куски kildudeks purunema ~ kukkuma, изрезать на куски ribadeks ~ tükkideks lõikama, tükeldama, кусок жизни osa(ke) elust;
◊ кусок в горло не идёт ~ не пойдёт кому kõnek. kellel käib toit suus ringi, pala jääb kurku kinni; лакомый ~ жирный кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala; проносить ~ пронести кусок мимо рта kõnek. suutäit käest laskma; урвать кусок kõnek. halv. endale rasvast (suutäit) rabama; перебиваться с куска на кусок peost suhu elama; собирать куски kõnek. palukesi kerjama
◊ кусок в горло не идёт ~ не пойдёт кому kõnek. kellel käib toit suus ringi, pala jääb kurku kinni; лакомый ~ жирный кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala; проносить ~ пронести кусок мимо рта kõnek. suutäit käest laskma; урвать кусок kõnek. halv. endale rasvast (suutäit) rabama; перебиваться с куска на кусок peost suhu elama; собирать куски kõnek. palukesi kerjama
лавр 1 С м. неод.
‣ bot. loorber(ipuu) (Laurus); благородный лавр harilik loorber (Laurus nobilis);
‣ лавры мн. ч. loorberipärg, ülek. ka loorberid; увенчать победителя лаврами võitjat loorberipärjaga kroonima ~ austama;
◊ пожинать лавры loorbereid lõikama; почивать ~ почить на лаврах loorberitele puhkama jääma, loorberitel puhkama; чьи лавры не дают спать кому kelle loorberid ei anna kellele rahu
‣ bot. loorber(ipuu) (Laurus); благородный лавр harilik loorber (Laurus nobilis);
‣ лавры мн. ч. loorberipärg, ülek. ka loorberid; увенчать победителя лаврами võitjat loorberipärjaga kroonima ~ austama;
◊ пожинать лавры loorbereid lõikama; почивать ~ почить на лаврах loorberitele puhkama jääma, loorberitel puhkama; чьи лавры не дают спать кому kelle loorberid ei anna kellele rahu
лесенкой Н trepina, jõnksuliselt, ebaühtlaselt; подниматься в гору лесенкой trepptõusu tegema (suusatades), подстричь волосы лесенкой juukseid ebaühtlaselt ~ järguliseks lõikama, стоять лесенкой pikkuse järgi rivis ~ kõrvuti seisma
ломоть 15, kõnek. ломоть 17 С м. неод. viil, viilak, viilukas, lõik, liistak, käär, tükk; тонкий ломоть хлеба õhuke leivalõik, kahekäeleib, резать хлеб длинными ломтями leiba pikkadeks viiludeks lõikama, отрезать большие ломти хлеба suuri leivakääre ~ viilukaid lõikama;
◊ отрезанный ломоть (perekonnast vm.) lahkulöönud liige
◊ отрезанный ломоть (perekonnast vm.) lahkulöönud liige
ломтик 18 С м. неод. dem. kõnek. viil(uke), (õhuke v. väike) lõik, tükike, liistak; ломтик хлеба leivaviil(uke), ломтик лимона sidrunilõik, нарезать ломтиками viiludeks lõikama
лущить 287a Г несов. что
‣ lüdima, kõdritsema;
‣ ringkoorima, ringspoonima, treivineeri lõikama;
‣ (kõrrepõldu) koorima, kõrrekoorimist tegema
‣ lüdima, kõdritsema;
‣ ringkoorima, ringspoonima, treivineeri lõikama;
‣ (kõrrepõldu) koorima, kõrrekoorimist tegema
машинка 72 С ж. неод.
‣ dem. vt. машина;
‣ masin; пишущая машинка kirjutusmasin, kirjuti, швейная машинка õmblusmasin, машинка для стрижки волос juukselõikusmasin, стричь под машинку masinaga (lühikeseks) lõikama, переписать на машинке masinal ümber kirjutama, писать ~ печатать на машинке masinal ~ masinaga kirjutama, tippima, стучать на машинке kõnek. masinal toksima ~ klõbistama, шить на машинке masinaga ~ masinal õmblema, машинка испортилась masin läks rikki
‣ dem. vt. машина;
‣ masin; пишущая машинка kirjutusmasin, kirjuti, швейная машинка õmblusmasin, машинка для стрижки волос juukselõikusmasin, стричь под машинку masinaga (lühikeseks) lõikama, переписать на машинке masinal ümber kirjutama, писать ~ печатать на машинке masinal ~ masinaga kirjutama, tippima, стучать на машинке kõnek. masinal toksima ~ klõbistama, шить на машинке masinaga ~ masinal õmblema, машинка испортилась masin läks rikki
нагар 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ tahisüsi, peerusüsi; снимать нагар со свечи (küünla)tahti lõikama, küünalt ~ küünlatahti nuuskama;
‣ nõgi; tagi, tagikord
‣ tahisüsi, peerusüsi; снимать нагар со свечи (küünla)tahti lõikama, küünalt ~ küünlatahti nuuskama;
‣ nõgi; tagi, tagikord
нагреть 247 Г сов. → несов. нагревать
‣ что kuumutama, kuumaks ~ tuliseks ajama, soojendama, soojutama, lämmitama; нагреть воду vett soojendama ~ kuumaks ajama, солнце нагрело камни kivid on päikese käes soojaks ~ kuumaks läinud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, petma; нагреть на десять рублей kümne rublaga tüssama;
◊ нагреть ~ намять бока кому madalk. nahka kuumaks kütma kellel, tublit ~ mehist keretäit andma kellele; нагреть ~ нагревать ~ греть руки на ком-чём kõnek. mille pealt matti võtma, (kõvasti) vahelt tegema, mille arvel oma taskuid täitma, kelle-mille arvel kasu lõikama
‣ что kuumutama, kuumaks ~ tuliseks ajama, soojendama, soojutama, lämmitama; нагреть воду vett soojendama ~ kuumaks ajama, солнце нагрело камни kivid on päikese käes soojaks ~ kuumaks läinud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, petma; нагреть на десять рублей kümne rublaga tüssama;
◊ нагреть ~ намять бока кому madalk. nahka kuumaks kütma kellel, tublit ~ mehist keretäit andma kellele; нагреть ~ нагревать ~ греть руки на ком-чём kõnek. mille pealt matti võtma, (kõvasti) vahelt tegema, mille arvel oma taskuid täitma, kelle-mille arvel kasu lõikama
над-, надо- приставка väljendab
‣ lisamist, suurendamist: juurde, külge, otsa, peale jt.; надклеить jätkuks juurde ~ otsa kleepima, надбавить juurde lisama, надшить otsa õmblema, jätkama, надстроить peale ehitama;
‣ osalist v. poolikut tegevust, poolelijätmist: -st, küljest, sisse jt.; надкусить tükki küljest hammustama, надрезать sisse lõikama, sisselõiget tegema, sälkama;
‣ (liitomadussõna osisena) pealolemist: -pealne, peal-; надземный maapealne, pealmaa-, надкостный luupealne
‣ lisamist, suurendamist: juurde, külge, otsa, peale jt.; надклеить jätkuks juurde ~ otsa kleepima, надбавить juurde lisama, надшить otsa õmblema, jätkama, надстроить peale ehitama;
‣ osalist v. poolikut tegevust, poolelijätmist: -st, küljest, sisse jt.; надкусить tükki küljest hammustama, надрезать sisse lõikama, sisselõiget tegema, sälkama;
‣ (liitomadussõna osisena) pealolemist: -pealne, peal-; надземный maapealne, pealmaa-, надкостный luupealne
надорвать 217a Г сов. → несов. надрывать
‣ что (veidi v. pooleldi) katki rebima ~ käristama; надорвать конверт ümbriku äärt katki rebima;
‣ кого-что ülek. ära katkestama ~ venitama, rebestama; надорвать живот kõhtu ära venitama;
◊ надорвать ~ надрывать душу ~ сердце südamesse lõikama, kelle südant vaevama; надорвать ~ надрывать животики ~ кишки со смеху ~ от смеха madalk. ennast lõhki ~ puruks ~ ribadeks naerma; надорвать ~ надрывать силы tervist laastama ~ ruineerima
‣ что (veidi v. pooleldi) katki rebima ~ käristama; надорвать конверт ümbriku äärt katki rebima;
‣ кого-что ülek. ära katkestama ~ venitama, rebestama; надорвать живот kõhtu ära venitama;
◊ надорвать ~ надрывать душу ~ сердце südamesse lõikama, kelle südant vaevama; надорвать ~ надрывать животики ~ кишки со смеху ~ от смеха madalk. ennast lõhki ~ puruks ~ ribadeks naerma; надорвать ~ надрывать силы tervist laastama ~ ruineerima
надрезать 186 Г сов. → несов. надрезывать, надрезать что (sisse v. pooleldi läbi) lõikama, sälkama, krammima, riipima; надрезать картон pappi krammima
накроить 284 Г сов. → несов. накраивать что, чего (mingit hulka) juurde lõikama; накроить белья pesu juurde lõikama
накромсать 165a Г сов. что, чего kõnek. (mingit hulka) lohakalt tükeldama ~ tükkideks lõikama; накромсать хлеба leiba räsutama
накусать 165a Г сов. → несов. накусывать kõnek.
‣ что (katki) sööma ~ hammustama; комары накусали руки käed olid sääsehammustusi ~ sääsekuppe täis ~ sääskede söödud;
‣ что, чего, чем (mingit hulka) tükkideks lõikama ~ hammustama; накусать щипцами проволоки traati tangidega tükeldama
‣ что (katki) sööma ~ hammustama; комары накусали руки käed olid sääsehammustusi ~ sääsekuppe täis ~ sääskede söödud;
‣ что, чего, чем (mingit hulka) tükkideks lõikama ~ hammustama; накусать щипцами проволоки traati tangidega tükeldama
намельчить 287a Г сов. что, чего, без доп. kõnek. (teatud hulka) peenestama; намельчить табаку tubakat lõikama ~ peenestama, он намельчил так, что невозможно прочитать ta tegi niisugust kirbukirja, et võimatu on lugeda
наперерез Н, предлог с дат. п. risti (vastu); взять наперерез risti vastu minema ~ suunduma, плыть наперерез risti vastu ujuma, побежать наперерез кому kellel (joostes) teed ära lõikama
наполосовать 172a Г сов. что, чего kõnek. (mingit hulka) ribadeks lõikama ~ tõmbama ~ rebima ~ kiskuma, ribastama
нарезать 186 Г сов. → несов. нарезать, нарезывать
‣ что, чего tükeldama, tükkideks lõikama; нарезать сало ломтиками pekki viiludeks lõikama, нарезать хлеба leiba lõikama, нарезать веников vihaoksi lõikama, нарезать землю maad ~ maatükki eraldama;
‣ что keerme(s)tama, keeret lõikama; sälkima; нарезать винт vinti keermetama;
‣ (без несов) кого kõnek. (mingit hulka) veristama;
‣ (без несов) что kõnek. (sisse) soonima; рюкзак нарезал плечи seljakott soonis õlgu
‣ что, чего tükeldama, tükkideks lõikama; нарезать сало ломтиками pekki viiludeks lõikama, нарезать хлеба leiba lõikama, нарезать веников vihaoksi lõikama, нарезать землю maad ~ maatükki eraldama;
‣ что keerme(s)tama, keeret lõikama; sälkima; нарезать винт vinti keermetama;
‣ (без несов) кого kõnek. (mingit hulka) veristama;
‣ (без несов) что kõnek. (sisse) soonima; рюкзак нарезал плечи seljakott soonis õlgu
нарезаться I 186 Г сов.
‣ чего madalk. küllalt ~ palju lõikama ~ saagima, lõikamisest ~ saagimisest väsima;
‣ несов. нарезаться, нарезываться tükelduma, lõigustuma; keermestuma
‣ чего madalk. küllalt ~ palju lõikama ~ saagima, lõikamisest ~ saagimisest väsima;
‣ несов. нарезаться, нарезываться tükelduma, lõigustuma; keermestuma
наслоить 283 Г сов. → несов. наслаивать что, чего
‣ kihistama, kihitama, kihtidena asetama, ladestama;
‣ kihtidesse jaotama; наслоить слюды vilgukivi kihiti lahti lõikama;
‣ kok. lehestama; наслоить тесто lehttaignat tegema, taignat lehestama
‣ kihistama, kihitama, kihtidena asetama, ladestama;
‣ kihtidesse jaotama; наслоить слюды vilgukivi kihiti lahti lõikama;
‣ kok. lehestama; наслоить тесто lehttaignat tegema, taignat lehestama
настричь 376 Г сов. → несов. настригать что, чего (mingit hulka) pügama; (mingit hulka kääridega) lõikuma, tükeldama, tükkideks lõikama; настричь шерсти villa pügama ~ saama, настричь бумаги paberit lõikuma
натрое Н kolmeks (osaks v. tükiks); разрезать натрое kolmeks tükiks lõikama
ноготь 16 С м. неод. küüs; ухоженные ногти hoolitsetud küüned, пилка для ногтей küüneviil, подпилить ногти küüsi viilima, стричь ногти küüsi lõikama, кусать ~ грызть ногти küüsi närima, царапаться ногтями küünistama, ноготь сходит küüs tuleb maha;
◊ до кончиков ~ до конца ногтей läbi ja lõhki; прижать к ногтю кого, брать ~ взять ~ прибирать ~ прибрать ~ подбирать ~ подобрать под ноготь кого madalk. keda oma käpa alla suruma, kellele jalga kõri peale panema, kelle kõri pihku võtma, keda pigistama; ногтя чьего не стоит pole kelle varbaküüntki ~ väikest sõrmegi väärt
◊ до кончиков ~ до конца ногтей läbi ja lõhki; прижать к ногтю кого, брать ~ взять ~ прибирать ~ прибрать ~ подбирать ~ подобрать под ноготь кого madalk. keda oma käpa alla suruma, kellele jalga kõri peale panema, kelle kõri pihku võtma, keda pigistama; ногтя чьего не стоит pole kelle varbaküüntki ~ väikest sõrmegi väärt
нож 29 С м. неод.
‣ nuga, puss; кухонный нож kööginuga, перочинный нож sulenuga (väike taskunuga), садовый нож aianuga, складной нож liigendnuga, косой нож kaldteraga nuga, nahanuga, дисковый нож tehn. ketasnuga, лезвие ножа noatera, черенок ножа noapea, финский нож soome puss;
‣ tera; нож косилки põll. niiduki vikat, строгальный нож höövlitera, нож ковша mäend. kopatera, нож отвала põll. (adra)hõlmatera;
◊ (быть) на ножах с кем kellega nugade peal ~ vaenujalal olema; ложиться ~ лечь под нож kõnek. noa alla minema (operatsioonile); (умирать ~ умереть) под ножом kõnek. operatsioonilaual (surema); нож в сердце кому hoop otse südamesse; нож острый для кого, кому lausa ~ päris piin kellele; как ножом по сердцу otse südamesse (lõikama); приставать ~ пристать с ножом к горлу к кому kõnek. kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima, mitte hingerahu andma
‣ nuga, puss; кухонный нож kööginuga, перочинный нож sulenuga (väike taskunuga), садовый нож aianuga, складной нож liigendnuga, косой нож kaldteraga nuga, nahanuga, дисковый нож tehn. ketasnuga, лезвие ножа noatera, черенок ножа noapea, финский нож soome puss;
‣ tera; нож косилки põll. niiduki vikat, строгальный нож höövlitera, нож ковша mäend. kopatera, нож отвала põll. (adra)hõlmatera;
◊ (быть) на ножах с кем kellega nugade peal ~ vaenujalal olema; ложиться ~ лечь под нож kõnek. noa alla minema (operatsioonile); (умирать ~ умереть) под ножом kõnek. operatsioonilaual (surema); нож в сердце кому hoop otse südamesse; нож острый для кого, кому lausa ~ päris piin kellele; как ножом по сердцу otse südamesse (lõikama); приставать ~ пристать с ножом к горлу к кому kõnek. kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima, mitte hingerahu andma
обескрылить 269a Г сов. → несов. обескрыливать кого tiibu ära lõikama ~ võtma ~ kärpima (ka ülek.), tiivutuks tegema
обжать II 221 (буд. вр. обожну, обожнёшь...) Г сов. → несов. обжинать что kõnek. vilja mille ümbert ära lõikama; murd. vilja (ära) lõikama; обжать куст põõsa ümbert vilja ära lõikama, обжать поле põldu koristama ~ põimama
обрезать 186 Г сов. → несов. обрезать, обрезывать
‣ что, чем (ära, maha, lühemaks, sisse) lõikama (ka ülek.), pügama, kärpima; обрезать ногти küüsi lõikama, обрезать волосы juukseid maha lõikama ~ kärpima ~ piirama, обрезать платье kleiti lühemaks tegema, обрезать крылья tiibu kärpima (ka ülek.), обрезать палец sõrme lõikama;
‣ что ülek. kõnek. (järsult) katkestama; обрезать на первом слове esimeselt sõnalt katkestama;
‣ кого-что ümber lõikama, ümberlõikamist tegema
‣ что, чем (ära, maha, lühemaks, sisse) lõikama (ka ülek.), pügama, kärpima; обрезать ногти küüsi lõikama, обрезать волосы juukseid maha lõikama ~ kärpima ~ piirama, обрезать платье kleiti lühemaks tegema, обрезать крылья tiibu kärpima (ka ülek.), обрезать палец sõrme lõikama;
‣ что ülek. kõnek. (järsult) katkestama; обрезать на первом слове esimeselt sõnalt katkestama;
‣ кого-что ümber lõikama, ümberlõikamist tegema
обрезаться 186 Г сов. → несов. обрезаться, обрезываться чем, без доп. endale sisse lõikama, sõrme, kätte vm. lõikama; обрезаться ножом noaga kätte vm. lõikama
обстричь 376 Г сов. → несов. обстригать кого-что kõnek. maha ~ ära lõikama, pügama; обстричь волосы juukseid maha lõikama, обстричь дерево puud pügama
обстричься 376 Г сов. → несов. обстригаться kõnek. endal juukseid maha ~ lühemaks lõigata laskma ~ lõikama
окоротить 295 Г сов. → несов. окорачивать что kõnek. liiga lühikeseks ~ jupiks ~ jupatsiks tegema ~ lõikama ~ kärpima; окоротить платье kleiti liiga lühikeseks tegema
оперировать 171a Г opereerima (несов. (с) чем, без доп. tegutsema, tehinguid sooritama; andmeid kasutama; сов. и несов. кого-что, без доп. med. operatsiooni tegema, lõikama); оперировать акциями aktsiatega opereerima, оперировать валютой valuutaoperatsioone tegema, оперировать точными сведениями täpseid andmeid kasutama, оперировать больного haiget opereerima
остричь 376 Г сов. → несов. остригать кого-что (ära, maha) lõikama ~ pügama ~ niitma; остричь ногти küüsi maha lõikama, остричь дерево puud pügama, остричь овцу lammast niitma, остричь наголо (pead) paljaks ajama; vrd. стричь
остричься 376 Г сов. → несов. остригаться endal juukseid maha lõikama ~ lõigata laskma (näit. patse); endal pead paljaks pügama; vrd. стричься
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
откромсать 165a Г сов. что kõnek. (tükki küljest) nüsima; откромсать кусок хлеба leiva küljest tükki nüsima, откромсать рукава käiseid maha nüsima ~ lõikama
отполосовать 172a Г сов.
‣ что kõnek. ribastama, ribadeks lõikama ~ tõmbama;
‣ кого ülek. madalk. (nuudi v. piitsa v. rihmaga) jutiliseks ~ vorbiliseks peksma
‣ что kõnek. ribastama, ribadeks lõikama ~ tõmbama;
‣ кого ülek. madalk. (nuudi v. piitsa v. rihmaga) jutiliseks ~ vorbiliseks peksma
отрезать 186 Г сов. → несов. отрезать, van. отрезывать
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) lõikama ~ saagima; отрезать все пути kõiki teid ära lõikama ~ sulgema, отрезать кусок хлеба leivaviilu lõikama, отрезать ногу jalga amputeerima (haiglas), кому отрезало ногу kes jäi jalast ilma (õnnetusjuhtumi tõttu);
‣ кого-что, от кого-чего ülek. lahutama, eraldama, ära lõikama, (teed) sulgema; батальон оказался отрезанным от полка pataljon oli polgust ära lõigatud, три месяца зимовье отрезано от мира kolme kuu vältel pole talvitajail sidet muu maailmaga, kolm kuud on talvitajad muust maailmast ära lõigatud ~ isoleeritud, дорога в город отрезана teed linna pole, tee linna on suletud ~ ära lõigatud;
‣ что, чего (piiriga) eraldama; отрезать земли подо что maad eraldama mille tarvis;
‣ ülek. kõnek. teravalt ütlema, sähvama, nähvama;
◊ как ножом отрезать kõnek. kategooriliselt vastama ~ ära ütlema; как (ножом) отрезало kõnek. nagu peoga pühitud, nagu noaga lõigatult; отрезанный ломоть kõnek. (perest jne.) lahkulöönud liige
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) lõikama ~ saagima; отрезать все пути kõiki teid ära lõikama ~ sulgema, отрезать кусок хлеба leivaviilu lõikama, отрезать ногу jalga amputeerima (haiglas), кому отрезало ногу kes jäi jalast ilma (õnnetusjuhtumi tõttu);
‣ кого-что, от кого-чего ülek. lahutama, eraldama, ära lõikama, (teed) sulgema; батальон оказался отрезанным от полка pataljon oli polgust ära lõigatud, три месяца зимовье отрезано от мира kolme kuu vältel pole talvitajail sidet muu maailmaga, kolm kuud on talvitajad muust maailmast ära lõigatud ~ isoleeritud, дорога в город отрезана teed linna pole, tee linna on suletud ~ ära lõigatud;
‣ что, чего (piiriga) eraldama; отрезать земли подо что maad eraldama mille tarvis;
‣ ülek. kõnek. teravalt ütlema, sähvama, nähvama;
◊ как ножом отрезать kõnek. kategooriliselt vastama ~ ära ütlema; как (ножом) отрезало kõnek. nagu peoga pühitud, nagu noaga lõigatult; отрезанный ломоть kõnek. (perest jne.) lahkulöönud liige
отсечь 378a Г сов. → несов. отсекать кого-что, от кого-чего (otsast) maha raiuma; ülek. ära lõikama; отсечь топором сук oksa kirvega maha raiuma, отсечь пехоту от танков jalaväge tankidest ära lõikama
отстричь 376 Г сов. → несов. отстригать что, от чего lühemaks ~ maha lõikama, kärpima; отстричь волосы juukseid lõikama
отхватить 316a Г сов. → несов. отхватывать что
‣ kõnek. (jõuga) otsast ~ küljest maha ~ ära raiuma ~ lõikama ~ rebima ~ naksama ~ kaksama; отхватить топором палец kirvega sõrme maha lööma;
‣ madalk. kahmama, krabama; отхватить большой кусок земли maalahmakat endale kahmama, отхватить выговор ülek. noomitust kraesse saama;
‣ kõnek. millega (osavalt, kiiresti) hakkama ~ maha saama, mida vihtuma ~ vuhtima;
‣ van. kõrvale ~ tagasi tõmbama; отхватить руку kätt tagasi tõmbama
‣ kõnek. (jõuga) otsast ~ küljest maha ~ ära raiuma ~ lõikama ~ rebima ~ naksama ~ kaksama; отхватить топором палец kirvega sõrme maha lööma;
‣ madalk. kahmama, krabama; отхватить большой кусок земли maalahmakat endale kahmama, отхватить выговор ülek. noomitust kraesse saama;
‣ kõnek. millega (osavalt, kiiresti) hakkama ~ maha saama, mida vihtuma ~ vuhtima;
‣ van. kõrvale ~ tagasi tõmbama; отхватить руку kätt tagasi tõmbama
пасынковать 172a Г сов. и несов. что aiand. külgvõsusid eemaldama ~ ära lõikama; пасынковать помидоры tomatitel külgvõsusid eemaldama ~ kärpima
перебежать 182 Г сов. → несов. перебегать что, через что üle jooksma (к кому, куда ka ülek. kõnek.), ühest kohast teise jooksma; ülek. üle libisema; перебежать улицу ~ через улицу üle tänava jooksma, перебежать в соседний двор naaberõue jooksma ~ pagema, перебежать на сторону врага vaenlase poole üle jooksma, её взгляд перебежал с картины на вазу ta pilk libises maalilt vaasile;
◊ перебежать ~ перебегать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest ette jõudma
◊ перебежать ~ перебегать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest ette jõudma
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
пережать II 221 Г сов. → несов. пережинать что kõnek. ära lõikama (hulga v. kogu vilja kohta); пережать всю рожь kogu rukist kokku saama, rukkilõikust lõpetama
перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
перекроить 284 Г сов. → несов. перекраивать что
‣ uuesti ~ uutmoodi (juurde) lõikama;
‣ kõnek. (ajapikku palju v. kõike) juurde lõikama;
‣ ülek. kõnek. põhjalikult muutma, ümber tegema; перекроить пьесу näidendit põhjalikult ümber tegema ~ ümber töötama, перекроить жизнь elule uut pööret andma
‣ uuesti ~ uutmoodi (juurde) lõikama;
‣ kõnek. (ajapikku palju v. kõike) juurde lõikama;
‣ ülek. kõnek. põhjalikult muutma, ümber tegema; перекроить пьесу näidendit põhjalikult ümber tegema ~ ümber töötama, перекроить жизнь elule uut pööret andma
перекусить Г сов. → несов. перекусывать
‣ 319a что katki ~ puruks ~ läbi ~ pooleks hammustama; перекусить нитку niiti katki hammustama, перекусить кусачками проволоку traati tangidega läbi lõikama;
‣ 319b, чего, без доп. kõnek. kerget einet võtma, pisut keha kinnitama, mida hamba alla pistma
‣ 319a что katki ~ puruks ~ läbi ~ pooleks hammustama; перекусить нитку niiti katki hammustama, перекусить кусачками проволоку traati tangidega läbi lõikama;
‣ 319b, чего, без доп. kõnek. kerget einet võtma, pisut keha kinnitama, mida hamba alla pistma
перерезать 186 Г сов. → несов. перерезать, перерезывать
‣ что läbi ~ katki lõikama;
‣ что ülek. läbima, lõhestama; поле перерезали овраги jäärakud läbisid põldu, глубокие морщины перерезали его лоб sügavad kortsud katsid ta otsaesist;
‣ что, кому-чему ära lõikama, tõkestama, kinni panema, risti tee peal ees olema; перерезать дорогу teed tõkestama ~ ära lõikama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (üksteise järel kõiki v. paljusid) veristama ~ tapma ~ maha murdma
‣ что läbi ~ katki lõikama;
‣ что ülek. läbima, lõhestama; поле перерезали овраги jäärakud läbisid põldu, глубокие морщины перерезали его лоб sügavad kortsud katsid ta otsaesist;
‣ что, кому-чему ära lõikama, tõkestama, kinni panema, risti tee peal ees olema; перерезать дорогу teed tõkestama ~ ära lõikama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (üksteise järel kõiki v. paljusid) veristama ~ tapma ~ maha murdma
перерезаться 186 Г сов. → несов. перерезаться, перерезываться
‣ (lõikamisel) katki minema; проволока легко перерезалась traat laskis end kergesti lõigata, traati oli kerge (katki) lõigata;
‣ чем kõnek. (endale) mitmest kohast sisse lõikama; перерезаться бритвой habemenoaga (endale) mitmest kohast sisse lõikama;
‣ (без несов) kõnek. end surnuks pistma ~ torkama (paljude kohta); с кем (üksteist) pussitama
‣ (lõikamisel) katki minema; проволока легко перерезалась traat laskis end kergesti lõigata, traati oli kerge (katki) lõigata;
‣ чем kõnek. (endale) mitmest kohast sisse lõikama; перерезаться бритвой habemenoaga (endale) mitmest kohast sisse lõikama;
‣ (без несов) kõnek. end surnuks pistma ~ torkama (paljude kohta); с кем (üksteist) pussitama
пересечь I 378a (действ. прич. прош. вр. пересекший, дееприч. прош. вр. пересекши) Г сов. → несов. пересекать
‣ кого-что kõnek. läbi ~ pooleks ~ katki raiuma ~ lõikama; пересечь пополам pooleks raiuma, пересечь автоматной очередью automaadivalanguga läbi tikkima;
‣ что (risti) üle minema ~ sõitma, ületama; пересечь дорогу (risti) üle tee minema, пересечь океан üle ookeani sõitma, пересечь границу piiri ületama, пересечь экватор ekvaatorit ületama, üle ekvaatori minema ~ sõitma, пересечь площадь üle väljaku minema, väljakut ületama;
‣ что läbima; этот район пересекут две железные дороги seda piirkonda hakkab läbima ~ sellest piirkonnast hakkab läbi minema kaks raudteed;
‣ что кому-чему ülek. tõkestama; пересечь дорогу кому kelle(l) teed tõkestama
‣ кого-что kõnek. läbi ~ pooleks ~ katki raiuma ~ lõikama; пересечь пополам pooleks raiuma, пересечь автоматной очередью automaadivalanguga läbi tikkima;
‣ что (risti) üle minema ~ sõitma, ületama; пересечь дорогу (risti) üle tee minema, пересечь океан üle ookeani sõitma, пересечь границу piiri ületama, пересечь экватор ekvaatorit ületama, üle ekvaatori minema ~ sõitma, пересечь площадь üle väljaku minema, väljakut ületama;
‣ что läbima; этот район пересекут две железные дороги seda piirkonda hakkab läbima ~ sellest piirkonnast hakkab läbi minema kaks raudteed;
‣ что кому-чему ülek. tõkestama; пересечь дорогу кому kelle(l) teed tõkestama
перехватить 316a Г сов. → несов. перехватывать
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
пластать 165a Г несов. кого-что kõnek. kihtideks ~ viiludeks ~ kihiti ~ pikuti pooleks lõikama, kihitama; пластать дёрн mätast lõikama, пластать рыбу kala rappima ~ rookima (pikuti pooleks lõigates)
плод 2 С м. неод.
‣ vili (ka ülek.); puuvili; съедобные плоды söödavad viljad, ложный плод bot. ebavili, плоды трудов töövili;
‣ anat. loode, feetus, vililane; недоношенный плод enneaegne (laps);
◊ запретный плод сладок vanas. keelatud vili on magus; приносить ~ принести ~ давать ~ дать плоды vilja kandma; вкушать ~ вкусить ~ пожинать ~ пожать плоды чего mille vilja maitsma; пожинать плоды чужого труда võõrast (töö)vilja lõikama
‣ vili (ka ülek.); puuvili; съедобные плоды söödavad viljad, ложный плод bot. ebavili, плоды трудов töövili;
‣ anat. loode, feetus, vililane; недоношенный плод enneaegne (laps);
◊ запретный плод сладок vanas. keelatud vili on magus; приносить ~ принести ~ давать ~ дать плоды vilja kandma; вкушать ~ вкусить ~ пожинать ~ пожать плоды чего mille vilja maitsma; пожинать плоды чужого труда võõrast (töö)vilja lõikama
под II предлог I с вин. п.
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
подрезать 186 Г сов. → несов. подрезать, подрезывать
‣ что ära ~ lühemaks lõikama, pügama, kärpima (ka ülek.); подрезать волосы juukseid lühemaks lõikama, подрезать деревья puid pügama, подрезать мяч palli vahelt ära lõikama;
‣ что (alt) läbi ~ maha lõikama; sisse lõikama; подрезать дёрн murukamarat alt läbi lõikama;
‣ ülek. kõnek. что nurja ajama, nurjama; кого jalust maha lööma; подрезать чьи надежды kelle lootusi nurja ajama;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks lõikama; подрезать хлеба leiba juurde lõikama;
‣ что (nahapinnale) sisselõiget tegema;
‣ tehn. (otspinda) treima;
◊ подрезать ~ подрезать ~ подсечь ~ подсекать крылья кому tiibu kärpima kellel
‣ что ära ~ lühemaks lõikama, pügama, kärpima (ka ülek.); подрезать волосы juukseid lühemaks lõikama, подрезать деревья puid pügama, подрезать мяч palli vahelt ära lõikama;
‣ что (alt) läbi ~ maha lõikama; sisse lõikama; подрезать дёрн murukamarat alt läbi lõikama;
‣ ülek. kõnek. что nurja ajama, nurjama; кого jalust maha lööma; подрезать чьи надежды kelle lootusi nurja ajama;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks lõikama; подрезать хлеба leiba juurde lõikama;
‣ что (nahapinnale) sisselõiget tegema;
‣ tehn. (otspinda) treima;
◊ подрезать ~ подрезать ~ подсечь ~ подсекать крылья кому tiibu kärpima kellel
подровнять 254a (страд. прич. прош. вр. подровненный, кр. ф. подровнен, подровнятьа, подровнятьо, подровнятьы) Г сов. → несов. подравнивать
‣ что tasandama, siledaks ~ tasaseks tegema ~ lõikama; подровнять волосы juukseid tasandama;
‣ что, под кого-что kellega-millega kohandama
‣ что tasandama, siledaks ~ tasaseks tegema ~ lõikama; подровнять волосы juukseid tasandama;
‣ что, под кого-что kellega-millega kohandama
подсечь 378 (дееприч. прош. вр. подсекши, действ. прич. прош. вр. подсекший) Г сов. → несов. подсекать
‣ что maha ~ sisse lõikama ~ raiuma;
‣ что kõnek. kärpima (juuste, habeme vm. kohta); подсечённая грива kärbitud lakk (hobusel);
‣ etn. aletama, alet tegema;
‣ кого-что (jalust) maha rabama ~ lööma, ülek. kõnek. ka põntsu panema kellele-millele;
‣ кого ülek. kõnek. haavama;
‣ что, без доп. (õnge) välja rapsama;
◊ подсечь ~ подсекать крылья кому kelle tiibu kärpima
‣ что maha ~ sisse lõikama ~ raiuma;
‣ что kõnek. kärpima (juuste, habeme vm. kohta); подсечённая грива kärbitud lakk (hobusel);
‣ etn. aletama, alet tegema;
‣ кого-что (jalust) maha rabama ~ lööma, ülek. kõnek. ka põntsu panema kellele-millele;
‣ кого ülek. kõnek. haavama;
‣ что, без доп. (õnge) välja rapsama;
◊ подсечь ~ подсекать крылья кому kelle tiibu kärpima
подстричь 376 Г сов. → несов. подстригать
‣ что lühemaks lõikama, kärpima; pügama; подстричь ногти küüsi lõikama, подстричь бороду habet kärpima, подстричь деревья puid pügama;
‣ кого kelle juukseid lõikama, keda pügama (ka koera kohta); подстричь кого под машинку kellel masinaga juukseid lõikama
‣ что lühemaks lõikama, kärpima; pügama; подстричь ногти küüsi lõikama, подстричь бороду habet kärpima, подстричь деревья puid pügama;
‣ кого kelle juukseid lõikama, keda pügama (ka koera kohta); подстричь кого под машинку kellel masinaga juukseid lõikama
пожать II 221 Г сов.
‣ van., madalk. viljalõikust (ära) lõpetama, (vilja) ära lõikama;
‣ несов. пожинать ülek. liter. lõikama, võitma; пожать плоды своих трудов oma töövilja lõikama, пожать славу kuulsust võitma;
◊ пожать ~ пожинать лавры loorbereid lõikama; что посеешь, то и пожнёшь vanas. kuidas külvad, nõnda lõikad; кто посеет ветер, пожнёт бурю vanas. kes külvab tuult, see lõikab tormi
‣ van., madalk. viljalõikust (ära) lõpetama, (vilja) ära lõikama;
‣ несов. пожинать ülek. liter. lõikama, võitma; пожать плоды своих трудов oma töövilja lõikama, пожать славу kuulsust võitma;
◊ пожать ~ пожинать лавры loorbereid lõikama; что посеешь, то и пожнёшь vanas. kuidas külvad, nõnda lõikad; кто посеет ветер, пожнёт бурю vanas. kes külvab tuult, see lõikab tormi
поживиться 300 Г сов. за счёт кого, чем, без доп. kõnek. kelle arvel, kust kasu saama ~ lõikama; там есть чем поживиться seal on, mida lõigata ~ võtta, sealt annab võtta, поживиться чужим добром võõrast vara ~ kraami endale kahmama
покроить 284 Г сов.
‣ что kõnek. (kõike, palju) juurde lõikama;
‣ что, без доп. (mõnda aega) juurde lõikama
‣ что kõnek. (kõike, palju) juurde lõikama;
‣ что, без доп. (mõnda aega) juurde lõikama
полосовать 172a Г несов.
‣ кого-что, чем madalk. triibuliseks ~ vorbiliseks peksma ~ piitsutama;
‣ что, чем ribastama, ribadeks lõikama ~ lõikuma;
‣ ülek. что lõikuma, läbi lõikama; луч прожектора полосовал тьму prožektorikiir rebestas pimedust ~ lõikus läbi pimeduse; vrd. исполосовать
‣ кого-что, чем madalk. triibuliseks ~ vorbiliseks peksma ~ piitsutama;
‣ что, чем ribastama, ribadeks lõikama ~ lõikuma;
‣ ülek. что lõikuma, läbi lõikama; луч прожектора полосовал тьму prožektorikiir rebestas pimedust ~ lõikus läbi pimeduse; vrd. исполосовать
польза 51 С ж. неод. (без мн. ч.) kasu, tulu; kasulikkus; в пользу кого kelle kasuks, 1:0 в пользу нашей команды 1:0 meie meeskonna kasuks, это говорит в его пользу see räägib tema kasuks, извлечь пользу из чего millest kasu lõikama, приносить пользу кому kellele kasu tooma, пойти на пользу kasuks olema ~ tulema, head tegema, с пользой для дела kasulikult, польза спорта spordi kasulikkus
поперёк
‣ Н risti, ristipidi; põiki, põigiti; разрезать поперёк risti läbi lõikama, лежать поперёк põiki lamama, слова не скажет поперёк ülek. kõnek. ei ütle ühtegi sõna vastu, ei räägi kunagi vastu;
‣ предлог с род. п. risti, põiki (üle); поперёк улицы risti ~ põiki üle tänava, поперёк чьей воли ülek. kõnek. vastu kelle tahtmist, kelle tahtele risti vastu;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; поперёк себя шире madalk. nii pikk kui lai (paksu inimese kohta); становиться ~ стать ~ стоять поперёк дороги кому kõnek. kellel risti tee peal ees olema ~ seisma; вставать ~ встать поперёк горла кому kellele ristiks kaelas ~ tülinaks olema
‣ Н risti, ristipidi; põiki, põigiti; разрезать поперёк risti läbi lõikama, лежать поперёк põiki lamama, слова не скажет поперёк ülek. kõnek. ei ütle ühtegi sõna vastu, ei räägi kunagi vastu;
‣ предлог с род. п. risti, põiki (üle); поперёк улицы risti ~ põiki üle tänava, поперёк чьей воли ülek. kõnek. vastu kelle tahtmist, kelle tahtele risti vastu;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; поперёк себя шире madalk. nii pikk kui lai (paksu inimese kohta); становиться ~ стать ~ стоять поперёк дороги кому kõnek. kellel risti tee peal ees olema ~ seisma; вставать ~ встать поперёк горла кому kellele ristiks kaelas ~ tülinaks olema
пополам Н
‣ pooleks, kaheks; разрезать пополам pooleks lõikama, разделить пополам pooleks ~ kaheks jaotama ~ jagama;
‣ с предлогом «с» образует предложное сочетание: с чем pooleks, kaheks; с кем kahe peale, kahasse; сок пополам с водой veega pooleks (lahjendatud) mahl, снег пополам с дождём (lume)lörts, lobjakas, снимать комнату пополам с кем kahe peale ~ kahekesi tuba üürima;
◊ с грехом пополам kõnek. patuga pooleks, läbi häda, kuidagimoodi; с горем пополам kõnek. läbi häda, suure surmaga
‣ pooleks, kaheks; разрезать пополам pooleks lõikama, разделить пополам pooleks ~ kaheks jaotama ~ jagama;
‣ с предлогом «с» образует предложное сочетание: с чем pooleks, kaheks; с кем kahe peale, kahasse; сок пополам с водой veega pooleks (lahjendatud) mahl, снег пополам с дождём (lume)lörts, lobjakas, снимать комнату пополам с кем kahe peale ~ kahekesi tuba üürima;
◊ с грехом пополам kõnek. patuga pooleks, läbi häda, kuidagimoodi; с горем пополам kõnek. läbi häda, suure surmaga
попользоваться 171 Г сов. kõnek.
‣ чем mida (mõnda aega) tarvitama ~ pruukima ~ kasutama;
‣ чем, без доп. kasu lõikama ~ saama millest, ära kasutama mida;
‣ van. end ravitsema, ravil käima, ravi saama
‣ чем mida (mõnda aega) tarvitama ~ pruukima ~ kasutama;
‣ чем, без доп. kasu lõikama ~ saama millest, ära kasutama mida;
‣ van. end ravitsema, ravil käima, ravi saama
порезать 186 Г сов.
‣ что, чем sisse lõikama; порезать палец näppu lõikama, он порезал пятку стеклом ta astus kanna klaasi otsa katki, klaasikild lõikas ta kanna katki;
‣ кого madalk. (kõiki, paljusid) tapma ~ veristama ~ maha murdma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõikama; что, чего, без доп. (mõnda aega, vähesel määral) lõikama; порезать хлеба natuke leiba lahti lõikama
‣ что, чем sisse lõikama; порезать палец näppu lõikama, он порезал пятку стеклом ta astus kanna klaasi otsa katki, klaasikild lõikas ta kanna katki;
‣ кого madalk. (kõiki, paljusid) tapma ~ veristama ~ maha murdma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõikama; что, чего, без доп. (mõnda aega, vähesel määral) lõikama; порезать хлеба natuke leiba lahti lõikama
порезаться 186 Г сов. чем, без доп. endale sisse lõikama; порезаться бритвой žiletiga sisse lõikama, мальчик порезался ножом poiss lõikas noaga sõrme ~ kätte
постричь 376 Г сов. → несов. постригать
‣ кого-что, без доп. (juukseid) lõikama; постричь мальчика poisil juukseid lõikama, постричь под мальчика poisipead lõikama;
‣ кого, в кого kirikl. mungaks ~ nunnaks pühitsema; постричь в монахи mungaks pühitsema, постричь в монахини nunnaks pühitsema
‣ кого-что, без доп. (juukseid) lõikama; постричь мальчика poisil juukseid lõikama, постричь под мальчика poisipead lõikama;
‣ кого, в кого kirikl. mungaks ~ nunnaks pühitsema; постричь в монахи mungaks pühitsema, постричь в монахини nunnaks pühitsema
пригородить 313a, буд. вр. также 290 Г сов. → несов. пригораживать что, к чему
‣ kõnek. (tara edasitõstmisega maad) juurde lõikama, juurde tarastama;
‣ van. juurde ehitama
‣ kõnek. (tara edasitõstmisega maad) juurde lõikama, juurde tarastama;
‣ van. juurde ehitama
прирезать 186 Г сов.
‣ несов. прирезывать кого kõnek. (terariistaga) tapma, kõri läbi lõikama, veristama;
‣ несов. прирезать, прирезывать что, чего (maad) juurde lõikama ~ mõõtma; прирезать земли maad juurde mõõtma;
‣ несов. прирезать, прирезывать sisse lõikama, süvistama; прирезать замок ukselukku (sisse tappides) paigaldama
‣ несов. прирезывать кого kõnek. (terariistaga) tapma, kõri läbi lõikama, veristama;
‣ несов. прирезать, прирезывать что, чего (maad) juurde lõikama ~ mõõtma; прирезать земли maad juurde mõõtma;
‣ несов. прирезать, прирезывать sisse lõikama, süvistama; прирезать замок ukselukku (sisse tappides) paigaldama
прожать II 221 Г сов. → несов. прожинать
‣ что, в чём, чем (mingit kogust) vilja lõikama, õsuma; (riba v. rada) sisse õsuma; прожать дорожку во ржи rukkisse rada õsuma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. ajani) õsuma ~ vilja lõikama ~ põimama (van.)
‣ что, в чём, чем (mingit kogust) vilja lõikama, õsuma; (riba v. rada) sisse õsuma; прожать дорожку во ржи rukkisse rada õsuma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. ajani) õsuma ~ vilja lõikama ~ põimama (van.)
прорезать 186 Г сов. → несов. прорезать, прорезывать
‣ что, чем sisse ~ läbi ~ välja lõikama, pilu ~ sälku sisse lõikama; прорезать ворот kaelaauku (sisse) lõikama, прорезать петли nööpauke sisse lõikama, прорезать окно aknaava sisse saagima ~ raiuma;
‣ что ülek. põiki ~ pikuti läbi lõikama ~ minema, läbima, läbistama; lõhestama; дорога прорезала лес tee läks läbi metsa ~ viis metsast läbi, молния прорезала небо välk lõhestas taevavõlvi, морщины прорезали лоб laubal olid sügavad kortsud;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) lõikama
‣ что, чем sisse ~ läbi ~ välja lõikama, pilu ~ sälku sisse lõikama; прорезать ворот kaelaauku (sisse) lõikama, прорезать петли nööpauke sisse lõikama, прорезать окно aknaava sisse saagima ~ raiuma;
‣ что ülek. põiki ~ pikuti läbi lõikama ~ minema, läbima, läbistama; lõhestama; дорога прорезала лес tee läks läbi metsa ~ viis metsast läbi, молния прорезала небо välk lõhestas taevavõlvi, морщины прорезали лоб laubal olid sügavad kortsud;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) lõikama
простричь 376 Г сов. → несов. простригать
‣ что (viirgu v. riba) sisse pügama ~ lõikama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) pügama ~ juukseid lõikama ~ pügamisega ametis olema
‣ что (viirgu v. riba) sisse pügama ~ lõikama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) pügama ~ juukseid lõikama ~ pügamisega ametis olema
протянуть 339a Г сов. → несов. протягивать
‣ что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama ~ juhtima ~ välja viima, протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;
‣ что, (к) кому ette ~ välja sirutama, ulatama, küünitama; протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;
‣ что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama ~ ajama;
‣ что tõmbekammiga lõikama;
‣ что kõnek. edasi ~ paigast tirima ~ vedama ~ tõmbama, lohistama; протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama ~ tirima;
‣ что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama ~ ütlema; протянуть ноту nooti venitama ~ pikemalt hoidma, протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;
‣ 339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;
‣ 339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);
‣ кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama ~ pähe andma;
‣ кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama;
◊ протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama ~ sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama; протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama
‣ что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama ~ juhtima ~ välja viima, протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;
‣ что, (к) кому ette ~ välja sirutama, ulatama, küünitama; протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;
‣ что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama ~ ajama;
‣ что tõmbekammiga lõikama;
‣ что kõnek. edasi ~ paigast tirima ~ vedama ~ tõmbama, lohistama; протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama ~ tirima;
‣ что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama ~ ütlema; протянуть ноту nooti venitama ~ pikemalt hoidma, протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;
‣ 339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;
‣ 339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);
‣ кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama ~ pähe andma;
‣ кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama;
◊ протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama ~ sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama; протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama
пуститься 317 Г сов. → несов. пускаться kõnek.
‣ куда kuhu asuma; пуститься в путь teele asuma, пуститься в море merele minema, пуститься следом järele minema ~ sõitma;
‣ во что, с инф. sööstma, tormama; пуститься бежать põgenema, lõikama panema, punuma pistma, пуститься в погоню järele sööstma ~ tormama;
‣ во что, с инф. hakkama, kukkuma mida tegema, laskuma millesse; пуститься в дискуссию ägedalt diskuteerima hakkama, пуститься в споры vaidlema kukkuma, vaidlusse laskuma, пуститься в переговоры innukalt läbirääkimisi alustama, пуститься в подробности üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma, пуститься в воспоминания mälestusi heietama hakkama, пуститься в пляс tantsu vihtuma hakkama, пуститься в рассуждения pikalt ~ laialt arutlema hakkama ~ kukkuma;
‣ на что mida appi ~ kasutusele võtma; пуститься на хитрости kavalust appi võtma, kavaldamise peale välja minema;
◊ пуститься во все тяжкие kõnek. (1) ringi tõmbama hakkama, laiale teele minema, (2) kõiki rattaid käima panema, kõiki abinõusid kasutusele võtma
‣ куда kuhu asuma; пуститься в путь teele asuma, пуститься в море merele minema, пуститься следом järele minema ~ sõitma;
‣ во что, с инф. sööstma, tormama; пуститься бежать põgenema, lõikama panema, punuma pistma, пуститься в погоню järele sööstma ~ tormama;
‣ во что, с инф. hakkama, kukkuma mida tegema, laskuma millesse; пуститься в дискуссию ägedalt diskuteerima hakkama, пуститься в споры vaidlema kukkuma, vaidlusse laskuma, пуститься в переговоры innukalt läbirääkimisi alustama, пуститься в подробности üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma, пуститься в воспоминания mälestusi heietama hakkama, пуститься в пляс tantsu vihtuma hakkama, пуститься в рассуждения pikalt ~ laialt arutlema hakkama ~ kukkuma;
‣ на что mida appi ~ kasutusele võtma; пуститься на хитрости kavalust appi võtma, kavaldamise peale välja minema;
◊ пуститься во все тяжкие kõnek. (1) ringi tõmbama hakkama, laiale teele minema, (2) kõiki rattaid käima panema, kõiki abinõusid kasutusele võtma
разрезать 169a Г несов. → сов. разрезать что
‣ lahti ~ katki ~ lõhki ~ läbi ~ tükkideks lõikama; разрезать хлеб leiba lahti lõikama, разрезать книгу raamatut lahti lõikama, разрезать нарыв paiset lahti lõikama, разрезать коммуникации ühendusteid läbi lõikama;
‣ ülek. lõikama, poolitama, jaotama; пароход разрезает волны laev lõikab laineid, река разрезает город jõgi lõikab ~ poolitab ~ jaotab linna kaheks
‣ lahti ~ katki ~ lõhki ~ läbi ~ tükkideks lõikama; разрезать хлеб leiba lahti lõikama, разрезать книгу raamatut lahti lõikama, разрезать нарыв paiset lahti lõikama, разрезать коммуникации ühendusteid läbi lõikama;
‣ ülek. lõikama, poolitama, jaotama; пароход разрезает волны laev lõikab laineid, река разрезает город jõgi lõikab ~ poolitab ~ jaotab linna kaheks
расклёшить 271a Г сов. → несов. расклёшивать что klošiks lõikama, (riietuseset) alt laienevaks tegema; расклёшить юбку seelikut klošiks lõikama
раскроить 284 Г сов. → несов. раскраивать что
‣ juurde ~ välja lõikama; раскроить пальто mantlit juurde lõikama, раскроить рубашку särki välja lõikama;
‣ madalk. lõhki ~ puruks lööma; раскроить голову pead lõhki ~ puruks lööma
‣ juurde ~ välja lõikama; раскроить пальто mantlit juurde lõikama, раскроить рубашку särki välja lõikama;
‣ madalk. lõhki ~ puruks lööma; раскроить голову pead lõhki ~ puruks lööma
раскрошить 311a Г сов. → несов. раскрашивать II что
‣ peeneks ~ raasudeks ~ tükkideks murendama ~ pudendama ~ tegema, raasutama; раскрошить хлеб leiba raasutama, раскрошить табак tubakat (peeneks) lõikama;
‣ maha pudendama ~ pudistama, puru maha ajama
‣ peeneks ~ raasudeks ~ tükkideks murendama ~ pudendama ~ tegema, raasutama; раскрошить хлеб leiba raasutama, раскрошить табак tubakat (peeneks) lõikama;
‣ maha pudendama ~ pudistama, puru maha ajama
распластать 165a Г сов. → несов. распластывать
‣ что kihtideks ~ viiludeks ~ kihiti ~ pikuti pooleks lõikama, kihitama; распластать рыбу kala fileerima;
‣ что laiaks pressima ~ suruma;
‣ кого-что kõnek. pikali ~ siruli panema; välja sirutama; распластать крылья tiibu välja sirutama
‣ что kihtideks ~ viiludeks ~ kihiti ~ pikuti pooleks lõikama, kihitama; распластать рыбу kala fileerima;
‣ что laiaks pressima ~ suruma;
‣ кого-что kõnek. pikali ~ siruli panema; välja sirutama; распластать крылья tiibu välja sirutama
распластовать 172a Г сов. → несов. распластывать кого-что kihtideks ~ viiludeks ~ kihiti ~ pikuti pooleks lõikama, kihitama
располосовать 172a Г сов. кого-что kõnek.
‣ ribadeks kiskuma ~ lõikama ~ rebima;
‣ vorpe ~ vermeid kehale jätma ~ tegema
‣ ribadeks kiskuma ~ lõikama ~ rebima;
‣ vorpe ~ vermeid kehale jätma ~ tegema
распороть 252 Г сов. → несов. распарывать
‣ что (õmblusi, tikandit) lahti ~ üles harutama; распороть юбку seelikut lahti harutama;
‣ кого-что, чем kõnek. lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama; sisse lõikama; распороть ногу стеклом jalga klaasikillu otsa katki astuma, klaasikildu jalga astuma;
‣ что ülek. kõnek. lõhestama, läbistama; луч прожектора распорол мрак pimedust läbistas prožektorikiir; vrd. пороть I
‣ что (õmblusi, tikandit) lahti ~ üles harutama; распороть юбку seelikut lahti harutama;
‣ кого-что, чем kõnek. lõhki kiskuma ~ rebima ~ tõmbama; sisse lõikama; распороть ногу стеклом jalga klaasikillu otsa katki astuma, klaasikildu jalga astuma;
‣ что ülek. kõnek. lõhestama, läbistama; луч прожектора распорол мрак pimedust läbistas prožektorikiir; vrd. пороть I
рассечь 378a Г сов. → несов. рассекать
‣ кого-что, чем katki ~ lõhki ~ läbi ~ pooleks raiuma ~ lööma; lõhestama (ka ülek.); рассечь полено puuhalgu lõhki lööma, рассечь губу huult lõhki lööma, рассечь тишину vaikust lõhestama, луч прожектора рассёк темноту prožektorikiir lõhestas pimedust;
‣ что läbi ~ pooleks lõikama, poolitama (ka ülek.); рассечь волны laineid lõikama ~ murdma
‣ кого-что, чем katki ~ lõhki ~ läbi ~ pooleks raiuma ~ lööma; lõhestama (ka ülek.); рассечь полено puuhalgu lõhki lööma, рассечь губу huult lõhki lööma, рассечь тишину vaikust lõhestama, луч прожектора рассёк темноту prožektorikiir lõhestas pimedust;
‣ что läbi ~ pooleks lõikama, poolitama (ka ülek.); рассечь волны laineid lõikama ~ murdma
расстричь 376 Г сов. → несов. расстригать
‣ что kõnek. katki ~ lõhki ~ ribadeks lõikama; расстричь лист бумаги paberilehte ribadeks lõikama;
‣ кого kirikl. van. preestri- ~ mungaseisusest välja heitma
‣ что kõnek. katki ~ lõhki ~ ribadeks lõikama; расстричь лист бумаги paberilehte ribadeks lõikama;
‣ кого kirikl. van. preestri- ~ mungaseisusest välja heitma
резать 186 Г несов.
‣ что, чем, на что lõikama (ka ülek.); резать ножом сыр noaga juustu lõikama, резать на куски tükkideks lõikama, tükeldama, резать большими ломтями suurteks viiludeks ~ käärudeks ~ suurte viiludena ~ käärudena lõikama, резать лук sibulat hakkima ~ lõikama, резать коньками лёд uiskudega jääd lõikama, резать нарыв kõnek. paiset (lahti) lõikama, резать волны laineid lõikama ~ murdma, резать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis), ножницы не режут käärid ei lõika ~ ei võta, свет режет глаза valgus lõikab silma, valgus on silmale valus;
‣ что, из чего, по чему, на чём nikerdama, voolima; graveerima, uurendama; резать из дерева nikerdama, puust voolima, (puu)nikerdisi tegema, резать по металлу metalli graveerima ~ uurendama;
‣ кого-что tapma, veristama; резать гусей hanesid tapma, резать свинью siga veristama;
‣ (безл.) lõikavat valu tegema, lõikavalt valutama; в животе режет kõhus on lõikav(ad) ~ terav(ad) valu(d), kõhus nagu lõikaks;
‣ что (sisse) soonima; ремень режет плечо rihm soonib õlga;
‣ кого ülek. madalk. (eksamil) läbi kukutama ~ põrutama;
‣ что, без доп. kõnek. suisa ~ suu sisse ütlema, teravalt ütlema;
‣ кого-что ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hauda ajama;
‣ madalk. kiiresti ~ ägedasti ~ raginal ~ riks-raks toimima, nagu pohli panema;
◊ резать ухо ~ уши kõnek. kõrvu lõikama; резать глаз ~ глаза (1) silmal ~ silmadel valus vaadata olema, (2) pilku riivama; резать без ножа кого madalk. keda elusalt hauda ajama; резать по живому kõnek. mida nagu kreissaega läbi lõikama; резать правду в глаза кому kõnek. sulatõtt suu sisse ütlema ~ näkku paiskama kellele
‣ что, чем, на что lõikama (ka ülek.); резать ножом сыр noaga juustu lõikama, резать на куски tükkideks lõikama, tükeldama, резать большими ломтями suurteks viiludeks ~ käärudeks ~ suurte viiludena ~ käärudena lõikama, резать лук sibulat hakkima ~ lõikama, резать коньками лёд uiskudega jääd lõikama, резать нарыв kõnek. paiset (lahti) lõikama, резать волны laineid lõikama ~ murdma, резать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis), ножницы не режут käärid ei lõika ~ ei võta, свет режет глаза valgus lõikab silma, valgus on silmale valus;
‣ что, из чего, по чему, на чём nikerdama, voolima; graveerima, uurendama; резать из дерева nikerdama, puust voolima, (puu)nikerdisi tegema, резать по металлу metalli graveerima ~ uurendama;
‣ кого-что tapma, veristama; резать гусей hanesid tapma, резать свинью siga veristama;
‣ (безл.) lõikavat valu tegema, lõikavalt valutama; в животе режет kõhus on lõikav(ad) ~ terav(ad) valu(d), kõhus nagu lõikaks;
‣ что (sisse) soonima; ремень режет плечо rihm soonib õlga;
‣ кого ülek. madalk. (eksamil) läbi kukutama ~ põrutama;
‣ что, без доп. kõnek. suisa ~ suu sisse ütlema, teravalt ütlema;
‣ кого-что ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hauda ajama;
‣ madalk. kiiresti ~ ägedasti ~ raginal ~ riks-raks toimima, nagu pohli panema;
◊ резать ухо ~ уши kõnek. kõrvu lõikama; резать глаз ~ глаза (1) silmal ~ silmadel valus vaadata olema, (2) pilku riivama; резать без ножа кого madalk. keda elusalt hauda ajama; резать по живому kõnek. mida nagu kreissaega läbi lõikama; резать правду в глаза кому kõnek. sulatõtt suu sisse ütlema ~ näkku paiskama kellele
резнуть 336a (без страд. прич.) Г сов. однокр. к резать kõnek. (üks kord, siuhti) lõikama; läbi käima (valuhoo kohta)
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
сбавить 278a Г сов. → несов. сбавлять что, чего, с чего, без доп. vähendama, vähemaks ~ maha võtma, alla jätma; сбавить цену hinda alandama ~ alla jätma, сбавить скорость kiirust vähendama ~ kahandama, сбавить шаг sammu aeglustama, сбавить рубль с общей суммы (üld)summast rubla(t) maha arvama, сбавить в весе (kaalus) maha võtma, сбавить голос häält tasandama;
◊ сбавить спеси кому kõnek. kelle nina lühemaks lõikama ~ madalamale lükkama, kõrkust kärpima
◊ сбавить спеси кому kõnek. kelle nina lühemaks lõikama ~ madalamale lükkama, kõrkust kärpima
сечь 378a (действ. прич. прош. вр. секший, дееприч. прош. вр. секши) Г несов.
‣ кого-что, чем peeneks ~ maha raiuma, hakkima, lõikama; сечь капусту kapsast raiuma, сечь саблей mõõgaga raiuma, сечь крыльями воздух tiibadega õhku lõikama;
‣ что tahuma; сечь камень kivi tahuma;
‣ кого-что, чем peksma, piitsutama (ka ülek.); сечь кнутом piitsa andma, сечь розгами vitsu andma, vitstega nuhtlema, vitsanuhtlust andma, дождь сечёт в окно vihm peksab vastu akent, дождь сечёт по лицу vihm peksab näkku ~ piitsutab nägu; vrd. высечь II
‣ кого-что, чем peeneks ~ maha raiuma, hakkima, lõikama; сечь капусту kapsast raiuma, сечь саблей mõõgaga raiuma, сечь крыльями воздух tiibadega õhku lõikama;
‣ что tahuma; сечь камень kivi tahuma;
‣ кого-что, чем peksma, piitsutama (ka ülek.); сечь кнутом piitsa andma, сечь розгами vitsu andma, vitstega nuhtlema, vitsanuhtlust andma, дождь сечёт в окно vihm peksab vastu akent, дождь сечёт по лицу vihm peksab näkku ~ piitsutab nägu; vrd. высечь II
сжать II 221 (буд. вр. сожну, сожнёшь, сожнёт) Г сов. что vilja (ära) lõikama ~ niitma ~ koristama ~ õsuma; vrd. жать II
скосить I 319a Г сов. → несов. скашивать I кого-что (maha) niitma (ka ülek.); скосить траву rohtu ~ heina (maha) niitma, скосить хлеб vilja lõikama, скосить поле põllult vilja lõikama, põldu koristama; vrd. косить I
скосить II 298 Г сов. → несов. скашивать II что
‣ viltuseks ~ libajaks ~ veerjaks tegema, längutama, kaldu lõikama ~ raiuma, kelbastama; viltu kiskuma ~ tõmbama; скосить кромку tehn. kaldu servama, serva längutama, скосить крышу katust kelbastama, katusekelpa ~ kelpkatust tegema, скосить шею kaela kõverdama, скосить рот suud viltu tõmbama ~ virildama;
‣ viltu ~ kõõrdi vaatama, kõõritama; скосить глаза kõõritama
‣ viltuseks ~ libajaks ~ veerjaks tegema, längutama, kaldu lõikama ~ raiuma, kelbastama; viltu kiskuma ~ tõmbama; скосить кромку tehn. kaldu servama, serva längutama, скосить крышу katust kelbastama, katusekelpa ~ kelpkatust tegema, скосить шею kaela kõverdama, скосить рот suud viltu tõmbama ~ virildama;
‣ viltu ~ kõõrdi vaatama, kõõritama; скосить глаза kõõritama
скроить 284 Г сов. что
‣ juurde ~ välja lõikama;
‣ ülek. kõnek. tegema; скроить рожу lõusta ~ näovigurit tegema, грубо скроенное лицо tahumatu nägu;
◊ неладно ~ нескладно ~ худо скроен, да крепко сшит kõnekäänd pole kiita nägu, küll aga tublit tegu, ilust ilma, jõust vägev, vägev ja võimukas, ise kirvega tehtud, pealt ~ väljast kehvake, seest sitke ja tuumakas; vrd. кроить
‣ juurde ~ välja lõikama;
‣ ülek. kõnek. tegema; скроить рожу lõusta ~ näovigurit tegema, грубо скроенное лицо tahumatu nägu;
◊ неладно ~ нескладно ~ худо скроен, да крепко сшит kõnekäänd pole kiita nägu, küll aga tublit tegu, ilust ilma, jõust vägev, vägev ja võimukas, ise kirvega tehtud, pealt ~ väljast kehvake, seest sitke ja tuumakas; vrd. кроить
снести 365 Г сов. → несов. сносить III
‣ (без несов.) что (kohale) toimetama, viima; снести письмо на почту kirja posti toimetama ~ viima, снести мешок в подвал kotti keldrisse viima;
‣ кого-что (ära, eemale, alla, pealt, minema) viima; ветром снесло крышу tuul on katuse pealt ära ~ minema viinud, водой снесло мост vesi on silla minema viinud, снести игрока mängijat jalust maha ~ pikali lööma, снести цифру arvu joone alla viima;
‣ (без несов.) кого-что kokku kandma, tarima; снести всё в кучу kõike hunnikusse kandma;
‣ что lammutama; снести старый дом vana maja lammutama;
‣ что, чем maha lõikama, (teravaga) maha raiuma; снести голову pead maha raiuma;
‣ что ülek. välja kannatama, taluma, alla neelama; снести горе muret taluma, снести обиду solvangut alla neelama;
‣ (без несов.) что munema; снести яйцо munema; vrd. нести II
‣ (без несов.) что (kohale) toimetama, viima; снести письмо на почту kirja posti toimetama ~ viima, снести мешок в подвал kotti keldrisse viima;
‣ кого-что (ära, eemale, alla, pealt, minema) viima; ветром снесло крышу tuul on katuse pealt ära ~ minema viinud, водой снесло мост vesi on silla minema viinud, снести игрока mängijat jalust maha ~ pikali lööma, снести цифру arvu joone alla viima;
‣ (без несов.) кого-что kokku kandma, tarima; снести всё в кучу kõike hunnikusse kandma;
‣ что lammutama; снести старый дом vana maja lammutama;
‣ что, чем maha lõikama, (teravaga) maha raiuma; снести голову pead maha raiuma;
‣ что ülek. välja kannatama, taluma, alla neelama; снести горе muret taluma, снести обиду solvangut alla neelama;
‣ (без несов.) что munema; снести яйцо munema; vrd. нести II
состричь 376 Г сов. → несов. состригать что maha lõikama ~ ajama, (ära) pügama; состричь волосы juukseid maha lõikama, состричь заусеницу küünekisku ära lõikama
спекульнуть 336b Г сов. однокр. к спекулировать чем, на чём, без доп. madalk. vahelt tegema, vaheltkasu lõikama, endale tegema
срезать 168 Г сов. → несов. срезать, срезывать
‣ что küljest ~ pealt ~ ära ~ maha ~ lahti lõikama; срезать под углом kaldu lõikama, срезать ветку oksa ära ~ maha lõikama, срезать дёрн mätast (lahti) lõikama, срезать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis randmega palli suunama), срезать угол kõnek. nurka sirgeks võtma, teed otseks tegema (näit. kui otse üle muru minnakse), срезать угол на повороте ~ кривую kurvi lõikama;
‣ кого ülek. (poolelt sõnalt) katkestama, läbi lõikama; срезать кого обидным замечанием solvava märkusega keda poolelt sõnalt katkestama;
‣ кого ülek. maha niitma;
‣ что ülek. kõnek. kärpima, vähendama; срезать лимит limiiti kärpima;
‣ кого kõnek. läbi kukutama ~ põrutama (eksamil)
‣ что küljest ~ pealt ~ ära ~ maha ~ lahti lõikama; срезать под углом kaldu lõikama, срезать ветку oksa ära ~ maha lõikama, срезать дёрн mätast (lahti) lõikama, срезать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis randmega palli suunama), срезать угол kõnek. nurka sirgeks võtma, teed otseks tegema (näit. kui otse üle muru minnakse), срезать угол на повороте ~ кривую kurvi lõikama;
‣ кого ülek. (poolelt sõnalt) katkestama, läbi lõikama; срезать кого обидным замечанием solvava märkusega keda poolelt sõnalt katkestama;
‣ кого ülek. maha niitma;
‣ что ülek. kõnek. kärpima, vähendama; срезать лимит limiiti kärpima;
‣ кого kõnek. läbi kukutama ~ põrutama (eksamil)
стричь 376 Г несов. кого-что lõikama, pügama, kärpima; стричь волосы juukseid lõikama, стричь под машинку masinaga juukseid lõikama, стричь ногти küüsi lõikama, стричь картон pappi lõikama, стричь траву muru niitma, стричь овец lambaid pügama ~ niitma, стричь кусты põõsaid pügama, стричь бархат sametit pügama ~ säärima (van.);
◊ стричь (всех) под одну гребёнку kõnek. ühe pulga peale seadma, kõiki ühte patta panema; стричь купоны kuponge lõikama, intressist elama; стричь ушами kõrvu liigutama ~ lingutama; vrd. остричь
◊ стричь (всех) под одну гребёнку kõnek. ühe pulga peale seadma, kõiki ühte patta panema; стричь купоны kuponge lõikama, intressist elama; стричь ушами kõrvu liigutama ~ lingutama; vrd. остричь
стричься 376 Г несов.
‣ endal juukseid lõigata laskma; стричься каждый месяц iga kuu juukseid lõikama, стричься у парикмахера juuksuri juures juukseid lõikama ~ lõigata laskma;
‣ soengut kandma; стричься коротко lühikesi juukseid kandma;
‣ страд. к стричь; vrd. остричься
‣ endal juukseid lõigata laskma; стричься каждый месяц iga kuu juukseid lõikama, стричься у парикмахера juuksuri juures juukseid lõikama ~ lõigata laskma;
‣ soengut kandma; стричься коротко lühikesi juukseid kandma;
‣ страд. к стричь; vrd. остричься
толсто Н (сравн. ст. толще) jämedalt, paksult; резать хлеб толсто pakse leivaviile lõikama
убрать 216 Г сов. → несов. убирать
‣ кого-что ära koristama (kõnek. ka ülek.), korda tegema, ära panema; убрать комнату tuba korda tegema ~ kraamima ~ koristama, убрать постель aset ~ voodit korda ~ üles tegema, voodiriideid ~ aset kokku panema, убрать платье в шкаф kleiti kappi (eest ära) panema, убрать со стола lauda kraamima ~ koristama, убрать поле põldu koristama, põllult saaki koristama, убрать зерновые vilja lõikama, teravilja koristama, убрать картофель kartuleid (üles) võtma, убери локти со стола võta küünarnukid laua pealt (ära), уберите ребёнка в другую комнату kõnek. viige laps teise tuppa, убрать парус mer. purje vähendama ~ kokku panema, убрать якорь по-походному mer. ankrut merekindlalt sorima;
‣ кого-что kõnek. eemaldama, kõrvaldama, välja viskama; убрать из повести длинноты jutustusest heietusi välja viskama ~ rookima, убрать с места директора direktori ametikohalt ~ ametist lahti laskma ~ vallandama, убрать посторонных kõrvalisi isikuid ära ajama ~ minema ~ ära saatma, уберите из коллектива этого бездельника lööge see logard kollektiivist minema;
‣ что kõnek. vähemale ~ koomale ~ sisse võtma ~ õmblema; убрать платье в талии kleiti keskelt ~ taljest kitsamaks ~ sisse võtma, убрать длину рукава varrukat lühemaks võtma ~ tegema;
‣ что sisse tõmbama; убрать живот kõhtu sisse tõmbama, убрать голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama;
‣ madalk. ära sööma, nahka ~ pintslisse panema, kinni pistma ~ keerama;
‣ что sisustama, sisse seadma ~ sättima; комната была скромно убрана tuba oli tagasihoidlikult sisustatud;
‣ кого-что, чем, во что kaunistama, ilustama, ehtima; van. riietama; убрать ёлку (jõulu-, nääri)kuuske ~ nääripuud ~ jõulupuud (ära) ehtima ~ ehtesse panema, убрать цветами lilledega kaunistama ~ ehtima, убрать невесту mõrsjat pruudiehtesse panema, убрать в жемчуг и золото pärlite ja kullaga ehtima, kulda ja karda riietama;
◊ убрать ~ убирать с дороги кого keda teelt kõrvaldama ~ ära koristama
‣ кого-что ära koristama (kõnek. ka ülek.), korda tegema, ära panema; убрать комнату tuba korda tegema ~ kraamima ~ koristama, убрать постель aset ~ voodit korda ~ üles tegema, voodiriideid ~ aset kokku panema, убрать платье в шкаф kleiti kappi (eest ära) panema, убрать со стола lauda kraamima ~ koristama, убрать поле põldu koristama, põllult saaki koristama, убрать зерновые vilja lõikama, teravilja koristama, убрать картофель kartuleid (üles) võtma, убери локти со стола võta küünarnukid laua pealt (ära), уберите ребёнка в другую комнату kõnek. viige laps teise tuppa, убрать парус mer. purje vähendama ~ kokku panema, убрать якорь по-походному mer. ankrut merekindlalt sorima;
‣ кого-что kõnek. eemaldama, kõrvaldama, välja viskama; убрать из повести длинноты jutustusest heietusi välja viskama ~ rookima, убрать с места директора direktori ametikohalt ~ ametist lahti laskma ~ vallandama, убрать посторонных kõrvalisi isikuid ära ajama ~ minema ~ ära saatma, уберите из коллектива этого бездельника lööge see logard kollektiivist minema;
‣ что kõnek. vähemale ~ koomale ~ sisse võtma ~ õmblema; убрать платье в талии kleiti keskelt ~ taljest kitsamaks ~ sisse võtma, убрать длину рукава varrukat lühemaks võtma ~ tegema;
‣ что sisse tõmbama; убрать живот kõhtu sisse tõmbama, убрать голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama;
‣ madalk. ära sööma, nahka ~ pintslisse panema, kinni pistma ~ keerama;
‣ что sisustama, sisse seadma ~ sättima; комната была скромно убрана tuba oli tagasihoidlikult sisustatud;
‣ кого-что, чем, во что kaunistama, ilustama, ehtima; van. riietama; убрать ёлку (jõulu-, nääri)kuuske ~ nääripuud ~ jõulupuud (ära) ehtima ~ ehtesse panema, убрать цветами lilledega kaunistama ~ ehtima, убрать невесту mõrsjat pruudiehtesse panema, убрать в жемчуг и золото pärlite ja kullaga ehtima, kulda ja karda riietama;
◊ убрать ~ убирать с дороги кого keda teelt kõrvaldama ~ ära koristama
ударить Г сов. → несов. ударять
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
удрать 216 Г сов. → несов. удирать от кого-чего, с кем, откуда, куда, без доп. kõnek. minema lippama ~ putkama; plagama ~ lõikama panema, plehku ~ punuma pistma ~ panema, jalga laskma, varvast viskama, sääred ~ vehkat tegema; удрать из дому kodunt jalga laskma;
◊ удрать штуку madalk. vimkat ~ vempu viskama, tükki tegema, tükiga hakkama saama
◊ удрать штуку madalk. vimkat ~ vempu viskama, tükki tegema, tükiga hakkama saama
удуть 346 Г сов. madalk. vehkat ~ putket ~ sääred tegema, putku ~ lõikama ~ ajama panema, minema putkama, varvast viskama, jalga laskma
укоротить 295 Г сов. → несов. укорачивать
‣ что lühendama, lühemaks tegema, kärpima; укоротить палку keppi lühemaks tegema, укоротить юбку seelikut lühemaks tegema ~ võtma, укоротить бороду habet kärpima ~ lühemaks lõikama, укоротить шаги samme lühendama, lühemaid samme võtma, укоротить сроки tähtaegu lühendama ~ kärpima;
‣ (без несов.) кого ülek. madalk. kelle ninakust ~ kõrkust kärpima, kellele nina peale andma, keda taltsutama;
◊ укоротить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; укоротить язык кому, чей madalk. kelle keelt taltsutama, kelle suud kinni panema; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; укоротить на голову кого kõnek. keda peajagu lühemaks tegema
‣ что lühendama, lühemaks tegema, kärpima; укоротить палку keppi lühemaks tegema, укоротить юбку seelikut lühemaks tegema ~ võtma, укоротить бороду habet kärpima ~ lühemaks lõikama, укоротить шаги samme lühendama, lühemaid samme võtma, укоротить сроки tähtaegu lühendama ~ kärpima;
‣ (без несов.) кого ülek. madalk. kelle ninakust ~ kõrkust kärpima, kellele nina peale andma, keda taltsutama;
◊ укоротить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; укоротить язык кому, чей madalk. kelle keelt taltsutama, kelle suud kinni panema; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; укоротить на голову кого kõnek. keda peajagu lühemaks tegema
урезать 186 Г сов. → несов. урезать, урезывать
‣ что kõnek. lühemaks ~ ära ~ maha lõikama; урезать рукава käiseid ~ varrukaid lühemaks lõikama;
‣ ülek. kärpima, vähendama, piirama; урезать чьи права kelle õigusi kärpima , урезать статью artiklit ~ kirjutist kärpima, урезать расходы väljaminekuid kärpima ~ piirama, урезать себя в чём oma vajadusi piirama, урезать штаты koosseisu kärpima
‣ что kõnek. lühemaks ~ ära ~ maha lõikama; урезать рукава käiseid ~ varrukaid lühemaks lõikama;
‣ ülek. kärpima, vähendama, piirama; урезать чьи права kelle õigusi kärpima , урезать статью artiklit ~ kirjutist kärpima, урезать расходы väljaminekuid kärpima ~ piirama, урезать себя в чём oma vajadusi piirama, урезать штаты koosseisu kärpima
усечь 378a Г сов. → несов. усекать что
‣ kärpima, (lõpust) lühendama, lühemaks ~ väiksemaks lõikama; (otsast) maha võtma ~ raiuma ~ lõikama, (lõpust) ära jätma; усечь окончания слов sõnalõppe ära jätma;
‣ madalk. ära jagama, tabama, taipama; усечь чью мысль kelle mõtet tabama
‣ kärpima, (lõpust) lühendama, lühemaks ~ väiksemaks lõikama; (otsast) maha võtma ~ raiuma ~ lõikama, (lõpust) ära jätma; усечь окончания слов sõnalõppe ära jätma;
‣ madalk. ära jagama, tabama, taipama; усечь чью мысль kelle mõtet tabama
утончить 287a Г сов. → несов. утончать
‣ что peenendama, õhendama, peenemaks ~ õhemaks tegema ~ muutma, ahendama; утончить нитку niiti peenemaks tegema, утончить кожу nahka õhendama ~ õhemaks lõikama ~ hööveldama, утончить роговицу med. (silma) sarvkesta õhendama (sarvkesta paksendit eemaldama);
‣ кого-что ülek. rafineerima, rafineerituks ~ subtiilseks tegema; утончить вкус maitset rafineerima
‣ что peenendama, õhendama, peenemaks ~ õhemaks tegema ~ muutma, ahendama; утончить нитку niiti peenemaks tegema, утончить кожу nahka õhendama ~ õhemaks lõikama ~ hööveldama, утончить роговицу med. (silma) sarvkesta õhendama (sarvkesta paksendit eemaldama);
‣ кого-что ülek. rafineerima, rafineerituks ~ subtiilseks tegema; утончить вкус maitset rafineerima
филировать 171a Г несов. что fileerima (muus. pika sujuva paisutuse ja hääbumisega tooni andma; juukseid fileekääridega lõikama)
чик межд.
‣ niuh(ti), näuh(ti), naks(ti), siuh(ti), säuh(ti), krõps(ti), praks(ti);
‣ в функции предик. kõnek. siuh ~ säuh lööma ~ lõikama; чик ножницами kääridega naks-naks lõikama, чик ножом noaga säuhti lööma
‣ niuh(ti), näuh(ti), naks(ti), siuh(ti), säuh(ti), krõps(ti), praks(ti);
‣ в функции предик. kõnek. siuh ~ säuh lööma ~ lõikama; чик ножницами kääridega naks-naks lõikama, чик ножом noaga säuhti lööma
чикнуть 335b Г сов. и однокр. к чикать
‣ klõksatama, klõpsatama, plõksatama;
‣ что kõnek. naksti lõikama;
‣ кого madalk. naksti ~ kõksti lööma; maha koksama ~ kõksama
‣ klõksatama, klõpsatama, plõksatama;
‣ что kõnek. naksti lõikama;
‣ кого madalk. naksti ~ kõksti lööma; maha koksama ~ kõksama
шаблон 1 С м. неод. šabloon (eeskujuks olev vorm, mudel; vormlaud; teatud kontrollmõõteriist; ülek. kord omaks võetud ja kulunuks jäljendatud vorm v. eeskuju); разводный шаблон räsamisšabloon (saehammaste tarvis), резьбовой шаблон tehn. keermešabloon, обмоточный шаблон el. mähisešabloon, путевой шаблон raudt. rööpmešabloon, вырезать по шаблону šablooni järgi välja lõikama, работать по шаблону tuimalt töötama, üksluist tööd tegema
щепать 207, 165a Г несов. что (katuse)laastu lõikama ~ kiskuma, peergu ~ pirdu kiskuma ~ tõmbama, lõmmutama; щепать дранку katuselaastu kiskuma, щепать лучину peergu tõmbama
